iseloomu. Neid sidemeid nimetatakse struktuurilisteks sidemeteks. Pinnaseosakeste vahel tekkivad tömbepinged võetakse vastu ainult nende-vaheliste struktuuriliste sidemetega. Vastupanu, mis takistab osakeste vastastikust nihkumist, nimetatakse nidususeks. Pinnase nidusus sõltub osakeste puutepindade iseloomust ja molekuraalselt seotud vee hulgast. Liivapinnastel on osakeste kokkupuutepinnad väga väikesed, neil pole nidusust. Selliseid pinnaseid nimetatakse pudedateks pinnasteks. Pinnased, mis koosnevad suure kokkupuutepinnaga liblekujulistest osakestest, nimetatakse niduspinnasteks. Savipinnased on niduspinnased. Pinnases leiduv vaba vesi vähendab sidemete tugevust, eraldab osakesed ja suurendab nende liikuvust. Kui pinnases leidub ainult seotud vett, on pinnas tahkes olekus. Niiskuse suurenemisel ja vaba vee tekkimisel läheb pinnas algul plastsesse ja seejärel voolavasse olekusse. 5
plaatideks, olles aluseks laamtektoonilisele kontseptsioonile. Selle paksus varieerub 50-300 km piires. Mõnede autorite arvates ulatub kuni 150 km sügavuseni. ASTENOSFÄÄR - (tuleneb kreeka k. stenos - tugevus, kõvadus, a aga muudab selle sisu - kõvaduse puudumine). Litosfääri alune, osaliselt ülessulanud kivimitega valdavalt tahkete kivimite vöönd (kuna S lained läbivad seda ala) mis temale pikaaegsete pingete (10-100 milj. aastad) rakendamisel ei kaota nidusust, s.t ei purune nagu litosfääri laam vaid käitub nagu viskoosne voolav aines ja hakkab voolama v. roomama. Lühiajalistel pingete rakendamisel ta käitub aga kui tahke elastne keha (juhib seismilisi laineid). Analoogseks näiteks on vanade majade aknaklaasid mis aja jooksul on häguseks muutunud ja alt paksenenud klaasile mõjuva pikaajalise ning pideva gravitatsioonijõu tulemusel. VAHEVÖÖ on koore-tuuma vahele jääv Maa sfäär (3-90 km ning 2900 km sügavusintervallides)
teradevaheliste sidemete iseloomu. Neid sidemeid nimetatakse struktuurilisteks sidemeteks. Pinnaseosakeste vahel tekkivad tömbepinged võetakse vastu ainult nende-vaheliste struktuuriliste sidemetega. Vastupanu, mis takistab osakeste vastastikust nihkumist, nimetatakse nidususeks. Pinnase nidusus sõltub osakeste puutepindade iseloomust ja molekuraalselt seotud vee hulgast. Liivapinnastel on osakeste kokkupuutepinnad väga väikesed, neil pole nidusust. Selliseid pinnaseid nimetatakse pudedateks pinnasteks. Pinnased, mis koosnevad suure kokkupuutepinnaga liblekujulistest osakestest, nimetatakse niduspinnasteks. Savipinnased on niduspinnased. Pinnases leiduv vaba vesi vähendab sidemete tugevust, eraldab osakesed ja suurendab nende liikuvust. Kui pinnases leidub ainult seotud vett, on pinnas tahkes olekus. Niiskuse suurenemisel ja vaba vee tekkimisel läheb pinnas algul plastsesse ja seejärel voolavasse olekusse.
Selles sfääris kaotavad kivimid temale rakendatava pingete tulemusena nidususe (sidususe) ja purunevad. See sfäär on tükeldatud laamadeks e. plaatideks, olles aluseks laamtektoonilisele kontseptsioonile. Selle paksus varieerub 50-300 km piires. ASTENOSFÄÄR - Litosfääri alune, osaliselt ülessulanud kivimitega valdavalt tahkete kivimite vöönd (kuna S lained läbivad seda ala), mis temale pikaaegsete pingete (10-100 milj. aastad) rakendamisel ei kaota nidusust, s.t ei purune nagu litosfääri laam vaid käitub nagu viskoosne voolav aines ja hakkab voolama v. roomama. Lühiajalistel pingete rakendamisel ta käitub aga kui tahke elastne keha (juhib seismilisi laineid). Litosfääri laamad saavad ,,ujuda" astenosfääril. 22. Vahevöö, selle arvatav kivimiline koostis ja D kiht? Vahevöö alaosas on D"-kiht, mis ulatub vahevöö ja tuuma piirilt 220...250 kilomeetrit kõrgemale. See on
pinnas algul plastsesse ja seejärel voolavasse olekusse. Niduspinnaste olekut, mis väljendab osakeste liikuvust sõltuvalt niiskusesisaldusest, nimetatakse pinnase konsistentsiks. Konsistents on savipinnase jaoks sõltuvalt vee sisaldusest on savi kas siis kõva, kõvaplastne jne. Vastupanu, mis takistab osakeste vastastikust nihkumist nimetatakse nidususeks. Liivpinnastel, mis koosnevad jämedatest (üle 0,1 mm) terakujulistest osakestest ja mille puutepinnad on väga väikesed, pole nidusust. Neid pinnaseid nimetatakse nidususeta ehk pudedateks pinnasteks. Pinnased, mille koosseisus on suur hulk suure puutepinnaga peeni liblekujulisi saviosakesi, nimetatakse niduspinnasteks. Niduspinnaste olek sõltub osakestevaheliste sidemete tugevusest. Savimineraalide tihendus näitab millised osakesed on omavahel seotud ja kui tugevad sidemed nende osakeste vahel on. Tihedusastet kasutatakse liivpinnase tiheduse (osakeste paigutustiheduse) hindamiseks. Tihedusaste
kaaluliste suhete ning penetratsioonitakistuse vahel on pööratud suurt nidusus ja tugevus ei sõltu üldse vertikaalsurve suurusest. Selliselt leitud filtratsioonimooduli ning kokkusurutavus mooduli suhtest. nidusust nimetatakse dreenimata nihketugevuseks cu. Kui vertikaalsurvet Vajumi määramiseks kasut seost: st=U*s, kus s on stabiliseerunud vajum tähelepanu. Pinnase kokkusurutavus sõltub peale tema poorsuse ja konsistentsi veel paljudest teguritest, millest mõnede arvuline iseloomustamine hoitakse kuni deformatsiooni täieliku vaibumiseni enne nihet, see tähendab
` J o o n is 5 .8 S a v i d re e n itu d J o o n is 5 .7 S a v i d r e e n im a ta n ih k e tu g e v u s n ih k e tu g e v u s Selliselt leitud nidusust nimetatakse dreenimata nihketugevuseks cu (undrained strength). Kui vertikaalsurvet hoitakse kuni deformatsiooni täieliku vaibumiseni enne nihet, see tähendab lastakse pinnas täielikult konsolideeruda, ja nihkepinge suurendamine toimub samuti sedavõrd aeglaselt, et selle käigus tekkiv neutraalpinge samuti hajub, sõltub nihketugevus normaalpinge suurusest (joon. 5.8). Normaalselt tihenenud savi puhul on graafik sarnane sellele, mis saadakse liiva teimimisel.
annaabi.ee 
