- keskkonnakaitsele - kodanikukaitsele - ohtlike ainete käsitlemisele ja transpordile - info- ja hoiatussüsteemide paigaldamisele - avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamisele - koostööle omavalitsustega, päästeteenistustega, planeerimistäitevorganitega jne. 3. I APELLi aste Organisatsiooniline töö. Grupp kogub lähteandmeid (hoone iseärasused, EPN Eesti projekteerimiste normid, SniP on nõrgemate normidega), vajalik seadusandlik osa ja muu kirjandus. Määrab ära analüüsi eesmärgid, detailsuse aste, riskisuuruse hindamise kriteeriumid jne. II APELLi aste - riskiobjektide kindlaksmääramine, mis kätkevad endas ohtu - tuvastatakse ohtu omavad tegevused, mis toimuvad riskiobjekti igas osas. - koostatakse ainete nimistu, mis loovad ohu - määratakse õnnetuse/riski tüübid, mida iga oht võib põhjustada - määratakse ohustatud objektid
· keskkonnakaitsele · kodanikukaitsele · ohtlike ainete käsitlemisele ja transpordile · info- ja hoiatussüsteemide paigaldamisele · avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamisele · koostööle omavalitsustega, päästeteenistustega, planeerimistäitevorganitega jne 3. Riskianalüüsi käik APELLI 1-3 aste (lühike sisuülevaade). I APELLi aste Organisatsiooniline töö. Grupp kogub lähteandmeid (hoone iseärasused, EPN Eesti projekteerimiste normid, SniP on nõrgemate normidega), vajalik seadusandlik osa ja muu kirjandus. Määrab ära analüüsi eesmärgid, detailsuse aste, riskisuuruse hindamise kriteeriumid jne. II APELLi aste 1. riskiobjektide kindlaksmääramine, mis kätkevad endas ohtu 2. tuvastatakse ohtu omavad tegevused, mis toimuvad riskiobjekti igas osas. 3. koostatakse ainete nimistu, mis loovad ohu 4. määratakse õnnetuse/riski tüübid, mida iga oht võib põhjustada 5. määratakse ohustatud objektid 6
planeerimisel ja korraldamisel. 3) Teostamise tasandid I TTK (mitte et ma teaks mis see on) II linnad, vallad (linna- ja vallaomavalitsused) III Maakond ja selle riskianalüüs IV Siseministeerium + teised ministeeriumid V Eesti Vabariigi valitsus, EV kriisikomisjon 4) Koostamise etapid I APELLi aste Organisatsiooniline töö. Grupp kogub lähteandmeid (hoone iseärasused, EPN Eesti projekteerimiste normid, SniP on nõrgemate normidega), vajalik seadusandlik osa ja muu kirjandus. Määrab ära analüüsi eesmärgid, detailsuse aste, riskisuuruse hindamise kriteeriumid jne. II APELLi aste 1. riskiobjektide kindlaksmääramine, mis kätkevad endas ohtu 2. tuvastatakse ohtu omavad tegevused, mis toimuvad riskiobjekti igas osas. 3. koostatakse ainete nimistu, mis loovad ohu 4. määratakse õnnetuse/riski tüübid, mida iga oht võib põhjustada 5. määratakse ohustatud objektid 6
· keskkonnakaitsele · kodanikukaitsele · ohtlike ainete käsitlemisele ja transpordile · info- ja hoiatussüsteemide paigaldamisele · avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamisele · koostööle omavalitsustega, päästeteenistustega, planeerimistäitevorganitega jne 3. Riskianalüüsi käik APELLI 1-3 aste (lühike sisuülevaade). I APELLi aste Organisatsiooniline töö. Grupp kogub lähteandmeid (hoone iseärasused, EPN Eesti projekteerimiste normid, SniP on nõrgemate normidega), vajalik seadusandlik osa ja muu kirjandus. Määrab ära analüüsi eesmärgid, detailsuse aste, riskisuuruse hindamise kriteeriumid jne. II APELLi aste 1. riskiobjektide kindlaksmääramine, mis kätkevad endas ohtu 2. tuvastatakse ohtu omavad tegevused, mis toimuvad riskiobjekti igas osas. 3. koostatakse ainete nimistu, mis loovad ohu 4. määratakse õnnetuse/riski tüübid, mida iga oht võib põhjustada 5. määratakse ohustatud objektid 6
külmumissügavust arvestada, kui pinnaseveetase jääb sellest üle 1,5 m sügavamale. 4.3.4.1 Külmumissügavus Pinnase külmumissügavust mõjutab palju tegureid: - talvine temperatuur, - talve kestus, - pinnase soojajuhtivus, - hoone soojarežiim, põranda konstruktsioon ja soojaisolatsioon - lumikatte paksus, - taimestik maapinnal. Lumevaba maapinna puhul saab külmumissügavuse z arvutada Stefani valemiga, mida on kasutatud normis SNiP 2.02.01-83 z=k F, kus F on külmahulk, mis arvuliselt võrdub negatiivsete temperatuuride kuu keskmiste väärtuste summaga (absoluutväärtused), 2λ k= , L λ on pinnase soojajuhtivustegur, L on jäätumissoojus. k keskmine ligikaudne väärtus erinevatel pinnaseliikidel on SniP 2.02.01-83 ja RIL 166 (1986) kohaselt on antud tabelis 4.2. Tabel 4.2 Külmumissügavuse parandustegurid 5
vara või keskkonda. Riskiallikad klassifikatseeritakse 48. paiksed riskiallikad (turbarabad, trassid) 49. liikuvad riskiallikad (rongid) 50. asukohata riskiallikad (trombid, loodusõnnetused) 51. sotsiaalsed riskiallikad 52. elanikkonna turvalisust destabileerivad 26.09. Riskianalüüsi käik I APELLi aste Organisatsiooniline töö. Grupp kogub lähteandmeid (hoone iseärasused, EPN Eesti projekteerimiste normid, SniP on nõrgemate normidega), vajalik seadusandlik osa ja muu kirjandus. Määrab ära analüüsi eesmärgid, detailsuse aste, riskisuuruse hindamise kriteeriumid jne. II APELLi aste 53. riskiobjektide kindlaksmääramine, mis kätkevad endas ohtu 54. tuvastatakse ohtu omavad tegevused, mis toimuvad riskiobjekti igas osas. 55. koostatakse ainete nimistu, mis loovad ohu 56. määratakse õnnetuse/riski tüübid, mida iga oht võib põhjustada 57. määratakse ohustatud objektid
On rakendatud teatud korrastus astmed: - konstruktiivne või maalrikorrastus (ainult viimistlus) Lk 23 esimene pool - kerge korrastus, kapitaalremont (põhjalik) KE-aknad (puitaknad) 1) aknaplokkide demontaaz 2) uute akende montaaz 3) tihendamised 4) vuukimine elastse vuugimassiga 5) liistutööd 6) krohvimised 7) metalldetailid 8) aknalauaga seotud tööd 9) aknapleki korrastus 10) akna maalrikorrastus 11) klaasimine On olemas SNIP-i ehitusnormid vene oma. Peatükkidena IV pt konstruktiivelemendid. Oma klassifikatsioonisüsteem, kujuneb ise välja. Töömahtude arvutamise eeskirjad omaette mingit arvutusreeglit ei kujuta. Tähtsamad arvutusreeglid tööliikidele. Mullatööd 1. kogumik enne mullatöömahtude arvutust on vaja täpsustada järgmised tingimused: - määrata pinnase töötlemiskategooria lähtudes pinnase lühikirjeldusest ja töötlemisviisist. On toodud vastav tabel.
ettekirjutusi ainult sedavõrd, kui see on vajalik projekteerimiseelduste täitmiseks ning ehitustoodete ja -tööde nõuetekohase kvaliteedi tagamiseks. EPN-de koostamine ja kasutuselevõtmine (1) EPN-de koostamist alustati 1992. a. suvel vastavate Eurocode'de alusel. (2) Kuni EPN-de (järkjärgulise) valmimiseni jäävad kasutusele N. Liidu Projekteerimise alused 3 ehitusnormid (SNiP). Vastavaid SNiP-e vib (kokkuleppel tellijaga) paralleelselt EPN-de eelnõudega (tähistatakse EPN-ENV) kasutada kuni EPN-i kehtestamist normieelnõust normiks. Paralleelselt SNiP-iga võib kokkuleppel tellijaga kasutada ka muude maade (näiteks Soome, Rootsi, Saksa jne) projekteerimisnorme. Pärast normiks kehtestamist jäävad ainukehtivaks EPN-d. (3) EPN-d on koostatud selliselt, et neid oleks võimalik üksteisest sõltumatult kasutusele võtta. Täielik üleminek kigi
) Nt.TALO-80 mullatööde osas: Mulla- ja lõhketööd liigendatakse kaevesügavuse ja kaeve põhjapindala alusel. Kaevesügavuse alusel: Pinnakaeve alla 1 meetri paksuse pinnakihi kaeve (m2) Süvakaeve üle 1 meetri paksuse pinnakihi kaeve (m3) Kaeve põhjapindala alusel: Süvendi kaeve Kanali (kraavkaeviku) kaeve Nõlvakalded ja kaevevarud vastavalt mahuarvutusjuhendile (vt.skeem) SniP: kaevandatavate pinnaste klassifikatsioon pinnasekategooria alusel. 34. Mida mõeldakse töölaiendi all mullatööde mahtude arvutamisel ??? Kalded ja mulded 35. Milliseid mõõtühikuid kasutatakse müüritööd mahtude mõõtmisel tk, jm, m2, m3 36. Mille alusel jaotatakse ehitusmahtude arvutamisel raketisetöid? Raketisetööd jaotatakse: 1. konstruktiivelemendi järgi 2. raketisetüübi järgi (näit laudraketis)
Geneetilised haigused · Ühe ja mitme geeni vead · Marfan sündroom on autosomaalne dominantne sidekoe patoloogia (pikk kasv, südame veresoonkonnna probleemid, pikad jäsemed käte siruulatuse keha pikkuse suhe >1.05; lühinägelikkus jne.) · Seletamatud äkksurmad spordis DNA, RFLP, SNP, VTNR, microchip ja CSI · Kuigi 99.9% inimeste DNA'st on sarnane, piisab olemasolevast erisusest inimeste identifitseerimiseks SNP (snip) Single Nucleotide Polymorphism, kui muutunud on üks lämmastikalus (A,T,C,G) · DNA identifitseerimise meetodid · Restriction Fragment Length Polymorphism RFLP (kõlab: riflip) Kindla 4-6 lämmastikaluse mustri juurest DNA lõikamisoskusega "piiravad" (restriction) ensüümid tükeldavad DNA lõikudeks Erinevatel inimestel asuvad sarnased mustrid eri paikades s.t. tükeldamisel tekivad erineva
normväärtuse Xk kaudu valemiga Xd = Xk / m kus m on pinnase omaduse osavarutegur. Pinnase omaduste normväärtused määratakse katseandmetest piisava ettevaatlik-kusega leitud keskväärtusena. Statistiliselt väljendatuna tähendab piisavalt ettevaatlik keskvääruts seda, et normväärtusest väikemaid väärtusi ei esine üle 5 % juhtudest ehk normväärtus on määratud 95 % garanteeritusega. (Sisuliselt vastavad normväärtused SNiP-i I piirseisundi tugevusparameetritele 1, c1 ja cu1.) Kandepiirseisundi arvutustes kasutatavate pinnase omaduste osavarutegurid on: tan ´ - m = 1,25; c´ - m = 1,60; cu - m = 1,40; - m = 1,10; - pinnase looduslik mahukaal qu - m = 1,40; qu - kaljupinnase survetugevus. Kui kandepiirseisundis mõjub pinnase tugevus ebasoodsalt, tuleb m võtta väiksem kui 1. Kasutuspiirseisundi puhul on kõik m = 1. 3.3
ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 4.2 ÕHULIINI MASTIDE PROJEKTEERIMISE ÜLDPÕHIMÕTTED Projekteerida tuleb vastavalt Eesti ehituskonstruktsioonide projekteeri- misnormidele (EPN) (s.h EPN 3 − Teraskonstruktsioonid, osa 3.1: Tornid ja mastid) kooskõlas eespool nimetatud standardite ja eeskirjadega. EPN-d koostatakse (alustati 1992. a) vastavate euroeeskirjade (Eurocode) alusel. Kuni EPN-de järkjärgulise valmimiseni vōib kasutada vastavaid N Liidu (SNiP) või muude maade (Soome, Rootsi, Saksa jne) ehitusnorme ja eeskirju. Pärast kinnitamist jäävad ainukehtivaks EPN-d. Projekteerimine toimub piirseisundite ja osavarutegurite meetodil Üldjuhul on sobivaim lähtuda unifitseeritud mastidest. Valik toimub projek- teeritava liini tingimuste võrdlemise teel masti karakteristikutega: • nimipinge • masti materjal: − 330 kV liinid − eelistatavalt teras
J o o n is 4 .3 0 E e s ti s a v ip in n a s te k o n s o lid a ts io o n im o o d u li s õ ltu v u s v o o la v u s p iir is t 50 on esitatud eeltoodud sõltuvuste graafikud koos katseandmetega. Katsed on tehtud mitmesuguste savipinnastega Tallinnast ja Pärnust. Andmeid kokkusurutavuse kohta sõltuvalt pinnase lihtsamini määratavatest omadustest võib leida kirjandusest, sealhulgas normidest SNiP 2.02.01-83. 4.4 Kokkuvõte Eelnevast on selge, et kokkusurutavuse määramiseks on olemas rida erinevaid meetodeid ja iseloomustamiseks kasutatakse erinevaid näitarve. Meetodi valik igal konkreetsel juhul sõltub pinnaseliigist, ehitise iseloomust (esmajoones selle poolt pinnasele antavast koormusest), määramise vajalikust usaldusväärsusest ja olemasolevatest aparatuurist
kulukaks pinnase tugevusparameetrite eksperimentaalne määramine ja vundamendi projekteerimisel on võimalik kasutada kogemusel põhinevaid kandepiirseisundile vastavaid "lubatud" surve qu väärtusi. qusuurus määratakse lähtudes pinnase liigist, lihtsalt määratavatest omadustest (poorsus, veesisaldus, tihedusaste, plastsusnäitajad) ning vundamendi mõõtmetest ja süvisest. Lähtudes eesti geotehnika kogemusest ja mõningate teiste riikide normidest (SNiP, DIN) on tabelis 4.1 esitatud lubatava surve suurused eesti põhilistele pinnaseliikidele. 39 Märkus: suuremad arvud kehtivad tihedama või kõvemapinnase kohta, samuti laiema ja suurema süvisega vundamendi puhul. Tabelis toodud suurusi võiks kasutada juhul, kui vundamendi süvis on vähemalt 1 m (keldri betoonpõrandast vähemalt 0,5 m) ja laius vähemalt 0,5 m. Lubatud surve järgi ei
Jäikusribi stabiilsust kontrollitakse seina tasandi ristsuunas. Nõtkeklassiks võetakse ,,c". Kui ribi on kinnitatud mõlemast otsast vööde külge, võetakse nõtkepikkuseks 0,75hw; kui kinnitus on vaid ühest otsast, võib nõtkepikkuseks võtta seina kõrguse hw. Ühepoolsetel ribidel tuleb ekstsentrilisus e võtta arvesse. Sümmeetriliselt paiknevate ribide (joon. 5.3, vasak skeem) esialgsete mõõtmete valikuks võib kasutada järgmisi ligikaudseid hinnanguid (pärit standardist SNiP II-23-81*): hw - ribi laius bs + 40 mm; (5.8a) 30 fy - ribi paksus t s 2bs . (5.8.b) E NÄIDE 5.2 Keevitatud I-profiili jäikusribide dimensioonimine
Kerged 400...1800 kg/m3 Normaalsed 2200...2600 kg/m3 Rasked 3000...4000 kg/m3 Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EPN-i järgi tähistatakse tugevusklassid C12/15...C50/60; väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha garanteeritud survetugevust. Kui kuubikujulise proovikeha tugevuseks võtta 100%, siis silindrilise proovikeha tugevus on ca 80%. SNiP-i järgi on tugevusklassi tähiseks B3,5...B60 ja see arv näitab betooni garanteeritud survetugevust N/mm². Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid külmakindlusmarkidesse (F50...F500). Arv margi tähises näitab külmutustsüklite arvu, mille juures betooni tugevus ei lange üle 15%. Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusmarkidesse (W2...W20), kusjuures arv näitab, millise rõhu juures (N/mm²) vesi imbub standardse katse puhul proovikehast läbi.
kokkusurutavat pinnast, on kasutuspiirseisundi tekkimine välditud ning üksikvaia vajumist ei ole vaja kontrollida Vaivundamendi vajumi arvutus: C D Vaiagrupi vajumi arvutamiseks asendatakse tegelik vaivundament tingliku vundamendiga, mis haarab kogu vaiadega täidetud massiivi. Massiivi 1 h1 rajamissügavus ja talla mõõtmed valikuks kasutatakse erinevaid võtteid. SNiP soovitab tingvundamendi talla võtta vaia otste tasapinda. Talla mõõtmed 2 h2 leitakse joonisel 5.78 toodud viisil. k on kõigi vaia otstest kõrgemale jäävate k/4 pinnasekihtide kaalutud keskmine sisehõõrdenurk. k/4 3 h3 A B h11 + h2 2 + h3 3 + ...
k - vastav kompleks g - grupp n - järjekorra number grupis a - kahekohaline aastaarv Valdkonnas 17 “Looduskaitse”, eristati 9 kompleks ja 8 gruppi Näide 17.1.5.02-80. 17 - esitas - Sanitaarnormid Kehtestati NSVL Tervishoiuministri korraldusega ning avaldati dokumentidena, mida tähistati “SanPiN (Sanitarnõje Pravila I Normõ) Näide: San PiN Nr. 4631-88 käsitles rannikumerd - Ehitusnormid Kehtestati NSVL Ehitusministri korraldusega ning avaldati dokumentidena, mida tähistati “SNiP” (Stroitelnõje Normõ I Pravila Dokumendid olid täitmiseks kohustuslikud kõikidele organisatsioonidele. KESKKONNA-ALASED STANDARDID EESTIS • ÕHK • VESI • RADATSIOON • MÜRA • PINNAS Keskonnakaitseload Keskkonda oluliselt mõjutav või ohustav tegevus võib toimuda ainult riigi nimel antud loa alusel keskkonnakaitseluba on: 1) keskkonnaluba; 2) keskkonnakompleksluba; Keskkonnaluba
· pinnase tüübist · kihi paksusest · tihendusmasina tüübist · erisurvest · tihendamise intensiivsusest · kordade (ülesõitude, löökide) arvust, · pinnase niiskusest Rullimiskordade arv oleneb pinnase liigist ja rulli tüübist. Pneumoratasrullidega tuleb pinnase täielikuks tihendamiseks rullida liivas 3...4 korda, saviliiva 4...6 korda keskmisi ja raskeid liivsavi 6..8 korda. Silerullidega tuleb rullida kaks korda rohkem ja hammasrullidega 1,5 korda rohkem. Teede ehitusnorm (SNiP 3.06.03-85) näeb ette tihendamise kihiti paksusega kuni 0.3... 0,35 m, alustades reeglina hammas- või võrerullidega või pneumoratasrullidega millel on osaline koormus (10...16 t). Rullimine lõpetatakse pneumoratasrullidega (mass kuni 25t ja rohkem) või iseliikuvate 16 t ja raskemate vibrorullidega. Rullide tootlikkuse mõõtühikuks on ühe tunni jooksul tihendatud pinnase maht Rullimisel aitavad tootlikust suurendada pinnase optimaalne niiskus ja sellise rulli tüübi
· Noolepikkus · Tagumine kabariit Peab paikutama nii et pöörates raskus kuhugi vastu ei läheks Kraana valik: nool peab läbima punkti A ja B. O-O-kraana pöördtelg. N-N-läbib kraana alumise sarniiri Lm kaugus kraana pöördteljest paigaldatava konstruktsiooni teljeni a-b Kraana noole pikkus. O-st kuni b-ni noole väljaulatus 50 Tornkraana valik: Kauguseks saab SNIP 03. 08.01-85 " Tornkraanade rööbasteed" Vene kraanade rööbaste laiused 4.5; 6.0; 7.5. Tuleb arvestada sellega, et kraana vastukaalu ja seina vahele peab jääma 700 mm vahe. 6.2 Mida tuleb arvestada transporttööde korraldamisel: · puistematerjali veol? Puistematerjale transporditakse väiksemate koguste korral tavaliste kalluritega, suuremate koguste transportimiseks näiteks mingitesse tehastesse, kasutatakse ka rööbasraudteid
Vc, Vsw, Vs,inc betooniga, rangidega ja ülespööretega vastuvõetav piirpõikjõud; Ms, Msw, Ms,inc pikiarmatuuriga, rangidega ja ülespööretega vastuvõetav piirmo- ment. VEd ja MEd sõltuvad väliskoormusest ja kaldlõike projektsiooni c pikkusest, Vsw, Vs,inc, Ms, Msw, Ms,inc sõltuvad armeerimisest ning pikkustest c ja csw, Vc oleneb ristlõike mõõtmetest, betooni tugevusest ja pikkusest c, näiteks ristkülikulisele rist- lõikele annab SNiP empiirilise avaldise Vc = 2fctdbd12 / c. Projektsioonide pikkused c ja csw leitakse nii, et vastuvõetav piirpõikjõud oleks minimaalne. 6.2. Põikjõukandevõime arvutus Eurokoodeks 2 järgi 6.2.1. Üldsätted VEd arvutuslik põikjõud vaadeldavas lõikes väliskoormusest ja eelpingestusest; VRd elemendi arvutuslik põikjõukandevõime; VRd,c põikarmatuurita elemendi arvutuslik põikjõukandevõime;
annaabi.ee 
