Nimetus Ava Võll Kuidas saab? Piirmõõde D d Ø järel olev arv Ülemine piirhälve ES es Algandmetest, suurim + Alumine piirhälve EI ei Algandmetest, suurim - Suurim piirmõõde Dmax dmax D+ES/d+es Vähim piirmõõde Dmin dmin D+EI/d+ei Tolerants TD Td TD = ES - EI /Td = es - ei Kõlblikud detailid Dmin kuni Dmax dmin kuni dmax Tabelist Kui on lõtkuga ist Suurim lõtk Smax Dmax - dmin Vähim lõtk Smin Dmin - dmax Keskmine lõtk Sa (Smax+Smin)/2
Nimetus Ava Võll Kuidas saab? Piirmõõde D d Ø järel olev arv Ülemine piirhälve ES es Algandmetest, suurim + Alumine piirhälve EI ei Algandmetest, suurim - Suurim piirmõõde Dmax dmax D+ES/d+es Vähim piirmõõde Dmin dmin D+EI/d+ei Tolerants TD Td TD = ES - EI /Td = es - ei Kõlblikud detailid Dmin kuni Dmax dmin kuni dmax Tabelist Lõtkuga ist Suurim lõtk Smax Dmax - dmin Vähim lõtk Smin Dmin - dmax Keskmine lõtk Sa (Smax+Smin)/2
Parameeter ISO 286-1E:2009 ISO 286-1:2010 Nimimõõde Dnom; dnom N Tolerants T T Ava tolerants TD TH Võlli tolerants Td TS Ava ülemine hälve eU, hole = Dmax - ES = GuH - N Dnom Ava alumine hälve eL, hole = Dmin - EI = GlH - N Dnom Võlli ülemine hälve eU, shaft = dmax - es = GuS - N dnom Võlli alumine hälve eL, shaft = dmin - ei= GlS - N dnom Maksimaalne ava Dmax = Dnom + eU, GuH = N + ES hole Minimaalne ava Dmin = Dnom + eL, GlH = N + EI hole Maksimaalne võll dmax = dnom + eU, GuS = N + es shaft Minimaalne võll dmin = dnom + eL, GlS = N + ei shaft
2. Nimetus Ava Võll Tähistus Suurus mm Tähistus Suurus mm 1. Nimimõõde D 90 d 90 2. Ülemine piirhälve ES -0,038 es 0 3. Alumine piirhälve EI -0,016 ei -0,015 4. Suurim piirmõõde Dmax 89,984 dmax 90,000 5. Vähim piirmõõde Dmin 89,962 dmin 89,985 6. Tolerants TD = 0,022 Td = 0,015 7. Kõlblikud detailid 89,984 ... 89,962 89,985 ... 90 8. Suurim lõtk Nmax = 0,038 9. Suurim ping Nmin = 0,001 10
ÜLESANNE 4 1. Täita järgnevas tabelis vastavalt variandile tühjad kohad. 2. Kujutada ist skemaatiliselt mõõtkavas ja näidata sellel kõik suurused. 3. Leida tolerantside tabelitest antud ist ja kirjutada see kombineeritud tähistuses. LÄHTEVARIANT 21 VAR SÜST D=d ES EI es ei Dmax Dmin dmax dmin TD Td Smax Smin Nmax Nmin 21 AS 50 +0,01 0 +0,00 +0,01 50,018 50,000 50,01 50,009 0,01 0,00 0,00 0,01 8 9 6 6 8 7 9 6 AS dmin = 50,009 Td = 0,007 Smax = 0,009 Nmax = 0,016 LAHENDUS 1
Ø 62mm 1,2 m 16 m 1600 m Sele 1. Tolerantsid Võrdlus: IT 0 ülitäpsed liited, tolerantsid minimaalsed. IT 16 suured lõtkud ja suur lõtku tolerants. IT 0 ja IT 6 on täppisseadmete nagu mõõteriistad ja kaliibrid valmistamiseks. IT 16 on talitlusvabade mõõtmete tolereerimiseks. 2. Piirhälbed Nimimõõde Ø 62mm 1. ist 62 H6 / g6 lõtkuga ist H6 = +19 / 0 g6 = -10 / -29 Ava Dmax = 62.019 mm Dmin = 62.000 mm Võll dmax = 61,990 mm dmin = 61,971 mm Suurim lõtk Smax = 0,048 mm Vähim lõtk Smin = 0.010 mm Keskmine lõtk Sa = 0.029 mm 2. ist 62 H6 / k6 siirdeist H6 = +19 / 0 k6 = +21 / +2 Ava Dmax = 62.019 mm Dmin = 62.000 mm Võll dmax = 62,021 mm dmin = 62,002 mm Suurim lõtk Smax = 0,017 mm Vähim lõtk Smin = -0,021 mm
ISTUDE ARVUTUS (PÖÖRDÜLESANNE) 4.1 Lähteülesanne a) Täita järgnevas tabelis vastavalt variandile tühjad kohad. b) Kujutada ist skemaatiliselt mõõtkavas ja näidata sellel kõik suurused. c) Leida tolerantside tabelitest antud ist ja kirjutada see kombineeritud tähistuse. 4.2 Lähtevariant VAR SÜS D= ES EI es ei Dmax Dmin dmax dmin TD Td Smax Smin Nmax Nmin T d 22 +0,0 300 0,01 0,04 32 2 3 4.3 Lahenduskäik Kuna ES=+0,032 ja Dmin=300, saan leida tolerantsi tabelist ava piirhälbed, millest võib järeldada, et D=d=300
Harjutustunnid: Assistent, tm. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- A MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. SÜGISSEMESTER __________________________________________________________________________________ Arvutan piirmõõtmed: Rumm: Dmax = D+ES = 60 + 0,074 = 60,074 mm Dmax ava max piirmõõde Dmin = D+EI =60 mm Dmin ava min piirmõõde Võll: dmax = D + es = 60 +(-0,0100) = 59,99 mm dmax võlli max piirmõõde dmin = D + ei = 60 +(-0,0174) = 59,9826 mm dmin võlli min piirmõõde Arvutan tolerantsi välja: TD = ES EI = 74 0 = 74 µm TD ava tolerantsiväli Td = es ei = -100 (-174) = 74 µm Td võlli tolerantsiväli
Dmax=120,010 -0,010 Võll -0,015 D=d=120 -0,020 -0,025 Dmin=119,975 dmin=119,978 - 2. TD=0,035 Td=0,022 Tabel 1 järgi vastab avale IT7 ja võllile IT6 tolerantsijärk. 3. Smax = Dmax dmin = 120,010 119,978 = 0,032 Nmax = dmax Dmin = 120 119,975 = 0,025 TS,N = Smax + Nmax = 0,032 + 0,025 = 0,057 TS,N = TD + Td = 0,032 + 0,025 = 0,057 4. Ist on võllisüsteemis, sest võlli ülemine piirhälve on 0 ja alumine - , ehk võlli tolerantsitsoon toetub nulljoonele altpoolt.
Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: J.Tuppits Esitamise kuupäev: 4.11.2015 /Allkiri / Tallinn 2015 Töö vahendid: Nr. Nimetus Mõõtepiirkond 1. Reguleeritav harkkaliiber 30-35 mm Töö käik: 1.Töökohal oleva tolerantside tabeli järgi arvutada etteantud mõõtme piirmõõtmed dmax ja dmin. 2.Komplekteerida pikkusmõõtplaatidest täpsusega 0,001 mm paketid, mille mõõt vastaks arvutatud dmax ja dmin. 3.Häälestada harkkaliibri mõõtepinnad GO (läbiv) ja NOT GO (mitteläbiv) koostatud pikkusmõõtplaatide pakketide abil mõõtudele dmax ja dmin. Häälestamiseks keerake kruvikeerajaga lahti harkkaliibri mõlemad fikseerimiskruvid ja nihutage kaliibri mõõteotsikud vajalikku asendisse, kinnitage fikseerimiskruvid. 4
Harjutustunnid: Assistent, tm. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- A MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. SÜGISSEMESTER __________________________________________________________________________________ Arvutan piirmõõtmed: Rumm: Dmax = D+ES = 50 + 0,025 = 50,025 mm Dmax ava max piirmõõde Dmin = D+EI = 50 mm Dmin ava min piirmõõde Võll: dmax = D + es = 50 + 0,086 = 50,086 mm dmax võlli max piirmõõde dmin = D + ei = 50 + 0,070 = 50,07 mm dmin võlli min piirmõõde Arvutan tolerantsivälja: TD = ES EI = 25 0 = 25 µm TD ava tolerantsiväli Td = es ei = 86 70 = 16 µm Td võlli tolerantsiväli
VARIANT 20 1. 2. Nimetus Ava Võll Tähistus Suurus mm Tähistus Suurus mm 1. Nimimõõde D 58 d 58 2. Ülemine ES -0,005 es 0 piirhälve EI -0,024 ei -0,019 3. Alumine Dmax 57,995 dmax 58 piirhälve Dmin 57,976 dmin 57,981 4. Suurim TD 0,019 Td 0,019 piirmõõde 57,976 ... 57,981 ... 58 5. Vähim 57,995 piirmõõde 6. Tolerants 7. Kõlblikud Smax = 0,014 detailid Nmax = 0,024 8. Suurim lõtk Sa = -0,005 9
Piirhälbed: Saame tabelitest ES = 25 µm, EI = 0 µm Es = 68 µm, ei = 43 µm Tolerantsväli: TD = ES EI = 25 µm Td = es ei = 25 µm Istu (lõtku-) tolerants: To = Td + TD = 50 µm Piirmõõtmed: Dmax = Dnom + ES = 65 mm Dmin = Dnom + EI = 40 mm dmax = dnom + es = 108 mm dmin = dnom + ei = 83 mm Piirlõtkud (-pingud): Smax = Dmax dmin = ES ei = 25- 43 = 18 µm Smin = Dmin dmax = EI es = 68 µm Nmax = -Smin= 68 µm. Nmin= -Smax= 18 µm Istu (lõtku) toleranti keskmine väärtus: Nm = (Nmax + Nmin)/2 = 43 µm Järeldus: Ist Ø40 H7/s7 on pingist.
62 välisvõru läbimõõt, M7 laagripesa tolerantsitsoon masina keres. 2. sisevõrule Ø20L0 : võllile Ø20js6: ES = 0 es = +0,0065 EI = -0,010 ei = -0,0065 Välisvõrule Ø62l0 korpuse avale Ø62M7 es = 0 ES = 0 ei = -0,013 EI = -0,030 3. JOONIS KÄSITSI TÄITA ! 4. Välisvõrul: Smax = Dmax dmin = 62 61,987 = 0,013 Nmax = dmax Dmin = 62 61,970 = 0,030 Na = (Nmax Smax) / 2 = 0,0085 Sisevõrul: Nmax = dmax Dmin = 20,0065 19,990 = 0,0165 Smax = Dmax dmin = 20 19,9935 = 0,0065 Na = (Nmax Smax) /2 = 0,005 5. Sisevõru ja välisvõru on istatud pinguga. Seega istub sisevõru liikumatult võllil (pöörleb koos
liidetes, nt vahetushammasrattad metallilõikepinkide võllidel, frees tornil, hõõrdsidurid ja seaderõngad võllidel jms. Liikuvates liidetes kasutatakse seda istu teljesuunalisel liikumisel kui on nõutav kõrge suunatäpsus. Näiteks: kõrgsurvepumba kolvivars juhtpuksis, puurpingi spindel keres, klapisäär juhtpuksis jms. Avasüsteemis ISO/SD 286-1: 2001 järgi on tegemist lõtkuga istuga Tabel 1 +0,021 Ava: Ø30 Võll: Ø30 -0,013 TD = Dmax – Dmin = 30,021 – 30 = 0,021 mm TD = +0,021-st kuni 0-ni = 0,021 mm. Td = dmax – dmin = 30,000 – 29,987 = 0,013 mm Td = – 0 -st kuni –0,013-ni = 0,013 mm. Smax = Dmax – dmin = 30,021 – 29,987 = 0,034 mm Smax = +0,021-st kuni – 0,013 -ni = 0,034 mm. Smin = Dmin – dmax = 30 – 30 = 0 mm Smin = 0-st kuni – 0 -ni = 0 mm. Sele 1. Istude skemaatiline kujutamine
MHE0041 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. Variant nr. Töö nimetus: istu analuus A -4 B -4 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB47 .......A.Sivitski.............. ..................................... Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: KODUTÖÖ NR. 1 NR 1 ISTU ANAL ÜÜS D d Viia läbi istu (ISO 286) analüüs. (ISO 286). Võlli d ja rummu D nimiläbimõõt valida tabelist õppekoodi viimase A numbri järgi. d D (). Ist valida õppekoodi eelviimase B numbri järgi. (). A 0 1 ...
Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Ülesande püstitus: Viia läbi istu Ø140 H9/d9 (ISO286) analüüs Piirhälbed: Saame tabelitest ES = 100 um, EI = 0 um Es = -145 um, ei = -245 um Tolerantsväli: TD = ES EI = 100 um Td = es ei = 100 um Istu (lõtku) tolerants: To = Td + TD = 200 um Piirmõõtmed: Dmax = Dnom + ES = 140,1 mm Dmin = Dnom + EI = 140 mm dmax = dnom + es = 139,855 mm dmin = dnom + ei = 139,755 mm Piirlõtkud: Smax = Dmax dmin = ES ei = 345 um Smin = Dmin dmax = EI es = 145 um Istu (lõtku) toleranti keskmine väärtus: Sm = (Smax + Smin)/2 = 245 um Järeldus: Ist Ø140 H9/d9 on avapõhine lõtkist ning asub ISO286-1:2010 soovitatud tolerantside hulgas Joonis: Vastused küsimustele: 1. Millise istu tüübiga on tegemist (ava- või võllipõhine)? Tegemist on avapõhise istuga. 2. Millised detailid moodustavad istu? Istu moodustavad näiteks võll ja juhik. 3
tagama? ANDMED ISO286 PIIRHÄLVETE TABEL AVA H7 VÕLL p6 ES = +30 µm es = +51 µm EI = 0 µm ei = +32 µm 4.1. Tolerantsiväli TD = ES EI = 30 µm Td = es ei = 19 µm 4.2. Lõtkutolerants To = TD + Td = 49 µm 4.3. Piirmõõtmed AVA: Dmax = D + ES = 60 + 0,03 = 60,03 mm Dmin = 60 + 0 = 60 mm VÕLL: dmax = d + es = 60,051 mm dmin = d + ei = 60, 032 mm 4.4. Piirlõtkud Smax = Dmax dmin = 60,03 mm 60,032 mm = -0,002 mm = - 2 µm Smin = Dmin dmax = 60 mm 60,051 mm = -0,051 mm = -51 µm Smax = ES ei = 30 µm - 32 µm = - 2 µm Smin = EI es = 0 µm 51 µm = - 51 µm Järelikult on maksimaalne ping: Nmax = - Smin = 51 µm 4.5. Järeldus arvutustest
Istu (lõtku-) tolerants: T0= TD+Td= 35+22=57 m ________________________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- H MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL __________________________________________________________________________________ Piirmõõtmed: Dmax = Dnom + ES=110+ 0,035= 110,035 mm Dmin = Dnom + EI=110+0=110 mm dmax = dnom + es=110+0,059=110,059 mm dmin = dnom + ei= 110+0,037=110,037 mm Piirpingud: Smax = Dmax dmin = ES-ei = 35-37 = -2 m Smin = Dmin dmax= EI-es= 0-59 = -59 m Nmax=-Smin = 59 m Nmin=-Smax= 2 m Istu tolerantsi keskmine väärtus: Nm= (Nmax-(Nmin)/2=57/2= 28.5 m · Ist 110 H7/p6 on pinguga ist, sest ava suurim lubatav mõõde on väiksem, kui võlli vähim lubatav mõõde
1 (piirhälbed) Sisevõrule Ø25L6 Võllile Ø25js6 ES = 0 es = +0,0065 EI = -0,008 ei = -0,0065 Välisvõrule Ø52l6 korpuse avale Ø52M7 es = 0 ES = 0 ei = -0,011 EI = -0,030 Tekkivate lõtkude ja pingude piirväärtuste arvutamine: Välisvõrul: Smax = Dmax – dmin = 52,000 – 51,989 = 0,011 Smin = Dmin – dmax = 51,970 – 52,000 = -0,030 Sa = (Smax + Smin) / 2 = -0,0095 Sisevõrul: Nmax = dmax – Dmin = 25,0065– 24,992 = 0,0145 Nmin = dmin – Dmax = 24,9935– 25,000 = -0,0065 Na = (Nmax + Nmin) /2 = 0,004 5.4 Skemaatiline kujutamine: 0 ( ) −0,030 0 −0,011 0 ( )
ÜLESANNE 4 1. Täita järgnevas tabelis vastavalt variandile tühjad kohad. 2. Kujutada ist skemaatiliselt mõõtkavas ja näidata sellel kõik suurused. 3. Leida tolerantside tabelitest antud ist ja kirjutada see kombineeritud tähistuses. LÄHTEVARIANDID VAR SÜST D=d ES EI es ei Dmax Dmin dmax dmin TD Td Smax Nmax 29 VS 72 -0,005 -0,024 0 -0,013 71,995 71,976 72,00 71,987 0,01 0,01 0,00 0,024 0 9 3 8 2. Istu skemaatiline kujutis: JOONIS TULEB JOONISTADA ! 4. Istu tähistus kombineeritud kujul: M 6 -0,024 -0 , 005 Ø72 h5 -0,013
piirväärtused. 2. Määrata ava ja võlli tolerantsijärk. 3. Arvutada istu tolerants: a) lõtkude, pingude ja b) tolerantside kaudu. 4. Kas ist on ava- või võllisüsteemis? Millistel kaalutlustel seda järeldate? +0 , 029 29. Ø200 +0 , 010 -0 , 010 Joonis tuleb joonistada ! 1. TD =0,029 Td = 0,020 Tabeli järgi vastab avale IT6 ja võllile IT5 tolerantsijärk. 2. Smax = Dmax dmin = 200,029 199,990 = 0,039 Nmax = dmax Dmin = 200,010 200 = 0,010 TS,N = Smax + Nmax = 0,039 + 0,010 = 0,049 TS,N = TD + Td = 0,029 + 0,020 = 0,049 4. Ist on avasüsteemis, sest ava ülemine piirhälve on + ja alumine 0 , ehk ava tolerantsitsoon toetub nulljoonele ülevaltpoolt.
Korkkaliiber H 0,004 11suurim Dmin Z 41,958 0,0035 41,9635 2 2 H 0,004 11vähim Dmin Z 41,958 0,0035 41,9595 2 2 11kulunud Dmin Y 41,958 0,003 41,955 H 0,004 12 suurim Dmax 41,983 41,985 2 2 H 0,004 12 vähim Dmax 41,983 41,981 2 2 Harkkaliiber H1 0,004 2 suurim d max Z 1 42 0,0035 41,9985 2 2 H 0,004
Esitamiskuupäev:……………. Allkiri:………………………. Tallinn 2014 01. ISTU SKEMAATILINE KUJUTIS 0 , 015 0 , 045 Variant nr 8: Ø90 0 , 022 02. AVA JA VÕLLI TOLERANTSIJÄRK TD =0,0300 Td = 0,0220 Tabel 1 järgi vastab avale IT7 ja võllile IT6 tolerantsijärk. [01.1] 03. ISTU TOLERANTS Smax = Dmax – dmin = 89,985 – 89,978 = 0,007 Nmax = dmax – Dmin = 90,000 – 89,955 = 0,045 TS,N = TD + Td = 0,030 + 0,022 = 0,052 TS,N = Smax + Nmax = 0,007 + 0,045 = 0,052 [01.2], [01.3] 2 04. ISTU TÜÜBI MÄÄRAMINE Ist on võllisüsteemis, sest võlli ülemine piirhälve on 0 ja alumine -. ehk võlli tolerantsijoon toetub vastu nulljoont altpoolt. [01.4] 05. KOKKUVÕTE
d3 min = d3 2(0,1P) = 42,546 2(0,1×2) = 42,146 D (orienteeruvalt) D = d + H/8 = 45 + 0,217 = 45,217 Tolerantsid sisekeermele M45×2 5H TD2 = 0,180 ; ½ TD2 = 0,090 TD1 = 0,300 ; ½ TD1 = 0,150 Tolerantsid väliskeermele M45×2 4h Td = 0,180 ; ½ Td = 0,090 Td2 = 0,106 ; ½ Td2 = 0,053 Keerme läbimõõtude piirmõõtmed Sisekeere M45×2 5H Väliskeere M45×2 4h Välisläbimõõt Dmax - dmax = 21,962 Dmin = 45,217 dmin = 21,550 Keskläbimõõt D2 max = 20,966 d2 max = 20,663 D2 min = 20,701 d2 min = 20,451 Siseläbimõõt D1 max = 20,310 d3 max = 19,546 D1 min = 19,835 d3 min = 19,146 JOONIS KÄSITSI TÄITA !
1. Ø55 2. Nimetus Ava Võll Tähistus Suurus mm Tähistus Suurus mm 1. Nimimõõde D 55 d 55 2. Ülemine ES +0,030 es +0,039 piirhälve EI 0 ei +0,020 3. Alumine Dmax 55,030 dmax 55,039 piirhälve Dmin 55 dmin 55,020 4. Suurim TD 0,030 Td 0,019 piirmõõde 55 ... 55,030 55,020 ... 55,039 5. Vähim piirmõõde 6. Tolerants 7. Kõlblikud Smax = 0,010 detailid Nmax = 0,039 8
LABORATOORNE TÖÖ 8 Reguleeritava harkkaliibri mõõtu seadmine mõõtplaatidega Leidsin tolerantside tabelist antud võlli piirhälbed ja arvutasin võlli piirmõõtmed. Kaliibri läbiv pool tuli seada suurimale ja mitteläbiv pool vähimale piirmõõtmele. Selleks: 1. Koostasin mõõtplaatplokid läbivale ja mitteläbivale kaliibrile. Näitasin plaatide valiku arvutuse nii, et oleks alustatud väiksemate plaatide valikust. 2. Avasin läbiva kaliibri mõõtetihvti fiksaatori pöörates veidi seda ja siis sellele kergelt koputades kuni see koonuspinnalt vabanes. 3. Asetades mõõtplaatploki otsakute vahele, pöörasin reguleeri-miskruvi nii parajalt, et mõõtplaatplokk liiguks otsakute vahel, kuid ei kukuks sealt omaraskusega välja. 4. Kinnitasin mõõtetihvti fiksaatori. 5. Kordasin operatsioone 3, 4 ja 5 mitteläbiva kaliibri mõõtuseadmi-seks. 6. Näitasin mõõtuseadeid õppejõule. 7. Aruandesse joonestasin reguleeritava...
2. Nimetus Ava Võll Tähistus Suurus mm Tähistus Suurus mm 1. Nimimõõde D 95 d 95 2. Ülemine piirhälve ES +0,027 es 0 3. Alumine piirhälve EI -0,027 ei -0,035 4. Suurim piirmõõde Dmax 95,027 dmax 95 5. Vähim piirmõõde Dmin 94,973 dmin 94,965 6. Tolerants TD 0,054 Td 0,035 7. Kõlblikud detailid 94,973 ... 95,027 94,965 ... 95 8. Suurim lõtk Smax = 0,062 9. Suurim ping Nmax = 0,027 10
2. Nimetus Ava Võll Tähistus Suurus mm Tähistus Suurus mm 1. Nimimõõde D 76 d 76 2. Ülemine piirhälve ES +0,0095 es 0 3. Alumine piirhälve EI -0,0095 ei -0,0190 4. Suurim piirmõõde Dmax 76,0095 dmax 76,0000 5. Vähim piirmõõde Dmin 75,9905 dmin 75,9810 6. Tolerants TD 0,0190 Td 0,0190 7. Kõlblikud detailid 75,9905....76,0095 75,9810....76,0000 8. Suurim lõtk Smax = 0,0285 9. Suurim ping Nmax = 0,0095 10
2. Nimetus Ava Võll Tähistus Suurus mm Tähistus Suurus mm 1. Nimimõõde D 78 d 78 2. Ülemine piirhälve ES 0 es 0 3. Alumine piirhälve EI -0,039 ei -0,030 4. Suurim piirmõõde Dmax 78 dmax 78 5. Vähim piirmõõde Dmin 77,961 dmin 77,970 6. Tolerants TD 0,039 Td 0,03 7. Kõlblikud detailid 77,961 ... 78 77,970 ... 78 8. Suurim lõtk Smax = 0,03 mm 9. Suurim ping Nmax = 0,039 mm 10.Keskmine ping Sa = 0,0045 mm 11
Tolerantsid sisekeermele M24×1,5−5H/4g TD2 = 0,200 ; ½ TD2 = 0,100 TD1 = 0,300 ; ½ TD1 = 0,150 Tolerantsid väliskeermele M33×1,5 – 6g esd = esd2 = - 0,032 Td = 0,236 ; ½ Td = 0,118 Td2 = 0,150 ; ½ Td2 = 0,075 Tabel 7.1 Keerme läbimõõtude piirmõõtmed Sisekeere Väliskeere M24×1,5 – M24×1,5−5H 6g Välisläbimõõt Dmax - dmax = 23,968 Dmin = 24,162 dmin = 23,764 Keskläbimõõt D2 max = 23,226 d2 max = 21,994 D2 min = 23,026 d2 min = 21,876 Siseläbimõõt D1 max = 22,676 d3 max = 22,160 D1 min = 22,376 d3 min = 21,860 7.4 Keerme joonis: D=24,1 62 -0,032 d=23- 0,236
9. Maksimaalne Max=¿ ping I¿ 0,008 10. Keskmine Mean=¿−¿ lõtk C¿ 0,0045 11. Istu tolerants T fit =0,025 Tabel 2.2 Istu läbimõõt 32 mm tolerantsitsoonide H7/js6 lõtkude ja pingude arvutus Maksimaalne ping IMax = dMax – DMin = 32,008 – 32=0,008 Minimaalne ping M ∈¿−D Max I Min = =31,992 – 32,025=- d¿ 0,033 Keskmine ping M ∈¿ IMean = ( I M ax −C¿ )/2 =(0,008-0,017)/2=- 0,0045
..........................................7 6. LABORATOORNE TÖÖ NR 6..............................................................................................8 1. LABORATOORNE TÖÖ NR 7 Harkkaliibri mõõtu seadmine. Töös arvutatakse etteantud mõõtme järgi piirmõõtmed ning seatakse reguleeritav harkkaliiber mõõtu. Võll läbimõõduga 33 m5, IT 5, mille piirhälbed: Es = +20 Ei = +9 Võlli piirmõõtmed: dmax = 33,020mm dmin = 33,009mm GO(läbiv) = dmax * 1,02 + 2 +30 =33,020 Not GO (mitteläbiv) = dmin 1,009 + 2 + 30 =33,009 Katses kasutasin harkkaliibrit ja mõõteplaate. 2. LABORATOORNE TÖÖ NR 8 Radiaalviskumise mõõtmine. Töös mõõdetakse kellindikaatoriga astmelise võlli radiaalviskumist erinevatel silindrilistel astmetel kasutades spetsiaalset mõõtestendi. Kasutasin nihkkaliibrit ja radiaalviskumise mõõdikut Sele 1. Tabel 1
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TOLEREERIMISE JA MÕÕTETEHNIKA PRAKTILISED ÜLESANDED LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Transporditeaduskond Õpperühm: KMI 21 Juhendaja : lektor Juhan Tuppits Esitamisekuupäev Üliõpilase allkiri Õppejõu allkiri Tallinn 2015 Laboratoorne töö nr 1 Silindri siseläbimõõdu mõõtmine siseindikaatoriga. Detail nr 37. Töö käik: 1.Mõõdan silindri läbimõõdu nihikuga. Saadud mõõde on seade mõõde. 2.Valin sobiva liikumatu mõõtevarda, keeran selle mõõteriista keresse nii, et siseindikaatori silindrisse asetades näitab indikaator ühte täispööret. 3.Sean siseindikaatori seadmemõõtme nulli. 4.Mõõdan silindrit k...
Ringjoon ümbermõõduga C = 2r = D D D CH = C * = = 157,080 m CV = C * = = 174,533 m 2 2 2 2 S = CH* CV = 27415,644 m2 = 0,027 km2 Ülesanne nr. 4. Kommentaar: Kui soovi on, võib teha ka mathcadi ja matlabiga. Antud: Leida: Ps = 150 kW Dmax = ? f = 1,45 GHz HO = ? s = 0,5 µs Dmin = ? = 9 kraadi = 0,157 rad D = ? G = 36 dB v = ? = 9,923*10-7 m2 = ? Pvmin = 1*10-13 W D ja v muutus ? HR = 66 m f = 20 MHz Lahendus: Lainepikkus on: c s = = 0,2069 m f Antenni võimendus on: 10*log G = 36 dB | :10 log G = 3,6 G = 103,6 = 3981,0717 korda
13 T ( 1 10) W Pmin Ps 130000 W hajumispindala (eelmise ül järgi): 45 10 G2 10 4.248 4 2 Ps G1 G2 Dmax 234430.5585955530423082 3 ( 4 ) T 5 Dmax 2.34431 10 Avastatavate objektide lennukõrgus tegevuskauguse juures: Hradar 108 Otsene nähtavus: 2
märkimisväärselt peenosakeste (alla 0,08 mm) hulka või kasutatakse paksendajaid, nagu tselluloosi derivaadid, polüsahhariidid või mitmesugused kolloidsed suspensioonid. Sageli vahendeid kombineeritakse. Kaasaegsed isetiheneva betooni superplastifikaatorid kätkevad endas ka viskoossust tõstva lisandi omadusi. · Maksimaalne terasuurus isetihenevas betoonis on tavaliselt 8...16(20)mm. Betooni võime voolata takistustest mööda väheneb maksimaalse terasuuruse suurenemisel. Suurem Dmax on põhimõtteliselt võimalik, kui on tegu väikese armeerimistihedusega. · Betoonisegu hind on tavabetooni omast mõnevõrra kõrgem. Võttes arvesse tööde lihtsustumist, seadmete ja tööjõu vajaduse vähenemist, töötootlikkuse suurenemist ning töötingimuste paranemist, on isetihenev betoon tavabetooni kõrval igati konkurentsivõimeline.
Andmebaasifunktsioonid Funktsioon Funktsioon DAVERAGE Funktsioon DCOUNT Funktsioon DCOUNTA Funktsioon DMAX Funktsioon DMIN Funktsioon DSUM Loogikafunktsioonid Funktsioon Funktsioon AND Funktsioon FALSE Funktsioon IF Funktsioon IFERROR Funktsioon NOT Funktsioon OR Funktsioon TRUE Otsingu- ja viitamisfunktsioonid Funktsioon Funktsioon COLUMN Funktsioon COLUMNS Funktsioon HLOOKUP Funktsioon LOOKUP Funktsioon VLOOKUP Matemaatika- ja trigonomeetriafunktsioonid Funktsioon Funktsioon ROUND Funktsioon ROUNDDOWN Funktsioon ROUNDUP
Andmebaasifunktsioonid Funktsioon Funktsioon DAVERAGE Funktsioon DCOUNT Funktsioon DCOUNTA Funktsioon DMAX Funktsioon DMIN Funktsioon DPRODUCT Funktsioon DSUM Kuupäeva- ja kellaajafunktsioonid Funktsioon Funktsioon DATE Funktsioon DATEVALUE Funktsioon DAY Funktsioon DAYS360 Funktsioon HOUR Funktsioon MINUTE Funktsioon MONTH Funktsioon NOW Funktsioon SECOND Funktsioon TIME Funktsioon TIMEVALUE Funktsioon TODAY Funktsioon WEEKDAY Funktsioon YEAR Funktsioon YEARFRAC Loogikafunktsioonid Funktsioon Funktsioon AND Funktsioon FALSE Funktsioon IF
koonuse vajumine üle 18 cm. Praeguste isetihenevate betoonide mõistes on sellised betoonid kaugel isetihenevaist. Lisaks tihenemisele omaraskuse mõjul raketises või vormis peab see toimuma ka ühtlaselt, kihistumiseta. Kaasaegseid isetihenevaid betoone iseloomustab koonuse laialivalgumine piirides 65...75 cm, mille juures koonuse vajumine, mis tavabetoonide puhul on peamine töödeldavuse hindamise mõõdupuu, on sõltuvalt täitematerjali maksimaalsest terasuurusest Dmax võrdne 30...Dmax ehk 28...29 cm. Isetiheneva betoonisegu laialivalgumisel moodustub 65...75 cm läbimõõduga betoonikook, millel ei tohi olla mingeid mittehomogeensuse tunnuseid. Täitematerjal peab olema jaotunud kogu koogi ulatuses ühtlaselt, koogi äärel ei tohi tekkida vee riba. Eestis kasutati isetihenevat betooni esimest korda 2000. aasta esimesel poolel. 2001. aastal ulatus ITB kasutus juba üle 1200 m3. 2002 aasta seisuga oli ITB ainutootjaks Eestis NCC Industri Eesti AS
em EI, ei Alumine hälve Lower deviation Põhihälve Foundamental deviation 0 joon - Mõõtme ülemine piir (nt Dmax) Mõõtme alumine piir (nt Dmin) Keskmine tolerantsi hälve EM = (ES + EI) / 2 või em = (es + ei) / 2 Ava maksimaalne läbimõõt Dmax = Dnom + ES Ava minimaalne läbimõõt Dmin = Dnom + EI Võlli maksimaalne läbimõõt dmax = dnom + es Võlli minimaalne läbimõõt dmin = dnom + ei ISO 286-1 esitab 28 erinevat põhihälvet. Neid tähistatakse tähtedega, avale suured tähed A...ZC ning võllile a...zc, kusjuures tähed i, I, l, L, o, O, q, Q ja w, W ei ole kasutusel.segimineku vätimiseks.
IRZ0050 INFOHANKESÜSTEEMID 2008 a. sügissemester Ülesanne nr. 1. Püstisesse asendisse paigutatud siledat metallplaati mõõtmetega a = 13 (kõrgus) × b = 15 cm (laius) kiiritatakse kaugemal asuvast raadiosaatjast , mis töötab sagedusel f = 6,8 GHz. Leida: Selle metallplaadi efektiivne hajumispindala , kui metallplaat asetseb risti kiirguse suunaga ja kui metallplaadi pöördenurk horisontaaltasandis on 8 kraadi. Võrrelda saadud tulemusi. Millise reaalse lendava objektiga on selline metallplaat samase efektiivse pindalaga? Millisena on see metallplaat nähtav D = 10 km kaugusel, kui raadiosaatja antenni suunadiagrammi pealehe laius horisontaaltasandil on 0,1 kraadi ja vertikaaltasandil 5 kraadi? Ülesanne nr.2. Asukoha määramiseks kasutatakse kauguste vahe meetodit. Raadiomajakate vaheline kaugus on 56 km Kui kauguste vahe on 112 km, leida asukoha joone 5 punkti ja konstrueerida nende järgi kaks asukoha joont. Esitada joonis. Kuidas muutub ...
14 Praeguste isetihenevate betoonide mõistes on sellised betoonid kaugel isetihenevaist. Lisaks tihenemisele omaraskuse mõjul raketises või vormis peab see toimuma ka ühtlaselt, kihistumiseta. Kaasaegseid isetihenevaid betoone iseloomustab koonuse laialivalgumine piirides 65...75 cm, mille juures koonuse vajumine, mis tavabetoonide puhul on peamine töödeldavuse hindamise mõõdupuu, on sõltuvalt täitematerjali maksimaalsest terasuurusest Dmax võrdne 30...Dmax ehk 28...29 cm. Isetiheneva betoonisegu laialivalgumisel moodustub 65...75 cm läbimõõduga betoonikook, millel ei tohi olla mingeid mittehomogeensuse tunnuseid. Täitematerjal peab olema jaotunud kogu koogi ulatuses ühtlaselt, koogi äärel ei tohi tekkida vee riba. Eestis kasutati isetihenevat betooni esimest korda 2000. aasta esimesel poolel. 2001. aastal ulatus ITB kasutus juba üle 1200 m3. 2002 aasta seisuga oli ITB ainutootjaks Eestis NCC Industri Eesti AS
On omavahel seotud suurused st olenevad teineteisest. Avaldame veeauru tihetuse ja kuiva auru tiheduse iseaalse gaasi oleku põhjal. (valemid 4 ja 5 ) Asendades valemis 5 veeaurude patsiaal rõhu samale temp-ile p 0 a saame maxi tehnilise niiskuse arvutamiseks järgmise seose: (valem 6) pa 0 dmax = Järeldus: max niiskuse sisaldus sõltub parameetrilisest p - pa 0 rõhust ja õhu temp-ist. Sellepärast et pa 0 sõltub temp-ist ja samuti ka dmax Õhu temp-I suurenemisel dmax suureneb kusjuures niiske õhu kriitilisel temp-il mille puhul küllastus rõhk võrdub õhurõhuga pa 0 = p . Sel juhul dmax on lõpmatult suur. Niiske õhu küllastus aste avaldub valemite 5 d pa p - pa 0 ja 6 põhjal järgmiselt: (valem 7) = d = 0 pa p - pa 0 max p - pa 0
seemnesoomused lühikeste heledate karvadega, kattesoomused ei ulatu välja. Käbid 5...10 cm pikad, 2...3 cm läbimõõdus, piklikovaalsed, tömbi tipuga. Võra on korrapärane ja tihe, alt märksa laiem kui siberi nulul. Eestis on palsamnulg siberi nulu järel teine levinuim nululiik, kasvades meil isegi suuremaks kui kodumaal. Suuri puid kasvab paljudes parkides, olgu mainitud Lasinurme park, Lääne-Virumaal [hmax = 25,5 m, dmax = 72 cm (Roht, 1986)], Järvseljal [hmax = 27,5 m, dmax = 69 cm (Eino Laas)], Taageperas, Kuremaal jm. Liik on meil täiesti külmakindel, kahjustub vaid tihti juurepessu ( Fomes annosus) ja must pahktäi (Aphrastasia pectinatae) läbi Noorena väga dekoratiivne, hiljem (50-60 a) dekoratiivsus väheneb. Ei konkureeri kodumaiste puuliikidega kasvukiiruses. Kannab hästi käbi ja annab looduslikku uuendust. Sordid: 'Hudsonia', 'nana', 'Piccolo'. 3. Euroopa ja hallnulg Euroopa e. valge nulg (Abies álba Mill.)
ülikõrgsagedusele. Ioniseerimise ja deioniseerimise protsesside kestvus on umbes 2μs. Gaaslahendaja kaitseb radari vastuvõtja sisendit teiste radarite impulsside eest. 4.Raadiolokaatori tehnilised parameetrid Navigatsioonilised raadiolokaatorid erinevad üksteisest ekspluatatsiooniliste parameetrite poolest, mis määravad nende omadused kasutamisel ohutu meresõidu tagamisel. Suurim avastuskaugus Raadiolokaatori suurim avastamiskaugus Dmax oleneb raadiolainete levitingimustest, objekti peegelduspinnast, raadiolokaatori saatja impulssvõimsusest, vastuvõtja tundlikkusest, mis kõik võivad kasutamise käigus muutuda. Suurimaks avastamiskauguseks loetakse Dmax, mille puhul võib avastada objekte etteantud tõenäosusega. Vähim avastuskaugus Vähim avastuskaugus Dmin määratakse vähima kaugusega laevast, kus objekti võib veel avastada. Vähim avastamiskaugus sõltub kahest tegurist: 1
3 c) energiatihedus: w = ( P x T ) / (V x n x T ) [(kW x s) / m ], e e t h p kus P - efektiivvõimsus, T - taktiarv tööprotsessis ( 4 või 2), T - taktiarv pöördel ( 2 või 2); e t p d) pöördemomendielastsus: K = ( M xn )/( M xn ), m dmax nom dPenom Mdmax kus M - maksimaalne pöördemoment, n - nimipöörlemissagedus, M - dMax nom dPenom pöördemoment maksimaalsel võimsusel, n - pöörlemissagedus maksimaalsel Mdmax pöördemomendil, K > 1 (vt. mootori regulaatorkarakteristik); m 3
astmed on samuti eelisarvud. Konstrueerimispraktikas kasutatakse eeliarvuridadele vastavaid normjoonmõõteridu, mis arvestavad teatavaid tootmistehnoloogiatest tulenevaid tavasid. Neid ridu tähistatakse Ra5, Ra10, Ra20 ja Ra40. 7.Tegelik mõõde. Tegelik mõõde (actual size) toote valmistamisel ja mõõtmisel saadud mõõde. ( Dteg ja dteg) 8.Piirmõõtmed. Piirmõõtmed (limits of size) suurim ja vähim lubatav mõõde. (Dmax,Dmin ja dmax, dmin) 9.Hälbed: piirhälve, alumine ja ülemine hälve, põhihälbed. Hälvete tähistamine. · Hälve tegeliku mõõtme ja nimimõõtme algebraline vahe. · Piirhälve piirmõõtme ja nimimõõtme algebraline vahe. · Ülemine hälve (upper deviation) suurimale piirmõõtmele vastav piirhälve. (ES, es) · Alumine hälve (lower deviation)- vähimale piirmõõtmele vastav piirhälve (EI, ei)
suspensioonid. Sageli vahendeid kombineeritakse. Kaasaegsed isetiheneva betooni superplastifikaatorid katkevad endas ka viskoossust tostva lisandi omadusi. Isetiheneva betooni lisandid ei tee tavabetoonist isetihenevat betooni. Isetihenev betoon vajab spetsiaalset betoonisegu projekteerimist. Maksimaalne terasuurus isetihenevas betoonis on tavaliselt 8...16 (20) mm. Betooni voime voolata takistustest mooda vaheneb maksimaalse terasuuruse suurenemisel. Suurem Dmax on pohimotteliselt voimalik, kui on tegu vaikese armeerimistihedusega. Betooni vertikaalpinnad on vorreldes tavabetoonpindadega margatavalt parema valjanagemisega. Betoonisegu hind on tavabetooni omast monevorra korgem. Vottes arvesse toode lihtsustumist, seadmete ja toojou vajaduse vahenemist, tootootlikkuse suurenemist ning tootingimuste paranemist, on isetihenev betoon tavabetooni korval igati konkurentsivoimeline. 3.2. Kasutamine.
EXCEL – Funktsioonid 1 - 11 Sisukord 1 Matemaatilised ja trigonomeetrilised funktsioonid.....................................................................................................2 2 Kuupäeva ja kellaaja funktsioonid...............................................................................................................................2 3 Statistilised funktsioonid..............................................................................................................................................3 4 Tekstifunktsioonid.........................................................................................................................................................3 5 Loogilised funktsioonid....................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
