§ 256. Ostueesõiguse mõiste (1) Kinnisasja võib koormata asjaõigusliku ostueesõigusega. (2) Ostueesõiguse võib seada teatud isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks. (3) Kinnisasja mõttelist osa võib ostueesõigusega koormata ainult siis, kui see on kaasomaniku osa Eristatakse: 1) Võlaõiguslikku ostueesõigust ( vt VÕS § 244 lg 1 jj) – põhineb lepingul ja seob ainult lepingupartnerid 2) Asjaõiguslikku ostueesõigust – seatakse üksnes kinnisasja koormamiseks kas konkreetse isiku või kinnisasja igakordse omaniku suhtes (AÕS § 256) Võlaõiguslik ostueesõigus: 1. Põhineb lepingul ja seob ainult lepingupartnereid 2. Esemeks võivad olla nii kinnis- kui vallasasjad kui ka õigused 3. Ei ole seega ülekantav (kuid tähtajaline ostueesõigus läheb üle pärijale) 4. Ostuõiguse teostamine ei muuda kehtetuks ostjaga sõlmitud müügilepingut ega sellest tulenevaid kohustusi (VÕS § 224 lg 1) 5
Karjalaskepäev, jüriöö, toomapäev dekaadi möödudes ei ole noored lapsed nendest nimetustest ehk kuulnudki. Üha enam urbaniseeruvas ühiskonnas polegi enamikul inimestest kõike vajalikku, et vanade rahvakommete järgi käituda. Vaid mõnel üksikul elukutselisel karjapidajal on võimalus vanade eestlaste kombe järgi oma karja talitamisega tegeleda ning pigem eiravad nemadki seda, sest praegu on juba kõik farmid ja talud ära automatiseeritud ning suuremat vajadust oma käe-jala koormamiseks pole. Aastaid tagasi oli noorte seas populaarne teha suure seltskonnaga jüriööl uhke lõke. Hetkel ei tea noored sellisest kombest midagi. Ka toomapäev, küünlapäev ja paastupäev on inimeste jaoks nüüd lihtsalt järjekordsed päevad, mis panevad lihtsalt õlgu kehitama, kuna keegi on millegi pärast need kalendrisse märkinud. Nii nagu keegi ei vaevu enam toomapäevaks ehk 21. detsembriks oma kodu ära koristama ja hooajatöid sinnapaika jätma, ei tea tänapäeva
servituudi, reaalkoormatise või ostueesõigusega. Hoonestusõigust ei või koormata hoonestusõigusega. (11) Hoonestusõiguse võõrandamiseks on vajalik omaniku nõusolek, kui selline tingimus on kinnistusraamatusse kantud. Omanik võib seada nõusoleku andmise tingimuseks ka kõigi tema ja hoonestaja vahel sõlmitud võlaõiguslike kokkulepete ülevõtmise hoonestusõiguse omandaja poolt. (ei ole nõutud sundenampakkumisel – täituri poolt) (2) Hoonestusõiguse koormamiseks asjaõigusega on vajalik omaniku nõusolek, kui selline tingimus on kinnistusraamatusse kantud. Hoonestusõigus nagu kinnisasigi on jagatav ja ühendatav Hoonestusõiguse jagamise korral on vajalik omaniku nõusolek Hoonestusõiguse liitmine: 1) Koormatavate maatükkide ühendamisel – liitmaatükil tekib tavaline hoonestusõigus 2) Kui ühendatakse samal maatükil olevad hoonestusõigused – tekib ühishoonestusõigus Hoonestusõiguse lõppemine: Lõppemine tähtaja möödumisel,
Publitsiteedi põhimõte seisneb selles, et: 1. Tehinguline õigusmuudatus vajab kehtivuseks kannet kinnistusraamatus 2. Kinnistusraamatu kande osas eeldatakse selle õigsust (vt AÕS § 56) 3. Isik, kes toetub õiguse omandamisel valele kandele, on oma heas usus kinnistusraamatu õigsusse kaitstud (vt AÕS § 56') KINNISTUSRAAMATUÕIGUSE MUUD ÜLDPÕHIMÕTTED Kokkuleppepõhimõte – kinnisomandi üleandmiseks, kinnisasja koormava asjaõiguse seadmiseks, muutmiseks, koormamiseks või üleandmiseks on vajalik asjaõiguskokkulepe (AÕS § 64 ´) Kandepõhimõte – eelnevate toimingute tegemiseks on vajalik ka vastava kande tegemine kinnistusraamatusse Lahutamispõhimõte – kinnistamisel ja tehingute tegemisel eristatakse kohustustehinguid (kausaaltehinguid) ja käsutus tehinguid Abstraktsioonipõhimõte – kausaaltehingu ja käsutustehingu kehtivus ei sõltu üksteisest (TsÜS § 6 lg 4)
❏ Vastuväide - kinnistusraamatu ebaõige kande muutmise või kustutamise nõude (§ 65) tagamiseks. ❏ Keelumärge - omandi või piiratud asjaõiguse käsutamise täielikuks või osaliseks keelamiseks. ❏ Märkus - muude seadusega kinnistusraamatusse kanda lubatud asjaolude nähtavakstegemiseks. 1 ❏ AÕS § 64. Kinnisomandi üleandmine ja koormamine Kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. 2 ❏ AÕS § 63 - eelmärke kustutamise nõue. V loeng OMAND: 1. Ainuomand 2. Ühine omand - ÜHINE OMAND: 1
tegemisega ning neile saab tehinguid tehes toetuda; · kanded kinnistu kohta tehakse avalduste kinnistuspäevikusse märkimise järjekorras; · kinnistusraamatusse kantud õigusi saab muuta üksnes selle õiguse omaniku avaldusel või nõusolekul või kohtumenetluse kaudu. 3.2. Kinnisomand Kinnisomand on omandiõigus kinnisasjadele. 3.2.1. Kinnisomandi tekkimine ja lõppemine Kinnisomand tekib: 1) Kinnistusraamatu kandega - (Kinnisasja üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti.) millele peab eelnema esmalt kohustustehing (notariaalselt tõestatud) (AÕS § 119 lg 1 Tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud
servituudi, reaalkoormatise või ostueesõigusega. Hoonestusõigust ei või koormata hoonestusõigusega. (11) Hoonestusõiguse võõrandamiseks on vajalik omaniku nõusolek, kui selline tingimus on kinnistusraamatusse kantud. Omanik võib seada nõusoleku andmise tingimuseks ka kõigi tema ja hoonestaja vahel sõlmitud võlaõiguslike kokkulepete ülevõtmise hoonestusõiguse omandaja poolt. (2) Hoonestusõiguse koormamiseks asjaõigusega on vajalik omaniku nõusolek, kui selline tingimus on kinnistusraamatusse kantud. Kuna hoonestusõigus on kinnisasi, saab hoonestusõigust kinnistusraamatu kauda vabalt võõrandada ja pärandada ning koormata kõigi piiratud asjaõigustega, välja arvatud hoonestusõigus, kuna selline suhe oleks juriidiliselt väga komplitseeritud. Hoonestusüiguse kui kinnisasja sarnase õiguse õiguslik reziim nähtub hoonestusõiguse kohta avatud kinnistusregistri
§ 226. Isikliku kasutusõiguse üleandmine (3) Isikliku kasutusõiguse võib kinnisasja omaniku nõusolekul teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Isikliku kasutusõiguse omandaja ja esialgne omaja vastutavad kinnisasja omaniku ees isiklikust kasutusõigusest tekkivate kohustuste täitmise eest solidaarselt. (4) Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik. Isiklik kasutusõigus elamule (AÕS § 227) Isikul, kelle kasuks on see seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa. Kui kasutusõigus on antud mitmele isikule ühiselt nende elueaks, kestab see seni, kuni kasvõi üks neist isikutest on veel elus Isik võib elamusse majutada oma perekonnaliikmeid, samuti isikuid, keda on vaja tema eest hoolitsemiseks (sarnaselt võlaõigusliku üüriga)
Kõigil on õigus pärimisregistrist teada saada, kes on surnud isiku pärijad. Pärimistunnistus on tõend selle kohta, kes on surnud isiku pärijad ja nende pärandiosa suurus. Pärimistunnistusele ei märgita pärandvara koosseisu. 2. Notari tegevus kinnisvaratehingute juures Tehinguid kinnisasjadega tehakse üldjuhul notari juures. Tehing kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks peab olema notariaalselt tõestatud. Tehingu tõestamisel peab notar tehinguosalisi nõustama, selgitama välja olulised asjaolud ning koostama dokumendiprojektid. Notar esindab tehinguosalisi kinnistusraamatut pidavas kohtus, esitades kinnistamisavalduse kinnistusosakonnale. Võib kokku leppida, et ostu- või laenusumma makstakse notari
1 kW, siis võib tabelis esitatud väärtusi korrutada vastava kordajaga. Niikaua kui kordaja on sama nii R1 kui R2 jaoks, jääb attenuaatori sumbumustegur samaks. Elektroonika alused. Teema 5 Mõned elektrotehnika ja süsteemitehnika põhimõisted. Passiivsed resistiivsed vooluahelad. SDER 3. loeng 10.02.2011 19 (19) Arvutusnäide [2] Z0 -attenuaator on ette nähtud koormamiseks mõlemast suunast impedantsiga Z0. Sellised attenuaatorid on sümmeetrilised. Isegi kui nende sisend ja väljund on tähistatud, on sisend ja väljund omavahel vahetatavad. Kuna vaadeldavate attenuaatorite impedants on nii sisendil kui väljundil sama, siis on nende sumbumustegur detsibellides sama suur nii pinge kui võimenduse jaoks. Elektroonika alused. Teema 5 Mõned elektrotehnika ja süsteemitehnika põhimõisted. Passiivsed resistiivsed vooluahelad. SDER 3. loeng 10.02
Publitsiteedi põhimõte seisneb selles, et: 1. Tehinguline õigusmuudatus vajab kehtivuseks kannet kinnistusraamatus 2. Kinnistusraamatu kande osas eeldatakse selle õigsust (vt AÕS § 56) 3. Isik, kes toetub õiguse omandamisel valele kandele, on oma heas usus kinnistusraamatu õigsusse kaitstud (vt AÕS § 56') KINNISTUSRAAMATUÕIGUSE MUUD ÜLDPÕHIMÕTTED Kokkuleppepõhimõte – kinnisomandi üleandmiseks, kinnisasja koormava asjaõiguse seadmiseks, muutmiseks, koormamiseks või üleandmiseks on vajalik asjaõiguskokkulepe (AÕS § 64 ´) Kandepõhimõte – eelnevate toimingute tegemiseks on vajalik ka vastava kande tegemine kinnistusraamatusse Lahutamispõhimõte – kinnistamisel ja tehingute tegemisel eristatakse kohustustehinguid (kausaaltehinguid) ja käsutus tehinguid Abstraktsioonipõhimõte – kausaaltehingu ja käsutustehingu kehtivus ei sõltu üksteisest (TsÜS § 6 lg 4)
Kui kehtestatud üldplaneering puudub või kui maakonnaplaneeringust varem kehtestatud üldplaneering ei kajasta kehtestatud maakonnaplaneeringus sätestatut, on kehtestatud maakonnaplaneering valla ja linna detailplaneeringute koostamise või projekteerimistingimuste väljaandmise aluseks. [RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009] (41) Maakonnaplaneeringu kehtestamise korral avaliku veekogu ehitisega koormamiseks peab veeseaduse § 225 lõikes 1 sätestatud hoonestusluba vastama selle planeeringu nõuetele. [RT I 2010, 8, 37 - jõust. 27.02.2010] (5) Maakonnaplaneeringu koostamisel arvestatakse kehtestatud üldplaneeringutega või kokkuleppel kohalike omavalitsustega tehakse vajaduse korral ettepanek nende muutmiseks. (6) Maakonnaplaneeringu koostamisel võetakse arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise ning hädaolukorra riskianalüüsi tulemusi. [RT I 2009, 39, 262 - jõust. 24.07.2009]
On koormatav, st osaliselt ülekantav. Isikliku kasutusõiguse võib kinnisasja omaniku nõusolekul teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Isikliku kasutusõiguse omandaja ja esialgne omaja vastutavad kinnisasja omaniku ees isiklikust kasutusõigusest tekkivate kohustuste täitmise eest solidaarselt. Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik. * Tehnovõrk või rajatis: maapinnal, maapõues ning õhuruumis asuv kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustik, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldis või surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalik ehitis (AÕS § 158 lg 1) ISIKL. KAS.ÕIGUSE LÕPPEMINE Aluseks lõpetav sündmus või kokkulepe Kustutamiseks tuleb esitada notariaalselt kinnitatud avaldus ja puudutatud isiku
teel. 205. Kuidas on reguleeritud hoonestusõiguse kaitse? Hoonestusõiguse kaitse jaguneb kaheks: 1. omandist tulenevad nõuded- hoonestusõiguse rikkumise korral saab hoonestusõiguslik isik esitada kahjutasunõude. 2. nõusolekunõuded- kinnisasja omaniku õigustatud huvide kaitseks on ette nähtud, et võõrandamise ja koormamise võib siduda omaniku nõusolekuga. Hoonestusõigusliku isku seisundit on tugevdatud õigusega nõuda omanikult nõusolekut hoonestusõiguse võõrandamiseks või koormamiseks. Kui omanik keeldub nõusoleku andmisest piisava põhjuseta, on hoonestusõiguslikul isikul õigus esitada omaniku vastu nõusoleku andmist taotlev hagi. 206. Mida tähendab hoonestusõiguse omanikule langemine? Omanik, kes annab oma maatüki pikaks ajaks enda ja oma õigusjärglaste kasutusest välja ja peab selle väljaandmisega silmas ka teatud kindlaid eesmärke, vajab kaitset igakordse hoonestusõigusliku isiku lepinguvastase käitumise eest.
pannused ja seltsingu jaoks omandatu vara, samuti seltsinguvarasse kuuluva õiguse alusel omandatud vara. Abikaasadel on võrdne õigus ühisvara vallata, kasutada ja käsutada ja nad teevad seda kokkuleppel. Kui üks abikaasa teeb tehingu abikaasade ühisomandis oleva vallasasja võõrandamiseks, eeldatakse teise abikaasa nõusolekut. Registrisse kandmisele kuuluva vallasasja võõrandamiseks on vaja teise abikaasa nõusolekut. Seda on vaja ka kinnisasja võõrandamiseks ja koormamiseks piiratud asjaõigustega. Korteriomand. Korteriomandi ese ja korteriomanikevahelised õigussuhted. Kinnisasja kaasomandi erivorm on korteriomand. See omandivorm on loodud selleks, et võimalada omandit korterile. Mandri-Euroopa õigused tunnevad kahte korteriomandi mudelit. Mõlema mudel juures on aluseks kaasomand maale, kuid neid eristab suhtumine liitumispõhimõttesse, mille kohaselt maaga püsivalt ühendatud hoone jagab maatüki õiguslikku saatust. Selle põhimõtte
Õiguse mõiste tähendused: Rakendamise käik ja otsustus peavad olema kontrollitavad. 1) Objektiivne õigus kehtivate õigusnormidekogum 2) Subjektiivne õigus üksikule kuuluv konkreetne õigus. Õigussuhe on ka asja omandamine. Õigus kõigi vastu. Saab realiseerida, kui keegi võtab nt pastaka ära. Omanikul õigus hallata, kasutada. · Tsiviilõiguse tõlgendamine. Sotsiaalsed normid: 1) ÕIGUSNORMID; 2) tava- ja moraalinormid. Tõlgendamise eesmärk: õige arusaam tekstist. Tõlgendamine lähtub õiguskorras (sh normis eneses) sisalduvatest väärtustest. Tsiviilõiguse allikaks on ka tavad. ...
Asjaõiguse konspekt I kontrolltööks Lk 9-28 kommentaaridest Fr. G. Bunge Balti eraseadus 1864. Kodifitseeriti senised normid ja pandi need Rooma õiguse süsteemi. 4600 artiklit. 1919.a maareformi seadus, millega võõrandati suurem osa feodaalsest maaomandist. Pärast Maareformi tehti palju muudatusi Balti eraseadusesse, mis peamiselt tulenesid aadli eesõiguste kaotamises. 1920-ndate keskel asuti uue tsivseadustiku väljatöötamisele. Eesotsas prof J.Uluots. Tsivseadustiku esialgne variant valmis 1935a ja lõplik variant 1939.a. 1940.a pidi vastu võetama aga seda ei juhtunud. Pärast seda kehtis siin Nõukogude tsiviilõigus. Asjade käive oli väga piiratud, kuna maa oli riigi ainuomand ja käibes olid vaid vallasasjad. 1992.a võttis Riigikogu ühe oma esimese otsusena vastu õigusloome järjepidevuse kohta, seaduseelnõude väljatöötamisel tuli lähtuda enne 1940.a kehtinud õigusaktidest. Selle aja seadusloomele on iseloomulik alusmaterjalide kirevus...
Rakendussäte ei muutnud asjaõigusseaduses määratletud reaalosa mõistet ega välistanud ehitise reaalosa võlaõiguslikku koormamist. - 12. Kolleegium märgib, et ka 1. juulist 2003. a kehtiv AÕS § 74 lg 1 redaktsioon, mille kohaselt võib kaasomandis olevat asja võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel, nõuab asja reaalosa koormamiseks kõigi kaasomanike kokkulepet. Asja reaalosa koormamine koormab asja ja mõjutab kõigi kaasomanike õigusi asja suhtes. - 13. Kaasomandis oleva asja kasutuskorra kokkuleppe ja selle koormamise kokkuleppe kohta märgib kolleegium veel järgmist: ainuüksi sellest, et kaasomanikud on kokku leppinud ühise asja valdamise ja kasutamise, ei järeldu, et kaasomanikud on kokku leppinud kaasomaniku õiguses koormata tema valduses ja
teel. 205. Kuidas on reguleeritud hoonestusõiguse kaitse? Hoonestusõiguse kaitse jaguneb kaheks: 1. omandist tulenevad nõuded- hoonestusõiguse rikkumise korral saab hoonestusõiguslik isik esitada kahjutasunõude. 2. nõusolekunõuded- kinnisasja omaniku õigustatud huvide kaitseks on ette nähtud, et võõrandamise ja koormamise võib siduda omaniku nõusolekuga. Hoonestusõigusliku isku seisundit on tugevdatud õigusega nõuda omanikult nõusolekut hoonestusõiguse võõrandamiseks või koormamiseks. Kui omanik keeldub nõusoleku andmisest piisava põhjuseta, on hoonestusõiguslikul isikul õigus esitada omaniku vastu nõusoleku andmist taotlev hagi. 206. Mida tähendab hoonestusõiguse omanikule langemine? Omanik, kes annab oma maatüki pikaks ajaks enda ja oma õigusjärglaste kasutusest välja ja peab selle väljaandmisega silmas ka teatud kindlaid eesmärke, vajab kaitset igakordse hoonestusõigusliku isiku lepinguvastase käitumise eest.
nimetatud käsutusi tegema; - Eestkostetava isiku nimel kinnisasjade tasu eest omandamiseks, samuti anda eestkostetava isiku kinnisasja kasutusse andmiseks kolmandatele isikutele; - Eestkostetava isiku nimel ettevõtte omandamiseks, võõrandamiseks, rendile andmiseks, osaluste omandamiseks jur isikutes; - Väärtpaberite omandamiseks ja võõrandamiseks; - Laenude võtmiseks; - Eestkostetava vara koormamiseks või eestkostetav vastutab teise isiku kohustuste eest; - Loobuda eestkostetava nimel pärandist või annakust. Kui eelnimetatud tehing tehakse kohtu nõusolekuta, on selline tehing tühine, kui kohus ei kiida tehingut heaks (vt PerekS § 189 lg 1). Selliste tehingute tegemiseks ei saa seaduslik esindaja anda piiratud teovõimega isikule ka nõusolekut ega heakskiituilma kohtu nõusolekuta.
Personalipoliitika realiseerimine toimub järgmiste tegevuste kaudu: 1. arendada ja täiustada ettevõtte juhtimist; 2. mehitada töökohad optimaalselt kvalifitseeritud ja motiveeritud töötajatega; 3. tagada ettevõtte tegevuse tulemuslikkuse suurendamine töötajate teadmiste ja oskuste potentsiaali suurendamise kaudu; 4. rakendada arendatud tehnoloogilisi skeeme tööjõu optimaalseks koormamiseks ja tööjõutootlikkuse suurendamiseks; 5. rakendada töötaja isiklikule tööpanusele stimuleeriv palgakorraldus ja sotsiaalse tunnustuse süsteem; 6. rakendada süsteemset ja sihipärast personaliressursi juhtimist lähtudes ettevõtte strateegiast; 7. tutvustada ettevõtte strateegilisi eesmärke kõigile töötajatele. Personalipoliitika hõlmab järgnevaid personalitöö valdkondi: töökorraldus, personali
1.6.1.1 Ödomeeterteim Veeküllastatud pinnase korral peaks ödomeeter käitumist mingil määral; b) suletud poorides pinnasevees olev gaas muudab ***1.4 Lõimis ehk terastikuline koostis On otsustav tähtsus pinnase tagama teimiku kuivamise. pinnase elastsemaks; c) ka pinnasevees lahustunud gaas ei mõjuta praktiliselt omadustele, määratakse kõigi geotehniliste uuringute käigus. Tihti peale on Koormamiseks kasutatakse enamasti mehaanilisi kangisüsteeme aga ka pinnase meh-si omadusi. Välistingimuste muutumisel muutub(p, T), muutub just peenemate osade hulgal oluline mõju pinnase omadustele (määramiseks hüdraulikat. gaasi lahustuvus vees, sel juhul võib eraldunud gaas oma suurema mahu tõttu kasut terade läbimõõdu sõltuvust nende langemiskiirusest vees), jämedamate Rõngasse paigaldatud pinnaseproov kaetakse plaadiga, paigaldatakse
tuginedes oma uuringutele, mitte lootes ainult teistelt isikutelt saadud informatsiooni täpsusele ja/või täielikkusele; 4.1.4. Ostja välistab Müüja vastutuse võimalike Lepinguobjekti puuduste eest, mis ei ole varjatud puudused; 4.1.5. Ostja põhikapitalis välismaalaste või välismaa juriidiliste isikute aktsiatega määratud häälte arv ei ületa 50% (viiskümmend protsenti). 4.1.6. maaüksuse ostmiseks ja hüpoteegiga koormamiseks on nõukogu otsus (protokoll. . . . a). 4.1.7. Lepinguobjektiks oleval maaüksusel asuvad ehitised on Ostja poolt panditud AS-le vastavalt . . . . . . . . . a. sõlmitud pandilepingule reg.nr. . . . . . . . ; 4.1.8. maaüksuste ostmiseks on Ostja sõlminud laenulepingu . . . . . . . . Aktsiaseltsiga . . . . . . . . . a., mille alusel ta kohustus seadma ostetavale maaüksusele hüpoteegi . . . . . . . . Aktsiaseltsi kasuks esimesele järjekohale; 4.1.9
Veeküllastatud pinnase korral peaks seade võimaldama tagada teimiku kuivamise. Ronga läbimõõt on enamasti 5 kuni 10 cm ja kõrgus 2 kuni 4 cm. Mida jämedamateralisem on pinnas, seda suurem peaks olema rongas. Liialt suure läbimõõdu puhul on raske tagada proovi otspindade tasasust. Kõrguse suurendamine põhjustab ülemääraste hõõrdejõudude tekkimist proovi külgpindadel. Koormamiseks kasutatakse enamasti mehaanilisi kangisüsteeme aga ka hüdraulikat. Kõrguse muutuse fikseerimiseks on sobivad indikaatorkellad mõõtmistäpsusega 0,01 mm või sama täpsusega elektrilised andurid. Teimi käik on järgmine. Rõngasse paigaldatud pinnaseproov kaetakse plaadiga, paigaldatakse mõõtkellad ja koormisseadmega tekitatakse pinnases vajalik pinge. Teatud ajavahemike tagant fikseeritakse mõõtkellade näidud. Kui mõõtkellade näidud püsiva koormuse
teabevahetust, eelkõige telefoni, raadio, arvuti, faksi või televisiooni kasutamist, adresseerimata või adresseeritud trükise, sealhulgas kataloogi või tüüpkirja toimetamist tarbijani ja tellimislehega reklaami ajakirjanduses. Sidevahendite kaasabil sõlmitud lepingute regulatsiooni ei kohaldada, näiteks: 1) sotsiaalteenuste osutamiseks; 2) tervishoiuteenuste osutamiseks; 3) hasartmängus osalemiseks; 4) reisijaveoteenuse osutamiseks; 5) kinnisasja võõrandamiseks, selle asjaõigusega koormamiseks või kinnisasjaga seotud asjaõiguse käsutamiseks; 6) uue ehitise ehitamiseks või ehitise suuremahuliseks ümberehitamiseks; 7) eluruumi üürimiseks; 8) notariaalse tõestamise kaudu; KAASUSED I Kaasus Palun andke õiguslik hinnang järgmisele olukorrale: Katrin on kolme väikese lapse ema. Lapsed on vanuses 1-5 aastat. Ühel päeval otsustab Katrin, et oma laste kõrvalt võiks hakata pakkuma lastehoiuteenust ka teistele
Oluline on tähelepanu pöörata asjaolule, et kõikide lepingute sõlmimisel sidevahendite kaasabil ei ole võimalik rakendada VÕS §-dest 52 – 62 tulenevaid nõudeid. Sidevahendite kaasabil sõlmitud lepingute regulatsiooni ei kohaldada, näiteks: 1) sotsiaalteenuste osutamiseks; 2) tervishoiuteenuste osutamiseks; 3) hasartmängus osalemiseks; 4) reisijaveoteenuse osutamiseks; 5) kinnisasja võõrandamiseks, selle asjaõigusega koormamiseks või kinnisasjaga seotud asjaõiguse 19 käsutamiseks; 6) uue ehitise ehitamiseks või ehitise suuremahuliseks ümberehitamiseks; 7) eluruumi üürimiseks; 8) notariaalse tõestamise kaudu; 9) jne. § 54 lg1 kohaselt tuleb tarbijale mõistliku aja jooksul enne lepingu sõlmimist teatavaks teha: 1) pakkuja nimi ja aadress; 2) asja või teenuse põhitunnused; 3) lepingu jõustumise eeldatav aeg;
1) sotsiaalteenuste osutamiseks; 2) tervishoiuteenuste osutamiseks; 3) hasartmängus osalemiseks; 4) reisijaveoteenuse osutamiseks; 5) kinnisasja võõrandamiseks, selle asjaõigusega koormamiseks või kinnisasjaga seotud asjaõiguse käsutamiseks; 19 6) uue ehitise ehitamiseks või ehitise suuremahuliseks ümberehitamiseks; 7) eluruumi üürimiseks; 8) notariaalse tõestamise kaudu; 9) jne. § 54 lg1 kohaselt tuleb tarbijale mõistliku aja jooksul enne lepingu sõlmimist teatavaks teha: 1) pakkuja nimi ja aadress;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
