Ta väidab, et impulsimomendi tuletis aja järgi võrdub jõumomendiga: dL / dt = M . Ehk teisiti -jõumoment on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti. 8. Milline analoogia esineb kulg- ja pöördliikumise valemites? Pöördenurga vektori suund määratakse kruvi reegliga kui kruvi pöördliikumise suund ühtib keha pöörlemise suunaga, siis kruvi kulgliikumise suund ühtib pöördenurga vektori suunaga. 9. Mida nimetatakse vabadeks telgedeks? Vaba telg on pöörlemistelg, mille suhtes keha osadele mõjuvad tsentrifugaaljõud on tasakaalus. Vaba telje suhtes on pöörlemine stabiilne (telje asend ruumis säilib). Vabad teljed lõikuvad keha massikeskmes. 10.Kas inertsimomendi muutmine antud töös muudab süsteemile mõjuvat jõumomenti? Muudab küll, nad on võrdelises seoses.
Värvusidneks mõõdetakse tähe heledust eri spektripiirkondades ja määratakse tähesuuruste erinevused, mõõdetakse foomeeri abil ja sõltub pinnatemperatuurist. Granulatsioon on konvektiivsetele liikumistele iseloomulike pööriste ilming. Tähe ruumkiirus omaliikumine(kiirus)+kaugus+spektrijoonte nihkumine (Doppleri efekt). Hertzpungi- Russelli diagramm diagramm, kus iga tähte tähistav punkt graafikul, mille telgedeks on spektrilaas ja apsoluutne tähesuurus. Peajada on HR-diagrammil diagonaalne tähtedega tihedalt täidetud riba (90% tähtedest). Tähe areng lõpeb kui mõõtmete ja heleduse pidev kahanemine jõuab selleni, et tuumaane siserõhk peatab kokkutõmbumise ning tähest saab valge kääbus. Suuremad tähed võivad plahvatada noovad/supernoovad. Normaalsed peajada tähed kuuluvad 0,1 -50 Päikese massi vahemikku. Päike on 2. Põlvkonna täht, sest
Suunates suvalises keha punktis koordinaatteljed mööda selle punkti jaoks ehitatud inertsellipsoidi sümmeetriatelgi, saame kõik tsentrifugaalinertsmomendid võrdsustada nulliga. Keha mingi punkti jaoks ehitatud inertsellipsoid on selline pind, mille tsenter asub selles punktis ja mis määrab ära inertsmomendid suvalise telje jaoks, mis antud punktist lähtuvad ning mis moodustatakse võrrandi 0P = 1/ I p alusel 65. Millega võrduvad tsentrifugaalinertsmomendid juhul, kui telgedeks on võetud peainertsteljed? Analüütilisest geomeetriast on teada, et kui suunata koordinaatteljed hoopis mööda sümmeetriatelgi, siis langevad tema võrrandis korrutistega liikmed (xy ; yz ; zx) ära, sest nende kordajad võrduvad siis nulliga. 66. Mida nimetatakse punktmassi liikumishulga momendiks tsentri O suhtes? Masspunkti liikumishulga momendiks mingi tsentri suhtes nimetatakse sellesse tsentrisse rakendatud
laboratoorsetest= tähe vaatesuunaline liikumine; 5. Joonte ühesugune laienemine väljendab tähe pöörlemist; 6. Emissioon- ja neeldumisjooned koos= täheaine pidev väljavool; 7. Joonte lõhestumine= magnetvälja tugevus; 8. Heledad emissioonjooned= paks atmosfäär ümbritsemas väga kuuma pinda. 19.Mis on Hertzsprungi-Russelli diagramm? Kuidas seda koostada? Hertzsprungi-Russelli diagramm- 1913 H. Russeli koostatud diagramm, kus iga tähte tähistas punkt graafikul, mille telgedeks on spektriklass ja absoluutne tähesuurus. Kuidas koostada? 1. Võrrand, mille liikmeteks tähe mass, kiirgusvõime, d, t° ja keem koostis. 2. Täheks, mida modelleerida, võtame Päikese. 3. Leiame vajalikud andmed. 20.Mis on peajada? HR-diagrammil diagonaalne tähtedega tihedalt täidetud riba (90% tähtedest). Vastab erineva massiga tähtede tasakaaluseisunditele perioodil, kui tuumas toimub H2 süntees He'ks. 22.Millest tekivad tähed?
Sisukord 4 Sissejuhatus Oma alljärgnevas referaadis räägin ma tähe elust ja HR-diagrammist. Kui sain teada enda teema, mis mulle valiti loosimise teel, järgnes mul reaktsioon: ,,Ma ei tea sellest mitte midagi ju!" Kuid tänu sellele, et käisin hiljuti Tartu Teaduskeskuses AHHAA planetaariumis, tean ma nendest teemadest nüüd pealiskaudselt. Referaadis kirjeldan lühidalt ja lihtsalt tähtede füüsikast ja elust. 1. Tähe elulugu Alguses oli gaas. Selleks, et gaasist saaks täht, peab teda kokku suruma. Kosmiline gaas on niivõrd hõre, et isegi väga madala temperatuuri korral tasakaalustab siserõhk gravitatsiooni. Et külm gaas jahtub väga aeglaselt, võtab selline täheteke kohutavalt palju aega. (Tartu Tähetorni Astronoomiaring 1997-98) Täheteke algab molekulaarudus tekkinud gravitatsioonilisest ebastabiilsusest, mille põhjuseks võivad olla näiteks supernoovade lööklained või galaktikate ühinemisprotsessid. Kui piirkonna...
laboratoorsetest= tähe vaatesuunaline liikumine; 5. Joonte ühesugune laienemine väljendab tähe pöörlemist; 6. Emissioon- ja neeldumisjooned koos= täheaine pidev väljavool; 7. Joonte lõhestumine= magnetvälja tugevus; 8. Heledad emissioonjooned= paks atmosfäär ümbritsemas väga kuuma pinda. 19.Mis on Hertzsprungi-Russelli diagramm? Kuidas seda koostada? Hertzsprungi-Russelli diagramm- 1913 H. Russeli koostatud diagramm, kus iga tähte tähistas punkt graafikul, mille telgedeks on spektriklass ja absoluutne tähesuurus. Kuidas koostada? 1. Võrrand, mille liikmeteks tähe mass, kiirgusvõime, d, t° ja keem koostis. 2. Täheks, mida modelleerida, võtame Päikese. 3. Leiame vajalikud andmed. 20.Mis on peajada? HR-diagrammil diagonaalne tähtedega tihedalt täidetud riba (90% tähtedest). Vastab erineva massiga tähtede tasakaaluseisunditele perioodil, kui tuumas toimub H2 süntees He'ks. 22.Millest tekivad tähed?
Päikesel kulub ühe täispöörde tegemiseks umbes kuu. Sageli võib Päikese välispinna kohal näha kuuma gaasi pilvi. Neid kutsutakse protuberansideks. Tavaliselt on nende märkamiseks tarvis eriseadmestikku, sest muidu kaotavad nad Päikese pimestavasse valgusse. 18. Mida kujutab endast Hertzprungi-Russelli diagramm ning millist teavet saab selle diagrammi koostamisel ja uurimisel? Russeli koostatud diagramm, kus iga tähte tähistas punkt graafikul, mille telgedeks on spektriklass ja absoluutne tähesuurus. Saab teada tähtede vanuse. 19. Mis on galaktika ja kuidas kutsutakse meie kodugalaktikat? gravitatsiooniliselt seotud süsteem, mis koosneb tähtedest ja nende jäänustest, tähtedevahelisest tolmust ja tumedast ainest. meie kodugalaktika- linnutee. 20. Kirjelda tüüpilist galaktikat- Tüüpilisim on elliptiline galaktika, mis oma kujult on elliptiline. Spiraalgalaktikad on oma kujult kettad, millel on spiraalharud
· III -- hiiud, tähtsümbol g (giants); · IV -- allhiiud, tähtsümbol sg (subgiants); · V -- kääbused, tähtsümbol d (dwarfs); · VI -- allkääbused, tähtsümbol sd (subdwarfs); · VII -- valged kääbused, tähtsümbol w (white dwarfs). 19) Mis on Hertzsprung-Russelli diagramm? Kuidas seda koostada? HR diagramm on seos spektriklassi ja absoluutse tähesuuruse vahel. Diagrammis tähistab iga tähte punkt graafikul, mille telgedeks on spektriklass(värvus=temp) ja absoluutne tähesuurus(heledus). 20) Mis on peajada? Peajada on piirkond HR-diagrammil, kuhu on koondatud enamik(90%) tähtedest. 21) Seletage mõistet "tähemudel". Tähemudel põhineb matemaatilise teoorial, mis maapealse füüsika seadustest lähtudes seletab tähtede ehitust ja evolutsiooni.Tähemudelite vastavust tegelikkusele kajastab sarnasus vaadeldavate (tegelike) tähtedega..Tähemudeli koostamise aluseks on tähe mass,
temperatuur. Temperatuur (K) Värvus 103 nähtavad 3× 103 punased 4 × 103 oranzid 6× 103 kollased 104 valged (3-5)× 104 sinised HertzsprungRusselli diagramm 1905. a., kui oli mõõdetud küllalt paljude tähtede kaugused, leidis E. Hertzsprung seose spektriklassi ja absoluutse tähesuuruse vahel. 1913. a. koostas H. Russell diagrammi, kus iga tähte tähistas punkt graafikul, mille telgedeks on spektriklass ja absoluutne tähesuurus. See diagramm, mida tänapäeval nimetatakse Hertzsprung-Russelli, lühendatult HR-diagrammiks, on olnud suureks abiks tähtede uurimisel. Spektriklass - tähespektrite klassifikatsioon, mis on seotud tähtede temperatuuride ja värvidega. Eristatakse seitset peamist spektriklassi. Alates kuumematest ja sinisematest jahedamate ja punasemateni nimetatakse neid O-, B-, A-, F-, G-, K- ja M-spektriklassideks.
257. Mis on inertsellipsoid (selgitada oma sõnadega)? Inertsellipsoid on punktis O pind, mis on määratud võrrandiga I x x + I y y + I z z - 2 I xy xy - 2 I yz yz - 2 I zx zx = 1 Sellega saab kergesti kindlaks määrata 2 2 2 inertsmomendi suvalise punkti suhtes, mis lähtub punktist O. Selle abil saab leida ka peainertsteljed. 258. Millega võrduvad tsentrifugaalinertsmomendid juhul, kui telgedeks on võetud peainertsteljed? Tsentrifugaalinertsmomendid võrduvad nulliga, kui telgedeks on peainertsteljed. 33 259. Mida nimetatakse punktmassi liikumishulga momendiks tsentri O suhtes? Masspunkti liikumishulga momendiks mingi tsentri suhtes nimetatakse sellesse tsentrisse rakendatud vektorit, mis võrdub sellest tsentrist punktmassini tõmmatud
liikumine; 5. Joonte ühesugune laienemine väljendab tähe pöörlemist; 6. Emissioon- ja neeldumisjooned koos= täheaine pidev väljavool; 7. Joonte lõhestumine= magnetvälja tugevus; 8. Heledad emissioonjooned= paks atmosfäär ümbritsemas väga kuuma pinda. 19. Mis on Hertzsprungi-Russelli diagramm? Kuidas seda koostada? Hertzsprungi-Russelli diagramm- 1913 H. Russeli koostatud diagramm, kus iga tähte tähistas punkt graafikul, mille telgedeks on spektriklass ja absoluutne tähesuurus. Kuidas koostada? 1. Võrrand, mille liikmeteks tähe mass, kiirgusvõime, d, t° ja keem koostis. 2. Täheks, mida modelleerida, võtame Päikese. 3. Leiame vajalikud andmed. 20. Mis on peajada? Peajada on HR-diagrammil diagonaalne tähtedega tihedalt täidetud riba (90% tähtedest). Vastab erineva massiga tähtede tasakaaluseisunditele perioodil, kui tuumas toimub H2 süntees He'ks. 22. Millest tekivad tähed?
Tähtedes toimuvad füüsikalised protsessid Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Ühe tähe elulugu.........................................................................................................................5 Termotuumareaktsioonid.............................................................................................................7 Tähtede energiaallikad................................................................................................................9 Heeliumi tuumapõlemine..........................................................................................................11 Punaseks hiiuks muutumine..................................................
Ökoloogia eksam (LOOM 01.105) Eksamite küsimusi läbi aegade. (2004 – 2015) 1. Milline lause on õige: A. Umbes 90% maakera atmosfääris leiduvast süsinikust assimileeritakse aasta jooksul taimede poolt, millest umbes 20% kulub taimede hingamisele? B. Umbes kuuendik maakera atmosfääris leiduvast süsinikust assimileeritakse aasta jooksul taimede poolt, millest umbes pool kulub taimede hingamisele? C. Umbes sajandik atmosfääris leiduvast süsinikust assimileeritakse aasta jooksul taimede poolt, millest umbes neljandik kulub taimede hingamisele? Õige on B. Atmosfääri fond on kuus korda suurem kui aastane maismaa GPP. NPP aga ca 50% GPPS-t. 2. Milline järgnevatest võiks olla händikäp-tunnus? A. Varjevärvus; B. Ere värvus; C. Mülleri mimikri; D. Bates’i mimikri; Händikäp-tunnus on kandjale kahjulik, ere värvus on seda kuna teeb saaklooma kiskjale kergesti märgatavaks. Seega on õige B. 3...
· Spektrijoonte ühesugune laienemine väljendab tähe pöörlemist · Joonte lõhestumine võimaldab hinnata magnetvälja tugevust Tähtede suur mitmekesisus; on spektreid, kus jooned puuduvad, aga ka spektreid, kus pidev alusjoon on vaevu aimatav; 90% ainest on H, 9% on He ning 1% rasked elemendid (tähtede kaupa üsna suured erinevused) 18. Mis on Hertzsprungi-Russelli diagramm? Kuidas seda koostada? Iga tähte tähistab punkt graafikul, mille telgedeks on spektriklassi ja absoluutne tähesuurus. Värvus-heledus diagramm (HR-diagramm) näitab tähtede arvulist jaotust t* ja heleduse järgi. 20. Millest tekivad tähed? Täht tekib gravitatsioonijõu toimel kosmilisest gaasi-ja tolmupilvest. Tähe evolutsioon: Selleks, et gaasist saaks täht, peab teda kokku suruma. Et külm gaas jahtub aeglaselt, võtab täheteke palju aega. Kui suur gaasipilv on juba kokku tõmbumas, tekivad temas gaasivoolud, pilvede
Inertsmoment x-telje suhtes. 235. Mis on I y ja kirjutada selle valem? Inertsmoment y-telje suhtes. 236. Mis on I z ja kirjutada selle valem? Inertsmoment z-telje suhtes. 237. Kas tsentrifugaalinertsmomendid võivad olla nullid? Negatiivsed? 238. Mis on inertsellipsoid (selgitada oma sõnadega)? Inertsellipsoid on mingi sürr värk, millel on ilgelt keeruline võrrand. 239. Millega võrduvad tsentrifugaalinertsmomendid kui telgedeks on võetud peainertsteljed? 240. Mida nimetatakse punktmassi liikumishulga momendiks tsentri O suhtes? Punktmassi liikumishulga momendiks tsentri suhtes nimetatakse sinna tsentrisse rakendatud vektorit, mis võrdub sellest tsentrist masspunktini tõmmatud kohavektori ja masspunkti liikumishulga vektorkorrutisega. 241. Kuhu on suunatud antud tsentri O suhtes võetud punktmassi liikumishulga momendi vektor? Milline on selle moodul? Vektor
Inertsmoment x-telje suhtes. 235. Mis on I y ja kirjutada selle valem? Inertsmoment y-telje suhtes. 236. Mis on I z ja kirjutada selle valem? Inertsmoment z-telje suhtes. 237. Kas tsentrifugaalinertsmomendid võivad olla nullid? Negatiivsed? 238. Mis on inertsellipsoid (selgitada oma sõnadega)? Inertsellipsoid on mingi sürr värk, millel on ilgelt keeruline võrrand. 239. Millega võrduvad tsentrifugaalinertsmomendid kui telgedeks on võetud peainertsteljed? 240. Mida nimetatakse punktmassi liikumishulga momendiks tsentri O suhtes? Punktmassi liikumishulga momendiks tsentri suhtes nimetatakse sinna tsentrisse rakendatud vektorit, mis võrdub sellest tsentrist masspunktini tõmmatud kohavektori ja masspunkti liikumishulga vektorkorrutisega. 241. Kuhu on suunatud antud tsentri O suhtes võetud punktmassi liikumishulga momendi vektor? Milline on selle moodul? Vektor
sigma 1 on looduslik, kõrgemal asuvate kihtide tekkimist välditakse osavarutegurite ja puhul on tegemist ainult radiaalse kaalust põhjustatud pinge. kombinatsiooniteguritega, millega korrutatakse deformatsiooniga. Tulemused kantakse Sigma 2 on algpinge ja vundamendist tuleneva normkoormuste väärtused Pinnase omaduste graafikule, kus telgedeks vee maht V ja surve p lisapinge sigma pzi summa. Seega määratakse E arvutusväärtuse saamiseks jagatakse normatiivne Pressiomeeter on kasutatav liiva, kruusa ja igal elementaarkihil, kus sügavuti muutub nii alg arvutustugevus läbi osavaruteguriga Kandevõime ületihenenud savipinnase deformeeritavuse kui lõpppinge. piirseisundi puhul kontrollitakse kas määramiseks
Loeng 23.03.09. Kristjan Zobel Ökoloogia Ernst Haeckel 1866 (oikos) võttis kasutusele termini Ecology teadus organismide ja nende keskkonna vahelistest seostest. Põhirõhk on keskkonnal. Sõna keskkond tuleb mõista siin väga laialt. Biootiline ja abiootiline keskkond. Rohkem rõhku biootilisele. Ökoloogia põhimõistete kordamine: Ökoloogia jaoks olulised eluslooduse struktuuritasemed. Molekul Organ(organell) taimel leht, nina Isend · Unitaarsed organismid no problem. Organismid, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid, kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. · Modulaarne organism klonaalse paljunemise tulemus. Moodust org osad, mis on natuke, pooleldi või täiesti iseseisvad. Nt liivtarna elu. Maapeal eraldi, maa alla kõik ühendatud, ehk tegu sama taimega. Tegelikult üks isend, kuid ökoloogiliselt käituvad kui eraldi organismid. Populatsioon ühise genofondiga isendite kogum. Panmiktiline pop...
kaheks komponendiks: B-vektoriga ristuvaks vr ja B-vektoriga paralleelseks vp. Ristuva komponendi olemasolu põhjustab laengukandja täiendava ringjoonelise liikumise ümber magnetvälja suuna. Sellega kaasneb laengukandja liikumine kiirusega vp piki magnetvälja suunda. Tulemusena liigub laengukandja mööda kruvijoont (ruumilist spiraali). Nii liiguvad näiteks kosmilise kiirguse laetud osakesed Maa ionosfääris piki spiraale, mille telgedeks on Maa magnetvälja jõujooned. Pannes kosmilise kiirguse osakesed ümber Maa spiraalima, kaitseb Maa magnetväli otsese kosmilise kiirguse eest kõike elusat Maa peal. Elektromagnetväljaks nimetatakse elektromagnetilist vastastikmõju vahendavat välja, mille piirjuhtudeks on elektriväli ja magnetväli. Elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks nimetatakse elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel. Magnetväljas liikuvale laengule mõjuv jõud
• Spektrijoonte ühesugune laienemine väljendab tähe pöörlemist • Joonte lõhestumine võimaldab hinnata magnetvälja tugevust Tähtede suur mitmekesisus; on spektreid, kus jooned puuduvad, aga ka spektreid, kus pidev alusjoon on vaevu aimatav; 90% ainest on H, 9% on He ning 1% rasked elemendid (tähtede kaupa üsna suured erinevused) 18. Mis on Hertzsprungi-Russelli diagramm? Kuidas seda koostada? Iga tähte tähistab punkt graafikul, mille telgedeks on spektriklassi ja absoluutne tähesuurus. Värvus-heledus diagramm (HR-diagramm) näitab tähtede arvulist jaotust t* ja heleduse järgi. 19. Mis on peajada? Peajada on piirkond HR-diagrammil, kuhu on koondatud enamik (90%) tähtedest. 20. Millest tekivad tähed? Täht tekib gravitatsioonijõu toimel kosmilisest gaasi-ja tolmupilvest. Tähe evolutsioon: Selleks, et gaasist saaks täht, peab teda kokku suruma. Et külm gaas jahtub aeglaselt, võtab täheteke palju aega
koordinaatide süsteemi. Valime selleks parempoolse täisnurkse koordinaatide süsteemi. Süsteemi koordinaatide alguse O paigutame vurri riputuspunkti. Vurriga seome koordinaatide süsteemi xyz. Koordinaatide süsteemi alguspunkti O paigutame vurri riputuspunkti. X telje suuname mööda vurri peatelge. Telje y suuname ekvaatori tasandis, z vertikaalselt alla. Teljed y ja z on liikuvad, kuid ei ole seotud vurri pöörlemisega. Neid nimetatakse ka Resal’i telgedeks. Maaga seotud liikumatu koordinaatsüsteemi tähistame OX0Y0Z0. Vurri asendit liikumatu koordinaatsüsteemi suhtes iseloomustavad nurgad α ja β, mida nimetatakse ka Euleri nurkadeks. Nurga α moodustavad tasandis X0OY0 telg OX0 ja vurri peatelje x projektsioon tasandile X 0OY0. Nurga β moodustavad vurri peatelje x projektsioon tasandile X 0OY0 ja peatelg x. Nurk β loetakse positiivseks kui y telje positiivse suuna poolt vaadatuna vurri peatelje liikumine on nähtav vastupäeva
ökosüsteemis. Hutchinsoni niss - bioloogilise liigi kohastumuseks ehk bioloogilise liigi ökoloogiliste nõudluste kompleks. (Kohastumine genotüübi muutumine evolutsioonis vastavalt keskkonnatingimustele. Tulemusena saavutatakse suurem kohastuvus. Kohanemine ontogeneetiline (areng sünnist surmani) muutumine. Elu jooksul genotüüp ei muutu. Ei too kaasa muutusi genoomis.) Tänapäeval käsitletakse nissi kui ruumi osa hulgamõõtmelises hüperruumis, mille telgedeks (dimensioonideks) on olulised ökoloogilised faktorid, milles vaadeldav liik suudab püsivalt elada ehk, millele ta on kohastunud. Liigi omadus, mitte populatsiooni! · Fundamentaalne ehk autökoloogiline niss (potentsiaalne vaadeldav liik oleks suuteline elama). · Realiseerunud ehk sünökoloogiline niss (tegelik ei lasta elada kõikides sobivates tingimustes, ei realiseeri oma tegelikku potentsiaali).
nikol. 60. Optiline anisotroopsus. Valguse kaksikmurdumine. Kaksikmurdumiseks nim nähtust, mille puhul ainele langev loomuliku valguse laine jaguneb murdumisel kaheks - tavaliseks laineks (o) ja ebatavaliseks laineks (e), mis levivad aines erinevais suundades erinevate kiirustega, olles omavahel ristsuundades polariseeritud. Igas kaksikmurduvas aines esineb kas üks või kaks sihti, milles kaksikmurdumist ei esine. Neid suundasid nim optilisteks telgedeks. Kaksikmurdumist esineb ainult anisotroopsetes ainetes, s.t ainetes, kus füüsikalised omadused on erinevates ruumisuundades erinevad. Sellisteks aineteks on põhiliselt kristallid, millel ei ole kuubiline struktuur. Sel juhul võib aine dielektriline läbitavus ε omada erinevais suundades erinevaid väärtusi, kuna kaugused ja vastasmõjud naaberaatomite vahel on erinevates suundades erinevad. Anisotroopsetes ainetes on valguse kiirus erinevates suundades erinev. Kui kristalli langevast
Peale sellist asendamist saame võrrandi millest a2b2-ga jagades saame ellipsi kanoonilise võrrandi. Omadus 1. Ellips on sümmeetriline koordinaattelgede suhtes. Omadus 2. Ellipsi lõikepunktid x-teljega on ( -a ; 0 ) ja ( a ; 0 ) ning y-teljega ( 0; - b ) ja ( 0; b ) . Punkte ( ± a ; 0 ) ja ( 0; ± b ) nimetatakse ellipsi tippudeks. Tippe ( -a ; 0 ) ja ( a ; 0 ) ühendavat lõiku ning tippe ( 0; - b ) ja ( 0; b ) ühendavat lõiku nimetatakse ellipsi telgedeks. Arvud a ja b on ellipsi pooltelgede pikkused. Ellipsi telgede lõikepunkti ( 0; 0 ) nimetatakse ellipsi keskpunktiks. Ellipsi kui joone kuju sõltub ainult arvude a ja c valikust. Definitsioon. Arvu e := c/a nimetatakse ellipsi ekstsentrilisuseks. Kuna a > c > 0, siis näeme, et mistahes ellipsi ekstsentrilisus kuulub vahemikku (0, 1). Leiame ekstsentrilisus ellipsi pooltelgede a ja b kaudu: Kui e=0, siis 1 0 ,
Tegevusharu võib olla ka kahanev Maatriksi kujul esitamine võib olla ülelihtsustatud Turuliidriks olemine küpsetes tegevusharudes ei garanteeri rahalehma staatust 53 Maatriks ei võta arvesse sünergiaefekti ärakasutamist suurema väärtuse loomiseks äriüksuste koostöös Tegevusharu atraktiivsuse/ äriüksuse konkurentsitugevuse maatriks Maatriksi telgedeks: Tegevusharu pikaajaline atraktiivsus Äriüksuse tugevus (konkurentsipositsioon) McKinsey maatriks Tegevusharu atraktiivsust mõjutavad: Turu suurus ja kasvutempo Konkurentsijõudude tugevus Sotsiaalsed ja ökoloogilised piirangud Tegevusharu reguleeriv seadusandlus Sisenemis- ja väljumisbarjäärid Hooajalised kõikumised ning sõltuvus majandustsüklitest Kapitalivajadus Tekkiva tegevusharuga seotud ohud ja võimalused
Biosüstemaatika teooria ja meetodid Prof. Erast Parmasto loengukursuse konspekt Esimene versioon, okt. - nov. 1994 0. Sissejuhatus. 0.1. Biosüstemaatika on teadus eluslooduse mitmekesisusest: selle vormi- dest, põhjustest, tekkest; liikide ja teiste süstemaatika ühikute piiritle- misest, nimetamisest ja teaduslikut põhjendatud klassifitseerimisest. Kasutatakse ka lühemat nimetust süstemaatika (alates Linné tööst 1737. a.), kuid süstematiseeritakse ka elutu looduse nähtusi. Camp ja Gilly (1943) kasutasid biosüstemaatika mõistet erinevas tähenduses: eelkõige tsütogeneetiliste uurimiste kohta. See nimetusviis on aga juba ammu aja- lukku vajunud. Et käesolevas kursuses segimineku ohtu pole, kasutatakse mõlemat terminit siin samatähenduslikena. - Kasutusel on ka sõna taksonoo- mia (esmakordselt 1813. a. De Candolle poolt); nende tähenduserinevus pole aga ühtselt käsitlet...
Stenotoop – spetsialistid, kitsa ökoloogilise amplituudiga Eurotoop – elavad kõikjal kus vähegi võimalik, laua ökoloogilise amplituudiga. Nt: kuusk ja mänd Kui kuusk ja mänd kasvavad samal alal, surub kuusk männi alla. Ökoloogiline nišš = kohastumuste kompleks • Liigi omadus, mis määrab, mis rolli liik evolutsioonis täidab. Ökoloogiline nišš on see osa n-mõõtmelisest faktorruumist, mille telgedeks on olulised ökoloogilised faktorid kus liik suudab edukalt eksisteerida, ehk tingimused, millele liik on kohastunud. n = faktorruumi mõõtmelisus n = 1. Ökoloogilist amplituudi saab vaadata kui ühemõõtmelist nišši. 22 n = 2. nt: kuuse ja männi 2-mõõtmeline nišš. Märgitakse ringina, sest äärealadel on mulla niiskus ebasoodne ja
tundmise ja arvestamise järele. Metsa kasutamine, sealhulgas ka turismi arendamiseks, eeldab täpse ülevaate omamist metsamaade looduslikest tingimustest ja nende territoriaalsest varieeruvusest. Parima ülevaate annab metsakasvutingimustest E. Lõhmuse poolt koostatud metsakasvukohatüüpide ordinatsiooniskeem (ordineerimine - korrastamine ökoloogilisteks seeriateks vastavalt nende suhtele üksteisega ja telgedeks olevate ökoloogiliste faktorite gradientidega). Klassifikatsiooni põhiüksuseks on metsakasvukohatüüp. Oluline on silmas pidada, et metsatüpoloogias kasutatavad klassifikatsiooniüksused on kokkuleppelised väljavõtted - mets kui ökosüsteem moodustab harva selgelt piiritletavaid üksusi. Kasvukoha tingimuste ja nendele vastavate metsakoosluste varieerumine on üldjuhul pidev, tunnuste muutumine toimub enamasti järk-järgult. Soid on võimalik klassifitseerida mitmeti
Kui pinnase deformatsiooni. Küllalt pika silindri puhul on tegemist ainult pinnase maht suureneb, mida saab fikseerida mõõtes vertikaalpaigutust. Pinnase liiv tiheneb praktiliselt samaaegselt koormuse asetamisega, siis radiaalse deformatsiooniga. Katse tulemused vormistatakse graafikuna, kus mahu suurenemist nihkel nimetatakse dilatatsiooniks. Muidugi on veeküllastatud savi tihenemine võtab aega kümneid minuteid või isegi telgedeks on vee maht V ja surve p. Graafiku esimene kõver osa I kajastab kobestunud pinnase nihketugevus väiksem. Kohevas liivas põhjustab tunde. Tihenemise kiirusest oleneb koormusastme kestus. Savi pikaajalise silindri ja puuraugu seina vahelise ebatasasuse täitumist. Pinnase nihe täiendava tihenemise, kuna on vabu poore, kuhu terad nihkudes deformeerumise põhjuseks on peamiselt tema väike veejuhtivus
P u u ra u k J o o n i s 4 . 2 6 M e n a r d ' tü ü p i p r e s s io m e e tri s k e e m Suurendades järk-järgult vee rõhku silindris, mõõdetakse vee mahu kaudu silindri laienemist, seega silindrit ümbritseva pinnase deformatsiooni. Küllalt pika silindri puhul on tegemist ainult pinnase radiaalse deformatsiooniga. Katse tulemused vormistatakse graafikuna, kus telgedeks on vee maht V ja surve p (joon. 4.27). p III II p p0 V I V0 V J o o n is 4 .2 7 P re s s io m e e tr i k a ts e tu le m u s te g ra a f ik Graafiku esimene kõver osa I kajastab silindri ja puuraugu seina vahelise ebatasasuse täitumist ja seda ei võeta arvesse andmetöötluses
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
