monarhia ka siis kui seaduslik valitseja valitsemisest kõrvale jäi. Sõjaväes: Loodi alaline sõjavägi, seati sisse sõjaväe kohustus, paranes väljaõppe. 3.Nimeta absolutismi tunnused. Kellele toetus absoluutne valitseja? V. Riigijuhil on piiramatu võim. Valitseja annab seadusi välja ainuisikuliselt. Tugev sõjavägi. Tugev majandus. Tugev ametkond. 4.Nimeta absolutismi aja seisused, millised olid nende õigused ja kohustused ? V. Vaimulikud, aadlikud, linnaelanikud ja maaelanikud. 5. Mida kujutab endast merkantilism miks see kujunes? V. Suur export väike import. Välismaa kaupade sissevedu pidid tõkestama kõrged kaitsetollid mis tõstsid sisseveetavate kaupade hinnad väga kõrgeks. 6. Seleta Prantsusmaa näitel lahti Louis XIV ütlus ,,Riik see olen mina". V. Ta arvas et ta oli saanud oma võimu otse jumalalt ja arvas et võis teha mis tahtis. 7. Miks nimetati Louis XIV ,,Päikesekuningaks"? V
põletamata tellistest elamutest. Tänavad olid enamasti väga kitsad, välja arvatud mõnedes kreeka kolooniates, kus tänavatevõrk oli algusest peale planeeritud. Tihti kattis tänavaid sillutis. Linna kaitsesid müürid. Kreeka ühiskond oli linnadekeskne, sellest hoolimata, et enamus inimesi elas maal. Linnad olid majanduslikud, poliitilised ja religioossed keskused. Kuna poliste äärealad ei ulatunud kunagi polistest väga kaugele, olid ka maaelanikud linnaga tihedalt seotud. 4. Sparta ja Ateena võrdlus. AteenaSparta Ateena riik asus Atika maakonnas. Kodanikkonda kuulusid kõik vabad meessoost põliselanikud. Enne 594 aastat eKr, kui Solon oma riigivormiga välja tuli valitses pärilik aristokraatia. Peale mõningast türanniat kehtestati kõikidele kodanikele riigiasjades võrdsed õigused. Ateena mereliit Pärsia-vastane liit Pärsia sõdade ajal, mis koondas Egeuse mere rannikuriike
Korraldati pidulikke õhtusööle (sümpoosionid), et rahvast - andreion * ,,meeste ruum" kreeka keeles ühendada. *kõige esinduslikum ruum * koguneti andreionisse * külalistetoa otstarbega * naised enamasti ei osalenud * paiknes õue tänavapoolses lüjes * lauldi, kanti ette luuletusi, tehti tähtsaid poliitilisi plaane, sõlmiti 7. Maaelanikud linnaga tihedalt seotud kokkuleppeid, vaieldi moraali-, usu- ja filosoofiaprobleemide üle (polise äärealad- käisid turul, rahvakoosolekutel ja jumalatele austust avaldamas) Sport Riietus ja toit 1. Sporditi alasti 1. Riietus: 2. Gümnaasion ,,alastioleku koht"
Tööstuses on hõivatud 7% tööjõust. Turism Alates 1980 on turism raskustes. 14 TRANSPORT Maanteed Maanteid on 3200 kilomeetrit, millest ainult 20% on asfalteeritud. Enamik asfalteerimata teid on vihmaperioodil läbimatud ning kaupa veetakse eeslite ja inimeste seljas. TERVISHOID Haitilaste põhitoidus on mais, maniokk, hirss, riis ja puuviljad. Vaesuse tõttu söövad maaelanikud liha, kala ja mune harva. Maaelanikud on väga alatoitunud. Levinud on malaaria, tuberkuloos, hepatiit ja AIDS. Enamik arste elab Port-au-Prince'is. Maal tuleb üks arst 30 000 elaniku kohta HARIDUS Kirjaoskuse tase on 39%. Maal on üks õpetaja 550 kooliealise lapse kohta. Ainult 5% kooliminejatest saab täieliku alghariduse. 15 Sisukord SISSEJUHATUS 3 ÜLDANDMED 4 SÜMBOOLIKA 5 HAITI 6
tellistest elamutest. Tänavad olid enamasti väga kitsad, välja arvatud mõnedes kreeka kolooniates, kus tänavatevõrk oli algusest peale planeeritud. Tihti kattis tänavaid sillutis. Linna kaitsesid müürid. Kreeka ühiskond oli linnadekeskne, sellest hoolimata, et enamus inimesi elas maal. Linnad olid majanduslikud, poliitilised ja religioossed keskused. Kuna poliste äärealad ei ulatunud kunagi polistest väga kaugele, olid ka maaelanikud linnaga tihedalt seotud. Koos poliste tekkimisega tekkis ka kodakondsuse mõiste. Kodanikkonna moodustasid täiskasvanud (relvakandmisvõimelised) mehed, kellel oli õigus omada maad ja osa võtta rahvakoosolekutest (umbes 10% elanikkonnast). Kodakondsuseta olid võõramaalased, orjad ja naised. Mitmetes polistes ei loetud kodanike hulka ka kõiki mehi, vaid ainult neid, kes olid piisavalt rikkad, et endale sõjavarustust osta.
omadusi, mis olid muinasusundi jumalatel. Samuti austati maal salaja edasi vanu pühapaiku. Uued kombed juurdusid väga visalt maarahva seas. Kuna maarahvas ei saandu saksa keelst aru taheti luua kõrgem kool, kus saaksid õppida linnakodanike ja maarahva lapsed, kes levitaksid eesti keeleset jumalasõna, kahjuks jäi see mõte katki. Elu linnas oli kergem kui maal, selle poolt kõneleb ka asjaolu, et talupojad põgenesid maalt linna, kuna lootsid saada paremale elujärjele. Maaelanikud olid pärisorjad ning kuulusid oma maahärrale. Linnas olid inimeste huvid kaitstud seadustega ning maksud olid väiksemad. Linnas oskasid inimesed ka saksa keelt ning said paremini aru ristiusu sisust.
o Praegu suudab maa toita 5x rohkem inimesi kui kaks sajandit tagasi o Arenenud riikides on turg küllastunud o Arengumaades kannatab nälja käes ligi 800 miljonit elanikku o Arengumaa inimesed ei suuda osta energiamahukat, suurte tootmiskuludega põllumajanduse toodangut o Humanitaarabi ei jätku kõigile o Teravaim probleem Lõuna-Aasias, Aafrikas ja Andide piirkonnas, kus kannatavad toidupuuduse all maata maaelanikud ja linnade vaesed elanikud o Rahvaarvu kasvu tõttu on lõunas haritava maa hulk inimese kohta vähenenud, eriti aasias o Tähtsamad müüjad on Põhja-Ameerika, Kaug-Lõuna ja Vahemere maad o Arengumaad ostab toiduaineid sisse ja müüakse istandussaadusi o Toidumajanduse nõrkus arengumaades : traditsioonilised tootmisvormid, suur rahvaarv, asustustihedusest tingitud maapuudus ning halvad loodusolud
mõisnikule. Pahandusi maa-aadlitega tõi kaasa ka see, et talupojad ei tahtnud siiski peale surutud usku tunnistada. Maa-aadli seljataga usuti siiski taarausku, vaime, haldjaid ja igasuguseid võluasju. Võib-olla oleks talurahvas ristiusu omaks võtnud, kui jutlused oleksid toimunud neile arusaadavas keeles. Mina arvan, et maaelul on alati olnud omad plussid ja miinused. Mulle aga tundub, et neid halbu pooli on olnud rohkem, sest linnainimesed olid siiski rohkem vabad, kui maaelanikud. Talupojad ju orjastati ja st. tänapäeva mõistes, et neilt võeti ära kõik nende õigused, neid koheldi justkui mingeid loomi, kes pidid tegema kõike nii, nagu peremees ütles. Tänapäeval aga on maal hea elada, sest maal on siiski värskem õhk ja kuna ka tänapäeval tegeletakse põllumajandusega siis ise kasvatatud põllusaadused ei ole igasuguseid säilitusaineid ja mineraale täis topitud.
18. Miks tekkisid monopolid? Majanduslik konkurents sundis väikeettevõtteid liituma kompaniideks, mis omakorda liitusid teiste firmadega korporatsioonideks. Nii loodigi lõpuks monopolid. 19. Mille poolest erines USA põllumajandus Euroopa põllumajandusest? USA Euroopa Peamiseks tööstusaruks oli põllumajandus. Veeti palju teravilja sisse. Võeti kasutusele uusi maid. Paljud maaelanikud läksid linnadesse elama, USA oli maailma suurim nisu tootja ning ta sellega vähenes põllumajandus. võttis kogu aeg kasutusele uusi sorte. 20. Milliseid sotsiaalseid probleeme põhjustas USA-s suur sisserännanute arv ? Korteri kitsikus ja olmetingimuste halvenemine. Rassiline diskrimineerimine: mustade ja valgete vaheline vastaseis, mis avaldus kõikjal nii rongis kui ka koolis.
Seega oli 20. sajandi algul kõigil Eesti linnadel raudteeühendus. Raudteevõrgu väljaehitamine ühendas Eesti ala tihedamalt Peterburi ja Venemaa sisekubermangudega ning Läti alaga, kiirendas uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist. Sellega avardusid oluliselt kaubavahetuse võimalused ning suurenes Tallinna ja Paldiski sadamate kaudu saabuvate transiitveoste tähtsus.Kiiresti arenes ka sisekaubandus, kuna nii maaelanikud kui ka linlased vajasid järjest rohkem tarbekaupu ja toiduaineid. Tööstuse kiire kasv, ühiskonna sotsiaalne kihistumine ning kaubalis-rahaliste suhete areng tõid endaga kaasa linnastumise.1862. aastal elas Eesti linnased kokku 62 000, sajandi lõpul aga juba 181 000 inimest. Seega oli sajandivahetusel pea iga viies Eesti elanik linlane. 20. sajandi alguseks oli Eestis kokku 12 linna, nendest suurimad Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu ja Valga
See ühendas rohkem Eesti ala Peterburi ja Venemaa sisekubermangudega ning Läti alaga, kiirendas uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist. Sellega avardusid oluliselt kaubavahetuse võimalused ning suurenes Tallinna ja Paldiski sadamate kaudu saabuvate transiitveoste tähtsus. Tallinn oli oluliseks sisseveosadamaks, kuhu saabusid kaubad Euroopast. Peamine väljaveosadam oli Pärnu, mille kaudu tarniti maailmaturgudele vilja, lina ja puitu. Kiiresti arenes ka sisekaubandus, kuna nii maaelanikud kui ka linlased vajasid järjest rohkem tarbekaupu ja toiduaineid. 16. Nimeta neli teaduskonda, mis olid Tartu Ülikoolis. Usuteaduskond. Arstiteaduskond. Õigusteaduskond. Filosoofiateaduskond (1850. jaotati kaheks ajaloo-keele – ja matemaatika – loodusteaduskonnaks) 17. Mis tähtsus oli koolisundlusel ja rahvakoolidel? Eestlastest sai 30%-40% inimestest lugemis-ja kirjutamisoskuslikuks. 18. Kes olid Masing ja Kreutzwald, milles seisnes nende tähtsus eesti keelse kirjasõna levitamisel?
Linnaelanikud oli rohkem informeeritud maailmas toimuvast ning ka laiema silmaringiga. Neil olid suuremad võimalused võtta osa erinevatest kultuuriüritustest. Elati kahe või kolmekordsetes majades, sööki oli palju ning see oli rikkalik. Väga hinnati kala mida ka kuivatati ja soolati. Peamiselt söödi kaks korda päevas, keskpäeval ja õhtul. Põhitoit oli liharoog ja rikkamad said lubada endale ka magusaid ja vürtsitatud veine. Maaelanikud elasid väikestes külades, mida ümbritsesid tohutud põllud. Suurema osa oma ajast nad tegid tööd ning suuremate tööde korral abistati üksteist. Talupojad olid kõik sunnismaised ning pidid elama seal koos oma naise ja lastega. Neil oli kohustus maksta renti ning teha teotööd. Pideva töötegemise tõttu kannatas aga nende seltsielu, neil polnud ka eriti võimalusi osavõtta kultuuriüritustest. Suurem osa talurahvast olid kirjaoskamatud kuid sügavalt usklikud
,,Kalevipoeg". Oluliste indiviididena kujutatakse ka tähtsamaid kõrvaltegelasi peategelastele lähedalseisvaid või neile vastuoksuslikke karaktereid. Eeposte peategelased on oma ajas ja ruumis väljapaistvad. Nende erakordsuse tõttu ei kujuta nad oma ajastule iseloomulikku, vaid pigem selle ideaale. Iga ühiskond on jagunenud gruppideks. Antiikajal eristusid seisuslikud ja etnilised grupid, aga vastandusid ka linna- ja maaelanikud. Keskajast pärit narratiivides ilmneb jaotumine seisuslikesse klassidesse, rüütlikultuuri puhul on oluliseks kuuluvuse märgiks veresugulus. Eepostes avaldub kangelase suhe grupiga. Peategelane võib olla rühma liider või sellele vastanduda igatahes tõuseb ta esile. Kangelase esilekerkimine teeb temast ,,suure" inimese. Ta on küll sarnane oma kaasaegsetega, temaga samastutakse, kuid mõni imetlusväärne tunnus, näiteks vaprus,
Neid artikleid analüüsides tuli välja kaks eakatele inimestele omistatud stereotüüpi: leebed/aktiivsed vanuritest ühiskonna liikmed ning kurjad pensionärid. Kurjade pensinäride stereotüüp on ilmselt kõigile teada ning ka meedia ei ole jätnud seda kajastamata. On nii mõnigi artikkel, millst saab aru juba enne lugema asumist, et see on halvakõlaline eakate inimeste vastu. Näiteks saan tuua sellised pealkirjad nagu Postimehes ilmunud artikkel ,,Vihased maaelanikud: pank kandis nüüd vanemad inimesed maha!" või Õhtulehe veebiportaalis ilmunud Kaja Roometsa kirjutatud lugu "Kurjaks muutunud vanurid teevad laste elu põrguks." Seda stereotüüpi kindlustab ka Bronek Alpius eelnevalt mainitud artiklis "Gladiaatorvanurid". Teisalt on eakaid inimesi kujutatud kui aktiivseid ühiskonnaliikmeid, kes ühiskonnaelus kaasa teevad ning ei lase end vanuse tõttu maha kanda. Kui võrrelda,
20saj algul sai raudteeühenduse Tallinnaga ka Haapsalu . Laiarööpalise raudtee kõrval ehitati sajandivahendusel erakapitaliga ka mitu kitsarööpalist raudteeliini . Nii said ühenduse paljud teised linnad , seega 20saj alguseks oli kõigil Eesti linnadel raudteeühendus . Raudtee kiirendas uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist . Sellega avardusid oluliselt kaubavahenduse võimalused . Tln oli sisseveosadamaks. Pärnu oli väljaveosadam. Kiiresti arenes sisekaubandus, kuna maaelanikud ja linlased vajasit järjest rohkem tarbekaupu ja toitaineid. 4. Poliitiline elu 20. sajandi alguses. Tõnisson ja ,,Postimehe" ringkond (Kitzberg, Jürgenstein, Põld, Kallas) eesmärgiks väljaastumine nii venestumise kui saksastumise vastu; vastuolu baltisakslastega; eesti keeles rääkimise ja rahvusluse propageerimine; emakeelse hariduse nõue; toetajateks eesti haritlased, jõukad taluomanikud ja linnakodanlus; Päts ja ,,Teataja" ringkond (Virgo, Tammsaare)
kolhoosikorrale soodustasid linnastumist. Erasektori täielik väljasuretamine. 23. Milles seisnes eesti kultuuri lõhestatus? Välis- ja kodueesti kultuur: palju pagenud loovinimesi hakkasid uutes asumaades vana tegevust jätkama, hoides eesti kultuuri. See jäi esialgu kodueestlastele kättesaamatuks ja nad proovisid ise oma kultuuri säilitada. 24. Miks hakkas Eesti NSVs maakultuur hääbuma? Linnastumine, maaelanikud muutusid liikuvamaks ja kolisid linnadesse, maa-asulates hakkas arenema linlik eluviis. 25. Miks langes nõukogude ajal hariduse väärtus? Koolidelt nõuti maksimumilähedast õppeedukust, mille tõttu ka õpilaste halvad tulemused muudeti paremaks, ülikoolis ainete valik minimaalne ja venekeelne haridus. 26. Mis aastal koostati "40 kiri"? Millistele probleemidele osundasid kirjas loomeinimesed? 1980 aastal. Probleemid: eestlaste osatähtsuse kiire vähenemine, liigne propaganda vene
kolhoosikorrale soodustasid linnastumist. Erasektori täielik väljasuretamine. 23. Milles seisnes eesti kultuuri lõhestatus? Välis- ja kodueesti kultuur: palju pagenud loovinimesi hakkasid uutes asumaades vana tegevust jätkama, hoides eesti kultuuri. See jäi esialgu kodueestlastele kättesaamatuks ja nad proovisid ise oma kultuuri säilitada. 24. Miks hakkas Eesti NSVs maakultuur hääbuma? Linnastumine, maaelanikud muutusid liikuvamaks ja kolisid linnadesse, maa-asulates hakkas arenema linlik eluviis. 25. Miks langes nõukogude ajal hariduse väärtus? Koolidelt nõuti maksimumilähedast õppeedukust, mille tõttu ka õpilaste halvad tulemused muudeti paremaks, ülikoolis ainete valik minimaalne ja venekeelne haridus. 26. Mis aastal koostati "40 kiri"? Millistele probleemidele osundasid kirjas loomeinimesed? 1980 aastal. Probleemid: eestlaste osatähtsuse kiire vähenemine, liigne propaganda vene
· Arengumaad saavad toiduaineid ka humanitaarabina, kuid see ei jõua alati õigel ajal kohale. Tihti näljahädad. · Hindu maailmaturul alla lasta ei saa, muidu pm laostuks, kuna kõrge tootlikkus on saavutatud suurte tootmiskuludega. Näljahädad ei ole tingitud mitte absoluutsest toidupuudusest maailmaturul, vaid vaesusest ja ebavõrdsest juurdepääsust toidule. Kõige probleemsemad piirkonnad: Lõuna-Aasia, Aafrika, Andide piirkond peamiselt maata maaelanikud ja linnade vaesed inimesed ARENGUMAADE PROBLEEMID · majanduse madal tase Põhjuseks: tootlike jõudude madal arengutase (madal haridustase, tööviljakus, agrotehniline tase, mehhaniseerimise ja automatiseerimise aste) · suur sõltuvus maailmaturust Eksport ei ole kunagi eesmärk omaette. Eesmärgiks import, eksport on vahend selle saavutamiseks. Arengumaad ekspordivad peamiselt toorainet ja toiduaineid (istandusriigid), et importida
aadlikud ja vaimulikud. Linnaelanikud olid rohkem informeeritud ja rohkem teadlikud maailma probleemidest, sest linnas levis info rohkem ja kiiremini. Linnaelanikel oli laiem silmaring, sest nad reisisid rohkem, käisid teatris ja teistel kultuuriüritustel ning nad kuhtusid rohkem elanikega kauge maa tagant (kaubavahetus). Linnaelanikud olid rikkamad, mistõttu nad võisid lubada endale rohkem ja saadi ka pidada pidusid. Maaelanikud tegelesid suurema osa ajast tööga, mis mõjutas ka nende seltsielu. Uudiseid jõudis maale vähem ja üldse oli elu igavam ning üksluisem. Feodaalkorra olemus. Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga andis vasallile kasutada maatüki koos talupoegadega.Vastutasuks kohustus vasall senjööri ustavalt teenima, eelkõige tema kutsel sõjaväeteenistusse ilmuma. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega.
Samuti oli polises kindlasti vähemalt üks tempel. Tänavad olid enamasti väga kitsad, välja arvatud mõnedes kreeka kolooniates, kus tänavatevõrk oli algusest peale planeeritud. Tihti kattis tänavaid sillutis. Linna kaitsesid müürid.Kreeka ühiskond oli linnadekeskne, sellest hoolimata, et enamus inimesi elas maal. Linnad olid majanduslikud, poliitilised ja religioossed keskused. Kuna poliste äärealad ei ulatunud kunagi polistest väga kaugele, olid ka maaelanikud linnaga tihedalt seotud. Hellenistlikes linnades juurdus kreekapärane elu-ja valitsusviis, maapiirkondi valitsesid aga hellenistlikud monarhid enamvähem samamoodi, nagu nende idamaised eelkäijad seda teinud olid. Näiteks Egiptuse talupojad jätkasid tööd riigivõimu range bürokraatliku kontrolli all nagu juba aastatuhandeid tavaks, ainult nüüd laekusid maksud kreeka-makedoonia valitsejatele. Riigivõimu kõrgeim organ oli rahvakoosolek, millel osalesid kõik kodanikud.
Raudteevõrgu ehitamine ühendas Eesti ala Peterburi ja Venemaa sisekubermangudega ning Läti alaga, kiirendas uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist. Avardusid kaubavahetuse võimalused. Suurenes Tallinna ja Paldiski sadamate kaudu saabuvate transiitveoste tähtsus. Tallinn sai oluliseks sisseveosadamaks, saabusid kaubad Euroopast masinad, keemiatööted. Peamine väljaveosadam oli Pärnu vilja, lina, puitu. Arenes ka sisekaubandus, kuna nii maaelanikud kui ka linlased vajasid rohkem tarbekaupu ja toiduaineid. Tööstuse kiire kasv, ühiskonna sotsiaalne kihistumine ja kaubalis-rahaliste suhete areng tõid kaasa linnastumise. Kui 19. sajandi alguses elas Eesti linnades kokku 62 000 inimest, siis sajandi lõpul juba 181 000 inimest. 20. sajandi alguseks oli Eestis kokku 12 linna. Raudteejaamade ümber kujunesid alevid ja alevikud Sindi, Tapa, Türi jne, kuhu koondusid linlike tegevusalade
Lõuna-Aafrikas. Gold baarides alates riigipanga Etioopia leiti olevat kullatud metallist politsei üldmaksumusega riigile ligikaudu 17 miljonit USA dollarit. 6 5. LINNASTUMINE Linnastumine on pidevalt kasvanud Etioopias, millel on kaks perioode märkimisväärselt kiiret kasvu. Esiteks, 1936-1941 ajal Itaalia okupatsiooni ajal Mussolini's fasistlik reziim, ja 1967- 1975, mil elanikkonna linna keskused kolmekordistusid. Teine majanduskasv oli 1967-1975, kui maaelanikud kolisid linnade keskustesse otsima tööd ja paremaid elutingimusi. See muster aeglustus pärast 1975 maareforimiga, et programmi asutatud valitsus eraldas stimuleerides inimesi jääma maapiirkondade . Kuna inimesed liiguvad maapiirkondadel linnaddesse, oli vähem inimesi kasvatav toitu elanikkonnast. Maareformi seaduse mõte oli, et suurendada põllumajandust, kuna toiduainete tootmine ei olnud jälgida rahvastiku kasvu perioodil 1970-1983. Ränne
all-linnas asusid jumalate templid. • Kreeklastega asustatud aladel tekkis umbes 1500 linnriiki e polist (kr k polis – linn). • Linnamajad olid tavaliselt ühe- või kahekorruselised põletamata tellistest ehitised. Peaaegu alati oli neil väike nelinurkne siseõu, mis oli kogu majapidamise ja pereelu keskpunktiks. • Väljaspool linnamüüre asusid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi- ja viinamarjaistandused, ja aristokraatide uhked maamajad. Maaelanikud olid linnaga tihedalt seotud, käisid seal turul, rahvakoosolekul ja usupidustustel. Kodanikud ja mittekodanikud Poliste elanikkond, mis tavaliselt ei ületanud 30-40 tuhandet inimest (eranditeks näiteks Sparta ja Ateena, kus elas ligikaudu 200 tuhat inimest) jagunes: • Mittekodanikud, kelle hulka kuulusid alla 30 aastased mehed, naised, mittekreeklased ja orjad. Kodanikud ja mittekodanikud • Kodanikud- täisealised (vähemalt 20 aastased) kreeklastest mehed.
kriitilisemaks rühmaks need pered, kus TP on alla 1000 krooni (mis sisuliselt kujutab absoluutset vaesust). Piirrühmaks on kuni 1500 kroonise TP-ga pered, kes on suhteliselt vaesed ja ei suuda oma vajadusi piisavalt rahuldada. Selliseid peresid on kokku 51% (eestlastest 49 ja mitte-eestlastest 56 protsenti). Vaeseid mitte-eestlaste peresid on jooksvate tulude järgi eestlastega võrreldes rohkem, kuid absoluutselt vaesed (tulurühm kuni 1000 krooni) on pigem eestlased-maaelanikud. Nii on kõige madalamad sissetulekud Järvamaal (44% alla 1000 krooni) ja Viljandimaal (38% alla 1000 krooni). Mitte-eestlastest linnaelanikel on madalaimad sissetulekud Ida-Virumaal, kus kolmandikul peredest ei ületa TP 1000 krooni. Et saadava rahalise sissetuleku ostujõud on piirkonniti erinev (maa- ja linnaelanike toidukulud eriti), siis osutub sissetulekute võrdlemine mõneti problemaatiliseks. Tallinnas, kus tulud (ja kulud) on suurimad, on 29% eestlastest ja 45% mitte-eestlastest
(Trt) Jüri Vilms 1889-1918 *advokaat *esimene mees, kes rääkis Eesti rahvuslikust autonoomiast Vene riigi koosseisus (1916) 1917 VENEMAA ON NÕRK *Rahutused sõjaväes (suured kaotamised, vilets varustamine) *majanduslik kaos (tööjõu- ja toorainepuudus, näljakriis, kütuse- ja transpordikriis) *keisrivõimu autoriteedi langus sümbol ''pühamees'' Grigori Rasputin *Rahulolematuse üldine kasv-rahvuslikud vastuolud, töölisliikumine, linna kolinud maaelanikud, konstitutsioonilise monarhia kava Veebruarirevolutsioon AJEND Petrograd (Peterburi) vilets varustamine toiduainetega *27.02.1917 võim ülestõusnute käes *3.03.1917 Nikolai II kirjutab alla Riigiduuma Ajutise Komitee koostatud aktile -loobub troonist -võim Ajutisele Valitsusele TULEMUS *Tsaarivõimu lõpp *Võim Ajutisel Valitsusel ja Petrogradi Nõukogul (Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu) Ajutine Valitsus PLUSSID
• Komandärihärra – C ja Ca soovivad rääkida, ilus, jumekas, sakslastega võis kohe ka rääkida siiski, ei pidanud enam ootama ülempreestrit, paraguai jesuiit, olid C-ga tuttavad, pühavesi, saadeti Rooma, Cunegonde vend! Candide tapab ära ta, paneb tema riided selga • Paater Croust – andis noviisirüü, hea sõprus, aitas palju • 2 ahvi + 2 alasti naist, armukesed, Candide tapab, Cacambo pilkab ta ära • Suurkõrvad – maaelanikud, puukoortest köitega mehed sidunud kinni, 50inimest nuiade ja kirvestega, Camcambo räägib nad ära. • Raleigh – sai kõige lähemale Eloradomaale, vä Ca, C • 6 punast lammast + 12 teenrit – viisid nad kuningakotta (ca,c) vähem kui 4h • Masinate haldjas, insenerid – ehitas seadeldise, kuidas Ca, C üle mäe aidata, aga ise ei tohtinud üle riigipiiri minna, 2 nädalat, 20 miljonit naelsteerlingut (nende raha)
Etioopia õigeusu, 19,3% muude nimetuste all ), moslemid 33,9%, praktikud ning traditsoonilised usundid 2,6% ja teised religoonid 0,6%. See näitab, et kristlus on kõige laialdamaselt praktriseeritud religoon Etioopias. Paljud inimesed elavad religoossetes grupides ning neil on omad elamis piirkonnad. 7 Haridus Haridus Etioopias on valitsevad Orthodoxi kiriku ilmaliku haridus. Kooli haridissüsteem on üle riigi samasugune. Nii saavad ka maaelanikud emakeelse algtaseme. 6 aastat õpitakse algkoolis, 4 aastat mdalam gümnaasium ja kaks aastat kõrgem keskkool. Koolis käiakse vähe võrreldes teiste Aafrika riikidega .Pool Etoopia elanikkonnast on kirjaoskamatud. Enamik haritud inimesi lahkub Etioopiast ning lähevad mujale paremat palka ja töökohta otsima. Riik jääb väga palju kahjumisse sellega, et targed inimesed, kelle hariduse nad kinni on makstnud lahkuvad riigist. Tervisehoid
päästa oma investeeringud. Kuna paljud pangad olid oma raha investeerinud nig selle kaotanud, hakkasid pangad üksteise järel sulgema. (Stock...) 1.2. Kuldsed kahekümnendad Kuldsed kahekümnendad oli rikkuse ja liigsuse aeg. See järgnes esimesele maailmasõjale ning oli üheks peamiseks ajendiks 1929. aasta Wall Streeti börsikrahhile. (Wall...) Toetudes esimese maailmasõjajärgsele optimismile, immigreerusid paljud Ameerika maaelanikud 1920ndatel aastatel suurematesse linnadesse suurtes hulkades lootuses leida jõukamat elu üha kasvavasja laienevas Ameerika tööstussektoris. Kui Ameerika linnad õitsesid, tekitas põllumajandussaaduste ületootmine laiaulatuslikku rahalist meeleheidet tootjate vahel kogu kümnendi jooksul. Seda saab süüdistada kui üht olulisimat tegurit, mis viis 1929. aasta börsikrahhini. (Wall...) 1929.-1933. aasta majanduskriisi tekkele aitas olulisel määral kaasa ka valitsev
suuda ennast ära toita. Arengumaad saavad toiduaineid ka humanitaarabina, kuid see ei jõua alati õigel ajal kohale. Tihti näljahädad.Hindu maailmaturul alla lasta ei saa, muidu laostuks, kuna kõrge tootlikkus on saavutatud suurte tootmiskuludega. Näljahädad ei ole tingitud mitte absoluutsest toidupuudusest maailmaturul, vaid vaesusest ja ebavõrdsest juurdepääsust toidule. Kõige probleemsemad piirkonnad: Lõuna-Aasia, Aafrika, Andide piirkond peamiselt maata maaelanikud ja linnade vaesed inimesed 6 Arenenud riikide põllumajandus 1. Spetsialiseerunud. 2. Tootmine energiamahukas, kaubaline, suurte tootmiskuludega. 3. Põllumajandust toetatakse või piiratakse, oluline põllumajanduspoliitika. Siseturu kaitse: 1. tollimaksud (importkaubad kallimad) 2. kvoodid (piiratakse kaupade importi, oma kaupade hind tõuseb) 3. toetused ehk subsiidiumid (nt eksportpreemiad riigi eelarvest) 4
Madalama saagikuse korvab kõrgem hind ja tervislikum toodang. Maailma toidu- ja keskkonnaprobleemid Praegu suudab Maa toita 5 korda rohkem inimesi kui 2 sajandit tagasi. Kuigi arenenud riikides on turg toiduainetest küllastunud ja põllumajandussaaduste ülejääke on raske müüa, on maailmas ligi 800 mln elanikku, kes kannatab alatoitluse või nälja käes. Teravaim on toiduprobleem Lõuna-Aasias, Aafrikas ja Andide piirkonna riikides, kus kõige enam kannatavad toidupuuduse all maata maaelanikud ja linnade vaesed inimesed. Mitte ükski 20. saj. Näljahädadest pole tulenenud absoluutsest toidupuudusest, pigem vaesusest või ebavõrdsest juurdepääsust toidule. Rahvaarvu kasvu tõttu on Lõunas haritava maa hulk inimese kohta vähenenud, eriti terav on see probleem Aasias. Maailma toidukaubanduses on tähtsaimad müüjad Põhja- Ameerika, Kaug-Lõuna ja Vahemeremaad, sest ainult nendel piirkondadel on suuri toiduainete ülejääke
osa rahvast üldarvust). endiselt maal, toimus 1936. aastal “ülendati” linnaks Otepää. ometigi linlaste osakaalu Demokraatia-aastail jäi põhjalikum järkjärguline Lõplikult likvideeriti alevid 1938. aasta tõus. 1922. teostamata. haldusreform aastal moodustasid Alles aprillis linnaseadusega. 15-st tolleks ajaks maaelanikud 1937 andis riigivanem omakogurahvas- veel 72% dekreediga säilinud alevist 14 (Antsla, Elva, Jõgeva, tikust, 1940. aastaks langes vallaseaduse, mis aga nendejättis Jõhvi, Kallaste, Keila, Kilingi-Nõmme, Arvuliselt % Arvuliselt % 1922 778 967 72,1 301 585 27,9 1934 764 409 68,6 349 834 31,4 1940 750 225 66,8 372 125 33,2
Missugused maaeluga seotud muutused 1950-1960. a leevendasid kollektiviseerimisega kaasnenud kriisi põllumajanduses ja muutsid elu maal taas inimväärsemaks? · Alandati põllumajandussaaduste kohustuslikke müüginorme · tõsteti põllumajandussaaduste varumishindu · alandati isiklikelt majapidamistelt võetavaid makse, lõpuks kaotati üldse · hakati osaliselt töötasu maksma rahas · likvideeriti masina-traktorijaamad Miks hindavad paljud tänased maaelanikud kolhoosiaega paremaks kui praegust olukorda maal? · Kõigil oli tööd · bussiliiklus on praegu olematu · külaelu oli elavam, kultuurimajad, ringid, maal käidi kinos · maal suletakse tänapäeval koole · maapoed, -postkontorid ja -raamatukogud on suletud Millal toimus Eestis massiline kollektiviseerimine? 1949-51 Kuidas muutus kolhooside arv aastail 1950-1990? 50-80 aastatel kolhooside arv aina vähenes, peale seda pisut tõusis. Kõige suurem langus
Turism Alates 1980 on turism raskustes. 17 Transport Maanteed Maanteid on 3200 kilomeetrit, millest ainult 20% on asfalteeritud. Enamik asfalteerimata teid on vihmaperioodil läbimatud ning kaupa veetakse eeslite ja inimeste seljas. 18 Tervishoid Haitilaste põhitoidus on mais, maniokk, hirss, riis ja puuvili. Vaesuse tõttu söövad maaelanikud liha, kala ja mune harva. Maaelanikud on väga alatoitunud. Levinud on malaaria, tuberkuloos, hepatiit ja AIDS. Enamik arste elab Port-au-Prince'is. Maal tuleb üks arst 30 000 elaniku kohta. 19 Haridus Kirjaoskuse tase on 39%. Maal on üks õpetaja 550 kooliealise lapse kohta. Ainult 5% kooliminejatest saab täieliku alghariduse. 20 Ajalugu Kolumbuse-eelsest ajast on vähe teada
Tänavad olid enamasti väga kitsad, välja arvatud mõnedes kreeka kolooniates, kus tänavatevõrk oli algusest peale planeeritud. Tihti kattis tänavaid sillutis. Linna kaitsesid müürid. Kreeka ühiskond oli linnadekeskne, sellest hoolimata, et enamus inimesi elas maal. Linnad olid majanduslikud, poliitilised ja religioossed keskused. Kuna poliste äärealad ei ulatunud kunagi polistest väga kaugele, olid ka maaelanikud linnaga tihedalt seotud. 4. Sparta ja Ateena võrdlus. Ateena Sparta Ateena riik asus Atika maakonnas. Keskus Lakoonika maakonnas Kodanikkonda kuulusid kõik vabad meessoost Spartiaadid- Sparta keskuse ja selle lähiümbruse põliselanikud. elanikkond, valitsesid ülejäänuid.
ja majandus areneb märksa aeglasemalt kui kreeka sektor. Põhja-Küpros on jäänud suuresti põllumajanduspiirkonnaks. 8.3. Põllundus ja karjandus Küprose pinnastel kasvatatakse peamiselt vilja, kuid ka kartulit ja puuvilja. Eksporditakse palju puu-ja juurvilja, näitkes mandlit, viigimarja ja porgandit, aga ka puuvilla. Küprosel asetsevad farmid on sageli väiksed. Mesaória viljakale tasandikule jääb tähtsaim põllunduspiirkond, mis asub Nikosiast idas. Küprose maaelanikud kasvatasid varem kitsi ja lambaid üksnes oma tarbeks, praegusajal aretatakse veised ja lambaid piima ja liha müümiseks. 12 9. LOODUS 9.1. Mäed Küprosel paiknevad kaks mäeahelikku, mis lõikavad saart idast läände, need on Tróodos ja Kyrenia. Kõrgeim tipp Olympos (1953 meetrit), mis asub saare edelaosas, jääb Tróodosele. See on üsna järsk mäestik. Kyrenia mäestik asub saare põhjaosas ning on madalam. See
tootmiseks diiselmootoritele. Piirituse kasutamise kogemused on kõige suuremad Brasiilias, arvestatavaid tulemusi on saadud ka mitmes teises riigis. Kultuurist olenevalt võib etanooli või taimeõli saada 750...1000 liitrit hektarilt. Põllutöödeks kulub umbes 70...100 l/ha traktorikütust. Järelikult ei kulu põllutöödele isegi põhjamaistes oludes ja viletsama saagisega kultuuride kasvatamisel üle 1/10 saagist. Loodussõbralikuma kütuse tootmisel saaksid paljud maaelanikud tööd ning laheneks ka ületootmisprobleem põllumajanduses. See on üks põhjuseid, miks mitmes riigis pööratakse viimasel ajal kriisiolukorra sunnita suurt tähelepanu põllumajanduskultuuridest saadavale kütusele. Puhtalt etanooliga töötava sõiduauto aastase kütusevajaduse tagaks, kultuurist olenevalt, 0,4...2,5 hektari suurune põld. Traktor vajaks peale 5...6 hektari toodangu ka umbes 1000 l diislikütust. Ainult rapsi- või rüpsiõli kasutav traktor kulutab aastas umbes 5..
teevad lihtsat tööd, saavad vähe palka jne. · Minu omistatud staatuse tunnused: vanus, sugu ,rass, õde ja tütar, Eesti VB · Mina omastatud staatuse tunnused: ma olen gümnaasiumi õpilane, abiturent, autojuht · Inimgruppe saab ühiskonnas eristada: - varanduslikud rikkad ja vaesed - regionaalsed, sh linna ja maa või pealinna ja provintsi vahel linnaelanikud ja maaelanikud - rahvuslikud eestlased ja muukeelsed - ideoloogilised, sh usulised kristlased ja juudid · Eestis oht mõne erilisuse liigseks tugevnemiseks: rahvuslik aprillisündmused 2007. Aastal · Sotsiaalse tõrjutuse põhjused: - Töötus - Regionaalsed erinevused - Erivajadused - Kuulumine vähemustühma - Vanadus - Madal haridustase - Alkoholism - Hasartmängusõltuvus - Vaesus
oluline SB vabakaubandus (1849-1914) ja Saksa tolliliit (1834-1871) ja Peterburi: eksporditi teravilja, võid, sealiha, peekonit, juustu ja kala. Raha hakkas liikuma maapiirkondades ja taluperemeeste jõukus kasvas. Moodsa põllumajanduse mõju sotsiaalsele kihistumisele Sotsiaalne diferentsieerumine maapiirkondades (1750-1850), talurahvast kujunes keskklass 22 (suurtalud võrdsed mõisadega). Talurahvast allpool maata maaelanikud, kes moodustasid uue põhjakihi (uus probleem!). 19.sajandil Põhjamaises maaühiskonnas tekkis lõhe talurahva ja maata maaelanike vahel (abiellumine oma rühma sees). Maata inimeste väljaränne linnadesse ja tööstusasulatesse. Talurahva jõukus varieerus piirkonniti ja vähenes lõunast põhjapoole. Maaomand Põhjamaades 1) Märkimisväärne mõisamajandus vaid Taanis ja Lõuna-Rootsis 2) Suurtalusid Lõuna-Rootsis ja Edela-Soomes
............2 KOKKUVÕTE......................................................................................................2 SISSEJUHATUS Referaadi teema on valitud keskaegse linlase toidulaud, söömine - joomine maal ja linnas keskajal. Keskaegne elanikkond jagunes kolmeks seisuseks: aadlikeks, vaimulikeks ja lihtrahvaks, kes koosnes talupoegadest, käsitöölistest ning kaupmeestest. Linnaelanikud olid rikkamad, mistõttu nad võisid lubada endale rohkem ja saadi ka pidada pidusid. Maaelanikud tegelesid suurema osa ajast tööga, mis mõjutas ka nende seltsielu. Toitumine pole ainult inimese elementaarne bioloogiline vajadus, sellel on ka alati sügav sotsiaalne ja kultuuriline sisu ning selle pärast on toitumiskultuur ka ajaloo uurimusobjekt.1 Paljude inimeste koolipõlves kujunenud kujutlus keskajast kui kultuuri allakäigu ja vaimupimeduse perioodist on mitmeti ühekülgne ja kohati koguni väär. Inimkonna ajaloos
265.a. eKr kogu Itaalia Rooma võimu all. Pruunia sõjad. 264. – 146. a. eKr 3 Puunia sõda: I: meri, Sitsiilia saar II: Itaalia, Põhja-Aafrika Kartaago kaotas valdused väljaspool oma territooriumi III: Kartaago hävitamine 148. a. eKr: Macedonia ja Graecia Rooma alla. 133. a. eKr kuulub Roomale kogu Vahemere bassein. Põhiliselt said vallutusstest kasu aristokraadid-maavaldajad ja kaupmehed. Rooma plebs ja maaelanikud olid üsna kehvas seisus, seoses uute majanduslike tingimustega. Rooma voolas kokku palju võõrast rahvast, mis suurendas veelgi inimeste ridu. Rahva pretensioonide ning võitluse tulemusena hakkab Rooma muutuma linnriigist rahvusriigiks: Itaalia elanikud saavad kõik kodanikuõigused. 7) Keisririigi aeg Varane keisririik ( -30 - +235) Traianus (98 – 117) territooriumi ulatuse haripunkt: vallutatud
Neil oli siseöu, mille kaudu pääses ümbritsevatesse külalis- ja eluruumidesse ning ka ülakorrusele, st siseöu oli kogu majapidamise ja pere-elu keskkohaks. Maja köige esinduslikum ruum külalistetoa otstarvet täitev andreion (meeste ruum) paiknes tavaliselt öue tänavapoolses küljes. Linnamüüridest väljapoole jäid külad, talupoegade viljapöllud, oliivi- ja viinamarjadeistandused ning aristokraatide ühked maamajad. Äärealad ei olnud linnast kaugel, mistöttu olid ka maaelanikud linnaga tihedalt seotud. Riietus ja toit Köige tavalisem kreeklaste riideese oli napilt pölvini ulatuv ölgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutömmatud kitoon, mida kandsid nii mehed kui ka naised. Külmema ilma puhul tömmati selle peale paksem üleriie himation, mida vöis ka paljal ihul kanda. Pükse kandsid ainult barbarid. Jalatsiteks olid sandaalid. Peamine toit oli puu- ja köögiviiljad, sealhulgas eriti küüslauk ja soolatud (vaesemad) ja toores kala. Liha ei söödud
Masina- ja metallitööstus Paberitootmine 70% kogu Vene impeeriumis vajaminev paber 5)Esimene raudtee Eestis millal, kuidas mõjutas raudtee asustuse, tööstuse, põllumajanduse, kaubanduse arengut?: 1870.aastal Paldiskit Tallinna ja Narva kaudu Peterburiga ühendav Balti raudtee Kiirendas uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist, avardusid oluliselt kaubavahetuse võimalused, Tallinn oluliseks sisseveosadamaks Kiirenes ka sisekaubandus, kuna maaelanikud ja linnaelanikud vajasid rohkem tarbekaupu ja toiduaineid. 13. Rahvuslik liikumise algus Eestis. 1) Rahvusliku liikumise eeldused: Talurahva pärisorjusest vabastamine Omavalitsuste teke / ise otsustamine, saadi valida Esimeste haritlaste tegevus Tihenes koolivõrk Vennastekoguduste tegevus (meeste-naiste võrdsus) Estofiilide tegevus Talude päriseksostmine Sobiv poliitiline olustik Aleksander II võimulesaamine 2) Rahvusliku liikumise mõiste, etapid:
planeeritud ja korrapärane. Vähemalt osaliselt kattis tänavaid sillutis, väljaspoolt kaitsesid linna müürid. Majad olid ehitatud kivivundamendile, ühe- või kahekorruselised ja põletamata tellistest. Pea alati oli neil väike siseõu, kust pääses kõikidesse ruumidesse. Linnamüüridest väljapoole jäid külad, viljapõllud, istandused ja aristokraatide suured majad. Maa piirkond ei jäänud linnast kuigi kaugele ja seega võtsid ka maaelanikud aktiivselt linnaelust osa. Riietus ja toit Kanti ühte või kahte riidetükki, mida nimetati kitooniks. See oli ulatus põlvini ja oli kinnitatud õlgadelt. Tihti oli see vööga kokkutõmmatud. Kandsid nii mehed kui naised. Külmema ilma puhul tõmmati peale paksem üleriie himation. Pükse ei kantud seda peeti barbarite kombeks. Jalatsitena kasutati sandaale. Söödi palju puu- ja köögivilju; küüslauku ja kala. Liha söödi harva, peamiselt siis kui jumalatele ohvreid toodi
Nii all-linnas kui akropolil paiknes jumalate templeid, tegelik linnasüda oli aga koosoleku- ja turuplats agoraa. Linnamajad olid tavaliselt kivivundamendile rajatud ühe- või kahekorruselised põletamata tellistest ehitised. Peaaegu alati oli neil väi- ke nelinurkne siseõu, mis oli kogu majapidamise ja pereelu keskpunktiks. Linnamüüridest väljapoole jäid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi- ja viinamarjaistandused, ja aristo- kraatide uhked maamajad. Maaelanikud olid linnaga tihedalt seotud, käisid seal turul, rahvakoosolekul ja usupidustustel. Kreekaste riietus oli lihtne: kanti ühte või kahte üle keha heidetud riidetükki; kõige tavalisem oli kitoon (põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud riideese), mida kandsid nii mehed kui naised. Külmema ilma puhul tõmmati sellele peale paksem üleriie himation. Jalas kanti sandaale.
valmistoodangust Venemaa turule. Kaubandus -Raudteede ehitamine oli oluliseks teguriks välis ja transiitkaubanduse arenemisel. -Eriti suur kasu lõikas kaubanduse elavnemisest sadamalinn Tallinn. -Tallinn jäi tähtsamaks sisseveosadamaks endiselt,kuhu saabusid Euroopast masinad, keemiatooted ja kivisüsi nii Eesti kui ka Venemaa tarbeks. -Olulisemaks väljaveosadamaks kujunes Pärnus, mille kaudu läks Lääne-Euroopa turgudele Eesti vili, lina ja puit. -Veelgi enam arenes sisekaubandus. -Maaelanikud ostsid uusi põllutööriistu, vabrikurõivad ja- jalatsid tõrjusid välja senini domineerinud rahvariided, laialdast kasutamist leidsid petrooliumilambid, aknaklaas, aniliinvärvid. Linnade kasvamine -Tööstuse arenemine ja talurahva sotsiaalne kihistumine tõid kaasa kiire linnastumise. -1914.aastal linnaelanike arv 250 000. -Suurimad linnad olid Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu ja Valga. -Muutus linlaste rahvuslik koosseis- eestlased saavutasid kindla arvulise ülekaalu.
Läti alaga, kiirendas uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist. Sellega avardusid oluliselt kaubavahetus võimalused ning suurenes Tallinna ja Paldiski sadamate kaudu saabuvate transiitveoste tähtsus. Tallinn oli oluliseks sisseveosadamaks, kuhu saabusid kaubad Euroopast. Peamine väljaveosadam oli Pärnu, mille kaudu tarniti maailmaturgudele vilja, lina ja puitu. Kiiresti arenes ka sisekaubandus, kuna nii maaelanikud kui ka linlased vajasid järjest rohkem tarbekaupu ja toiduaineid. Tööstuse kiire kasv, ühiskonna sotsiaalne kihistumine ning kaubalis.rahaliste suhete areng tõid endaga kaasa linnastumise. 1862.aastal elas Eestis umbes 62,000 , sajandi lõpuks aga juba 181 000 inimest. Seega oli sajandivahetusel pea iga viies Eesti elanik linlane.Kiiresti kasvasid tööstusettevõtete juurde rajatud ja raudteejaamade ümber kujunenud alevid ja
halvatud, võis oodata näljamässe keisrivõimu autoriteedi langus – õukonnas moraalne laostumine, sümboliks sai “pühamees” Grigori Rasputin, kelle mõju keisriperele vähendas autoriteeti-->1916 Rasputin mõrvatakse, aga ei suutnud mainet taastada rahulolematuse üldine kasv – põhjustasid kõik eelnevad, lõhestasid rahvuslikud vastuolud, aktiviseerus töölisliikumine, sõda oli elu segamini paisanud: maaelanikud linna kolinud, sai rahutustes määravaks jõuks, isevalitsuse vastu astus ka haritlasi, kodanlasi ja aadlikke--->1916 plaan teostada paleepööre ja seada sisse Ingl tüüpi konst monarhia--->sündmused jõudsid aga neist kavadest ette Veebruarirevolutsioon: ajendiks Petrogradi vilets varustamine toiduainetega, rahutused kasvasid avalikuks vastuhakuks, sõjavägi läks ülestõusnute poolele üle. 27. veebr 1917 linn ülestõusnute käes,
halvatud, võis oodata näljamässe · keisrivõimu autoriteedi langus õukonnas moraalne laostumine, sümboliks sai "pühamees" Grigori Rasputin, kelle mõju keisriperele vähendas autoriteeti-->1916 Rasputin mõrvatakse, aga ei suutnud mainet taastada · rahulolematuse üldine kasv põhjustasid kõik eelnevad, lõhestasid rahvuslikud vastuolud, aktiviseerus töölisliikumine, sõda oli elu segamini paisanud: maaelanikud linna kolinud, sai rahutustes määravaks jõuks, isevalitsuse vastu astus ka haritlasi, kodanlasi ja aadlikke--->1916 plaan teostada paleepööre ja seada sisse Ingl tüüpi konst monarhia--->sündmused jõudsid aga neist kavadest ette Veebruarirevolutsioon: · ajendiks Petrogradi vilets varustamine toiduainetega, rahutused kasvasid avalikuks vastuhakuks, sõjavägi läks ülestõusnute poolele üle. 27. veebr 1917 linn ülestõusnute käes,
Kuidas vallutamine käis? Keskaja tüüpiline meetod oli, et palkad sõjamehed lootes võidule ja siis sa maksad sõjameestele kulud, tuludega, mida sa võidetud maadelt saad. Samas neid maid oli vaja hoida. Kui tahtsid maid hoida, siis jagasid maad sõjameestele, andes neile vastutuse, et nad kaitsevad nii sind kui ka sinu maid. Ühesõnaga tasuti sõjameestele võõra varaga. Maid jagati koos seal elavate inimestega. Need inimesed sattusid vasallide võimu alla. Tuleb meelde jätta, et maaelanikud ja talupojad elavad oma kultuuris. Valisejat nad ei huvita. Valitsejat huvitab, et nad täidaksid oma kohustusi ja maksaksid tasud. See, millises õiguses nad elasid, see valitsejat ei huvitanud. Kaupmehed elavad ka oma elu. Kirik valib kaupmeeste jaoks asjad, mis on kaupmeestele olused. Kirik kaupmehi ei takistanud. Eesti aladele ei toodud keskajal talupoegi. Valitsejad sageli liigutasid neid ühest kohast teise.
8. 1 37.86 40.90 16.91 37.71 37.98 32.76 56.98 9. 1 60.66 63.01 44.60 60.12 61.07 55.09 33.66 3. (osaülesanne 10) Miks kasvavad linnad vähem arenenud maades kiiremini kui enam arenenud maades? Üks õigesti sõnastatud põhjus andis 1 punkti. 1) Arengumaades kestab demograafiline plahvatus; sündimus on väga kõrge, samal ajal kui suremus on langenud. 2) Paljud arengumaade maaelanikud siirduvad linnadesse. Maal ei ole inimestel rakendust, linnas loodetakse tööd leida. 3) Arenenud maades on linnastumise tase juba kõrge, arengumaade linnastumise tase on üldjuhul madalam ja seetõttu kasvuruumi rohkem. Ülesande nr 3 tulemused Osa- Max Ülesande Keskmine Keskmine Keskmine Keskmine Max Null- üles- punktid keskmine sooritus sooritus sooritus sooritus tulemuse tulemuse
annaabi.ee 
