64. 1 53.55 54.48 47.12 57.13 50.80 31.95 24.84 65. 1 70.46 72.69 54.68 73.55 68.07 69.49 28.62 21. Põhjendage järgmisi väiteid. (osaülesanne 66) Maailmamere vesi on pöörijoonte laiustel soolasem kui ekvaatoril, sest seal on vähem sademeid ja intensiivsem aurumine jms. (osaülesanne 67) Vesi liigub läbi kruusapinnase tunduvalt kiiremini kui läbi savipinnase, sest kruusaosakesed on suuremad ja nende vahel on rohkem ruumi. Saviosakesed on väiksemad ja kokku kleepunud jms. (osaülesanne 68) Karstialal, Eestis näiteks Pandivere kõrgustikul, võib põhjavesi väga kergesti reostuda, sest lubjakivis olevate lõhede kaudu jõuab reostus kiiresti põhjavette jms. Sagedasemad eksimused: ei nähtud seost paekivis olevate lõhede ja põhjavee reostumise vahel. Ülesande nr 21 tulemused
Postland tsement betoon: Koosneb portland tsemendist, peentest agregaatidest (liiv) ja jämedamatest agregaatidest (kruus) ja veest. Agregaadid on täidismaterjalid, sest need on odavad, tsement aga kallis. Liivaosakesed peavad täitma vahed kruusaosakeste vahel (60- 80% üld ruumalast). Tsemendi-vee segu peab olema piisavalt et katta kõik liiva ja kruusaosakesed. NB! Kõik segu komponendid tuleb hästi läbi segada, et tekiks side tsemendi ja agregaatide osakeste vahel. Vähe vett‡ halb side osakeste vahel; palju vett‡ suur poorsus. Põhiline konstruktsioonimaterjal: saab valada kohapeal, kõveneb toatemperatuuril. Puudused: suured temperatuurimuutused põhjustavad ehitiste aeglast hävimist(tuleb katta hüdrofoobse käitsekihiga)
- Asfaltbetooni kasutatakse sillutiste materjalina, Portland tsement betoon - Koosneb portland tsemendist, peentest agregaatidest (liiv) ja jämedamatest agregaatidest (kruus) ja veest. - Agregaadid on täidismaterjalid, sest need on odavad, tsement aga kallis. - Liivaosakesed peavad täitma vahed kruusaosakeste vahel. Tsemendi-vee segu peab olema piisavalt, et katta kõik liiva ja kruusaosakesed. NB! Kõik segu komponendid tuleb hästi läbi segada, et tekiks side tsemendi ja agregaatide osakeste vahel. Vähe vett -> halb side osakeste vahel; palju vett -> suur poorsus. - Põhiline konstruktsioonimaterjal: saab valada kohapeal, kõveneb toatemperatuuril. Puudused: suhteliselt nõrk ja habras; temperatuuri muutused põhjustavad paisumist ja kokkutõmbumist; vesi tungib pooridesse ja see põhjustab pragunemist külmas kliimas.
murenemisel. Aluspõhja kivimiks on mitmesugused purske-, moonde- või settekivimid (graniit, gneiss, basalt, kvartsiit, marmor, liivakivi, lubjakivi jne). Mehhaaniline murenemist põhjustab vee külmumine kalju lohedes ja pragudes, temperatuurimuutused ja taimede mõju. Jäädes keemiliselt muutmatuks, laguneb mineraal (tavaliselt kvarts) järjest väiksemateks osadeks. Mehaanilise murenemise produktiks on enamasti liiva- ja kruusaosakesed. Keemiline murenemine toimub kivimite vähempüsivate mineraalide, nagu põldpagu, vilk, augiit jne. reageerimisel pinnasevees leiduvate hapete vi alustega. Keemilise murenemise tulemusel esialgne mineroloogiline koostis muutub ja moodustuvad uued, peamiselt savimineraalid. Keemiline murenemine ongi saviosakeste tekke põhjus. Enamik pinnaseosakesi teisaldatakse oma tekkimiskohalt vee, jääliustike vi tuule mõjul
Aluspõhja kivimiteks on mitmesugused purske-, moonde-, tard-, ja settekivimid (graniit, gneiss, basalt, kvartsiit, marmor, liivakivi, lubjakivi jne.) Mehhaaniline murenemist põhjustab vee külmumine kalju lohedes ja pragudes, temperatuurimuutused ja taimede mõju. Jäädes keemiliselt muutmatuks, laguneb mineraal (tavaliselt kvarts) järjest väiksemateks osadeks. Mehaanilise murenemise produktiks on enamasti liiva- ja kruusaosakesed. Keemiline murenemine toimub kivimite vähempüsivate mineraalide, nagu põldpagu, vilk, augiit jne. reageerimisel pinnasevees leiduvate hapete vi alustega. Keemilise murenemise tulemusel esialgne mineroloogiline koostis muutub ja moodustuvad uued, peamiselt savimineraalid. Keemiline murenemine ongi saviosakeste tekke põhjus. 5. Kalju tugevuse hinnang Tõmbetugevus (To,St)- Harva mõõdetud. Enamasti UCS/20 kuni UCS/8 kaljude puhul. Painde tugevus on
Eesti oludes, kus pinnasevesi on sageli maapinna lähedal, on see probleem suurem peenteristel ja tolmliivadel. Kapillaarjõud on põhjuseks, miks niiske liiv ja hulgast, ka vedeliku viskoossusest. Filtratsioonimooduli suurus sõltub palju ka väga oluline. halvasti tiheneb võrreldes kuivaga. Kapillaarjõududest tingitud teradevahelised pinnaseosakeste mõõtmetest, pinnase poorsus ja vee temp. V ei ole võrdne Sissejuhatus - Geotehnika - ehitustehnika haru, mis tegeleb pinnasega sidemed kaovad niipea kui pinnas küllastub veega (sademed, pinnasevee tegeliku vee liikumise kiirusega pinnases. Kuna tegelik voolamine toimub läbi seotud ehitiste või nende üksikosade projekteerimise ja ehitamisega, see taseme tõus). Pinnaseosakesed võivad olla liidetud looduslike tsementidega, pooride, siis tegelik vooluk...
Aluspõhja kivimiks on mitmesugused purske-, moonde- või settekivimid (graniit, gneiss, basalt, kvartsiit, marmor, liivakivi, lubjakivi jne). Mehhaaniline murenemist põhjustab vee külmumine kalju lohedes ja pragudes, temperatuurimuutused ja taimede mõju. Jäädes keemiliselt muutmatuks, laguneb mineraal (tavaliselt kvarts) järjest väiksemateks osadeks. Mehaanilise murenemise produktiks on enamasti liiva- ja kruusaosakesed. Keemiline murenemine toimub kivimite vähempüsivate mineraalide, nagu põldpagu, vilk, augiit jne. reageerimisel pinnasevees leiduvate hapete vi alustega. Keemilise murenemise tulemusel esialgne mineroloogiline koostis muutub ja moodustuvad uued, peamiselt savimineraalid. Keemiline murenemine ongi saviosakeste tekke põhjus. Enamik pinnaseosakesi teisaldatakse oma tekkimiskohalt vee, jääliustike vi tuule mõjul. Teisaldamise käigus jätkub
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
