Areng: 1998 a. oli maailmas vaid mõningad sõitjad, 2006 a. kasvas sõitjate arv üle maailma 150 000-ni. On arvatud, et lohesurf on maailmas üks ekstreemsemaid ja ka ohtlikemaid spordialasi, kuid aastate jooksul on lohesurf muutunud märgatavalt turvalisemaks tänu turvasüsteemide ja lohede evolutsioonile ning uute sõitjate koolitustele. Aastatega välja arenenud erinevad sõidustiilid: (wake, wave, freestyle), hüppamine ja niisama sõitmine (freeride). Lohega saab sõita aastaringselt, suvel kuni külmade ilmadeni vees (kalipsoga), kui ka talvel jäätunud merel, kasutades lohelaua asemel lumelauda. Lohega surfama õppida on lihtsam kui purjelaua või tavalise surfilauaga ning trikkide ja sõidustiilide valik on silmnähtavalt suurem. Siiski pole tegemist kerge ega ohutu spordialaga. Ära õppinud lohega sõitmise ja ohtusnõuded, on lohega väga lõbus ja ekstreemne sõita. Varustus:
kartis end ületavat, kuni ta elas, ja kui ta suri, kartis ennastki surevat.,, · Tema haud asub Roomas Santa Maria Rotonda kirikus. · Sinna matmist palus Raffael ise oma testamendiga. Sarkfaag Vaarao Mernetaphi sarkofaag Looming · Enamik Raffseli loomingust on säilinud tänasen. · Raffael tegi lisaks seinamaalidele ka tahvelmaale. · Kuulsamad teosed on tal: "Kolm graatsiat" "Püha Jüri võitlus lohega" "Sixtuse madonna" Noore naise portree "La Fornarina" · "Sixtuse madonna" maal on Raffseli viimaseid võimsamaid töid. Vatikani lossis seinamaal "Ateena kool" "Ateena kooli" kuulsaim maali osa on keskel asuvad Platon ja Aristoteles Raffaeli tahvelmaal "Kolm graatsiat" Õlimaal " Püha Jüri võitlus lohega" Tahvelmaal "Sixtuse madonna" Pildi alumisel osal 2 väikest inglit Maal Noore naise portree "La Fornarina" Kasutatud allikad · https://htk.tlu
Mõlemal materjaliks lõuend õlimaalid Erinevused "Vikerkaare maastik" "Kajakas" (1982) (1636) Hüperrealism Maastikumaal Eesti Kunstimuuseumis 135 x 150 Great Gallery, Londonis 135,6 x 235 Teoste võrdlus Jüri Arrak "Jüri võitlus lohega" Diego Velazguez "Innocentius X portree" Sarnasused Mõlemad pildid kuuluvad maalikunsti kategooriasse. Mõlemal pildil on kujutatud inimesi. Erinevused "Jüri võitlus lohega" "Innocentius X portree (1979) (1650) 141 x 119 35 × 45
armukesest, kes oli 22-aastane, kui Raffael (32a.) teda maalis. 1513 valmis tema tuntuim tahvelmaal "Sixtuse Madonna, mis asub Dresdeni Galeriis, mis on üks täiuslikemaid renessanssi madonnapilte. 1514 määrati ta Peetri kiriku ehitustööde juhatajaks 1515 Rooma ja selle ümbruse antiikkunsti ja arhitektuuri väljakaevamiste juhatajaks. Looming ja teosed Tähtsamad teosed "Kolm graatsiat" (u 1505) "Püha Jüri võitlus lohega" (1505, Pariis, Louvre) "Püha Cecilia ekstaas" (u 1514, Bologna, Pinacoteca Nazionale) "Naine looriga" (La donna Velata) (u 1515, Firenze, Palazzo Pitti) "Sixtuse madonna" (u 1516, Dresden, Gemäldegalerie Alte Meister) "Paavst Leo X portree kahe kardinaliga" (15171518, Firenze, Palazzo Pitti) "Noore naise portree" (La Fornarina) (u 1518, Rooma, Galleria Nazionale) "Transfiguratsioon" (15181520, Rooma, Vatikani Pinakoteek) Looming ja teosed Teosed
astronoomiat, perspektiivi ja proportsiooniõpetust ning tegutses arhitektina. Kuigi Raffael on vastu võtnud mõjutusi erinevatelt kunstnikelt ei ole tema looming otsene jäljendamine. Maalikunstis esindas ta kõikides kaasaegsetest kõige täiuslikumalt kõrgrenessansi ideaale: pürgis harmoonia ja selguse poole, uue inimkujutuse poole, mis ühendaks antiikideaale kaasaja humanistlike ideedega. Tähtsamad teosed "Kolm graatsiat" (u 1505) "Püha Jüri võitlus lohega" (1505, Pariis, Louvre) "Püha Cecilia ekstaas" (u 1514, Bologna, Pinacoteca Nazionale) "Naine looriga" (La donna Velata) (u 1515, Firenze, Palazzo Pitti) "Sixtuse madonna" (u 1516, Dresden, Gemäldegalerie Alte Meister) "Paavst Leo X portree kahe kardinaliga" (15171518, Firenze, Palazzo Pitti) "Noore naise portree" (La Fornarina) (u 1518, Rooma, Galleria Nazionale) "Transfiguratsioon" (15181520, Rooma, Vatikani Pinakoteek) Looming ja teosed Muutke teksti laade Teine tase
Õppis aastast 1961 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis ning lõpetas selle 1966 metallehistöö erialal. Töötas Tallinna Metllitoodete Tehase kunstnikuna. 1968-1969 "Tallinnfilmi" lavakunstnik. Lisaks maalidele on Arrak ka illustreerinud erinevaid raamatuid ja on ka ise kirjateoseid koostanud. Näiteks "Võsa, aas ja mägi". Jüri Arrak on kujundanud Püha Risti kabeli. "Kentauride võitlus lapiitidega" "Tagasivaatajad" "Hiiob" "Ükssarv" "Võitlus lohega" "Poeg" "Tsirkus" "Mees laual" Kasutatud kirjandus www.google.com www.art.ee www.wikipedia.org www.postimees.ee
tegutses arhitektina. Kuigi Raffael on vastu võtnud mõjutusi erinevatelt kunstnikelt ei ole tema looming otsene jäljendamine. Maalikunstis esindas ta kõikides kaasaegsetest kõige täiuslikumalt kõrgrenessansi ideaale: pürgis harmoonia ja selguse poole, uue inimkujutuse poole, mis ühendaks antiikideaale kaasaja humanistlike ideedega. Teosed · "Kolm graatsiat" (u 1505, Chantilly, Musée Condé) · "Püha Jüri võitlus lohega" (1505, Pariis, Louvre) · "Püha Cecilia ekstaas" (u 1514, Bologna, Pinacoteca Nazionale) · "Naine looriga" (La donna Velata) (u 1515, Firenze, Palazzo Pitti) · "Sixtuse madonna" (u 1516, Dresden, Gemäldegalerie Alte Meister) · "Paavst Leo X portree kahe kardinaliga" (15171518, Firenze, Palazzo Pitti) · "Noore naise portree" (La Fornarina) (u 1518, Rooma, Galleria Nazionale) · "Transfiguratsioon" (15181520, Rooma, Vatikani Pinakoteek)
Märt Laarman ‘’Vana emajõgi’’ Eduard Wiiralt ‘’Monika’’ Märt Laarman ‘’Varesed’’ Richard Kaljo ‘’Tartu kivisild’’ Skulptuur: Amandus Adamson ‘’Eesti Vabadussõjas langenute Kuressaare mälestussammas’’ Aivar Simson ja Kalev Prits ‘’Alutaguse hirv’’ Tauno Kangro ‘’Tarvas’’ Amandus Adamson ‘’Kalevipoeg ja sarvik Mati Karmin ‘’Püha Jüri võitlus lohega’’ Arhitektuur: Kalle Rõõmus Tallinna linnateater Jüri Okas ja Martin Lõoke Optiva pank Pärnus Andres Siim ja Hanno Kreis Nissani keskus Lasnamäel Indrek Vainu ja Toomas Pakri Emajõe ärikeskus Tartus Andres Alver ja Tiit Trummal De La Gardie kaubamaja Tarbekunst: Klaasikunstnik Kai Koppel – klaasid Raili Keiv portselanist ja betoonist serviis Eduard Taska raamatukõide
alanud graafikatriennaalid äratasid rahvusvahelist huvi. Eesti graafikute tehniline mitmekesisus ja meisterlikkus olid laialdaselt tunnustatud. Suur osa graafikast oli romantilise, lüürilise põhimeeleoluga; teine suurem osa tegeles geomeetriliste kujunditega. 1980. aastail sai väga menukaks plakatikunst, eriti fotomontaazil põhinev. Jaan Elken (s 1954) "Kajakas" (1982) 135 x 150 Eesti kunstimuuseum hüperrealism õli/lõuend Jüri Arrak (s 1936) "Jüri võitlus lohega" (1979) 35 × 45 graafika Eesti kunstimuuseum Tiit Pääsuke (s 1941) "Poiss viiuliga" (1980) 140 × 150 hüperrealism õli/lõuend Eesti Kunstimuuseum Kasutatud kirjandus https://et.m.wikipedia.org/wiki/Eesti_kunst#Eesti_kunst_1975%E2%80% 931990 http://www.tartmus.ee/et/naitused/kajakas1.html http://noar.eu/et/kunstnik/juri-arrak/ https://www.e-varamu.ee/item/W5HTED7MJMILXXU47HIVX7CCOH5IT6DJ
TINTORETTO 1518-1594 · Eeskujuks Parmigianino · Toob sisse dramaatilisust, põnevust, pinget · Ebatavaline valgus (.õ.lk.82) · Tahtis näidata asju uues valguses oma nägemuse kujutamine · Harmoonia puudumine liigutustes ja poosides · Diagonaalsus, südava perspektiiviga ruumid · Ühele küljele nihutatud kompositsioon · ,,Püha õhtusöömaaeg" valguse terav metalne läige · ,,Linnutee sünd" · ,,Püha Jüri võitlemas lohega" EL GRECO (Domenikos Theotokopoulos kreeklane) Veneetsia Hispaania 1541-1614 · Eeskujuks Tintoretto · Inimkehade venitamine · Müstiline valgus · Dramaatiline nägemuslikkus · Ühele küljele nihutatud kompositsioon · Külm koloriit · ,,Krahv Orgazi haudapanek" · ,,Püha Martin ja kerjus"
Beowulf Raamat Beowulf räägib ühest noorest mehest kes on götalaste kuningas. Beowulf on Lõuna-Rootsis elanud noor sangar, kes asub Taani kuninga kutsel võitlusesse veealuse koletise Grendeliga ja tapab ta.Kuid Grendeli surma eest haub tema ema kurja kätte maksu plaani.Beowulf tapab Grendeli ema ja saab kuningaks.Umbes 50 aasta pärast asub lohe ründama Beowulfi rahvast ning Beowulf asub võitlusesse lohega oma rahva kaitseks.Beowulf alistab lohe ja saab kogu lohe hoitud varanduse oma kasutusse kuid ta ei suuda seda kunagi rakendada.Hetk peale lohe tapmist ja varanduse saamist jõuavab Wiglaf ja näeb aaret.Ta võtab aardest töid ja märgi, mis valgustab kogu ruumi ning tõttab kuninga juurde, kes on üleni verine.Ta toob Beowulfile juua ja peseb ka tema haavu mille lohe oli teinud.Beowulf sõnas: selle aarde eest tänan ma maailmade isandat ,et võisin selle oma rahvale võidelda.Beowulf
Seejärel aastatel 15001504 töötas ta Perugino juures Perugias. · 15041508 oli Raffael Firenzes, seejärel Roomas. · Roomas täitis Raffael paavst Julius II suurtellimust maalides Vatikani ruumide (Stanza della Segnatura, Stanza d'Eliodoro', Stanza dell'Incendio) freskosid. Arhitektina näitas Raffael ennast Rooma Püha Peetri kiriku ehitusel Looming · Teosed · "Kolm graatsiat" (u 1505, Chantilly, Musée Condé) · "Püha Jüri võitlus lohega" (1505, Pariis, Louvre) · "Püha Cecilia ekstaas" (u 1514, Bologna, Pinacoteca Nazionale) · "Naine looriga" (La donna Velata) (u 1515, Firenze, Palazzo Pitti) · "Sixtuse madonna" (u 1516, Dresden, Gemäldegalerie Alte Meister) · "Paavst Leo X portree kahe kardinaliga" (1517 1518, Firenze, Palazzo Pitti) · "Noore naise portree" (La Fornarina) (u 1518, Rooma, Galleria Nazionale) · "Transfiguratsioon" (15181520, Rooma, Vatikani Pinakoteek)
rüüs Johannes, kes toetab minestavat Maarjat. Kõndisin paar sammukest edasi ning nägin Herman Nierothi 1642 aastal valminud hauaplaati, millel on kujutatud meest, kes hoiab käsi palveks koos. Mehel on pikad lokkis juuksed ning vuntsid. Nägin veel Püha Christophoruse kuju, tundmatu Brüsseli meistri loodud Püha Hõimkonna altarit, kus on kujutatud Annat istumas, laps süles. Samuti nägin ma umbes 1520. aastal valminud skulptuuri ,,Püha Jüri lohega". Huvitav oli Püha Antoniuse ehk Passiooni altar, valminud umbes aastatel 1510-1515. Kesktahvlil on kujutatud ristilöödud Kristust, keda leinavad Neitsi Maarja, Maarja Magdaleena ning evengelist Johannes. Edasi kõndides nägin jällegi üht hauaplaati, täpsemalt Johannes Ballivi hauaplaati. Hauaplaadil on kujutatud teda luukerena. Edasi kõndides jäi silma kõige huvitavam maal, mis kannab nime ,,Surmatants". Maali autor on Bernt Notke
Idealiseerimine ja üldistamine jõudis tema töödes just sellele tasemele, et ei kadunud side reaalse maailmaga ja veenvate inimtunnetega. Tema küps stiil andis Euroopa kunstnikele eeskuju 19. sajandi lõpuni. Raffael töötas kuningate ja paavstide soovil aga ainsa erandina töötas ta rikka pankuri Agostino Chigi jaoks, kellele maalis ta fresko "Galateia triumf". Raffaeli kuulsamad tööd on: "Kolm graatsiat" (umbes 1505, Chantilly, Musée Condé), "Püha Jüri võitlus lohega" (1505, Pariis, Louvre), "Püha Cecilia ekstaas" (umbes 1514, Bologna, Rahvuspinakoteek), "Naine looriga" ("La donna Velata") (umbes 1515, Firenze, Pitti palee), "Sixtuse madonna" (umbes 1516, Dresden, Vanade meistrite maaligalerii), Paavsti Leo X portree kahe kardinaliga (151718, Firenze, Pitti palee), Noore naise portree ("La Fornarina") (umbes 1518, Rooma, Rahvusgalerii), "Issanda muutmine" (151820, Rooma, Vatikani Pinakoteek).
Mieronymus Bosch( 1450 1516) Pieter Bruegemel vanem ( 1525 1569) Renessanss, Saksamaal Matthias Grünewald( 1470 1528) Albrecht Dürer( 1471 1528) Mans Gutenberg noorem( 1394/99 1468) Pildid Raffael Athena Kool( 1508 1511) Raffael Sixtuse Madonna ( 1513) Michelangelo Sixtuse Kabel ( 1508 1512) Leonardo Da Vicni Mona Lisa ( 1503) Jan ja Hubert Van Eyck Genti Altar ( 1432) Hans Holbein Saksa Kaupmees ( 1532) Dürer Püha Miikaeli Võitlus Lohega ( 1498) Tizian Lamav Venus Boticelli Kevad( 1478) Bosh Paradiis(1510) ja Põrgu( 1510)
Pavel Tretjakov jätkas kunstikogu täiendamist ning kollektsioon üha suurenes. Muuseumit laiendati ja juurde ehitati lisahooneid aastail 1873, 1882, 1885, 1892 ja 1902–1904. Tänapäeva muuseumi peahoone kavandas kunstnik Vassili Vasnetsov, töid teostas arhitekt Vassili Baškirov aastail 1900–1903. Galeriihoone fassaadi kaunistab keskaegsete käsikirjade piltidest inspireeritud ehisvööt. Esifassaadi keskele on paigutatud bareljeef, mis kujutab Püha Jürit lohega võitlemas. Aastal 1930 ehitati uus külghoone. t ! e s u e a n e p h el t ä a n Tä n
Gabrieli kõrval kolmas võitleja peaingel. Tema nimi Tema teine tähtis roll on tähendab "Jumala viimsel kohtupäeval sarnane" hingede kaalumine. Inimeste eestkostja jumala juures, juhib surnute hinged taevasse Sümbolid (Tuli)mõõk sageli kujutatakse koos võidetud kuradi või lohega. Kaalud- tasakaal, õiglus, harmoonia ja jumalik kohtumõistmine.. Soomusrüü, oda ja kilp Maal Guido Reni Raphael Õlimaal kanvasel Ikoon Konstantinoopol 12. saj. Arhitektuur Andrea Della Robbia u.1475 San Michele kirik, Itaalia. Skulptuur Francisque-Joseph Duret Purskaev Pariisis Vienna Haigete kaitsja
sotsiaalset elu edendav kasu. Need kaks moistet on omavahel tihedalt seotud. Tanapaeval voib need moisted seostada ka tihedalt polvkondade vahelise lohega, kus vanemal polvkonna tihti puuduvad tehnoloogiline ning sotsiaalne "ligipaas", kuna ei omata piisavalt oskusi, teadmisi voi voimalusi. Samas nooremal polvkonnal on need olemas, luues nii uue sotsiaalse lohe lahtuvalt
· Katsetamine, kogemused · Antiikkunsti mõju väiksem · Peenmaalid, kehad enamasti rõivastatud, mitte nii suurejoonelised kui Itaalias 1)Vara- · Jan van Eyk-,,Arnolfini abielupaar", ,,Autoportree", ,,Kantsler Rolini Madonna", paraadportree · Rogier van der Weyden-,,Kristuse ristilt võtmine" · Hieronymus Bosch-,,Lõbude aed", ,,Risti kandmine" 2)Kõrg- · Albrecht Düren-sakslane, ,,Autoportree", ,,Neli ratsanikku", ,,Püha Miikaeli võitlus lohega", ,,Aadam ja Eeva" · Hans Holbein-,,Henri VIII", ,,Saadikud" · Mathias Grünewald-,,isenheimi altar" · Pieter Brueghel vanem-,,Jahimehed", ,,Laiskade maa", ,,Maastik Ikarose hukkumisega", ,,Pimedad", ,,Talupoja pulm", maastikumaalid Barokk · Taotleb rahutust ja dünaamilisust · Maalilisus · Kontrastsus · Hästi oluline on tunnete rõhutamine · 17.-18.saj · Sujuvad värviüleminekud, soojad toonid ilma teravate piirjoonteta, heleda ja
Kolm tuntuimat meistrit Stoss, kes on teinud Krakovisse Maria altari; Kraft, kes on teinud kristuse risti kandmist kujutava reljeefi Nürnbergi; Vischer oli kõrgrenessansi meister, on teinud püha seebalduse hauamonumendi; Riemenschmeider, loobud esimesena puualtarite värvimisest, altar, mis kujutab püha õhtusöömaaega Rottenburgis. · Lübecki meistritest tuntumaid Bernt Notke, kuulsaim töö püha jüri lohega; Rode- Niguliste kiriku peaaltar · Maalikunst: Antiigist ei olnud eeskujusid võtta otseselt, aga oli võtta antiigi vaimu. Tervikuna iseloomustas maali- maade kaupa erinevused hästi suure. Looduslähedus, inimesed muutuvad anatoomiliselt korrektseteks, tuleb ka alatimaal, kindlasti kasutati perspektiivi ja religioossete teemade kõrvale tuleb portreekunst. Ka loodus olustikumaal.
Lohe(madu)– renessansskunstnike väljavalitu kujutamaks Kuradit. Lohet kui Jumala vaenlast on eredalt kirjeldatud Johannese ilmutuses: „Ja sõda tõusis taevas:Miikael ja tema inglid sõdisid lohe vastu, ja lohe sõdis ja tema inglid. Ja ta ei saanud võimust ja nende aset ei leitud enam taevast. Ja suur lohe, see vana madu, keda hüütakse Kuradiks ja Saatanaks, kes eksitab kogu maailma, visati maa peale. Lohe on Püha Margareta ja Püha Marta jt pühakute atribuudiks, kes olevat lohega võidelnud. Madu kui inimkonna ahvatleja patule, pakkudes Eevale paradiisiõuna. Pealuu - maapealse elu kaduvuse sümbol, maiste asjade tühisuse sümbol. On kasutatud ka pattu kahetsevate pühakute - Püha Maarja Magdaleena, Püha Pauluse, Püha Hieronymuse ja Assisi Püha Franciscuse atribuudina. Ka eremiite on tavaliselt kujutatud koos pealuuga, et viidata nende mõtisklustele surma üle. Kui koos pealuuga esineb rist, viitab see eremiitide meditatsioonile surmajärgse igavese elu üle.
Kriemhildiga, kes tappis Attila kättemaksuks vendade hukkamise eest. ,,Nibelungide laulus" on see episood aga natuke teistmoodi, kuna Attila asemel sureb Kriemhild. VÕRDLUSED MUINASJUTUGA! Ühe olulise allikana nibelungide.pärimuse kujundamisel tuleb arvaestada muinasjuttu. Seda on eeposes selgesti tunda. Muinasjutulik on näiteks Siegfriedi üliinimlik jõud, mis laseb tal heitluse 12 hiiglase ja 700 vägilasega. Samuti ka tema maagiline haavamatus, nähtamatuks tegev võlukuub, võitlus lohega, imepärane mõõk, võidujooks ning heitlus kääbikutega. Kuid märkimisväärne on ka Brünhildi jõud, mis laseb tal heita oda, mida kolm meest vaevaga kohale tirivad.
(Linnapea soovib oma head mainet hoida seega otsustab ta vennaskonda toeatada) Tühermaa mis lohelossi ja linna eraldab kujuneb üpris ebamugavaks, kuid kuld inspireerib päkapikke ja nad läbivad selle. Leides koopa tagaukse (või salakäigu) sisenevad nad sinna. Laager püsti ning asuvad Mäe übrust/sisemust uurima. Lohe voodiks on ilmatu suur kulla ja vääriskivi hunnik, millest päkapikud joobuvad, Bilbo aga ei kaota pead ning peab lohega läbirääkimisi. Tänu nähtamatuks tegeva sõrmuse abil koletis teda ei näe, kuid tunneb vaid lõhna, mis tema kohalolekust märku annab. Enne seda kui kääbik oli lohejuurest põgenenud salaukse (tagaukse) juurde, kus päkapikkude laager asus, teeb Baggins lohele teatavaks, et nad kasutasid linnarahva abi. Seega tõuseb lohe lendu ning võtab suuna linnale. Inimesed võitlevad visalt ning üks kindla käega vibukütt saadab noole just lohe kõhu
4.Nimeta kuulsamad Euroopa keskaegsed kangelaseeposed(1, millest oskad rääkida). - Anglosaksi eepos. X sajandi alguspoole Inglismaalt pärineb keskaja iidsemaid käsikirju – anglosaksi eepos „Beowulf”. Eepose sündmused toimuvad Taanis ja Lõuna-Rootsis, sest germaani hõimud anglid ja saksid, kes V sajandil tungisid keltide asustatud Briti saartele, tõid kaasa oma pärimused, mis elasid rahvasuus edasi. Kangelane Beowulf võidab koletis Grendeli ja võitleb lohega. 5.Kuidas nimetatakse kangelaslaulude ettekandjaid eri maades? - Prantsusmaal nimetati žonglöörideks, Hispaanias huglaarideks ja Saksamaal spiilmannideks. Kreekas olid laulikuteks aoidid ja rapsoodid, Roomas miimid. 6.Mis ajast alates sai Lääne-Euroopas mõjukaks rüütelkonna kultuur? Iseloomusta seda. - 7.Kuidas nimetatakse rüütlikirjandust? - Kurtuaasne kirjandus rüütli ja õukonnakirjandus, sai alguse 11. ja 12. saj Lõuna-
mõjutas Leonardo da Vinci Stiil Tema maalidele oli iseloomulik üksikfiguuride osa ja paigutuse kooskõla pildi põhiiseloomuga Tema teoste tavaline kompositsioon oli sümeetriline ja sageli kolmnurkne Raffaeli ei huvitanud detailid kui eesmärk omaette Idealiseerimine ja üldistamine tema töödes jõudis sellele tasemele, kus ei kadunud side reaalse maailma ja (Püha Jüri võitlus lohega) veenvate inimestega Tuntuimad maalid (Donna Velata) Tuntuimad maalid (Madonna roheluses) Tuntuimad maalid (Ateena kool) Huvitavaid fakte Talle pakuti võimalus maalida sixtuse kabeli lage. Ta keeldus pakkumisest ja soovitas Michelangelot Ta suri väga noorelt, 37. aastaselt enda sünnipäeval Tema surma loetakse ka Itaalia renssansi lõpuks Küsimused
Tori kirik on ehitatud maakivist, mis pärineb 19. sajandi keskpaigast. Pärast Teist maailmasõda seisis see aastakümneid varemetes, kuid on tänaseks taastatud. Uuestisündinud kirik on pühendatud kõikidele Eesti sõjameestele ning sinna on paigutatud Vabadussõja 4 legendaarse partisanijuhi Julius Kuperjanovi büst. Kirikuõues seisab Mati Karmini skulptuur, mis kujutab lohega võitlevat Püha Jüri. Soomaa Rahvuspark on 7092 hektarit soid, rabasid, ürgmetsi ja jõgesid Tori, Vändra ja Paikuse valdades. Lisaks matkamisele, saab kanuuga sõites lähikontakte metsiku ja puutumatu loodusega. Piirkond on Põhja-Euroopas ainulaadne tänu regulaarsetele üleujutustele. Pargis elab haruldane lendorav. 5 Turism Pärnut külastab aastas üle 400 000 inimese, kellest kaks kolmandiku on eestlased ja
lihtsurelikega. Ta ihkas ka Thetise armastust. Kuid soov kustus, kui oraakel ennustas, et Thetise ja Zeusi poeg saab isast tugevamaks. Seda ei olnud kõikvõimsale Zeusile vaja.) (lisa3 "Raffael ja Fornarina" 1814. Raffaello Santi (1483-1520) oli itaalia maalikunstnik ja arhitekt, kõrgrenassansi peamisi esindajaid. Tema tuntumad tööd asuvad Vatikanis: "Disputa", "Ateena kool", Sixtuse kabeli seinavaibad. Tahvelmaalidest on kuulsamad "Püha Cecilia", "Sixtuse madonna", "Püha Jüri võitlus lohega". Raffael oli tegev ka Rooma Peetri kiriku ehitusel.) (lisa 4 "Marie de Senonnes" 1814.) (lisa 5 "Suur odalisk" 1814. Odalisk on orjatar või naisteenija haaremis, haaremitantsijatar. Sellel maalil kujutatud naise seljaosa on ebaloomulikult pikk. Asjatundjad arvavad, et niisuguse figuuri juures peaks sel naisel olema kolm selgroolüli rohkem kui tavaliselt. Ingres eksis mujalgi inimese kehaehituse vastu. ) (lisa 6 "Homerose apoteoos" 1827. Apoteoos on isiku või sündmuse avalik ülistus.
16.saj-kõrgrenessass hea/halb, pimedus/valgus ''Püha Teresa ekstaas''- naine tapab noolega meest Kunstnikud: Leonardo da Vinci, Michelangelo, Rafael ''4 ratsanikku''- hobused, segapundar, taevas ingel, sõda Maalikunst ja arhitektuur tõusevad arhitektuuri kõrvale ''Püha Jüri võitlus lohega''- lohesabad Maalikunst võrdväärsena. ''Püha Jerome''- mees laua taga, lõvi maas Caravaggio: Eeskuju on antiikkunst (vana kreeka/rooma) ''Aadam ja Eva''- graafiline , nende vahel kass Kasutab modellina sõpru
allikatest. Kõige olulisemaks allikaks aga jäävad eepose käsikirjad. Üht küllaltki olilise allikana pärimuste kujundamisel eeposeks tuleb arvestada muinasjuttu. Muinasjutumotiivid on ühendavad eeskätt Siegfriedi ja Brünhildi isikuga . Muinasjutulik on Siegfriedi üliinimlik jõud , mis laseb tal võita heitluse kaheteist hiiglase ja 700 vägilasega. Muinasjutupärased on Siegfriedi maagiline haavamatus ,nähatmatuks tegev võlikuub,võitlus lohega ,imepärane mõõk,võidujooks ja heitlus kääbusega . Mõistagi on muinasjutukujud ka kantsi valvav hiiglane ja varavalvur kääbus Albrich. Hageni jutustusena antud nibelungide aarde omandamine Siegfriedi poolt on ühendatav rahvusvaheliselt tuntud muinasjutuga pärandijagajatest. Lohevõitlust on eeposes kujutatud küll väga põgusalt ja teistest Siegfriedi noorpõlveseiklustest eraldi,siiski on see vaadeldav ühe motiivina nn tugeva poisi muinasjutus.
rikkalikult. (Linnapea soovib oma head mainet hoida seega otsustab ta vennaskonda toeatada) Tühermaa mis lohelossi ja linna eraldab kujuneb üpris ebamugavaks, kuid kuld inspireerib päkapikke ja nad läbivad selle. Leides koopa tagaukse (või salakäigu) sisenevad nad sinna. Laager püsti ning asuvad Mäe übrust/sisemust uurima. Lohe voodiks on ilmatu suur kulla ja vääriskivi hunnik, millest päkapikud joobuvad, Bilbo aga ei kaota pead ning peab lohega läbirääkimisi. Tänu nähtamatuks tegeva sõrmuse abil koletis teda ei näe, kuid tunneb vaid lõhna, mis tema kohalolekust märku annab. Enne seda kui kääbik oli lohejuurest põgenenud salaukse (tagaukse) juurde, kus päkapikkude laager asus, teeb Baggins lohele teatavaks, et nad kasutasid linnarahva abi. Seega tõuseb lohe lendu ning võtab suuna linnale. Inimesed võitlevad visalt ning üks kindla käega vibukütt saadab noole just lohe kõhu alla
sõbra Olivier' mõistlikkus ning tarkus ning reetur Ganelongi on vapper võitleja. Eeposes sisalduvad tugevalt müütilised detailid langenute arvud prantslaste ja mauride vahel on tugevalt liialdatud. Siin võib näha sarnasust ,,Beowulfi" 30 mehe rammuga, mida omas nimikangelane. Üldse on kaks eepost väga sarnased. Mõlemas on väga olulised teemad truudus ja rüütliau. Ganelon reetis prantslased sama äkitselt kui Beowulfi tema rüütlid lohega silmitsi seistes. Mõlemate eeposte peakangelased võitlesid kodumaad kaitstes üleloomulike jõudude vastu. Arvan, et siin peaks kujutlusvõime looma pildikese raskes relvastuses mehest, kel pikad juuksed tuules lehvimas ja võimas mõõk maas lamava vaenlase (Rolandi puhul lausa 30 vaest mauri korraga) kõrile suunatud. Ning tema taga seisaksid parimad prantsuse rüütlid ligikaudu samas poosis. Taolise rahvuskangelase kirjeldusega sobiks Karl Suure vasall paremini kui ükski teine
Maalimine oli üsna looduslähedane, loodust maaliti palju, keha proportsioonid olid õiged, kuid keha polnud riiete alt ära tuntev. Hermen Rode suri 1504.aastal ja tema sünniaeg on teadmata. Ta valmistas aastal 1481 Niguliste kiriku altari. Tema maalidel on kujutatud püha Nikolause ja püha Victori elu ning märtri surma. Bernt Notke (1430/1440-1509). Notke isa oli pärit Tallinnast. Bernt Notke ise tuli Lüübekist Tallinnasse. Tema kõige tähtsam töö: " Püha Jüri võitlus lohega" asub Stocholmi suurkirikus. Suurteos on Tallinnas 7.5 m pikkune "Surmatants" teemaks on kaduvus ja inimese surelikkus. See maal näitab et surm ei vali ohvreid. Maal on maalitud peenmaalitehnikas. Inimeste ja surma selja taga on lüüriline maastik. Säilinud on suurnike osa. Tema üks kuulsaid töid on ka Pühavaimu kiriku kappaltar. Tema tehtud on ka Mustpeade vennaskonna majas olev Maarja altar. 6
tasapinnalised ("Saabumine võõrasse jaama", 1970, erakogu, Tallinn; "Kentauride võitlus lapiitidega" 1972), hilisemais on muutunud ruumiliseks. Tema jutustav maailm on paradoksaalne, maalist maali kordub masktegelaskuju, mis kontekstist sõltuvalt saab uue tähenduse. Looming on jutustav, lähtub kultuuritraditsioonist. Arrak kasutab arhetüüpe, muudab ja parodeerib pühaks peetud müüditõlgendusi ning pakub uusi ("Europe lahkumine", 1975; "Jüri võitlus lohega", 1979; "Kandjad", 1980; "Inimesed esemetega", 1985, Eesti Kunsti Investeerimise Fond). Kunstniku kujutlusvõime loob suure sisendusjõuga ootamatuid nägemusi ("Tsirkus", 1977, Eesti Kunsti Muuseum; "Tornide linn", 1979; "Pasunapuhuja", 1980; "Müüritrepil", 1981, Eesti Kunsti Muuseum; "Hunt kuldse kepiga", 1983; "Pillipuhuja", 1985, erakogu, Tallinn). EPP-MARIA KOKAMÄGI Epp-Maria Kokamägi on sündinud 28. jaanuaril 1959 Tallinnas. 1983. aastal
Kunstiakadeemia. Itaalia) Raffael - pärisnimega Raffaello Sanzio ehk Raffaello Santi (1483-1520), kujutas harmoonilisi, terviklikke inimesi rahulikus helges ümbruses, taustaks suurejooneline arhitektuur või kaunid maastikud. Ei olnud nii mitmekülgne kui Leonardo ega nii võimas kui Michelangelo, kuid tema viis kõige täielikumalt ellu kõrgrenessansi ideaalid. Töid: Raffael - "Püha Jüri võitlus lohega" (Pariis, Raffael- "Sixtuse Madonna" (Dresden, Louvre) Saksamaa) Raffael - "Parnass" (Vatikan) Saksa renessansi meister ja tema töid. Albrecht Dürer (1471--1528) - Joonistajana ja graafikuna on ta ületamatu. Graafika tekkimise eelduseks oli olnud paberi kasutuselevõtt Euroopas. Sel ajal harrastati puu- ja vasegravüüri, kus pilt trükitakse sissegraveeritud joonistusega puu- või vaskplaadilt. Kumbki
Ema hoiab käes oma surnud poega. Tiibaltar(tahvelaltar) uus näntus, tahvelmaalingutega -I saksamaal 14.saj lõpp - väga populaares Hispaanias -altarimaal jagatus mitmeks tahvliks, liiguvad nagu kapiuksed - kolmnurkse kujuga( ka ristküliku kuuga) - tuntum meister sakslane Veit Stoss -tuntumad tööd asuvad Krakovis - tohutu tiibaltar Kraovi Maarja kirikus, kolmnurkse põhiplaaniga. Bernt Notre (rohkem tuntud skulptorina) Stockholmis Püha Jüri skulptuur ( võitlus lohega) Lüübekis ,,Surmatants" hävis IIMSs Nigulistes Notke õpilast poolt tehtud koopia Püha Vaimu kiriku kappaltar Herman Rode- Niguliste kiriku (tiibaltar) peaaltar Tahvelmaal Itaalias(uus nähtus) - 2 keskustSiena ja Firenze - Cimabul Firenzest, Giotto õpetaja, teinus ka tahvelmaale mis on halvasti säilinud - paremini säilinud Asisi tööd San Francisco kirikus GIOTTO - peateos Padova Arenakabel- palju maale - valguse ja varju abil modelleeriine
J. Ballivi hauaplaat (umbes aastal 1520), mis asub Niguliste kirikus. Kunstiteosed. · Leonardo da Vinci - "Mona Lisa" (Louvre,Pariis). · Leonardo da Vinci -"Püha õhtusöömaaeg" (Santa Maria delle Grazie kirik). · Leonardo da Vinci- "Maarja kuulutus" · Leonardo da Vinci- Autoportree · Michelangelo-Sixtuse kabeli lagi · Michelangelo-"Taavet" · Michelangelo- "Viimne kohtupäev" · Michelangelo- Autoportree · Raffael-"Püha Jüri võitlus lohega" (õli, 1505, Pariis, Louvre). · Raffael-Sixtuse madonna (151314) · Raffael-La Fornarina (1518-19) · Raffael-Autoportree · Albrecht Dürer- ,,Rüütel, surm ja kurat" · Albrecht Dürer-Autoportree(1498) · Arent Passer- Tallinna Mustpeade maja fassaad. · Michel Sittow- Maarja kroonimine · Michel Sittow-Aragoni Katriina kroonimine Koostaja: Lanne Varjula Keila Kool 11 B
kohal inimestevahelisel suhtlemisel. 30. Võrdle Lohetapja süžee kajastamist müüdis, muinasjutus ja legendis. Mis on sarnane ja mis erineb? Müüdis-sageli seotud piirsituatsiooniga, mingi korra loomise või lõpetamisega. Legendis on teada aga sündmuse kindel koht ja legend justkui selgitab sellesse kohta maha jäänud märgi teket või vastupidi märk kinnitab legendi toimumist. Kristluses on lohetapja legend seotud võiduga paganausu üle. Piiblis peaingel Miikael võitleb lohega, võidab, lohe/kurat saadetakse maapeale. Muinasjutus- kuningas peab lohele (või analoogsele olevusele) tütre söögiks andma, et katastroofi ära hoida, nt et lohe ei hävitaks linna või riiki. Kuningas otsib kangelast kes lohega võitleks, vastutasuks lubab oma tütre naiseks. Leitakse kangelane, kes võidab lohe. 31. Missugusele folkloristika alasele teosele viitab lühend ATU? Rahvusvaheliste muinasjututüüpide kataloog ATU ehk Aarne–Thompson–Utheri klassifikatsioonisüsteem. 32
1653 · Adam Schrapferi ja tema abikaasa Anna hauaplaat. 1630. aastad · Hans von Paykülli hauaplaat. 1679 · Berend Reinhold von Delwigi hauaplaat. 1677 · Hermann von Nierothi ja tema abikaasa Gertrudi hauaplaat. Umbes 1642 Kujutatud pühakud: · Kristuse esitamine templis. 1430. aastad (Liechtensteini lossi meister) · Püha Nikolaus, Neitsi Maarja, evangelist Johannes. 1510. aastad (Henning van der Heide) · Püha Jüri lohega. Umbes 1520 (Michel Sittow) · Püha Kanut. Umbes 1540 (Andreas Bornemann) · Püha Dorothea Umbes 1510; Neitsi Maarja, apostlid Peetrus ja Paulus. Umbes 1500 · Tobias Heintze. Püha Kristoforus. 1624 · Püha Birgitta või Püha Anna. Umbes 1500 Altarid: Niguliste kiriku kahe tiivapaariga peakappaltar valmistati aastatel 1478- 1481 Lüübeki meistri Hermen Rode töökojas. Altar on mõõtmetelt üks suuremaid laius avatud tiibadega 6,3 m, kõrgus 3,5 m
hobusekasvatus; grupiekskursioonid, ratsutamine, vankrisõit, hobumatkad). (Tori põrgu 2007; Tori hobusekasvanduse veebileht 2009a, 2009b) Toris asub Eesti sõjameeste mälestuskirik (Joonis 1). Kiriku seinale on kinnitatud mälestustahvlid Eesti iseseisvuse eest võidelnutele. Kirikut taastab MTÜ Tori Kiriku Taastajate Ühendus. (Tori kirik 2014) Joonis 1. Tori kirik (Foto autor: Susi, Oskar 2012) Tori Põrgu lähedal asub Mati karmini skulptuur "Püha Jüri võitlus lohega", mis on Eesti 8 esimene ratsamonument (Joonis 2). Püha Jüriga seostatakse tihti legendi, mille süzee langeb kokku imemuinasjututüübiga "Lohetapja" (Püha Jüri 2015). Lohe mürgitas oma hingeõhuga kõik, kes talle lähenesid. Kapadookia sõdur Georg oli teel läbi Silene, Liibüas, ning nägi lohe terrorit kogukonnas. Esialgu nõudis lohe oma suure isu rahuldamiseks kaht lammast, hiljem aga juba inimliha
Hagen. Ta keeldub avaldamast omal ajal Kriemhildilt röövitud Nibelungide aarde peidukohta Reini põhjas, ehkki Kriemhild lubab talle aarde vastu elu. Kui selgub, et tapatalgutes on süüdi Kriemhild, surmab vana väepealik Hildebrand ka tema. Üks eepose iidseid allikaid on kahtlemata olnud muinasjutud. Nende motiivid seostuvad peamiselt Siegfriedi ja Brünhildiga. Muinasjutuline on Siegfriedi üleinimlik jõud, mida näitavad tema lahing 12 hiiglase ja 700 vägilasega, võitlus lohega, haavamatus, imepärane mõõk jm, ning Brünhildi tugevus ta lennutab oda, mida kolm meest vaevalt liigutavad. Ka kosimisvõitlus on muinasjutupärane. Mütoloogilise motiivina esineb eeposes näkkid hoiatus Hagenile. Siegfriedi ja Kriemhildi armastuslugu on peetud keskaegses saksa kirjanduses üheks ilusamaks. ,,Lugu Igori sõjaretkest" on tundmatu autori poolt loodud eepos 12. sajandist. Vene eepos meenutab mitmes suhtes samaaegseid Lääne-Euroopa
24 tseeni, Veit Stoss Lõuna- Saksamaalt. Tiibaltar (suurim g. altar Euroopas) Krakowis- Maarja eluga seotud stseenid, 13 meetrit, puureljeef /// Bambergi altar Tahvelmaalid- Lääne -Euroopas ei tehtud, tuli bütsantsist Itaaliasse taas 13. saj. GIOTTO –San Francesco kirikus Assisis maaling// Padova Arena kabeli maalingud..valguse ja varju kujutamine, looduse sissetoomine-perspektiiviga katsed.// Vennad Limbourg’id Berry hertsogi palvraamat-Miikaeli võitlus lohega–minaiatuurmaalide õitseaeg? DUCCIO- Siena Tk altarimaal „Maesta“ Maarja ja Jeesuse ülistamine inglite poolt. ülemine pool säilinud// „Maarja kuulutus“. Nad mõlemad kasutasid B. eeskujul koloriidseid värve, kollane ja punane Gooti arhitektuur Eestis 1)rehielamu- ainult E ja P-Läti, 13.saj- 19- saj. lõpp 1)ilma korstnata 2)eluruumid + tööruumid + loomad 2)muinaslinnused nt. tartu, viljandi, otepää. tugevaim Harjumaal Varbola linnus-asus soosaarel // Valjala Saaremaal
kohta. Kohapärimus kui kohakeskne, tavaliselt proosateksti vormis folkloor sh kohamuistendid, kohtadega seotud uskumused, kombekirjeldused, ajalooline pärimus, mälestused. 29. Iseloomusta imemuinasjutule omaseid tunnusjooni. Nimeta 1-2 laialt tuntud muinasjututüüpi. Imemuinasjutud on ebareaalsed, alati hea ja halva võitlus ja hea võidab. Laialt levinud tüübid on näiteks vaese tüdruku rikkaks saamine, kellegagi (nt lohega) võitlemine. 30. Kõrvuta (R. Järve artikli põhjal) muinasjuttu ja turismireisi. Too esile vähemalt kolm nende nähtuste sarnasust. Nii muinasjutt kui turismireis viivad tegelase oma ''maailmast'' minema, avastama uusi kohti ja uut ''maailma,'' panevad inimese (tegelase) käituma teistmoodi, nii nagu nad rutiinses olukorras ei pruugi käituda. Nii turismireisilt kui muinasjutust võetakse tavaliselt ''suveniir.''
Madalmaad. Oluline puuskupltuur - keskuseks Nürmberg, kuulsad skuptorid: Stoss kuulsaim töö: Maria altar Krakovi kirikus, Kraft Kristuse taganutmise stseen Nümbergis ja Riemenschneider loobus altarite värvimisest, kasutas ka kivi; tuntuim töö:Püha õhtusöömaaega kujutav Rotenburgis oleva Jakobi kiriku altar; Alam-Saksamaal oli keskuseks Lübeck, Eesti kunstiga tihedalt seotud - Bernt Notke- Surmatants; väga palju töid Rootsis, kuulsaim töö: Püha Jüri lohega Püha Nicolause kirikus Stockholmis; Hermen Rode Pühavaimu kiriku altar, Tln; isel. veel hilis-gootika vaim, esimene renessanslik: Vischer kuningas Maximilioni hauamon. Insbruckis. MAALIKUNST: polnud otseseid antiigi eeskujusid; hiilgavaim osa renessanssist, orienteerus loodusele tunded, üksikvormide tundmaõppimine; Eri maade vahel erinevused suured, võeti kasutusele perspektiiv!!, Itaalia: jaguneb kolmeks: trecento- 14.saj, quattrocento- 15.saj, cinquecento- 16
Kujutavas kunstis kujutatakse Püga Georgi seismas soomusrüüs, paremas käes ristilipp ja vaskus ristiga kilp, aga ka ratsanikuna hobuse seljas piigiga lohet tapmas. Püha Georgi motiivi on kujutatud Inglismaa, Gruusia ja Malta riigilipul ning Jamaica ja Fridzi saarte vapil. Georgi risti antakse ka sõjalise autasuna. 20. augustil 2003 avati Toris, Eesti sõjameeste mälestuskiriku juures professor Mati Karmini loodud ratsamonument Püha Jüri võitlus lohega (Lisa 12). Monument on püsitatud Eesti Vabadussõja võidu ja Eesti taasiseseisvumise tähistamiseks. 11 KOKKUVÕTE Antud uurimus oli mulle esimeseks tööks ja andis mulle kindlasti kogemusi. Kindlasti on selles töös puudujääke, mis on seotud koguemuste puudumistega. Sain aga tööd tehes paljugi uut Tori kiriku kohta teada. Vaatamata sõdadele, purustustele taastati kirik ikka ja uuesti
"arraklik" figuur. (Jüri Arrak: Joonistades läbi aja, 2011) Jüri Arraku maalide hulgas leiame mitmeid sakraalhoonetesse tellitud töid: Halliste kiriku altarimaal (1990), EELK usuteaduse instituudi Püha Risti kabeli altarimaal ja sisustus (2000), Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia orelisaali orelitiibade maalid (2000), maalid "Muusika vägi" ja "Taevane muusika" Rahvusooper ,,Estonia" maja kontserdisaalis (1988). Olulisemateks on peetud tema maale "Mees trepil" (1976), "Jüri võitlus lohega" (1979), "Kandjad" (1980), "Autoportree maskis" (1983), "Juuda surm" (1976) jt, lisaks graafika ja söejoonistused. (Delfi, 2014) Jüri Arraku loomingu rõhtjooneks on absurdi või groteskipõhine sürrealism. Sageli viitavad Arraku kujundimetamorfoosid moraalile, kannavad kriitikavihjeid või naeruvääristavad inimpahesid ning tihti on ta oma töödes materdanud nõukogude süsteemi paratamatuid kaasnähtusi: tsensuuri, kahepalgelisust ja konformismi. Arraku sõnumite kohaletoimetamise
De Vries, kes tõi iseloomuliku motiivi kartussi raam, mis aimas järele pooleldi ülesrullitud lehti. · Saksamaa oli elav tegevus. 15 saj parimad teosed on puust. Tähtsaks kunstikeskuseks sai Nürnbergi, kus tegutsesid kolm kuulsat skulptorit: Strass, Kraft, Vischer. Üleminekul kõrgerens. Oli kuulsaim skulptor Riemenscheider (Püha Jakobi altar Rottenburgis). Teiseks keskuseks sai Lübeck. NOTKE (1430-1509) tegutses pikemat aega Rootsis. Tähtsaim töö Püha Jüri lohega, mille tellis Rootsi riigihoidja Sten Stüre ja see asub Püha Nikolai kirikus Stocholmis. Tallinna jaoks tegi Pühavaimu kiriku altari. RODE (1468-1504) oli rohkem tuntud kui maalikunstnik, on teinud nikerdatud altareid. · Eesti Vana-Liivimaa mõjud+põhja Madalmaade mõjud. Lisaks Notkele jaRodele nikerduskunsti näidised. Hans Paweli kenotaaf (hauakiri) Oleviste kiriku Maarja kabeli seina küljes.
Pole ühtset sündmustikku. 19 laulu, mis moodustavad koos huljem leitud sarnaste lauludega eddistika. 12 laulu kuuluvad tsüklisse, mille peategelane Sigurd (maailma eeposte kuulsaim tegelane). "Noorem Edda" poliitiku Snorri Sturlusoni koostatud õpik skaldide (poeetide) jaoks, "Vanema Edda" tekstide põhjal. Anglosaksi- "Beowulf" 7.-8. saj. Isikukesksesm. Beowulfi võitlus koletise ja koletise emaga. Võitlus lohega (mõlema surm). Prantsuse- "Rolandi laul" 11.-12. saj. Võitlus kristluse ja muhameedluse vahel (Karl Suur mauride vastu). Vimm võõrasisa vastu. Võõrasisa sobing vale info Karl Suurele. Rüütliromaan, rüütlimaailm. Au, väärikus. Hispaania- "Laul minu Ciddist" 18. saj keskpaik. Isiklik. Võitleva kangelase elu, tema hingeline suurus. Ciddi tüli kuningaga, pagulus. Võitlus kui töö. Poeetilist ülevust nagu prantsuse eepostes, ei ole. Lõpus leppimine.
saj vb Lübecki meistri teos anonüümne meister - skulptuurid algselt teisiti: Nikolaus keskel - Nikolaus piiskopirüüs | Maarja lapsega | Apostel Johannes karikaga - Tehti pärast ref. ümber Skulptuurid Niguliste väike krutsifiks koguduseosa eesotsas vasakul ~1300 vanim keskaegne väljapanek. Ristipuu kui elupuu. Ristihaarades 4 evangelisti sümbolitega medaljonid. Paiknes peaaltari kohal Skulptuur abielunaisest: Anna või Birgita koguduseosa keskel vasakul Püha Jüri lohega koguduseosa tagapool vasakul ~1520, Pärit Noarootsist, varaseim ümarplastiline kuju, sõdurpühak, austatumaid pühakuid Liivimaal Ristikivi Kolgata grupp Antoniuse kabelis vasakul - Triumfikrutsifiks oli igas keskaegses kirikus - Kristus, apostel Johannes, neitsi Maarja. - Kristus 1360-1380, väiksem, pöök, rist tammest tippudel liilialeht. oli kahepoolne rist, ebatavaline, selliseid kasutati tavaliselt kloosterkirikutes. päritolu teadmata - saatjad 15
o Tõus algas 15.saj II poolel o Püha Saksa-Rooma keisririigi koosseisus olid väikeriigid iseseisvad o Nürnberg, kus tegutsesid Stors-Krakowi jaoks Maarja altar ja Kraft- 7 reljeefi, kujutasid Kristuse ristilkandmist o Würtsburgis tegutses Riemenschneider, tegi Rottenburgi kiriku jaoks nikerdatud altari Kristuse ristilkandmisega o Lübeck oli oluline o Notke- kuulsaim töö Stockholmis praeguses Nikolai kirikus, puuskulptuur ,,Püha Jüri võitleb lohega". Eestisse tegi Pühavaimu kiriku alatari o Rode- tegutses peamiselt maalijana, nikerdatud altar, Niguliste kiriku altar MAALIKUNST: Tervikuna olid tulemused kõige hiilgavamad. Itaalia: Vararenessanss: Suunad: ) Idealistlik suund jäädi truuks keskaja käsitlusele, olid konservatiivid. FRA ANGELICO (1400-1455) omas gooti pärast värvikäsitlust: kuldsära e. oreool peade kohal, kuulsaim töö ,,Maarja kroonimine". Kõik vägivaldne ja inetu oli talle võras. Oli tunda perspektiivi
Pavel Tretjakov jätkas kunstikogu täiendamist ning kollektsioon üha suurenes. Muuseumit laiendati ja juurde ehitati lisahooneid aastail 1873, 1882, 1885, 1892 ja 1902–1904. Tänapäeva muuseumi peahoone kavandas kunstnik Vassili Vasnetsov, töid teostas arhitekt Vassili Baškirov aastail 1900–1903. Galeriihoone fassaadi kaunistab keskaegsete käsikirjade piltidest inspireeritud ehisvööt. Esifassaadi keskele on paigutatud bareljeef, mis kujutab Püha Jürit lohega võitlemas. Aastal 1930 ehitati uus külghoone. 2. Prado muuseum (Madrid) Prado muuseum on üks maailma suurimaid kunstigaleriisid ja suurima hispaania maalikunstikoguga, eelkõige Velázqueze, El Greco ja Goya šedöövrid. Ja mitte ainult. Neli korrust lõputult saale ja saalikesi on täidetud
annaabi.ee 
