Referaat Marss Reilika Saks Tallinna Kunstigümnaasium 9B Fakte Marsi kohta Marss, neljas ja kõige rohkem uuritud planeet, on mõõtmetelt üsna väike. Orbiit on piklikum; kui vaadata Maa ja Marsi orbiite nii, nagu nad ruumis paiknevad, näeme, et nendevaheline kaugus võib ulatuda 56 miljonist kilomeetrist kuni saja miljoni kilomeetrini. Marsi unakas värv on tingitud planeedil leiduvatest vettsisaldavatest rauaoksiididest. Pöörleb Marss samal kombel kui Maa: pöörlemisperiood erineb Maa omast vaid 3, telje kalle 4 protsenti. Fantastiline kokkusattumus! Et Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enamvähem ühesugune, ilmnevad Marsilgi aastaajad ja kliimavöötmed, kuid ringjoonest erineva orbiidi tõttu on temperatuuri muutumine keerukam. Kui ...
Kui proovis on toitelahust omastavaid organisme, siis satub radioaktiivne süsinik ka nende organismide poolt eritatavatesse gaasidesse, mille radioaktiivsust kontrollitaksegi paari nädala jooksul. Mõlemad eelpooltoodud katsed põhinevad eeldusel, et otsitavatele Marsi organismidele on maine toitelahus vastuvõetav. Sellest eeldusest oli vaba kolmas, nn. pürolüütilise vabanemise (ingl. k. pyrolytic release) katse. Selles katses paigutati pinnaseproov katsekambrisse, kus on Marsi atmosfäärile sarnane keskkond ja mida valgustati päikesekiirgust imiteeriva ksenoonlambiga. Kambris olevas süsihappegaasis ja vingugaasis on osa süsinikuaatomeid asendatud radioaktiivse süsiniku omadega. Pärast viit päeva katsekambris olemist kuumutati proovi temperatuurini 750°C ning mõõdeti eralduvate gaaside radioaktiivsust. Kui pinnaseproovis olevad mikroorganismid on võimelised omastama süsihappe- või vingugaasi,
Settekaev 28. Skidding 28. (Külg)libisemine (pidurdamisel) 29. Skid-resistance 29. Hõõrdumine, hõõre 30. Sled drag 30. Järeleveetav teehöövel 31. Slick condition 31. Libedad teeolud 32. Snow plough, snow plow 32. Lumesahk 33. Snow removal 33. Lumekoristus 34. Snow tyre 34. Talverehv 35. Soil cut 35. Süvend 36. Soil sample 36. Pinnaseproov 37. Solder place 37. Jootekoht 38. Specified load 38. Arvutuslik koormus, projektkoormus 39. Spike, Stud 39. Naast 40. Spiked tyre, Studded tyre 40. Naastrehv 41. Steering 41. Rooljuhtimine 42. Stirrer 42. Segisti 43. Strain 43. Deformatsioon 44. Super- compactor 44. Raske teerull 45. Supervising engineer 45. Peainsener 46
Veesisaldus on vee ja jäätumisel pinnase maht suureneb 3-4 % (~1m sügavuseni külmunud pinnase nihketugevus. Enamasti on pinnased väga poorsed. Pinnase deformeerumine pinnaseosakeste massi suhe. W=gw / gt (suhtarvuna või %). Veesisalduse paksus suureneb 3-4 cm). Pinnasevesi sisaldab ioone ja kui sellest eraldada on seotud poorsuse muutumisega. Pinnase omadusi mõjutab poorides olev leidmiseks kaalutakse pinnaseproov ja seejärel kuivatatakse püsiva kaaluni puhas vesi, siis lahuse kontsentratsioon tõuseb külmumise piirkonnas ja tekib vesi. temp-l 105 C. Teatud osa seotud vett jääb siiski pinnasesse. Looduslike osarõhkude vahe, mille mõjul hakkab toimuma vool taseme ühtlustumiseks. 1.1
Põhjalikum viis pinnase koostise iseloomustamiseks on selle erineva suurusega osakeste jaotumise täpne määramine materjali sõelumise ja kaalumise teel. Saadud kaaluväärtuste graafilisel esitamisel saadakse sõelkõver, mille kuju iseloomustab materjali koostist ja käitumisomadusi täpselt. Standardsed sõelaavad on ISO 3310 kohaselt 4 2 1 mm 500 250 125 63 45 20 mm. Peente osakeste sõelumiseks kasutatakse märga sõelumist. Enne sõeluma asumist kuivatakse pinnaseproov 105°C juures kuni püsiva kaalu saamiseni. Graafik koostatakse sõelale jäänud jääkide kaalumise teel. Sõelumisseadmetele esitatavad nõuded on kirjeldatud normis ISO 9001. Materjaliosakesed läbimõõduga alla 0,002 mm (sau) toimivad pinnases sideainena, ülejäänud suuremad osakesed: tolm, peenliiv, liiv jne käituvad täiteainena. Olulised materjali iseloomustavad näitajad on ebaühtluskoefitsient, mis saadakse sõelkõveral
kuid selle tähendus võib olla erinev. Geotehnikas mõistetakse veesisaldusena alati vee ja pinnaseosakeste massi suhet. Joonisel 2.13 toodud tähistuste kaudu on veesisaldus järelikult w = mw (2.9) mt Veesisaldus väljendatakse suhtarvuna või protsendina. Veesisalduse määramiseks kaalutakse pinnaseproov ja seejärel kuivatatakse püsiva kaaluni temperatuuril 105° C. Sellisel temperatuuril eraldub pinnasest kogu vaba vesi ja suurem osa seotud vett. Teatud osa seotud vett jääb siiski pinnasesse. Kõrgema temperatuuri kasutamine võimaldaks ka sellest vabaneda, kuid siis võivad hakata lagunema ka teatud mineraalid. Seepärast on valitud temperatuur tinglik ja kokkuleppeline ning tulemuste omavaheliseks võrreldavuseks tuleb sellest veesisalduse määramisel kinni pidada.
niiskuseks) mõistet kasutatakse paljudel erialadel, kuid selle tähendus võib olla erinev. Geotehnikas mõistetakse veesisaldusena alati vee ja pinnaseosakeste massi suhet. Joonisel 2.13 toodud tähistuste kaudu on veesisaldus järelikult w = mw (2.9) mt Veesisaldus väljendatakse suhtarvuna või protsendina. Veesisalduse määramiseks kaalutakse pinnaseproov ja seejärel kuivatatakse püsiva kaaluni temperatuuril 105° C. Sellisel temperatuuril eraldub pinnasest kogu vaba vesi ja suurem osa seotud vett. Teatud osa seotud vett jääb siiski pinnasesse. Kõrgema temperatuuri kasutamine võimaldaks ka sellest vabaneda, kuid siis võivad hakata lagunema ka teatud mineraalid. Seepärast on valitud temperatuur tinglik ja kokkuleppeline ning tulemuste omavaheliseks võrreldavuseks tuleb sellest veesisalduse määramisel kinni pidada.
gt-terade mass, gv-vee mass. Loodusliku pinnase mahumass määratakse lõikerõnga meetodil. Pinnastel, millesse lõiketera surumine pole võimalik (kõva savi n:), saab mahumassi määrata parafineerimise meetodil. eritihedus (g/cm3) on mineraalosade massi ja mahu vaheline suhe. Kuivtihedusd on kuiva pinnase mass kogumahus. Veesisaldus on vee ja pinnaseosakeste massi suhe. W=gw / gt (suhtarvuna või %). Veesisalduse leidmiseks kaalutakse pinnaseproov ja seejärel kuivatatakse püsiva kaaluni temp-l 105 C. Poorsus on mineraaliosakeste vahelised tühemikud. Üldist poorsust arvutatakse, kui pooride üld-maht Vp jagatakse kogu pinnaseproovi mahule V ja korrutatakse 100-ga, saame poorsuse n %-des. Poorsuse moodul on kui pooride maht n jagada kivimiosakeste mahule. E = n/m, kusjuures m+n = 1. Poorsus on pinnaste tähtis näitaja. Teda kasutatakse pudedate pinnaste iseloomustami-seks eraldi nende looduslikus olekus ja hiljem
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
