,,Reetlik süda" Selles novellis räägitakse vanamehest ja noorema poolsest mehest. Nad elavad korteris, mis on 2- toaline ja tegevus toimub kuus kuni kaheksa päeva. On üks närviline noor mees, kes arvas, et ta ei ole hull. Teda häiris armastatud vanamehe silm, mis sarnanes raisakotka silmale. Kuigi vanamees ei olnud talle midagi halba teinud, otsustas ta vanainimeselt elu võtta ja alatiseks tollest silmast lahti saada. Ta luuras iga kord keskööpaiku vanamehe ukse vahelt sisse, vaadates kuidas mehel kuri silm reageerib. Kuid too magas ega liigutanudki end. Nii toimis mees seitse päeva järjest, suurima ettevaatlikkusega. Kaheksandal päeval püüdis ta plaanitu ellu viia. Ta tundis oma võimeid hästi. Olles pea uksevahel kukkus midagi maha ja vanamees ärkas ning istus voodile. Ta kartis ja oli hirmul. Ruum oli kottpime, midagi ei olnud võimalik märgata. mees ootas tükk aega liikumatult aga vanamees ei heit...
Ovaalne portree Lksin koos kammerteenriga hte ajutiselt ja hiljuti mahajetud lossi, et mitte veeta d lageda taeva alla.Seadsime end sisse hte viksemasse ja vhem luksuslikumasse tuppa sisse. See asus hes krvalises tornis.Selle sisustus oli kallihinnaline, kuid vanamoodne. Seinu katsid hulgalised maalid, mille vastu ma ka kohe huvi tundsin.Oli juba ja lasin kammerteenril sulgeda kik rasked luugid ning lasin sdada knnlad. Seda kike selleks, et vaadata maale.Leidsin pisikese kite vdipeatsist, milles kritiseeriti ja kirjeldati seinal rippuvaid maale. Lugesin kaua, umbes keskni kuni mulle knalde asukoht ei meeldinud ja ma olin sunnitud seda muutma. Sellel teol oli aga hoopis ootamatu tagajrg, sest arvukad knaladvalgustasid nd toa seda osa, mida ma enne polnud ninud. Seal rippus maal hest sja naiseikka judnud tdrukust. Sulgesin silmad, et saada aega natuke jrele melda. Natukese hetkeprast kinnitasin pilgu taas maalile. Kunstitoesena oli maal ...
"Kuivõrd reetlik on uskuda, et inimene on midagi enamat kui lihtsalt inimene." John Green "Paberlinnad" Iga inimese endi kätes on see, kuidas teised teda näevad ja temast aru saavad. Kuid mis saab siis, kui teda peetakse millekski rohkemaks, kui lihtsalt temaks endaks ning on levinud arusaam inimesest, kui mingisugusest seiklusest, mis on siia ilma sündinud imena? Raamat "Paberlinnad" räägib grupist noortest, põhiliselt Quentinist ja Margost. Quentin on tagasihoidlik ja üsnagi arg poiss, kelle elu eesmärk on omandada kõrgharidus, saada hea töökoht, abielluda ja 30-aastaselt lapsed saada. Margo on Quentini täielik vastand- seikleja ja uudishimulik neiu, kes ei karda midagi ning keda ei hoia miski ühes kohas kinni. Ta oskab elu nautida. Kuigi need kaks olid lapsepõlves parimad sõbrad, ei tee nad nüüd, keskkooli lõpu lähistel, teineteisest enam...
Edgar Allan Poe ,,Reetlik süda" Selles novellis räägitakse vanamehest ja noorema poolsest mehest. Nad elavad korteris, mis on 2- toaline ja tegevus toimub kuus kuni kaheksa päeva. On üks närviline noor mees, kes arvas, et ta ei ole hull. Teda häiris armastatud vanamehe silm, mis sarnanes raisakotka silmale. Kuigi vanamees ei olnud talle midagi halba teinud, otsustas ta vanainimeselt elu võtta ja alatiseks tollest silmast lahti saada. Ta luuras iga kord keskööpaiku vanamehe ukse vahelt sisse, vaadates kuidas mehel kuri silm reageerib. Kuid too magas ega liigutanudki end. Nii toimis mees seitse päeva järjest, suurima ettevaatlikkusega. Kaheksandal päeval püüdis ta plaanitu ellu viia. Ta tundis oma võimeid hästi. Olles pea uksevahel kukkus midagi maha ja vanamees ärkas ning istus voodile. Ta kartis ja oli hirmul. Ruum oli kottpime, midagi ei olnud võimalik märgata. mees oo...
E. A. Poe Edgar Allan Poe sündis Bostonis 19. jaanuaril 1809. aastal. Oma eluajal oli ta üks väljapaistvamaid kirjanikke õuduskirjanduse maailmas. Poe novellide puhul on tegemist klassikaliste, ehk suletud novellidega. Novellides on vähe tegelasi, üks keskne teema ja need lõpevad alati puändiga. Näiteks tema novelli „Reetlik süda“ tegelaste hulk on väike, keskseks teemaks on ühe vanamehe kotkasilm, mis ühte tegelast meeletult häirib, lugu lõppeb ootamatu mõrvaga. Autor käsitleb oma novellides paljusid erinevaid inimtüüpe ning nende iseloomuomadusi. Üheks läbivaks teemaks on inimeste südametunnistus ning sellest tulenevad vaimsed piinad. Ka novellis „Reetlik süda“ on samuti tegemist inimese süümepiinade ning südametunnistusega. Mõrvar on kõik jäljed täielikult ära koristanud, kuid lõpuks hakkab teda südametuunistus piinama ning tema sooritatud kuritegu tuleb päevavalgele. Poe püüab näidata,...
NOVELLE Edgar Allan Poe 19. jaanuar 1809, Boston - 7. oktoober 1849, Baltimore Reetlik süda Mina-tegelase jutustus, kuidas ta mõrvas sinisilmse vanamehe, kes teda ärritas. See sallimatus ja noore mehe närvilisus olid ka põhjuseks, miks ta sai kuriteoga hakkama, ent ei suutnud seda varjata. 8 päeva oli mees ülisõbralik oma tulevase ohvriga, viimasel ööl aga hiilis tolle kambrisse ja jäi ootama, et vanamees uinuks. Kuid too ei jäänud magama, aimates halba. Mees tappis kärsitusest vanamehe, ootamata vaikust. Surija karjatust olid kuulnud naabrid, kes kutsusid politseinikud. Samal ajal oli mõrvar vabanenud surnukehast: tükeldanud ja põrandalaudade alla laitmatult peitnud. Politsei jäi kahtlustamata kauemaks vestlema ja mees läks hulluks, tunnistades lõpuks kõik üles ta oli hakanud kuulma vanamehe südamelööke oma peas, kuigi see oli võimatu.
Eesti keel, ROMANTISM. · Romantism on kunstisuund , mis valitses Euroopa kirnaduselu aastail 1820-1830 · Mineviku idealiseerimine(paremaks tegema), kaugenemine tegelikust · Ebatavalised tegelaskujud ja sündmuslik · Paljud romantilised teosed kajastavad kirgliku tulevikuühiskonna unistust Vene romantism · Tekkis 19. Sajandi alguses · Tuntuim esindaja ALEKSANDER PUSKIN (1799-1837) · Puskin on tuntud nii oma luule, poeemidega. Inglise romantism · Tekkis 18. Sajandi 70. Aastatel · Tuntuim esindaja George Gordon Noel Byron (1788-1824), aadlisoost luuletaja, suri noorelt malaariasse. Luuletustes peegeldub suur maailma valu. Prantsuse romantism · Tuntuim esindaja romaanikirjanik VICTOR HUGO (1802-1885), Hugo oli tuntud kui hüljatute kaitsja, ebavõrdsuse kaitsmine, vastandab headust ja kurjust, ilu ja inetust, seesmist ja välimust, rahvamasse ja üksikisikut oma teostes. Tuntuim teos ...
Edgar Allan Poe Edgar Allan Poe oli kuulus Ameerika poeet, lühilugude kirjutaja, ajakirjanik ning kirjanduskriitik, kes elas aastatel 1809 1849. Tänapäeval tuntakse teda kui modernse kriminulli looja ning süngete novellide ja psühholoogiliste jutustuste ühe parima autorina. Poe kirjutas inimeste varjupooltest ning sellest, milleks kõigeks inimpsüühika ekstreemolukordades võimeline on. Ja seda kõike üllatuslike, kui mitte hirmsate puäntidega. Ta sündis Bostonis 19. jaanuaril 1809 a. ning jäi orvuks juba väikesest peast. Peale seda saadeti ta kasuvanemate (Allanite) juurde Richmondi elama. Aastal 1833 võitis Poe lühinovellide konkurssi ning kaks aastat hiljem sai temast kirjanduskriitik ajakirjale ,,Lõuna kirjanduskuller". Natuke peale seda abiellus ta oma 13 aastase n õoga,...
Edgar Allan Poe Kuulus Ameerika novellist, poeet, ajakirjanik ning kirjanduskriitik Edgar Allan Poe elas aastatel 1809-1849. Poe on tänapäeval tuntud oma kriminullide, psühholoogiliste jutustuste ning õudusjuttude tõttu. Teda peetakse kriminaalromaani zanrile alusepanijaks. Edgar Allan Poe oli ka esimene tuntum Ameerika kirjanik, kelle elu möödus rahalises kitsikuses, sest ta üritas elatist teenida vaid kirjutamise pealt. Poe sündis Bostonis 19. Jaanuaril 1809. a. Ta jäi väiksena orvuks ning ta asus elama kasuvanemate juurde Richmondi elama. Mees õppis Virginia ülikoolis, kuid rahaliste raskuste tõttu katkestas ta oma õpingud peale esimest semestrit. Poe astus ka West Pointi sõjaväeakadeemiasse, kuid sealt heideti ta 1831.a. välja. Oma esimese luulekogumiku avaldas Edgar Allan Poe 1827. aastal anonüümselt, märkides autoriks ,,üks Bostonlane". Luulekogumik sai nimeks ,,Tamerlane and Other Poems". Pea...
ebaõiglane, valitseb kohutav bürokraatia. Realismi autorite teosed Pr. Stendhal- Punane ja must, Vanina Vanini Balzac- Inimlik komöödia, Isa Goriot, Sagräännahk Flaubert- Madame Bovary, Tunde kasvatus Merimee- Mateo Falcone V. Dostojevski- Kuritöö ja karistus, Idioot Tolstoi- Anna Karinina, Sõda ja rahu Tsehhov- Rõõm, Inimene vutlaris, Palat nr.6, Kolm õde, Kirsiaed Gogol- Revident, Surnud hinged A. Poe- Kuldmardikas, Usheri Maja hukk, Mõrv rue Morgue, Reetlik süda Twain- Tom Sawyeri seiklused, Huckleberry Finni seiklused I. Dickens- Oliver Twisti seiklused, David Copperfield, Rasked ajad Stevenson- Aarete saar Verne- Saladuslik saar Doyle- Sherloch Holmes Kipling- Mowgli Mõisted jõgiromaan- ulatuslik paljudest iseseisvatest romaanidest koosnev romaanitsükkel, mida seovad samad tegelased parveinimene- laseb end teiste in. ideedest kaasa viia, ise kunagi midagi ei otsusta tüpiseerimine- tegelaste kujutamine kindlate in. tüüpide kaupa
aega. Mälestuseks kinkis sultan Friedrichile planetaariumi ja rühma orjataridest tantsijannasid. Ja ometi oli kõik alanud nii hiilgavalt. 1740. aastal märkas valgustatud Euroopa üllatusega, et Preisimaal on tõusnud uus hiilgav täht võluv noor kuningas, valgustaja ja poeet, kellele polnud galantsuse ja vaimukuse poolest kedagi vastu panna. Kuid siis äkki sissetung Sileesiasse, mis tõi kaasa kolm verist sõda. Nüüd oli Friedrich järsku salakaval ja reetlik despoot, «kuri mees Berliinist». Kas reformivürsti väline sära oli petlik? Kas tema mõistatuse lahendus võis peituda kroonprintsiaastate vastasseisus julma Sõdurkuningast isaga? Ja siiski tõusis tühine Saksa kolkaprovints tema ajal üheks Euroopa võimsamaks suurriigiks. Kasutatud kirjandus: www.google.ee Tööleht
Hamlet W. Shakespeare 1. Miks väidab Hamlet, et Taanimaa ja kogu maailm on vangla? Hamleti maailmavaade oli muutunud pessimistlikuks, kuna tuli välja, et Claudius oli tapnud tema isa. Reetlik mees oli asunud nüüd Taanimaad valitsema ning saanud kõik vennale (Hamleti isale) kuulunud maad endale. Hamlet ei tundnud end enam vabana, tema silmis oli sellise uue kuninga võimsuse all olev Taani võrreldav vanglaga. 2. Milles seisneb katastroofini viiv traagiline olukord? Kogu tegevuse viib katastroofini asjaolu, et Claudius on tapnud oma venna. Isa surm oli Hamletile väga raskeks hoobiks ning ilmtingimata soovis ta leida isa mõrvarit. Hamletit valgustas
Kellele ja miks tunnen kõige rohkem kaasa? Raamatu viimseid lehekülgi lugedes olin arvamusel , et pea kõigile karakteritele saab mingil määral kaasa tunda. Olgu selleks siis Gertrude ,kelle hinge oma poja Hamleti hukutavad sõnad piinasid ja kes läbi mürgi oma lõpu leidis. Ophelia ,keda tabas valus teadmine, et tema isa tappis mees, kes talle korduvalt on armastust avaldanud. Laertes, kes kaotas oma isa ning õe olles vihkamisest pimestatud ja suutmata enam ise kainelt mõelda ,lasi endaga alatult manipuleerida või Claudius, kelle ahnusel ning omakasu pole piire, otsustades astuda oma venna vastu ning ta trooni pärast tappa. Kuid süvenedes igasse repliiki ,mis Hamlet lausus , väljendas valu ja agooniat iga sõna ,mida ta ei suutnud mitte millegagi võrrelda. Olen veendunud, et tunnen just talle kõige rohkem kaasa . Teda haavas sügavalt oma kalli isa surm ,millest oli möödunud vaid kaks kuud ,kuid mille peale ta ema otsustas...
23) Dagger pistoda 24) Scabbard pussitupp 25) Embossed - kõrgreljeefis kujundatud 26) To encrust - koorikuga katma 27) To summon koguma 28) Chant kirikulaul 29) Grouch iriseja, õelutseja 30) Ruefully kahetsevalt 31) To disembark maabuma 32) Hookah vesipiip 33) Corral koppel 34) Odor lõhn 35) Rifle vintpüss 36) To sling/slung - rippu viskama 37) Bugle jahisarv, signaalpasun 38) Hoof kabi, sõrg 39) Freight vedu, laadung 40) Treacherous reetlik, ebausaldav, ohtlik 41) Boulder kaljurahn 42) Orchard viljapuuaed 43) Detour ringsõit, ümbersõit 44) Nocturnal öine 45) Sentinel vahimees 46) Obscure selgusetu 47) Chieftain sugukonnapealik 48) Exultant juubeldav 49) Vessel - nõu, anum, alus 50) Ravine jäärak, kuristik, org 51) Seer ennustaja, prohvet 52) Twig oks 53) Dungeon vangikoobas 54) Falcon pistrik 55) Kerchief pearätt 56) To flee põgenema 57) Grove salu 58) Echoing kaikuv
"Vaskratsanik" (1948) · Alveri hilisluule on rikkam ja mitmekesisem varasemast. Raugad Õlal valged juuksed, sammus raudne raskus, ootad mind sa pargis kord novembri iilis. Samuti kui köiteid sinu mantli taskus aimub küpsi mõtteid roomalase-profiilis. Ning siis tulen mina õhtu lillas lõõmas naftaliini pilvi hajutades keebis, nägu loori taga paksult kuivas kõõmas jumal tead, mis salvist, jumal teab mis seebist. Meie matk on raske, külmand rada reetlik, kuu ja tähed kaovad teavast kesköö aegu. Kuid me ees käib luule, noor ja majesteetlik, lampi kõrgel hoides täpselt nagu praegu. Materjal: "Eesti luule antoloogia I" Kasutatud allikad · "Eesti kirjanduse biograafiline leksikon" · "Eesti kirjanike leksikon" · "Noor-Eestist arbujateni" Karl Muru · www.mreal.tln.edu.ee/files/kirjandus/Betti _Alver1.ppt Luuletusi Korallid Emajões Mu juurde voogas
Faktirohke ja detailne olustikupilt (kaevurite elu, töö, tööriistad, miks streik jne) Maheaude juurde asub elama poiss etienne, kes armub Maheaude tütresse Catherini, kes on abielus. Teos lõpeb optimismi sisendavalt. Kevad- ilus aprilli ilm ja lõokeste laul. Maeterlinck ,,Sinilind" Tyltyl ja Myltyl otsivad õnnetoovat sinilindu, keda vajab haldja tütar, et terveks saada. Koer tylo ja kass tylet. Koer truu, kass reetlik. Tuli, vesi, leib, suhkursurevad teekonna lõpul I Mälestuste maa(vanavanemad) II ööpalee(koopadsõjad, haigused, vaimud jne) III tuleviku riik(sündimata lapsed, aeg) IV Valgusetempel (rikaste ja vaeste valgus) V Kalmistu (pole laipu on roosid) VI Mets (puud ärkavad ellu, tahavad lapsi tappa) VII lahkumine (Õnn asub kodus) Maeterlinck ,,Pimedad" Sümbolistlik draama Inimkonna tragöödia
KORDAMINE ( romantism, realism, modernism ) 11. Modernism - 19 saj. Teine pool, tunnused: millegi 1.Mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, ,,uue" otsimine, kriitiline suhtumine minevikku. individualism, ebatavalised tegelaskujud ja 12. Modernistliku luule suunad: sündmustik. Romantismi mõju on olnud eriti *futurism - Futuristlikud tekstid on suur lüürika arengus, 18. sajandi lõpp ja 19. sajandi fragmentaarsed ja keerulised, kasutavad algus trükitehnilisi võtteid, ei pea kinni õigekirjast. 2.Romantismi tähtsamad inglise ja vene luuletajad : Luules on futurismile iseloomulik hüüatuste, G.G.Byron, A.Puskin kõnekeele ja argoo kasutamine, konsonantide 3. Romantilise proosa esindajad: ...
nende ülesanne lapsi kasvatada. 2. Milliseid eesmärke võis teenida keskaegne abielu? Rikkus, kuulsus naise perekonna poolt mida mees tahtis ja laste saamine, ehk oma suguvõsa edasi kandmine. 3. Millega ja kuidas põhjendati naiste madalamat ühiskondlikku positsiooni võrreldes meestega? Arusaama kohaselt oli naine süüdi patus mis toimus Eedeni aias. Arvati ka et naise loomus on nõrk, ta on püsimatu ja reetlik. Seepärast pandi nad käsitööd tegema et nende keha paigal hoida ja ohjata.
Edgar Allan Poe novellid ,,Must kass" Mees ja naine armastasid väga loomi, seetõttu oli neil kodus igat sorti elusolendeid. Mehe eriline lemmik oli must kass Pluto. Aja möödudes hakkas mees liialt jooma ning ühel päeval lõi kassil vihahoos silma peast välja. Mida edasi, seda kalgimaks ta muutus ning jõudis lõpuks selleni, et poos oma kunagise lemmiku üles. Mõne aja pärast tabas tema maja tulekahju, mille käigus ainult tema voodi peatsis olnud sein jäi püsti. Õõvastaval kombel oli sellel kassi kujutis. Ta uskus, et mõni naaber oli üles pootud kassi tema äratamiseks tuppa visanud ning see oligi seinale oma jälje jätnud. Varsti peale seda leidis mees lähedasest kõrtsist endale uue välimuselt endisega sarnase kassi, vaid rinnal olid tal valged karvad, mis võtsid võlla kuju. Mees hakkas looma jälestama, kuid hoidis end tagasi ega teinud kassile kuidagi liiga. Ühel...
Tegelane, tema kirjeldus ja mida ta raamatus tegi. Kubjas Prits e Pärtli Prits: Uhke, upsakas, auahne, reetlik, salakaval, kahepalgeline, omakasu püüdlik. Tahtis Miinat endale naiseks. Võllamäe Päärn: Vaikne, kindlameelne, astus naiste eest välja, eneseteadlik. Talle meeldib Miina. Ta elab koos oma emaga Uuetoa saunas. Ei tahtnud Miinat enne kosida kui saab oma ise maad tagasi.(Ta isa kaotas oma maad arusaamatuse pärast mõisnikuga). Käis sõjas sai seal käele haavad kui soldatat tõmbas püssi Päärna käest ära lohakalt. (Päärn hoidis soldati püssil täägist kinni).
Kui Katarina 1535. aastal suri, sattus kuningas taas seisu, milles ta oli enne oma abielu. Seetõttu abielluski ta kõrgaadlisoost rootslannaga, Margareta Eriksdotteriga. Kokku sündis neil 10 last, Margareta suri 1551. aastal. Hiljem abiellus Vasa Katarina Stenbockiga, et mitte surra lesena. Aastal 1512 ründas Taani kuningas Christian Stockholmi, mille tõttu mõlemad pooled kannatasid suurte kaotuste järel. Vaherahu sõlmimise tõttu saadeti kuningas Christiani laevale Gustav Vasa, kuid reetlik kuningas võttis saadikud vangi ja viis endaga koos tagasi Taani. Seal elas Gustav Vasa ühe mõisahärra juures Kalos, kust ta mõne aasta pärast Lübeckisse ära põgenes. Seal üritas ta inimesi taanlaste vastu sõtta astuma panna, kuid lübecklased ei olnud sellest huvitatud ning ta tundis ennast Lübeckis kasutult ja ohustatuna ning ta naases Rootsi. Gustav Vasa läks abi saamiseks ühte Dalnara maakonda, kuid ka seal keerati talle selg. Siis otsustas ta minna Norrasse abi paluma
Elu: · Sündis Pariisis kunstnike Novelli tunnused: perekonnas · eksootiline ainestik · Töötas · dramaatilised peasündmused muinsuskaitseinspektorina. · lakooniline kirjeldusviis. · 1844. aastast Prantsuse Akadeemia liige. · Teise keisririigi ajal senaator. PROSPER MERIMEE 1803-1870 Novellid: · ,,Matteo Falcone" Näidendid: Romaanid: · ,,Federigo" ,,Jacquerie" ,,Charles IX valitsusaja · ,,Carmen" ...
Igas kangelasmuistendis on mingi tõetera reaalsest elust. Nad võivad rääkida kindlast ajaloosündmusest või isikust. Samamoodi on ka ,,Nibelungide laulule" ajaloost sobivaid alusseiku leitud. Näiteks on Siegfriedis nähtud frankide kuninga Choldovechi lapselast ning läänegootide vürstitar Brunhilde abikaasat Sigiberti. See sarnasus ,,Nibelungide eeposega" on pärit Toursi Gregori kroonikast, mis räägib samuti valitsejasoo sisetülidest, mille tagajärjel toimub metsas reetlik mõrv. Seoses sellega räägitakse ka kuningannade Brunhilde ja Fredegunde tülist. Kuid kroonikas ja eeposes on ka mõningaid erinevusi. Kroonikas puudub Hageni-taoline tegelane ja Brunihild on Sigiberdi abikaasa, mis on täpselt vastupidine sakslaste eeposele. Vaatamata sellele on ühtelangevused küllaltki veenvad ja seda võib ühe ajaloolise allikana nibelungide-pärimuses arvestada. Sarnausi teiste teoste vahel on leitud veelgi. Näiteks on Siegfriedi samastatud ka roomlaste
kõiki oma kahtlusi ja saladusi. Talle räägib Hamlet ka kohe kui ise teada saab, et ta isa ei surnud maohammustusse, vaid et ta mõrvati Claudiuse poolt. Peale Horatio jäid Hamletile lõpuni truuks ka kuninga ihukaitseväelased Marcellus ja Bernardo, kes annavadki printsile teada isa vaimust, kes neis vahikorra ajal külastab. Hamlet nimetab vanglaks kogu maailma ja Taanimaad selle vangla kõige hirmsamaks urkaks. Tal on selleks ka põhjust. Oma isale kuulunud maad valitseb nüüd reetlik lell, kes tappis kuninga ja Hamlet ei tunne end enam vabana. Hamletile antakse ka võimalus minna Inglismaale õppima, kuid ta ei ole sellest vaimustuses, kuna saab väga hästi aru, et Claudius tahab teda lihtsalt jalust koristada. Hamlet ei suuda aru saada, kuidas on võimalik nii kiirelt oma palet muuta, kui teeb seda õukond. Ta ei suuda ka andestada oma emale, kes abiellub vaid kuu aega peale endise kuninga surma kohe uue kuningaga
Ratsutamise aluse panija Tõejumal/ muusika/ Phoibos Apollon/ Delfi oraakel pühendati Ronk, delfiin, loorberg tervendamine/ lüüra Apollo talle. Ta oli ilus Jahijumalanna/ Puu Artemis/ Diana Isepäine, sõltumatu, Põder, hepress vooruslik Armastus/ Ilu Aphrodite/ Veenus Reetlik ja õel. Sündis Luik, valge tuvi, varblane, mirt Küprosel merevahust Jumalate käskjalg/ Hermes/ Mercurius Tiivulised sandaalid, surnute teejuht kübar ja võlukepp Sõjajumal Ares/ Mars Hea ja halb Koer/hunt, raisakotkas Tulejumal/ sepatöö Hephaistos/ Lahke, inetu Lonkur
oli sinna saanud. Samal hetkel astus sisse teener, kes tegi teatavaks, et Berenike hauda käidi rüüstamas ja et tegelikult maeti ta elusalt. Egeusi haaras õud, kui teener näitas ta mudaseid ja veriseid riideid ning labidat toa nurgas. Egeus kargas püsti ja üritas avada perearsti kasti. Ta ei saanud seda lahti ja see libises ta kätte vahelt maha. Karp purunes ja sealt kukkusid välja hambaarsti riistad ja 32 säravvalget hammast. Reetlik Süda Räägib mehest, kes tapis ühe vanamehe sellepärast, et tal oli raisakotka silmaga sarnane silm. Novellis räägib mees, et ta ei ole hull ja et tema sooritatud mõrv oli ideaalselt läbimõeldud. Mees käis igal keskööl vanamehe toas, isegi täpselt teadmata miks. Ainuke mida ta teadis et sellest silmast peab ta lahti saama. Igal öösel hiilis ta hiirvaikselt tuppa ja vaatas kinniolevat kotkasilma. Ühel ööl, aga ärkas vanamees just siis kui mees ta ukse oli hiirvaikselt
kiri Napoleon rühma Bonapartist toetajaid Pariisis. Kuigi Dantès ise mingit poliitilist leanings ettevõtja on piisavalt käivad teda reetmises. Päeval oma pulmi, Dantès vahistati tema väidetavate kuritegude. Asetäitja prokurör Villefort näeb kaudu vandenõu raami Dantès ning on valmis pani tasuta. Viimasel ajal aga Dantès ohustab tema vabadus paljastavad nimi mees, kellele ta peaks andma Napoleoni kirja. Mees, Noirtier on Villefort isa. Hirmunud, et avalikkuse teadlikkust oma isa reetlik tegevus vastuollu tema enda ambitsioonid, Villefort otsustab saata Dantès vanglasse eluks ajaks. Vaatamata entreaties of Monsieur Morrel, Dantès's lahke ja aus boss Dantès saadetakse kurikuulus Château d'Kui kus kõige ohtlikum poliitvangid peetakse. Kuigi vanglas Dantès vastab Abbé Faria, Itaalia preestri ja intellektuaalse, kes on vangistatud oma poliitiliste vaadete. Faria õpetab Dantès ajalugu, teadus, filosoofia ja keeled, treimiseks enesega haritud mees
leiavad aset 17.sajandil. 2. Peategelasteks olid Alceste ja Céliméne. Alceste oli mees, kes ei talunud võltsi austust ja imalat sõbralikkust. Ta ei sallinud neid, kes olid kõigi vastu alatasa head ja lahked. Samas armastas ta Céliméne´i, kes polnud sugugi vastav tema ,,ideaalsele inimesele", vaid oli samasugune nagu teised. Célimene, nagu lõpuks välja tuli, oli üks reetlik ja otsustusvõimetu naine. Céliméne pidas mitut meest korraga ja näitas valelikkust, varjates tõde austajatest . 3. Probleemiks on Alceste isiksus. Tema hallist massist eristumine tema otsekohesuse, aususe ja põhimõttekindluse tõttu. Samas aga valmistas Alceste´ile probleemi kogu inimkond, kes tema arvates oli hukas. Kõik olid üksteise vastu näiliselt head, samas oma olemuselt kahepalgelised ja valmis noa ka oma nii nimetatud parimale sõbrale selga lööma. 4
Ta oskas ussisõnu ning ta parim sober oli Pärtel (hiljem ristitud Peetruseks). Tal oli ema ja vanem õde. Isa tappis tal karu ära armuhoos. Pirru ja Rääk Ahv-inimesed, kes oskasid ussisõnade abil suhelda ka täidega. Neil oli täikasvandus. Nad elasid ühes koopas, mis oli pilte täis vanast ajast, kuid hiljem asusid elama puu otsa nagu õiged ahv-inimesed kunagi. Nende suurimaks saavutuseks oli kitsesuuruse täi kasvatamine. Pärtel - Reetlik sõber, kes unustas ussisõnad ning keeldus tunnistamast, et ta neid kunagi osanud oli. Ta ristinimeks sai Peetrus. Ints Usside valitseja, Leemeti parim ja lähedaseim sõber. Ta oli naissoost ja ta sai 3 poega. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Andrus_Kivirähk E.Annus jt. "Uuem eesti kirjandus" Koolibri, 2006 E.Annus jt. Eesti kirjanduslugu Tallinn, Koolibri, 2001
....." (lk 49) . Faust kõhkleb enne teeleminekut. Mefisto julgustab: " Tea, kui sa enda silmas maksad, ka elus läbi lüüa jaksad " lk 56 Algab Fausti "proovilepanek" Mefistotelese poolt. "Fausti" üldine ülesehitus meenutab Dante "Jumalikku komöödiat". Ent kui Dante on põrgus vaatleja, siis Faust läbib ise põrguvürsti poolt korraldatud katsumused kehastab otsivat inimest tema maapealses üksilduses. Teejuhiks pole tal mitte heatahtlik Vergilius, vaid reetlik Mefistoteles, kelle siht on omakasu. o AUERBACHI KELDER LEIPZIGIS üliõpilaste joomaseltskond o NÕIAKÖÖK- Mefistoteles pakub Faustile noorenduskuuri nõiaeliksiiri abil. Faust ei usu nõidusesse ja tahab saada abi loodusvaimudelt. Mefisto pakub välja põllutööd värskes looduses "Sa piirdu ainult oma töö ja toaga ja toida ennast segamata roaga"lk 64 Faust tunnistab, et ei oska maatööd teha. Oleks nõus võtma jooki, kui
tema riided on mudased ja tema seina najal toetub labidas ning et tema käeseljal on küünise jäljed. Järsku karjatas Egaeus ja haaras enda läheval asuva karbi, mis purunes tükkideks ja kust tuli nähtavale hambaarsti tarbed ja 32 säravvalget Berenike hammast. Ta justkui ei suutnud elada ilma Berenike hammasteta, kuid ilma Bereniketa jah. Berenike haigus oli aga tihti peale sarnane surmale ja arvatavasti maetigi ta tol õhtul elusalt. Reetlik süda See novell räägib väga närvilisest ja haigest inimesest, kelle haigus on teravdanud ta meeli täielikult, nii et ta kuuleb hääli, mida tavainimese kõrv ei taba. Temaga aga samas majas elab ka vanamees, kelle ükssilm meenutab kotkasilma. See silm oli kahvatusinine, millel kae oli peal. See haige tegelane, peab ennast ülimalt geniaalseks inimeseks, kes ei tihanud vanamehe raha ega talle niisama kurja teha, kuna too oli tema vastu alati hea
Dekadents -19saj lõpul tekkis romantismi ja naturalismi segunemisel. Kujutab allakäiku, hääbumist, surma kohalolu kõiges. Kirjanikke huvitab kirg, elus pettumine, inetu pool elust, mida püütakse kujut. ilusana ning pahelisus. Põlgavad tavapärast, rutiinset elu. Looming on valdavalt melanhoolne või irooniline ja üleolev. Edgar Allan Poe oli esimene dekadentsi esindaja. Sümbolism -19saj teine oluline kirjandusvool, mis tekkis Prantsusmaal. Keskenduvad spirituaalsele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Esindajad: Charles Baudelaire, Paul Verlaine, Arthur Rimbaud, Stephane Mallarme. Sümbolistide loomingus on oluline osa seostel ja fantaasial. Tähtis pole kujut. reaalsust, vaid tundeid, mis inimene reaalsusest saab. Oluliseks sai luule keel, värsiilu, sõnade kõla. Kirjanduses taandusid ühiskondlikud teemad, esiplaanil oli ilu ja kunst. Charles Baudelaire läks Pariisi õppima juurat, elas boheemlaslikku elu. Kuulsaim luulekogu on ,,Kurja lille...
Nendele kahele loole lisaks on veel mütoloogiaversioon, et kuna Aphrodite kadestas kolme gorgo ilu, needis ta nad ära, nii et nad said juuste asemele maod ning pilgu, mis kivistab. Arvestades, et ta juba mitmes teises müüdis on sellist käitumismustrit kasutanud, siis ei ole ka selle loo puhul raske uskuda, et ta niimoodi tõepoolest tegi. ,,Iliases" kujutatakse jumalannat malbe ja jõuetu olendina, keda surelikel polnud tarvis karta. Hilisemates poeemides on ta aga reetlik ja õel ning Kreeka religioon ja mütoloogia 10.05.2011 Susanna Oja Tartu Ülikool Skandinavistika osakond
Referaat Anna Ahmatova Koostaja: Aasta 2007 Elulugu: Anna Gorenko (kirjanikunimega Ahmatova) sündis 1889. aastal Odessa lähedal, kuid tema lapsepõlv möödus Tsarskoje Selos. Selles kuulsas paigas kirjutas ta (nagu Puskingi) oma esimesed värsid. Puskin oli Ahmatova jaoks "elav õpetaja", kelle poole ta pöördus elu erinevatel hetkedel. Ometi polnud see suure iidoli kummardamine, pigem andeka õpilase avameelne vestlus mõistva õpetajaga. 1905. aastal läksid Anna vanemad lahku. Ema koos lastega sõitis Krimmi, seejärel Kiievisse. Anna lõpetas seal gümnaasiumi ja hakkas tõsisemalt luuletama, jätkates õpinguid õigusteaduse kõrgematel kursustel. 18-aastane Anna oli ilus ja andekas. Ta ei olnud sugugi kerge iseloomuga: sageli kurb ja tujukas, kuid samas ka huuljulge. Tärkav anne andis Ahmatovale erilise, uhke hoiaku, mis tõrjus tema noorusest eemale neidudele nii omase sentimentaalsuse ning taltsutamatud emo...
tegema" (korda tegemise all pidas paavst silmas genitaalide kinnikatmist). Kunstniku vastus oli: "Öelge paavstile, et see on pisiasi. Piltide kordategemine käib kähku, vahepeal tuleb tal maailm korda teha." Lõpuks otsustas kirikukogu, et figuuride alastuse katmiseks tuleb pildile maalida drapeeringud. Michelangelo julges avaldada isiklikku arvamust ega peljanud paavsti mõjuvõimu.1520. aastatel masendas Michelangelot paavst Clemens VII ja Medicite reetlik sise- ja välispoliitika Itaalias. Clemens VII sõlmis mitme välisvaenlasega salajasi kokkuleppeid. Karl V väed rüüstasid 1527. aastal kuue päevaga Rooma. Rooma hävitamine tähendas renessansiaegsetele itaallastele ühtlasi katset hävitada humanism. Puhkes vabariiklaste ülestõus Medicite vastu. Michelangelo asus koos firenzelastega oma kodulinna kaitsma ning paavsti sõjaväe vastu võitlema. Suur kunstnik täitis kindlustustööde peakomissari kohustusi
UUSROMANTISM EUROOPA KIRJANDUSES (19. sajandi lõpp) 1880ndatel aastatel oli naturalism Zola juhtimisel ületanud oma kulminatsiooni, kust algas selle voolu kiire langus. Naturalismist kasvas uus nn sajandi lõpu kirjandus, mis on tuntud uusromantismi nime all. UUSROMANTISMI OLEMUS: 1. Realistliku tunnetuse eitamine. Kui realistid lähtusid oma loomingus ümbritsevast maailmast, siis uusromantikud seletasid elunähtusi salapäraste müstiliste jõududega. Nende looming oli täis lootusetust, pessimismi ja elutüdimust. 2. Individualism (= üksikisikule omane). Realistid kujutasid ühiskondlikke probleeme, uusromantikud sulgusid isiklike emotsioonide / kogemuste ringi. Nende tegelased elavad omaette elu ja suhtuvad ümbritsevasse maailma vaenulikkusega. 3. Aristokratism (= eesõigustatud ülemkiht). Uusromantikud kuulutasid elu ülimaks väärtuseks kunsti. Kunstnik oli kõrgem olend, valitu, kelle looming ja käitumine ei pea...
Oscar Wilde 1854-1900 Iiri päritolu inglise proosakirjanik,luuletaja ja näitekirjanik. Õppis oxfordis. Kuulutas end juhtivaks esteediks ja ,,puhta kunsti" kummardajaks, oli abielus, 2poega. Homoseksuaalne kaaslane Alfred Douglas, vangis süüdistatuna homoseksuaalsuses, peale seda elas teise nime all vaesuses. Kunstimuinasjutukogu ,,Õnnelik prints ja teisi jutte" muinasjutt ,,Isekas hiiglane". Hiiglasel oli suur ilus aed ja lastele meeldis seal mängida. Hiiglane pahandas ja pani aia lukku. Aeda saabus igavene talv. Lõpuks märkas kurb hiiglane üht last, laps oli puu otsas, puu läks roheliseks. Hiigl. lasi lapsed aeda kevad tuli. Hiigl. suri lõpuks. Mõte: head ja ilusat oma elus tasub teistega jagada, siis ei jää üksi. Üksindus on väga kurb ja kõle. Kuulsaim Wilde teos on tema ainus romaan ,,Dorian Gray portree" Peat. on imekaunis noormees Dorian, kellest kunstnik Basil maalib portreed. Lord Henry Wottoniga sõbruneb Dor, lord õpetab te...
Talle räägib Hamlet ka kohe kui ise teada saab, et ta isa ei surnud maohammustusse, vaid et ta mõrvati Claudiuse poolt. Peale Horatio jäid Hamletile lõpuni truuks ka kuninga ihukaitseväelased Marcellus ja Bernardo, kes annavadki printsile teada isa vaimust, kes neis vahikorra ajal külastab. Hamlet nimetab vanglaks kogu maailma ja Taanimaad selle vangla kõige hirmsamaks urkaks. Tal on selleks ka põhjust. Oma isale kuulunud maad valitseb nüüd reetlik lell, kes tappis kuninga ja Hamlet ei tunne end enam vabana. Hamletile antakse ka võimalus minna Inglismaale õppima, kuid ta ei ole sellest vaimustuses, kuna saab väga hästi aru, et Claudius tahab teda lihtsalt jalust koristada. Hamlet ei suuda aru saada, kuidas on võimalik nii kiirelt oma palet muuta, kui teeb seda õukond. Ta ei suuda ka andestada oma emale, kes abiellub vaid kuu aega peale endise kuninga surma kohe uue kuningaga. Ta ütleb ka oma
oma kahtlusi ja saladusi. Talle räägib Hamlet ka kohe kui ise teada saab, et ta isa ei surnud maohammustusse, vaid et ta mõrvati Claudiuse poolt. Peale Horatio jäid Hamletile lõpuni truuks ka kuninga ihukaitseväelased Marcellus ja Bernardo, kes annavadki printsile teada isa vaimust, kes neis vahikorra ajal külastab. Hamlet nimetab vanglaks kogu maailma ja Taanimaad selle vangla kõige hirmsamaks urkaks. Tal on selleks ka põhjust. Oma isale kuulunud maad valitseb nüüd reetlik lell, kes tappis kuninga ja Hamlet ei tunne end enam vabana. Hamletile antakse ka võimalus minna Inglismaale õppima, kuid ta ei ole sellest vaimustuses, kuna saab väga hästi aru, et Claudius tahab teda lihtsalt jalust koristada. Hamlet ei suuda aru saada, kuidas on võimalik nii kiirelt oma palet muuta, kui teeb seda õukond. Ta ei suuda ka andestada oma emale, kes abiellub vaid kuu aega peale endise kuninga surma kohe uue kuningaga
ROMANTISM KIRJANDUSE TUNNIKAVAD X KLASSIL 1.TUND TEEMA: Romantismi mõiste ja olemus TUNNI EESMÄRK: Selgitada õpilastele romantismi olemust ja õpetada leidma romantilisi jooni ka kujutavas kunstis ja muusikas. IKT AINETUNDI INTEGREERIMISE EESMÄRK: kasutada IKT vahendeid aktiivõppeks ning õppeprotsessi ilmestamiseks ja hõlbustamiseks. TUNNIKS VAJALIKUD VAHENDID JA MATERJALID: Õpik "Maailmakirjandus"II "Üldine kunstiajalugu" Köleri maali "Tütarlaps allikal" repro CD Mozarti 25. sünfooniaga Arvutivõrk, skanner TUNNI KÄIK: I Romantismi olemus 1) Loe läbi õpikust lk 7-12 2) Täida loetu põhjal arvutis järgmine tööleht. (Tööleht on õpetaja poolt eelnevalt arvutisse trükitud programmis Word ja salvestatud XI KLASSI kataloogi alamkataloogi KIRJANDUS märksõna all "romantism".) Romantism levis Eur...
Artemis/Diana Zeusi ja Leto tütar, Jahi, kuu ja nõiduse Kättemaksuhimulin Vibu Apolloni kaksik jumalanna e neitsi Aphrodite/Venus Zeusi ja Dione. Mõne Ilu ja armastuse Võrgutaja, väga Tiivuline legendi järgi sündis jumalanna ilus, algul malbe poeg merevahust, hiljem reetlik ja õel Eros Hephaistose abikaasa, tema armuke oli Ares, Erose/Cupido ema Zeusi ja Maia poeg Nutikuse ja Kaval, nutikas, Tiivulise Hermes/Mercuri kavaluse jumal, meeldiv ja d us kaupmeeste ja lärmakas, sandaali
Talle räägib Hamlet ka kohe kui ise teada saab, et ta isa ei surnud maohammustusse, vaid et ta mõrvati Claudiuse poolt. Peale Horatio jäid Hamletile lõpuni truuks ka kuninga ihukaitseväelased Marcellus ja Bernardo, kes annavadki printsile teada isa vaimust, kes neis vahikorra ajal külastab. Hamlet nimetab vanglaks kogu maailma ja Taanimaad selle vangla kõige hirmsamaks urkaks. Tal on selleks ka põhjust. Oma isale kuulunud maad valitseb nüüd reetlik lell, kes tappis kuninga ja Hamlet ei tunne end enam vabana. Hamletile antakse ka võimalus minna Inglismaale õppima, kuid ta ei ole sellest vaimustuses, kuna saab väga hästi aru, et Claudius tahab teda lihtsalt jalust koristada. Hamlet ei suuda aru saada, kuidas on võimalik nii kiirelt oma palet muuta, kui teeb seda õukond. Ta ei suuda ka andestada oma emale, kes abiellub vaid kuu aega peale endise kuninga surma kohe uue kuningaga. Ta ütleb
kirjutatud, esimesed allikad on kirjas sellest, kui ta 18 aastaselt riigieestseisja õukonda läks. Seal sai ta õpetajaks Hemming Gadh, kes sisestas Gustavisse sellised mõtted, et Rootsi naabrid on neile palju halba minevikus ja nüüd tuleks need jõuga tagasi võtta. Kui 1512 aastal Taani kuningas Christian Stockholmi ründas ja mõlemad pooled suurte kaotuste järel hakkasid vaherahu sõlmima, siis saadeti ühena viiest saadikust Christiani laevale ka Gustav, kuid reetlik Christian võttis saadikud vangi ja viis endaga koos tagasi Taani. Seal elas Gustav ühe mõisahärra juures Kalos, kust ta mõne aasta pärast Lübeckisse ära põgenes. Gustavi naasemine Rootsi Lübeck oli sellel ajal tähtsaim Hansa Liidu linn ja kõige suurema haardega kaubanduskeskus. Seal sai Gustavi peamiseks kaitsjaks Markus Helmstede, kes oli Sten Sture (Rootsi kuningas) esindaja hansalinnas. Gustav üritas Lübeckis inimesi taanlaste
Pole mõtet rääkida minu enda tunnetest. Minestades vaarusin vastasseina äärde. Hetkeks jäid mehed trepil tohutust hirmust ja õudusest liikumatult seisma. Järgmisel silmapilgul oli tosin tugevat kätt müüri kallal. See langes tervena. Laip, juba suuresti kõdunenud ja tardunud verega koos, seisis vaatajate silme ees püsti. Tema pea peal, punane suu pärani ja ainus silm kiiskamas, istus jälk elajas, kes mind salakavalalt oli ahvatlenud tapma ja kelle reetlik hääl mu timuka kätte oli andnud. Olin tolle peletise hauda sisse müürinud!
,,sõna", ta arvab, et alguses oli ,,tegu" -Faust usub loovasse teosse kui inimese esmasesse missiooni, ometi ei saa ta oma elu mõtte äratundmiseni jõuda ilma kogemusteta -tee tõe poole pole sile ja probleemideta, inimene peab sügavalt läbi elama elu vastandlikkuse ja tunda saama ka elu pahupoolt -Fausti teekonda läbi elu ahvatluste meenutab ,,Jumalikku komöödiat" -Fausti teejuht on põrguvürst ise, kes on reetlik teejuht ja kelle eesmärk on Fausti Eksitamine inimlike nõrkustega -algul pakub kurivaim lihtsamaid ahvatlusi: ohjeldamatu pidutsemie, armastus, nõidade volbriöö. -Mefistofels tahab Fausti lõksu meelitada -Faustis tekib tõeline armastus aga tema armastatu hukkub -I osa lõppeb tragöödiaga, II osa alguses on ta pärast rasket kaotust ja läbielamisi ärkamas uutele lootustele -Faust armub Helenasse , Faust haarab Helenale järele kuid too haihtub, sest ta on vaid
Ta oskas ussisõnu ning ta parim sober oli Pärtel (hiljem ristitud Peetruseks). Tal oli ema ja vanem õde. Isa tappis tal karu ära armuhoos. Pirru ja Rääk Ahv-inimesed, kes oskasid ussisõnade abil suhelda ka täidega. Neil oli täikasvandus. Nad elasid ühes koopas, mis oli pilte täis vanast ajast, kuid hiljem asusid elama puu otsa nagu õiged ahv-inimesed kunagi. Nende suurimaks saavutuseks oli kitsesuuruse täi kasvatamine. Pärtel - Reetlik sõber, kes unustas ussisõnad ning keeldus tunnistamast, et ta neid kunagi osanud oli. Ta ristinimeks sai Peetrus. 17 Ints Usside valitseja, Leemeti parim ja lähedaseim sõberanna. Tal on 3 poega. Andrus Kivirähi tsitaadid: * Kogu kirik pole muud kui üks suur lasteteater, Disneyland, ainult et selle kristliku Disneylandi
Hamlet kõiki oma kahtlusi ja saladusi. Talle räägib Hamlet ka kohe kui ise teada saab, et ta isa ei surnud maohammustusse, vaid et ta mõrvati Claudiuse poolt. Peale Horatio jäid Hamletile lõpuni truuks ka kuninga ihukaitseväelased Marcellus ja Bernardo, kes annavadki printsile teada isa vaimust, kes neis vahikorra ajal külastab. Hamlet nimetab vanglaks kogu maailma ja Taanimaad selle vangla kõige hirmsamaks urkaks. Tal on selleks ka põhjust. Oma isale kuulunud maad valitseb nüüd reetlik lell, kes tappis kuninga ja Hamlet ei tunne end enam vabana. Hamletile antakse ka võimalus minna Inglismaale õppima, kuid ta ei ole sellest vaimustuses, kuna saab väga hästi aru, et Claudius tahab teda lihtsalt jalust koristada. Hamlet ei suuda aru saada, kuidas on võimalik nii kiirelt oma palet muuta, kui teeb seda õukond. Ta ei suuda ka andestada oma emale, kes abiellub vaid kuu aega peale endise kuninga surma kohe uue kuningaga. Ta ütleb ka oma sõpradele, kelles ta ka
Hetkel Venemaal (Tallinn kinkis alistudes vene vägedele). Kenotaafid- hauatähised, mis loodud haua tähiseks inimesele, kes maetud mujale. Võivad olla ka kirikutes nt. Tallinnas Oleviste kirikus Hans Paavelsile, asub kiriku välisseinal. 15. Saj lõpust. Lisaks kivist ja väärismetallist teostele võib Tallinna Raekojas kohata puureljeefe. Puust pingid kaunistatud puureljeefidega, pärinevad 16. saj. Seal kujutatud legendaarseid kangelasi (nt. Taavet ja Koljat) Simson ja Delila (Delila reetlik naine, kes Simsonil juuksed maha), ühel toolil vaikiv kuju (suust väljalõigatud keelega mees). Maakirikud Eestis vähem kaunistatud, kaunistused vähe säilinud va. Karja kirik Saaremaal- säilinud seinamaalingute fragmente, maalingud elurõõmsad, kujutavad tsirkuseartiste, akrobaate. Seal säilinud ka puureljeefid nt. Kolgata grupp, pärineb 14. Saj, anatoomiliselt kohmakas, kuid olulised vanus ja suurus (Jeesus teda leinavate jüngritega). Triumfikaartel
Kus? KUNINGANNA: Üks paju kasvab oja kohal längus ja peegeldab veevoolus hõbelehti; neid punus ta sääl kummalisse pärga koos tulikate, maarjalillede ja nõgeste ja juudakäppadega - neil rahvasuus küll ropum nimi liikvel, ent karsked neiud surnusõrmedeks neid hüüavad. Kui lookas okstele ta ronis riputama vanikut, siis murdus reetlik oks ja pillas neiu koos lilledega nutva oja rüppe. Ta riided vee peal laotudes küll hoidsid tükk aega teda pinnal nagu näkki; ta ise mitmes vanast laulust juppe veel laulis nagu ohtu mõistmata või nagu olend, kes on sündinud vees hõljumiseks. Kuid ei kestnud kaua, kui heliseva lauluviisi pealt liig raskeks muutund kehakate põhja
Kirjanduse koolieksam 2011 PILET NR.1 1.KRISTJAN JAAK PETERSONI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE Kristjan Jaak Peterson sündis 14.märtsil 1801.aastal Riias. Koolis käis ta Riia algkoolis, seejärel Riia 3-klassilises kreiskoolis ning hiljem Riia kubermangugümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, hiljem filosoofiateaduskonda. 1820.aastal lahkus ülikoolist seda lõpetamata. Hakkas Riias eratunde andma, tegeles luuletamise ja keeleteadusega. Ta tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Rändas vähemalt 2 korda Riiga vanemaid vaatama. Suri kopsutuberkuloosi 4.augustil 1822. LOOMINGU ÜLEVAADE Petersoni ilukirjanduslik looming ei jõudnud tema kaasaegseteni. Veel 19.sajandi lõpul teati teda kui keeleteaduslike artiklite kaasautorit. 1. Uuris keeli ja kirjutas artikleid. 2. Tõlkis rootsi keelest saksa keelde ,,Soome mütoloogia" ning kirjutas lisaks juurde oma ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
