projektsioonide puhul loetakse Maa enamasti sfääriks) ja nende projektsioonide pooluseid ühendava teljega risti olevate tasandite ja Maasfääri lõikejooni nimetatakse almukantaraatideks. Need on analoogselt paralleelidega väikeringjooned. 5. Kirjelda meridiaani ja paralleeli mõistet Maaellipsoidi lõikumisel tasanditega, millel asub ta väiksem pooltelg, saame ellipsi, mida nimetatakse meridiaaniks, aga lõikumisel väiksema teljega risti olevate tasandistega saame ringjooned raadiusega r, mida nimetatakse paralleelideks ja millest suurim on Maa poolitaja – ekvaator. 6. Nimeta kaasaja tähtsamaid ellipsoidid (2). Lk 18 GRS-80 ja WGS-84 Ellipsoidi GRS-80 parameetreid kasutatakse peaaegu ülemaailmselt kõigil põhilistel geodeetilistel töödel, ruumiline ristkoordinaatide süsteem WGS-84 aga satelliitgeodeesia süsteemi GPS taustsüsteemiks ja selle ellipsoid on kasutusel üleminekuks GPS määratud ruumilistel
kaardid Väikesemõõtkavalised- kujutatakse suurt maa-ala, üldine Asimuut- nurgakraad Geograafiline laius- määratakse nurgana Maa keskpunktist ekvaatoritasapinna suhtes (põhjalaius, lõunalaius ehk pl ja ll) Geograafiline pikkus- määratakse Maa keskpuntkist nurgana kokkuleppelisest nullmeridiaanist ida ja lääne suunas (ip ja lp) Paralleelid- ehk rööbikud on ekvaatoriga paralleelsed kaardivõrgu jooned. Need on kujutletavad ringjooned Meridiaanid- kaardivõrgu jooned, mis on paralleelsed 0-meridiaaniga Geograafiline koordinaat- koosneb laiuskraadist ja pikkuskraadist Kohalik aeg- päikese järgi määratud aeg Kuupäevaraja- kokkuleppeline joon, millest algab uue kuupäeva lugemine Manner- suurim maismaa osa (Euraasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Lõuna- Ameerika, Antarktis, Austraalia) Maailmajagu- suur maismaa ala, mille piirid on kokkuleppelised ning
ümbritsevad vooluha juhti või püsimagnetit, suunda näitab magnetnõela põhjapoolus. Jõujoone suunda saab määrata magnetnõelte abil. Magnetvälja iga punkt läbib ainult üks jõujoon. Magnetvälja jõujooni tegelikkuses ei eksisteeri. Sirgvoolu magnetvälja jõujoonte suuna saab määrate parema käe reegli abil: pöial paraleelselt elektrivooluga, siis kõverdatud näpud näidavad magnetvälja jõujoonte suunda. Sirgvoolu magnetväli jõujooned on kinnised ringjooned. võimsus füüsikaline suurus, mis võrdub elektrivoolu tööga ühes aja ühikus, N=At (N= võimsus W, A= töö J / kW, t=aeg s), N=U*I, N=U2R, NI2*R (U=pinge V, I=voolutugevus A), võimsust mõõdetakes vattmeetriga, voltmeetri ja ampermeetriga, nimivõimsus max võimsus, mida seade võib arendada pika ajalise töötamise jooksul, nimipinge pinge elektritarviti klemmidel, mis vastab pinge väärtusele, mis on märgitud elektritarvitile või
on väiksem koonuse moodustajate omast telje suhtes. Milliseid võtteid kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamisel? - abitasapindade/ abisfääride võtet Mis on abitasandite võtte kasutamise eelduseks? - Paljudest kõverpindadest saab teha lihtsaid tasandilisi lõikeid sirg-ja ringjooni. Näiteks: a) joonpindade tasandilised lõiked läbi moodustaja on sirged b)pöördpindade tasandilised lõiked risti teljega on ringjooned Millist joont mööda lõikuvad ühise teljega pöördpinnad ? - mööda ringjooni, mille tasand on risti pöördpindade teljega Mis juhtumil sfäär lõikab pöördpinda mööda ringjooni ? - sfäär, mille keskpunkt asetseb pöördpinna teljel, annab lõikumisel ringjoone Mis juhtumil kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamiseks abisfääride võtet? - Ühise tsentriga abisfääre saab lõikumisülesande lahendamisel kasutada, kui a)mõlemad pinnad on pöördpinnad.
Insenerigraafika KT nr. 2 33. Nimetage tahukate liike a) Tahukas (polüeeder) on tasandiliste hulknurkadega (tahkudega) piiratud keha. Tahukas on kumer, kui ta jääb iga oma tahu tasandist tervenisti ühele poole; vastasel korral nõgus. Kumera tahuka iga tasandiline lõige on kumer hulknurk. b) Prismatoidiks nimetatakse tahukat, mille tipud asetsevad kahel paralleelsel tasapinnal (põhjatahul). Prismatoidi kumbki põhi võib esineda ka sirglõiguna. Prisma ja püramiid on prismatoidi kõige levinumad vormid. c) Ideaaltahukad on korrapärased tahukad, kus tahkudeks korrapärased võrdsed hulknurgad. Kumeraid ideaaltahukaid on viis: tetraeeder (4-tahk), heksaeeder (6-tahk) ehk kuup, oktaeeder (8-tahk), dodekaeeder (12-tahk) ja ikosaeeder (20-tahk). 34. Mille poolest erineb tasakõver ruumikõverast? Tasakõver asetseb üleni ühel tasandil, ruumikõver mitte. 35. Nimetag...
Kui koonuse moodustajate alguspunkt kuulub lõikavale tasapinnale ja tasapinna kaldenurk on väiksem koonuse moodustajate omast telje suhtes. 18. Milliseid võtteid kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamisel? Abitasandite või abisfääride võtet. 19. Mis on abitasapindade võtte kasutamise eelduseks? a) joonpindade tasandilised lõiked läbi moodustaja on sirged; b) pöördpindade tasandilised lõiked risti teljega on ringjooned. 20. Millist joont mööda lõikuvad ühise teljega pöörapinnad? Ühise teljega pöördpinnad saavad lõikuda ainult mööda ringjooni, mille tasand on risti pöördpindade teljega. 21. Mis juhtumil sfäär lõikab pöördpinda mööda ringjooni? Sfäär, mille keskpunkt asetseb pöördpinna teljel, annab pöördpinnaga lõikumisel ringjoone. 22. Mis juhtumil kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamiseks abisfääride võtet? a) mõlemad pinnad on pöördpinnad;
Samamoodi punktist B lähtuvate sirglõi- kude lõpp-punktid on @0,-45 ja @-45,0 punkti B suhtes. Ülesanne II Tihend 13 A(235,185) G B(235,65) Järgnevalt joonestatakse väliskontuuride sirglõigud, ringi kaared ja ringjooned pideva joonega. Samamoodi, nagu seadistasime joonetüübi CENTER, seadistame ka jooneliigiks pideva joone nimega CONTINUOUS, selle vahega, et seda jooneliiki pole vaja joonisesse laadida. Kuna standardid nõuavad, et telgjooned peavad lõikuma kriipsu kohalt, tuleb muuta põhimuutujat LTSCALE, vähendame teda (tuleb lihtsalt proovida!) ↵ (võib sisestada ka 0.4 ↵, s.t. täisosa nulli võib ära jätta, aga kümnendpunkt peab olema) Tulemus:
rakendada. ) 17. Mis on abitasapindade võtte kasutamise eelduseks? Kui kummalgi pinnal leidub süsteem: sirg- või ringjoonelisi lõikeid ja kui pindade vastastikune asend ning paigutus ekraanide suhtes sobivad abipindade kasutamiseks. Paljudest kõverpindadest saab teha lihtsaid tasandilisi lõikeid sirg- ja ringjooni. Näiteks a. Joonpindade tasandilised lõiked läbi moodustaja on sirged b. Pöördpindade tasandilised lõiked risti teljega on ringjooned Asjaolu, et sfääriga saab pöördpinda lõigata mööda ringjooni, ongi aluseks abisfäärife võttele. 18. Millist joont mööda lõikuvad ühise teljega pöördpinnad? Ühise teljega pöördpinnad saavad lõikuda ainult mööda ringjooni, mille tasand on risti pöördpindade teljega, kusjuures lõikejoonte arv võrdub poolmeridiaanide arvuga. 19. Mis juhtumil sfäär lõikab pöördpinda mööda ringjooni?
rakendada. ) 17. Mis on abitasapindade võtte kasutamise eelduseks? Kui kummalgi pinnal leidub süsteem: sirg- või ringjoonelisi lõikeid ja kui pindade vastastikune asend ning paigutus ekraanide suhtes sobivad abipindade kasutamiseks. Paljudest kõverpindadest saab teha lihtsaid tasandilisi lõikeid sirg- ja ringjooni. Näiteks a. Joonpindade tasandilised lõiked läbi moodustaja on sirged b. Pöördpindade tasandilised lõiked risti teljega on ringjooned Asjaolu, et sfääriga saab pöördpinda lõigata mööda ringjooni, ongi aluseks abisfäärife võttele. 18. Millist joont mööda lõikuvad ühise teljega pöördpinnad? Ühise teljega pöördpinnad saavad lõikuda ainult mööda ringjooni, mille tasand on risti pöördpindade teljega, kusjuures lõikejoonte arv võrdub poolmeridiaanide arvuga. 19. Mis juhtumil sfäär lõikab pöördpinda mööda ringjooni?
puuteparalleelil ja lõikeparalleelidega? Liikudes parallelilt φ0 (puuteparalleel) põhja või lõuna poole,mõõtkava n suureneb Liikudes ühest lõikeparalleelist teise suunas,mõõtkava n algul väheneb ,liikudes aga veel edasi suureneb .17.Milline on koonilise polaarprojektsiooni meridiaanide ja paralleelide kuju? Meridiaane kujutatakse sirgetena, mis lõikuvad ühes punktis(koonuse tippu) Paralleelid on kontsentrilised ringjooned ,mille kese on meridiaanide lõikepunktis-proj poolusel 18.Milline on meridiaanide ja paralleelide kuju püstsilindrilises konformses proj.Mis on paralleelide vahekauguse muutuse põhjus?(merkatori) Meriidiaanid on paralleelsed sirged, mille omavahelised kaugused on proportsionaalsed nenge geogr pikkuste vahega.Kuna tegelikuses meridiaanid koonduvad ,siis projektsiooni meridiaanide vaheline kaugus kaardil ,suundudes poolusele ,kasvab ,võrreldes tõelisega.parallelid on parallelsed sirgjooned
Jäiga keha välis kui sisejõud) süsteemi üleminekul vaadeldavast (lähte) tugevusega) vec g ja keha massi m korrutisena: vec F=mvec g. Nii pöörlemisel ümber liikumatu telje on keha kõigi punktide liikumisteed olukorrast ehk nõndanimetatud nullkonfiguratsioonist või nullnivoost. Maa kui ka muude suurte taevakehade puhul võib nende massi paralleelsetel tasanditel paiknevad ringjooned, mille keskpunktid Nullkonfiguratsioonis loetakse süsteemi potentsiaalne energia jaotus lugeda ligilähedaselt tsentraalsümmeetriliseks. asetsevad nende tasanditega ristuval liikumatul sirgel – tinglikult nulliks. Nullpunkti valik võib olla suvaline, tavaliselt pöörlemisteljel. Kuigi tavaliselt käsitletakse selliseid pöörlemisi, mille võetakse maakera raskusjõuväljas selleks maapind
välja arvutada. Geograafilisi koordinaate määratakse ellipsoidil või geoidil kraadides. Mis on meridiaan; paralleel? Meridiaan on antud punkti ja Maa pöörlemistelge läbiva tasandi ning ellipsoidi lõikejoon. Meridiaani, mis läbib Greenwichi observatooriumi, nimetatakse algmeridiaaniks või nullmeridiaaniks (pikkus=0°). Erinevalt paralleelidest on kõik meridiaanid suurringjooned ega ole omavahel paralleelsed, nad lõikuvad põhja- ja lõunapoolusel. Ekvaatoriga paralleelsed ringjooned on paralleelid ehk laiusjooned ja poolusi läbivad ringjooned on meridiaanid ehk pikkusjooned. Paralleeliks on ekvatoriaaltasandiga paralleelne, ellipsoidiga lõikuv joon. Paralleelid on väikeringid, välja arvatud ekvaator, mis on suurring ehk ortodroom. Ekvaatori pikkus on üle 40 000 km. Maa ellipsoidaalse kuju tõttu on paralleelide pikkus erinev. Kuidas saadakse punkti ristkoordinaadid tasandil? Tasapinnalised ristkoordinaadid x ja y on kasutusel ainult tasandil, mida maakera ei ole
z1 z3 z5 z 3´ z z z2 2´ z 4´ 4 25. Kirjutada seos ülekandesuhte ja ülekandearvu arvutamiseks joonisel toodud hammasülekande korral. Vaata eelmist punkti. 26. Selgitada järgmised mõisted: Algringjooned- ringjooned, mille raadiused r1 ja r2 on pöördvõrdelised nurkkiirustega, nim ka aksoidideks. r 2 = - 1 = u12 r 1 2 Hambumispoolus - algringjoonte puutepunkt ja kiiruste hetkeline tsenter. Hambumissirge- sirge, mis puutub alusringjoont ja läbib hambumispoolust. Jaotusringjoon- ringjoon, millel ringsamm võrdub lõikeriista sammuga, aga ka ringjoon millel hamba paksus ja vahe on võrdsed. Nihutuseta hammasrataste puhul jaotusringjoon= algringjoon. Positiivse nihutusega:
püsimagnet ja magnetinduktsiooni üle otsutatakse jõumomendi järgi, mis mõjub magnetiile. §14. Magnetvälja jõujooned Magnetvälja võime näitlikult kujuta magnetinduktsiooni joonte ehk magnetvälja jõujoonte abil. Magnetvälja jõujooneks nimetatakse joont, mille igas punktis puutuja siht ühtib vektori B-> (vektor) sihiga antud punktis (joonis A). Sirgvoolu magnetvälja jõujooned on kontsetrilised ringjooned, mille tasandid on voolusuunaga risti. Nooled näitavad kummale poole jõujoone puutuja sihil on suunatud magnetinduktsiooni vektor B-> (Joonis B). Magnetvälja jõujoonte tihedus on suurem seal, kus väli on tugevam. Vaatleme vooluga pooli (solemoidi) magnetvälja pilti (joonis C). Solenoid on kujutatud lõikes, kui solenoidi pikkus on tema diameetriga võrreldeks küllalt suur, siis võib välja solenoidi sees lugeda homogeenseks. Joonisel D on kujutatud püsimagneti magnetvälja jõujooned
kaldenurk on väiksem koonuse moodustajate omast telje suhtes 49. Milliseid võtteid kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamisel? Olenevalt valitud abipindade süsteemist, nim. Lõikumisülesande lahendamise võtet kas abitasandite või abisfääride võtteks 50. Mis on abitasapindade võtte kasutamise eelduseks? -joonpindade tasandilised lõiked läbi moodustaja on sirged -pöördpindade tasandilised lõiked risti teljega on ringjooned 51. Millist joont mööda lõikuvad ühise teljega pöördpinnad?Ühise teljega pöördpinnad saavad lõikuda ainult mööda ringjooni, mille tasand on risti pöördpindade teljega 52. Mis juhtumil sfäär lõikab pöördpinda mööda ringjooni? Sfäär, mille keskpunkt asetseb pöördpinna teljel, annab pöördpinnaga lõikumisel ringjoone 53. Mis juhtumil kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamiseks abisfääride võtet?
pindade lõikejoone punkte. Olenevalt valitud abipindade süsteemist, nimetatakse lõikumisülesande lahendamise võtet kas abitasandite või abisfääride võtteks. 93. Mis on abitasapindade võtte kasutamise eelduseks? Paljudest kõverpindadest saab teha lihtsaid tasandilisi lõikeid sirg ja ringjooni. Näiteks, a) joonpindade tasandilised lõiked läbi moodustaja on sirged; b) pöördpindade tasandilised lõiked risti teljega on ringjooned. 94. Kuidas leitakse sirge ja kõverpinna lõikepunktid? Sirgjoone ja kõverpinna lõikumine lahendatakse analoogiliselt sirge ja tasandi lõikumisega. Sirget läbiv tasand on soovitatav valida nii, et ta lõikuks kõverpinnaga võimalikult lihtsamaid jooni mööda (eelistada sirg ja ringjooni). (Kõverpinna ja mis tahes asendis tasandi lõikejoone tuletamisel kasutatakse abitasandite võtet.
lõikepunktis f) Asimutaalne projektsioon - Maa sfäär projitseeritakse puutujatasapinnale või lõikajataspinnale. Kasutatakse nii polaarset, kald- kui ka põikprojektsiooni, põhiliselt polaarset. Asimuudilises polaarprojektsioonis on meridiaanid ühes punktis lõikuvad sirged, sealjuures lõikenurgad lõikenurgad on võrdsed vastavate geograafiliste pikkuste vahedega. Paralleelid on kontsentrilised ringjooned, kusjuures ühiseks tsentriks on meridiaanide lõikepunkt. g) Silindriline projektsioon - Maa sfäär projitseeritakse puutujasilindrile või lõikajasilindrile. Kasutatakse nii polaarset, kald- kui ka põikprojektsiooni, põhiliselt normaal (polaar) e. püstsilindrilist projektsiooni. Silindrilises polaarprojektsioonis on meridiaanid paralleelsed sirged, mille kaugused
Ühtlaselt muutuv ringliikumine on ringjooneline liikumine, mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdse suuruse võrra, st kiirendus on jääv. Nurkkiirus pole konstantne sellepärast, et on olemas nurkkiirendus, mille vektor on nurkkiirusega samasuunaline e aksiaalvektor. Ühtlane ringliikumine keha punktide liikumistrajektooriks on ringjooned, millede keskpunktid asuvad ühel sirgel- pöörlemisteljel . ühtlase ringliikumise korral on nii joonkiirus kui nurkkiirus konstantsed. Ühtlane sirgjooneline liikumine keha või masspunkti sirgjooneline liikumine, mille puhul keha massikese või masspunkt läbib liikumise kestel mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed teepikkused. Liikumine on ühtlane sirgjooneline parajasti siis kui kiirusvektor ei muutu. Inertsiseaduse järgi
suu kehaõõs noor hüdra tald Ussid Vihmaussi närvisüsteemi moodustavad: neelupealne tänk, neelualune tänk, närvijätked kehas ja kõhtmine närvikett. Vihmaussi seede- ja erituselundkonda kuuluvad: suuava, söögitoru, avaforuneerud, pugu, lihasmagu ja sooltoru. Vihmaussi vereringesse kuuluvad: ringjooned, mis talitlevad südamena, seesmine veresoon ja kõhtmine veresoon. Usside mitmekesisus mudatuplased kaanid hulkharjasussid settesööjad iminapad elavad meres väikesd hea närvisüsteem harjased elavad veekogu põhjas linnukaan igas lülis lõpused
need jälle tagasi tasakaaluasendisse viia. Selle tulemusena hakkab merepind võnkuma ja tekivad lained. Merel on tuulelainete pikkus umbes 100 m ja kõrgus kuni 8 m. Läänemerel on laine kõrgus tavaliselt 1-2 m, avamerel tormiga kuni 10 m. Veepinnal asuvad veeosakesed liiguvad mööda kinniseid trajektoore, laine edasiliikumisel lainepikkuse võrra teeb veeosake ühe täistiiru. Laugjate lainete korral süvameres on veeosakeste trajektoorid ringjooned. Ülemises kihis olevad veeosakesed hõõrduvad nende all oleva veekihi osakeste vastu ja nii kandub lainetus põhjani, kusjuures veeosakeste trajektoorid vähenevad kiiresti sügavuse suurenedes. Tuulelained Ranna lähedal meres muutub lainetus ranna kuju ja põhjareljeefi mõjul: kui rand on madal, siis lainepõhja liikumine aeglustub hõõrdumisel vastu merepõhja. Lainehari liigub kiiremini kui lainepõhi, jõuab lainepõhjast
Eesti Põllumajandusülikool Maaehituse instituut INSENERIGRAAFIKA Ainekursus MIT-7.307 Kujutava geomeetria põhivara Koostanud Harri Lille Keeletoimetaja Karin Rummo Tartu 2003 Sissejuhatus Kujutav geomeetria on see geomeetria eriharu, milles pitakse tasandil (joonisel) ruumiliste ülesannete lahendamise meetodeid ning positsiooni-, mte- ja konstruktiivsete ülesannete lahendamise vtteid. Positsiooniülesanneteks nimetatakse geomeetriliste kujundite vastastikuse kuuluvuse ja likumise määramist. Mteülesanded on geomeetriliste kujundite kauguste ja nende telise suuruse leidmine. Konstruktiivsete ülesannete sisuks on etteantud tingimustele vastavate geomeetriliste kujundite (nende kujutised joonisel) loomine. Kasutatud on järgmisi tähiseid: A,B,C,....; 1,2,3,... - ruumipunktid; a,b,c,.... - jooned; ,,,....,,...
moodulite ja nende vahelise nurga sin korrutisega; siht on risti tasandiga, milles asuvad korrutatavad vektorid ja suund on määratud parema käe kruvi reegliga. 3. Ühtlane sirgjooneline liikumine- keha liigub ühtlasel kiirusel ,liikumisel jääb iga kehaga jäigalt ühendatud sirge paralleeseks iseendaga. V=const V= s/t =const 4. Ühtlaselt ja mitteühtlaselt muutuv sirgliikumine- V=ds/dt; a=dv/dt 5. Ühtlane ringliikumine- keha punktide liikumistrajektooriks on ringjooned, millede keskpunktid asuvad ühel sirgel- pöörlemisteljel. V=const, w=const 6. Ühtlaselt muutuv ringliikumine- 7. Newtoni seadused- I ga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni kuni välisjõud seda olekut ei muuda.
2 sin 2 kui =60 . V : o 2 2 2 3 1 sin 2 4) Leia täisnurkse kolmnurga küljed, kui ta siseringjoone raadius on r = 6 cm ja ümberringjoone raadius R = 15 cm. V: 30 cm,18 cm, 24 cm. 5) Kahe ringjoone raadiused on vastavalt 3 cm ja 1 cm. Need ringjooned puutuvad väliselt punktis A. Ringjoontele on tõmmatud ühine puutuja BC ( esimese ringjoone puutepunkt on B ja teise puutepunkt C). Leia puutuja ja ringjoonte 24 3 11 vahele jääva kujundi pindala. V: 1,17 cm² 6 6) Riigieksam 2000 Võrdhaarse kolmnurga ümbermõõt on 36 cm ja alus 16 cm. Aluse otspunktidest tõmmatakse vastasküljeni lõik, mis jaotab kolmnurga kaheks
sekstandiga, mille mõõdetud nurkade täpsus ulatub ühe minutini ja tema viga on väga lihtne leida. Kasutada võib ka kompassi, mis aga ei anna nii suurt täpsust kui sekstant. Kompassiga tuleb võtta kolm peilingut ja seejärel tuleb leida peilingute vahed. NB! Kahe rõhtnurga meetodi puhul esineb ka määramatuse juhtum, milleks on: + + B = 180°, kus B on nurk orientiire ühendavate sirgete vahel. Geomeetriliselt tähendab see seda, et mõlemad ringjooned langevad kokku ning laev ja orientiirid asuvad kõik ühel ja samal ringjoonel. Kui on kahtlust, kas on tegemist määramatuse juhtumiga, tuleb leida ülalmainitud nurkade summa. Nurga B suurus määratakse kaardilt. On ka tunnused, millede puhul määramatuse juhtum on välistatud: - kõik orientiirid asuvad enamvähem ühel sirgel - orientiirid asuvad mõlemal pool laeva - keskmine orientiir on tunduvalt lähemal kui äärmised
i ix = const x 9) Kivi visati vertikaalselt üles algkiirusega 15 m/s . Kui pika ajapärast on ta kõrgusel 10m ? VI 1) Mida nimetatakse pöördliikumiseks ? Kõik ainepunktid moodustavad ringjooni ümber ühise telja mid nim pöörlemisteljeks pöördliikumisel ei ole kõigi punktide trajektoorid ühesugused. Need on küll ringjooned ,kuid raadiused on ringjoontel erinevad. Seepärast on erinevad ka joonkiiresed ja joonkiirendus. Ühesugused on nii pöördenurk kui ka nurkkiirendus 2) Massikeskme arvutusvalem ? 3) Raadiusvektori arvutamine koordinaatide kaudu ? 4) Milliste kehade põrge on tsentraalne ? Kehade mille massikeskmed asuvad põrke ajal põrkejoonel. Kerakujuliste kehade põrked on alati tsentraalsed 5) Kesktõmbejõud ? Kesktõmbejõud annab kehale kesktõmbe- ehk normaalkiirenduse
Kahe absoluutkõrguse vahet nimetatakse suhteliseks kõrguseks. Kõrgusi läheb tarvis kaudtulerelvade tulejuhtimisel, aga samuti ka vaatluspositsiooni paigaldamisel. Pinnavormide, nagu järsak, auk, tähistamiseks kasutatakse spetsiaalseid leppemärke. Looduslikud pinnavormid tähistatakse pruuni, kunstlikud musta värviga. RELJEEF Horisontaalide mustri järgi on võimalik ära tunda maapinna reljeefi. Küngaste puhul on põhiliseks samakõrgusjoonte mustriks suletud ringjooned. Joonte arv ja muster näitab künka kõrgust ja kuju. Pidage meeles: isegi üks horisontaal näitab, et tegemist on kõrgema maapinnaga, ka siis, kui see on väga väike küngas. See võib mõjutada tulepositsiooni valikut erinevate relvade puhul. Seljandik on pikk kitsas küngas, mis näeb välja natuke telgi moodi. Seljandiku mustriks on hulk paralleelseid horisontaale, mille keskel on kõrgem ala. Orvand ehk avanõgu on nõgusus, mis jääb kahe kõrvuti oleva seljandiku vahele.
muudust. •Mehaanilise energia jäävuse seadus (+ valem) Isoleeritud süsteemis, kus energia ülekannet põhjustavad ainult konservatiivsed jõud, võivad kineetiline ja potentsiaalne energia muutud, kuid nende summa ei muutu, st. Koguenergia on jääv. 6) Pöördliikumise kinemaatika •Pöörlemine Pöörlemine on liikumine, mille korral keha kõikide punktide trajektooriks on ringjooned. Ringjooneline liikumine onalati kiirendusega liikumine. Ka siis, kui kiiruse arvväärtus ei muutu, muutub pidevalt kiiruse suund. Ühtlase ringliikumise korral kiiruse väärtus ei muutu, muutub ainult kiiruse suund . •Nurkkiirus, joonkiirus, nende vaheline seos (+ valem, mõõtühik ja joonis) Nurkkiirus ω kirjeldab pöörlemise kiirust e. Ajaühikus läbitud nurk (pöördenurga aja tuletis)
iseenesega paralleelseks. Pöördliikumisel moodustavad kõik ainepunktid ringjooni ümber ühise telje, mida nimetatakse pöörlemisteljeks Kulgliikumisel on keha kõigi punktide trajektoorid ühesugused. Seetõttu on ühesugused nii kiirused kui ka kiirendused. Kogu keha liikumist võib kirjeldada ainult ühe punkti liikumisega. Tavaliselt võetakse selleks punktiks keha massikese. Pöördliikumisel ei ole kõigi punktide trajektoorid ühesugused. Need on ringjooned, kuid raadiused on ringjoontel erinevad. Sellest tulenevalt on erinevad ka joonkiirused ja –kiirendused. Ühesugune on nii pöördenurk, nurkkiirus kui ka nurkkiirendus. Sellepärast eelistatakse kehade pöörlemise kirjeldamisel nurksuurusi. Joonsuurused on neist kergesti leitavad, need on võrdelised pöörlemisraadiusega. 2. Ainepunkti ja tahke keha translatoorse liikumise dünaamika a. Inertsiseadus ja inertsiaalsed taustsüsteemid b. Liikumishulk, jõud ja impulss
SI süsteemi 7 põhiühikut ja nende definitsioonid (+ etalonid) Meeter - (m) pikkus sekund - (s) aeg kilogramm - (kg) mass amper - (A) elektrivoolu tugevus kelvin - (K) termodünaamiline temperatuur mool - (mol) ainehulk kandela - (cd) valgustugevus Ainepunkt (punktmass) Ainepunktiks nimetatakse keha, mille mõõtmed ja kuju võib jätta arvestamata tema liikumise kirjeldamisel. Punktmass on füüsikalise keha mudel, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti. Taustsüsteem Taustsüsteem on targalt valitud keha, mille suhtes on otsustatud määrata keha asendit ruumis, ja millega on seotud koordinaadistik, ja ajamõõtmise viis. Kohavektor Kohavektoriks või raadiusvektoriks nimetatakse sellist vektorit, mis on tõmmatud koordinaatide alguspunktist 0 kuni vaadeldava ainepunktini A. Nihkevektor Osakese asendi muutumist punktist A1 (algpunkt) punkti A2 (lõpp punkt) ajava...
l6ikeid- sirs-ia ringiooni. ringjoone keskpunkti kohale, aheneb a) joonpindade tasandilised l6iked labi r6ngaspind kerapinnaks fioon.5.12,d). moodustaja on sirged; Joon.5.12 28 b) pd6rdpindade tasandilised l6iked risti - parabool,kuict3llm v6i (ps= ro teljegaon ringjooned. b); fioon.S.13, tt - htiperbool, kuictril { v6i ea< ro
Elekter ja magnetism Õppimapp Oskar Ohakas Üks Rakvere Gümnaasium 2011 ELEKTER 1. Elekterilaeng Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses. Need tähendused on omavahel tihedas seoses. See, millises tähenduses sõna "elektrilaeng" parajasti kasutatakse, oleneb kontekstist. Elektrilaenguks ehk laenguks nimetatakse elementaarosakese omadust osaleda elektromagnetilises vastastikmõjus, samuti osakese või makroskoopilise keha omadust tekitada elektromagnetvälja ja alluda selle toimele. Seda omadust kirjeldatakse ka elektromagnetiliste jõudude tekitamisena ja nendele allumisena. Elektrilaeng esineb kahel kujul, mida tinglikult nimetatakse positiivseks elektrilaenguks ehk positiivseks laenguks ja negatiivseks elektrilaenguks ehk negatiivseks laenguks. 2. Elektrilaeng kui füüsikaline suurus Elektrilaeng ehk laeng e...
4. Mehaanilise energia jäävuse seadus (+ valem) Mehaanilise energia jäävuse seadus on jäävusseadus mille kohaselt isoleeritud süsteemis, mille kehade vahel mõjuvad ainult konservatiivsed jõud, on süsteemi mehaaniline koguenergia muutumatu. 4 7. PÖÖRDLIIKUMISE KINEMAATIKA 1. Pöörlemine Pöörlemine on liikumine, mille korral keha kõikide punktide trajektooriks on ringjooned 2. Nurkkiirus (+valem, mõõtühik ja joonis) Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab raadiuse pöördenurka ajaühiku kohta. ω=d φ/d t , kus φ (fii) on pöördenurk ja t on aeg. Mõõtühik: rad/s (radiaani sekundis). 3.Joonkiirus (+ valem, mõõtühik ja joonis), seos nurkkiirusega. Joonkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab läbitud kaarepikkust ajaühiku kohta. ν = ω * r, kus kus ω (oomega) on nurkkiirus ja r on trajektoori raadius. Mõõtühik: m/s (meetrit sekundis)
puuduvad). Hamba profiil on evolventne piirpunktini L (vastav hamba piirkõrgus he), kus ta läheb üle pingete kontsentratsiooni leevendavale siirdekõverale (vt. joon. 28). 4.3.4. Hammaslati hammaste profiil. Lähtekontuur. Töökontuur Hammaslatti vaadeldakse kui silinderhammasratta sektorit, mille silindrite läbimõõdud on lõpmata suured. Silinderpinnad on seega muutunud rööptasanditeks ja neile vastavad ühiskeskmega ringjooned rööpsirgeteks (joon. 29.a). Alusringjoone raadiuse rb kasvades (joon. 30) suureneb evolventprofiili kõverusraadius . Kui rb , siis ka . Seega on hammaslati hambaprofiiliks sirge. Seda asjaolu kasutatakse omavahel korrektselt hambuvate evolventrataste perekonna kindlaksmääramiseks, selleks piisab hammaslati kuju ehk nn. lähtekontuuri etteandmisest (joon. 29.b). Lähtekontuur on nominaalse hammaslati profiil jaotuspinna risttasandis (silinderratastel vastab sellele otslõige).
1. Teoreetilised alused Mõtlemisviiside liigitus: teaduslik, mütoloogiline, pragmaatiline. Meie nimetame teaduslikuks mõtlemisviisi, mille korral info töötlemine tugineb teaduse meetodile eesmärgiga luua põhjuslike seoste süsteem. Seda süsteemi rakendatakse loodusnähtuste seletamisel ja uute teadmiste saamisel. Teaduse meetodi olulisteks tunnusteks on: eelnevast kogemusest lähtuv küsimuse püstitus (probleem), võimalik vastusevariant (hüpotees), hüpoteesi eksperimentaalne, vaatluslik, vms. kontroll ja järelduse tegemine hüpoteesi õigsuse kohta. Teaduslik mõtlemisviis eeldab looduse kirjeldamise, seletamise ja ennustamise võimalikkust teatava piirini ja katsetele tugineva põhjendatud usu tekkimist loodusseaduste vääramatusse. Teaduslikule mõtlemisviisile on omane teadmine, et loodusnähtusi pole põhimõtteliselt võimalik lõpuni mõista. Mütoloogilise mõtlemisviisi korral tugineb info töötlemine eksperimentaalselt (teaduslikult) põh...
a b joonis 5-5 o Valida Add/Loft [joonis 5-6;a] o Jälgida et aktiveeritud oleks valik eskiisist loomine (Select from Sketch) [joonis 5-6;b] a b joonis 5-6 o Märgistada ringjooned o Valida Guide Curve Step eesmärgiga näidata juhtjooni. a b joonis 5-7 42 3d modelleerimine o Osutada ühele juhtjoonele, valida Accept. Seejärel teisele juhtjoonele, valida Accept
sahapinna joonestamise (vt. joonis 8). Adrahõlma kontuuriks tuleb valida ruumilised jooned 1, 2, 3 ja 4 (siin on võrgu tihedus 1510), adratera kontuuriks aga jooned 1, 5, 6 ja 7 (võrgu tihedus 155). Tulemus on näha samal joonisel paremal (sahk pealtvaates). Regioonid on tasapinnalised objektid, mida saab käsu REGION käivitamise järel luua kinnist kontuuri moodustavatest joontest, mis tuleb valikuhulgana välja valida. Nendeks joonteks võivad olla: polüjooned, sirgjooned, ringjooned, ringjoone ja ellipsi kaared ning splainid. Kui valitud objektid ei asu ühel tasapinnal, jääb regioon moodustamata, vastasel juhul muudetakse nad regiooni kontuuriks. Korraga saab luua ka mitu regiooni. Lisaks sellele saab regioone tekitada tasapinnalisi tahkusid omavate kehade (Solid, näiteks BOX, WEDGE, CYLINDER ja CONE) "lõhestamise" tulemusena (silindri ja koonuse külg- pindadest tekivad siin kõverpinnalised objektid Body, mida otseselt luua ei saagi). Teatud
jooned. Lähteks loetakse seda pinda või joont, lähtudes mõõdetakse ja loetakse mõõtmeid märkimisel. Lähteks võib osutuda pind millega detail paigutatakse märkimisplaadile. Tasapindade puhul võib lähteks olla tooriku välimised servad ja tsentrijooned. Märk- jooned kantakse peale järgmises järjekorras: alguses kõik rõhtjooned, seejärel vertikaaljooned, siis kaldjooned ja viimases järjekorras ringikaared, ringjooned ja ümarused. Kui lähteks on tsentrijoon, siis alustatakse märkimist tsentrijoonest ning seejärel kantakse peale kõik ülejäänud. Märkimist võib lugeda lõpetatuks, kui tooriku pinnale kantud kujutis vastab täpselt joonisele. Veendunud märkimise õigsuses, kärnitakse kõik jooned, et nad detaili töötlemisel ei kustuks. Kärnid ei tohi olla sügavad ja märkjoon peab jaotama nad pooleks. Järgnevates tabelites on toodud mitmesuguseid näiteid märkimise töödest.
Puiduliigi määramise põhitunnused : Maltspuit on puidu heledam välimine osa, mis koosneb elusrakkudest Lülipuit on puidu tumedam sisemine osa koosneb surnud rakkudest. Liigid millel lülipuit esineb on lõlipuidulised, ülejäänud maltspuidulised. Aastarõngaste eristatavus ja kuju : Aastarõngas koosneb heledamast ja tumedamast osast ( kevadpuit ja sügispuit). Aastarõnga kuju võib olla korrapärased ringjooned või lainjad. Soonte olemasolu, suurus ja paigutus : Suuruselt eritatakse suuri ja väikesi sooni. Sooned on vaadeldavad ristlõikepinnal. Suured sooned on nähtavad palja silmaga, väikesed luubiga. Paigutuselt aastarõngas ersitatakse rõngassoonelisi ja hajusoonelisi puuliike. Soooned : 1. On/ei ole (lehtpuudel on ja okaspuudel ei ole pmst) 2. Sooned suured/väikesed. 3. Soonte asukoht. Säsikirte olemasoli ja suurus
- lihtne valmistamine, - ülekanne ei ole väga tundlik koostevigade suhtes, - lihtne on muuta ülekande omadusi nihutatud evolventprofiili kasutades. Hammasrataste põhiparameetrid: - algringjooned d w1 ja d w 2 – teineteisel libisemata veerevate rataste läbimõõdud, 101 - alusringjooned d b1 ja d b 2 – ringjooned, milledelt moodustuvad hammaste evolventprofiilid, - jaotusringjooned d 1 ja d 2 – ringjooned, milledel on hammasratta ja hambaid lõikava instrumendi sammud võrdsed, - hambumissamm p – mööda jaotusringjoont mõõdetud kahe kõrvutioleva hamba samanimelise profiilipunkti vaheline kaugus, 01 d f1 d b1
avastatud objekti. Enimkasutatavateks antennideks on pilukiirgajaga ruuporantenn. Pilukiirgajaga ruuporantenn on lainejuhe, mille kitsasse seina on lõigatud rida ühesuguseid, üksteisest ühekaugusel asuvaid pilusid. Pilud peavad olema paigutatud nii, et nad kiirgaksid võnkumisi samas faasis. Kiirguse suurema efektiivsuse saamiseks peab pilu asuma piki magnetvälja jõujoonel kohal, kus magnetvälja tugevus on kõige suurem. Et piki kitsast lainejuhi külge on jõujooned suletud ringjooned, mis lõikavad lainejuhi keskjoont täisnurga all, siis peab pilude asetus kitsa ja laia lainejuhi seinal olema erinev. Tegelikult asuvad malekorras poole lainepikkuse kaugusel üksteisest, kaldu ühele ja teisele poole. Pilude arv ja antenni pikkus määrava antenni suunakarakteristiku laiuse rõhttasandis. Pilude ette asetatakse metallvõre, mille ülesandeks on elektrivälja püstkomponendi vähendamine. Võre vähendab ka sademete mõju vastuvõtul. Lainejuht
peegeldused, paralleellükked jt.). Sobib kasutada rippmenüüd Modify ja ikoonilatti Modify. Käsk `REDRAW eemaldab jooksvalt vaateaknalt (viewport) plussmärgikujulised hiire- klõpsumärgid (joonise objektide hulka nad ei kuulu ja neid ei salvestata). Tugevama toimega on käsk REGEN, mis lisaks taasarvutab kõikide objektide koordinaadid. Ka on regenereeri- mine kasulik selleks, et näiliselt kandilised ringjooned ja kaared ekraanil sujuvaks muuta. Regenereerimise tunnuseks on teate Regenerating model. või Regenerating layout. ilmumine käsupiirkonnale. Mõned käsud teostavad automaatset regenereerimist. Kõikide vaateakende töötlemiseks on eeltoodud käskude asemel käsud `REDRAWALL ja REGENALL. Viimasena täidetud joonestuskäskude toime tühistamiseks on mõeldud käsk UNDO. Lei- dub siiski rida käske, mille toimet käsk UNDO ei tühista (näiteks salvestamine mingisse faili, info küsimine jms
21). 68 p /2 /2 3 1 3 1 J o o n is 6 .2 1 P e a p in g e d r ib a k o o r m u s e a ll Seega on peapingete isobaarid ringjooned (joonis 6.22). B p 0 ,9 p 0 ,7 p 0 ,6 p 0 ,8 p 0 ,4 p 0 ,5 p 0 ,3 p 0 ,2 p 0 ,1 p Jo on is 6 .2 2 M aksim aalsete peap ing ete isob aarid ribak o orm u se pu hu l
siiski väga raske ei ole. Tuleb lihtsalt märgata, et sirkli ja joonlaua abil võib kolme külge teades konstrueerida täpselt ühe kindla kolmnurga. Esmalt võtame suvaliselt ühe kolmest küljest ja paigutame selle joonisele. Järgne- valt tahaksime selle külje otspunktidesse paigutada teised kaks nii külge, et nad lõikuksid. Selle jaoks kirjeldame mõlema külje jaoks sirkliga kõik tema võimali- kud otspunktid: saame kaks ringjoont. Need ringjooned lõikuvad kahes punktis ja seega saame kaks võimalikku kolmnurka. Õnneks on aga ülemine ja alumine pool sümmeetrilised ning mõlemad võimalused annavad sama tulemuse: üheainsa või- maliku kolmnurga. 209 proportsioonid ja kolmnurgad Tegelikult jagub kolmnurkade kongruentsuse garanteerimiseks veel teisigi tingi-
koordinaatidelt polaarkoordinaatidele toimub seoste x = cos (7.17) y = sin abil, kus t¨ahistab polaarnurka ja polaarraadiust. Konstantsetele polaarnurkadele polaarkoordinaatides vastavad koordinaa- tide alguspunktist l¨ahtuvad sirged ristkoordinaadistikus ja konstantsetele po- laarraadiustele vastavad ringjooned keskpunktiga koordinaatide alguses. See- ga on muutuja vahetust (7.17) eelk~oige sobiv kasutada juhul, kui integreeri- mispiirkonnaks ristkoordinadistikus on ring v~oi mingi ringi osa. 15 Muutuja vahetuse valemi (7.25) kasutamiseks leiame f (x, y) = f ( cos , sin ) ja jakobiaani x y - sin cos J = x
võimalik luua? See on jällegi pigem tehnilist laadi probleem, millele tuleb lahendus leida. 3.2.2.6 Kvantväljateooria Et aga kogu järgnevast paremini arusaada, vaatame enne järgmist joonist. Joonistel olev pidev joon näitab aegruumi tasasust ( seda, et aegruum ei ole kõver ), kuid laineline joon näitab aga aegruumi kõverust. Mida enam kera poole, seda enam on aegruum kõverdunud. Ringjooned on kerad. Mõle- mad kerad on ühesuurused, kuid neil on erinev elektrilaeng. Esimese kera elektri- laenguks on 1,1753 * 1017 C ja teise kera laenguks on 3,716 * 109 C. Joonis 43 Esimese kera korral on aegruum kõverdunud kaugemal kui teise kera korral. Oletame nüüd seda, et meil on olemas kaks laengut. Neist üks laeng on teisest laengust aga suurem ehk need kaks laengut ei ole omavahel võrdelised. Kuid aga et nende kahe laengu välja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
