< 0: beff = b c = b (1 - ) ; be1 = 0,4beff; be2 = 0,6beff = 2/1 1 1>>0 0 0 > > -1 -1 -1 > > -3 Stabiilsustegur k 4,0 8,2/(1,05 + ) 7,81 7,81 - 6,29 + 9,782 23,9 5,98 (1 - )2 NÄIDE 3.1 Tsentriliselt surutud RK 4 posti efektiivristlõike leidmine Leida tsentriliselt surutud nelikanttorust posti 250×250×6 efektiivristlõige. Post on terasest S355 (fy = 355 N/mm2 ja fu = 510 N/mm2). Profiili 250×250×6 ristlõikepindala A = 5763 mm2. Määrame tabeli 3.1(1) järgi varda ristlõikeklassi. Profiili 250×250×6 külje puhaslaiuseks võib võtta eeltoodu kohaselt c = b 3t = 250 3×6 = 232 mm;
vastupidisel juhul vähendada kuni tingimus on täidetud. Otseselt mõõtmete määramist komplitseerib asjaolu, et nii R kui ka V sisaldavad vundamendi mõõtmeid või nende suhteid. V sisaldab mõõtmetest sõltuvat ja seega algselt teadmata vundamendi kaalu. 11 Lihtsamatel juhtudel (tsentriliselt koormatud lintvundament, üksikvundament dreenimata tingimustes) saab mõõtmed, vähemalt ligikaudu, leida otseselt. 4.4.1 Tsentriliselt koormatud lintvundament Enamasti on koormus lintvundamendile tsentriliselt rakendatud. Juhul kui mõjubki alalisest koormusest tingitud moment, on võimalik vundamendi talla nihutamisega e e2 e1 e M M1 -M2
Tuleb kontrollida seda tingimust ning vastavalt sellele leida ristlõikes mõjuvate pikijõudude tasakaalutingimustest survetsooni kõrgus x. Tugevustingimuseks on (Ne)Ed (Ne)Rd · Väikese ekstsentrilisuse korral > c (x > xc). Kontrollitakse tingimust ning see järel leitakse survetsooni kõrgus x ja tõmbearmatuuri pinge s1. Tugevustingimuseks on (Ne)Ed (Ne)Rd 44. Tõmmatud elemendi arvutuse põhimõtted, suur ja väike ekstsentrilisus (p 5.1). Elemendi ristlõige võib olla tsentriliselt (MEd = 0) või ekstsentriliselt (MEd 0) tõmmatud. Ekstsentriliselt tõmmatud elemendi tugevuskontroll toimub olenevalt pikijõu NEd asukohast. Kui pikijõud asub tõmbe- ja survetsooni pikiarmatuuri resultantjõu rakenduspunktide vahel , siis on tegemist väikese ekstsentrilisusega, vastasel korral suure ekstsentrilisusega. (a) pikijõud asub armatuuride As1 ja As2 vahel (b) pikijõud asub väljaspool armatuuride As1 ja As2 vahelist lõiku 45
11 4.1.3. Ehitise surve alusele. 13 4.2. Madalvundamentide projekteerimine kandepiirseisundi järgi. 4.2.1. Üldnõuded. 14 4.2.2. Vundamentide kandevõime arvutusmeetod. 16 4.2.2.1. Lintvundamendi mõõtmete määramine. 16 4.2.2.2. Tsentriliselt koormatud üksikvundament. 17 4.2.2.3. Ekstsentriliselt koormatud üksikvundament. 17 4.2.2.4. Kandevõime kontroll ebaühtlase aluse korral. 18 4.2.3. Tallamõõtmete määramine empiirilise "lubatud surve" abil. 20 4.3. Madalvundamentide projekteerimine kasutuspiirseisundi järgi. 21 4.3.1. Aluse deformatsiooni liigid. 21 4.3.2
joonis 1.3). Mingile betooni pingele c vastav kogudeformatsioon koosneb elastsest ja plastsest deformat- sioonist: c = c,el + c,pl Joonis 1.3 Joonisel 1.3: Joon 1 - diagramm hetkelisel koormamisel ( c,pl = 0); Joon 2 - diagramm koormamisel mingi antud kiirusega; Ecm - keskmine deformatsioonimoodul (määratakse pingel 0,4fc) ; Ec - algelastsusmoodul. Betooni piirsurvedeformatsioon tsentriliselt surutud elemendis v = const korral cu = c1 0,002 (2 mm/m), paindel või ekstsentrilisel survel c1 0,002 ja cu 0,0035. Tõmbel piir- deformatsioon on ligikaudu 0,00015 kuni 0,0002. 0,3 f cm Eurokoodeks 2 annab ligikaudselt E cm 22 ( GPa). 10 Betooni Poisson'i tegur on ligikaudu 0,2, pragudega betoonil 0. Joonisel 1
................................. 9 4.2 Ristlõikeklasside määramine ................................................................................................................. 14 4.3 Ristlõikeklassi 4 efektiivristlõike määramine......................................................................................... 19 5. RISTLÕIKE KANDEVÕIME ............................................................................................................................ 20 5.1 Tsentriliselt tõmmatud varda ristlõike kandevõime ............................................................................. 20 5.2 Tsentriliselt surutud varda ristlõike kandevõime .................................................................................. 20 5.3 Painutatud varda ristlõike kandevõime................................................................................................. 20 5.4 Ristlõike põikjõukandevõime...................................................
Sellest tingituna on väiksem rostvärgi maht või see võib üldse puududa. Suurema läbimõõdu tõttu on lihtsam vastu võtta ekstsentrilisi- ja horisontaalkoormusi. 3. Kohtvaiad saab valmistada täpse pikkusega, kuid rammvaiadel tuleb sageli ülemised otsad eemaldada. 4. Väiksem terase kulu. Rammvaiade armatuuri määravad transpordil tekkivad omakaalust tingitud paindemomendid ja rammimisel tekkivad surve- ning tõmbepinged. Tsentriliselt koormatud kohtvaiade puhul võib armatuurist üldse loobuda või kasutada seda ainult vaia ülemises osas juhusliku ekstsentrilisuse vastuvõtmiseks. 32. LOETLEDA VAIA KANDEVÕIME MÄÄRAMISE MEETODID KOOS LÜHISELGITUSEGA. Üksikvaia kandevõime määramiseks on mitmed võimalused. 1. Otsene meetod - staatiline koormuskatse 2. Kaudsed meetodid: - dünaamilise proovikoormamise alusel (vaia vajumi mõõtmise andmetel ja lainelevi mõõtmise andmetel);
R/A = c'Ncscic + q'Nqsqiq + 0,5BNsi, kus Nc, Nq ja N - kandevõimetegurid sc, sq ja s - talla kuju arvestavad tegurid ic, iq ja i - horisontaaljõust tingitud resultantjõu kallet arvestavad tegurid c' - efektiivnidusus q' - pinnase omakaalust tingitud efektiivpinge talla tasapinnas - pinnase mahukaal B - vundamendi talla laius Tsentriliselt koormatud lintvundamendi puhul on talla kuju ja jõu kallet arvestavad tegurid võrdsed ühega. Vundamenditalla laiuse leidmiseks võib kasutada valemit a 22 + 4a1 V1 - a 2 B= 2 a1 a1 = 0,5'N = 0,5 · 15,9 · 8,72 = 69,3 kN/m3 a2 = q'Nq + c'Nc dkk = 9,54 · 10,44 + 1,88 · 20,4 1,13 · 22 = 113,1 kN/m 2 kus ' talla alla jääva pinnase efektiivmahukaal (keskmine talla laiuse sügavuseni)
Tavaliselt püütakse termopinge taset alandada mitmesuguste konstruktiivsete võtetega. Näiteks torustikes moodustatakse painduvad kompensaatorid. 12. Surutud sale varras (põhiseosed, sirge varda stabiilsus ja kriitiline koormus, tugede mõju sellele; Euleri valemi kasutatavuse piir; varda arvutus survele). Nõtke ja kriitiline koormus: Mõlemast otsast liigenditele toetatud vardale mõjub tsentriliselt rakendatud jõud F. a. Tugevustingimuste rahuldamiseks peab olema tagatud b. Jäikustingimuse rahuldamiseks peab olema tagatud Isegi siis, kui koormus F on tugevustingimust kohaselt lubatav, võib varras kaotada stabiilsuse ja seega ka kandevõime. Seda nimetatakse nõtkeks, mille tagajärjel varras saavutab uue tasakaaluseisundi, kuid sellega kaasnevad suured siirded, on võimalik plastsete deformatsioonide teke ja purunemine.
põhjustavad koormused koondatud jõud jaotub pinnas. Vahelae serv ühele elemendile sisejõude alumises tasapinnas koormatakse horisontaalse kõikides ülejäänud konstantse pingena st koormusega tuulest. elementides, sisejõudude arvutuslikult on ristlõige Vahelagi peab selle jaotus on määratud süsteemi tsentriliselt koormatud. koormuse edasi kandma elementide omavahelise Kohalik tuulekoormus on põikseintele ja need jäikusega. Skeem 8.1 horisontaalkoormuseks. maandavad koormuse. Kõik Sisejõud vastasseintes Skeem 8.7 Lae toetumine see eeldab osavõtvate sõltuvad seinte jäikuste seinale. Sisejõud lagede konstruktsioonide töötamist omavahelisest suhtest. koormusest välisseinas
hõõrdetegur f=0,15 Pidades silmas 30% varu, saame Fv = (1,3*T) / (f*i*d). 10.Ekstsentriliselt koormatud keermesliide (poldid) Joonisel on kujutatud vasarpeapoldiga liide, mil tõmmatud poldi vardas lisandub paine. Maksimaalsed tõmbepinged keermestatud osa pinnal avalduvad : Selgub, et paindeosa mängib tugevuses peaosa. Seepärast tuleb konstrueerimisel jälgida, et paine ei tekiks tsentriliselt tõmmatud poltidesse. Tsentrilisele koormusele projekteeritud poltide ekstsentrilist koormamist tuleb igati vältida (a) ja kasutada selleks näiteks sfäärilise tugipinnaga mutrit või seaduvaid seibe (b). a) b) 11. Eelpingestatud keermesliide Loe läbi ka 2.3.3.1 Konspektist!
joonis 1.3). Mingile betooni pingele σc vastav kogudeformatsioon koosneb elastsest ja plastsest deformat- sioonist: εc = εc,el + εc,pl Joonis 1.3 Joonisel 1.3: Joon 1 - σ−ε diagramm hetkelisel koormamisel (εc,pl = 0); Joon 2 - σ−ε diagramm koormamisel mingi antud kiirusega; Ecm - keskmine deformatsioonimoodul (määratakse pingel 0,4fc) ; Ec - algelastsusmoodul. Betooni piirsurvedeformatsioon tsentriliselt surutud elemendis vσ = const korral εcu = εc1 ≈ 0,002 (2 mm/m), paindel või ekstsentrilisel survel εc1 ≈ 0,002 ja εcu ≈ 0,0035. Tõmbel piir- deformatsioon on ligikaudu 0,00015 kuni 0,0002. 0,3 f Eurokoodeks 2 annab ligikaudselt E cm = 22 × cm ( GPa). 10 Betooni Poisson’i tegur on ligikaudu 0,2, pragudega betoonil 0
1. Ehituskonstruktsioonide arvutamise põhimõtted, arvutusskeemid, tugevusarvutuse alused Kivimüüritise tugevuskontrollil omavad suuremat tähtsust normaal- ja tangensialapinged, tõmbepingete arvestamisest üldjuhul loobutakse. Normaalpinged määratakse avaldisega Sigma=N/A+-(M*y)/I N - on normaaljõud ristlõikes, M- on mõjuv moment, y - on vaadeldava punkti kaugus keskjoonest ja I- on ristlõike inertsimoment. Kivikonstruktsioonide ristlõigete suurte pindade tõttu võib nihkepinged nendel pindadel määrata üldiselt lihtsustatult- Tau=V/A V- on põikjõud ja A- on ristlõike pindala Põhinõuded projekteerimisele Konstruktsioon tuleb projekteerida nii, et ta vastuvõetava tõenäosusega jääb kavandatud ekspluatatsioonikulude korral sihipäraselt kasutatavaks kogu projekteeritud kasutusaja vältel ja ta on nõuetekohase usaldusväärsusega võimeline kandma kõiki tõenäoliselt esinevaid koormusi. Konstruktsiooni töökindlus tagatakse, kui kasutatakse nende proj...
Koopamaale enam ei tehtud, nüüd hakati minema anastavale majandamisviisile (küttimine, korilus, kalastamine), tootev majandusviis (põllumajandus, karjakasvatus). Inimene muutus paikseks, pikka aega elati ühes kohas. Vanimad asulad ja linnad. Kunstinäiteid on leitud kõikjalt (kivi ja luu), megaliitilised monumendid. Menhir püstises kõrged kivimonumendid Dolmen püstised kivimonumendid, millel lapik kiviblokk Kromlehh kui menhirid või dolmenid asuvad tsentriliselt (ringis) MESOPOTAAMIA KUNST Mesopotaamia on alanimetus Eufrati ja Tigrise alal või elanikud Erinevatel aegadel eksisteerisid erinevad riigid, millest tähtsamad olid: · Sumerid · Babüloonia (vana ja uus) · Assüüria · Pärsia SUMERI AKKADI PERIOOD Leiutasid: · Ratas · Kiri · Maailma vanim eepos (Gilgames) Vanimad linnriigid: · Babülon · Ur · Uruk · Nippur Oli madal, soine ala, mida tuli kuivendada, pealmiseks ehitusmaterjaliks oli savi.
siis pingeringi üks ots asub koordinaatide alguspunktis. Teim tehakse piisavalt üle 50%. EPN 7.1 annab järgmise jaotuse: 1. Vähese orgaanilise aine ühtlase koormise puhul on väiksem, see on servaaladel ja vastupidi, kiiresti, nii et poorivee surve ei saa hajuda. Seepärast nihkepinge purunemisel sisaldusega, 1 kuni 2%; 2. keskmise orgaanilise aine sisaldusega, >2 kuni 6%; vähenema keskosa all. Absoluutselt jäiga tsentriliselt koormatud võrdub poole vertikaalpingega f=1/2=cu. 3. rohke orgaanilise aine sisaldusega, >6 kuni 20%; 4. Väga rohke orgaanilise lintvundamendi all on pinged : p=2pk/(1-(y/b 1)2 , kus pk - keskmine Rootsis kasutatakse savi dreenimata nihketugevuse määramiseks laialdaselt aine sisaldusega, > 20% pinge, y - vaadeldava punkti kaugus talla keskpunktist koonusteimi
II korrus: g5k,II = 4, 0 · 0, 4 · 0, 4 · 25 = 16, 0kN g5d,II = 16, 0 · 1, 2 = 19, 2kN (225) I korrus: g5k,I = 4, 2 · 0, 4 · 0, 4 · 25 = 16, 8kN g5d,I = 16, 8 · 1, 2 = 20, 2kN (226) 5.1 Posti sisej~ oud Horisontaalkoormused hoonele v~ oetakse vastu hoone v¨alisseintega ja koormused vahelagedele ra- kenduvad postidele on p~ ohim~otteliselt tsentriliselt, seega arvutusliku normaalj~ou ekstsentrilisust ei ole. Seega v~oib hoone poste arvutada juhusliku ekstsentrilisusega normaalj~ouga koormatud surutud elementidena. Posti korruse p~orandapinna k~ ogusel m~ojuvad arvutuslikud sisej~oud: III korrusel: NEd,III = pd + g5d,III = 763, 0 + 10, 8 = 773, 8kN (227) II korrusel: NEd,II = NEd,III + pd + g5d,II = 773, 8 + 763, 0 + 19, 2 = 1556, 0kN (228) I korrusel:
Koormatud pinna keskpunkti all on pinged ja järelikult vajum suurem, kui äärealadel. Absoluutselt jäik vundament jääb aga vajumisel tasapinnaliseks (joon. 6.23). Järelikult peab koormus maapinnale ehk kontaktpinge jaotus muutuma jäiga vundamendi all selliseks, et paigutised kõigis talla punktides oleksid võrdsed. On loogiline, et pinge peab suurenema seal, kus vajum ühtlase koormise puhul on väiksem, see on servaaladel ja vastupidi, vähenema keskosa all. Absoluutselt jäiga tsentriliselt koormatud lintvundamendi all on pinged vastavalt lastsusteooria lahendusele kus pk-keskmine pinge y -vaadeldava punkti kaugus talla keskpunktist b1-pool talla laiust. 15 Analoogiline on valem ka kontaktpinge jaotuse kohta jäiga ümmarguse vundamendi all kus -vaadeldava punkti kaugus talla tsentrist, r -ümmarguse talla raadius.
vundamendi vahetu lähedusega. Pinnase kerkimist vundamendi kõrval ei pruugi esineda. Purunemine on iseloomulik suure süvise või koheva pinnase korral. Kolmandal juhul toimub purunemine vahetult talla all, kusjuures kõrvale jääva pinnase olukord ei muutu üldse või muutub väga vähe. Selline purunemine on iseloomulik kohevale, jäikade struktuursidemetega pinnasele. Käesoleval ajal käsitlevad lahendused tasapinnalist olukorda ja vertikaalset tsentriliselt mõjuvat koormust. Põhilahendist erinevaid tingimusi võetakse arvesse katseliselt määratud parandusteguritega. Toimunud maalihete analüüs ja teoreetilised uuringud näitavad, et enamvähem ühtlases pinnases on lihkepind kõverjooneline ja paljudel juhtudel lähedane ringsilindrilisele pinnale. Ringsilindrilise lihkepinna meetodiga kontrollitakse nõlva püsivust. Ringsilindrilist lihkepinda kasutavatest lahendusviisidest on enamtuntud ja
sadevete eemalejuhtimiseks, kuna liigne niiskus alus- ja vundamendikonstruktsioonides suurendab kondensaadi tekke ohtu, samuti juhib niiske keskkond soojust märgatavalt paremini - seega suurenevad ka soojakaod. 5. Ehitustarindid (Kontrollitud Kiisa poolt) 5.1 Eskiisige teraspostide võimalikud ristlõiked telgsurve korral ja näidake ära põhiline arvutuskäik EVS-EN 1993-1-1:2006 Olenevalt mõjuvate koormuste iseloomust võivad postid olla tsentriliselt või ekstsenriliselt surutud. Konstruktiivse kujunduse poolest jaotatakse postid täisseinalisteks näiteks I ristlõikega - ja liitpostideks mitu omavahel ühendatud ristlõiget sealhulgas diagonaalide või sidelappidega ühendatud diagonaalvardad. Postid võivad olla konstantse ristlõikega, astmelised või sujuvalt muutuva ristlõikega. Posti arvutuslik pikkus sõltub posti tüve pikkusest ja otste kinnitustingimustest.
Jä ik vu nd a m en t Joonis 6.23 Jäikuseta ja jäig a vun dam endi vajum ine Järelikult peab koormus maapinnale ehk kontaktpinge jaotus muutuma jäiga vundamendi all selliseks, et paigutised kõigis talla punktides oleksid võrdsed. On loogiline, et pinge peab suurenema seal, kus vajum ühtlase koormise puhul on väiksem, see on servaaladel ja vastupidi, vähenema keskosa all. Absoluutselt jäiga tsentriliselt koormatud lintvundamendi all on pinged vastavalt 2 pk p= (6.27) 2 y 1-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
