AKVAKULTUURI HEITVEE KÄSIRAAMATTEADUS JA PRAKTIKA Koostas:Triin Engmann MÕISTED Agar on teatud mere punavetikatest saadav polüsahhariidne aine. Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm. Assimileerimine- muutumine sarnasteks aineteks ,eriti muutus elusa organismi mõjul vedelikeks ja kudedeks. Autotroof-organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas). Kättesaadavus-Organismid on arenenud kasutama kindlaid toitaineid näiteks lämmastik siseneb organismi sellisel kujul ,et seda saab kasutada. Reovesi-Filtrite puhastamise meetod, löga mis eemaldatakse ja hoiustatakse. Biomarkerstruktuursed või ensüümilised proteiinid Biokeemiline hapniku nõudlus(BOD)- Hapniku kogus ,mida kasu...
Plokid. 20 m kõrgune torn on täidetud veega - 14 õõnsat kuubikujulist kasti - Igaüks küljepikkusega 1 m. Kastid püüavad pinnale tõusta. Vees asub korraga ainult 6 kasti. Ülespoole tõstev jõud on 6 tonni. - Allapoole tirib kaste nende endi raskus. Väljuvad ülalt - 20 m kõrgune veesammas rõhub kaste jõuga 20 tf. - Üleslüke on kõigest 6 tf. Sukelduvad alt. Igiliikurite ponnistamine viis füüsika põhiseaduste sõnastamiseni. Hermann von Helmholz - energia jäävuse seadus Video erinevatest igiliikurite ideedest: http://www.youtube.com/watch?v=Bq0P6XDKrnY&feature=related Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Igiliikur Jakov Perelman "Huvitav füüsika" http://www.epl.ee/?artikkel=284459
Tsüklonitele pannakse Inglise, Hispaania ja Prantsuse naiste ja meeste nimesid. 5)Trombid, vesipüksid. Väiksemõõtmelised õhukeerised, läbimõõduga mõnisada meetrit. Nad kannavad ära pinnast, lõhuvad kõik ettejääva. Mere kohal olevad väiksemad õhukeerised on vesipüksid. Tromb on londikujuline õhukeeris, mis ulatub äiksepilvest maapinnani. Seal sees on madal õhurõhk, seega ta imeb enda sisse pinnast, prahti majakatuseid jne. Vesipüks imeb enda sisse vett, olles nagu suur veesammas. 6)Äike Äike on pilvede omavaheline või pilvede ja maapinna vaheline võimas sädelahendus. Äiksed jaotatakse õhumassisisesteks ja frontaalseteks. 7)Happesademed Sademed, mis muudavad looduslikud veekogud ja mulla happeliseks. Omakorda muudab veeorganismide elu raskemaks. Hävivad okaspuumetsad. Tänapäeval pole probleemiks arenenud riigid, sest uuenenud on tehnoloogilised seadmed, kasutusele võetakse järjest efektiivsemaid filtreid
geoeducation.info, kuupäev) 2 Paiknemine Põlevkivi asub 10-60 m sügavusel ning koosnem viiest 10-60 cm paksusest põlevkivikihist ja nende vahel olevatest kuni 25 cm paksustest paekivi vahekihtidest. (http:// http://www.galerii.ee, 28.10.2015) Tegemist on kiltse kivimiga. Kivimikihid paigutuvad õhukeste plaatidena. Plaadid tekkisid rõhu all, mida enamikul juhul juhtudel põhjustad veekogu veesammas. (Aarna 1989: 7) 3 Omadused Põlevkivi on pruuni või musta värvi ning sisaldab kerogeeni (põlevkivi orgaaniline aine). Veel oluline tunnus on see, et nende orgaaniline aine lahustub orgaanilistes lahustites halvasti. Enamikel juhtudel ei lahustu enam kui 10% kerogeenist, mistõttu ei saa põlevkivist õli ega muid aineid olulisel hulgal lahustitega toota. Selle omaduse poolest erineb põlevkivi
sisuliseks keskmeks on põhisõna, nt vaskpott = pott, mis on vasest (tehtud), klaashelmes, kipskuju, paberraha, palkmaja, pitspluus, plekk- karp, sametkleit, teivasaed. Ja vastupidi, kui liitsõna põhisisu kannab täiendosa ning põhiosa väljendab täiendsõnaga väljendatu hulka, kuju, liiki vms, tarvitatakse omastavat, nt klaasitükk, liivakoorem, tammepuu, metsamüür, lumevaip, rauakild, pilveloor, veesammas. Sageli on niisuguse liitsõna täiendosa tarvitatav liitsõna asemel, nt klaasitükk = klaas, tammepuu = tamm, lumevaip = lumi. Tegelikus kasutuses esineb siiski palju kõikuvusi ja erandeid põhiliselt omastava kasuks: rookatus, sitsirätik, vatitekk. Üldkeeles võibki kasutada omastavat ka seal, kus oskuskeele järjekindlus nõuab nimetavat: üldkeeles paepõrand, pilpakatus, rooplaat, ehituse terminoloogias paaspõrand, pilbaskatus, roogplaat.
075)/ -7 (1000*9.81*20)=7.65*10 m=0.765µm; Diameeter seega 1.53µm. 36. Kui suur on ülerõhk seebimulli sees, mille diameeter on 2 cm? Mullis tekkiva lisarõhu valem: =2/r=2*0.075/0.01=15Pa. 37. Puutüves kõrgusega 30m on 10µm diameetriga juhtsooned täidetud veega. Vähemalt kui suur peaks olema esialgne aurumullikene, et sammas katkeks? 10 µm kapillaaris on vee spontaanne tõus h=2/gr=(2*0.075)/(1000*9.81*5*10-6)=3.06m. Rippuvas olekus on 30 3=27m veesammas. Selle tipu lähedal on negatiivne rõhk - gh= - 1000*9.81*27= - 264870Pa. Kuni mulli siserõhk on sellest suurem, sammas ei katke. Sellisele rõhule vastab mulli raadius r=2/p=2*0.075/264870=0.57µm, diameeter 1.14 µm. 38. Kui kaua tuleb vett keeta võimsusel 1kW et 1 l algruumala täielikult aurustuks? 1 l vett on 1000g. Selle aurustamiseks kulub 560000cal. Võimsus 1kW=1000J/s=240cal/s. 560000cal genereeritakse 560000/240=2333s=38.9min jooksul=38 min 54 s. 39
*netoproduktsioon - taime/vetika mingis ajavahemikus assimileeritud energia koguse ja sama ajaga kulutatud (respiratsioon) energia koguse vahe või vastava biomassi muut 8 Toitained ja valgus Alt üles kontroll - produktsioon Ülevalt alla - toiduahela tipus olevate organismide kontroll *valgusintensiivsus - kiirgus, millega footon tabab antud pinda, varieerub ajas ja ruumis. Sügavamale minnes pole veesammas ideaalselt puhas (plankton, erinevad aineosakesed) ja järele jääb aina vähem valgust. EKSPONENTSIAALSELT veesambas valgus ülevalt alla väheneb. Kõige pindmises kihis on valgust üleliia ja see pidurdab fotosünteesi. Põhjuseks arvatakse olevat valguskiirguse poolt põhjustatud fotooksüdatsiooni reaktsiooni, mis pärsib fotosünteesi mehhanismi toimet, aga samuti kaasneva UV-kiirgusekahjulik mõju.
Taimeteadlased jagavad nõlvaala erinevateks vöönditeks: sublitoraal, mis ulatub mõõnavee alumisest piirist põhjataimestiku leviku alumise piirini (eo)litoraal, mis jääb tõusuvee ülemisest piirist kuni mõõnavee alumise piirini (seal saavad eksisteerida mitmeks tunniks kuivale jäämist taluvad organismid) avatud vööndid, kivise põhjaga ja lainetusele avatud (seal saavad olla organismid, kes vee survele suudavad vastu panna ja kinnituda) Veesammas on kogu oma ulatuses tugevasti tsoneeritud ehk veesammas jagatakse ülevalt alla: kuni 200m piisavalt päiksevalgust, et primaarid saaksid fotosünteesida epipelagiaalne ehk eufootiline tsoon (Ookeanis 100-200m ja rannikuala 1-50m erinevad madalamatest kihtidest tugevasti) 1000m allpool praktiliselt sellist valgust ei ole, mida me saaks hoomata (afootiline tsoon) Nende vahele jääb düsfootiline tsoon Stratifikatsioon ehk kihistumine temperatuuri järgi
3.ANDURID JA NENDE MÕÕTEPRINTSIIBID. 3.1.Andurite definitsioon ja liigitus. Anduritele esitatavad nõuded, ideaalkarakteristikud. Andur on automaatsüsteemi osa, mis muundab kontrollitava suuruse mõõtmiseks, edastamiseks, säilitamiseks, registreerimiseks, võimendamiseks või juhitavasse seadmesse suunamiseks sobivasse vormi (optiliseks, mehaaniliseks või elektriliseks signaaliks). Andur koosneb tavaliselt tajurist (esmamuundurist) ja ühest või mitmest vahemuundurist. Mõnel juhul moodustab anduri ainult tajur (nt. termopaar, takistustermomeetri andur). Joonisel 0.2.1 on toodud tüüpilise anduri plokkskeem. Andurid liigitatakse füüsikalise tööpõhimõtte järgi: 1. elektrisuuruste muutusel põhinevad andurid : induktiivandurid, mahtuvusandurid, takistusandurid; 2. optilised, kasutavad elektrimagnetilisi protsesse lainepikkustel üle 10¹² Hz.; 3. mehaanilised, kasutavad tahkete kehade liikumist; 4. hüdraulilised, kasutavad vedelike mehaan...
Pumba staatiliseks survekõrguseks (Hst) nimetatakse pumbatava vedeliku alumise ja ülemise veepinna (nivoo )vahet (joon. 12). Joonis 12 Pumba poolt tekitatud surve kulub staatilise surve (kõrguste vahe) Hst ning võrgu survekao ( ht = hs +hi ) ületamiseks. Arvuliselt on staatiline surve pumba imemiskõrguse ja pumbatava vedeliku veesamba kõrguse summa Hst = hi + hs . Staatiline tõstekõrgus näitab kui kõrgele tegelikult tõuseb veesammas survetorus pumbatava vee nivoost. Pumba staatilise surve väärtus oleneb pumba asukohast veevõtukoha veenivoo suhtes st. kas pump asub pumbatava vee nivoost kõrgemal või madalamal. Näiteks laeva masinaruumis asuvad merevee pumbad allpool veeliini. 6 Pumbates merevett läbi kingstoni veeliinist kõrgemale paaki võrdub pumba staatiline tõstekõrgus Hst = hs - hi Pumbates vett põhjatangist üle parda Hst = hs + hi , kus
Pumba tõstekõrguse all mõistetakse imi-ja survekõrguse summat. Eristatakse : 1. Tegelik ( e.staatiline ) tõstekõrgus H= z1 + zs. 2. Täistõstekõrgus (e.dünaamiline ) tõstekõrgus Hd = H+hts Joonisel ( ) on skemaatiliselt kujutatud pump koos imi- ja survetoruga . Alumise ja ülemise veepinna vahet nimetatakse staatiliseks ( ehk tegelikuks )tõstekõrguseks (H). Staatiline tõstekõrgus näitab kui kõrgele tõuseb veesammas survetorus pumbatava vee nivoost . Pumba poolt tekitatav surve peab olema sellest imi- ja survetorus erinevate survekadude võrra suurem . Tegeliku ja täistõstekõrguse (dünaamilise tõstekõrguse) suhet nimetatakse pumba hüdrauliseks kasuteguriks . h = H / Hd Hüdrauline kasutegur arvestab hüdraulisi takistusi vedeliku voolamisel iseloomustades hüdrauliste kadude suurust pumbas. Reaalselt kujutavad hüdraulised takistused energia või rõhu kadusid ,mis kulutatakse vedeliku
kapillaari ava ühe vedeliku sisse teise vedeliku tilk või gaasimullike. 6. Millel põhineb pindpinevuse määramine kapillaartõusu meetodil? Tänu adhesiooni ja kohesiooni koosmõjule liigub vesi üles peentes torudes vastu gravitatsioonijõudu. Vesi adheerub kapillaari seinaga veesamba külgedel, tulemusena tekib U- kujuline menisk, pindpinevus aga püüab tasandada veepinda, tõmmates vett kapillaaris üles. Tänu kohesioonile veesammas ei katke. Langetavaks jõuks on raskusjõud, mis ühel hetkel kompenseerib tõstvat jõudu ja vee liikumine lakkab. Kapillaarsed nähtused on väga tähtsad bioloogias: kapillaarjõud aitab kaasa ksüleemimahla liikumisele taimede juhtsoontes. (Vt pilt) 7. Millel põhineb pindpinevuse määramine rõnga lahtirebimise ja stalagmomeetrilisel meetodil? Stalagmomeetriline meetod-Loetakse kindlast ruumalast tekkinud tilkade arvu 2 8. Millel põhineb mullikeste suurima rõhu meetod
3) Aht Püsiva rõhuga permeameetriga saab määrata suhteliselt jämedateralise pinnase veejuhtivust. Peeneteralistel pinnastel võib veejuhtivus olla sedavõrd väike, et osutub võimatuks tagada reaalselt vastuvõetava aja vältel veehulga mõõtmise vajalikku täpsust. Vähe vettjuhtivate pinnaste k määramiseks kasutatakse langeva rõhuga permeameetrit. Seadme skeem on esitatud joonisel 3.2. Peenes mõõtskaalaga varustatud torus, milles asuv veesammas tekitab voolamiseks vajamineva rõhu, on veehulka võimalik täpsemalt mõõta taseme muutuse kaudu. Kuid taseme muutus põhjustab voolu tekitava rõhkude vahe h muutuse katse vältel. Vooluhulk ajaühikus läbi pinnase on kAh/L. Peenes torus on see adh/dt, kus a on toru ristlõike pindala. Kuna vooluhulgad peavad olema võrdsed, siis 30 a
k= Aht Püsiva rõhuga permeameetriga saab määrata suhteliselt jämedateralise pinnase veejuhtivust. Peeneteralistel pinnastel võib veejuhtivus olla sedavõrd väike, et osutub võimatuks tagada reaalselt vastuvõetava aja vältel veehulga mõõtmise vajalikku täpsust. Vähe vettjuhtivate pinnaste k määramiseks kasutatakse langeva rõhuga permeameetrit( Joonis: praktikum ülesanne 1.4). Peenes mõõtskaalaga varustatud torus, milles asuv veesammas tekitab voolamiseks vajamineva rõhu, on veehulka võimalik täpsemalt mõõta taseme muutuse kaudu. Kuid taseme muutus põhjustab voolu tekitava rõhkude vahe h muutuse katse vältel. Vooluhulk ajaühikus läbi pinnase on kA·h/L. Peenes torus on see adh/dt, kus a on toru ristlõike pindala. Kuna vooluhulgad peavad olema võrdsed, siis h dh kA = a L dt Eraldades muutujad, saame aL dh dt = kA h
Merepinnal olevast õhurõhust madalama ja kõrgema rõhu juures: Madalam: puutume kokku kõrgmäestikes ja kõrglendudel, kui ei kasutata hingamisaparaate. Kuna õhurõhk langeb, siis hapniku osarõhk langeb, samas atmosfääriõhu koostis ei muutu. Mägitõbi – tekib treenimata inimesel, kui hapniku osarõhk ei ole piisav hemoglobiini küllastamiseks hapnikuga. Kaasnev peavalu, iiveldus, südamepekslemine, üldine töövõime langeb. Kõrgem: puutume kokku vee all. 10 m veesammas põhjustab 1atm võrra rõhu tõusu. Kõrgema rõhu all hingates lõhustub lämmastikku (mis merepinnal olevas õhus sissehingates mingeid kõrvalmõjusid ei avalda) kudedes rohkem ja see kutsub pikaajalisemalt esile kohatu heaolutunde (40-45m), uimasuse (45-60m), jõu kao (65-70m), narkoositaolise seisundi (90m+). Kui veepinnale tõusmine ja seega rõhu langetamine toimub liiga kiiresti, siis eraldub lämmastik nii rakusiseses
Merepinnal olevast õhurõhust madalama ja kõrgema rõhu juures: Madalam: puutume kokku kõrgmäestikes ja kõrglendudel, kui ei kasutata hingamisaparaate. Kuna õhurõhk langeb, siis hapniku osarõhk langeb, samas atmosfääriõhu koostis ei muutu. Mägitõbi – tekib treenimata inimesel, kui hapniku osarõhk ei ole piisav hemoglobiini küllastamiseks hapnikuga. Kaasnev peavalu, iiveldus, südamepekslemine, üldine töövõime langeb. Kõrgem: puutume kokku vee all. 10 m veesammas põhjustab 1atm võrra rõhu tõusu. Kõrgema rõhu all hingates lõhustub lämmastikku (mis merepinnal olevas õhus sissehingates mingeid kõrvalmõjusid ei avalda) kudedes rohkem ja see kutsub pikaajalisemalt esile kohatu heaolutunde (40-45m), uimasuse (45-60m), jõu kao (65-70m), narkoositaolise seisundi (90m+). Kui veepinnale tõusmine ja seega rõhu langetamine toimub liiga kiiresti, siis eraldub
Ajukoore talitlusega on seotud ka hingamistegevuse stardieelsed muutused (stardipalavik). Hingamine madalama ja kõrgema atmosfäärirõhu juures võrreldes õhurõhuga merepinnal. Madalama Atmr-ga puutume kokku kõrgmäestikus ja kõrglendudel, kui ei kasuta hingamisaparaate. Kõrgemal kui 4-5 km merepinnast, kus pO2 langeb 96-80 mmHg, ilmnevad O2 puuduse nähud ka puhkeolekus, rääkimata kehalisest tööst. Kõrgema Atmr-ga puutume kokku veealuste e. kessoontööde juures. Veesammas, kõrgusega 10 m, põhjustab rõhu tõusu 1 atm (merepinnal 760 mmHg) juures ei avalda see mingit mõju). *Hüpoksia on O2 vähemus õhus, tegemist on madalama Atmr-ga , kui merepinnal. *Hüpokseemia on haiguslik seisund, milleni viib hüpoksia, s.t. O2 vähesus õhus viib O2 sisalduse langusele või selle puudusele veres. Hüpokseemia tekib, kui pO2 ei ole piisav Hb küllastumiseks O2-ga . Hb küllastus O2-ga hakkab vähenema, kui pO2 At õhus langeb alla 100 mmHg (normaalne 159 mmHg)
Ajukoore talitlusega on seotud ka hingamistegevuse stardieelsed muutused (stardipalavik). Hingamine madalama ja kõrgema atmosfäärirõhu juures võrreldes õhurõhuga merepinnal. Madalama Atmr-ga puutume kokku kõrgmäestikus ja kõrglendudel, kui ei kasuta hingamisaparaate. Kõrgemal kui 4-5 km merepinnast, kus pO2 langeb 96-80 mmHg, ilmnevad O2 puuduse nähud ka puhkeolekus, rääkimata kehalisest tööst. Kõrgema Atmr-ga puutume kokku veelluste e. kessoontööde juures. Veesammas, kõrgusega 10 m, põhjustab rõhu tõusu 1 atm (merepinnal 760 mmHg) juures ei avalda see mingit mõju). * Hüpoksia on O2 vähemus õhus, tegemist on madalama Atmr-ga , kui merepinnal. *Hüpokseemia on haiguslik seisund, milleni viib hüpoksia, s.t. O2 vähesus õhus viib O2 sisalduse langusele või selle puudusele veres. Hüpokseemia tekib, kui pO2 ei ole piisav Hb küllastumiseks O2-ga . Hb küllastus O2-ga hakkab vähenema, kui pO2 At õhus langeb alla 100 mmHg (normaalne 159 mmHg).
20 kraadi. Eriti tajutav temperatuurikihistus on tumedaveelistes järvedes, kus suvekuudel on pinnakihi temperatuur 20–25 ºC, kuid 3–4 m sügavusel hakkab langema kuni 10 kraadi meetri kohta. Osas järvedes (näiteks Kooraste Linajärves, Holstre Linajärves, Kaussjärves) ei segune vesi igal aastal täielikult (selliseid järvi nimetatakse meromiktseteks). Viimaste aastate seiretulemustest nähtub, et sügavamate järvede veesammas ei segunegi kevadise suurvee ajal läbi ja tavalisest kahest segunemisest on järele jäänud vaid sügisene Aasta jooksul on Eesti väikejärvede valgustingimused üsna muutlikud. Suvel on pooltes järvedes vee läbipaistvus väiksem kui 1,5 m. Kõige väiksem vee läbipaistvus (6 cm) registreeriti 1977 tugevalt reostunud Pappjärves (Võrumaal Kosel). Kõige läbipaistvam (13,5 m; mõõdetud horisontaalsuunas) on olnud Äntu Sinijärv. Eesti
Vähe vettjuhtivate pinnaste k määramiseks kasutatakse langeva rõhuga permeameetrit. Seadme skeem on esitatud joonisel 3.2. a h1 A h2 L J o o n is 3 .2 L a n g e v a rõ h u g a p e r m e a m e e te r Peenes mõõtskaalaga varustatud torus, milles asuv veesammas tekitab voolamiseks vajamineva rõhu, on veehulka võimalik täpsemalt mõõta taseme muutuse kaudu. Kuid taseme muutus põhjustab voolu tekitava rõhkude vahe h muutuse katse vältel. Vooluhulk ajaühikus läbi pinnase on kAh/L. Peenes torus on see adh/dt, kus a on toru ristlõike pindala. Kuna vooluhulgad peavad olema võrdsed, siis h dh kA =a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
