Etruski kunst (u. 800- 100 eKr ) portikus – eesruum ehituskunst: nekropolid, haudehitised, elamud, templid, kindlustatud linnad Kreeka kunst arhailine e vana aeg(600-480eKr) ; klassikaline e õitseaeg( 480-323) ; hellenistlik e hiline aeg (323-30pKr) ARHAILISEL ajal kujunevad välja vaaside ja templite tüübid, skulptuur pühendkujud ant - tugisein anttempel – sammastega eesruum ühes otsas kaksik e topeltanttempel – sammastega eesruum mõlemas otsas prostüül – 4 sammast otsaseinas peripteer – rida sambaid ümber templi pronaos – eeskoda cella – pearuum naos – siseruum adüüton – kõige püham paik sambaorder– order -kord ; antiiktemplite kandvate ja kantavate osade sammastiku ja talastiku konstruktsioonisüsteem
vana aeg 600-480 eKr, klassikaline e. õitseaeg 480-323 eKr, hellenistlik e. hiline aeg 323 eKr-30 pKr. Arhailine: kujunevad välja vaaside tüübid(amforad, kolmesangalised hüdriad, kann, olpe, voluukrateer, kellkrateer, karikaskrateer, küüliks, kantharos, leküütos, püksiid), templite tüübid, skulptuur(pühendkujud). Vaaside kaunistamine: geomeetriline, korintose, mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil. Arhitektuur: Kreeka anttempel areneb välja megaronist. Ant-tugisein. Anttempel-sammastega eesruum ühes otsas. Kaksid e. topeltanttempel-sammastega eesruum mõlemas otsas. Prostüül-4 sammast otsaseinas. Peripteer-rida sambaid ümber templi. Templi ruumijaotus: Eeskoda e. pronaos, pearuum e. cella, siseruum e. naos, kõige püham paik e. adüüton, opisthodomos. Sambaorder: order-kord, antiiktemplite kandvate ja kantavate osade sammastiku ja talastiku konstruktsioonisüsteem: dooria: alates 7.saj-st eKr, kujunes välja arhailisel ajastul; joonia: 5.saj
Reljeef kujunduselemendina Reljeef on üks peamisi ruumi loovaid elemente. Reljeefi vaheldusrikkusest sõltub kujundusvahendite valik. Reljeefi modelleerimisega kunstilistel eesmärkidel tegeleb geoplastika, seda võib käsitleda ka kui ühte landart'i(maakunsti) osa. Kõrguste vahe lahendamisel ei ole sageli võimalik erinevaid alasid omavahel sujuvalt liita, seetõttu tekivad astangud. Tuntuim nõlvakattematerjal on muru, siiski ei tohi sel juhul kalle olla üle 20 kraadi. Nõlva asendab tugisein, ning võimaldab tekitada suuremaid horisontaalseid pindu. Tugimüüre kasutatakse maapinna terrasseerimisel, maapinna täitmisel ja mitmesuguste süvendite ja puistangute kindlustamiseks. Nende ehitamiseks võib kasutada väga erinevaid materjale: looduslikku ning tehiskivi, puitu, plastikut, metalli. Materjali valikul tuleb arvestada muidugi ümbritseva ala arhitektuuri ja traditsioonidega. Ehitised Paviljonid ja aiamajakesed loovad võimaluse vaikseks puhkuseks ja pakuvad varju
Geotehnika eksami küsimused 1. Geotehnika olemus. IG(inseneri geoloogia) ; SM(pinnase mehaanika); FE(vundamendi ehitus). Must kast - valge kast. Võimalused. Lahendatavad kuus ülesannet. Geotehnika analüüsib geoloogilisi andmeid ja loob tingimused ning annab soovitused projekteerimiseks. Geotehnika objektiks on ehitised või nende osad, mis: 1. toetuvad pinnasele vundament 2. toetavad pinnast tugisein, sulundsein 3. asuvad pinnases tunnel, allmaaehitis, torud 4. on tehtud pinnasest teetamm, täited Geotehnika kasutab ,,ehitamiseks" pinnast, kuid pinnase eripära võrreldes teiste ehitusmaterjalidega on see, et ta on looduse poolt ette antud ning teda ei saa valida, on tunduvalt nõrgem ja deformeeritavam, vee suur osatähtsus käitumisele ja omadustele. Geotehnika koosneb erinevatest osadest:
Käesolevalt vaadeldakse keldriseinte, kaldamüüride, sildade kaldatugede, mägiteede piirete ja muude tehniliste ehitiste tugiseinu, mille ülesandeks on pinnase või puistkeha toetamine. Tugiseinte staatikalise arvutuse eesmärgiks on tagada tugevus ja püsivus (ümberlükke- ja libisemiskindlus). Tugevuse ja püsivuse kontrollimiseks tuleb määrata omakaalust, puisetkeha survest ja ajutisest koormusest põhjustatud jõud, mida tugisein vastu võtab. Kuna looduses kohtame pinnaseid ja puistkehi, mille füüsilised omadused on mitmesugused, siis on küllaltki raske määrata täpselt pinnase survet tugiseinale. Seeparast on praktiliste arvutusmeetodite aluseks võetud mõned tööhüpoteesid, mis lihtsustvad teoreetilisi tulemusi, tagades seejuures siiski tugiseinte vajaliku tugevuse ja püisivuse. Struktuurisidemete iseloom mõjutab suurel määral pinnase tugevust, sest
õõnesploki korral (vertikaalsete õõnte täisbetoniseerimise ja armeerimise samm on 192 armatuuri läbimõõtu) 30 ploki laiust. · Soovitav on armeerida ja betoneerida õõnesplokist müüri alumine horisontaalne rida ja ka paneeli alune horisontaalne rida. · Õõnesplokist müüride korral, kus on näiteks ekstrentiline surve, pikad sillused või muu keerulisem konstruktsioon (tugisein) soovitatakse pöörduda konstruktori poole, kes arvutaks välja konkreetsed konstruktsioonid. 7.7.3 Fibo kergplokk Fibo müüritist kasutatakse nii kandeseinteks kui mittekandvateks, nii välis- kui siseseintes. Põhimõtteliselt laotakse välisseinad nii, et mört pannakse kahte peenrasse, mis kumbki katab 1/3 ploki laiusest - õhkvaheladumine. Kõige parema müraisolatsiooni ja kõige parema kandevõime saavutamiseks võib siseseinad laduda täisvuukidega
2) veose vedamisel autos peavad sõitjad olema kaitstud ja eraldatud veosest vaheseinaga. Vaheseina ehitus peab vastama veose iseloomule. Vahesein võib olla valmistatud ühtse paneelina, raamile kinnitatud võrguna, varrastest koosnevana vms. Vaheseinas võivad olla kindlalt suletavad laadimisavad. Vaheseina taguses veoseruumis peab veos olema kinnitatud rihmadega, klambritega vms. Veoauto kabiini taga peab olema selline tugisein, mis kaitseb liiklusõnnetuse korral kabiini muljumise eest. Veokastis või veose vedamiseks ette nähtud ruumis peavad olema veose iseloomule vastavad kinnitusvahendid. Kabiinitagune tugisein peab olema vähemalt kabiini laiune ja kõrgune. Puisteainete veoautol võib kere esisein olla madalam kabiinist, kuid mitte madalam külgluukidest/seintest. Puidu või
Vajalik seina süvistamispikkus t leitakse 5.13 Liivast nõlva püsivus vee voolamisel nõlvast Kui pinnase lahendustega või ligikaudsete võtetega. Ribakujulise koormuse mõjul elastsele momentide võrdsuse tingimusest toepunkti suhtes. Joon(6.45) toodud tugevus on määratud ainult sisehõõrdenurga (c=0), siis ilma veevooluta poolruumile punkt, mille jaoks pinge arvutatakse, saab paigutuse. Tugisein on lihtsa skeemi puhul, kui pinnas on ühtlane, maapinnal koormus puudub on nõlv püsiv kui nõlva kaldenurk võrdub pinnase sisehõõrdenurgaga. tavaliselt jäigem kui pinnas ning ei paigutu nii palju. Punkt ei paigutu, kui sellest ja c = 0, on aktiivsurve resultandi suurus...Passiivsurve on .... Toele Vee väljumise puhul nõlvast lisandub filtratsioonijõud (joon5
(Ba + a 2 - z 2 )2 + B 2 z 2 ( 10.19) z z Ribakujulise koormuse mõjul elastsele poolruumile punkt, mille jaoks pinge arvutatakse, saab paigutuse. Tugisein on tavaliselt jäigem kui pinnas ning ei paigutu nii palju. Punkt ei paigutu, kui sellest sümmeetriliselt teisele poole asetada kaugusele a samasugune koormus (joonis 10.8). B a a B q q J o o n i s 1 0 .8 T in g lik sü m m ee trilin e k o o rm u s t u g is ein a le Seepärast liikumatu seina puhul arvestatakse kahekordse pingega võrreldes eeltoodud valemiga
annaabi.ee 
