Nad on praktiliselt kokkusurumatud. Vee toimel võivad kaljupinnased pehmeneda. Samuti võivad nad atmosfääri mõjul järk-järgult mureneda. Jämepurdpinnased (moreen) - tsementimata osakestega pinnased. Need pinnased sisaldavad rahne ja veeriseid (terasuurus suurem kui 60 mm) kaaluliselt üle 40 %. Jämedateralised pinnased (jämepinnased) - osakestevaheliste sidemeteta mitteplastsed pinnased, mis sisaldavad rahne ja veeriseid (>60 mm) alla 40 % ja nende peenosise (terasuurus alla 0,06 mm) sisaldus on alla 40 %. Sellesse rühma kuuluvad kruusa- ja liivapinnased. Peeneteralised pinnased (peenpinnased) - sisaldavad rahne ja veeriseid (>60 mm) alla 40 % ja nende pinnaste peenosise (<0,06 mm) sialdus on üle 40 %. Sellesse rühma kuuluvad möll- ja savipinnased. Eripinnased - on rohkesti orgaanilist ainet või/ja karbonaate sisaldavad settepinnased. Nendeks on muda, turvas, järvelubi e järvekriit, allikalubi, diatomiit
..20 päeva positiivset õhutemperatuuri. Mustsegude sideainena kasutatakse vedelaid naftabituumeneid või põlevkivibituumeneid või bituumenemulsioone. Suurema viskoossusega sideaineid kasutatakse kesksuvel õhutemperatuuridel üle +15ºC. Mustsegu skelett koostatakse looduslikust või purustatud kruusast või killustikust ja liivast. Kasutatava kivimaterjali kass peab vastama segulehtedel esitatud nõuetele. Mustsegudes fillerit tavaliselt ei kasutata. Peenosise puudujäägi võib kompenseerida tolmse liiva lisamisega. Saviosiste sisaldus segurites ei või ületada 2% ja höövlisegus 1% kivimaterjali massist. Kivimaterjalide soovitatav niiskusesisaldus bituumeniga segamisel on 1...4% kivimaterjali massist. Liigse niiskuse korral võib kivimaterjalile lisada sel määral lupja või põlevkivituhka, et niiskusesisaldus väheneks 2%-ni. Põlevkivituha lisamisel tuleb jälgida, et peenosiste hulk ei väljuks ettenähtud terakoostise piiridest.
Kui ei lisata täiendavat kulumiskihi materjali ja hööveldatud materjal on ilusti segunenud võib selle kohe tee servast laiali laotada (kerge meetod). Tolmamise vältimiseks segatakse siis CaCl2. Tolmutõrje Kuiva kruusatee pinnalt eraldub peenmaterjali mis tekitab tolmupilve. Tolma on kahjulik erineval moel (tervis, keskkond, kahjustused). Kui kulumiskihi peenainesisaldus väheneb kaotab kiht oma struktuui ja muutub lahtiseks. Tekivad augud roopad, peenosise lendamine nõlvadel ja peenrale. Tolmutõrjet tehakse kui tee on kuiv ja peenosakeste nakkumisvõime on halvenenud. Tolmutõrjet tehakse hööveldamise käigus ja sool seguneb hästi. Kevadise sulamise ajal ei tehta. Soola hulk sõltub liiklusintensiivsusest, tee laiusest, ilmakaartest, asukohast jne. Selleks koostatakse soolamise plaan. Suurem hulk on lagedal ja põldude lähedal ning vähem metsa vahel ja õhemate kihtidega teedel
Liivpinnased jaotatakse olenevalt koostisosade suurusele järgmisteks alaliikideks: - kruusliiv osakesi > 2 mm rohkem kui 25% - jämeliiv osakesi > 0,5 mm rohkem kui 50% - keskliiv osakesi > 0,25 mm rohkem kui 50% - peenliiv osakesi > 0,1 mm rohkem kui 75% - tolmliiv osakesi > 0,1 mm vähem kui 75 % Tabel 2.4. Pinnaseliigitus Eesti projekteerimisnormide alusel Rühm Liik Alaliik Peenosise sisaldus Sauesisaldus < 0,06 mm % peenosises % Kruus <5 mepinnas) < 0,06 mm 40 Möllikas kruus 5 - 15 < 20 Jämedateraline pinnas (jä- Kruuspinnas Savikas kruus 20
Nad on praktiliselt kokkusurumatud. Vee toimel võivad kaljupinnased pehmeneda. Samuti võivad nad atmosfääri mõjul järk-järgult mureneda. Jämepurdpinnased (moreen) - tsementimata osakestega pinnased. Need pinnased sisaldavad rahne ja veeriseid (terasuurus suurem kui 60 mm) kaaluliselt üle 40 %. Jämedateralised pinnased (jämepinnased) - osakestevaheliste sidemeteta mitteplastsed pinnased, mis sisaldavad rahne ja veeriseid (>60 mm) alla 40 % ja nende peenosise (terasuurus alla 0,06 mm) sisaldus on alla 40 %. Sellesse rühma kuuluvad kruusa- ja liivapinnased. Peeneteralised pinnased (peenpinnased) - sisaldavad rahne ja veeriseid (>60 mm) alla 40 % ja nende pinnaste peenosise (<0,06 mm) sialdus on üle 40 %. Sellesse rühma kuuluvad möll- ja savipinnased. Eripinnased - on rohkesti orgaanilist ainet või/ja karbonaate sisaldavad settepinnased. Nendeks on muda, turvas, järvelubi e järvekriit, allikalubi, diatomiit.
Pinnaste liigitus *Kaljupinnas (lubjakivi, dolomiit, mergel), poolkaljupinnas (liivakivi) *Jämepurdpinnas (kruus, killustik) *Peenpurdpinnas (Liivpinnas) *Savipinnas *Eripinnas (muda, turvas, järvelubi jne) *Tehispinnas (täide, prügi) Jämepurdpinnased on nõrkade osakeste vaheliste seostega ja sisaldavad üle 50% jämepurdu (kive) Liivpinnas on osakeste vaheliste sidemeteta, jämepurru sisaldus alla 50%, plastsuseta pude pinnas. Liigitatakse peenosise <0,06 mm järgi kruus, liiv, möll. Savipinnas - pinnasele on iseloomulik osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepurru sisaldus alla 50%, plastsete omadustega. Liigitus toimub plastsusarvu või saueosakeste järgi: saviliiv (kerge, raske), liivsavi (kerge, keskmine, raske), savi (kerge, raske) Eripinnased on eelmistesse rühmadesse mittekuuluvad looduslikud pinnased. Eestis näiteks turvas, allikalubi, järvelubi.
Mõlemates rühmades on kaks pinnaseliiki. (1892). Sisuliselt suurendama vertikaalpinget d. Vee väljavoolu kraanid on seejuures kogu aeg Jämepinnaste hulka kuuluvad kruuspinnas ja liivpinnas, peenpinnase hulka kujutab see Boussinesq' lahenduse erijuhtu ja on leitav integreerimise avatud. Vertikaalsurve suurendamine peab olema sedavõrd aeglane, et ühelgi möllpinnas ja savipinnas. Olenevalt peenosise ja sauesisaldusest jaotuvad teel piki joont. Valemid momendil ei tekiks survet poorivees. Seega kogu deviaatorpinge suurendamise eelnimetatud liigid alaliikideks. pingekomponentide leidmiseks on järgmised: z=(2Pz3)/(r 4) ; aja vältel efektiivpinge võrdub kogupingega. Seda tüüpi teim vastab dreenitud 1.8
Edasi jaotatakse nii kruusad kui liivad koostise ühtluse järgi (d60/d10 kaudu) ja peente osakeste osatähtsuse kaudu. Peeneteraliste pinnaste peenem jaotus toimub niinimetatud Casagrande plastsuskaardi abil Eeltoodud liigituse põhimõtet on kasutatud ka Eesti projekteerimisnormides (tabel 2.4). Tabel 2.4. Pinnaseliigitus Eesti projekteerimisnormide alusel Rühm Liik Alaliik Peenosise sisaldus < 0,06 Sauesisaldus mm % peenosises % Kruus <5 Jämedateraline pinnas (jä- Möllikas kruus 5 - 15 < 20 mepinnas) < 0,06 mm
annaabi.ee 
