Tagada, et enne töövahendi kasutuselevõttu viiakse töökohale paigaldatud või seal kokkupandud töövahendi korrasoleku ja paigalduse õigsuse kontroll. Töövahendi perioodiline kontroll või teimimine viiakse läbi vastavalt valmistaja antud või õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Töövahendi plaaniväline kontroll või teimimine viiakse läbi pärast töövahendiga toimunud avariid, tööõnnetust, pikaajalist seisakut või töövahendi ümberehitust. Töövahendi kontrolli ja teimimise tulemused registreeritakse ning neid säilitatkse järgmiselt: vahendi kasutuselevõtmisel tehtud ning plaanivälise kontrolli või teimimise tulemused ja nende alusel tehtud otsused töövahendi kasutusea lõpuni; eelmise perioodilise kontrolli ja teimimise tulemused vähemalt kolm kuud pärast järgmist perioodilist kontrolli või teimimist ja tulemuste registreerimist. Tõsteseadmete kasutamine Liikuva või teisaldatava tõsteseadme kasutamisel peab olema tagatud selle püsivus,
b. Piirpinged ja deformatsioonid, mis iseloomustavad metrjali käitumist väljaspool Hooke’i seaduse kehtivuspiire. Nende täpseks määramiseks on tähtis jälgida katsemetoodikat, selleks et saadud tulemused oleksid omavahel võrreldavad. Standardmeetodiga läbiviidavat materjali karakteristiku määramist nimetatakse teimiks. Konstruktsioonimaterjalide mehaaniliste omaduste selgitamisel on keskne koht tõmbe- ja surveteimil. Materjalide teimimise järeldused: 1. Plastse materjali puhul (teras, alumiinium) on voolupiir piirpingeks, mille järgi materjalis tekkivad suured jääkdeformatsioonid ja konstruktsioonis esineb purunemise oht. 2. Hapra materjali puhul (malm, betoon) ohutu pinge peab olema vahemikus, mida piiravad tõmbetugevus ja survetugevus. Materjali seisundid: Konstruktsioonimaterjali mehaanikalised omadused ei ole üheselt määratud. Madalsüsinikteras ühtedes
Punktiirjoon joonisel kujutab looduses toimunud tihenemist. Veekogu põhja settinud algselt kohev, suure poorsusega pinnas tiheneb peale settinud pinnase omakaalu tõttu ja saavutab poorsuse e1, mis vastab omakaalusurvele ehk niinimetatud geostaatilisele survele g,z = z, kus z on proovi sügavus maapinnast ja on pinnase keskmine mahukaal z ulatuses. Proovi väljavõtmise järel kaob temale mõjuv pinge, kuid kuna pinnas on plastne materjal, ei suurene seejuures tema maht ja poorsus. Nii on teimimise algul nullpinge juures poorsustegur lähedane e1-ga. Pinnas on omandanud pika aja vältel omakaalu pingele vastava terade omavahelise paigutuse, mis väiksema pinge, kui g,z mõjumisel oluliselt ei muutu. Seepärast pinge suurendamine 1-ni tekitab vaid väikese deformatsiooni. Pinnase oluline struktuuri muutus ja sellega kaasnev tihenemine algab alles peale g,z ületamist. Pinget, mille juures pinnase intensiivne tihenemine algab kompressioonikatsel, nimetatakse eeltihenemissurveks pc
annaabi.ee 
