REPORT TO: The head of the school cauten at Saue Gymnasium FROM: Kristel SUBJECT: The popularity of eating school lunches in Saue Gymnasium DATE: 8 March 2015 INTRODUCTION: This report analyses the results of how many students eat school lunches in Saue Gymnasium. The report is based on a 2012 surwey in February and March. THE POPULARITY OF EATING SCHOOL LUNCHES: To begin with, Saue Gymnasium has 800 students and an average of 500 students ate school lunch every day in February and March. From this here, it can be concluded that school lunches are popular because more than half of the students ate school lunch. INCREASING POPULARITY OF SCHOOL MEALS: Due to Foreign language Weik, the third week of February, the number of students increased to 700, because the school cauten offered different national dishes on a separate days. Thus it can
SAUE GÜMNAASIUM SAUE GÜMNAASIUMI ÕPILASTE TOITUMISHARJUMUSED JA SELLE MÕJU ORGANISMILE Uurimistöö Saue 2012 SISSEJUHATUS Toitumine on igapäevane ja kõiki puudutav teema. Tervislik toitumine aitab luua tugeva tervise ning on väga tähtis just kasvava organismi puhul. Tänapäeva kiires ühiskonnas on meie hulgas vähe neid inimesi, kes toituvad tervislikult. Õigesti toitudes saad luua elus edu. Toitumisega on seotud kindlasti ka õppimine ja õppeedukus, sest terves kehas on terve vaim. Antud uurimustöö annab ülevaate tervisliku toitumise põhitõdedest. Põhjalikumalt
Saue valla poliitiline keskkond on olnud aastate jooksul suhteliselt stabiilne. 2013 KOV valimiste tulemusel sai vallavanemaks eelnevat 4 aastat valda juhtinud Andes Laisk. Kuigi ta osales valimistel Saue valla valimisliidu „Koostöö“ ridades, astus ta 2014 a. alguses IRL-i. Seda asjaolu arvestades ja lisades sellele, et KOV valimistel saavutas IRL üle-Eesti tegutsevatest poliitilistest parteidest Saue vallas parima tulemuse (3. koht), võib öelda, et vallas valitseb ettevõtlust soosiv parempoolsete liberaalsete vaadetega poliitiline juhtkond. Lisaks ettevõtluskeskkonna poliitilist aspekti analüüsimist vajavale aspektile tuleb silmas pidada ka Saue valla vallavanema pikemat aega eksisteerinud plaani ellu viia naabervaldade ühendamist. Siinkohal on viimati mainitud Keila, Nissi ja Kernu vallad, on uuritud ka Harku ja Saku valdade seisukohti
laulda pea 15 000 inimesega koos Eesti keelseid laule. Ka pealtvaatajana on tunded alati meeldivad, sellised üritused teevad tuju heaks ja muudavad kogu päeva väga positiivseks. Seda traditsiooni tuleks jätkata ka järgnevad aastad ja ma arvan, et iga inimene peaks kord käima ära laulupeol. Viienda teemana räägin ka natuke sellest, mis toimub meie linnas, Sauel. Nimelt avati 1.juuni.2011 uus Saue noortekeskus. Seal saab veeta oma vaba aega ja on rohkem võimalusi tegeleda oma lemmikhuvidega. See on kindlasti hea koht, kus sõpradega koos käia. Kindlasti on see sündmus Saue linnale palju head teinud, näiteks ei jõlgu noored enam linna peal, vaid nüüd on neil kuskil olla ja midagi, millega tegeleda. Ma isiklikult käisin noortekeskuse avamisel ja mulle jättis see küll väga hea mulje, julgelt võin öelda, et see ehitis oli väga hea idee ja tasus end ära
Ülenurme Gümnaasium 11b.klass Elust ja amet Sündinud 16. oktoobril 1971. On eesti näitekirjanik ja dramaturg. Õpingud 1990. aastal lõpetas ta Tamsalu keskkooli. Seejärel õppis ta 19921993 Tallinna Pedagoogilises Instituudis eesti keelt ja kirjandust ning 19962000 EMA Kõrgemas Lavakunstikoolis lavastaja erialal. Töö Lennuk on töötanud Tamsalu Kultuurimaja kunstilise juhina ja Saue Keskkoolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana (19941995) ning haljastusfirma Lennuk ja KO haljastustöölise ja töökorraldajana. Aastast 2001 on ta töötanud Rakvere teatris kirjandusala juhataja, dramaturgi ja lavastajana. 1. augustil 2011 asus Urmas Lennuk Vanemuise teatri draamajuhi kohale. Edestades konkursil Rein Pakki ja senist draamajuhti Sven Karjat, tegi ta neile ettepaneku asuda tööle teistele ametikohtadele Vanemuise draamatrupis. Alates 2011
Eestlased Taliolümpiamängudel 2010: Vancouveris EESTLASED OSALESID JÄRGMISTES ALADES: Iluuistamises: paarissõitjad Maria Sergejeva ja Ilja Glebov, naisüksiksõidus Jelena Glebova, jäätantsus Irina Stork ja Taavi Rand. Mäesuusatamises: Tiiu Nurmberg ja Deyvid Oprja. Laskesuusatamises: Eveli Saue, Roland Lessing, Kauri Kõiv, Indrek Tobreluts, Priit Viks, Martten Kaldvee, Sirli Hanni, Kadri Lehtla, Kristel Viigipuu. Murdmaasuusatamises: Kristina Smigun-Vähi, Peeter Kümmel, Jaak Mae, Aivar Rehemaa, Anti Saarepuu, Andrus Veerpalu, Kein Einaste, Kaija Udras, Triin Ojaste, Algo Kärp, Kaspar Kokk, Timo Simonlatser, Karel Tammjärv ja Tatjana Mannima. EESTLASTE SAAVUTUSED Iluuisutamine: Naiste üksiksõit: Jelena Glebova 21 koht Paarissõit: Maria Sergejeva - Ilja Glebov 19 koht
Saue Gümnaasium Referaat Vabadussõda Saue Gümnaasium Gunnar Mizer 9c. klass 30.12.2012 Saue Gümnaasium Eesti Vabadussõda 02.11.1918-02.02.1920 Vabadussõda pidasid noore Eesti Vabariigi väed Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede
17. Kordamine, paljusõnalisus, mõttekordused. Mitte üksnes stiili-, vaid ka juba sisuveaks on edasi anda mitu korda, ehkki veidi erisuguses sõnastuse, sama mõtet. Tekivad mõttetud lauseosad ja tühilaused. 18. Asesõnade vale kasutus (sina-vormi kasutamine; või ei saa enam aru, mida-keda asesõna tähistab). Kui sa tunned, et õpetaja suhtub sinusse hästi, siis sa püüad eriti hoolsalt õppida. Saue Gümnaasiumi direktorile Carmen Kass Tallinna Modellikool, elukoht: Tulbi 3 33333 Saue Avaldus Palun võtta mind vastu Saue Gümnaasiumi 10. klassi. Sauel 21. juunil 2006 (allkiri) ___________________________________
Tallinna Pääsküla Gümnaasium EESTI MÕISAD referaat Kodumäe, Janne 11b klass Saue 2012 Sisukord Sissejuhatus Miks ma valisin just need kolm mõisa? Esiteks need on ühed vähesed mõisad, kus ma ka ise viibinud olen ja need on vähemalt minu arvates ühed Eesti kõige ilusaimad mõisad. Ega ilmaasjata neid lausa lossideks ei nimetata. Kuna mul on õnnestunud Alatskivi lossi külastada päris mitu korda, olen ma ühtteist kuulnud ka selle lossi ajaloost, millest tahakski natukene rohkem uurida. Samuti tean ma, et Alatskivi
Soome 0 1 4 5 Eesti 0 1 0 1 Kasahstan 0 1 0 1 5 Eesti koondis Murdmaasuusatamine: Laskesuusatamine: Kein Einaste Sirli Hanni Kaspar Kokk Martten Kaldvee Algo Kärp Kauri Kõiv Peeter Kümmel Kadri Lehtla Jaak Mae Roland Lessing Tatjana Mannima Eveli Saue Triin Ojaste Indrek Tobreluts Aivar Rehemaa Kristel Viigipuu Anti Saarepuu Priit Viks Timo Simonlatser Iluuisutamine: Kristina Smigun-Vähi Ilja Glebov Kaarel Tammjärv Jelena Glebova Kaija Udras Taavi Rand Andrus Veerpalu Maria Sergejeva Mäesuusatamine:
Ajalugu Loodus Looduspargid Asukoht Asub Eesti põhjaosas Harjumaa piirneb edelas Lääne, lõunas Rapla, kagus Järva ning idas Lääne-Viru maakonnaga. Vapp ja lipp Üldandmed Pindala: 4333,13 km² Harju maakonnas on arvestuslikult 524 938 elanikku 59,77% elanikest on eestlased ja 32,29% venelased Omavalitsused Harju maakonnas on 24 omavalitsusüksus 6 linna (Tallinn - Maardu - Keila - Saue - Paldiski Loksa) 18 valda (Aegviidu - Anija vald - Harku vald - Jõelähtme vald - Keila vald - Kernu vald - Kiili vald - Kose vald - Kuusalu vald - Kõue vald - Nissi vald - Padise vald - Raasiku vald - Rae vald - Saku vald - Saue vald - Vasalemma vald - Viimsi vald Maakonnalinn: Tallinn Tallinn on Eesti pealinn Elanikke: 416 405 Tallinnale kuulub ka Aegna saar Harjumaa ajalugu
Kelgutamine Bobisõit Skeleton Curling Jäähoki olümpiamängud Maskotid olid lumepall Nerve ja jääkuubik Gliz Medalid Logo Avatseremoonia 79 riiki Sportlasi 2494 (naisi 955) Mängude avaja: Carlo Azeglio Ciampi, Itaalia president Sportlaste vande andja: Giorgio Rocca, mäesuusataja Kohtunike vande andja: Fabio Bianchetti, uisutamine Olümpiatule süütaja: Stefania Belmondo, murdmaasuusatamine Eesti lipu kandja: Eveli Saue (avamisel), Kristina Smigun (lõpetamisel) Eesti koonids olümpiamängudel laskesuusatajad Indrek Tobreluts, Dimitri Borovik, Janno Prants, Ronald Lessing,Priit Viks, Eveli Saue murdmaasuusatajad Andrus Veerpalu, Raul Olle, Jaak Mae,Priit Narusk, Anti Saarepuu, Kaspar Kokk, Peeter Kümmel, Aivar Rehemaa, Kristina Smigun, Silja Suja, Kaili Sirge, Piret Pormeister, Tatjana Mannima iluuisutajad Diana Rennik, Aleksei Saks, Jelena Glebova kahevõistleja Tambet Pikkor
-tutvustada Eesti vabaimprovisatsiooni artiste välismaistele promootoritele - lülitada kontsertsari ja festival IMPROTEST Euroopa vabaimprovisatsiooni kontsertide ja festivalide võrku Festivali sihtgruppideks on: - Muusikud - Muusikaüliõpilased, muusikaõpilased - Üliõpilased - Kõik avatud meelega kontserdikülastajad Visioon XII Rahvusvaheline Noorte Rütmimuusika Festival Visioon 29.-31. mai 2014. Festivali Visioon kolmel päeval toimuvad kontserdid ja meistriklassid Tallinnas ja Saue linnas. Festivalil osaleb igal aastal 120- 140 mängijat Eestist ja mujalt riikidest.2014.aasta Visiooni Tallinna kontserdid toimuvad 29. ja 30.mail:Tallinna Vanalinnapäevade raames eraldi kontsertidena Raekoja Platsil, Bastioni aias jaJazziklubis Philly Joe´s.31.mai kontserdid toimuvad Saue linnas Noortepäeva raames, Jaanitule platsi laval ja restoranis Loft Longe´s.Festival on mõeldud nii algajatele, kui ka edasijõudnud noortele jazzmuusikutele
SAUE GÜMNAASIUM Statistika lõputöö Eesnimede tähtede arv 11A ja 11B klassis Priit Norak 12.10.2014 Antud statistilises uurimistöös uurin Saue gümnaasiumi 11A ja 11B klassi õpilaste tähtede arvu eesnimes. Uurimuse läbiviimiseks hankisin mõlema klassi õpilaste nimekirja ning lugesin kokku iga inimese tähtede arvu eesnimes. Mõlemas klassis on kokku 43 õpilast (A- klassis 25 ning B-klassis 18). Mõlema klassi peale kokku on poisse 23 ning tüdrukuid 20. Sean hüpoteesi, et poiste eesnimed on lühemad kui tüdrukute eesnimed (arvestatud on ka keskmiseid ninmesid ning arvestatud ei ole sidekriipse). 1. Statistilised read
37709040675 Tarmo Müller Tõrva 47709190988 Selma Parre Vändra 37802240722 Ahto Danilov Paide 47809170171 Jana Kaal Viljandi 47809210954 Aigi Härm Saku 37907260696 Hanno Pedak Tõrva 47908050804 Malle Kivioja Tallinn 38002030149 Kristjan Jürimäe Valga 38003260243 Reijo Muld Haapsalu 38005020007 Erki Lepiksoo Tapa 48005130963 Heli Lind Saue 38006180544 Erno Salumets Kuressaare 48010010868 Faina Lepp Paide 48102200902 Ene Burmeister Paide 38105220288 Kustav Salu Jõhvi 48110060467 Elvi Berk Rakvere 48110070151 Erika Bachmann Tallinn 48110240441 Ene Elmik Loksa 48111150090 Tiina Rajamäe Viljandi 38111200348 Margus Roosimägi Kallaste 48302150417 Mare Eesmaa Kiili 38303030624 Aarne Mikson Pärnu
Sudaan Moona-Anna Mäeots Saue Gümnaasium 8 b klass Sudaan asub Aafrika kesk- ja kirdeosas. Sudaanis räägitakse araabia keeles. Sudaani pealinn on Hartum . Põllumajandusega tegeetakse Niiluse orus ja savannides ning selleks kasutatakse umbes 15 % maast. Kuivematel ja mägisematel aladel tegeletakse karjakasvatusega. Sudaanis on keskmine sademete hulk 1000mm ja keskmine temperatuur on 30°C . Pindala: 2,505,810 km2 Rahvaarv: 4, 975, 000 64. kohal rahvaarvu poolest kogu maailmas. 43,7% kuni 14-aastased 54,1% 15-64 aastased 2,4% üle 65-aastased Iive: 3.6 % Tihedus:1,6 in/km2 Kasutatud leheküljed: http://et.wikipedia.org/wiki/Sudaan#Rahvastik http://www.citypopulation.de/world/Agglomeratio ns.html http://en.wikipedia.org/wiki/Sudan
Olga Dalton, 12.B Saue Gümnaasium Kodanikuks olemise võlu ja vaev Eesti Vabariik kuulutati välja 1918. aasta 24. veebruaril ning see on üks tähtsamaid sündmusi meie riigi ajaloos. Samas on olemas veel üks oluline kuupäev 26. november 1918. See on päev, mil Maanõukogu andis välja määruse Eesti kodakondsuse kohta sündis Eesti kodanikkond, mis on riigi oluline tunnus. Tänapäeval tähistame 26. novembril kodanikupäeva. 1918. aasta määrusega said
Abja-Paluoja linn 1403 Põltsamaa linn 4819 Antsla linn 1521 Põlva linn 6464 Elva linn 5974 Pärnu linn 45040 Haapsalu linn 11977 Püssi linn 1862 Jõgeva linn 6416 Rakvere linn 17010 Jõhvi linn 11882 Rapla linn 5742 Kallaste linn 1208 Räpina linn 2938 Karksi-Nuia linn 1997 Saue linn 4988 Keila linn 9400 Sillamäe linn 17011 Kilingi-Nõmme linn 2207 Sindi linn 4121 Kiviõli linn 7242 Suure-Jaani linn 1301 Kohtla-Järve linn 47106 Tallinn 398434 Kunda linn 3843 Tamsalu linn 2607 Kuressaare linn 14971 Tapa linn 6716 Kärdla linn 3765 Tartu linn 101140
nimi Saue küla 14-13, Tartu vald 48005, Tartu maakond Lp. PMÜ personalijuht Tartu Kingu kauplus Kesk tn. 11 , Tartumaa 48105, Taru maakond 26. Märts 2014 MOTIVATSIOONIKIRI Lugupeetud Tartu Kingu Personalijuht Soovin kandideerida.........................
Temast sai 1918. aastal Eesti Ajutise Valitsuse esimene sõjaminister, ühtlasi Eesti sõjaväe ülem. Larka ülendati Ajutise Valitsuse otsusega 8. märtsil 1918 kindralmajoriks, kuigi omas vaid alampolkovniku aukraadi. 26. novembrist 1918 nimetati Andres Larka Peastaabi ülemaks. 1925. aasta jaanuaris lahkus Andres Larka sõjaväeteenistusest tervislikel põhjustel ning siirdus Sveitsi ravile. Autasumaana eraldati Harjumaa Saue vallas Voore mõisa südamest 55,44-hektariline krunt. Larka ühines suvel 1928 vabadussõjalaste liikumisega. Oli jaanuarist 1930 augustini 1933 Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu juhatuse esimees ja Eesti Vabadussõjalaste Liidu keskjuhatuse esimees oktoober 1933 märts 1934. 23. juulil 1940 arreteeriti ta nõukogude julgeolekutöötajate poolt Tallinn-Nõmmel. SARKi Balti Sõjaväeringkonna Sõjatribunali
31. Kaija Udras suusataja 32. Eeri Vahtra suusataja 33. Anatoli Smigun suusataja 34. Katrin Smigun suusataja 35. Rutt Smigun suusataja 36. Kristina Smigun-Vähi suusataja 37. Margus Ader laskesuusataja 38. Sirli Hanni laskesuusataja 39. Martten Kaldvee laskesuusataja 40. Kauri Kõiv laskesuusataja 41. Kadri Lehtla laskesuusataja 42. Kaija Parve laskesuusataja 43. Tõnu Pääsuke laskesuusataja 44. Eveli Saue laskesuusataja 45. Indrek Tobreluts laskesuusataja 46. Kristel Viigipuu laskesuusataja 47. Priit Viks laskesuusataja 48. Hillar Zahkna laskesuusataja 49. Jens Salumäe suusahüppaja 50. Jaan Jüris - suusahüppaja
34906210936 Jaan Kaasik Rakvere 38301080820 Meelis Kalju Jõgeva 34107110230 Hendrik Kanter Võru 48801180808 Erika Kasemets Põlva 46908050804 Malle Kivioja Tallinn 36009040214 Andrus Koort Türi 44406270104 Sirje Kreen Tallinn 48210210529 Faina Kukk Loksa 33907250511 Riho Kuusk Saku 37509120658 Boris Küünemäe Saue 36008130050 Einar Laanepõld Kadrina 37803090504 Jaan Laubre Jõhvi 37005020007 Erki Lepiksoo Tapa 47010010868 Faina Lepp Paide 45604030496 Malle Ligi Pärnu 47005130963 Heli Lind Saue 38201060031 Raivo Lokk Türi 35105180673 Eino Luige Saku 34309100049 Madis Maasalu Sindi 35009030894 Margus Maasalu Vändra
plaanilahendus ja sise...?? 2) Teatrihoone Lai tn. 3 (põles 1855) 3) Elamu Kohtu tn. 2 4) Kõrtsid: Viitna, jt. Tartu. Pärast 1775.a. tulekahju ehitati palju hooneid klassits. Stiilis, seepärast ka Emajõe Atee..?? 1) J.H. Walther Raekoda 2) Johann Zaklowsky Kivisild 3) P. Spekle Uspenski kirik Pärnus Raekoda, Vaivaras kirik, Võrus kirik Sisekujunduses illusionistlikud maalid, antiikteema Norra järgi Lohu mõisates jm. Mõisad: Saue, Ääsmäe, Roosna-Alliku jt. Mõisahooned olid paroklikud. Pargid: Pada, Palmse mõisate ümber jm. Kõrgkl. Tallinn. Kohtu tn.8 Stenbocki maja. Tartu. J.W.Krause ülikooli peahoone (1803-09), Vana Anatoomium, Elamu Lossiplats 16 Mõisad: Raiküla, Hõreda, Valtu, Saku, Riisipere, Kirna Kõrtsid: Toris, Koerus jm. Jõgevestes: A. Stsedrin Barclay de Tolly mausoleum 1823 Skulptuur. Peamiselt Peterburi meistrite tööd. V. Demut Malinovski Barclay de Tolly
"Minu Maroko" EHK MAAILMA TEISTPIDI VAATAMISE ÕPIK Gerda Kiik Saue Gümnaasium 8a klass Autor Kätlin Hommik-Mrabte Lapsepõlv Moslemiks saamine Õpingud Pariisis Tutvumine oma tulevase abikaasaga Raamatut ajendas kirjutama eestlaste teadmatus islami suhtes. Abielus on juba viiendat aastat ja oma lapse ning mehega elavad hetkel Eestis. Maroko Raamat räägib Kätlini elust Maroko väikeses külakeses Moulay Bouazzas. Maroko on riik Loode-Aafrikas. Kliima Ohtlik liiklemine WC-d Majad (Soojustus, välisfasaad, teine korrus, elutuba) Uskumus nõidadesse Maroko Söögi valmistamine Söögi kombed Poed Moulays ehk hanuutid Kuskuss ja margat Koristamisstiilid Enamik Maroko naisi on pesumasinad Maroko Maroko inimesed Õpingud Ramadaanikuu Sünnikuupäevad Magamine Pulmad Naiste valimine Euroopa kui paradiisimaa 99% islamimaa Maroko Altkäemaks Polügaamia Gigolod Marokolasi iseloomustab loomupärane rahulikkus ning "homme on ka päev." Mehed käivad tänaval...
Aleks Jegorov Laskesuusatamine Referaat 10.03.13 Mina kirjutan laskesuusatamisest , selle distantsidest , kuulsaimatest laskesuusatajatest ja kirjeldan ühte neist teile lähemalt. Laskesuusatamine ja distantsid Laskesuusatamine (ehk biatlon) on välja kasvanud sõjaväelisest patrullsuusatamisest. Laskesuusatamine on üks raskemaid kombineeritud spordialasid. Sportlased võistlevad-suusatavad ettevalmistatud rajal, kaasas väikesekaliibriline vintpüss, ning peatuvad kaheks või neljaks laskmisseeriaks, püsti ja lamades. Meeste distantsid on 10 km sprint, 12,5 km jälitussõit, 20 km ja 15 km ühisstart. Naistel on kavas 7,5 km sprint, 10 km jälitussõit, 15 km ja 12,5 km ühisstart. Võisteldakse ka teatevõistluses, mille ...
Saue Gümnaasium Riigikaitseõpetuse kursus Kaisa Tamme Eesti panus pingete lahendamisel Lähis-Idas. Essee riigikaitseõpetuses Saue 2013 Oleme kõik lugenud meediast, kui hinnatud on eesti sõdurid välisriikides. Meedia kajastab tihti eestlaste tegevustest Lähis-Idas ning kui palju meie mehi neis riikides hukub ja vigastada saab. Osalemine koostöös liitlastega mitmesugustes kriisireguleerimise operatsioonides on olnud Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika oluliseks osaks sisuliselt selle algusest peale. Eestlaste panus sõjakolletes on suur ning meie abile loodetakse. Teada on, et USA ja Inglismaa on Eesti sõdurite
madalad, kuid tegelikult ostavad üle oma võimete. Positiivseks pooleks on see, et paljudes riikides on samuti euro ja seega ei pea enam raha vahetama kui on soov reisida. Samuti on firmadel lihtsam paljude teiste Euroopa liidus olevate riikidega raha asju ajada. Minu arvates oli alguses euro tulek harjumatu, natukene ka hirmutav ja kurb kuna nüüd on eesti kroon täielikult kadunud. Aga, kui euro on juba natuke üle poole aasta olnud, olen mina juba täiesti ära harjunud Saue noorte keskuse esimene ametlik avamine toimus 01.06.2011, kuid alguses said ainult malevlased seal käia ja teha veel viiimaseid lihve. Kuid suur avamine ja huviringide tutvustus toimus 02.09.2011, kus olid kohal kõikide huviringide esindajad ja sai ennast ka kirja panna, kui miski huvitas. Ka mina soovisin minna kokakooli, kuid kuna meid oli liiga vähe jäeti see ära. Minu arvates on Saue noortekeskus suurepärane koht, kus noored saavad käia. Seal on väga palju erinevaid võimalusi,
I would be grateful if you would consider my application for the position. In addition to my letter I am including my CV. I look forward to hearing from you. Yours sincerely Signature LIIS TAMME Personal data Name: Liis Tamme Date of Birth: 22 August 1988 Address: 7 Võsa Street, Vasalemma, 76101 Estonia Telephone: 55984567 E-mail: [email protected] Nationality: Estonian Education 1995 2007 Saue Gymnasium Additional courses: 2008 Office Administration Course Work experience 2008 - Junior Administration Officer X-Global Services 2007 2008 Personal Assistant Polygraph Ltd Other Information Language Skills: Estonian mother tongue English advanced German upper-intermediate
48801180808 Erika Kasemets Põlva Lasnamäe 50/10-23 vabaabielus 46908050804 Malle Kivioja Tallinn Võru 2-125 lahutatud 36009040214 Andrus Koort Türi Taime 19 - 5 abielus 44406270104 Sirje Kreen Tallinn Ümera 6 -- 53 lahutatud 48210210529 Faina Kukk Loksa Kärberi 14 - 2 vallaline 37509120658 Boris Küünemäe Saue Kopli 65/2-5 vabaabielus 33907250511 Riho Kuusk Saku Mustamäe tee 195-102 lesk 36008130050 Einar Laanepõld Kadrina Tartu mnt 32-22 abielus 37803090504 Jaan Laubre Jõhvi Roheline 3 lahutatud 37005020007 Erki Lepiksoo Tapa Sütiste 39-64 vabaabielus 47010010868 Faina Lepp Paide Vikerlase 13-216 lahutatud
Alumiiniumi kasutamine Maarja-Liisa Suitso Saue Gümnaasium 9a klass õpetaja Külli Vita Talv 2007 Alumiiniumi kasutamine Veel äsja, sada aastat tagasi oli alumiinium väga haruldane ja hinnaline metall, sest seda ei osatud veel eriti leida ega valmistada. Seetõttu oli ta väga hinnaline ja haruldane metall, millest tehti ainult luksusesemeid. Alumiiniumi valmismaterjalina(ehedana) looduses ei leidu. Looduses leidub seda ainult ühendite koostises
Quarenghi). Kõrgklassits: Börsihoone, Admiraliteedihoone ja Kaasani peakirik. Carlo Rossi- Peastaabi kaarhoone, Mihhailovskoje palee, Aleksandra teatri ansambel. Monumendid: Tähe Võidukaar Pariisis, Brandenburgi väravad Berliinis, Aleksandri sammas ja Narva väravad Peterburis. SISEARHIT: kreeka ja rooma eeskujud; hammaslõige, meander, helmisnöör, munavööt; rippuva rätiku ja vaniku motiivid, valgest stukist trofeekimp(lipud, mõõgad, kahurid jne). EESTIS: vara: Saue ja Rägavere mõisahooned, kõrg: Saku, Raikküla, Riisipere. Tartu kesklinn. SKULPTUUR: marmor, kreekapärased poosid jm., süzeed antiikmütoloogiast-Athenad ja Apollonid; hästiarenenud ja harmoonilised alastifiguurid, hoiduti detailidest, soliidne. Tuntuim skulptor-Antonio Canova-"Kolm graatsiat". MAALIKUNST- mehisus ja eetilised väärtused, silueti ja joonistuse domineerimine, eeskujuks reljeefid, skulptuurid. Moraliseeriv, didaktiline, tardunud ja teatraalsed poosid; vähenes
Saue Gümnaasium SEMIRAMISE RIPPAIAD Referaat Õpilane: Kristin Tammerand Juhendaja: Reet Vester Tallinn 2012 Sisukord · Sissejuhatus · Ehitamise põhjused · Asukoht, selle kirjeldus · Ehitise kirjeldus ja võimalik väljanägemine · Ehitise saatus · Allikad SISSEJUHATUS Semiramise rippaiad ehk Babüloni rippaiad koos Babüloni linnamüüriga on üks vanaaja Seitsmest maailmaimest. EHITAMISE PÕHJUSED Nii aiad kui müür arvatakse olevat ehitatud kuningas Nebukadnetsar II käsul umbes 600 eKr. Semiramise rippaiad ehitati, sest kuninganna Amytis tundis end kõrbes õnnetult ja ta tundis end taimede keskel nagu oma kodumaal Meedias, lisaks tõi see Babüloni linnale kuulsust. Amytis oli Meedia kuninga Kyaxarese tütar, kes oli...
Bulgaaria Gerda Kiik Saue Gümnaasium 8a klass Asukoht Bulgaaria on riik KaguEuroopas Balkani poolsaare idaosas, Musta mere läänerannikul Naabriteks on põhjas Rumeenia, läänes Serbia ja Makedoonia ning lõunas Kreeka ja Türgi Bulgaaria on 2007. aastast Euroopa Liidu liige Üldine info Pealinn Sofia Pindala 111 003 km2 Riigikeel bulgaaria Riigikord parlamentaarne demokraatia Rahvaarv 7 576 800 (2010) Rahvastiku tihedus 68,3 in/km2 President Georgi Prvanov Rahaühik leev (BGL) Ajavöönd IdaEuroopa aeg Religioon kristlik (esineb ka islami ja rooma katoliku usku) Su...
Arvutifirma Apple Mari-Liis Oberg Saue Gümnaasium 8a klass Miks valisin selle teema? Teema valisin kuna olen ise Apple'i kasutaja ja austaja. Mis on Apple? Apple on firma, mis toodab lauarvuteid, sülearvuteid, monitore, iPode ning veel muud riistvara ja tarkvara. Apple on ainus suurfirma maailmas, mis toodab ise nii riistvara, tarkvara kui ka operatsioonsüsteemi. Tänu sellele on saavutatud Maci suur töökindlus ja ühilduvus. Apple firma algusaastad (19761980)
Harju County, bordered by the south- westcounty, Rapla County in the south, south-east and east Järva county Lääne- Viru county. County, bounded on the north Gulf of Finland. Harju is composed of many islands, the largest of these is the Women's Island and the islands Pakri. Harju county has six self-governing city, a municipal city, 2 towns, 31 small towns and 395 villages. Harju county has 21 bigger cities Loksa, Nissi, Vasalemma, Paldiski, Kernu, Keila, Saue, Harku, Saku, Tallinn, Viimsi, Ostrava, Rae, Kose Kõue, Raasiku, Jõelähtme, Maardu, Anja, Kuusalu, Loksa, Aegviidu. 34 rivers flowing into the sea within the county and other watercourses, the drainage basin is the largest and tallest Jägala, Keila and the Pirita River and White River. Harjumaa Ülemiste Lake is the largest, and the Kahala Harku lake, too. Tallinn's surface water system is founded on two major reservoirs: Paunküla and Soodla.
Hr Juhan Tiik Haapsalu, 17.juuni 2011 AS Haljastus Avaldus Lp hr juhatuse esimees Palun võtta mind tööle ajavahemikus 1.07.11- 30.07.11 tööle linna haljasalade hooldajana. Marie Kikkas Sünd. 1996 Suure 10-2 15467 Haapsalu CURRICULUM VITAE Nimi: Kadri Kimsen Sünniaeg ja -koht: 08.10.1976 Saue vald Aadress: Lehe 20 Telefon: (00) 594 382 97 Perekonnaseis: vallaline, peres tütar Hariduskäik: Gustav Adolfi Gümnaasium, Giidi erikool, TÜ ajaloo-osakond Täiendõpe: Koolitusõpe Dialoog (vene k) 1998 - 1999 Teenistuskäik: Tallink Lisainfo: eesti keel ja rootsi keel aktiivne, vene keel passiivne, A -kategooria autojuhiload Huvialad: Jooga, jalgpall, ajalugu Elulookirjeldus Mina, Kati Järv, sündisin 3.oktoobril 1994.a Jõgeva maakonnas
Tallinna vaatamisväärsused Teekond Vanalinn Tallinnas kui ühes paremini säilinud keskaegses Euroopa linnas on peaaegu terviklikult olemas 11.-15. sajandil väljakujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid. Vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris. Kadrioru loss Kadrioru loss on Kadrioru pargis asuv barokkstiilis loss. Eksponeeritakse väliskunsti kogu. Lossiaed on üles ehitatud Prantsuse stiilis, Inglise stiilis ja Lilleaia stiilis. Pirita kloostri varemed Pirita klooster Läänemere idakaldal oli aastast 1407 ordu kolmas tütarlasteklooster. Pirita klooster oli omal ajal suurim kirikuhoone keskaegses Tallinnas. Klooster, säilis oma algsel kujul 1577 aastani. Peahoone massiivne fassaad, seinad, keldrid ning surnuaed on säilinud tänapäevani. ...
Pajusaar mees 32 Kunda Pajusaar mees 32 Kunda Norak mees 32 Kuressaare Norak mees 32 Kuressaare Norak mees 32 Kuressaare Eek naine 32 Narva Eek naine 32 Narva Eek naine 32 Narva Eek naine 32 Narva Eek naine 32 Narva Eek naine 32 Narva Eek naine 32 Narva Eek naine 32 Narva Pajusaar mees 32 Kunda Norak mees 32 Kuressaare Eek naine 32 Narva Mägi mees 33 Saue Mägi mees 33 Saue Mägi mees 33 Saue Mägi mees 33 Saue Mägi mees 33 Saue Laubre mees 34 Jõhvi Laubre mees 34 Jõhvi Laubre mees 34 Jõhvi Laubre mees 34 Jõhvi Laubre mees 34 Jõhvi Laubre mees 34 Jõhvi Laubre mees 34 Jõhvi Laubre mees 34 Jõhvi Laubre mees 34 Jõhvi Laubre mees 34 Jõhvi Laubre mees 34 Jõhvi Nõmmik mees 35 Kunda Nõmmik mees 35 Kunda
Kohalike avalike teenuste arendamise toetuse eesmärk Toetus on jätk perioodi 20042006 riikliku arengukava meetmele "kohaliku füüsilise elukeskkonna arendamine". Toetuse eesmärgiks on kvaliteetsete avalike teenuste kättesaadavuse tagamine kohalikes keskustes ning kohalike avalike teenustega seotud infrastruktuuri kasutuse efektiivsuse parandamine maapiirkondades. Toetust rakendatakse kogu Eesti territooriumil, välja arvatud Tallinna, Tartu, Pärnu, KohtlaJärve, Narva, Saue ja Maardu linn ning Viimsi vald. Toetust võivad taotleda kohaliku omavalitsuse üksused ning mittetulundusühendused ja sihtasutused. Toetust saab taotleda kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava (KOITkava) alusel, mille kinnitab Vabariigi Valitsus. Aastatel 20072013 koostatakse kaks KOIT kava, esimene perioodiks 20072010, teine 20092012. Toetatavate tegevuste hulka kuuluvad: · investeeringud üldhariduskoolide (sh spordirajatised ja õpilaskodud) arendamiseks;
Sveits Koostaja: Maarja Maanso Juhendaja: Saue Gümnaasium 2009 Üldiselt: · Sveits on väike merepiirita riik Kesk- Euroopas. · Ta piirneb põhjast Saksamaa, läänest Prantsusmaa, lõunast Itaalia, idast Austria ja Liechtensteiniga. · Svetsis asub paljude rahvusvahliste organisatsioonide peakorter. · Sveitsis on väga palju järvi, jõgesi ja mägesi. Tähtsat Sveitsi kohta: · Riigikord: konföderatsioon · Pealinn: Bern · Rahvaarv: 7 739 100 (2009)
8. 9. Keskaegsete elamute ümberehitus 10. Johann Mohr oli arhitekt. Ta kavandas Eestis Stenbocki maja. 11. Rangemad ja lihtsamad vormid. Pööratakse tähelepanu ilule ja monumentaalsele fassaadile, ruumide otstarbekas planeerimine on teisejärguline. Eeskuju võetakse antiikarhitektuurist. 12. Rustika on jämedalt tahutud kividest laotud müüritis. 13. Tartu Ülikooli peahoone ja Taru kesklinn. 14. Raikkõla mõisahoone Raplamaal. Saku mõisahoone. Saue mõisahoone. Riisipere mõisahoone. 15. Trofeekimp on sõja trofeedest tehtud kimp. Nt Tartus Barclay de Tolly mausoleum. 16. Ampiirstiil on klassitsismi arhitektuuri hilisem ajajärk, mida iseloomustab veelgi suurem lihtsus ja rangus kui klassitsismi.Tekkis 19 sajandil.
26849 7820007-1Aida 58.37320826.736864 26849 Tartu linn 91358 4900010-1Aidu 58.73073626.201389 91358 Pajusi vald 23432 8400012-1Aidu 58.25101225.611776 23432 Viljandi vald 23065 8400011-1Aidu 58.25107225.611965 23065 Viljandi vald 30026 4900011-1Aidu 58.73020426.200708 30026 Pajusi vald 30027 4900009-1Aidu 58.73038926.201425 30027 Pajusi vald 126693 23384-1 Aila 59.29408324.498722 126693 Saue vald 126694 23385-1 Aila 59.29381924.498667 126694 Saue vald 24950 7000012-1Aima 58.91563624.195897 24950 Märjamaa vald 24951 7000013-1Aima 58.9159 24.195613 24951 Märjamaa vald 24764 8400013-1Aimla 58.48613125.710496 24764 Suure-Jaani vald 24765 8400014-1Aimla 58.48596425.710865 24765 Suure-Jaani vald 25525 8400015-1Aimla tee 58.46225525.751239 25525 Viljandi vald 25526 8400016-1Aimla tee 58.46193825
kriis üle elada ning oodata suurt pidupäeva Eesti riigi 100-ndat juubelit. Ma kutsun Sind arutama ja arutlema. Ma julgustan Sind olema julge oma ideedes ja tegudes. Julgus andis meile Eesti Vabariigi, andis meile kaks korda vabaduse. Seesama julgus, pealehakkamine ja ühine tegevus annab meile ka väärika ja parema elu edaspidi. Elu, mida peame me hakkama kujundama ise. Oma arvamused ja ideed saad sina kaasõpilane maksma panna juba täna, liitudes Saue Gümnaasiumi Õpilasesindusega! Head iseseisvuspäeva teile kõigile!
Sisustuses kasutati palju lühtreid ja peegleid. Tuntumad kunstnikud olid Soufflot (Pariisi Pantheon), Gabriel ja Garlo Rossi (Mihhaili loss Peterburis). Venemaal kutsuti Prantsusmaalt kunstnikke, sest nad ise ei oskanud midagi teha. Sealsetest hoonetest on kõige paremini säilinud Gostinnõi Dvor (ma ei tea kuidas seda kirjutada), mis on varaklassitsimi ehitis ja ka Kaasani kirik. Klassitsism Eestis Eesti kõige ilusamad mõisaansamblid on ehitatud just klassitsismi ajal. Nendeks on Saue ja Rägavare mõis. Tartus toimus suur tulekahju ja pärast seda tuli terve linn uuesti üles ehitada, mida tehti 1775. aastal klassitsismi stiilis. Vana anatoomikud, Räpina mõis, Saku mõis, Raidküla mõis. Mõisted Stukk-on kipsist, lubjast ja liivast segatud kiiresti kivistuv pastataoline mass, millest vormitakse või valatakse seina- ja laekaunistusi. Ampiirstiil- antiigi otsene ja täpne kopeerimine Trohveekimp- seina kaunistus, millel on kujutadud erinevaid relvi kimbus.
TULEMÄED EHK VULKAANID Loodusõpetus IV klassile Karin Link Saue Gümnaasium VULKAAN Tulemägi on kohutav loodusnähtus · plahvatused · maavärinad · gaasid, mustad pilved · välgud · kõuemürin · tipus hiiglaslikud tuleleegid MIKS VULKAANID PURSKAVAD? · Vulkaani lõõri koguneb palju gaase, mis otsivad teed maapinnale. · Gaasid põhjustavad suure rõhu. · Toimub plahvatus ja välja hakkab purskama vedelat laavat. MAGMA Magma on tulivedel aine vahevöö ülakihtides. See
tööstuslik õlletootmine käivitus alles Baggehufwudtide ajal. Mis hooned mõisale kuulusid? Mõisal oli kaks kõrtsi, trahter, õllepood, kasvuhooned, vesiveskid, auru jõul töötav vesiveski, kangakoda. 4 Omanikud 16. sajandil kuulus mõis nii Tödwenitele kui ka Mecksidele. 1765. aastal ostis mõisa Otto Magnus von Rehbinder ja kuni 1843. aastani oli valdus koos naabermõisa Saue ja Jälgimäe mõisaga Rehbinderite valduses. Peale Renbindereid oli mõisa omanik Rudolf von Patkul ja aastail 18491919 Baggehufwudtid. Tulekahju 1622 arutas kuninglik kaelakohus Saku teenijatüdruku Anne süüasja, kes oli varastanud mõisast viis hõbelusikat, ammelt viis hõbesõrmust ja riidekraami, ning pärast seda pannud mõisa põlema. Anne võtnud asja omaks ja jutustanud, kuidas tema juurde tulnud taevakarva riietes vanamees, käskinud pesupesemise
Suhtlemisvahendid arvutis Gerda Kiik Saue Gümnaasium 8a klass Teema valik Minu teemaks on MSN ja Skype. Ma valisin sellise teema sellepärast, kuna ma olen ise igapäevane MSN-i kasutaja, Skype kasutan ma küll tunduvalt vähem, kuid ma saan mõlema programmi abil suhelda oma sõpradega ja teha videokõnesid. MSN Messenger ja selle areng MSN messenger on kiirsuhtlusvahend, mis on loodud Microsofti poolt. Esimene versioon 1.0 ilmus 22. juulil 1999. See sisaldas ainult
36001050084 Kustav Salu M 05.01.1960 53 46504170054 Kaspar Veesimaa N 17.04.1965 47 35412110930 Arvi Väljas M 11.12.1954 58 36604060863 Aadu Pulk M 06.04.1966 46 Sünniaasta Aastaaeg Sünnikuu Tähtkuju Linn 1986 Talv Veebruar Veevalaja Jõgeva 1988 Kevad Aprill Veevalaja Paide 1965 Kevad Mai Veevalaja Rakvere 1967 Kevad Mai Veevalaja Saue 1948 Suvi August Veevalaja Paldiski 1958 Sügis November Veevalaja Keila 1972 Sügis Oktoober Veevalaja Tamsalu 1955 Kevad Aprill Veevalaja Kunda 1943 Kevad Märts Veevalaja Paldiski 1972 Sügis Oktoober Veevalaja Tõrva 1945 Kevad Aprill Veevalaja Kallaste 1940 Kevad Aprill Veevalaja Saue
Murdmaasuusatamises: Kein Einaste, Andrus Veerpalu, Timo Simonlautser, Kristina SmigunVähi, Anti Saarepuu, Triin Ojaste, Aivar Rehemaa, Jaak Mae, Algo Kärp, Kaija Udras, Tatjana Mannima, Karel Tammjärv, Peeter Kümmel, Kaspar Kokk Iluuisutamises ja jäätantsus: Ilja Glebov, Taavi Rand, Maria Sergejeva, Irina Stork, Jelena Glebova Laskesuusatamises: Sirli Hanni, Kadri Lehtla, Roland Lessing, Martten Kaldvee, Kauri Kõiv, Eveli Saue, Indrek Tobreluts, Kristel Viigipuu, Priit Viks Mäesuusatamises: Deyvid Oprja, Tiiu Nurmberg
EESTI ELU AASTAL 2011 Aasta 2011 on olnud Eestile suurte muutuste aasta. Eesti on omaks võtnud Euroopa ühisvaluuta euro. Hakkas kehtima uus liiklusseadus, mis tõi kaasa mõned muudatused. Toimus riigikogu ja presidendi valimised. Aasta suurimaks tragöödiaks võib pidada pantvangidraamat Liibanonis ja väiksemaks tulistamist kaitseministeeriumus. Ka meie kodulinnas Sauel toimus nii mõndagi - Saue Gümnaasium 25. Juubel ning avati noortekeskus. Suurim muutus paljude eestlaste jaoks on kindlasti euro kasutuseletulek. Paljud eestlased olid sellele vastu ja tahtsid, et eesti kroon jääks alles. Siiski jäi euro peale ja Eesti on nüüdseks eurotsooni osa. Paljud arvavad, et euro tõstis hindu kolossaalselt. Meedias lubati aga kindlalt, et euro hindu mitte mingil juhul ei tõsta. Selline asi tekitas jällegi rahvas palju pahameelt. Rahvas tunneb, et neil on nahk üle kõrvade tõmmatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
