Jumus ja halastus tänapäeva maailmas Julmus ja halastus on kaks vastandlikku nähtust,millega me igapäev kokku puutume. Kaldun arvama, et julmust leidub tänapäeva ühiskonnas rohkem. See võib aga tuleneda sellest, et halastust me lihtsalt ei märka, sest vägivallast, julmusest ja hoolimatusest räägitaksa rohkem.Meedia kaudu same osa maailmas toimuvatest nii headest kui halbadest sündmustest.Kumba on siis tänapäeval rohkem kas julmust või halastust? Üheks julmuse näitajaks on kindlasti sõjad. Uudistes võime iga pave kuulda lahingutest Kosovos ja saada osa sealsetest kurbadest sündmustest. Kuid mitte ainult seal, vaid ka mujal maailmas sõditakse.Selle tulemusel saavad tihti surma süütud tsiviilisikud, sealhulgas naised ja lapsed, hävitatakse nende kodud ja muudetakse maa elamiskõlbmatuk. Kas ei näita see julmust, hoolimatust? Riigijuhid ja tähtsad ametnikud
Lugemispäevik Autor: Peet Vallak Pealkiri: Rahapada Tegelased: Ado ja konstaabel Hunt Konstaabel Hunt tuleb Ado kahjustatud maja juurde. Hunt tahab Ado vangi panna. Ta luurab maja ringi ja avastab Ado köögilaua juurest. Samal hetkel kirjutab Ado 50 margasele 0 juurde ja teeb sellest 500 margase rahatähe. Hunt koputab aknale ja Ado ehmatab. Hunt on karmikäeline ametnik ja Ado teab et selle eest läheb ta vangi. Ado üritab Hundilt halastust paluda aga Hunt ei halasta. Hunt märkab lähenevat vankrit ja loodab sellega külasse saada. Ta läheb tee äärde ja karjub "Stopp". Vanker aga ei peatu. Tee on auguline ja vankri koorem kukub ühel hetkel pikali. Koorem kukub Hundile peale ja ühe hetkega hakkab koorem põlema ja suitsema. Konstaabel jäigi kadunuks ja Ado ei läinudki vangi.
torkas vanapagan teda õlga ning võttis ise verd. Kui kratt ärkas ellu, rääkis ta kubjasega uhkeid sõnu kasutades ja ütles et ta on voolanud jõena mööda linnu, lennanud auruna ja nüüd sai ta lumena võime rääkida. Hiigelsuur kratt läks põlema. Suur koll tuli rehepapi juurde inimliha sööma, tulemuseta üritas rehepapp teda ümber veenda ning lõpuks virutas talle pihlakapuust tehtud vemblaga, koll palus halastust ning leppisid kokku et too võib tulla tagasi ainult kana või lambana. Liina armastas kubjast Hansu, aga Hans armastas mõisapreilitt. Rehepapil tuli idee, et korraldab mõisapreiliga kohtumise, kus Tiina esineb mõisapreilina. Lumemees andis nõu Hansule mõisapreilile luuletuse kirjutamisel. Muna Ott tuli nõia juurde ning palus kirikuhärra lolliks teha, sest ta oli ähvardanud Otti. Nõid viskas Otti antud kirikuhärra juuksed potti ning jahvatas neid nagu jahu. Nii unustaski
Isa lubas poisil soovida ühe soovi. Poiss soovis sõita ühe korra päiksevankriga üle taeva. Isa püüdis teda ümber veenda ja hoiatas teda kuid poiss ei kuulanud. Siis pidi poiss teele asuma. Helios ütles talle, et ta sõidaks maa ja taeva vahepeal mitte kumbagi kõrvetades. Algul sõitsid hobused tuttavat teed mööda kuid tundsid siis, et ebakindel käsi hoiab neid ja hakkasid perutama. Nad kõrvetasid maad ja taevast. Maa palus Zeusilt halastust. Zeus võttis maa palve vastu ning lõi Phantheoni välguga. Helios oli poja surma pärast kurb ja kattis näo kätega ning sellest tekkis öö. Midas Tegelased: Midas, Dionysos, Silenos, Paan, Apollon, Tmolos. Elas kord upsakas kuningas Midas, kes oli veinijumal Dionysose suur austaja. Talumehed tõid tema juurde purjus vanamehe, kes oli korjanud Midase viinamarjapõllult suurimaid kobaraid. Midas tundis mehes ära Dionysose kasvataja Silenose
aga ei olnud). 1917. a algas nälg-lisandus epideemia. USA-s ei olnud raskusi aga Venemaal oli suurtes raskustes, sest oli kannatas sõjas ja ühiskonnas mahajäänud. OKUPATSIOON JA VÄGIVALD. Hõivatud territooriume püüdsid ressurssidest tühjendada siiski kõik sõjas osalenud riigid. 1915. a Armeenias Türgi vägede vallandatud etniline puhastus, mille käigus tapeti üle pooleteise milj inimese. KADUNUD SUGUPÕLV. Sõda muutus julmemaks, inimlikkust ega halastust polnud. Sõjast tagasi pöördunud mehed ei suutnud kohaneda normaalse eluga, nende senised väärtushinnangud olid purustatud, sõjas osalenud põlvkonda nimetati ,,kadunud põlvkonnaks". Paljud mehed tõmbusid elust tagasi, suhtumine oli passiivne, neile tundus et riik ei tunnustanud nende ohvrimeelsust piisavalt. See omakorda põhjustas pahameelt valitsuse ja demokraatliku riigikorralduse vastu laiemalt, aidates kaasa totalitarismi levikule sõjajärgses Euroopas.
aega muretu ja lausa idülliline, kuid sõjaga lagunes traditsiooniline baltisaksa ruum. Baltisakslased seisid äkitsi silmitsi olukorraga, kus neil ei olnud enam oma kohta. Eesti ja Läti aladel ei olnud nende jaoks enam väga ruumi ja sõjast kurnatud Saksamaa ei oodanud neid tegelikult samuti. Nad olid jäänud üksinda. Ilma maa ja kindla tulevikuta. Sõjas oli palju hukkunuid, metsad raiuti maha ning maad ja mõisad võõrandati. "Heldeke! Halastust! Need kartuli- ja linavabariigid kuidas nad peaksid püsima jääma? Kui kõik metsad on maha raiutud, saavad nad ainult liiva eksportida! See matside majandus kukub ju kindlasti kokku... Võõrandamine: see on ju puhas röövimine! Vargad ja röövlid... (Vegesack 2009:595) just sellised mõtted keerlesid romaani lõpus Aureli peas. Aurel ei suutnud seda muutunud elukorraldust välja kannatada ja lahkus Saksamaale nagu enamus baltisakslasi
Daniel kohtub Karliga, tunneb ta ära ning meenutab talle lapsepõlve. Daniel ei suuda Karli tappa, pigem kõduneb vangikongis Karl kohtub Hermannit, tema tegemisi jälgides tuleb päevavalgele karm tõde Vana Moor, vendade isa ei olegi surnud, vaid on viidud koopasisesesse vangikongi varjule. Peale kurba uudist Karli surmast vanahärra minestas, kuid kõik arvasid,et Vana Moor oli hinge heitnud. Kui isa kirstus ärkas, palus ta Franzilt halastust, kuid tulutult. Isa viidi vangikongi nälga surema ning kirstu tema asemele pandi koer Karl leiab isa vangikongist ning päästab ta ja palub Schweizeril Franz alatute tegude eest tappa 5 Vaatus Daniel kõnnib laterna ja reisikompuga, valmis lossist lahkuma, kuna ta ei suutnud Karli tappa nagu Franz oli seda soovinud Franz kargab meeleheites ringi, rääkides oma halvast unenäost, on pisut hullunud Laseb enda juurde kutsuda Pastor Moseri
Hayley süüdistab teda pedofiilias kuid Jeff eitab kõike. Tüdruk lämmatab meest nii kaua kuni ta taaskord meelemärkuse kaotab. Sel korral ärgates on ta söögilaua külge aheldatud ning tema genitaalidele on asetatud jääkott. Hayley teatab talle, et kastreerib Jeffi tema koletu teo eest. Hayley paneb ka kaamera üles, et mees saaks ise samal ajal protseduuri otsepildis jälgida. Muidugi on Jeff täielik argpüks ning anub viimse hetkeni halastust kuid Hayley näeb teda läbi ja alustab siiski kastreerimisega. Kui tüdruk on lõpetanud, läheb ta pesema kuid jätab köidikud nii lõdvalt, et mees saab lahti rabeleda. Jeff näeb, et tal on kõik alles ning nutab õnnest. Ta järgneb Hayleyle vannituppa kuid Hayley on targem, kui Jeff oodata oskas. Ta ootab meest elektripüstoliga ning annab talle laengu. Jeff on taas teadvusetu ning nüüd ärgates seisab ta toolil, käed seljataha seotuna ja silmus ümber kaela.
Minu arvates sobisid kõik lood selle kontserti konteksti ideaalselt, sest see rääkiski maalist "Surmatants". Kontserti 6. osas kõlavad löökpillid ja viiuli kõrvust läbilõikav ning kõrge heli, 11. osa kõlas aga väga süngelt, kellad tilisesid, väga mitmehäälne laul, palju kõrgeid ja samas ka madalaid hääli. Peale 17.osa istus osa koorist põrandale, peale 18. osa muutusid seni helesiniselt kumanud prozektorituled roosakaks. 20. osas laulja paluks justkui Surmalt halastust. Väga võimas hääl, madalad toonid, elav muusika. 27. osa ajal lahkutakse lava alt ning minnakse üles lavale, naistel näod kaetud musta looriga. Surm seisab pinkide vahekäigu alguses dirigendi taga, seljaga publiku poole. Võrreldes enda varasema muusikakogemusega oli see võimas elamus. Lauljate ja pillimängijate oskus oli minu arvates tasemel. Teos koosnes kokku 28 osast ja etendus kestis veidi üle tunni. Minu arvates
kus lōpmata tahaks käima minna. Ōhtuti käin metsaserval, (Kareva 1990:53) hulgun läbi linna. Kui piinav nälg mind sunnib tänavale. (Talvik 1998:395) Oh, kui oskaks minna nüüd (Masing 1998:479) Ja leiad minu sest ma seisan siin, (Kareva 1990:33) sa leiad minu leiad mustast ööst. Tead ju kyll, ma pole iialgi olnud vapper. (Masing 1998:501) Kasutu (Kareva 1990:15) Väsinud Vana Kole Naine. Ma olen end tallata lasknud (Liiv 1998:70) ja mōnikord lüüagi… Ei ole halastust. (Kareva 1990:29) Ning iga läbipōletatud aastaga (Talvik 1998:397) roog maine näib mul kibedam ja toorem. Ometi oli: Ah pōrgu! (Kareva 1990:29) Palju, nii palju (Alver 1998:418) näis ühtmoodi kōik oli ühtviisi tume (Kareva 1990:29) ning siiski puhas surma värvidest. (Bristol 2012:70) Aga mina muudkui ootan ja ootan. Külm hakkab. (Merilaas 1998 530) Kasuta elu elamiseks, mitte suremiseks, ning kōike muud ka (Bristol 2012:17) eks ju. (Kareva 1990:43)
oma mõistus tagasi. Abdallo (Alar Haak) kes on Babüloonia kuninga vana väepealik, koondas kuningale palju ustavaid sõdalasi ja läksid Fenenat päästma. Fenena,Zaccaria ja heebrea rahvas on juba peaaegu hukkule määratud, kui ilmub Nabucco oma väega. Nabucco ülistas veelkord heebrealaste jumalat, et nad veel elus on. Nabucco sai oma eksimusest aru ja Abigaille võtab mürki. Ta palub veel kuningas Nabuccolt ja tema tütrelt Fenenalt andestust ja jumalalt halastust. Etendus lõppeb õnnelikult ja võimsalt. Olin saanud hea teatri elamuse. Lava oli väga lahedalt üles ehitatud ja esinejate kostüümid olid silmatorkavad eriti sõduritel ja preestritel.
juhtudest · See on sõnavara olulisim osa, mille põhjal tehtud ka järeldused Emotsioonisõnavara vorm · Substantiivid (ligi kolmveerand), adjektiivid, verbid · Omasõnad · Morfoloogiliselt komplekssed Emotsioonide põhinimetused · Viha, armastus, rõõm ja kurbus · Viha algne tähendus mõru, kibe · Rõõm algselt onomatopoeetiline (helisid jäljendav) keelend · Kurbus laenatud vanavene või balti keelest · Armastus tuletis tüvest arm, mis tähendab halastust Emotsioonisõnavara iseloomulikud jooned · Palju keelendeid sarnase tähendusega, sama tüvega, ent morfoloogiliselt erikomplekssusega Nt armastus, armas, armastav, armastama, armumine, armatsema, emaarmastus, loomaarmastus, hästi suur armastus Nt viha, vihkama, vihastamine, vihkamine, vihkan, äkkviha, viha välja valama, püha viha, vihavaen Vormiliste erinevuste põhitegurid: · emotsioonimõisted on erinevad sõnaliigid
mereväes ja soomusrelvade alal Kasutusele tulid tankid Hakati pommitama lennukitelt Kujunes välja positsioonisõda Pommitamine lennukitelt http://www.picturesofworldwar1.com/wp-content/uploads/2012/02/3.jpg (04.10.15) Briti tank I maailmasõjas Click icon to add picture http://www.rokkorfiles.com/photos/EM-Aberdeen-2.jpg (04.10.15) Kadunud põlvkond Sõda oli julm Võideldi viimase hinge tõmbeni ning halastust ja inimlikkust ei tuntud Ellujäänutele jäid jubedused meelde igaveseks Sõjas osalenud ei suutnud oma igapäevase elu juurde tagasi pöörduda ning muutusid passiivseks Sõda jäi neid jälitama Kadunud põlvkond Click icon to add picture http://www.irishtimes.com/polopoly_fs/1.1777515.1398785036!/i mage/image.jpg_gen/derivatives/box_620_330/image.jpg (04.10.15) Kasutatud allikad M. Laar, L. Vahtre, Lähiajalugu I (lk 46 – 50)
Ta tundis, et kui ta nüüd põgeneks, siis ta ei oleks päriselt õnnelik, tundes, et ta on reetnud neid inimesi, kes oleks Orani jäänud. 3. 3)Isa Paneloux arvas, et Jumal karistab neid katkuga, sest inimesed ei olnud piisavalt kirikus käinud ja Jumalale näidanud, et nad teda austavad. Ta ütles, et inimesed suhtuvad Jumalasse valesti. Nad teavad, mis on patt, kuid ei hoidu neid tegemast. Nad teevad pattu ja siis kui viitsivad, lähevad armu ja halastust küsima. Kuid Jumala juures peab olema kogu aeg, tihti peab käima kirikus, siis on see alles tõeline asutus Jumala vastu. Kahjuks ei ole raamatus mainitud kas inimesed tõesti nii palju pattu tegid või kas linn oli räpane, aga kindlasti oli katkul mingi põhjus, miks ta levima hakkas. Midagi ei juhtu ilma põhjuseta. 4. 4)Rieux püüdis olukorda kõigest väest parandada. Kuid õige pea oli ta ükskõikne ja automaatselt diagnoosis patsientidele katku
Lõpuks ütles ta välja, et pole Mõškini jaoks piisavalt hea, näidates just ühiskonna poolt tekitatud survele allajäämist. Mõškin oli oma käitumise poolest lunastaja – teda on võrreldud isegi Jeesusega. Ta ei kartnud alandust ja aitas teisi iga hinna eest. Eriti südantlõhestav oli lugu Mariest, mis illustreeris täpselt ühiskonna karmust ja jäärapäisust. Ühest süütust tütarlapsest tehti märter ja mitte keegi külaelanikest ei leidnud oma südames halastust vaesele ja naiivsele lapsele. Mõškin aga läbis Marie aitamiseks raskusi, mis tavainimesele tunduksid väljakannatamatud. Dostojevski näitas sellega, et väärikust saab saavutada ka alandatuse kaudu. Teos ongi just sellel põhimõttel üles ehitatud. Kati Eliisabet Peterson 11.klass
Nad kuulevad kuidas surevad inimesed korisevad ja oigavad. Pidev hirm saadab neid päevast päeva, nähes oma ema sõpru ja võistluskaaslasi suremas. Lahingus muutuva sõdurid inimloomadeks, seal ei ole armu andmist. Nad saavad aru, et vaenlane on samasugune inimene nagu nad ise. Neil on kodus emad, isad, lapsed, naised. Lõpuks saavad ka nende lähedased kirju kellegi isa, poja, mehe hukkumisest. Neid jäävad samuti leinama lähedased, aga ei saa olla mingit halastust. Sõda on karm ja on valida, kas sureb vaenlane või sured ise. Kõik võitlevad oma elu eest. Kui sõda on läbi on nad muutunud timemateks, aga nad ei kaota inimlikkust. Nad suudavad kaasa tunda sõduritele, kes on haavatud ja piinlevad valudes. Kaastunnet jätkus ka peategelasele Paulil kui ta tappis prantslase, kes hiljem mürtsulehtris tema silmade all suri. Võitluskaaslased olid väga lähedased, nad hoolisid üksteisest, jagasid oma toitu, suitsu, jooki. Rääkisid oma
Samal ajal kui vaimulikud õpetasid, et enne läheb kaamel läbi nõelasilma kui rikas pääseb taevariiki, ahnitsesid nad ise kokku maist vara. Kui usklikud mõistsid hukka vaimulike varaahnust ja nõudsid tagasipöördumist varakristliku võrdsuse juurde, teatas paavst, et igasugused varanduse jagamise nõuded on vastuolus piibliga, kuna ka Kristusel ja tema jüngritel olevat olnud isiklik omand. Jumal ise lõi vaesed ja rikkad. Rikkad selleks, et nad näitaksid oma helduse ja kristlikku halastust aidates vaeseid, vaesed aga, et nad paluksid jumalat oma heategijate hindeõnnistuse eest. Äärmist vaesust ja sellega kaasnenud kerjamist peeti loomulikuks. Kirikupühade kui ka muude pidustuste käigus toimus teinekord demonstratiivne hoolitsemine kerjuste eest kõrgest soost isikud jagasid väljavalitud santidele almuseid, kostitasid neid söögi ja joogiga ning erilise vagaduse märgina pesid neil isegi jalgu
ja nõuab kaastunnet kõikide elusolendite vastu (armastuseetika õpetab meile õiget suhtumist ainult teistesse, aga mitte iseendasse). Ainult aukartusel elu ees põhinev eetika on täielik. Eetika, mis käsitleb ainult inimese suhtumist kaasinimestesse, võib olla väga sügav ja elujõuline, kuid ta jääb poolikuks. Nii pidi inimene paratamatult selleni jõudma, et mõistis hukka teist liiki elusolendite karistamatu südametu kohtlemise ja nõudis eetikalt halastust neilegi. Aukartus elu ees kätkeb elementaarse vastutuse mõistet, mis tuleb inimesel esmalt omaks võtta. Vastutuses peitub jõud, mis sunnib meid õilistama oma individuaalseid, ühiskondlikke ja poliitilisi veendumusi. Eneseteadlikuks saanud elutahtest sündinud aukartus elu ees sisaldab maailma-ja elujaatuse ning eetika üheskoos ja üksteisele. Eetika nõuab, et inimene otsustaks iga kord ise, kuivõrd võib ta jääda eetiliseks
ennastohverdavalt aus. Kuninganna Iokaste on naiselik ning linnarahvale väga sümpaatne daam. Ta sünnitab Oidipuse ja hiljem talle ka 4 last. Iokaste on truu oma abikaasale, toetades teda igati. Pime ennustaja Teiresias hoolib oma kuningast ja püüab teda tõest säästa, kuid on sunnitud tõtt rääkima. Kuningas Oidipuse kasuisa Kotintose vürst Polybos ja kasuema Merope lapsendasid Oidipuse, kuna olid lastetud. Siiski jätkus neil halastust ja armastust võõra hüljatud lapse vastu. Karjane, kelle kohustuseks oli vastsündinud laps surma saata. Kaastunde tõttu andis ta lapse kasvatada, mitte ei jätnud teda surema. Jumalaid iseloomustati kui tarku, õiglasi, inimlike omadustega ennustajaid, kes võivad saata rahvale nii head kui halba. Kokkuvõte Teeba kuningas Laios, kohutatud ennustusest, mille järgi ta pidi surema poja käe, andis käsu äsjasündinud pojal jalad läbi pista ja jätta ta Kithaironi mäele.
et tegelikult armastus mehesse ei ole muutnud. Hiljem saabub don Juan koju ja teatab oma isale, et ta on muutunud, ütleb, et ta on oma eksirännakutelt tagasi jõudnud, kuid valetab, aga isa jääb uskuma. Oma teener tal seejuures usub algul don Juani, kuid too seletab talle ära, et see oli ainult silmakirjalikkus, millega ta tahtis oma isaga ainult ära leppida. Lõpus kui don Juan Sganarellega rääkis ilmub vaim kes tahab, et don Juan paluks halastust taevalt. Kuid don Juan ei kahetsenud oma patte ja tahab hoopis mõõgaga vaimu niiöelda ära tappa, kuid samal hetkel lõi välk, mis tapab mehe hoobilt ning don Juan vajub maa alla. Teos on kirjutatud proosas, komöödiana viies. Selle raamatuga tahtis autor kätte maksta oma tsenseerijatele ning meelitada teatrisse suurt hulka publikut. Don Juani temaatika oli sel ajal Pariisis väga moes. Minule see raamat meeldis vahelduseks. Mind hämmastas väga raamatu lõpp.
näitajaks. Lapse roll vanal ajal Laps oli oma vanemate vara. Keskmine laste arv oli 3. Laste arvu piirati. Rikkad loobusid lastest, eriti tüdrukutest. Kui lapse endale jätta, siis jätkus talle tavaliselt armastust ja hoolt. KESKAEG Vastukaaluks vabadustele seksuaalelus hakati järk-järgult üha enam rõhutama karsklust ja tsölibaati. Varakristlased toetasid alandlikkust, halastust, üks teise aitamist, askeetlikke eluviise. Rõhutati lõbule pühendumise kahjulikkust ja hinge puhastamise tähtsust. Rooma impeeriumis levis üha enam prostitutsioon. KESKAEG Väideti, et seksuaalsuhe on saatana leiutis. Ihadele järeleandmisesse ja enese hellitamisesse suhtuti kui inimlikku nõrkusesse. Kord juba sõlmitud abielu pidi kestma surmani. Keskaegne suhtumine seksuaalsusesse: askeesi ja karnevalikultuur. Varakeskaegset ühiskonda on nimetatud
Usundid: Kristlus- vanus 2000 aastat; rajaja Jeesus Kristus; püha raamat- piibel- Uus Testament. Harud: katoliiklus (Kesk-, Lääne-, Lõuna-Euroopa, Ladina-Ameerika); protestandid jagunevad luterlased, metodistid, baptistid, nelipühalised, anglikaanid (Põhja-Ameerika, Põhja-Euroopa); õigeusk (Venemaa). Kristlus väärtustab inimeste võrdsust, armastust, halastust, individualismi. Islam- tekkis 7. sajandil; rajajaks Muhamed; püha raamat- koraan; jumal- Allah; sallimatu teiste usundite suhtes; levik: Põhja-Aafrika, Edela-, Kesk-Aasia; usu tugev mõju haridusele, ärile, kultuurile, poliitikale, käitumisele; kindlad traditsioonid: riietud, 5 korda päevas palvetamine, ei tohi alkoholi juua ja sealiha süüa, üks kord elus tuleb Mekas palverännakul käia, paastumine, olulisel kohal perekond. Budism- tekkis 5-6 sajand eKr; Buddha õpetus-
Halastus ja ohverdus Fjodor Dostojevski raamatu „Kuritöö ja karistus“ põhisüžee järgib Raskolnikovi elusaatust, kuid ühe läbiva teemana on seal inimeste vahelistes suhetes halastus ja ohverdus. Kõigis tegelastes halastust ei leidunud, näiteks Sonja kasuemas, kes sundis Sonjat pere heaks raha teenima. Tütarlaps ei hoolinud tema sundimisest vaid tal oli kahju oma õdedest ja vennast. Ainus tegevus, millega ta suutis raha teenida, oli olla tänavaprostituut. See oli tüdruku jaoks väga suur ohverdus. Sonjal aitas vastu pidada sügav usk Jumalasse, mis andis veel lootust, et kõik hea pole maailmast kadunud. Tema lihtne usk Jumalasse oli osa tema tugevusest. Sonja
Kokkuvõteks võin öelda, et Jumal ja surm olid inimesed suurimad hirmud. Hirmus elati päevast päeva, ka pidutsedes ja tehes teisi toredaid tegevusi. Mitte keegi ei pääsenud surmast ega usust. Vaimulikud juhtisid peaaegu kogu maailma, peeti maha ka ristisõdasid ja kuningatest kõrgemateks said vaimulikud preestrid. Inimesi õpetati juba noorest saadik kartma jumalat, kuid mitmed inimesed astusid üle nendest piiridest ja alles surivoodil said aru, et olid teinud valesti ning palusid halastust preestrilt. Katk hävitas keskajal mitmeid peresid, kodusid ja sundis inimesi põgenema. See oli probleem, mis oli ülemaailmne. Oli neid inimesi, kes pääsesid katkust või surmanuhtlusest või piinakaristustest aga surmast neid ei päästnud keegi. Inimene võis olla talupoeg või aadlik, ta kartis surma ja jumalat endiselt ja elas selle hirmuga kuni elupäevade lõpuni. Nagu ütleb maal "Surmatants" siis surres on kõik inimesed ikkagi võrdsed ja seisus ei loe enam midagi.
Esimese maailmasõja lahingutes umbes 10 miljonit sõdurit. Haavata sai sõjakeerises umbkaudu 20 miljonit sõdurit. See on ligikaudu 15-kordne Eesti rahvaarv, seega väga palju. Esimese maailmasõja lahingute koledused jäid sügavale inimeste mällu. Varem oli sõjas väliselt veidike rüütellikkust, kuid maailmasõja kaevikutes kadus see väga kiiresti. Sõda muutus iga päevaga järjest julmemaks ning halastust, kui sellist ei tuntud. Sõjast tagasi pöördunud mehed ei suutnud tihti kohaneda enam normaalse eluga. Nende senised väärtushinnangud olid purustatud ja uusi polnud juba kerge leida. Rahuaegses maailmas oma kohta leidmata tõmbusid paljud mehed elust tagasi ning muutusid järjest passiivsemateks. Sõjas osalenud põlvkonda on nimetatud ,,kadunud sugupõlveks". Paljud rindel sõdinud mehed tundsid rahuajal, et riik ei tunnustanud nende ohvrimeelsust piisavalt ning see tõi kaasa
Iliast hakati kirjutama ajal kui oli tekkinud harjumus sõjast, teos ise on väga verine ning näitab sõja kultuuri, mis sisaldab ka käitumiseetika tundmist (näiteks kuidas ümber käia tapetuga). Selle eetikakoodeksi vastu Iliase kangelane eksiski. Lohistades, oma sõbra tapnud, vastase kuninga poja laipa, enda järel ümber Trooja linna. Eeposes ongi välja toodud kaks vastandit Kleos ja Eleos. Esimene neist tähistab hiilgust või valgust, teine inimlikku halastust. Sealt ka probleemipüstitus, et kumb on olulisem. Kui aga Hektori isa Priamos tuleb Achilluse juurde ja palub oma poja laipa tekib kolmas väärtus sophosyne e mõõdutunne. Eluloo puhul on tegemist ajalooga. Mihhail Lotman on loengus öelnud: "Ajalugu ei ole mitte minevikus toimunud sündmused, vaid ajaloo kohta kirjutatud sündmused." Järelikult on lugu väga subjektiivne. Kindlasti ei muuda see, et allikas ei ole "objektiivne" teda kasutuskõlbmatuks
ja arvamuste vahel, mis ei pruugi aga alati õiglased olla. Tihtipeale paneb üks osapooltest end maksma, kuid teine saab selle tagajärjel tugevasti kannatada. Ka inimsuhetes peegeldub väga palju selliseid olukordi ning see puudutab eranditult meid kõiki. Poliitika on nagu kassi-hiire mäng. Inimsuhetega manipuleerimine on aga nagu mängimine tikkudega - ohtlik ja vähemalt ühele osapooltest kannatusterikas. Õigluse jalule seadmine on seejärel pikk töö. Poliitika ei tunne halastust, elus aga on see jõud, mis võib inimesed selles maailmas muuta paremaks. Samuti on aususega. On tavaline, et rääkides poliitikast, välistatakse ausus. Inimestelt aga ootame täiesti loomulikuna just seda, et meile ei valetataks. Seejuures aga unustame ära, et sama oodatakse ka meilt. Minu meelest on Shakespeare näidendis "Hamlet" läbiv tegevus see, et peategelane otsib lahendust isa vaimu antud ülesandele: maksta kätte, seejuures jättes hing rüvetamata
Tema laul oli nii võimas, et valitses kogu loodust. Sümboliseerib usulist hoiakut, mis lahendab kõik konfliktid. Jung kirjeldab 4ja teadvuse funktsiooni: mõtlemine, tunded, intuitsioon ja aistingud. Sümbolid: · Hirvejaht - allegooriline sümbol viitab seksuaalaktile. Näit 16 saj Lucas Cranachi maal. · Võti lukuaugus seksuaalne sümbol, ent mitte alati. Näit 15 saj Robert Campini maalil uks sümboliseerib lootust, lukk halastust ja võti Jumala poole püüdlemist. · Anima on mehe alateadvuses paiknev naiselik alge. Seda sümboliseerib mõlemasooline figuur ehk hermafrodiitne. Goethe nimetas seda Igaveseks naiselikkuseks. See on sisemise alge vabastamine mida läheb vaja loomingulisteks saavutusteks. · Logos mehe tarkus, Eros naise seotus · Kristus pakub inimesele vaimset kindlustunnet kuna ta on Jumala poeg taevas.
Kusagilt aegade hämarusest meenub tsitaat :"Kui armastad, siis ei valeta". Raamatut lugedes oleksin nii väga tahtnud Lillile öelda, et mõelgu, milliseid tagajärgi tema salatsemine hiljem tuua võib. Kuidas peaks Leo kogu oma maailma kokkuvarisemisele reageerima? Lihtsalt naeratades selja pöörama ja minema jalutama, sisendades endale, et juhtunu oli kõigest unenägu? Varjude eest ei saa ju lõputult põgeneda mingi aeg saavad nad oma ohvri niikuinii kätte ja siis juba halastust ei ole. Leo lugu lõppes tema jaoks psühholoogilise traumaga ja ,,narri kuljustega", mis olid märk tema hulluks minemisest. Niisiis põhineb armatus paljudel erinevatel teguritel, mis siiski lõppkokkuvõttes taanduvad kõik usalduseni välja. Järelikult on lubatud kõik, mis ei kahjusta omavahelist usaldust ja ühtehoidvustunnet, sest kui kindlustunne kaob, variseb kokku ka kõik muu raske töö ja vaevaga ehitatu.
aktiivne ning hea ärivaistuga. Moslemit iseloomustab ausus, kõrge moraal, tagasihoidlikus ja abivalmidus. Rääkima peaks vaid siis, kui on midagi öelda. Tagarääkimine ja tühi jutt on patt. Usukombed islamis on tegevused, mida pidevalt korratakse, et kujundada harjumust elada kombeliselt. Nagu ka paast, mis tugevdab meelt hoidumaks keelatud kirgedest ja halbadest kavatsustest. Ka palverännak omab kõlblusega seotud eesmärki. Armuandide andmine vaestele õpetab inimesele halastust ja kaastunnet. Püha sõda on muhameedlaste ühine kohus. Islami traditsioon aga jagab selle neljaks, millest esimesed 3 on enesekasvatuseks. Viimane kategooria on sõda väljapoole, kuid ka siin on teatut normid. Keelatud on tappa naisi, lapsi, vanureid ja relvastamata vaimulikke nende usust sõltumata. 6 3. PEREKOND JA KODU Üks kõrgemaid väärtusi araabia ühiskonnas on perekonna au hoidmine. Kõikidesse
Raamat räägib selleaegsest vangla elust, mille eest inimesi kinni pandi ja kuidas neid karistati. Kuidas inimesi saadeti asumisele ja sunnitööle, lisaks olid veel füüsilised karistused nagu piitsaga peskmine ja kepihoobid, mida anti tohutult suurtes kogudes- nii 500 kuni 4000 hoobi haaval. Karistusi saadi kätte veel mitmetes kordade, sest inimene pole võimeline üle 1500 piitsahoobi korraga saama (see käis tugevamate inimeste kohta). Ükski hoop ei jäänud saamata-- halastust praktiliselt ei eksisteerinud. Teose teema, probleemistik: Kõige jubedam tundus inimeste muutumine ükskõikseks, külmaks ja kalgiks. Umbes nagu loomastumine, ainult et loomad tapavad, et süüa, kuid vanglas istus palju inimesi, kes tapsid lõbu pärast. Need inimesed ei valinud oma ohvreid, tapsid külmalt ka väikseid lapsi, tihti ka piinasid oma ohvreid ennem tapmist. Karisutsed olid aga kõigile samad-- sellised inimesed võisid
mitte sügavusse, vaid lasub pigem horisontaalselt eri kaugustel. Selgelt ei ole eristatav ka värviperspektiiv, tekitades mulje kaosest ja segadusest. Meistritöö pealkiri ,,Kuningate pidusöök" ei jäta vaatajale palju mõistatada, millega pildil tegu on. Oluline oleks aga mainida, et ilmselt valis autor meelega kujutamiseks just jõuka seltskonna, et seda saaks kõrvutada laua ees kägaras olevate kahe vaese inimesega, kes justkui halastust paluksid. Seega toob autor vaatajani inimestevahelise hierarhia ja ühiskonnas leiduva ebavõrduse. Tõepoolest, kui kerjused on samal tasandil koeraga, siis nendest kõrgemal on aadlikud, kuid nemad omakorda on kellestki alamad, millele viitavad kuningate poole suunatud ja ristatud käed. Samas on kõik tegelased kujutatud sarnaste toonidega, mis võib tähendada seda, et tegelikult on nad kõik lihtsalt inimesed ja üksteisega võrdsed. Ristatud kätte tõttu võib olla tegu mingi usulise
allutatud tunnete väljendamisele. Mida näen mina. Kolmas osa alatrist ehk viimasest osast on peateemaks kuningad. Keskel troonil istub kuningas, käes oma sau, temast vasakul aga piiskopp ning paremal lihtkodanik. Kuninga ümber on väikesed lapsed, kes palvetavad tema jalge ees. Vasakpoole külgtiib räägib sügavast metsast, mis on hävinud, puu otsas istub lind, arvatavasti vares. Maas istuvad kaks meest, üks tundub olevat vaene, kes palub abi ja halastust teise korraliku mehe käest. Parempoole külgtiib räägib päise päeva ajal toimuvast sõjast, sest tollel ajal olid sõjad vägagi esinevad. Alumises osas on kujutatud portreesid. Keskel on ühe inimese portree ning temast vasakule ja paremale jäävad portreed on mitmekesi. Keskel on Värvikasutusel eelistatud rohkem beeze (pastelseid) toone ning tiibades erksai toone. Figuurid on väga ilusti ja korrektselt joonistatud. Tegelik maali sisu
Miks mehed olid nii võlutud Carmenist? Carmenil oli see võõramaalase ilus, mis oli suureks faktoriks. Ilmselt mingeid maagilisi asju kasutas ka, sest ometigi oli ta ju nõid. Tema erines teistest naistest sellega, et ta oli ülbe, enesekeskne ja iseseisev, mis oli selle ajastu kohta väga imelik ja uus. Miks Carmen palus Don Josel teda mõrvata? Esiteks Carmen teadis, et Don Jose suudab seda ning tal polnud mingit halastust talle. Carmenil oli nii palju sisemisi probleemi, et ta ei suutnud ka Don Josed armastada. Miks minategelane usaldas Don Josed kuigi teejuht tegi mitmeid viiteid, et meest ei saa usaldada? Kuna minategelane jäglis Don Jose kehakeelt ning ta lootis viisaka ja normaalse suhtumisega mitte olla Kuna minategelane jäglis Don Jose kehakeelt ning ta lootis viisaka ja normaalse suhtumisega mitte olla temale ohuks
Roomas oli naine kogu elu mehe lapsepõlves isa, hiljem abikaasa võimu all, tal ei olnud poliitilisi õigusi ega õigust otsustada oma elu üle. Aga kodu piires oli abielunaine auväärne isik. Laps oli Roomas vanemate vara, kes võisid vabalt otsustada tema elu üle. Keskaeg See oli aeg, mil levis Rooma impeeriumis prostitutsioon aga vastukaaluks vabadusele seksuaalelus hakati üha enam rõhutama abielu väärtust. Varakristlased toetasid alandlikkust, halastust, üksteise aitamist ning rõhutasid lõbule pühendumise kahjulikkust. Väideti, et seksuaalsuhe on saatana leiutis ja pattu langenud Aadama väljamõeldis. Kuna Lääne-Euroopas peeti sageli sõdu, oli au sees mehelik võitlusvõime, jõud ja julgus. Aga naise saatuse määras suguvõsa. Varakeskaegses ühiskonnas oli sündimus küll suur aga 45% lastest suri, ning nende vanemad olid napilt täisealised. Laste suremus oli suur sagedaste sünnituste ja
seal Katoliku preestrite hulgas nähtud korruptsiooni ja ebamoraalsuse pärast. Naastes Saksamaale, läks ta Witterbergi ülikooli, et maha suruda enda vaimne segadus. Martin paistis oma õpingutega silma ning sai doktorikraadi, millega sai temast seal ülikoolis usuteaduse professor. Läbi tema piibli õpingute, Martin Luther leidis lõpuks religioosse valgustatuse. 1513. aasta alguses, kui Luther koostas loenguid, luges ta Pslam 22 esimest rida, kus Kristus nuttis halastust ristil, nutt oli sarnane Lutheri enda pettumusest jumalasse ja religiooni. 2 aastat hiljem, kui ta koostas loengut Pauli kirjast roomlastele, luges ta ’’Nad lihtsalt elavad usust’’. Ta juurdles seda seletust mõnda aega, kui lõpuks ta mõistis, et võti vaimseks päästmiseks pole mitte jumala kartmine ega orjastamine religioossesse usuõpetusse, vaid uskuda, et usk üksi tooks pääste. See periood märgistas väga suure muutuse tema elus ja algatas reformatsiooni. (Biography
Olid olemas korraldised Liji, mida tõlgendati kui Rituaali, Kombeid, Tseremooniaid, Etiketti), taoism (inimest ümbritseb pidev muutumine, milles vaid hetketi võib südamega tabada Tõe kulgeda laskmine) ja budism (lõpmatult liikuv ümbersündide ratas annab inimhignedele üha uusi võimalusi). Ühiskonna mudeliks oli perekond. Perekond lõi kasvatuse vundamendi, kus jälgiti ,,viit pidevust" - isa pidi jälgima kohustust ja õiglust, ema halastust, vanemad vennad pidid suhtuma noorematesse sõbralikult, nooremad vanematesse lugupidavalt, pojad austama oma vanemaid ja kõiki vanemaealisi inimesi. Valitses esivanemate kultus vanemad inimesed olid alati olulisemad kui nooremad. Perre soovitigi poegi, mitte tütreid. Pereelu aluseks oli mõistus ja korra järgimine. Mehe ja naise suhetes mängisid esmajärgulist rolli täpsed ettekirjutused ja keelud. Isa võim oli absoluutne. Naine oli loodud meest teenima. Naist hinnati poja emana
Riik kaitseb valimisevabadusi. Riigisaadik toob kirja, milles palub lesk armu ja, et mitte keegi ei aitaks kurjategijat. See kiri pahandab rahvast väga ning rahvas ei soovi selle peale temale kuidagi halastada. Teises pildis ootab hedwig lastega Wilhelm Telli koju. Nende uksele saabub munk, kes lastakse heade soovidega sisse. Varsti saabub koju ka Wilhelm Tell. Siis selgub, et munk on hoopis Johann von Habsburg, kes äsja tappis keisri. Johann von Habsburg palub Wilhelm Telli käest halastust, mispeale soovitab Tell tal minna Rooma ja heita paavsti jalge ette ja talle pihtida ning loota vaid parimat. Johannes Parricidale antakse kaasa teemoona ning ta asub teele Rooma poole. Viimases pildis on kõik juba kogunenud Telli maja ette ning rõõmustavad võidu üle, mis tõi neile kaasa vabaduse. Sel ajal avaldab Berta soovi, et teda võetaks vastu nende sekka. Ta ei soovinud enam olla keisri verd, ta põlgas oma minevikku ja verd ning kust ta pärit on.
Ta arvas et ta poeb neile ordule ja siis hakkab lõbutsema kuskil nurgataga ja kui keegi avastab ta plaani siis vagatsejate ordu kaitseks teda. Sama lolli juttu ajas ta ka Don Carlosele kuid too ei usukund jani jutust sõnagi ja ütles e tjuan pab võtma enale elvira naiseks muidu on nende pere nime rüvetatud, kuudi juan põilkes eemale sellest teemast ajades kõik asjad taeeva kaela. Siis tuli junai juurde vai mkes ütles et juanil on ainult jäänud hetk paluda halastust juan hakkas muidugi seal vehkima ja tahtis teada kes rääkis kuid vaim lendas talt eest ära. Siiis tuli kuju ka ütles et juan sa lubasid muga õhtust sööma tulla ja juna läks temaga kaasa ja peatus ja siis kuju ütles et paandumin toob enaga kaasa surma ja Juan hakkas sisemiselt põlema ja temasse lõi välk ja ta vajus maa sisse. Ainuke kes jäi kurvalt ellu Oli Sganarelle kes ei tednud nüüd mida peale hakata.
Tema üheks eesmärgiks oli mekalastel, kes tema kuulutust ei olnud vastu võtnud, kätte maksta. Aastal 628 sõlmis ta kokkuleppe mekalastega, et ta võib saabuda palverännakule Mekasse ja 630 saabus ta sinna koos kaaslastega ja vallutas selle linna ning puhastas selle linna teistest jumalatest. Muhamed suri 632 aastal. Muhamedi tähtsust islami usulistele on raske hinnata, sest prohvet Muhamed on ideaalse moslemi eeskuju oma vaid käitumiselt. Inimene, kes halvustab prohvet Muhamedi, sellele halastust ei ole, sest see solvab kogu islami usku ja seda, mida tähendab kogu islami õpetus. Prohvet Muhamedi tähtsusele islamis osutab muuhulgas see, et Koraani kõrval on kõige olulisemaks usuliseks autoriteediks Sunna ehk kombestik. See sisaldab prohvet Muhamedi tegusi ja ütelusi. Sel ajal, mil islam rajati, ei olnud religioon seotud üksikisiku maailmavaatega, vaid tegemist oli ka poliitilise asjaga. Oma usu loomine oli ka poliitilise iseseisvuse märk. Peale Meka
Kui abitu inimkeha põhja vajus ja enam pinnale ei ilmunud, siis oli ta süüst puhas, kui aga vee peale püsima jäi, siis oli süüdi ning põletati tuleriidal. Prantsuse revolutsiooni ajal aga hukati ühe aasta jooksul tuhandeid inimesi ja suurem jagu neist olid süütud. Selleks, et kellegi pea maha raiutaks, piisas ainult ühe suvalise inimese süüdistusest, et tegeled millegi seadusevastasega ja reedad kodumaad. Kuid kas tänapäevalgi on rohkem inimlikkust ja halastust? Kas saabki olla varasemast enam inimlikke omadusi, kui meid ümbritseb nii palju varjatud julmust ja negatiivset eeskuju? Enamikes tänapäeva kodudes on endale leidnud koha televiisor, kust tulevad filmid maffiast ja mafioosodest, kelle eluülesanne seisnebki teineteise mahanottimises. Paljud multifilmidki, nagu laste lemmikud "Mootorratturhiired Marsilt", "Ämblikmees" ja muud sellesarnased, on ju puhas heade ja pahade võitlus, teineteise peksmine ja ületrumpamine. Ka
ei meeldi mina kuulun selliste hulka. Iga päev sama töö tegemine viib hulluse ääreni ja võib julgelt eeldada, et suurt töövalikut Utoopias polnud: lina või villa töötlus, müüri ehitus ja selle tugevdamine, sepatööd ja puunikerdamine see on kõik. Riided ja ehted lisavad kandjale omapära ja sära, mida loodus ei pruugi sündimisel kinkida. Nende kandmise keeld ahistab eneseväljendust ja rikub inimõigusi, millest ,,Utoopias" suuremat juttu pole. On mainitud halastust, mida väiksemate rikkumiste eest helgelt antakse, kuid seadusandjate vastu häält tõstmist pole ega saagi olla More'i ideaalses riigis see jätab mulje Utoopiast kui hakitud ja piiratud tegutsemistoimega riigist. Raha väärtustatakse vaid ellujäämiseks, seda koguda ei tohi - sellega ei nõustu mitte ükski praegune riigipea, sest jõukal järjel elavad inimesed toovad riiki kõige enam tulu ja alati on neid, kellel lihtsalt läheb elus edukamalt kui teistel.
Kõik rahva ninapidi vedamine lehed, raamatud, kõned. On see siis kõik mõni tondipiibel või?" Kodus · Mari haige, valudes. Suremas. Mari puusas kasvaja, mida vigastas Indrek. Indrek läheb emale linna rohtusid tooma. Indreku armastatu Kristi uputab end. Läheb koju. Kus on isa ja Ants? Sandarmid oli isa ja Antsu ära viinud. Ants sureb, ise saab ihunuhtlust. Andres neab Jumala. Indrek taipab esimest korda armastuse suurust. ,,Vargamäel pole halastust, Vargamäel peab." ,,Tõde ja õigus" IV osa Võitlus enese õnne eest. Inimese võitlus isikliku õnne eest · Indrek abielus Karin Vesiroosiga. Neil on kaks tütart Tiki ja Miia, Tiina lapsehoidja. · Karin on ärimehe tütar, Karin närviline ja küüniline inimene. · Indrek pole eluga rahul. Karin: ,,mees arvab ikka iseoma naisest seda kõige halvemat, muidu poleks ta ju õige mees." ,,Ma ei tunne ühtegi nii rumalat naist, kui on iga teine mees." Indrek
Kella asemel päikest , vareste päevast lendu ja muid märke kasutades, saab ta justkui vabaks kellaorjusest, mis teda linnaelus piinanud oli (''Väga paljud tuttavad pidasid kelli otsekui väikesteks ebajumalateks ja minulegi tundus selline suhtumine mõistlikuna. Orjuses elades on kasulik etttekirjutustest kinni pidada, et oma isandat pahandada mitte ära pahandada.''). Veel tunneb p metsas ainsa inimesena endal suurt rolli kui ainus, kes on võimeline halastust ilmutama (''Ainus olevus kogu metsas, kes saab tõepoolest toimida õiglaselt või ebaõiglaselt, olen mina''). Lisaks avastab ta võimalusi, mida kõike tema keha ja käed on võimelised tegema (''Käed on imelised!''), seega omandab ka tema keha tema jaoks suurema tähtsuse. Ta suudab tõestada oma sitkust raskes olukorras ja kõik see teeb tema uue elu uues maailma mõttekamaks. Mis on aga tema elu mõte nüüd? Küllap on see vastutus loomade ja eelkõige omaenda elu ees
samas haavata ning põgenes Olümposele. Apollon päästis Aenase, kus Artemis ta terveks ravis. Ares kaitses Hektorit ning kui Diomedes jumalat nägi, käskid kr taganeda, mille peale Hera vihastas ning käskis Zeusil Ares peatada. Hera juhtis Diomedese rünnakule ning Ares sai kõhtu haavata ning põgenes. Arese kadudes, taganesid troojalased. Hektor pidi minema oma ema juurde, kes pidi ohverdama oma kõige ilusama rüü Athenale ning paluma halastust. Kuid Athena ei võtnud palvet kuulda. Enne lahingusse tormamist külastas Hektor oma naist Andormachet ja poega Astyanaxit ning nendega hüvasti jättes palus jumalatelt tema pojale armu. Uuesti lahingus, tuli Z meelde Thetisele antud lubadus ning läks maa peale troojalasi abistama. Kr läks raskeks, nende esivõitleja oli kaugel telgis ning tusatses ülekohtu pärast. Hektor oli ülivõimas ning kreeklased olid peaaegu laevadeni löödud.
kohast, kusjuures moskoviitide kätte langevad muuseas Viljandi linn, Tarvastu, Karksi ja Ruhja. Laialdased maa-alad laastatakse ja rüüstatakse, raskesti kannatada saab Tartu Piiskopkond. Hõivatud maa-ala terroriseeritakse rängasti, et ka sel murda vastupanu. · 16. saj. algus - Liivimaa allikais hakkab Moskoovia (eriti XVI sajandi algusest peale) esinema julma vaenlasena, kel pole mingisugust halastust; moskoviite mainitakse põlisvaenlastena. · 1501 - Moskoviidid tungivad röövides ja rüüstates Tartu Piiskopkonna ja Eestimaa aladele. Kuuenädalase rüüstamise järele hävib palju majapidamisi ja väheneb kohutavalt rahvastiku arv. Üks kaasaegne allikas mainib 40 000 tapetut ja vangivõetut. Teine vägi, kus palju tatarlasi, tungib Viru- ja Harjumaale. Väel on kaasas koerad, et maalasi metsadest üles otsida.
kõrgema vaimse elu põgus peegeldus. Dante südamedaam oli Beatrice. Dante suurteos oli ,,Jumalik komöödia". See koosneb kolmest osast: ,,Põrgust", ,,Puhastustulest" ja ,,Paradiisist". Igas osas on 33 laulu. Koos sissejuhatusega on laulude arv 100. Oma teose jaoks leiutas Dante koguni uue stroofivormi - kolmikvärsi tertsiini. Lisaks numbrisümboolikale on teoses ka värvidel oma tähendus (nt punane sümboliseerib halastust, armastust). Teost tuleks tänases päevas mõista kui filosoofilist poeemi, milles autor püüab näidata inimkonnale teed pimedusest ja pahedest vaimuvalguse ja moraalse terviklikkuse poole. 3. Francesco Petrarca. - Petrarca südamedaam oli Laura. Petrarca tähtsaim teos on ,,Laulude raamat" ehk ,,Canzoniere", mis jaguneb vastavalt kirjutamise ajale kahte ossa: ,,Madonna Laura eluajal" ja ,,Pärast madonna Laura surma", räägib armastuse pihtimusest.
Mengelet kirjeldanud kui ,,arsti, kes on võimus hullunud ja keda keegi ei tehtu eest ei küsitle." Ülim sõdur, keda Mangele üritas luua, oleks ajulainete abil kontrollitav, ülimate vaimsete võimetega ja vastuvaidlematult käskudele alluv. Stalini ajal tehti NSV liidus võikamaid katseid üritati luua ahvide ja inimeste hübriidi, kes ideeliselt oleks tugevamad, julmemad ja vastupidavamad kui tavainimesed. Tegu oleks lausa hämmastavate sõduritega, kes ei tunneks inimlikku halastust. Katseteks kasutati GULAGi koonduslaagrites olevaid naisi. Kahjuks ei ole julmad eksperimendid vaid kahes totalitaarses riigis juhtunu, mis nüüdseks oleks kadunud ja unustatud. Hoolimata levinud arvamusest, et tänapäeva maailm on turvaline ja mõnus koht elamiseks, ei ole üritus luua supersõdureid kaugeltki lõppenud. Paljastatud on USA valitsuse salajased testid, kus uimastatakse ja röövitakse täiesti tavalisi inimesi, sealhulgas lapsi, kes lihtsalt juhtuvad olema valel ajal vales
maalimine. "Viimse kohtupäeva" keskseks figuuriks on Kristus - range, raevunud ja kõigutamatu kohtunik, kes eraldab halastamatu käeliigutusega patused õiglastest. Kristuse üks käsi näitab üles - taevasse, teine alla, saates põrgu patuste kehad. Nendest maotaoliselt kokku põimunud kehadest õhkub meeleheidet, õudust, segadust. Kristust on Michelangelo kujutanud ebatraditsiooniliselt: habemeta, atleedina. Kristuse ema Maarja surub end arglikult oma poja vastu, justkui kartes patustele halastust paluda. Pühakud, prohvetid, patriarhid on moodustanud Kristuse ümber kaitseringi. Mehed vaatavad Kristusele hirmunult otsa, naised on pööranud Neitsi Maarja eeskujul pilgu kõrvale. Taas on Michelangelo maalil "Viimne kohtupäev" näha rõhuvat võimu ja selle vastupeegeldust - hirmu. "Viimne kohtupäev" on kui piltmõistatus. Sadade figuuride hulgas võib näha Hadese paadimeest Charoni, kes veab surnud hingi üle Acheroni jõe ja peksab aeruga hukkamõistetud reisijaid. Maalil on
Don Carlos surub peale. DJ jääb oma mõtteviisi juurde taevas ei luba. Don Carlos võtab nõuks maha pidada duell, aga praegu ebasobiv koht. 4. stseen: S vihane DJ peale: mida ta nüüd teeb? Isegi enne oli tema käitumisviis parem kui praegu. Praegu teotab taevast ja taevas ei andesta. S lootis DJ hinge päästa, nüüg aga meeleheitel. DJ ei usu, et taevas nii täpne on. 5. stseen: Ilmub vaim, kes ütleb: DJ- veel viimane võimalus kasutada taeva halastust ja kui ta praegu pattu ei kahetse, siis tema hukatus otsustatud. DJ ei usu, et vaim ja tahab näha ning mõõgaga torkida. Vaim lendab eest ära. S palub, et DJ kuulda võtaks vaimu. DJ ütleb, et tulgu mis tuleb, aga pattu ei kahetse. 6. stseen: Ilmub komtuuri kuju, kes ütleb, et DJ lubas temaga õhtustama tulla. DJ peab sõna ja ulatab oma käe. Kuju: DJ, patus paadumine toob kaasa hirmsa surma, taeva halastuse ärapõlgamine avab tee välkudele. DJ tunneb põletust välk tabab DJ-d
annaabi.ee 
