Niisutatud metallalusele asetatud kooniline vorm (Abramsi koonus) täidetakse betooniseguga kolmes kihis. Pärast iga kihi lisamist tihendatakse segu metallvardaga (ø 15 mm) 25 korda sorkides. Pärast viimase kihi sorkimist pind silutakse kelluga.Vorm tõstetakse ettevaatlikult vertikaalselt ülesse ning 1 asetatakse betoonisegust moodustunud koonuse kõrvale. Mõõdetakse betoonisegu koonuse vajum. 1.3.4. Betoonisegu tihendamine ja vormidesse panemine Betoon tihendatakse vibrolaual kahes järgus, kõigepealt pool pannakse vorm poolenisti segu täis tihendatakse ning seejärel lisatakse ülejäänud pool ja taaskordselt tihendatakse. Proovikehad kivistatakse laboris kaane all normaaltingimustes. 1.3.5. Betooni survetugevuse katseline kontroll. Katsekuubid katsetatakse 28 päeva vanuselt
Mudeli vajum 0,0 20,0 40,0 60,0 80,0 100,0 120,0 140,0 160,0 180,0 200,0 0,00 1,00 2,00 vajum s mm 3,00 4,00 5,00 6,00 surve p kPa Vundamendimudeli koormamine Koormus Dünam- Jõud Surve Mõõte- Vajum Maksimovi Vajum meetri F p kella s mõõtekell s kg näit kN kPa näit mm cm mm
5. Millel põhineb ja kuidas leitakse E<5 Mpa Pinnasekihid ehitise ulatuses ühtlase elastsusteoorias vundamendi vajum? · s0 algvajum paksusega Süvendid ei ulatu pinnasevee tasemini Elastsusteooria seosed vajumise arvutamiseks on Kategooria 2 tuleb teha uuringud pinnase enamasti kasutatavad lihtsa pinnase like korral - · s1 konsolidatsioonist põhjustatud omaduste määramiseks, tavalised, standardsed
ei jõua välja voolata. 2.3.2. Pinnase tugevusstaadiumid. Pinnas sisaldab suuremal või vähemal määral veega täidetud poore. Lisakoormus pinnasele põhjustab pinnase tihenemise (kokkusurumise). Esialgu toimub see pooride mahu vähenemise arvel. Kui poorid on veega täitunud, sõltub pinnase tihenemine vee filtratsiooni kiirusest pinnases. Selliselt käitub pinnas tihenemis-staadiumis. Selles staadiumis sõltub vajum koormusest lineaarselt (vt lisa p. 2.3.1.) Koormuse suurenedes pinnasele tekivad aluses nihkepinged, mis püüavad osakesi vastastikku nihutada. Pinnase nihketugevus sõltub osakestevahelisest hõõrdest, savipinnaste puhul ka veel nidususest (kohesioonist). Kui tekkivad nihkepinged ületavad pinnase nihketugevuse, algab pinnaseosakeste nihkumine. Pinnas deformeerub peamiselt osakeste nihete arvel. See on väljasurumise staadium.
Juhul, kui killustikutera ülemine mõõde on suurem kui 8 mm, tuleb kasutada mitut killustiku fraktsiooni. Betoonisegu veevajadus sõltuvalt nõutavast koonuse vajumist, kasutatava tsemendi liigist ja kasutatava killustiku terasuuruse ülemisest mõõtmest (D) Tabel 2 Vee kulu, l Vajumiklass Vajum mm Portlandtsement Portland-põlevkivitsement D = 8 mm D = 16 mm D = 8 mm D = 16 mm S1 10– 40 200 190 175 165 S2 50 – 90 210 200 180 170 2.3. Betoonisegu valmistamiseks vajaliku tsemendi kulu arvutus Lähtuvalt betoonisegu valmistamiseks vajalikust vee kulust (p.2
30 3,11 3 105,7 -3,93 36 3,51 3,6 126,8 -5,79 42 3,93 4,2 147,9 -14,4 48 4,35 4,8 169,1 -37,05 L, cm B, cm Pindala A, cm2 16,7 17 283,9 Vajum S, mm M. Mõõtkell, cm Vajum* S, mm -0 0,36 0,95 1,81 2,21 3,93 5,79 14,4 37,05 Jõud F, kN I Mõõtekell II Mõõtekell III Mõõtekell IV Mõõtekell näit paigutis, mm näit paigutis, mm näit paigutis, mm näit 0 2,04 1,71 1,44 1,05
Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi. Niisutatud metallplaadile asetatud kooniline vorm (Abramsi koonus) täidetakse betooni-seguga kolmes kihis. Iga kiht tihendatakse metallvardaga ( 15 mm) 25 korda sorkides ja pind silutakse kelluga. Vorm tõstetakse ettevaatlikult vertikaalselt üles ning asetatakse betoonisegust moodustunud koonuse kõrvale. Mõõdetakse betoonisegu koonuse vajum (kõrguse vähenemine oma raskuse mõjul täissentimeetrites) kõrgemaist tipust. 1.4.2. Kivistunud betooni survetugevuse kontroll Vastavalt katseplaanile valmistatakse betooni survetugevuse kontrolliks proovikehad- 3 kuupi vormis, servapikkusega 100 mm. Eelnevalt määritud vormid täidetakse betooniga kahes kihis ning tihendatakse vibrolaual. Segu vibreeritakse kuni õhumullide eraldumine lõpeb ja segu pinnale tekib õhuke tsementtaigna kiht
Liiv 654 5,232 Killustik #4/16 1197 9,576 Vesitsementtegur 0,65 Vesi 200 1,6 4.2 Betoonsegu konsistentsi määramine Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi. Plaadile on asetatud kooniline vorm, mis täidetakse betoonseguga kolmes erinevas etapis. Iga kiht tihendatakse metallvardaga pinda 25 korda sorkides. Lõpuks tõstetakse vorm üles ja tõstetakse betoonsegust tulnud koonuse kõrvale. Seejärel mõõdetakse betoonsegu koonuse vajum. Koonuse vajumiks tuli 3 mm. 1 4.3 Betooni survetugevuse määramine Survetugevuse määramiseks valmistatakse kaks seeriat katsekehi. Vormid täidetakse betoonseguga kahes osas ja mõlemat kihti tihendatakse vibrolaual. Tabelis 4.3 ja 4.4 on välja toodud katsetulemused. Survetugevust määratakse katsekehadel 28 päeva möödudes. Koormamise kiirus hoitakse vahemikus 0,6 2ºC N/mm² s
jõud surve KELL VAJUM 0 0 0,02 0 0,6 18,7 -0,68 -0,7 1,2 37,5 -1,68 -1,7 1,8 56,2 -3,05 -3,07 2,4 74,9 -4,5 -4,52 3 93,6 -6,05 -6,07 3,6 112,4 -7,41 -7,43 4,2 131,1 -9,11 -9,13 4,8 149,8 -10,77 -10,79 5,4 168,5 -12,78 -12,8 6 187,3 -15,32 -15,34 A= 0,03204 jõud I mõõtekell II mõõtekell III mõõtekell IV mõõtekell näit paigutid näit paigutid näit paigutid näit paigutid 0 3,44 0 2,42 0 0,79 0 9,73 0 0,6 3,45 0,01 2,42 0 0,79 0 ...
Kannvundamentide valikul tuleb arvestada pinnase kandevõimet ja sellest tulenevat kannvundamendi tallamõõtmeid, aga ka kasutatavate postide ristlõike mõõtmeid. (kannvundament - ehitatakse betoonkannudest monteer või monoliit.) (Kannvundamendi puhul valatakse mört või betoon rõngasavasse posti.) · Mis puhul kasutatakse vai vundamente? Vaivundamente kasutatakse juhtudel, kui tavalise madalvundamendiga ei ole võimalik tagada piisavat kandevõimet või osutub madalvundamendi vajum liialt suureks. · Postvaia töö põhimõte. postvaiad kandevõime saavutatakse toetumisega tugevale pinnasekihile. · Höördvaia tööpõhimõte. hõõrdevaiad kandevoime saavutatakse tekkiva hõõrdejõuga pinnase ja vaia vahel. · Kuidas jagunevad vaiad süvitamisviisi poolest? · Mis on vaia materjali olek? · Kuidas tehakse kohtvaiu? · Mis puhul kasutatakse plaatvundamente? plaatvundamente kasutatakse karkassiga hoonete puhul
madalakvaliteedilised A=0,55). Etteantud konsistentsiga betooniseguks vajaliku vee kogus (1 m3 betooni kohta) leitakse kogemuste põhjal koostatud tabelite (tabel 1) või graafikute põhjal. Tabel 1. Veevajadus sõltuvalt nõutavast koonuse vajumist, tsemendi liigist, killustiku tera suuruse ülemisest mõõtmest Vee kulu, l/m3 Portland- Vajumiklass Vajum, mm Portlandtsement põlevkivitsement D=8 mm D=16 mm D=8 mm D=16 mm S1 10...40 200 190 175 165 S2 50...90 210 200 180 170 Vajaliku vee koguse ja nõutud survetugevuse saavutamiseks vajaliku vesi-
saab lugeda, et vajumine toimub pinnase tihenemise tõttu. Suuremal koormusel hakkab vajumine intensiivistuma, kuna tugevuse ammendumine toob endaga kaasa pinnase tugevuse ammendumise ja plastsete deformatsioonide tekke. Kandevõime ammendumine on seotud peale pinnase tugevuse veel katseplaadi suuruse ja selle asetussügavusega maapinnast. Pinnase kokkusurutavuse määramiseks tuleb seepärast kasutada kõvera lineaarset algusosa. Mõnikord võib kõvera algusosa sellest erineda ja vajum esimestel koormusastmetel ei ole proportsionaalne koormusega. Esimestel koormusastmetel on plaadi vajumise põhjus mitte pinnase tihenemine vaid konaruste tasandamine. Kokkusurutavuse määramiseks tuleks kasutada graafiku esimest lineaarset osa. Sageli esimesel koormusastmel plaadi vajum puudub või on väga väike. Põhjuseks võib olla mõõteseadme mitteküllaldane täpsus, pinnase eelnev koormamine seadme omakaaluga või vahetult plaadi alla jääva pinnase
saamiseni. 3.2 Betoonisegu konsistentsi määramine Segu konsistentsi määrati koonuse vajumi järgi. Niisutatud metallplaadile asetatud kooniline vorm täideti betooniseguga kolmes kihis. Iga kiht tihendati metallvardaga ( 15 mm) 25 korda sorkides ja pind siluti kelluga. Vorm tõsteti ettevaatlikut vertikaalselt üles ning asetati betoonisegust moodustunud koonuse kõrvale. Mõõdeti betoonisegu koonuse vajum (kõrguse vähenemine oma raskuse mõjul millimeetrites). 3.2 Kivistunud betooni survetugevus Katse alguses valmissegatud betoonisegu kallati nüüd vormidesse, milles moodustus betoonisegust 6 kuupi servapikkusega 100 mm. Kuupide kivistumine toimus kapis vee kohal temperatuuril 20±2oC (normaaltingimusel) ja -18±5oC (külmas keskkonnas). Kuupe katsetati 28 päeva vanuselt. Katsete andmed kirjutati normaaltingimusel kivistunud katsekehade puhul tabelisse 4
T [ min:s ] [ mm ] T [ min:s ] [ mm ] T [ min:s ] [ mm ] 1:15 0 9:05 30 11:55 35 1:45 0 9:15 15 12:05 36 2:15 0 9:25 28 12:15 37 2:45 0 9:35 20 12:25 37 3:15 0 9:45 20 12:35 37 3:45 0 9:55 24 12:45 37 Nõeala vajum 4:15 0 10:05 25 12:55 37 45 4:45 0 10:15 27 13:05 38 40 35 5:15 0 10:25 26 13:15 38,5 30 5:45 0 10:35 30 13:25 38,5 25 6:15 0 10:45 31 13:35 38 20
Betoonisegust valmistakse vähemalt 6 katsekeha mõõtmetega 100*100*100 mm. Betoon kivistatakse kolmes keskkonnas: normaaltingimustes (toas) ja külmas (õues), ja 60 kraadises keskkonnas. Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi. Metallplaadile asetati Abramsi koonus, mis täideti betoon-seguga kolmes kihis. Iga kihti tihendati metallvardaga sorkides 25 korda. Lõpuks pind siluti kelluga. Vorm tõsteti ettevaatlikult vertikaalselt üles ning mõõdeti betoonsegu koonuse vajum. Survetugevuse kontrolliks valmistati 2 seeriat katsekehi (3*2 kuupi servapikkusega 100 mm). Vormid täideti betoonseguga kahes kihis ning pärast mõlemat kihti tihendati vibrolaual. Vormid kaeti kaanega. Katsekuubikud vabastati 1 päeva möödudes laoris kaane all. 3 katsekeha kivistati edasi kapis vee kohal temperatuuril 20 +/- 2ºC (normaaltingimus) ja külmas keskkonnas temperatuuril -20 +/- 2ºC. Katsetusi teostati 28 päeva vanuselt. Eelnevalt lihviti survepind tasaseks, märgiti
Lõpuks lisatakse kaalutud vesi ja segatakse ühtlase betoonisegu saamiseni. Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi. Niisutatud metallplaadile asetatud kooniline vorm (Abramsi koonus) täidetakse betooni-seguga kolmes kihis. Iga kiht tihendatakse metallvardaga (läbimõõduga 15mm) 25 korda sorkides ja pind silutakse kelluga. Vorm tõstetakse ettevaatlikult vertikaalselt üles ning asetatakse betoonisegust moodustunud koonuse kõrvale. Mõõdetakse betoonisegu koonuse vajum (kõrguse vähenemine oma raskuse mõjul täissentimeetrites. Betooni survetugevuse kontrolliks valmistatakse 2 seeriat katsekehi (3x2 kuupi servapikkusega 100mm). Vormid täidetakse betooniseguga kahes kihis ning mõlemat kihti tihendatakse vibrolaual. Segu vibreeritakse kuni täieliku tihenemiseni (õhumullide eraldumine lõpeb ja segu pinnale tekib õhuke tsementtaigna kiht). Katsekehade lahtine pind tasandatakse kelluga.
Gj Gkj "+" Q1 Qk1 "+" Qi 0i Qki alaliskoormuse osavarutegur G = 1,2 muutuva koormuse osavarutegur Q = 1,5 kombinatsioonitegur - lumekoormus 0 = 0,6 Koormused seintele kN/m Koormus sein teljel 1 sein teljel 3 Lumekoormus 1,5x0,6x4,23=3,81 1,5x0,6x5,62=5,06 Kasuskoormus 1,5x83,2=124,8 1,5x117,0=175,5 Omakaal 1,2x292=350,4 1,2x366,1=439,3 Kokku 479 619,9 3. Vundamendi vajum Gkj "+" 11 Qk1 "+" 2i Qki kombinatsioonitegur - kasuskoormus, klass A 1 = 0,5 kombinatsioonitegur - lumekoormus 2 = 0 Koormused seintele kN/m Koormus sein teljel 1 sein teljel 3 Lumekoormus 0 0 Kasuskoormus 0,5x83,2=41,6 0,5x117,0=58,5 Omakaal 292 366,1 Kokku 333,6 424,6 2. Vundamenditaldmiku mõõtmete arvutus( pinnase
tarvilik määrata 6 üksteisest sõltumatut pingekomponenti -3 normaalpinge ja 3 nihkepinge komponenti (joon 6.1). 17. Vundamendi jäikuse mõju pingete jaotusele. Painduva vundamendi korral jälgib see kõigis punktides pingete suurenemisest tingitud maapinna vajumit. Sellisel juhul maapinna vajumine ei muuda koormuse jaotust, kontaktpinget vundamendi talla ja pinnase vahel. Maapinna vajumine ei ole koormatud pinna all ühtlane. Koormatud pinna keskpunkti all on pinged ja järelikult vajum suurem, kui äärealadel. Absoluutselt jäik vundament jääb aga vajumisel tasapinnaliseks (joon. 6.23). Järelikult peab koormus maapinnale ehk kontaktpinge jaotus muutuma jäiga vundamendi all selliseks, et paigutised kõigis talla punktides oleksid võrdsed. On loogiline, et pinge peab suurenema seal, kus vajum ühtlase koormise puhul on väiksem, see on servaaladel ja vastupidi, vähenema keskosa all. Absoluutselt jäiga tsentriliselt koormatud lintvundamendi all on pinged vastavalt
kus mõjuvad suht suured kontaktpinged, asub tugevasti tihenenud savi. ***1.5.1 VEEJUHTIVUS on pinnase omadus lasta endast pooride kaudu vett graafikutena, mis näitavad proovikeha suhtelise deformatsiooni =s/h (s on Jämedate terade vahelistes osades võib aga savi olla täielikult tihenemata. Kui läbi. Põhiliseks põhjuseks on gravitsioonijõud, kuid kindlasti ka kapillaarjõust, proovikeha paksuse vähenemine ehk plaadi vajum ja h proovikeha algkõrgus) sellise savi struktuuri rikkuda, näiteks muljumise teel, siis jämedate terade temperatuuride vahest, osmootilisest rõhust jne. Liikumine võib olla või poorsusteguri sõltuvust pingest. vahele sattub hoopis nõrgem tihenemata savi ja seega väheneb tunduvalt turbulentne või laminaarne. Mida väiksem on vee liikumise kiirus ja voolukanali Joonistel toodud graafikuid nimetatakse kompressioonikõverateks. Sellise
Taoline arvutus on väga töömahukas ja seejuures ikkagi ligikaudne. Lihtsamatel juhtudel tuleb siin kasutada arvutust nõrgima kihi tugevusparameetritega. 27. ALUSE VAJUMI ARVUTUSMEETODID, NENDE RAKENDAMISE KRITEERIUMID. Elastsusteooria valem ühtlase pinnase puhul. Meetod on kasutatav, kui vähemalt kolmekordse tallapaksuse osas on pinnas ühtlane ja selle deformatsioonimooduli võib lugeda konstantseks. Sügavamal ei tohi olla rohkem kokkusurutavat pinnast. Vajum arvutatakse valemiga s = (1 – v2)qtBf / Em , kus v - pinnase Poissoni tegur (kruusal 0,27, liival ja möllil 0,3, pehmel savil 0,4, kõval savil 0,4); qt = q – dγ´d - kasutuspiirseisundile vastav ühtlaselt jaotatud tihendav surve talla all; q - keskmine kogu surve vundamendi talla all, arvestades ka vee üleslükke mõju; d - vundamendi süvis; γ´d - pinnase mahukaal d ulatuses; B - talla laius; Em - deformatsioonimoodul dreenitud tingimuste puhul;
standardsest erinevad koormamisviise. Tuleb aga arvestada, et koormisastme suurus mõjutab teataval määral teimi tulemust. Võrreldavate tulemuste saamiseks tuleks eelistada standardseid koormusastmeid. 33 Teimi tulemused vormistatakse graafikutena, mis näitavad proovikeha suhtelise deformatsiooni = s/h (s on proovikeha paksuse vähenemine ehk plaadi vajum ja h proovikeha algkõrgus) (joon. 4.2) 2 1 1 2 Joonis 4.2 K om pressioonigraafik = f( ) või poorsusteguri (joon. 4.3) e e1 e2 1 2 J o o n is 4 .3 K o m p re ss io o n ig ra afik e = f( ) sõltuvust pingest
killustik 14,364 vesi 2,4 vesitsementte gur 2,4 3.2 Betoonisegu konsistentsi määramine. Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi. Niisutatud metallplaadile asetatud kooniline vorm täidetakse betooni-seguga kolmes kihis. Iga kiht tihendatakse metallvardaga ja pind silutakse. Vorm tõstetakse ettevaatlikult vertikaalselt üles ning asetatakse betoonisegust moodustunud koonuse kõrvale. Mõõdetakse betoonisegu koonuse vajum. 3.3Kivistunud betooni survetugevuse määramine. Betooni survetugevuse määramiseks valmistatakse betoonisegust 6 katsekeha mõõtmetega 100*100*100 mm. Segu tõstetakse vormidesse ning tihendatakse. Katsekehade lahtine pind tasandatakse. Katsekehade kivistumine toimub kolmes erinevas keskkonnas: 1) normaaltingimusel 20+/-2oC >95% Rh 2) kuivas keskkonnas 60+/-5oC 3) külmas keskkonnas -20+/-2oC 4) külmas keskkonnas -10+/-2oC 5) vees 6) õues
Seejärel lisatakse vett ning segatakse segu ühtlaseks massiks. Järgnevalt hakatakse katsetama segu konsistentsi. Seda määratakse koonused vajumi järgi. Esialgu niisutatakse metallplaadile asetatud niinimetatud Abramsi koonus. Koonus täidetakse betooniseguga. Segu valamisel toimuvad pausid, kus betoonisegu tihendatakse metallvardaga. Kui koonus on täidetud, silutakse see kelluga. Järgnevalt tõstetakse koonusekujuline vorm ettevaatlikult üles. Mõõdetakse betoonisegu vajum, millest oleneb segu konsistents. Järgnevalt täidetakse betoonisegu vormidesse mille mõõtmed on 100*100*100 mm. Betoonisegu vorme tihendatakse vibrolaual. Kui segu pinnale tekib tseementtaigna taoline kiht, tähendab see seda, et õhumullid on eraldunud ning segu tihendatud. Üleliigne segu eemaldatakse võrmi ülemiselt pinnalt kelluga. Pärast ööpäeva seismist, vabastatakse katsekehad vormist ning katsekehade kivistumine jätkub
parandusmeetmete protokollid. BETOONISEGU KONSISTENSTI HINDAMINE Betoonisegu konsistentsi hindamiseks on 4 meetodit: • koonuse vajumiskatse (EVS-EN 12350-2). • Vebe katse (EVS-EN 12350-3), • tihendatavusaste (EVS-EN 12350-4), • valguvuskatse (EVS-EN 12350-5), Kuna väljaspool kindlat konsistentsi vahemikku ei ole katsemeetodid piisava tundlikkusega, soovitatakse neid kasutada järgmistes vahemikes: • koonuse vajum ≥ 10 kuni ≤ 210 mm; • Vebe aeg ≤ 30 ja >5 s; • tihendatavusaste ≥ 1,04 ja <1,46; • valguvus > 340 mm ja ≤ 620mm. Kui on vaja määrata betooni konsistentsi, tuleb seda teha betooni paigaldamise ajal või kaubabetooni puhul tarnimisel. Kaubabetooni puhul on betoonisegu konsistentsi mõõtmiseks kõige sobilikum meetod on vajumiskatse. Vajum määratakse, mõõtes vormi kõrguse ja vajunud katsekeha kõrgeima punkti vahe h
projekteeritud, et kapillaarvee tõus ei ulatuks dreenkihi alapinnani. Minimaalne paksus 20 cm. Eristatakse nii filterpikitorudeta muldkeha laiust dreenkihti või muldkeha laiust pikifiltertorudega(8-10cm) dreenkihti. Materjalidena kasutatakse liiva, sõelmeid, kruusa või killustikku. Kui asjaolud võimaldavad võib dreenkihi asemel kasutada filtreerivat geotekstiili. 9) Katendiarvutuses tehtavad tugevusarvutused ja nende tähendus/sisu Kontrollitakse nelja tegurit 1. Katendi elastne vajum (Eüld vs Evaj), mis sõltub kihtide elastsusmoodulitest, paksustest ja koormamise ala suurusest. Evaj - vajalik elastsusmoodul ehk tee vajalik kandevõime oodatava koormussageuse suhtes. Eüld on üldine elastsusmoodul. Sisuks teada saada kui suurt koormust on võimalik antud katend vastu võtma ja kas antud konstruktsioon täidab etteantud tingimusi (Evaj = Eüld, lubatud piir +-5%). 2. Nihkepinged sideainega sidumata kihtides ja aluses liikuv- ja omakoormusest. Sõltub
Olenevalt ehitise konstruktsioonist ja pinnaste omadusest tuleb valida võimalik vundamendi tüüp. Sõltuvalt geoloogilistest ja hüdrogeoloogilistest tingimustest, ehitise iseloomust, naaberehitiste olemasolust ja kliimatingimustest tuleb valida vundamendi süvis. Talla esialgsed mõõtmed leitakse kandevõime tingimusest lähtudes. Madalvundamendi kasutamisvõimaluse selgitamiseks määratakse talla vajalikud mõõtmed algul enimkoormatud vundamendi jaoks ja arvutatakse selle vundamendi vajum. Kui mõõtmed ja vajumi suurus on vastuvõetavad, leitakse vajalikud mõõtmed kõigil ülejäänud vundamentidel. Seejärel arvutatakse vundamentide vajumid ja vajumite erimid soovitavalt arvestades pinnase ja ehitise koostööd. Juhul kui vajumite erimid on liialt suured korrigeeritakse vundamendi mõõtmeid. Lõpuks konstrueeritakse vundamendid lähtudes raudbetoonelementide arvutusest. 4.3 Vundamendi süvise valik
Betooni vesi peab olema joogivesi või vesi, mille pH≥4 (aluseline). Merevett võib betoonis kasutada, kui tema soolade sisaldus ei ole üle 2%. Raudbetoonis merevett kasutada ei tohi. Vee kvaliteeti võib kontrollida keemilise analüüsi teel või proovisegudega. Vesi loetakse kõlblikuks, kui uuritava veega tehtud kuupide survetugevus ei ole üle 10% nõrgemad kontrollkuupides 4. Betoonisegu omadused Värsket betoonisegu iseloomustavad peamiselt tema plastsus (vajum) ja paigaldatavus. Plastsust iseloomustatakse koonilise betoonisamba madalamaks vajumisega omakaalu mõjul. Betoonisegu plastsus oleneb järgmistest teguritest: • vee sisaldusest (mida rohkem vett, seda plastsem), • tsemendi hulgast, • tsemendi liigist, • täitematerjalide terade kujust, • plastifikaatorite sisaldusest Mida rohkem on betoonis tsementi, seda plastsem ta on. Kruusbetoon on plastsem killustikbetoonist.
Kattele anda vähemalt 10kraadine kalle sademevee ärajuhtimiseks. Katuse laius ja kogu virna piisav kõrgus maapinnast aitab vältida vihmapritsmete sattumist saematerjalile. Tisleritöödeks mineva saematerjali otsad katta värviga, et prussid ja lauad otstest lõhki ei kuivaks. 54. Miks kasutatakse vaivundamente? Vaivundamente kasutatakse juhtudel, kui tavalise madalvundamendiga ei ole võimalik tagada piisavat kandevõimet või osutub madalvundamendi vajum liiga suureks. Mõnedel juhtudel võimaldab vaivundamendi kasutamine kergemalt lahendada vundamendi rajamise tehnoloogilisi probleeme. Näiteks kõrge pinnasevee taseme korral saab vältida kaeviku rajamist allapoole pinnasevee taset. 55. Loetlege voimalusi kohtvaiade rajamiseks. Kõigi kohtvaiade valmistamise üldine põhimõte on ühesugune pinnasesse moodustatakse vertikaalne süvend (manteltoru puurimise, manteltoru rammimise,
- torustiku alla tihendatakse >100mm paksune ühtlase koostisega killustiku alus, pealt kaetakse min 200mm ja külgedelt min 100mm paksuse peenkillustiku või kergkruusa pinnasega. Drenaaztoru mähitakse filterkangasse või kaetakse kangaga kogu toru ümbritsev kruusakiht Vaivundament - kui tavalise madalvundamendiga ei ole võimalik tagada piisavat kandevõimet või osutub madalvundamendi vajum liiga suureks - vaivundament koosneb: vaiadest ülesanne on kanda koormus läbi väikese tugevuse ja jäikusega pinnasest rostvärkidest vaia otsa paigutatud laiendused - kasutatakse: valmisvaiasid tehases valmistatud vaiad raudbetoonist või terasest kohtvaiasid pinnasesse moodustatud vertikaalne süvend armeeritakse ja täidetakse betooniga Katused
tehtud kuupide survetugevus ei ole üle 10% nõrgemad kontrollkuupidest (joogiveega kuubid). 31. Betoonisegu plastsus, betooni tugevus- nende määramine ja nende mõjurid Plastsust iseloomustatakse koonilise betoonisamba madalamaks vajumisega omakaalu mõjul. Selleks täidetakse standardne tüvikoonus (h=30cm, alumine Ø20cm, ülemine Ø10cm) betooniseguga ja seejärel tõstetakse koonus üles, ning mõõdetakse betoonisamba vajumine. Vajum h, nagu näidatud joonisel 7.4.1, registreeritakse 10mm täpsusega Betooni tugevus on normaalbetooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubi- või silindrikujulise proovikehaga peale 28päevast kivistumist normaaltingimustes. 32. Talvine betoneerimine termosmeetodil ja soojendamise meetodil Termosmeetodi puhul kasutatakse ära betooni sisemisi soojavarusid, mis moodustuvad kahest
läbimõõtu, ülekatteks võtan 640 mm. Antud juhul α1=0,7 ning varraste edasiulatus painutusest peaks olema vähemalt 50mm. lbd=0,7 ∙ 553=387 mm ¿ lb,min=0,3 ∙ 527=158 mm 34 lbd+a1=387+0,5 ∙ 330= 552mm ¿ 575-35=540 mm Paindearmatuuri ankurdus on põlvede lisamisel tagatud. 6.1.5 Vaia vaste Vaia kandevõime saab arvutada vaia vaste järgi (so vaia vajum ühe löögiga). (√ ) 2 ηA 4 Ed m1 +e ( m2 +m3 ) Rk= 1+ ∙ −1 2 ηAs a m1 +m2 +m3 Avaldan antud avaldisest vaia vaste sa: ηAE d m1+ e2 ( m2+ m3 ) 1500 ∙ 0,16 ∙24,5 4,2+ 0,2(2,8+0,2) sa= R ( R +ηA) ∙ m + m + m = 1832(1832+1500 ∙ 0,16) ∙ 4,2+2,8+0,2 =1,5 mm k k 1 2 3 kus: η =1500 kN/m2
armatuurvardaga Ø 12 mm. Koostas: Meeli Kams 7 Hoone osad EPMÜ Armeerimata betoonist vundamenditaldmiku kõrguse ja väljaaste suhe on 2, kui see on väiksem, võib taldmik murduda. Vaivundamentide ehitamisel on väga oluline jälgida, et vaiade löömisel pinnasesse saavutatakse projektis ette nähtud vaste (vajum cm 10 löögi kohta 10 m kõrguselt vasara raskusega 1 tonn). Vundamentide aluskihiks kasutatakse kruusa või killustikku paksusega 100 ... 150 mm, niiskele savipinnasele monteeritavate vundamentide alla betooni paksusega 200 ... 300 mm. Vanade majade probleemid Eesti paljud talumajad on ehitatud ilma vundamendita. Seina nurkadesse ja pikemate seinte puhul ka vahekohtadesse on paigutatud suuremad maakivid. Arvata võib, et sellised aluskivid on
Merevett võib kasutada, kui tema soola protsent ei ületa 2%, raudbetooni puhul ei tohi kindlasti merevett kasutada. 30.Betoonisegu plastsus, betooni tugevus-nende määramine ja nende mõjurid Betooni plastsust näitab koonilise betoonisamba madalamaks vajumine omakaalu mõjul. 30 cm kõrgune koonus täidetakse betooniga ning seejärel koonus eemaldatakse. Mõõdetakse kui palju betoon vajus ja saadakse vajum, mille abil väljendatakse plastsust. Mida rohkem on betoonis tsementi, seda plastsem betoon on.Samuti on kruusbetoon plastsem, kui killustikbetoon. Betooni tugevus on normaalbetooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubist või silinrist katsekehade peal pärast 28 päevast kivistumist ning katsetatakse, millise surve all oroovikeha laguneb, betoon võib puruned kahel moel: tavaline purunemine n.ö
planeerida kaldega 1/20 hoonest eemale. Soovitav sokli kõrgus on 30...50cm, siis ei ulatu pinnaselt üles pritsiv vesi ja lumi välisvoodrini. Vundamendi pealispinna ja seina vahel ning keldriseina/vundamendi ja pinnase vahel peab olema hüdroisolatsioon. Vihmavesi tuleb juhtida otse sadevee kanalisatsiooni. Vaivundament kui tavalise madalvundamendiga ei ole võimalik tagada piisavalt kandevõimet või osutub madalvundamendi vajum liialt suureks. Mõnedel juhtudel võimaldab vaivundamendi kasutamine kergemalt lahendada vundamendi rajamise tehnoloogilisi probleeme. Koosneb: rostvärk ja vai. Kohtvai kõigi kohtvaiade valmistamisviisi põhimõte on sama: pinnasesse moodustatud vajaliku sügavuseni tehtud vertikaalne süvend täidetakse betooniga, mis enamasti armeeritakse pikivarraste ja rangidega. Kohtvaiade valmistamine ei põhjusta dünaamilisi mõjutusi ümbritsevatele hoonetele ja pinnase struktuurile
asfaltbetoonsegu, kuid betooni kasutamine annab asfaldi ees rida eeliseid, nagu näiteks: suurem koormustaluvus ja vajumiste ning rööpmete tekke vältimine. Lisaks ka suurem kulumiskindlus ning vastupidavus külmumis-sulamistsüklitele. Teebetooni paigaldamine toimub spetsiaalse betoonilaoturi abil. Betooni survetugevusklass C35/45, keskkonnaklassid XD3, XF4. Täitematerjali maksimaalne terasuurus: Dmax 16mm või kuni 32mm. Töödeldavusklass: S1 (koonuse vajum 10...40mm). Teebetooni paigaldamine toimub spetsiaalse betoonilaoturi abil. 33. Kergete betoonide kasutamine- gaasbetoon, vahtbetoon- 05.05.2014 · Gaasbetoonile antakse mulliline struktuur gaasitekitava lisandi abil, milleks on kõige sagedamini peenike alumiiniumi pulber. Sideaine peab sisaldama lupja. Kui sideaineks on tsement, siis tuleb lupja juurde lisada. Põlevkivituhksideainetes on lupja piisavalt.
annaabi.ee 
