10 raamatu kokkuvõte (6)

Q: Mida naine tahab kõige enam?

Vastus leiad õppematerjalist: 10 raamatu kokkuvõte

Q: Mida lugemine on sulle andnud?

Vastus leiad õppematerjalist: 10 raamatu kokkuvõte

Q: Kuidas siis end parandada?

Vastus leiad õppematerjalist: 10 raamatu kokkuvõte

Tartu Ülikool - Kirjandus - Kirjandus

4 HEA

Esitatud küsimused

Mida naine tahab kõige enam?
Mida lugemine on sulle andnud?
Kuidas siis end parandada?

Raamatud

Anglisaksi eepos „ Beowulf “
"Beowulf" on vanim germaani sangarieepos. Selle loojaks on oletatud 8. sajandil elanud anglosaksi munka, kes Vergiliuse eeskujul liitis kaks sakside ja anglite poolt mandrilt kaasa toodud skandinaavia kangelaslugu. Praegu peetakse usutavamaks, et lugulaul on sündinud siiski suulises rahvatraditsioonis, kuna sellele leidub vasteid nii skandinaavia saagades kui kui ka Euraasia rahvapärimustes.
Lugulaulu ajalooline taust on aastad 512-520. "Beowulfi" vanim tuntud versioon ja säilinud käsikiri pärineb 10. sajandist ning on muinas- ingliskeelne . See arvatakse olevat koopia 8. sajandil kirjutatud algupärandist.
Lugulaul sisaldab 3182 värssi, jaotub kahte ossa ja räägib götalaste kuninga Beowulfi seiklustest. Esimeses osas surmab Beowulf taanlaste kuningat Hrothgari kiusanud koletis Grendeli ja selle ema. Teises osas aga hukkub kangelane 50 aastat hiljem lohega võideldes ja selle tappes.
Tegelasi on Beowulfis väga palju ja nad põhinevad päris inimestele, kes sellel ajal elasid, kui ka mütoloogilistele olenditele nagu draakonid.
Peategelane Beowulf - Lõuna-Rootsi geatide hõimu vägilane ja hilisem kuningas. Ta tõttab appi taanlaste kuningale Hrothgarile, kelle maad hoiab oma rüüsteretkede hirmus veealune koletis Grendel . Ta on väga vapper ja ei karda mitte midagi. Kuningana on ta aus ning suuremeelne. Eepose lõpus sureb ta oma rahva nimel.
Ecgþeow – Beowulfi isa, kes oli Rootsis ühe hõimu sõdalane. Pärast ühe teise Rootsi hõimus tähtsal positsioonil oleva mehe tapmist aetakse ta Rootsist välja elama Taani.
Hrothgar – Taani kuningas, kellele Beowulf läks appi, et alistada Grendel, kes rüüstas nende maad. Ta oli väga aus ja lahke ning tasus Beowulfile Grendeli ja ta ema tapmise eest väärikalt.
Grendel – Kuri koletis, keda kartsid kõik peale Beowulfi. Ta rüüstas ja sõi inimesi. Beowulf tappis ta, kui ta tuli oma järjekordsele rüüsteretkele, rebides tal käe otsast.
Grendeli ema – Kuri koletis, kes tahab oma poja, Grendeli, surma eest kätte maksta. Beowulf läheb tema juurde, et ta tappa, kuid sureb äärepealt. Viimasel hetkel märkab ta mõõka ja surmab sellega Grendeli ema.
Draakon – Koletis, kes on inimestelt sajandeid varandust röövinud ja nüüd rüüstab Beowulfi kuningriiki. Eepose lõpus läheb Beowulf teda tapma ning see tal ka õnnestub. Ta saab kogu varanduse oma rahvale tagasi, kuid lõpuks sureb ise haavade kätte.
Wealththeow – Ta on Taani kuninganna, abielus Hrothgariga. Ka tema on väga tänulik, et Beowulf alistas koletised ja kingib talle kolm hobust ja ühe kaelakee .
Aeschere – Hrothgari lähedaseim sõdalane, sõber ja nõuandja. Grendeli ema tappis ta ja torkas ta pea puust toika otsa oma koopa ette.
Wiglaf – Beowulfi kauge sugulane, kes aitab Beowulfil tappa draakoni. Võitluse ajal, kui Beowulf saab raskelt haavata ja sõdalased satuvad paanikasse, tormab ta Beowulfile appi hoolimata sellest, et ta draakon ta kilbi ära põletas. Ta torkas oma mõõgaga draakoni kurku , et see ei saaks enam tuld pursata. Ta oli väga vapper.
Sisu:
Beowulf saab teada, et kuri Grendel toob tema rahvale kurja, ta sõidab laevaga oma meestega üle mere appi. Lossi tulebki öösel Grendel, kes sööb ära ühe mehe, hakkab Beowulfi sööma, kuid see võitleb vastu, Grendel läheb vigastatuna tagasi sohu.
Grendeli ema tuleb aga kätte maksma ühel ööl, ta tapab ühe hea sõjamehe. Beowulf ja paar sõjameest jälitavad Grendeli ema sohu, Beowulf sukeldub vette ning võitleb emaga. Ta võtab veepõhjast Grendeli pea kaasa ning tuleb suur pidu.
Beowulf jõuab koju ning temast saab geati rahva kuningas. Ühel päeval varastab üks hulkur karika draakoni valvatavast koopast. Draakon saab vihaseks ning hakkab maad rüüstama- paneb kõik põlema. Beowulf tahab ise üksinda draakoniga võidelda. Beowulfi kaaslased näevad, et seal on raskusi ning taganevad metsa. Wiglaf on ainus, kes tuleb Beowulfi aitama . Kangelane sureb haavadesse.
Beowulf matetakse ilusti ära koos draakoni varandusega. Draakoni jäänused visatakse merre.
2. Keskaja kangelaseepos „Nibelungide laul“.
"Nibelungide laul" on keskülemsaksakeelne kangelaseepos, mis pärineb 13. sajandi algusest. Seda peetakse saksa rahvuseeposeks. Arvatavasti kirjutatud umbkaudu ajavahemikus 1198-1204. Saksa keeles ilmus "Nibelungide laul" esmakordselt trükituna 1757. aastal, eestikeelne tõlge Rein Sepalt 1977. Autor on teadmata.
"Nibelungide laul" koosneb 39 laulust ja 2379 stroofist, sisuliselt jagatakse see "Brünhildi muistendiks" ja "Burgundide hukkumise muistendiks". Kasutatud on korrastatud paarisriime, mis on korrastatud nelikvärssides nn nibelungide stroofiks, mille seitsmes esimeses poolvärsis on igaühes 3, viimases 4 rõhku.
Eeposes on tähtsal kohal rüütellikkus ja vasallitruudus .
Tegelased:
* Siegfried on hulljulge, õiglane, mehine, aus ja väärikas mees. Pärast lohe veres suplemist, kasvas talle soomuskest, mis tegi ta haavamatuks ja tal oli nähtamatuks tegev võlunahk. Peale selle oli tal maailma kõige teravam mõõk. Ta peab tooma Guntherile naiseks Islandi kuninganna Brünhildi, et ise abielluda Guntheri õe Kriemhildiga, kelle suguvõsale ta väga abivalmilt toeks on. Pärast pettuse avalikuks tulemist, laseb Brünhild Siegfriedi tappa.
*Gunther on Ute ja Dankrati vanim poeg ning Gernoti, Giselheri ja Kriemhildi vend. Ta on Burgundia kuningas. Tema on peasüüdlane Siegfriedi surmas.
* Kriemhild on Siegfriedi naine, Uta ja Dankrati tütar ning Guntheri, Gernoti ja Giselheri õde. Pärast Siegfriedi surma abiellub ta Etzeliga, et oma armastatu eest kätte maksta. Ta sureb Hildebrandi käe läbi oma kättemaksu tipul.
* Hagen on eepose süngeim tegelane. Ta on emand Kriemhildi sügav austaja ja Burgundia kuningate võimukaim vasall . Ta on Aldriani poeg, Dankwarti vanem vend, Ortwini sugulane ning Guntheri ja Giselheri poolvend ( haldja -deemoni sigitatud). Tema tappis Siegfriedi.
*Schilbung ja Niebelung on Niebelungide aarde omanikud .
*Dankrat on Ute abikaasa ning Guntheri, Gernoti, Giselheri ja Kriemhildi isa.
*Ute on Dankrati abikaasa ning Guntheri, Gernoti, Giselheri ja Kriemhildi isa.
*Dankwart on Aldriani poeg ja Hageni noorem vend. Ta on Burgundia kuningate marssal (mitte veel väejuht, aga vooriülem).
*Etzel abiellub Kriemhildiga pärast Siegfriedi surma.
*Gernot on Burgundia kuningas, Ute ja Dankrati poeg ning Guntheri, Giselheri ja Kriemhildi vend. Siegfriedi mõrvamises on tema süütu. Ta langeb Rüdegeri käe läbi.
*Giselher on Dankrati ja Ute noorim poeg ning Guntheri, Gernoti ja Kriemhildi vend, Burgundia kuningas ja samuti Siegfriedi mõrvas süütu. Ta on kihlatud Rüdegeri tütrega, aga langeb Wolfharti käe läbi.
*Ortwin on Guntheri vasall Metzist, lauaülem Wormsi õukonnas, Hageni ja Dankwarti sugulane ning Hageni kõrval peamine Siegfriedi tapmisele õhutaja.
*Rumolt on Guntheri vasall, Wormsi õukondlane – köögiülem (köögimeister, roameister), kuningate äraolekul asevalitseja .
*Volker on Burgundia kuningate vasall Alzeyst, lipukandja ja pillimees ning Hageni sõber. Tema langeb Hildebrandi käe läbi.
„Nibelungid laul“ koosneb kolmekümne üheksast loost ning ta jaguneb kahte ossa. Esimene osa räägib Madalmaade kuningapojast Siegfriedist, kes kuuldes Wormsi linnas elava Kriemhildi ilust, otsustab ta endale naiseks võtta. Selle saavutamiseks tuli tal võita Kriemhildi vendade Guntheri, Gernoti ja Giselheri usaldus, kellel ta aitas tagasi tõrjuda taanlaste ja sakslaste väed ning aitas Guntheril võita kosimisvõistlus. Tänuks kõige eest saab Siegfriad abielluda Kriemhildiga. Kuid ühel peol tekib Kriemhildi ja Guntheri naise Brünhildi vahel tüli, kuna Brünhild nimetab Siegfriedi Guntheri vasalliks. Selle tüli tagajärjel otsustab vasall Hagen Siegfriedi tappa. Guntheri korraldatud jahiretkel tapab Hagen Siegfriadi, kui mees jooma kummardub. Sellega lõppebki esimene osa eeposest.
Teine osa eeposest räägib Kriemhildi kättemaksust Siegfriedi surma eest. Ta abiellus hunnide kuninga Etzeliga ning kutsus ühel päeval enda vennad külla. Hageni hoiatusest hoolimata otsustavad vennad siiski minna ning võtavad ka Hageni kaasa. Etzeli õues tekivad sõnelused. Hagen tapab Kriemhildi ja Etzeli poja, mille tulemusel tekib avalik vaen. Kriemhild laseb viimastena ellu jäänud Guntheri ja Hageni vangistada ning laseb venna tappa ja lööb ise Hagenil pea otsast. Eepos lõppebki Hageni, kolme venna kui ka Kriemhildi surmaga.
Ühe olulise allikana nibelungide.pärimuse kujundamisel tuleb arvaestada muinasjuttu. Seda on eeposes selgesti tunda. Muinasjutulik on näiteks Siegfriedi üliinimlik jõud, mis laseb tal heitluse 12 hiiglase ja 700 vägilasega. Samuti ka tema maagiline haavamatus, nähtamatuks tegev võlukuub, võitlus lohega, imepärane mõõk, võidujooks ning heitlus kääbikutega. Kuid märkimisväärne on ka Brünhildi jõud, mis laseb tal heita oda, mida kolm meest vaevaga
kohale tirivad.
3„ Canterbury lood“ Geoffrey Chaucer
Üldine proloog
Jutustaja oli Southwarkis ja sinna kogunes rahvas, et teha palverännak Canterburysse.
Rüütel- Austas rüütellust ja tõde, näinud palju võitlusi. Hinda tarkust.
Paaz- oli rüütliga kaasas, poeg tal. Täis südikust ja armastuse väge. 20-aastane.
Nunn- prantslane . Väga peen. Hoolis maneeridest, meeldiv ja sõbralik.
Kloostri kaplan ja kolm preestrit veel.
Munk - Pidas jahist lugu. Avaramad vaated. Silmad peas pungis.
Kerjusmunk- valatu, ülekäte läinud, kuldsuu, naljahammas . Paljud olid talle pihtinud. Rahaahne.
Kaupmees - Pikk habe, kirjud riided. Pole iial tüssata saanud.
Oxfordi tudeng - Õppis loogikat. Kõhn, kulutas raha õpingutele ja raamatutele.
Õigusnõunik- Tähtis ja tark, tundeliselt erk, nutikas .
Maahärra- Elas naudingute najal . Söök-jook olid põhilised.
Puusepp , pudukaupmees, värval, kangur, vaibameister- kõik samades riietes , giidi-vennastkonnast.
Kippar - laevamees. Habe räsitud, morn.
Doktor - üliosav keel, meditsiini mõistis, hoidus toidulauas liialdustest.
Emand Bathist- ühest kõrvast kurt, jumekas. Austajaid palju, laiad puusad.
Pastor - vaene, aus, hingelt rikas, hea kooli saanud. Südamlik, usin. Oskas rõõmu tunda vähesest. Piibel elu. Heatahtlik .
Aidamees ja mölder- Võimas kehaehitus .
Aidamees- koleerik. Teadis oma asja hästi. Õppis puutööd.
Kohtukubjas- kuum ja kiimas , harv habe, leebe suli.
Indulgentsimüüja- Kotis pudi- padi . Tuli just Roomast .
Peremees - kandis toitu, soliidne kõht, aus, aval, rõõmus.
Rüütli lugu
Vürst Thesus, tütar Emily . Palamon ja Arcita tahavad teda. Palamon läks vangi, Arcita aga Ateenasse tööle, üteb, et ta nimi on Philostratus. Palamon murrab vangist välja ja kohtub A-ga metsas, võitlevad. Thesus läheb jahile ja näeb neid taplemas. Aasta pärast kohtuvad taas oma sõjaväega. Uhke vaatemäng. Mehed sisenevad linna uhkelt. P palub Veenuselt abi, A palub Marsilt abi. Mõlemad jumalad lubasid võitu. Hakkavad võitlema. A võitab. Ratsu viskab A maha ning ta saab vigastusi ning sureb. A põletatakse tuleriidal, Emily kurb. Vürst tahab, et ta tütar abielluks Palamoniga. Kõik
Bathi emanda proloog
On 5 korda abielus olnud. Üpris kergete elukommetega. Arvab , et oleme selleks, et sigida. Abiellub raha pärast ka. Naine peab oskama mehes süüd leida. Süüdistas meest petmises. Jumal lõi naise kavalaks. Naist ei tasu ärritada. Purjus naine ei saa end kaitsta. Himustatakse seda, mis keelatud. Johnnyga Oxfordis- tahtis temaga abielluda, ei olnud kurb kui mees suri. John peksis nii, et kõrvast kurt. Kui naised saaks pühajutte kirjutada, oleks vähem neist halba kirjutatud.
Bathi emanda lugu
Mida naine tahab kõige enam? Oli aasta aega, et välja uurida. Kole eit ütleb, et naine tahab seda, et perekonnas meest võiks valitseda ning armsamastki ülemaks end saaks seada. Mees peab vanamutiga ühte heitma. Vanamutt annab ultimaatumi- kas ilus, aga ilma truuta või kole ja truu. Mees valib koleda ja naine muutub järsku ilusaks. Happy end.
Oxfordi tudengi lugu
Itaalia markii tahtis naist, leidis külast ilusa naise. Griselda naisel nimeks. Abielluvad, 2 last. Aga mees tahab naist proovile panna, saadab lapsed mujale elama ning lõpuks saadab ka naise minema. Naine on leplik ja ustav, tahab teenida markiid. Ühel päeval kutsutakse Griselda taas tagasi lossi, Walter näitab enda uut naist, tegelikult on see Griselda ja Walteri tütar, poeg ka. Mees õnnelik, et naine nii truu, elavad elu lõpuni.
Paaži lugu
Cambuscan oli vägev sõdalane. Pidas pidu, järsku tuli sõdalane sisse ja tõi kingitusi:
Vaskratsu- ei liiguta, kuid võib viia kuhu tahes; peegel - vaataja näeb seda, mida tulevik toob: kudsõrmus- Canacele(tütar) saab aru lindude keelest; haljas mõõk- võluvõim, palju jaksu.
Canacele sai aru linnulaulust, kotkas oli kurb, kuna ta jäeti maha mingi muu linnu poolt, teda reedeti. Jutt jääb pooleli.
Maahärra lugu
Dorigren oli ustav naine, kelle mees Arveragus läks välismaale sõtta. Naine ihkas meest näha koguaeg . Talle ei meeldinud kaljurahnud. Aurelius armastas ka Dorigreni ning lubas ära kaotada kaljurahnud, kui too temaga abiellub. Naine mõtles seda naljaga algul. Aurelius läkski maagi juurde, kes kaotas ära kaljurahnud. Arveragus tuli koju, kõik ok, aga Aurelius tuli siis ka ja ütles, et ta kaotas ära kaljud. Dorigren väga õnntu ja Aurelius jättis lepingu katki, nähes naise kurbust. Aurelius ei pidanud maagile ka midagi maksma.
Indulgentsimüüja lugu
Liigsöömine- ja joomine, patud üldiselt, viivad hukatusse. Aadam -Eeva. Kõik hea on tehtud kainena. Mängukirg halb, kümme käsku.
3 meest nägid kullahunnikut. Saatsid kõige noorema linna millegi järele, 2 mõtlesid, et tapavad kolmanda ära. Samas mõtles üks veel, et tapaks teise ka ära, siis saab kõik endale. Kolmas tuli tagasi, tapeti ära ning mürgitatud joogi tõttu surid mõlemad järelejäänud ka ära, keegi ei saanud kulda.
Munga lugu
Printside languse lugu, kuidas kõigil läheb algul hästi ja pärast vajuvad alla.
Nunna preestri lugu
Lesknaisel oli kukk ja palju kanu . Kukk nägi unes , et keegi sööb neid ära, kuid kana tahtis teda sellepärast maha jätta, et kukk üldse kardab unenägusid. Kukk tõi palju näiteid, kuidas unenäod on tõeks saanud. Kana ikkagi ei uskunud. Ühel päeval tuligi rebane nende juurde ja kavalalt pettis kukke, et too hakkaks laulma, võttis kaelast kinni ja viis ära. Järsku laskis lahti ja kukk lendas puu otsa. Kanu ja naisi ei tasu usaldada .
Kanooniku teenri lugu
Kuidas petis petab mungalt raha välja. Käsib tal tuua elavhõbedat jms, teeb ise hõbedat, petab tegelt. Kullaproovis ka petab. Näitab mungale ette, kuidas teha. Munk annabki raha petisele selle retsepti eest. Tegelt pettus kõik.
4. „Secretrum“ Petrarca
Arutelu Francesco Petrarca ja Augustinuse vahel elu üle. Kirjutatud 1347 -1353.
1. raamat- A arvab, et kui inimene midagi väga tahab, siis ta selle ka saab. Kui keegi tahab oma õnnetusest lahti saada, ei saa ta oma kavatsuses pettuda, kui ta seda tõeliselt ja täielikult soovib. P ütleb, et paljud on vastu tahtmist õnnetud. P tunneb häbi. A: õnnetud ollakse ja õnnetuks saadakse vaid pahe läbi.
A näitab, kuidas vältida surelike piiratust, et tõusta kõrgemale; peaks tekkima soov maast kõrgemale kerkida. A- õnnetus tabab inimest vaid ta enda tahtel. Õnnetu ei olda muidu, kui ise tahetakse õnnetu olla. Paljud ütlevad, et patustatakse vägivaldselt kuid tegelt see vabatahtlik tegevus. Et ei ütleks „Ma ei jaksa enam“ asemel „Ma ei taha enam“. Kui hakata täiel määral tahtma , suudetakse kohe.
Kõigiga ei tohi igal sammul nõustuda, see on nürimeelsete viis. Tahtmisest pole küll, pead ihkama, siis suudad. P mõistab, et pole oma hädade lõppu küllalt suure innuga tahtnud.
Surm: Kui näeb teise inimese surma, siis tuleb see ka temale mõttesse. Tuleb püüelda niisuguse elu poole, milles inimene on vaimult nii suur, et lakkab olemast surelik. Surm on kõigist jubedustest esimene. Miski pole kindlam kui surm. Kui surmast kuuldes võpatad, tardud, siis oled asja üle tegelikult mõelnud.
P ei mõista, et kui lõpp on üks ja sama, miks siis ei võiks elu ajal nautida ja olla õnnelik. Filosoofi puhul on lootust pöördumiseks, pidutseja on lootusetu juhtum. P küsib: miks pole talle kasu toonud surma üle mõtisklemine. Surma nähakse eemalt.
Pole mõtet asju kokku ajada, et siis varanduse keskel surra. Suurele vaimule on omane, et kutsub mõistuse meelte juurest ära ja juhib oma mõtte tavateedelt kõrvale. P laseb end siia-sinnapoole tõugata. Tal on hingeängistav rahulolematus iseendaga .
Teine raamat-
A ütleb, et meeleheiteks pole põhjust. A heidab ette P-le, et too loeb muudkui raamatuid, kuid ei oska neid päriselus kasutada. Mida lugemine on sulle andnud? P teab palju maailmast jne, aga iseennast ei tunne.
Kehalised omadused. Surm alles näitab, kui nõder on inimeste keha. P ütleb, et pole oma arunatukese üle uhke. See näitab seda, et pole oma aru kunagi usaldanud. On oma tühisusest teadlik olnud. A süüdistab teda liigse välimusele hoolitsuse eest, tegelt ta ei hoolitse nii palju. Pole midagi meeldivamat ega ka lühiajalisemat kui ilu.
Teisi maha teha on palju jõhkram upsakuse liit kui iseennast teenimatult upitada. Iha maise omandi järele. Inimese üldine loomus on see, et ta rahuldub vähesega. Mida lähemale lõppjaamale jõuad, seda enam püüad reisiraha kokku hoida. Alatasa vaesuses kannatada, et ühel päeval mitte vaene olla. Suurim rikkus on mitte kunagi puudust tunda. Õnnis ollakse siis, kui ollakse jagu saadud inimlikest kirgedest ja antud end täielikult vooruse meelevalda. Targad tahavad linnadest põgeneda maale. On hullumeelsus raisata väheseid päevi, mida me inimeste keskel veedame, nende vihkamisele ja hävitamisele.
Armastus- Kui näed armastatut, siis mõistab inimene vaid maiseid asju. Jumalikest asjust mõtiskledes ära Venusega tegemist tee. P on raskemeelne, tusane. Kõikide hädade põhjuseks on väärarusaam. P arvab, et saatus on tema vastu karm olnud. Kui inimesed tajuksid kõrgemate kohtade viletsust, kohkuksid nad selle eest tagasi, mida on üritanud. Ka kõrgetel kohtadel olevatel isikutel on raske. Kõige parem on kesktee saavutada. Tarkuse peab alati vastu võtma, mida pakutakse. P-le ei meeldi linn, kus ta elab, roiskub jne. Linnade kaos tekitab ahastus. Alati kui leiad lugedes mingi mõju lause, siis ära usalda lihtsalt arusaamisvõimet, vaid vajuta see sügavale mällu ja tee hoolsa mõttetööga omaseks . Kui P lõpuks võrdleb end teiste inimestega, siis ei tundu tema elu nii hull midagi.
Kolmas raamat-
Armastus ja au- need on ahelad . Arm on meeletustest kõige hullem. P ei mäleta, et oleks armastanud midagi kõlvatut. Ta on tegelt raskesti haige. Arm loob uimava ulma. P väidab, et on see mees, kes ta on, vaid tänu naisele. Kehaline ilu on kauniduste hierarhias viimane. A leiab, et P on just armastuse pärast langenud viletsusse, tema allakäik algas siis, kui leidis armastuse. Armastus maiste hüvede vastu on ohtlik. Armastuses on kõik pahed- vägivald, kahtlused, vaenumeelsus, vaherahud, sõda, rahu. Armutakse jälle ja jälle erinevatesse.
Kes oma haava endaga kaasas kannab, sellele ei too asukoha vahetus tervist, vaid suuremaid kannatusi. Enne peab hing paranema, siis võib mujale minna. Kuidas siis end parandada? Kui inimene läheb mujale, siis mõtleb ta ikkagi vaid oma armsamast. Miski ei puhke teistkordselt nii kergesti kui armastus.
Hallipäisus- enneaegset hallipäisust kindlameelselt taluda on õilsa iseloomu märk. Inimlik on halle karvu varjata jne. Tahetakse, et öeldaks, et sa pole muutunud. Ära mõtle sellele, kes sa olid, vaid sellele, kes oled nüüd. Ära võta kõike iseenesestmõistetavalt, iga päeva, mis puhkenud koitma, pea viimaseks .
Kui sa ei ihalda surematust, ei pööra pilku igavikku, siis pole sa läbinisti maine olend . Sellele, kel elada antud 1 aasta, teab mida eluga peale hakata, teistel raske. Aastaajad korduvad, looduses kõik kordub, aga inimesed ei kordu.
5. „ Sonetid “ Shakespeare
Peale näidendite on Shakespeare kirjutanud ka sonette. Arvatakse, et ta alustas sonettide kirjutamist 1589 . aasta paiku ja kirjutas neid kuni 1598 . aastani. Kokku on Shakespeare kirjutanud 154 sonetti ja enamasti on ta sonettides antud esikoht sõprusele. Sonetid ja poeemid annavad tunnistust Shakespeare’i tõusmisest inglise renessansikultuuri tippu. Hiljem kirjutas Shakespeare värsse omaenda rahulduseks, sõprade jaoks, et jäädvustada oma elamusi.
Enamasti jagatakse sonetid nii:

1-126, kus Shakespeare on suhtes noore mehega.

127-154, kus poeet on naisega, tihti nimetatud kui „ dark lady“.
1-17 proovib ta noort meest veenda abielluma ning lapsi saama, et nooruse kaunis ilu ei sureks.
26ndaks sonetiks on autor noore mehega rohkem seotud, kui algselt arvati. Poeet tunneb end üksinda, kui noort meest pole juures. Ei saa magada jne. Noore ja poeedi võõrdumine kestab 58nda sonetini. Väga vastakad tunded nooruse suhtes, ühel hetkel ülistab, teisel hetkel vihastab.
Löödud noore käitumisest tema vastu, vaatleb poeet aja liikumist ning noore mehe ilu. Otsib vastust, kuidas võiks noorus püsida. Ütleb noorele, et surematus pole võimalik. Noormees eirab teda ja otsib sõprust nt ühe proua ja ühe rivaalist poeediga.
Kord on kurb, kord rõõmus nooruse üle.
Mida enam noormees poeeti eemale tõrjub, seda enam poeet teda tahab. Ükskõik kui julm noormees on, poeet ei taha temast eemalduda. Poeet lihtsalt aktsepteerib noore eemalolekut.
Peale piinamist noormehe poolt, poeet lõpetab noormehe sõpruse poole pürgimise. Siis aga taipab poeet, et tema uus vaikus noorsoo vastu ongi see, miks teda nii halvasti koheldakse. Poeet süüdistab end kõiges halvas, mis temaga on juhtunud ja palub vabandust. Selle sonettide osa lõpus poeet kahetseb halvasti välja kukkunud armastuslugu.
Teine osa sonette on 127-154 ja hõlmab endast poeedi seksuaalset suhet tumeda leediga, kes on abielus naine ning kellest poeet on lummatud. Sarnaselt noormehe armulooga, kõigub ka see armulugu äärmusest äärmusesse- armastus, vihkamine , kadedus ja põlgus. Ka on sarnane poeedi ebaterve sõltuvus naisesse. Armuloo algul nõustub naine teiste armukestega ja algul on poeet solvunud. Lõpuks süüdistab poeet selles kõiges ikkagi end, daam hülgab ta. Sonettide lõpus tõdeb poeet, et on naiste ihaluse ori ning ei saa midagi selle vastu teha. Tume daam pole aga välimuselt täiuslik, nagu tavaliselt armunute luules on.
6. „ Narruse kiitus“ Erasmus Rotterdamist
Esmalt trükitud aastal 1511 .
Eessõnas- Paavstid pigem teevad ise pattu , kui sellest oleneb nende töökoht. Enne pole pappe eriti narritud, aga nemad on ju ka inimesed, miks ei peaks neid narrima. Vaatluse alla võtnud pigem naeruväärset kui vastikut.
Inimesed olid kohe rõõmsad, kui ta kõnet pidama tuli. Narrusele mõeldud jutt. Paljud palkavad endale meelitusteütleja. Kes koera saba kergitab kui mitte koer ise. Narruse kiiduväärt teod.
Paljud kõnemehed räägivad, et oma 30 a valmistatud kõne peale tulid nad hoopealt, paari päevaga. Paljud kõnemehed tahavad kasutada välismaiseid sõnu, ei oska. Isaks on tal Plutos, sündis Õndsate saarel. Sündis naerdes.
Narruse vürts- lõbu. „Ei täie taibu juures rõõmu maitsta saa“.
Lapsepõlv on armas. Mida vanemaks saab ja targemaks, seda vähem on narrust. – Uuesti lapseks saama vanaduses . Lapse enneaegset tarkust ei sallita. Seepärast lapsed ja vanurid saavadki nii hästi läbi. Need, kes noorena juba tegelevad filosoofiaga, need on keskeas juba hingelt vanurid. Parem olla noor ja lõbus, kui hullult tark ja pahur . Nt Cupido jääb alati lapseks, kuna ta oli krutskeid täis.
Naine on narr ja tühine, kuid siiski naljakas ja aras loom. Naine marineerib ja magustab mehe vaimusüngust. Naine on erakordselt narr. Kui naine tahab end targaks teha, siis tundub ta 2kordselt rumal. Joomine on ka narrus. Abielus on ka narrust, flirt . Iga koosviibimine vajab narrust.
Ühtki silmapaistvat tegu ei toimu ilma narruse õhutuseta ja ükski hea kunst pole avastatud ilma narruse algatuseta.
Mustab filosoofe, et nood mõttetud tegelased. Targad on kuivad ja igavad. Tavapärastes asjades on filosoof võhik. Kõige narrim on see, kui alandliku riigimehekandidaadina rahva poolehoidu lunida. Inimlik elu pole muud kui narrimäng. Tark õpib raamatutest, narr aga päriselu situatsioonidest-see on tõeline arukus. Narrus vabastab inimesed argusest ja kartlikkusest midagi teha. On kasulikum mitte kunagi karta ja häbeneda.
Kohatu tarkus pole ka hea. Kõik kired kuuluvad narruse juurde. Inimesed põgenevad selliste eest, kes ei näita välja mitte ühtegi tunnet , kes milleski ei eksi. Täiuslik tark ongi selline. Ka vanainimesed proovivad vahest veel narrina käituda- värvivad juukseid jne. Narrus teebki inimesest inimese. Samamoodi võib õnnetuks pidada hobust, kes ei oska lugeda. Need teadused (arsti, õigusteadus), mis on narrusega lähemalt seotud, on austusväärsemad, kõrgemal kohal. Kõikide loomaliikide seas elavad kõige õnnelikumalt need, kes on kõige kaugemal õpetusest- nt mesilased , hobused seevastu õnnetud. Pole õnnelikumat inimest tolast, tobust. Nad on vabad surmahirmust, häbist. Tarkadel on 2 keelt- ühega räägivad tõtt, teisega seda, mis kasulik on. Tõde on kuningatele vastik kuulda. Narrid pole meeltesegaduses, pigem on need, kes maru tarka juttu omaarust ajavad, aga tegelt lollust ajavad.
Naeruväärne on liiga palju loota hasartmängudele ja saatusele. Kõige narrimad on need, kes iga päev 7 värssi ütlevad. Inimesed paluvad vabakssaamist kõigest muust kui narrusest.
Näidatakse oma esivanemate pilte ja uhkustatakse nendega. Keegi ei täna Narrust, ei tee templeid ja too ohverdusi. Kõige narrimad ja räpasemad on ärimehed, kuna neil on kuldsõrmused, rikkad. Keeleuurijad on kõige narrimad, räpased. Kirjamehed ka narrid. Usklikud kõige suuremad narrid- tolad jagavad oma raha kõigile, näidates, et on head inimesed- hullus.
„Ma ei salli hea mäluga joomakaaslast“.
Algab sellega, et narrus on parem kui tarkus ja intelligents. Teeb rünnakuid oraatorite ja õpetlaste vastu. Narrus on õnnelikkuse viis, kuna see lubab inimestel eirata negatiivseid kommentaare: Mis sest, et terve kogukond on su vastu peaasi , et sa ise endale meeldid“. Narrus on siiras, targad mehed räägivad vaid selleks, et publikule meeldida.
Narrus kritiseerib religiooni- need inimesed, kes loodavad pattudest vabanemist selle läbi, et annavad armuandi. Inimesed kasutavad palvetamist lollideks asjadeks. Religioon on ahne ja korrumpeerunud vaimulikkond.
Kristus päästis oma inimesed tänu risti narrusele, humanismi narrus.
Narrid inimesed on heal järjel kuna nende narrus vabastab nad aruandekohustusest. Samal ajal kui tark mees ei saa end vabandada , narril/tobul on just kui vabandus olemas.
7. „ Utoopia “ Thomas More
Utoopia (ilmunud 1516) loob pildi ideaalühiskonnast, sõna iseenesest tuleb kreekakeelsest utopos ehk mitte-koht, tähistamaks kohta, mis asub eikusagil ehk kohta, mida tegelikult olemas ei ole. More kirjutab oma reisist Flandriasse, kus kohtab Raphael Nonsensot, kes talle vaimustunult oma reisidest räägib ja Utoopia saare elu kirjeldab.
More kirjutas tema kõige tuntuma töö, „Utopia“, aastal 1516, ladina keeles. See räägib seiklejast Raphael Hythlodayst, kes iseloomustab poliitilisi kokkuleppeid väljamõeldud saarel, saar asub riigis, mille nimi on Utoopia. Ta iseloomustab neid leppeid endale ja Peter Gilesile. Romaan iseloomustab Amaurote linna öeldes, öeldes, et kõigist nendest on see kõige rikkam ja suurima väärikusega.
Alustuseks on selgelt tegemist kommunistliku ühiskonnaga. Marks ja Lenin võtsid More'ist suuresti eeskuju. Mis on masendav , sest More omakorda võttis eeskuju evangeeliumidest ja seetõttu tuleks nüüd Uuele Testamendile etteheiteid teha. Aga ei, kristlusel ja kommunismil on minu silmis ühist vaid sel määral, et kõike omavahel jagatakse ja et keegi puudust kannatama ei pea. Utoopia ühiskond toetab individualistlikke püüdeid ja igaühe soovi, oma andeid ja intelligentsi arendada. Välistatud on aga materiaalne hierarhia ja välimuslik eristumine - kõik elanikud kannavad nt sarnaseid riideid väikeste erinevustega olenevalt vanusest ja perekonnaseisust, kõigil linnade detailplaneering on identne.
Valitseb võrdõiguslikkus - tööl käivad ühepalju nii mehed kui naised (lapsed pannakse selleks ajaks lasteaeda), haridust võivad omandada nii mehed kui naised samaväärselt, naised võivad ka vaimuliku ametit pidada. Üpris hämmastav, arvestades raamatu ilmumisaega. Samas on siiski tegemist rangelt patriarhaalse ühiskonnaga - perekonnas valitseb hierarhia, naine allub oma mehele ja lapsed oma vanematele.
Sugudevaheline suhtekorraldus on samuti väga rangelt korraldatud, seks enne abielu on keelatud - sest kui see oleks lubatud, ei näeks noored inimesed enam abiellumisega vaeva, tsiteerides teost. Tjah. Abielu on samuti kogu eluks.
Religioonist rääkides valitseb usuvabadus ja tolerants erinevate religioonide suhtes, ei kirjeldata küll detailselt, aga vihjatakse religioonide paljususele saarel. Samas on neli põhimõtet, mida kõik uskuma peavad: Jumal lõi maailma; hing on surematu; teispoolsuses ootab meid karistus või tasu maapealsete tegude eest; on olemas jumalik plaan kogu maailma jaoks.
Kui natuke mõtiskleda, ei ole need neli täiesti piiravad. Aga kaval tuleb sellisel juhul olla oma uskumistes.
Haridus on suurima au sees, samal ajal on orjapidamine täiesti õigustatud. Surmanuhtlus puudub, küll aga ootab kurjategijaid sunnitöö. Väärismetallide kandmist peetakse lapsikuks ja uhkete riiete kandmist narruseks. Välismaailma kultuuri ja keeli ja külalisi võetakse vastu suure huviga - juhul, kui neil on jagada midagi kohalikke harivat.
Kokkuvõtlikult võiks öelda, et Utoopia ühiskonnas on nii head kui halba ja kui selline saar kusagil olemas oleks, kuuluks ta maailmaaia kirevaimate taimede hulka - kuigi valgete õitega -, aga kas selline rangelt mõistuse poolt valitsetud rõõmuga igapäevaselt kohustustele pühenduvate ja naudingut ja hedonismi mitte tsikapenegi igatsevate inimeste keskel elamine minu jaoks on... kindlasti mitte.
Õigustatult pealkiri Utoopia ja jutustaja nimi Nonsenso.
Kokkuvõte: Oma keskmises osas on Utoopia saar kahesaja miili laiune. Nii lai on suurem jagu saarest , kui mitte arvesse võtta, et see vähehaaval mõlemast otsast sissepoole pöörab ja kitsamaks jääb. Saar on viiesaja miili pikkuse ümbermõõduga ja noorkuu sarnane. Kahe maanina vahel on väin ja selle taga saab alguse suur ja lai laht mille keskel on kalju otsas loss ja mis on täis madalike ja veealused kaljusid. Laevakanalid on teada ainult asukatele ja võõrastele on see veekogu äärmiselt ohtlik.
Kuningas Utopus viis selle maa toore ja metsiku rahva seesuguse erakordse täiuseni kõikides heades kommetes, inimlikkuses ja suursuguses viisakuses, milles nad praegu kõik maailma rahvad ületavad. Ta laskis ehitada maakitsuse, et kaitsta saart . Saarel on 54 suurt ja ilusat linna või maakonnakeskust, millel kõikidel on ühine keel, sarnased kombed, asutused ja seadused. Need kõik on ühtemoodi ehitatud ja paika pandud ja igas punktis sarnased.
Igal aastal tuleb igast linnast Amaurotumisse kolm vana tarka ja elunäinud meest, et seal maa ühiseid asju läbi kaaluda ja arutada. Seda linna peetakse pealinnaks, sest see on otse saare keskel.
Maakonnas on ehitatud palju maid ja talusid, mis on hästi varustatud ja sisustatud igat sorti riistade ja vahenditega. Nendes majades asuvad kodanikud, kes sinna korda-mööda elama tulevad. Üheski majapidamises ei ole alla neljakümne inimese, kelle seas on nii mehi kui ka naisi, peale selle kaks orja, kes kõik on majaisa ja majaema valitsuse käsu all. Iga kolmekümne talu või pere peale on üks peavalitseja, keda nimetatakse filarhiks ja kas tegelikult on peafoogt. Igast perest tuleb igal aastal linna elama 20 inimest, kes on enne seda kaks aastat maal elanud. Nende asemele saadetakse linnast sinna samapalju värskeid töölisi, keda kogenumad õpetavad. Need kellele maatööd meeldivad, jäävad maale kauemaks ja harivad põldu või kasvatavad karja või teevad küttepuid. Nad kasvatavad ka tibusid. Kanad ei haudu munade peal vaid mune hoitakse teatud ühesuguses soojuses, misläbi neis elu tärkab ja tibud kooruvad. Niipea kui tibud kooruvad hakkavad nad kanade asemel hoopis meestel ja naistel kannul käima. Utooplased kasvatavad väga vähe hobuseid ja ainult õige metsikuid ja seda ainult sellepärast, et oma noortele ratsutamist ja relvadega ümberkäimist õpetada. Põllu- ja veotöödeks kasutatakse härga. Utooplased kasvatavad vilja vaid leiva tarvis, sest nende joogiks on kas viinamarjadest või õuntest või pirnidest tehtud vein või hoopis puhas vesi ja tihtipeale vees lahustatud meest või magusjuurest tehtud mõdu, mida neil on suures koguses.
Raha ei ole, kulda kasutatakse ainult suhtlemisel naaberriikidega. Kõik tegelevad käsitöö ja põllumajandusega, veetes kordamööda kaks aastat maal. Eriti raskete tööde tegemiseks on orjad : kurjategijad, sõjavangid ja naabermaade kõige vaesemad inimesed, kes on vabatahtlikult nõus orjaks hakkama.
8. „Koerte kõnelus“ Cervantes
Lipnik Campuzano abiellus Donja Estefaniaga, kes tegelt oli vaene. Ta valetas, et omab lossi, põgenes mitmeks päevaks koos mehe varaga minema. Ütles, et ta nõbu proovib oma meest petta, tegelt pettis ise. Lipnik pettis naisele, et tal on kallid kaelakeed. Lõpuks sattus haiglasse, kus kuulis kaht koera rääkivat.
Järsku saavad nad rääkida, räägivad kui head on koerad. Berganza räägib oma elust. Sündis tapamajas. Nad tapavad inimesi sama kergekäeliselt kui loomi. Põgenes tapamajast. Jõudis karjase juurde. Karjased ei olnudki nii toredad ja ei laulnud kauneid laule, nagu raamatutest lugeda võis. Sai karistada , kuna hundid sõid oina. Hoopis karjased ise tapsid oina. Tänu alandlikkusele sai uusi peremehi. Läks kaupmehemaja uksehoidjaks. Oma laste peal näidatakse välja oma rikkust ja toredust. Keelepeks on halb. Käis koolis koos oma peremehe lapsega. Kui raske on taluda üleminekut heast olukorrast halba. Ladina keele rääkimine- paljud räägivad vigaselt. Koer pidi jälle ukse taga ketis olema. Neegritüdruk kohtus öösel armsamaga, koer pidi vait olema. Ründas neegrit ühel õhtul. Neegritar tahtis selle pärast teda ära mürgitada. Vana omanik(lihuniku sõber) võttis ta endale jälle. Välismaalasele tehti liiga- koer võttis ära püksid, kus oli sees raha.
Rääkis, kuidas peremehega ringi patrullis. Peremees ostis hobuse, aga see oli varastatud . Läks Sevillast minema. Trummilööjaga tegi show’d. Koera taheti varastada. Temast sai täielik tsirkusekoer. Vanaeit hakkas sõimama teda, show jäi pooleli. Vanaeit kutsus enda poole, nimetas koer poeg Montieliks. Naisel sündisid kutsikad . Nõid rääkis tema emast. Nõid räägib võidmisest. Võidis end. Nõid tormas koerale kallale, kuna too oli ta valguse ja rahva kätte tirinud. Paljud pidasid koera kuradiks. Läks mustlaste juurde, rääkis sealsest elu- olust . Mustlane pettis eesliga meest, müüs 2 korda eeslit. Läks moriskite juurde. Noormees oli aias, koer istus kõrvale. Noormees kirjutas näidendit. Läksid noormehega ühe näitetrupi juurde. Koer tegi kaasa näitetrupi töös. Koer väsis näitlejatööst ja tuli sinna, kus ta nüüd on. Poeet, alkeemik, matemaatik ja plaanissepp. Kõik hädaldasid oma elu üle. Väike sülekoer hakkas haukuma suure dogi vastu, kui tal tugi oli taga. Samamoodi ka teevad nurjatud väikesed inimesed, kui teavad, et nende taga on suurem jõud. Üksinda olles on nad arad.
9. „Sevilla täht“ Lope De Vega
Stella Tabera on tuntud oma vooruslikkuse ja ilu poolest, mis on talle andnud nime „Sevilla täht“. Ta vend Busto on natukene vähemkuulus oma paindumatu aususe poolest. Estrella ootab juba oma abielu venna parima sõbra Don Sancho Ortiziga, kui kuningas külastab linna. Kuningas näeb vaid korraks Estrellat, kuid juba meeldib ta talle väga ning tahab teada, kes see kaunis neid on.
Arias, kuninga õukondlane, soovitab kuningal saavutada oma soov nii, et on aupaklik neiu venna suhtes. Busto eluterve mõistus segab seda skeemi ning kui Estrellale endale soovitatakse abielluda kuningaga, siis ta keeldub külmalt sellest pakkumisest. Viimase abina pakub Arias altkäemaksu Estrella orjale Mathildele, et see laseks kuninga sel õhtul sisse, kui Busto on ära.
Busto ootamatu tagasitulek ja rünnak tundmatu sissetungija vastu viib selleni , et kuningas peab end paljastama. Kui teenrid toovad valguse, siis on kõigile näha kuninga nägu. Ta lastakse küll ilma vigastusteta lossist väljuda, kuid ta jääb alatiseks meheks, kes on teinud mittekuninglikke tegusid . Kuningas ei taha Bustot tappa nii, et kõik teavad, et tema seda tegi. Kuningas küsib Ariaselt, kes võiks küll selle tapatöö ära teha. Arias soovitab Don Sancho Ortizi. Kuningas lubab talle seda, et kui ta tapab kellegi, saab ta ükskõik mis naise endale. Oma pulmapäeva hommikul saab Don Sancho kuningliku käsi tappa oma parim sõber.
Kuna Sanchol pole muud võimalust, kui täita kuninglikku käsku, siis meelitab ta Busto kavalalt riidu ning tapab ta, peale mida ta allub ametnikele. Ta keeldub ütlemast oma motiive , see paneb kuninga dilemma ette. Kas kuninglik ausõna murtakse või kuningas peab ise oma argpükslikkust tunnistama. Lahendus tuleb justkui iseenesest, kui Estrella tuleb kuningakoja ette, et paluda kättemaksu oma venna surma eest talle endale. Ta kasutab kuninglikku luba, ainult selleks, et vabastada Sancho. Sancho aga keeldub vabadusest, kui saab teada, kes on ta vabastaja .
Kuningas on sunnitud tunnistama oma vastutust ning Sancho au on päästetud. Sancho ja Estrella vahele jääb aga Estrella venna surm ja veri ning Estrella ei suuda seda Sanchole andestada . Nad lähevad igaveseks lahku.
10. „ Printsess de Cleves “ La Fayette
See lugu avaldati anonüümselt 1678. On psühholoogilise romaani aluseks ja oli väga hea klassikaline teos.
Tegevus toimub 1558. aasta oktoobris ja 1559 novembris Henry II palees Prantsusmaal. Romaan toob silme ette väga elava pildi tolleaegsest ajastust. Peaaegu iga tegelane, välja arvatud naispeategelane, on ajalooline tegelane. Tegevustik ja intriigid tulevad esile üpris täpse ajaloolise järjestikusega.
Sisu-
Kuningas armastas teist naist, see oli kuningannale ok. Õukonnas väga palju kauneid daame ja härrasid. Duc Nemours läks Inglismaale kuningannale kosja .
Mademoiselle de Chartes on 15-aastane kaitstud pärijanna, kelle ema on toonud ta Henri II õukonda, et otsida head meest- seltskondlikult ja rahaliselt kindlustatud meest. Ema rääkis tütrele palju armastusest ja meestest. De Cleves näeb esmalt Chartes’t ja on ilust rabatud, aga ei tea, kes see neiu on. Armuseiklused olid segatud riigiasjadega. Kõik erinevad väikesed kildkonnad võistlesid üksteise vastu ja tundsid kadedust. Rüütel de Guise tahab naist endale, aga ta vennad kurtsid, et naisel oli liiga madal seisus. Vanemad otsisid tütrele sobivat meest. Prints de Cleves tahtis temaga väga abielluda, aga neiul polnud ta vastu tundeid. Nad abiellusid siiski. Prints nägi, et naine teda ei armasta. Printsess kohtus Duciga ballil, mõlemad imetlesid üksteist. Õukonnas- see, mis paistab, pole kunagi tõsi. Printsessi ema suri raskel ajal. Ema soovitas Ducist eemale hoida. Kõik õukond mõtles, keda küll Nemours armastab , Printsess teadis, et teda ennast. Nemours võttis printsessi portree endale. Kui Nemours hobuse seljast kukub , siis tormab printsess teda kohe vaatama. Ta paljastab enda kiindumuse Duci vastu.
Neiu loeb kirja, mis on kirjutatud Ducile tema armastatu poolt. Ta ei mõista seda. Arvab, et Duc valetas talle.Vidame chartese kiri oli see tegelt. Vidame pettis kuningannat tegelikult, keegi naine saatis talle kirju. Vidame tahab, et Duc võtaks kirja omaks. Duc selgitas printsessile kõik ära. Tahtis mitte Duciga kohtuda , tahtis oma mehele truu olla. Mees pressib naiselt armukese nime välja. Härra Cleves armastas printsessi väga sügavalt, südamevalu. Nemours jälitas printsessi aeda või kuskile ja härra Cleves tahtis ta vahele võtta. Härra Cleves jäi haigeks ja suri hingevalust. Südametunnistus piinas naist. Naine läks pikale reisile, et elu üle järele mõelda. Tõmbus ühte kloostrisse . Duc oli armust hullumas, kuid ajapikku see möödus. Naine oli pool aastat kloostris , pool maal, tegeles sakraalsete asjadega ja suri noorelt.
Romaan oli pöördepunktiks tolleaegsete romaanide seas, kuna varem rääkisid romaanid vaid armuseiklustest, kui kangelased tegid kõik, et südamedaami võita ning lood lõppesid õnnelikult. See raamat aga pööras kõik peapeale, kuna sisu oli väga realistlik , keelekasutus väga sisekaemuslik, mis uuris tegelaste sisemõtteid.
Lugu kirest ja enese rahulolust 16. sajandi prantsuse õukonnas. Keskne teema tiirleb õukonna noore naise ümber, kes keeldub järgimast valimatut ja abielu rikkuvat eluviisi. On ka palju teisi lisateemasid, mis hiljem toovad esile peategelase individuaalsust.
Üks lisateemasid on näiteks see, kui Monsieur de Cleves, peategelase mees, kes arutleb ühe õukonna naise, Madame de Tournoni viimaste päevade üle.

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 273 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-05-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

273 laadimist Kokku alla laetud

6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

liisa1000 Õppematerjali autor

Lühikokkuvõtted ja/või märkmed kümne "Maailmakirjandus II" soovitava kirjanduse raamatu kohta.

maailmakirjandus ii maailmakirjandus anglisaksi eepos ?beowulf? ecgþeow hrothgar wealththeow aeschere nibelungide laul cervantes sevilla täht la fayette

Sarnased õppematerjalid

doc

Nibelungide laul

Sakslaste ,,Nibelungide laul" on taas müütiline, kuna Siegfried tappis Niebelungide aarde omanikud Schilbungi, Niebelungi, ,,nende seitsesada meest, kes võitlesid samuti tema vastu, ja kaksteist hiiglast, kes olid nendega liidus, ja Albrichi sada kääbust." Samas võitleb sakslaste rahvuskangelane hoopis perekondlike põhjuste ajel, teoses leidub nii tooreid ,,paganateaja" kui ka daamikultuse mõjutusi. Nimelt peab Siegfried tooma Guntherile naiseks kuninganna Brunhildi, et ise abielluda burgundia kuninga õde Kriemhildi. Pettuse avalikuks tulemisel laseb Brunhild tappa Siefriedi, misjärel tolle naine korraldab oma soole veresauna. Siegfried võitles niivõrd omakasupüüdlikel eesmärkidel, et teda võiks kujutada laibahunniku otsas ja tahaplaanile maalida rea raevunud inimesi, näod rahahimust moondunud ja verised sõjakirved käes (iga hetk valmis kas vaenlase või enda juhi pead purustama). ,,Niebelungide aare" on kujunenud kristluse, arhailiste kommete ja müütide ning peale

Kirjandus

docx

"Nibelungide laul" tegelased

(Tegelaste iseloomustus, välimus ja seosed teinseteise vahel, illustratsioonid) Tegelased: *Siegfried on hulljulge, õiglane, mehine, aus ja väärikas mees. Pärast lohe veres suplemist, kasvas talle soomuskest, mis tegi ta haavamatuks ja tal oli nähtamatuks tegev võlunahk. Peale selle oli tal maailma kõige teravam mõõk. Ta peab tooma Guntherile naiseks Islandi kuninganna Brünhildi, et ise abielluda Guntheri õe Kriemhildiga, kelle suguvõsale ta väga abivalmilt toeks on. Pärast pettuse avalikuks tulemist, laseb Brünhild Siegfriedi tappa. *Gunther on Ute ja Dankrati vanim poeg ning Gernoti, Giselheri ja Kriemhildi vend. Ta on Burgundia kuningas. Tema on peasüüdlane Siegfriedi surmas. *Kriemhild on Siegfriedi naine, Uta ja Dankrati tütar ning Guntheri, Gernoti ja Giselheri õde. Pärast Siegfriedi surma abiellub ta Etzeliga, et oma armastatu eest kätte maksta. Ta sureb Hildebrandi käe läbi oma kättemaksu tipul. *Hagen on eepose süngeim tegelane. Ta on emand Kriemhildi

Kirjandus

doc

Nibelungide laul

NIBELUNGIDE LAUL SISSEJUHATUS! ,,Nibelungide laul" on Saksamaa eepos, mis on pärineb XII ja XIII sajandi vahetusest. Tema autor ja päritolu on tänapäevani teadmata.Germaani kangelaslauludest on ta kõige kuulsam. Traagilise sisuga lugulaul on ühtlasi ka Euroopa kangelaseepostest kõige süngem, kuid samas üks mahukamaid teoseid oma zanris. Tema aluseks on germaani muistendid ja kangelaslaulud. AUTORIST! Lugulaulu autorit pole tänapäevani teada. Ka veel praegu tekib autorist rääkides erinevaid arvamusi. Vaidlusi on tekkinud nii tema sotsiaalse seisundi kui ka hariduse suhtes. Ühed väidavad, et eepose autor kuulus rüütliseisusesse, kuna ta oli õukondliku elulaadiga hästi tuttav, kuid teised on aga arvamusel, et ta oli tavalisest inimesest haritum ning õukondliku- rüütellikus miljöös ta ennast koduselt ei tundnud. Kuid kõik need jäävad meile aga teadmatuks. Tänapäeval teataks vaid seda, et ta oli haritud mees , kes tundis oma aja

Kirjandus

docx

Emakeele arvestus

EMAKEELE ARVESTUS 1. Keskaja kirjanduse ülevaade, periodiseering, kuulsamaid inimesi ja kirjanikke Keskaeg oli ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Keskaeg kestis 5.-15. Sajandini, algas 476 pKr Rooma keisririigi lagunemisega ja lõppes 1492 pKr, mil Kolumbus avastas Ameerika. Periodiseering: varakeskaeg (5.11. sajand), kõrgkeskaeg (11. sajand 14. sajandi lõpp), hiliskeskaeg (15. sajand 16. sajandi algus). Keskaja kirjandus on tugevalt seotud ristiusustamisega. Mõjutused on järelkaja antiikmaailmast, rahvalood, piibel ning ristiusk. Kirjanduszanrid: Proosas: romaan, novell. Lüürikas: sonett, ballaad, romanss. Draamas: müsteerium, miraakel, farss.. Tekivad rõhuline silbisüsteem ja lõppriim. Suur tähtsus oli eepikal ja saagadel. Martin Luther (teesid, 1517). Kolumbus (Ameerika avastamine 1492). Egill Skallagrimson (skald-islandi laulik), Benoit de Sainte-Maure (rüütliromaan ,,Trooja romaan"), Chretien

Kirjandus

doc

Vanade eeposte ülevaade+ Jevgeni Onegini kokkuvõte

Pilet nr 5 1. Ülevaade vanadest eepostest (eepos lugulaul maailma loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest). ,,Beowulf" on 7. või 8. sajandil loodud anglosaksi eepos, mis rajaneb iidsetel lugulauludel. ,,Beowulf" on kirjutatud anglosaksi alliteerivas värsis. Selle rida jaguneb kaheks poolvärsiks, millest kummalgi on kaks rõhku. Beowulf pole ajalooline isik, kuid eeposes on kajastusi ka tegelikult asetleidnud sündmustest. Teose on ilmselt kirja pannud ristiusu vaimulik suuliselt levinud kangelaslaulude alusel. Eeposes on palju mõistatuslikku. Siin puuduvad jumalad, sündmused keerlevad paari-kolme episoodi ümber. Kangelane Beowulf on Lõuna-Rootsis elanud noor sangar, kes asub Taani kuninga kutsel võitlusse veealuse koletise Grendeliga ja tapab selle; Grendeli eest tuleb kätte maksma tema ema, kelle Beowulf samuti tapab. Beowulf saab kuningaks. Viiekümne aasta pärast aga asub rüüsterünnakutele Beowulfi maa ja rahva vastu lohe; kuningas võitleb

Kirjandus

doc

Kangelaslaulud

NIBELUNGIDE LAUL Peategelane Siegfried on mehine, aus ja väärikas ning esindab saksa inimese ideaali. Siegfried aitab Guntheril taltsutada Brünhildi, kes on Islandi kuninga tütar. Siegfried jätab enda kätte Islandi kuningatütre vöö ja sõrmuse ning kingib need oma naisele Kriemhildile, kes on Guntheri õde. Seejärel puhkeb tüli Brünhildi ja Kriemhildi vahel, sest Brünhild peab Kriemhildi ja Siegfriedi oma alamateks. Pärast selgub, et Brünhildi mehe Guntheri asemel on temalt neitsilikuse võtnud "ori" Siegfried. See on naise jaoks talumatu sovang ja ta laseb Guntheri vasallil Tronje Hagenil Siegfriedi tappa. Tronje Hagenist saab eepose teine peakangelane, vastandudes negatiivsena Siegfriedi ideaalile. Kasutatud on korrastatud paarisriime, mis on korrastatud nelikvärssideks nn nibelungide stroofiks, mille seitsmes esimeses poolvärsis on igaühes 3, viimases 4 rõhku. LAUL MINU CIDIST Eepos räägib Rodrigo Díaz de Vivari (u. 1043-1099) ehk Cidi elust. Sündmustel on ole

Kirjandus

odt

nibelungide laul

Kriemhild on wormsi kuninga tütar, kellel on kolm venda Gunther, Gernot ja Gieselher. Nende ema oli Ute ja ise Dankrat. Ühel päeval nägu Kriemhild und, mille tõttu ta ei tahtnud enam kunagi abielluda, sest unenäo järgi pidi ta tulevane mees surema. Samal ajal aga sirgus üles Siegfried Xanteni kuningakojas. Tema isa oli Siegmund ja ema Sieglind. Temast kasvas võimas rüütel. Räägiti, et ta oli tapnud lohe ja selle veres suppelnud ning saanud endale sedasi läbistamatu soomusnaha. Kuuldused kaunist Kriemhildist levisid ja Siegfried ütles oma vanematele, et läheb talle kosja. Vanemad algul üritasid noormeest mõttest taganema sundida, rääkides, et tütarlaps saadab kõik kosijad tagasi. Kuid Siegfried oli endas täiesti kindel. Ta kogus mõningad mehed endaga kaasa, lasi naistel õmmelda kullast ja deemanditega kaunistatud rõivad. Wormsis saavad nad kuningas Guntheriga liitlasteks. Siis aga saabus teade, et kuningas Guntherile on lubatud sõda ja Siegfried teatas, e

Eesti keel

doc

Nibelungide laul

,,Nibelungide laul" on saksa rahvuseepos millel polegi õiget autorit. Eepose peategelaseks on sakslaste ideaaliks kujunenud kangelane Siegfried, kellel oli tavaliste inimeste ees mitmeid eeliseid: Ta nahk oli kaetud sarvkihiga, tal oli nähtamatuks tegev võlunahk ja maailma kõige teravam mõõk. Sarvkihiga kaetud naha sai ta supeldes tapetud lohe veres. Eepos algab sellega, kuidas Kriemhild Burgundias Wormsi kuningakojas üles kasvas. Kriemhild oli nii ilus, et üheski ümbruskonna maakonnas polnud leida kaunimat kujult ega kenamat vooruste ja üllasmeele poolest. Paljud rüütlid tahtsid teda omale naiseks. Gunther, Gernot ja Giselher olid Kriemhildi kolm venda, kes olid kuningad ja kaitsesid teda. Ühel ööl nägi Kriemhild und, mille tähenduseks oli ema talle öelnud, et Kriemhildi mees kunagi tapetakse. Samal ajal kasvas Madalmaades suureks kuningapoeg Siegfried, kelle isa oli Siegmund ja ema oli Sieglind ja nende kants seisis Xantenis Alam Reini ääres. Sieg

Kirjandus

Rohkem sarnaseid