Selleks käiaksegi välismaal, et tunda kui palju on koduses elus seda hubast, harjunut, turvalist, kui magus on tegelikult meie igapäevane leib. Emil Tode Esimene mõte, mis paljudele inimestele seostub sõnaga „reisimine“, on logelemine kuumal liival, rannatoolil, kõrvetava päikese ja palmipuude all, kuid reisimine on palju enamat kui puhkus rannas. Maailmas ringirändamine aitab rohkem mõista teisi rahvusi ja kultuure, aitab isegi maitsemeeltel areneda ja loomulikult silmaringi laiendada. Reisides saab teadmisi omandada nii mitmelgi moel. Nüüd saab püstitada järgneva probleemküsimuse: Kuidas aitab reisimine avardada silmaringi? Sõna „reis“ tähendab sõitu kuhugi kaugemale oma kodust, eriti välismaale
- . -: , ,. - . , , , , . - , , . 1) Ma armastan suve. Suvi on minu lemmik aastaaeg 2) Suve kuud on: juuni, juuli ja august. Minu lemmik kuu on juuli. 3) Suvel meeldib mulle jalgrattaga sõita, rulluisutada, maktata, ujuda,päevitada soojal liival 4) Suvi-minu lemmik aeg aastas, pikad ööd ja soe päike paistab.
Pärnu ranna probleemid ja tulevik. Probleemid: Pärnu randa ohustuvad praegusel hetkel suvel järjest suurenev suvitajate arv. Kuna inimesed saastavad mere vett enda keha peal oleva mustusega, loobivad prügi maha, muudavad tunduvalt ranna üldist välimust, sõidavad ratastega ja ka mootorsõidukitega ranna liival. Oma tegevusega segavad loomade elu ning linnud ja teised loomad ei tee enam oma pesaasi randa. Tulevik: Kui jätkub ranna laiendamine Mai rajooni poole siis selle all kanatavad kõige rohkem loomad ja linnud kelle head elukohad ära lõhutakse. Võib juhtuda mingi õnnetus sadamas ning kui saastained kanduvad randa rikub see vee ning loomad ja linnud surevad suvitajaid ei käiks enam selle ranna osas ning nad otsiks mõne muu
Johannes Semper (22.03.1892 Pahuvere küla, Viljandimaa- 21.02.1970 Tallinn) Elulugu ● Sündis Viljandimaal Pahuvere kooliõpetaja pojana ● Õppis Peterburi ülikoolis, Moskva sõjakoolis ja Berliini ülikoolis ● 1926-1927 elas Pariisis ● Oli lühidalt Eesti Asutava kogu liige ● Töötas Tartu Ülikooli õppejõuna Looming "Pierrot" (luule esikkogu, 1917, 1919) "Jäljed liival" (esikkogu järg, 1921) "Maa ja mereveersed rytmid" (ajalaulude kogus, 1922) "Hiina kett" (novellikogu, 1918) "Ellinor" ja "Sillatalad" (novellikogud, 1927) "Armukadedus" (romaan, 1933) Teosed Luulekogu ´´Tuuleratas´´ ● Luulekogu algab nimiluuletusega ´´tuuleratas´´ ● Luulekogu iseloomustab süvenenud realistlik elutunnetus ● Kogus on tugevalt tunda kurja tagamõttega sarkasmi ja irooniat ● Tugev temaatiline mitmekesisus Seotus kirjanduslike rühmitustega ● Osales ajakirja ´´Tarapita´...
Dromedar on ühe küüruga kaamel. Neid kasutatakse vaid koduloomadena. Dromedarid taluvad paremini kõrgemaid temperatuure, pakast aga halvasti..Dromedarid olid kodustatud enne baktriani, varem kui 3000 eKr Araabia poolsarel. Sõna dromedar on tulnud kreeka keelset sõnast dromos. Üksküürkaamel võib kogu oma elu veeta aladel, kus enamik teisi sõralisi ei peaks vastu päevagi. Liivakõrbetes elavatel dromedaridel on laiad ja siledad jalatallad, mis võimaldavad neil pehmel liival sisse vajumata kõndida. Mägedes elavatel dromedaridel on palju kitsamad tallad, et kivisel pinnal kergem liikuda oleks . Kodustatud kaksküürkaameleid nimetatakse baktrianideks. Baktrian tuleb vanaaegsest Kesk- Aasia riigi Braktia nimetusest. Baktrianid elavad kodustatult Väike-, Kesk- ja Sise- Aasias, metsikult elutseb neid üksnes Gobi kõrbes. Seal elab tänaseni tuhatkond metsikut kaksküürkaamelit. Baktrianil on tihe kasukas, mis kaitseb Sise- Aasia kõrbetes paukuva talvepakase eest
hapendatult, ta asendab kõrbes isegi vett. 1.6 Kaitse liiva ja kuumenemise eest Kaamel kaitseb end edukalt liiva eest. Liivatormi ajal suruvad kaamelid oma õhukesed silmalauad kinni nähes nende läbi hästi. Liivatormi ajal hoiavad kaamelid silmad kinni, nähes siiski läbi oma õhukeste silmalaugude piisavalt hästi, et edasi liikuda. Kaamelid saavad sulgeda ka ninasõõrmeid, et vältida liiva sattumist hingamisteedesse. Ta ei lase liival kõrva tungida. Selle jaoks on tal kõrvas tihe karvastik. Kaamel on keskkonnaga väga hästi kohastunud. Kaamel hakkab higistama, kui kehatemperatuur on tõusnud väga kõrgele. Seda, aga juhtub väga harva. Nii hoiab ta suurel hulgal vett. Keha üleliigse kuumenemise eest kaitsevad pikad jalad, mis hoiavad keha maapinnast kõrgusel, kus temperatuur on kuni 10° madalam maapinna temperatuurist. Liival kõndimiseks on kaamelil paksud ja laiad jalatallad. Need ei vaju liiva sisse kuna on paksud.
Difusioon Difusioon Soojusjuhtivus Soojusjuhtivus Sisehõõrdumine Sisehõõrdumine DIFUSIOON Tahkistes esineb vähesel määral. Nt. Kulla ja plii kokkusurumine... Amorfsetes esineb suuremal määral. Nt. Plastiliini kokkusurumine... SOOJUSJUHTIVUS Tahkistes esineb regulaarselt. Nt. Kuumas tees metall- lusikas. Amorfsetes esineb vähem. Nt. Parafiini soojus. SISEHÕÕRDUMINE Tahkistes tinglik... Nt. Liival kõndides. Amorfsed ained on suure hõõrdeteguriga vedelikud. Nt. Vanad aknaklaasid paksenevad. TAHKISTE LIIGID Ioonilised tahkised Molekulaarsed tahkised Võrktahkised Teemandi struktuur KRISTALLIDE STRUKTUUR Esimese kihi kerad paiknevad nii, et igaühel on kuus naabrit. Teine kiht paikneb esimese peal, kerade vaheliste tühikute kohal. Kolmanda kihi saab tegelikult paigutada kahel viisil. METALLID Vedelad kristallid on ained, mis voolavad, kuid nende
Johannes Semper (22.03.1892 Pahuvere küla, Viljandimaa- 21.02.1970 Tallin) Faktid luuletaja eluloo kohta Sündis Viljandi maakonnas õpetaja peres, • 1905–1910 Pärnu gümnaasium • 1910–1914 õpingud Peterburi ülikoolis romaani-germaani filoloogia alal • 1915–1916 Riia Polütehniline Instituut arhitektuuri alal • 1916–1917 Moskva sõjakool • 1921-1925 Berliini ülikool • 1926-1927 elas Pariisis • 1928. aastal lõpetas Tartu ülikooli mag. philos. kraadiga, väitekirjaks oli “Andre Gide stiili struktuur". Looming • "Pierrot" (luule esikkogu, 1917, 1919) • "Jäljed liival" (esikkogu järg, 1921) • "Maa ja mereveersed rytmid" (ajalaulude kogus, 1922) • "Hiina kett" (novellikogu, 1918) • "Ellinor" ja "Sillatalad" (novellikogud, 1927) "Armukadedus" (romaan, 1933) • Tunnustused • Valgetähe V k...
Tema allapoole rippuvad oksad on täiesti ilma lehtedeta või on neil lühikesed teravad soomused. Seepärast on loomulik, et saksauuli kroon on täiesti läbipaistev ja asjata otsib tema all jahedat varju palavusest piinatud rändur. Saksauuli õied on väikesed ja ilmetud. Saksauule on mitut liiki, kõige rohkem väärib puu nime kuni kümne meetri kõrgune väga hargneva tüvega must saksauul, kuid ta ei kasva lahtisel liival, vaid seal, kus liiv on juba kinnistunud. Must saksauul moodustab hõredavõitu võsasid, kasvab aastat kolmkümmend, siis kõduneb. Seda ei lasta just tihti juhtuda, sest vähegi kättesaadavas piirkonnas võetakse ta juba varem maha ja kasutatakse kütteks. Saksauuli puit on väga kõva ja raske, jämeda tüve mahasaagimine tavalise saega väga vaevaline. Kirvest kasutada ka ei saa, sest puit ei lõhestu, vaid puruneb kildudeks nagu kristall. See-eest
Iseloomustus (Helianthus) korvõieliste sugukonnast Päevalille perekonnas 52 liiki, looduslik levila Põhja-Ameerika Perekonnas üheaastased, mitmea astased rohttaimed Enamasti 1 kuni 2 m kõrgused Lehed suured, südajad Õied alates 10 cm kuni 40 cm-ni, värvivalik säravkollasest kuni Pilt 2 tumepruunini Venemaa, USA, Argentiina Kasvukoha valik Eelistab sooja ja päikesepaistelist kohta Mullaviljakuse suhtes pole päevalill nõudlik Kasvab nii liival kui ka savil Niiskuse suhtes tundlik Kurnab mulda (4-5 a vahet) Külvisügavus 2-3 cm Õitseb sügisel esimeste öökülmadeni Pilt Tuntumad esindajad: harilik päevalill ja maapirn kasvatatakse Euroopas ja mujal maailmas toidukultuuri ja dekoratiivtaimena Pilt 5 Pilt 6 Kasutamine päevalilleõli (õlikultuurina)
Johannes Semper 1892-1970 Luuletaja, prosaist, kriitik, näitekirjanik ja tõlkija Elulugu Sündis Viljandimaal Tuhalaane vallas Pahuvere kooliõpetaja pojana Õppis Peterburi ülikoolis, Riia polütehnilises instituudis, Moskva sõjakoolis ja Berliini ülikoolis. Aastatel 1926-27 elas Pariisis ning 1928 aastast 1941 aastani oli Tartu ülikooli õppejõuks. Oli lühidalt Eesti Asutava kogu liige ja Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee abiesimees. Looming 1910-1940 oli mitme erineva zanri viljeleja J.Semperi luulekogud: "Pierrot", "Jäljed liival","Maa- ja mereveersed rytmid ", "Viis meelt", "Päike rentslis", "Tuuleratas". Romaanid: "Armukadedus" ja "Kivi kivi pääle" Reisikirjad: "Risti- rästi läbi Euroopa" ja "Lõuna Risti all" Tõlked: Hugo"Jumalaema kirik Pariisis", D. Alighieri "Uus elu", E. Zola "Söekaevurid", Stendhali "Punane ja must", A. Blok "K...
molekuli mass mikro rõhk makro molekulide keskmine kiirus mikro temperatuur makro ainekoguse ruumala makro 3. Vali kirjeldusele vastav soojusülekande liik 1. Energia levib gaasi või vedeliku liikumise tõttu konvektsioon 2. Energia levib ühelt aineosakeselt teisele põrgete tõttu, ilma et aine ümber paikneks soojusjuhtivus 3. Energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ja neelamise tõttu soojuskiirgus 4. Puidu erisoojus on u 3x suurem kui liival (835 K kg 1 K 1). Järelikult 1 kg puidu soojendamiseks kuluv soojushulk on suurem kui sama koguse liiva soojendamiseks kuluv soojushulk. 5. Aurustumiseks vajalik soojushulk sõltub (mitu) a. ainekoguse massist c. Aine aurustumissoojusest 6. Jää sulamistemp on 273 kraadi a. absoluutses temperatuuriskaalas (K) 7. Soojusülekandel ülekantav soojushulk sõltub (mitu) a. keha temperatuurist b. Aine erisoojusest c. Massist d. Aine tihedusest e
asub 3 meetri raadiuses viskajast võib kõva häälega lugeda ühest kümneni ning kui viskaja selle aja jooksul ketast ei viska siis läheb see automaatselt vastasvõistkonnale. Üks mäng võib kesta kuni üks meeskondadest saab kokku vajaliku punktisumma või ajalimiit saab täis. Väljaku suurus ja reeglid olenevad tingimustest. Ultimate'i on võimalik mängida nii sise- kui ka välisruumides, samuti ka erinevatel pinnastel, näiteks liival, murul või vees. Sisetingimustes mängitakse tihti viieliikmelistes võistkondades ning ketta hoidmiseks on 10 asemel 8 sekundit. Frisbit saavad mängida nii mehed kui ma naised igas vanuses. Võistlused toimuvad erinevates kategooriates, näiteks võivad mängida eraldi meeste- ja naistevõistkonnad, samuti on olemas ka segameeskonnad ning osadel turniiridel saab võistelda ka noorte või laste vanusegrupis.
peidavad nii end liiva sisse loomad nagu lahustuks liivas) 5. Kaamel Varub endale põuaks veevarud kehasse. Kokkuvõte: · Kõrbetaimedele on iselooomulik: Paks vars, lehtede puudus, kudedesse toitainete ja vee varumine põuaperioodiks, okkad ja samuti ka mürgine aine. · Kõrbeloomadele iseloomulikud tunnused: Kaitsevärv, ööelu, kiire liikumisvõime, toitainete varumine kehasse, jäsemetel on paks karvkatte mis võimaldab liikuda liival, soomuseline kehakate, kuumuse taluvus, m]ned teevad suveuinakuid ja talveuinakuid.
Simpsoni kõrb asub Austraalia mandril, 20-30 põhjalaiusel ja 130-140 idapikkusel. Simpsoni kõrb on põhiliselt liivakõrb, leidub ka takõrri. Kõrb ei le koguage ühesugune muutusi on märgata oea iga saja kilomeetri tagant. Punasel liival kasvavad üksikud puud, poolpõõsad. Liivaluidete vahelt paistavad ka kuivanud soola järved. Suurim soolajärv Simpsoni kõrbes on Eyre soolajärv. Kõrbete põhiloomad keda näha võib on näiteks kaamel, dingo,känguru,bilby ja reptiles. Kasvatavad kariloomad on veised, lambad ja kaamlid. Austraaliasse on peaaegu kõik liigid sisse toodud igalt poolt välis riikidest. Seal toimus aga paljunemine nii kiiresti et tekkis pidevalt uusi liike. Seega on Austraalia väga liigirikas. Põhilised
Kaitsen süüalust Meursaulti toime pandud kuriteos. Meursault tappis inimese, kuid ei saa väita et see kuritegu oli ette kavatsetud. Meursault ja tema sõbrad läksid mere äärde jalutama, kui leidsid kaks araablast, kes liival pikutasid. Need araablased olid ennem Meursauli sõpra Raymondi noaga haavanud. Raymond ärritus ja lubas nad maha lasta, kuid Meursault takistas teda ja võttis revolvri enda kätte, lubades kui araablane noa välja võtab, laseb ta maha. Kui Meursault oleks soovinud araablase surma oleks ta araablase seal samas mere ääres maha lasknud. Hiljem kui ta üksinda kõndima läks, nägi ta jälle ühte neist araablastest. Meursaulti jaoks oli
Merejutt Rannal seisab paat, mis on poolenisti vees ning poolenisti liival. Lained peksavad õrnalt vastu paadi äärt. Kaugelt hakkab päike oma esimeste kiirtega mind paitama. Ma tunnen, et täna hommikul on mul kuidagi raske merele minna. Kuigi meri on kui oma kodu, koht, mis on ja jääb alati südamesse. Olen siin käinud juba kaheksakümmend aastat. Siin saan oma mõtteid peita ja uputada vete sügavustesse. Tunni ja poole pärast tunnen, kuidas mu jalad hakkavad värisema. Ma tean, et see
Osjad 8.Klass Mõniste Kool Sisukord. Osi Osjad liikide kaupa Põldosi Metsosi Aasosi Konnaosi Raudosi Liivosi Info allikad Osi Muutke teksti laade Teine tase Varred lülilised, õõnsate Kolmas tase sõlmevahedega. Neljas tase Lehed taandarenenud. Eoslad varretippudes Viies tase eospeadena. Põldosi Kevadvõsu kõrgus kuni 20 cm, suvivõsul kuni 40 cm. Eosed valmivad aprillis ja mais. Lehed väikesed, enamasti ühesugulised, maapealsed, r...
rohelised(klorofülliga) taimed. Mulla orgaanilise loodusliku viljakuse baasil, mis moodustub kuivad väikese veemahutavusega liivad alati hästi aine hulk sõltub orgaanilise aine ja lagunemise inimese püllumajandusliku tootmistegevuse õhustatud,*mulla veesisaldus oleneb vahekorrast. Toimub lagunemine kiiresti , siis tulemusena. Potensiaalne kuntslik viljakus- soojusmahutuvus veega küllastunud liival 2,5 mulda nimetamisväärselt orgaanilist ainet ei kultuuristatud mulla kvalitatiivne omadus. korda suurem, savil 3,5 korda suurem, turbal 6 kuhju. On aga aeglane lagundamine või koguni Efektiivne kuntslik viljakus avaldub korda suurem,*märja mulla soojusjuhtivus liival takistatud, siis võib mulda ja mulla pinnale kvantitatiivselt kultuurtaimede saagi suurusena, 9 korda, liivsavil 6 korda, turbal 4 korda
2 abil. m v = m-mv kg 1000, 3 m [ ] Valem 4.2 kus tihedus, kg/m3; m proovi mass kuivas olekus, g; mv proovi mass kaalutuna vees, g; v vee tihedus, g/cm3; 4.3. Terastikulise koostise määramine liival Kuivatatud liivast võetud proov 2000 g sõelutakse sõeltel sõela avaga 8 ja 4 mm. Jäägid sõeltel kaalutakse (m8 ja m4) ning arvutatakse kruusaterade (4-8 mm) hulk liivas Valem 4.3 ja Valem 4.4 abil. 4- mm avaga sõelast läbiläinud liivast kaalutakse 200 g proov, mida sõelutakse sõeltega, mille avad on 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25; 0,125 mm 5 min. m4 a 4= 100 Valem 4.3 kus, m4 jääk sõelal avaga 4 mm, g; m m8
Samuti on mitmeid avaraid madalikke. Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit (Maal 20 kilomeetrit). Madalamad alad vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondadega. Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega. Pinnaseproovid ja pinnafotod näitavad normaalse maise koostisega tardkivimite (graniit, basalt) olemasolu. Veenuse tasandikud koosnevad põhiliselt basalt-laavast. Oma osa võib olla ka tuule poolt kantud vulkaanilisel tuhal ja liival. Pinna keskmine vanus on miljard aastat, vaid vulkaanilis-tektoonilistel kõrgendikel on näha nooremaid moodustisi, kuid need katavad tühise osa pinnast. Veenuse sisemus arvatakse olevat väga sarnane Maa omale: Sisemuses asub umbes 3000 km raadiusega rauast tuum ja enamuse planeedist hõlmab sulakivimist ümbris. Päikesesüsteemi kõige kuumem planeet.
ligi 7000 km. Muidugi on Veenusel ka suur hulk meteoriidikraatreid, kuid vähem kui vulkaanikraatreid. Suurima meteoriidikraatri Mead'i läbimõõt on 280 kilomeetrit. Veenusel on üsna sageli ka maavärinaid. Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega. Pinnaseproovid ja pinnafotod näitavad normaalse maise koostisega tardkivimite (graniit) olemasolu. Veenuse tasandikud koosnevad põhiliselt basalt- laavast. Oma osa võib olla ka tuule poolt kantud vulkaanilisel tuhal ja liival. Pinna keskmine vanus on miljard aastat, vaid vulkaanilis-tektoonilistel kõrgendikel on näha nooremaid moodustisi, kuid need katavad tühise osa pinnast. Seevastu Maal on alla miljardi aasta vanused moodustised valitsevad. Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline. Atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet peaaegu ei ole. Veenuse pilved asuvad maapinnast kõrgel, kus tingimused meenutavad suuresti tingimusi Maa pilvedes
Töö eesmärk:liiva puistetiheduse, terade tiheduse, tühiklikkuse, terastilikuse koostise ja huumusesisalduse määramine. Katsetatud ehitusmaterjalid: liiv - peenepurruline sete, mis koosneb põhiliselt mineraalide (kvarts, päevakivi, vilk, glaukoniit jne) osakestest. Terasuuruse jaotus on liival 0,05-5 mm. Kasutatud töövahendid:erinevad sõelad liiva sõelumiseks, kaal katseproovide kaalumiseks, 500 ml mensuur liivaterade tiheduse määramiseks. Katsemetoodid. Puistetiheduse määramine. Sõelumise teel eraldatud osised, mis on väiksemad kui 5 mm, puistatakse 1-liitrilisse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täidetakse kuhjaga, ülehulk eemaldatakse ning proov kaalutakse. Liiva puistetiheduse [kg/m3] leitakese valemist 1:
Laulus öeldi, et neiu läks merele kiikuma ja laulma ning pani kingad kivi peale. Ta oli laulma hakanud, kui järsku nägi ta kuldmõõka meres ning ta läks merre mõõka võtma. Seda tehes tuli talle vastu vanamees (vaskimees), kes rääkis et kuldamõõk on Kalevite, hõbeoda Olevite ja Veskiambu Sulevite varjul hoitud varandus. Vanamees tahtis et saare piiga temaga jääks ning tema kaasaks saaks, kuid saare piiga ei tahnud seda. Vanamees naeratas ning järsku libises neiu libedal liival ning lained võtsid ta enda vangi. Seda juttu kuuldes tõttasid vanemad neiukest otsima. Nad leidsid kingad kivilt ning hakkasid saare piigat hõikuma, et ta koju tuleks. Tütar kuulis seda ning hüüdis vastu et ta ei või tulla ning on merepõhjas lõksus ja rääkis kogu enda loo ära mis temaga juhtunud oli.
jätta boamadude joonistamise ning keskenduda rohkem ajaloo, matemaatika, grammatika ning maateadusega. See aga rõõvis temalt julguse ning ta ei joonistanud enam vaid hakkas õppima lennukite juhtimist. Pärast kuute aastat juhtus Sahara kõrbe kohal lennates õnnetes nimelt miski läks mootoris katki kuid tal ei olnud kaasas ei mehaanikut ega ka reisjaid ning ta pidi hakkama ise lennukit üksipäini parandama. Joogivett jätkus ka vaevalt nädalaks. Õhtu saabudes uinus ta liival tuhande miili kaugusel asutatud maailmast. Siis aga äratas teda üks kummaline ning naljakas peenike hääl, mis lausus: „Ole nii hea, joonista mulle lammas“. Alguses ei saanud ta üldse aru kes temaga räägib. Ta kargas kohe püsti ning hõõrus oma silmi ja siis ta märkas üpris iseäraliku mehikest kes kordas kogu aeg: „Ole nii hea, joonista mulle lammas.“ Lendur joonistaski lamba kuid kogu aeg oli midagi pildil valesti . Lõpuks aga joonistas ta
Muidugi on Veenusel ka suur hulk meteoriidikraatreid, kuid vähem kui vulkaanikraatreid. Veenusel oleva suurima meteoriidikraatri läbimõõt on 280 kilomeetrit. Veenusel on üsna sageli ka maavärinaid. Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega. Pinnaseproovid ja pinnafotod näitavad normaalse maise koostisega tardkivimite (graniit, basalt) olemasolu. Veenuse tasandikud koosnevad põhiliselt basalt-laavast. Oma osa võib olla ka tuule poolt kantud vulkaanilisel tuhal ja liival. Pinna keskmine vanus on miljard aastat, vaid vulkaanilistel kõrgendikel on näha nooremaid moodustisi, kuid need katavad tühise osa pinnast. Seevastu Maal on alla miljardi aasta vanused moodustised valitsevad. Pöörlemine Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, kuid alles paarkümmend aastat tagasi õnnestus USA astronoomil G. Pettingil radari abil kindlaks teha planeedi tavapärasele vastassuunaline pöörlemine. Et
SIURU Juhendaja: Sirje Urbel Koostajad: Gea Kuum Marleen Tõnurist Liis Kambek Suure Jaani Gümnaasium 2009 Rühmitus "Siuru" · Siuru tegutses aastail 1917 1919 Tallinnas · Rühmituse eesmärk: koondada kirjanikke suuremasse organisatsiooni ja lüüa läbi kirjanduses · Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas · Raha teenisid avalike kirjandusõhtutega Rühmituse liikmed · August Gailit · Marie Under · Johannes Semper · Friedebert Tuglas · Artur Adson · Henrik Visnapuu "Siuru" tähtsus · Lühikese ajaga elustati maailmasõja ajal vaibunud kirjanduselu · Lüürika tõusis taas juhtivaks põhiliigiks, uus ajajärk eriti armastus ja loodusluules · Siurulaste elujanuline looming oli kontrastiks aja raskustele · "Siurust" kasvasid välja eest...
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Lubikrohv Referaat Vana-Võidu 2009 SISSEJUHATUS Lubikrohvi võib kasutada nii sise- kui välistingimustes. Enamus vanu paekivi- ja tellisseinu on krohvitud lubikrohviga. Lubjal ja liival põhinev helehalli tooniga krohvisegu on Eestis kasutatud juba sadu aastaid. Lubikrohvi võib kasutada ka niisketes ruumides, kuid päris veekindel see krohv siiski ei ole, seepärast näiteks vannitoapõrandad on soovitav katta plaatidega, kraanikausside pealispind tadelaktiga ( looduslik veekindel krohvisegu ). Kõige tavalisem lubikrohvi segu on vahekorras 1:3. Välistingimustes sobib kõige paremini traditsiooniline lubikrohv. Sisetingimustes sobib
vanglast koju. Ta veedab esimese öö lakas. Järgmisel hommikul äratab teda ema tulek, kes läheb sahvrist perele hommikusöögikraami otsima. Pere ei ole just eriti vaimustunud Villu tagasituleku peale, eriti isa kes väidab, et kaikaga löömine polnud kuigi mehe tegu ning, et öigemees oleks rusikatega vastu hakanud. Villule tuleb mõte minna järve äärde hommikusele suplusele. Järve ääres näeb Villu võõraid jalajälgi liival, mis võiksid kuuluda kellelegi preilile. Neid jälgita ei ole ta varem nende kandis kohanud. Koju jõudes küsibki Villu emalt et: "Kelle jäljed need järve ääres võiksid olla?". Ema teadis pojale öelda et: "Anna on koju tulnud. Rein tahab Kõrboja talu Anna kätte anda sest tema enda jõud enam Kõrbojast üle ei käi. Las Anna võtab Kõrboja enda kätte ning teeb sellega, mis hing ihkab. Kui tahab, müügu
Mustjärv Metstoa 1,7ha 14m Hea - Ümarjärv Joonis 3. Kõrvemaa raba IV. Metsafond Metsasus suur 73%. Esindatud kõik metsatüübid loometsast rabametsani. · Aegviidust põhjas omapärane Jussi nõmm, tekkinud põlengute tagajärjel. Valgejõe liivikul ja Aegviidu ümbruses kuivadel ja toitainevaestel leedemuldadel männikud. Liigniisketel aladel jõekallastel lodumetsad (sanglepad, kased). Karbonaatsel liival ja kruusal kujunenud rendsiinadel ja leostunud muldadel sürjamets. Järva-Madisest ja Amblast läänes ning Türi ümbruses paiknevad väikevoored (moreensaared) on suures osas põllustatud (Eesti Entsüklopeedia 2011 Järva Maakond 2013). Joonis 3. Männimets V. Puhkealal korraldatavad kultuurisündmused Kõrvemaal on võimalik osaleda erinevatel üritustel ja aega sisustada mitmete tegevustega näiteks matkamine, kultuuriõhtud ja spordisündmused lisaks veel
hulk keskmisi osiseid (0,63-1mm) ning vähemal määral jämedamaid terasid (1-2mm), kuna suurhulk peeneid osiseid suurendavad tsemendikulu ning suur tsemendi kulu on seotud betooni mahukahanemistega. Täitematerjalide terastiku koostisega tuleb saavutada olukord, kus terad pakitakse niisuguse tihedusega, et tsemendi- ja veesegu täidaks täitematerjale omavahel siduvat funktsiooni. Graafikult ona näha ka, et liival fraktsiooniga 0,0-0,8mm puhul esines ka osiseid läbimõõduga 1 mm (6g ehk 3% kogumassist), mille esinemise tõttu võiski suureneda liiva peenusmoodul üle 2,0. Painde-ja survetugevuse sõltuvus segu koostisest ja liiva peensusest sõltub oluliselt liiva fraktsioonist. Graafikult 3 on näha, et paindetugevus on suurem seguvahekorra 1:3 puhul. Paindetugevus näitajad olid seguvahekorra 1:5 puhul suuriamd juhul, kui kasutati50%
rasvasisaldusega kaamelipiima tarvitatakse nii joogiks kui juustu valmistamiseks. ÜKSKÜÜRKAAMELI ISELOOMULIKUD OMADUSED Nina: Praokujulised kitsad sõrmed võivad liivatormide ajal täielikult sulguda. Jalad: Pikad ja sihvakad, silmapaistvate mõhnadega liigestel, mis kaitsevad jalgu põletuste eest kuumale liivale laskumisel. Jalgadel on kaks varvast. Tald: Kaamelil on kaks suurt padjanditega varustatud varvast (sõrga), mis astumisel lahknevad, et loom saaks liival paremini edasi liikuda. Karvkate: Õrn, villataoline karv peas, kaelal, kurgu all ning küürul, mis kaitseb üksküürkaamelit päikese eest. SUURUS Kõrgus: Turja kõrgus 1,8-2,1 m, küüruga 1,9-2,3 m. Pikkus: 2,25-3,45 m. Saba pikkus: 50-53 cm. Kaal: 450-650 kg. PALJUNEMINE Suguküpsus: 4-5-aastaselt. Innaaeg: Varieerub sõltuvalt toidu kättesaadavusest. Tiinuse kestus: 12-13 kuud. Poegade arv: 1. ELUVIIS Harjumuspärane eluviis: Elavad kuni 30 isendist koosneva karjana.
väikest ja mitusada suurt vulkaani, neist mõned võivad olla praegugi aktiivsed. Voolav laava on tekitanud voolusänge, neist suurima pikkus on ligi 7000 km. Veenusel on üsna sageli ka maavärinaid. Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega. Pinnaseproovid ja pinnafotod näitavad normaalse maise koostisega tardkivimite (graniit, basalt) olemasolu. Veenuse tasandikud koosnevad põhiliselt basalt-laavast. Oma osa võib olla ka tuule poolt kantud vulkaanilisel tuhal ja liival. Pinna keskmine vanus on miljard aastat. 4 VEENUSE JA MAA SARNASUSED Omal ajal arvati, et Veenus peab olema väga Maa moodi. Veenuse läbimõõt (12 100 km) ja keskmine tihedus (5,25 g/cm3) jäävad ju Maale alla vaid kahekümnendiku võrra, mass ainult viiendiku võrra. Veenus ei sarnane Maaga sellepärast, et Veenusel puudub vesi, sest nii imelik kui see ka pole, on süsihappegaasi mõlemal planeedil umbkaudu samapalju.
KOOL FENNEKREBANE Referaat õppeaines ,,Eesti keel" Koostaja: Eesnimi Perekonnanimi Tallinn 2011 2 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................3 Sissejuhatus....................................................................................................................... 4 Kehaehitus......................................................................................................................... 5 Toitumine...........................................................................................................................5 Eluiga.................................................................................................................................6 Paljunemine...........................................................................................
1973; ÕLI, PAPP 17X28,5 CM HIND: 375 Saaremaa keskpäev 1980; ÕLI, LÕUEND 88X106 CM HIND: 2600 1980; ÕLI, PAPP 40X50 CM HIND: 1350 Tulpide pidu 1982; ÕLI, LÕUEND 90X109 CM HIND: 1900 Reekviem hukkunud kadakatele HUKKUNUD KADAKATE EEPILINE JA NUKKER LUGU ON PÄRIT LOHUSALU KIVIRANNA KADAKAVÄLULT. OTSE ÜLE LAHE PAISTAB SEAL OMAAEGNE PALDISKI SÕJAVÄEPOLÜGOON, KUS VEEL PAAR AASTAKÜMMET TAGASI TIIRUTASID LIIVAL SÕJAVÄEMASINAD. SIIS LAHKUSID NÕUKOGUDE VÄED LÕPUKS KA EESTIST, ENT MIDAGI ELULE VAENULIKKU NAGU OLEKS TULNUD ÜLE LAHE KUNSTNIKU ARMASTATUD KADAKAVÄLJALE JA KADAKAD, KEDA LEILI MUUGA ON AASTAID KUJUTANUD KUI ISIKSUSI, HUKKUSID. Tunnustused · 1959. Balti vabariikide temaatiline maal. Eesti Kunstnike Liidu I preemia ja diplom · 1967
turvasmullad, leetmullad, gleimullad jt. Mägedes kasvab ta enamasti lõunanõlvadel ja kasvukoha kõrgus ulatub tavaliselt 1000...1200 m. Mänd vajab kasvamiseks ohtralt valgust. Mänd kasvukohatüüpides: Pohla kkt- esineb kõrgematel pinnavormidel, leedemuldadel. II-III boniteedi männikud. Mustika kkt- sagedamini II...III boniteedi männikud või kuusikud, segapuistutes esineb kaske ja haaba. Kanarbiku kkt- õhukeselt leetunud harilik leedemuld mitmesuguse päritoluga liival. Levinud saartel, Põhja-Eestis ja Peipsi põhjakaldal. Sambliku kkt- iseloomulik vähelagunenud turbakiht lasundi ülaosas ( boniteediklass IV...Va). Jänesekapsa kkt- madalail tasandikel ja lohkudel , allikalise toitumise korral ka nõlvadel, iseloomulike kõrgete kännu- ja tüvemätastega künkliku mikroreljeefiga intensiivselt ja pikaajaliselt kuivendatud mitmesuguse tüsedusega hästi lagunenud madal- ja siirdesoomuldadel (boniteediklass I...III) kasvavad kuusikud ja segametsad.
LIIV JA KRUUS Referaat Juhendaja: Pärnu 2013 Liiv ja kruus Liiv ja kruus on laialt kasutatavad maavarad ja neid on Eestis peaaegu kõikjal. Nende klassifitseerimise aluseks on terasuuruse jaotus (lõimis): 0,05-5 mm - liiv, 5-70 mm - kruus, veerised, >70 mm - munakad ja rahnud. Maapõue seaduse järgi kujutavad liiv ja kruus endast mitmekomponendilisi purdsetendeid, kusjuures liivas on üle 5 mm läbimõõdugaon osakesi vähem kui 35% ja kruusas samu osakesi rohkem kui 35%. Oma tekkelt kuuluvad nad purdsetendite hulka, mis on setitatud tuule, mandrijää, merevee või vooluvee poolt. Purdsetteid leidub kõigi geoloogiliste ajastute setetes. Kasutamist leiab siiski vaid pinnakattes esinev mandrijää sulavete tegevusel kuhjunud kruusa- ja liivamaterja...
atmosfääris purunenud. Veenuse pind näib olevat põhjalikult muutunud 300 kuni 500 miljonit aastat tagasi. Veenusel on üsna sageli ka maavärinaid. Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega. Pinnaseproovid ja pinnafotod näitavad normaalse maise koostisega tardkivimite (graniit, basalt) olemasolu. Veenuse tasandikud koosnevad põhiliselt basalt-laavast. Oma osa võib olla ka tuule poolt kantud vulkaanilisel tuhal ja liival. Veenuse orbit ja pöörlemine Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline. Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, ning alles paarkümmend aastat tagasi õnnestus USA astronoomil G. Pettingil radari abil kindlaks teha planeedi tavapärasele vastassuunaline pöörlemine. Kuna Veenus pöörleb aeglaselt tagurpidi, kestab Veenuse päikeseööpäev 117 Maa ööpäeva. Seega on Veenuse aastas 2 ööpäeva. Veenuse atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet peaaegu ei ole
o harjutuste sooritamise tempo o töö kestvus ja iseloom o treeningutevaheline puhkepaus o treeningperioodi kestus o jõuvastupidavuse lähtetase Jõuvastupidavuse arendamisel kasutatakse peamiselt korduvat tööd vastupanuga 25 50% maksimaalsest, keskmise tempoga kuid suure korduste arvuga. Efektiivsed on harjutused raskendatud tingimustes mille puhul on tähtis säilitada liigutuste õige struktuur (jooks liivakotiga, raskusvöö kasutamine, mäkkejooks, jooks sügavas lumes, liival jne.) Kuidas treenida? Elementaarseteks jõutreeningu vahenditeks on hantlid ja/või tõstekang ning mõned raskused kangile lisamiseks. Enamik algajaid alustavad 1-, 2- ja 5-kiloste raskuste hantlitega ja paarikümnekiloste kangiraskustega. Jõuharjutusi sooritatakse kordusseeriatena. Korduste arv vastab jõutreeningu oodatavale mõjule lihastele. Et arendada maksimaalselt tugevust ja saada suuri lihaseid kasutatakse rakust, mis vähema kui kaheksa kordusega kurnab lihased täielikult
Liivahulgad, mis jäid sõeltele kaalutati ning terastikulise koostise määrati järgmiste valemitega: Valem 4.5.2 Osajääk 3 mi ai 100 m - osajääk sõelal [%] mi - jääk sõelal avaga i [g] m - kogu proovi mass [g] Valem 4.5.3 Kogujääk Ai a4.0 ... ai - kogujääk sõelal i [%] Valem 4.5.3 Läbind Li 100 Ai - läbind sõelal i [%] Valem 4.5.4 Peenusmoodul liival A4.0 A2.0 A1.0 A0.5 A0.25 A0.125 FM 100 - peenusmoodul A4.0 A2.0 A1.0 A0.5 A0.25 A0.125 - sõelte kogujääkide summa [%] 4.3 Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramiseks kasutati killustik fraktsioonidega 8-16 mm massiga 1 kg. Killustiku massist silma järgi eraldati need terad, mille paksus ja laius oli 3 või enam kordi väiksem tema pikkusest
Siuru Maria Nappa, Meelika Lukner, Triin Kaarde, Jann-Hendrik Hinrichs Liikmed · Friedebert Tuglas, Artur Adson, Peet Aren, Otto Krusten, Marie Under, Johannes Semper, August Gailit, Henrik Visnapuu Asutamine · Kirjanike koondumine suuremaks organisatsiooniks esialgu ei õnnestunud · 6 kirjanikku asutavad Siuru 1917.a juulis · Tuglasest saab rühmituse juhtkuju · Neid sidus uus-romantiline hoiak ja sõpruskondlik suhtlemine · Siuru õhtud kirjanduslikud ettekanded, loterii, ball · Siuru õhtuid peetakse ka Tartus ja Viljandis, mis ärgitavad huvi loomingu vastu, soodustavad teoste läbimüüki · Publikule jääb mulje, et siurulased on boheemlaslikud ja hoolimatud · "Meil on tähtis oma loova vaimu avaldamise võimalus, ja kõik muu on kõrvalise tähtsusega...Meie ei nõua publiku tähelepanu nagu miskit tänu, sest meie oleme loond kõigepealt iseenese jaoks, ilma kellegi muu p...
· Ülaltsöödu lähteasendis on käed tõstetud otsmiku kohale. · Altsöödu lähteasendis on käed seotult keha ees-all. · Sulustamise lähteasendis on käed viidud hoovõtuks ette- alla. Rannavõrkpall Rannavõrkpall ehk rannavolle on sportlik pallimäng kahe võistkonna vahel. Rannavõrkpall sarnaneb üldiselt saalivõrkapalliga. Nende mängude vahel on kolm põhilist erinevust: · Rannavõrkpalli mängitakse liival. · Võistkonnasuurus on kaks, mitte kuus · Blokk loeb puutena, nii et kui pall puudutab blokki, jääb rannavõrkpallis veel üksnes 2 puudet järele, mitte 3 nagu saalivõrkpallis. Reeglites on veel teisigi erinevusi.Näiteks mänguväljak on väiksem ja mängijad pallivad vaheldumisi. Vahetusi ei ole. Mängijate asetus platsil on vaba. Rannavõrkpall on suurem, kui saalivõrkpall aga kaalub sama palju. Kokkuvõte
Leisi pop-art'ilikult löövatele ja efektsetele lilledele, ilma et ta seda oleks kavatsenud" -Mai Levin (sündinud 9. märtsil 1942 Tallinnas) on Eesti kunstiajaloolane ja -kriitik. "Reekviem hukkunud kadakatele" Hukkunud kadakate eepiline ja nukker lugu on pärit Lohusalu kiviranna kadakavälult. Otse üle lahe paistab seal omaaegne Paldiski sõjaväepolügoon, kus veel paar aastakümmet tagasi tiirutasid liival sõjaväemasinad. Siis lahkusid Nõukogude väed lõpuks ka Eestist, ent midagi elule vaenulikku nagu oleks tulnud üle lahe kunstniku armastatud kadakaväljale ja kadakad, keda Leili Muuga on aastaid kujutanud kui isiksusi, hukkusid. 1960- tänapäevani on tal kadakatest maale Enamasti on ta kujutanud kadakatega maastikke erinevas valguses, haljaste ja kaunitena. Vaid mõnel maalil aimub kunstniku poolt isiklikult läbi elatud looduskatastroof tema armastatud
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.4 2014/2015 Killustiku katsetamine Tallinn 10/10/14 1. Eesmärk Liiva puistetiheduse, terade tiheduse, tühiklikkuse, terastilikuse koostise ja huumusesisalduse määramine. 2. Katsetavad ehitusmaterjalid Liiv - purdsete, mis koosneb mineraalide osakestest. Terasuuruse jaotus on liival 0,05-5 mm. Liiv on tekkinud kivimite murenemisel. Liiva põhi koostisosad on kvarts. Lisaks kvartsile on liivas päevakivi. Kvartsi on liivas seetõttu kõige rohkem, et kvarts laguneb väga aeglaselt. Katsetatav liiv on pärit Kiiu karjäärist. 3. Kasutatud töövahendid Erinevad sõelad: 8; 4; 2; 1; 0,5; 0,25; 0,125. 1-liitrine silinder, 500ml mensuur, kaal katseproovide kaalumiseks. 4. Katsemeetodid 4
pea istub sul haavlilask karvas." Üks talueit Vana-Kuustes kandis hauduvat kana juustes. Kui munast ilmub tibu, oli eidest saand libu pudsajatega juuksetuustes. Üks mees oli ronind Munamäele ja viskas säält munaga punaväele; kires nagu kukk tabat politruk, kui rebust sai hari ta munapääle Istus rongijuht kinni Hongkongis; seltsiks oli tal mängurong kongis, tinast vanglaülem ja valvureid sülem, keda kätkes mängukong rongis. Salvador Dali (1904-1989) Figuurid lebamas liival, 1926 Salvador Dali (1904-1989) Katkematu mälu Salvado r Dali (1904- 1989) Unenägu Salvador Dali (1904- 1989) The Spectre of Sex Appeal. 1934 Salvado r Dali (1904- 1989) Soft Construction with Boiled Beans: Premonition of Civil War. 1936 Salvador Dali (1904- 1989) Autumnal Cannibalism. 1936. Salvador Dali (1904-1989) Narcissose metamorfoosid Salvador Dali (1904- 1989) Dream Caused by the Flight of a Bee around a
Eesti elu 1940ndatel Üldine elu 1940ndal • 1. september 1939 – algas II maailmasõda • 1939 - Eesti ja Nõukogude Liit sõlmisid vastastikuse abistamise lepingu (25 000 punaväelast Eestis) • 21. juuli 1940 – kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (ENSV), presidendiks J. Vares • 14. juuni 1941 – massiküüditamine … • 22. juuni 1941 – Suur Isamaasõda (Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel) • 1941 – saksa väed okupeerisid Saksa (kindralkomissariaat Estland) • 1944 – paljud Eesti linnad pommitati puruks (nt Tartu, Tallinn, Narva) • Sundmobilisatsioon Saksa armeesse • Eestist lahkus Läände u 70 000 eestlast … • 1944 – saksa väed taanduvad, kogu Eesti nõukogude okupatsiooni all • metsavendlus • 1945-1949 – pidev inimeste arreteerimine, haarangud metsades • 25.-26. märts 1949 – teine massiküüditamine (Siberisse saadeti 20 000 inimest) • 1949ndate teisel poolel peatus Eesti kirjanduslik ja kultuuriline ar...
Nad reguleerivad niiskust ja rasvasisaldust, hoolitsevad naha elastsuse ja pehmuse eest. KOKKUVÕTE ,,Mustusest saab pesemisega lahti, harjumustest pole nii lihtne vabaneda". (1001 vanasõna... 2001). Meie igapäevane ja tervishoiuasutustes pesemine peab olema nagu harjumus, on vaja pesta käed iga kord, kui on võimalik. Meie käed on alati hõivatud millegagi. Me kirjutame, loeme, meisterdame, avame uksed, surume kätt; suvel me kaevame aias, ujume, lamame liival. Ja peamine osaleja nendes kõikides tegevustes on meie käed. Nii mustus, tolm, mikroobid esimest korda ilmnevad täpselt käe pinnal. Et vältida haigust igaüks meist, peab hoolitsema õige kätehügieenist. Kätehügieen on kõige tõhusam viis kaitsta patsiente ja tervishoiutöötajaid nakkuse leviku eest. KASUTATUD KIRJANDUS Boyce, J., Cookson, B., Damani, N., Falletti, C. (2009). WHO guidelines on hand hygiene in health care. First global patient safety challenge
Siuru Siuru, 1917 Siuru oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal. Sinna kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas. Aastail 19171919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit. 1919. aastal tekkisid siurulaste vahel konfliktid, mis viisid August Gailiti ja Henrik Visnapuu lahkumiseni rühmitusest. Nende asemele tulid mõneks ajaks August Alle ja Johannes Barbarus, ent see ei päästnud Siurut kokkuvarisemisest. Siuru rühmituse teeneks peetakse seda, et nad muutsid kirjanduse populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. Siuru oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone, liikudes sümbolismi suunas. Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid. Siurulased tähtsustasid armastusluulet ja viisid selle uuele stiilitasandile. Marie Under UNDER, Marie (k...
pulex Savine 7 34,1 - 57 29 14 - Pisidium amnicum Turba- 2 17,5 - 100 - - - - mudane Bentiliste mikrovetikakoosluste nimetused olenevalt substraadist Kividel epiliitsed Liival epipsamsed Mudal epipeelsed Makrofüütidel epifüütsed Joonis 3. Luigelill (Butomus umbellatus), jõgitakjas (Sparganium sp.), jõgi-kõõlusleht (Sagittaria sagittifolia), järvkaisel (Schoenoplectus lacustris) Eesti jõgedest leitud 34 kala- ning sõõrsuuliiki (35 taksonit) võib jagada järgmisse viide rühma: 1). Liigid, kelle levik piirdub ainult jõgedega (5 liiki + 1 takson):
Repin oli hüüdnud: "Missugune õudus! Inimesed loomarakmeis!" Sealsamas tegi ta ka oma esimese visandi. Temaga kaasa jalutanud Fjodor Vassiljevile visand meeldis, aga ta soovitas Repinil sõita Volga äärde "tõelisi burlakke vaatama". Vassiljev oligi selle reisi algataja ja organiseerija. 1870. aasta aprillis sõitis Repin koos Vassiljeviga Volga äärde, kus tegi eskiise ja etüüde kavandatavale maalile burlakkidest. Maalil on kujutatud üksteist liival sammuvat meest, rihmad ümber rinna, kes veavad lotja mööda jõge vastuvoolu. Kõige ees on kujutatud burlakk Kaninit. Kanin meeldis Repinile kõige rohkem. Ta jättis mulje väga elutargast ja südamlikust inimesest. Repinit köitis tema nägu, liigutused ning terve tema olemus. Kanini kõrval on habemesse kasvanud Aguli Löömamees. Teisel pool Kaninit tirib lotja IlkaMeremees. Meeste keskel on kujutatud Noor Larka, kes on haaranud kätega rihmadest, nagu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
