naine ja perekond Sissejuhatus Keskaja ning tänapäeva naise elukäik ja olu on võrreldes tänspäevaga tundmatuseni muutunud. Keskajal olid naised tugevalt meeste kontrolli all ja võrduseni oli veel pikk tee minna. 17.05.14 2 Naise elu Naise elu määras tsiviilseisus: ta oli kas neitsi, lesk või abielunaine Neitsi positsiooni oli usulisest seisukohast kõrgeim ja turvalisim aste, madalaim oli abielu ja lese seisus nende vahepeal. Naine sünnitas keskajal keskmiselt 5-7 last, Neil oli samuti õigusi meeste õiguste kõrval 14. saj leiti, et naise olulisus koduses majapidamises on oluline 17.05.14 3 Naise elu Ta oli pere- ja sugukondlike piirangute ohver. Seisusteks olid rüütlid, talupojad ja vaimulikud, kuid naise staatus puudus. Naisel oli keskmiselt 5-7 rasedust kahe kuni kahe ja pooleaastaste vahe...
Tulnukad : Mart(1) ja Taavet(2) Henry Laks : Theodor Kaisa Oja : Elys Eminem : Chris Lady Gaga : Liisa Maret Ani : Margret Märt Avandi : Karsten Ettevõtja Armin Karu : Jaak Ott Sepp : Artur Jahimees : Lauri DoodleJumpi fännajad : Marta(1),Eleri(2) ja Ilona(3)Jalgpallur Martin Reim : Mattias Jaapani tsunaami ellujääja : Ilona Abielunaine : Carolyn Aeroobika treener : Aleksandra Kino külastaja : Tony Tema õpilane : Kristel Ajaloo teadlane Vahur Made : Rando (Näidend räägib praktikandist,kes vaatab õhtupoolikul ajakirja.Järsku näeb ta aknast UFO- sid ja toovad talle vidina,mis kutsub kohale lihtsad ja kuulsad inimesed) Lava peal on tool,kus praktikant istub, ajakiri käes ja väike laud,mille peal on tühi kohvitass(seda läheb pärastpoole vaja) ja piisavalt ruumi
Autor: Kaisi Kaljuvee Kadri Tiganik Naise elu määras tsiviilseisus: ta oli kas neitsi, lesk või abielunaine Naine sünnitas keskajal keskmiselt 5-7 last, Neil oli samuti õigusi meeste õiguste kõrval 14. saj leiti, et naise olulisus koduses majapidamises on oluline Kodune majapidamine naiste õlul · Hästitoimiv abielu oli ühiskonnas tähtis · Naise ülesandeks oli suguvõsa koos hoidmine ja igasuguste konfliktide ära hoidmine · Naine pidi hoolitsema mehe ja laste eest · Hea abielunaise tunnuseks oli kodus viibimine ja perekonna eest hoolitsemine
Nii tekkiski enamikule romaanidele ohtrasti variante. Kui algselt olid rüütliromaanid värsilised, siis XII sajandil astus selle asemele järjest enam proosa ja romaan omandas tänini tähenduse- pikem väljamõeldud lugu. Rüürtliromaani levisid laialdaselt kogu Euroopas. 12 sajandi Lääne-Euroopa rüütlikultuuris oli kesksel kohal daamikultus. Kirjanduses ei kirjutatud enam rüütli võitlusest isamaast ja usust, vaid kõige eelkõige südamedaami eest. Rüütli armastatu oli tavaliselt abielunaine. Rüütel seadis end pidevalt ohtu, osaledes turniiiridel, võideldes hiiglaste ja nõidadega, selleks et pälvida südamedaami tähelepanu. Rüütlikirjandusega tuli kultuuri austus naise vastu. Rüütel pidi olema vapper, õiglane ja helde, alluma läänihärrale, kaitsma nõrgemaid, võitlema paganate vastu, olema seltskonna hingeks lossis ja olema mitmekülgne. Lossides oli paazhide seltskondlik õpetus, mis kuulus rüütliks saamise ettevalmistuste juurde. Rüütlid elasid enamasti maal
Armastuse teekond Armastus võib olla meeliülendav, puhas, kirglik. Zola teoses ,,Therese Raquin’’ on armastus aga keeruline ja valulik. See on valus armastajatele ning kõigile, kes neid ümbritsevad. Teose peategelased leiavad tee üksteiseni ebatavalisel moel. Kõik märgid näitavad, et nad ei peaks koos olema, kuid see neid ei takista. Therese Raquin on abielunaine, kuid kuna tema kooselus puudub õnn ning kirg, on ta valmis seda mujalt otsima. Kogu Zola teos on oma olemuselt väga sarnane Tolstoi ,,Anna Kareninale’’. Ka seal oli tegu abielunaisega, kes otsis sügavamaid tundeid väljaspool abielu ning ka seal järgnes sellele allamäge sõit. Tegu on erinevate autoritega, kuid mõlemad iseloomustavad ühiskonda, kus paremat võivad otsida ainult mehed. Dostojevski on öelnud: ’’Inimene ei sünni õnne jaoks
Tähtsaks muutub kõrge moraalne nõudlikkus. Lõpus Tatjana elustiil muutub, kuid iseloom ja tunded mitte. Nüüd käitub ta nagu reaalses elus, mitte nagu vanasti ta oleks käitunud, nüüd on tähtsaim mõistuse hääl, mitte südame hääl. Siis kui Onegin teda uuesti näeb saab ta aru, et armastab teda. Sama juhtub ka Tatjanaga, aga kuna ta on kõlbeline naine, keeldub ta armastusest. (Romaani skeemi järgi pidi ta mehe maha jätma ja oma armastatuga põgenema). Tegelikus elus abielunaine ei riku abielu-moraal. Ta ei taha ebasiirast elu. Võib veel mainida, et Onegin on kaasaja inimene, "oma ajastu kangelane" (romaan algab1819/1820) (1812 OLI isamaasõda, peale mida kõik noored pettusid) Onegini skepsis ongi mõistusehääl ja pettumus. Tatjana kasvab Oneginist vaimselt üle ja lõpuks jääb Onegin Tatjana armastust taga nutma.
Just Franz Kafka, õrnahingeline kirjanik, kannatas palju seesuguste omaduste tõttu. Isegi enne oma surma lausus ta oma heale sõbrale Max Brodile, et pole kunagi kellegile armastust avaldanud. Kõik see on ehe näide armastuse hammasrataste vahele jäänud elutraagikust. Ta oli küll kolm korda kihlatud, kuid lõpuks jäi ta siiski vallalise kurba elu nautima. Ainult üks inimene oleks ehk suutnud Kafka tollest nõiaringist välja tuua. See oli abielunaine Milena Jesenska, kirjaniku suurim ja piinavaim armastus. Kafka ja Jesenska tutvusid 1920.aastal Merani linnas. Milenal tekkis mõte tõlkida mõned Kafka novellid saksa keelest tshehhi keelde ja mõne aja pärast ilmuski "Kütja". Sellest sai alguse intiimne kirjavahetus, mis peagi arenes kirglikuks ja siiraks suhteks. Kafka kirju Milenale on nimetatud kõige ilusamateks, mis saksa keeles üldse kirjutatud. Kuid keelatud
Me ei oska kuulata oma südant ja teha midagi, mida ihaldame. Mitte keegi meist ei taha olla õel ja kurjust täis, kuid meid ümbritsevad inimesed ja ühiskond on liiga palju mõjutatavad. Teiste inimeste käitumine meie endiga ning ühiskonna suhtumine kodanikesse võib nii mõnegi inimese sisepagulust mõjutada ning viia lausa ühiskonnast võõradumiseni. Ka "Meistris ja Margaritas" kujutas Bulgakov väheseid sellistena, kes julgeksid võtta riske. Selles teoses oli selleks abielunaine Margarita, kes võttis riski, et saada olla vaid oma armastatuga koos ja teha kõik, et ühiskond ei laseks inimese andeid niisama prügikasti visata. Meistri raamat, mis oli kirjutatud nii tõeselt, pidi saama ilmutatud. See oli tema anne, mida Margarita lasi ka teistel näha. Inimesed, kes on meist peajagu kõrgemal, ei tohiks arvata, et nende võimuses on kõik. Poliitikud ja teised võimuvalitsejad peavad oskama näha inimeste andeid ja just nemad peaksid
Seega sisaldab rõivas oma kandja kohta informatsiooni tänu rangelt reeglistatud tavadele. Materiaalse vara rohkus ja väärtus osutab jõukusele. Rahvarõivais rääkisid sellest näiteks seelikute arv naise seljas ja nahkpüksid mehe jalas. Need olid silmaga nähtavad signaalid oma positisooni näitamiseks ja rõhutamiseks. Rahvarõivastes on ka säilinud kunagised peakatted ning tava, mille kohaselt abielunaine peidab oma juuksed peakatte alla, neiu aga jätab need katmata. Naised armastasid ka pärlitest, merevaigust ja korallist ehteid, ripatseid, helmeid ja kõrvarõngaid. KASUTATUD KIRJANDUS: http://www.venetalu.ee/Vene_rahvariided_3.htm http://www.tps.edu.ee/materjalid/teiste_maade_rahvakunst/riided.html http://gallery.lib.haapsalu.ee/index.php/Loeng-Kesk-Venemaa-rahvariided-4-02-2012
tema jaoks reaalne naine, kelle maist ilu rõhutakse, kirjeldatakse välimust ja ümbrust. Kuulus soneti looja GIOVANNI BOCCACCIO Sündis Firenzes Isa pani majandust õppima, kirjandusega pidi tegelema vabast ajast ja kirjanduslik haridus jäi lünklikuks 14aastasena isa saadab Napolisse, kus õitses nii majandus kui ka kirjandus. Pälvib enda loominguga tähelepanu. Armub Mariasse ja pingutab tema armastuse nimel ,,Fiammetta" (it k leek)- peategelaseks kaunis abielunaine, kes leiab noore armukese. Armukese isa kutsub ta tagsi koju ja mees lubab naisele, et on varsti tagasi. Kui naine saab teada, et mees on abiellunud, on naine väga õnnetu ,,Dekameron" on novellikogu, mis sisalsab 100 lugu, mis on jaotatud 10 päeva. Igal päeval räägivad 7 meest ja 3 naist ühe loo, milles leidub nii koomikat kui ka filosoofiat. Nees mehed ja naised on katku eest põgenenud ja peidavad ennast lossis. Lugude läbiv teema on armastus. THOMAS MORE
Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini. Keskaeg jaotatakse kitsamateks ajalisteks perioodideks: varakeskaeg (5.-11. sajand), kõrgkeskaeg (11.-14. sajandi lõpp), hiliskeskaeg (15. sajand-16. sajandi algus). Kuni 20.sajandini elas 90 protsenti Euroopa inimestest maal. Naine sünnitas keskajal keskmiselt 5-7 last, mis tähendas, et naine oli rase ja hoidis lapsi kogu oma täisealiseks olemise aja. Naise elu määras tsiviilseisus: ta oli kas neitsi, lesk või abielunaine. Neitsi positsiooni oli usulisest seisukohast kõrgeim ja turvalisim aste, madalaim oli abielu ja lese seisus nende vahepeal. Eri gruppi kuuluvatel naistel olid erinevad kohustused. Naise elu mõjutas ka ühiskondlik positsioon ja kodukoha geograafiline asend. Naine oli ebatäiuslik mees. Teda iseloomustati epiteetidega nõrk, kirglik, ebatäiuslik, habras, irratsionaalne ja emotsionaalne. Kuigi abielus oli naise positsioon mehe omast nõrgem, ei olnud naine keskajal siiski ka päris
ALICE IMEDEMAAL Valge küülik jookseb mööda ja pomiseb: "Oi heldeke, oi heldeke, ma jään hiljaks!" ja võtab vestitaskust kella, et vaadata, mis see näitab. Alice on segaduses, sest see ei tundugi talle nii väga imelik. See näib kuidagi loomulik. Aga ta aimab, et teoksil on midagi hoopis iseäralikku. Ta jookseb valgele loomale uudishimulikult järele, pressib end küülikuauku ja satub vupsti alla Imedemaale. Kirjanik Lewis Carroll saadab ettevaatlikult oma kangelanna Alice´i unenäguderiiki. Alice maandub just seal ja elab läbi eriskummalisi seiklusi. Maailmakuulsa lasteraamatu leheküljed on otsast lõpuni unenäoloogikast kantud. Raamatu alguses ütleb ta, et Alice on unine, ja loo lõpul kirjeldatakse, kuidas ta silmad lahti teeb ja taas fantaasiat ja tegelikkust eristab. Unenäos kohtame argielu elemente moonutatult ja maskeeritult. Kõik algab ebamäärase tundega, et miski ei klapi, sest küülikutel ei ole ju vestitaskuid. Aga uinuv teadvus...
Sotsialiseerimisfunktsioon Hoolitsuse funktsioon Hariv/kultuuriline funktsioon Turvalisuse pakkumine 3. Vanasti ja praegu Vanaaeg: Mehe roll oli instrumentaalne, tegutses toitjana, hankijana – perekonna juht Naise roll oli emotsionaalne, naisele kehtivad ranged reeglid millest ei tohtinud üle astuda Mehe seksuaalelu oli vaba Naist hinnati ja austati eelkõige emana Naine sai olla vaid abielunaine, ori või hetäär(vabade elukommetega haritud naine). Hetääre koolitati et mehele nii füüsilist kui ka vaimset rahuldust pakkuda Naine terve elu mehe ülemvõimu all, puudusid pol. Õigused Omasooihaldus, lõbumajad ja orjatarid ei olnud keelatud Laps oli vanemate vara, vabalt saadi otsustada mida tema ga teha Lapsi koguni müüdi orjadeks või jäeti maha Ämm tegeles lapsekasvatusega vanematest rohkem
lrikale, peeti teda veidrikuks. Tema katsed kaamera, jutuvestmise, piltide vi kirjade abil perettardele lheneda tekitasid kahtlusi. Mned kriitikud on pdnud leida tema loomingust pedofiilseid jooni ja pstitanud ksimuse, kas hbeliku nohiku lhenemiskatsed vikestele tdrukutele spruse raame letada ei pdnud. Aga Carrolli ja Alicei vahelise Lolita-suhte kohta ei ole vhematki tendit. Carroll pidas Aliceiga asjalikku kirjavahetust ka siis, kui too oli juba abielunaine, ja palus temalt 1864. aasta julukinki laenuks. Ta tahtis oma illustratsioonidega originaali faksiimilena paljundada. Ja ta isegi pildistas veel tiskasvanud Aliceit.
Kujundlik keel. Harjutused. 1. Leidke fraseologismidele kõrvaltulbast vasted. A 1. oma nahka turule viima 4.tal on häda käes 2. ei püsi pudeliski paigal 6.ära rikkuma 3. nagu õlitatud välk 1.end ohtu seadma 4. tal on vesi ahjus 8.korralikumaks muutuma 5. tal on vesi suus 7.ebaõnnestuma 6. vussi ajama 5.ta vaikib 7. liiva jooksma 9.ühesugused halvad mõlemad 8. meelt parandama 10.väga samased 9. võta üks ja viska teist 3.väga kiiresti 10. nagu ühe vitsaga löödud 2.on väga elav, püsimatu В 1. tal on kana kitkuda 7.ei ole raske 2. vorst vorsti vastu 4.suures ohus olema 3. ei aita ei ussi- ega püssirohi 6.suurte p...
Riietus: Tefillin palvekapslid otsmikul ja käel (Sma Israel >>juudi palve *laul) Tallit palvesall (tutikestega meenutab inimestele Jumala käske) * Mezuza uksepiidal olevad kapslikesed Jarmulke/kippa peakate; kui poistel on müts peas-nii kasvatatakse häid poegi - mütsi riide ja kuju järgi öeldakse ära, millisesse harusse ta kuulub -paljastatud juustega abielunaine avalikus kohas viibida ei tohi >> kasut parukat, juukse- võrku, rätti vms · Toitumine - Kasrut: -kosser(kõlbulik toit) peab olema õigesti tapetud(verekeeld), toiduvalmistamisreeglid (piim ja liha, toidunõud) -treife (kõlbmatu toit); kõike mida teelt leitakse, ei ole sobilik süüa
Novell jutustab selle ajastu korraldatud abieludest, armastuse leidmisest, petmisest ja õnne otsimisest. Sellest novellist tulevad väga selgesti välja probleemid mida tekitasid vanemate korraldatud abielud. Abielu oli kui äritehing ja paari pandi vastavalt seisusele. Novellis ,,Daam koerakesega" esmapilgul lihtne lugu keelatud armastusest ja abielurikkumisest osutub keeruliseks isikliku õnne otsinguks. Kuurortlinnas Jaltas kohtuvad noor abielunaine Anna Sergejevna ning perekonnast ja teenistusest ära vaevatud Gurov. Esmapilgul suveromaanina paistev armastuslugu jätkub Moskvas. Aegamööda mõistavad mõlemad, et armastus annab nende elule uue mõtte. Sügavast intiimsest tundest saab kutse valest vabanemisele, kutse vabadusele ja õnnele. Novellil on lõpetamata lõpp. Tundus, et veel natuke ja lahendus on leitud, ja siis algab uus, kaunis elu. Ja mõlemad tundsid selgesti, et lõpp on veel kaugelkaugel ja et kõige keerulisem
Jevgeni Onegin Romaanile "Jevgeni Onegin" on iseloomulik vene tegelikkuse kujutamise avarus ja sügavus. Kogu romaanil on realistlik taust, seega siis Venemaa XIX sajandi 20-ndad aastad. Peamiselt kirjeldab luuletaja provintsiaadli elu-olu. Kõrgaadli seltskonda, seda eriti linnas, näeb kirjanik satiirilistes toonides. Romaani võib ju üldjoontes vaadelda,kui üht kurva armastuse lugu, kuid eelkõige on see tugevalt ühiskonnakriitiline teos. Romaani peategelane Jevgeni Onegin oli noor pealinna aristokraat.Ta oli saanud küll pealiskaudse kuid üsna laia haardega hariduse,oskas laitmatult prantsuse keelt, tundis aadliseltskonna käitumisreegleid ning valdas hästi suht- lemiskunsti. Kuid ta oli tark noormees ja taipas peagi,pealinna kõrgseltskond ei paku talle midagi. Ta sai aru, et ei suuda end sobitada pealinna aadliseltskonda. Onegin hakkas palju lugema,kuid seegi ei andnud rahu. Siis avanes tal võ...
Mis temast saaks, kui ta mehele ei läheks? Vahepeal oli nende pere kolinud Moskvasse, seal sattus Tatjanagi kõrgemasse seltskonda. Neiu püüdis unustada suurt noorusarmastust ja sukeldus selleks kihavasse seltskonnaellu. Sealt leidis ta ka oma elukaaslase, nüüd oli ta vürstinna. 10. Miks Tatjana ei vasta Onegini kirjale, kui nad aastate pärast uuesti kohtuvad? Tatjana selgitas, et nüüd ei saa tema Onegini armastust vastu võtta, kuna on aus abielunaine. Selgitusele lisandusid etteheited Oneginile, milles Tatjana tuletas meelde talle Onegini poolt aastate eest tehtud valu. Jevgeni, noor aristokraat, pidi pettuma.. Onegin pidi Tatjana elust lahkuma ja otsima uusi teid oma elus. 11. Kas sinu arvates Onegin armastab kirja kirjutamise ajal Tatjanat tõeliselt või võlub teda see, et Tatjana on rikas ja kuulub kõrgseltskonda? See oli armastus. 12. Kirjuta vähemalt 200 sõnaga, miks Onegin õnne ei leidnud.
Selgelt ilmneb antiikajal moraali topeltstandard, mis valitseb järgnevailgi sajandeil: mehe seksuaalelu on vaba, naise suhtes kehtivad kindlad reeglid, millest üleastumine on rangelt karistatav. Rooma perekonnas oli hierarhia tipus domineerivpatriits, kes valitses täielikult oma familiat* ehk suurt peret naist, lapsi, orje. Tema otsustas kõik ja ta otsuste üle polnud kellelegi kaevata. Naist hinnati ja austati eelkõige emana. Antiik Kreekas sai naine olla kas abielunaine, ori või siis hetäär* ehk vabade elukommetega haritud naine. Abielunaine sai kasvatust ja õpetust vaid selleks, et hoida majapidamine korras, ori mitte sedagi. Hetäärid said koolitust, et tagada mehele nii füüsiliselt kui ka vaimselt rahuldust pakkuvat kaaslust. Roomas oli naine kogu elu mehe lapsepõlves isa, hiljem abikaasa ülemvõimu all. Tal ei olnud poliitilisi õigusi ja ka oma elu üle ei saanud ta otsustada
12. sajandi Lääne-Euroopa rüütlikultuuris oli kesksel kohal daamikultus. Kirjandus ei kujutanud enam rüütli võitlust isamaa ja usu, vaid eelkõige südamesaami eest. 12. sajandi keskpaiku puhkes rüütlikirjandus õitsele Põhja-Prantsusmaal, kus luuletajaid-laulikuid hakati kutsuma truväärideks (Lõuna-Prantsusmaal oli nende nimeks trubaduurid). Rüütliromaanides ja trubaduuride luules paelus loojaid eeskätt armastus. Rüütli armastatu, tavaliselt abielunaine, oli talle taevaliku ideaalse armastuse kehastus. Rüütel seadis end pidevalt ohtu, osales turniiridel, võitles hiiglaste ja nõidadega, selleks et pälvida südamedaami tähelepanu. Rüütlikirjandusega tuli kultuuri austus naise vastu. 13 saj II poolel algas truvääride ja minnesingerite luule linnastumine. Laulikud võisid olla erinevatest seisustest, töötada õukonna teenistuses või rännata ringi. Alates 13
Küsimused perekonna ajaloost 1) Millised tegurid võisid viia perekonna väljakujunemiseni? Soov saada järglasi ( mees oli huvitatud isiklike laste olemasolust, et omandit järglastele päranda) Abielu Sugulussuhted Mingi kokkulepe ühiseluks ( nt materiaalne) 2) Miks Sinu arvates peeti Vana- Roomas abielurikkumiseks ainult suhet vaba (mitte orjatarist) abielunaisega? Sest abielunaine sai kasvatust ja õpetust vaid selleks, et hoida majapidamine korras. Naise seksuaalsus ei olnud vaba, kehtisid kindlad reeglid, nendest üle astumine tõi kaasa karmid karistused. 3) Võrdle perekonda vanaaja juudi (Heebrea) ühiskonnas ja antiikmaailmas (Vana-Kreeka, Vana-Rooma) Perekond antiikmaailmas: Seksuaalne vabadus Tsölibaat ( seksuaalelu vältimine) Mehe roll instrumentaalne – mees on toitja, hankija, distsiplineerija, juht.
4. Müsteerium piibliepisoodidele üles ehitatud näindendid Miraakel teemaks apostlite ja jumalaema imeteod. Nendesse põimiti rohkelt legende, kasutati ära rüütli romaanidest tuntud seiklusmotiive ja fantastikat Farss jämekoomilised olustikuised lühinäidendid, kus väljakujunenud kindlateks tegelastüüpideks olid patune munk, pedandist nurgaadvokaat, hooplev palgasõdur, truudusetu abielunaine jt. Sotii e. narrimäng teksti kohati improviseeriti, võis nalja ja jandi taha peita teravat poliitilist satiiri. 5. Neid hakati esitama kiriku ees või linnaplatsil. 6. Kirikust arenes liturgiline draama, mis laienes edasi. Tänu publikupoolse huvi tõttu hakati neid ka mujal korraldama. 7. Surmatantsus irvitati maise elu kaduvust, kasutati rõhutatud kontraste, kirjeldab üksikasjaliselt mäda ja
Sussid tohvelit Mantel päällystakki Teksad farkut Miniseelik minihame Traksid henkselit Müts(karusnahast) turkishattu Triiksärk paita Pikem jakk bleiseri Tunked haalarit Põll esiliina Tuttmüts pipo Rinnahoidja rintaliivit Tuulepluus ulkoilupusero Rätik - huivi Saapad saappaat Abielunaine aviovaimo Sall kaulaliina Ema äiti Seelik - hame Emapoolne onu eno Sukkpüksid sukkahousut Isa isä Talvemantel talvitakki Isa vend setä Trikoo uimapuku Mina minä Tänavakingad kävelykengät Noorem vend pikkuveli Õhtukleit leninki Noorem õde pikkusisko Õlakott olkalaukku Onu eno Onu/tädi serkku
näidendis "Doktor Faustuse traagiline lugu". 13.Farsi mõiste ja iseloomulikud jooned. Vastus: Farss (pr farce - täidis) oli algselt pikema usulise näidendi jämekoomiline vahemäng, kuid arenes 14.sajandil iseseisvaks draamaliigiks. Farss sarnaneb fablioode ja svankidega ning Reinuvader Rebase juttudega. Kujutamisobjektiks on argielu, tegelasteks väljakujunenud tüübid - kelm, kõlvatu munk, sarlatanist arst, truudusetu lobamokk abielunaine, nurgaadvokaat. Etendavad lood sisaldavad ohtralt nii sõna- kui ka situatsioonikoomikat. 14.Moralitee mõiste ja iseloomulikud jooned. Vastus: Moralitee - õpetlik-allegooriline näidend. Moraliteed jagasid rahvale just kõlbelisi näpunäiteid: arukas pääseb taevariiki, arutu läheb põrgusse, jne. Selliste tõdede kinnitamiseks kõrvutati moraliteedes voorusliku ning pahelise inimese elu.
Rahvatantsude liigid Eesti rahvatantsud jagatakse liikideks, arvestades liikumise iseloomu, osavõtjate hulka ja paigutust. Voor- ja sõõrtantse esitatakse hulgakesi. Üksiktantsijad või paarid asuvad üksteise taga reas (kolonnis, vooris, rongis) või kinnises ringis (sõõris). Akrobaatilised ja imiteerivad tantsud Paaristantsud Linnade tantsurepertuaari ilmus esimese paaristantsuna 18. sajandi teisel poolel valss, mis oli välja kasvanud austria, tšehhi ja saksa rahvatantsudest. Uus tants sai 19. sajandi jooksul ka Eesti maarahva seas harukordselt populaarseks, kohati isegi ainuvalitsejaks.Võimalik, et Eestis oli juba varem tuntud üks valsi vanematest kujudest – labajalavalss, mis erineb päris valsist viisi, rõhutamiste, liikumiste ja kehahoiaku poolest. Labajalavalsi muusika on suuresti pärit endisest poloneesitaolisest tantsust. Oma lihtsa ehituse ja hoogsa liikumise tõttu sai rahvale eriti meelepäraseks polka. “Kaerajaan” sai 19. ja 20. ...
Flaubert kirjastas palju vähem, kui oli tol ajal normiks ning ei suutnud iialgi kirjutada teost aastaga valmis, nagu tegid seda oma parimatel aegadel tema kaaskirjanikud. Sellest hoolimata oli ta oma elu lõpus kõige mõjukam prantsuse realist ning on kirjandusringkondades tänaseni austatud. Tähtsamad teosed · Narri päevik (Mémoires d'un fou) (1837). Päevik, mis räägib Flaubert`i kirest Elisa Schlésinger`i vastu, kes oli abielunaine ning kirjanikust 11 aastat vanem. · Madame Bovary (1857). Romaan Emma Bovary elust, armastusest ja surmast. Ilus naine, kes ei ole rahul oma abieluga, on abielus väikelinna arstiga, kelle nimeks on Charles Bovary Emmal on mitmeid armuafääre, mis viivad ta lõpuks sotsiaalse põlguse alla, finantskrahhini ning enesetapuni. · Salammbô (1862). Romaani tegevuskoht on antiikne Kartaago, raamat räägib
Muistsest perest tänapäeva perekonnani Perekonna ajalugu ulatub väga kaugesse minevikku ning teadmised selle algvormidest on üsna ebamäärased. Kuidas ja mille kaudu muutus ürgaja inimühendused tänapäevasteks perekondadeks? Selle mõistmiseks tuleb vastuseid otsida minevikust aga mida kaugemale minevikku me vaatame, seda hägusemaks muutuvad meie teadmised. Rohkem teame sellest, mis on üles kirjutatud. Vanaaeg Perekonna arengu algetapiks peetakse mehe ja naise ajutise kooselu sagenemist suuremas rühmas, kus vaheldusid partnerid ja lapsi kasvatati ühiselt, püüdes edasi anda eluks vajaminevaid oskusi nagu oskust toitu leida ja looduses ellu jääda. Aja möödudes kujunes välja meeste ja naiste vaheline pikemajaline kooselu. Hakati aru saama, et seksuaalelu ja lapse sünni vahel on seos. Üleminek matriarhaalselt eluviisilt patriarhaalsele kulges aeglaselt. Mehed olid üha rohkem huvitatud isiklikke laste olema...
talupojad) 10. Milline oli Egiptuse eluolu? Valdav enamik elas maal. Ülikud elasid luksuslikes kahe-, kolmekorruselistes rõdude ja verandadega maamajades, veetsid aega pidusöökidel, pidasid ajaviiteks jahti. Talupojad elasid palmilehtedest katusega savionnides, nende päevi täitis töö, toimusid iga-aastased usupidustused, söödi nisu-ja odrajahust leiba, joodi lahjat õlut, püüti kala ja harva söödi ka liha. Ülikute toidulaual olid ka datlid, viigimarjad, puuviljad ja vein. Abielunaine oli õigustelt mehega peaaegu võrdne. Vaaraod pidasid haaremeid, kellest üks naine tõusis esile(peanaine), sageli oli see vaarao enda õde, tema võis riigiasjades kaasa rääkida. 11. Nimeta Egiptuse kuulsamad jumalad? 1. Ra (Re) päikesejumal 2. Amon loomis-ja viljakusjumal 3. Horos taevajumal (kullipeaga) 4. Osiris surnutejumal (sümboliks lehtedeta puu) 5. Isis naisterahvas, viljakuse-ja emadusejumalanna (lehma peaga) 6
Ta nägi nägemust või unenägu tütarlapsest, kes armastab teda piiritult, selle tüdruku nimi oli Monika Tee. Ta hakkas linnast kus ta viibis seda neiut otsima. Ta leidis küll selle maja kus tüdruk oli elanud kuid selgus, et ta oli paar päeva tagasi surnud. Jüri Rander. Tema loo pealkiri on ,,Mailiis". See lugu räägib ühest sõdurist, kes sai autasuks maja ja ta oli mees kelle juurde kõik külanaised jooksid. Põhiliselt räägib lugu sellest, et kuidas tal käis sageli külas üks abielunaine, kelle mehel kannatus lõppes ja kes omakohut hakkas mõistma. Rein Malvet räägib veel ka Trilby-st, neiu kes põgenes kodust, tahtis väga näitlejaks saada aga leidis, et prostituudi amet on palju tulutoovam. See lugu räägibki põhiliselt tolle aja Eesti prostituutidest. Jaan Udras. Ta leidis võõrastemaja seinalt ühe värsirea ja temas tekkis igatsus tütarlapse vastu kellest see rääkis. Ta arvas, et leidis selle tüdruku, kutsus ta endale ööseks külla
pisteti ees vöö vahele. Naise ülikonna juurde kuuluv vammus on põlvini ulatuv kergem ülerõivas. 19. sajandi esimesel poolel tehti see valgest riidest. Teisel poolel aga vesihallist villasest riidest. Suurema ülerõivana, eriti külmal ajal kanti pikkkuube, mis ulatus poole sääreni. Kuube ja vammust eristasid ainult pikkus. Kasukad valmistati Kihnus valgest lambanahast ning kaunistati punaste rihmadega. Kihnu abielunaine Abielunaise peamiseks tunnusmärgiks on põll ja tanu. 19. sajandi esimese pooleni olid põlled valmistatud linasest, pidulikel puhkudel kanti trükimustriga põlle, mida kantakse peamiselt ka tänapäeval. Lapse sünni järel ei kantud põlle kuni lapse ristimiseni, peale seda kanti põlle jälle edasi. Põllest võis loobuda vaid lahutuse korral, lesed kantsid seda peale mehe surma enamasti edasi. Mustrites ja tikanditeks oli peamiseks värviks punane, mida Kihnu inimesed
perioodideks: varakeskaeg (5.-11.sajand), kõrgkeskaeg (11.sajand kuni 14.sajandi lõpp) ning hiliskeskaeg (15.sajand-16.sajandi algus). Kuni 20.sajandini elas umbes 90 protsenti Euroopa elanikest maal. Peres oli umbes 5-7 last ja see tähendas, et naine oli tihti rase ning hoolitses kodus laste eest kuni nende täiskasvanuks saamiseni. Põhiliselt olidki naised seetõttu kodused ja kasvatasid lapsi. Naise elu määras tsiviilseisus: ta oli kas neitsi, lesk või abielunaine. Neitsi seisus oli usulisest seisukohast kõike korgem ja turvalisem aste, lesk keskmine ja madalaim oli abielu. Erinevate gruppide naistel olid erinevad kohustused. Lisaks seisusele määras naise elu ka ühioskondlik positsioon ja kodukoha geograafiline asend. Naine oli kui ebatäiuslik mees, teda iseloomustati kui epiteetidega nõrk, kirglik, ebatäiuslik, habras, irratsionaalne ja emotsionaale inimene.
Rootsi näitekirjanik, oli 3 korda abielus ja kirjutas naistest negatiivselt. Naisi kujutas ta isekate, manipuleerivate, võimuahnete ja õelatena, kavalatena. Üks tüüpiline näidend on draama ,,Isa". Peategelased on sõjaväelane Adolf, tema naine Laura. Neil on tütar Bertha. Probleem tekib sellest, et neil on erinevad nägemused tütre tuleviku suhtes. Laura tahab, et tütrest saaks kunstnik. Isa tahab, et tütrest saaks õpetaja või abielunaine. Õpetaja amet seetõttu, et sellest oleks pereelus kasu. Laura on isekas, kuna tema mõtleb enda unistustele, mitte lapse tulevikule. Laura seab kahtluse alla mehe vaimse tervise, kõik hakkavadki uskuma. Naine annab mehele mõista, et Bertha polegi tema tütar. Mees saab südamerabanduse ja sureb. Tema hilisem näidend ,,Surmatants" kujutab abielu nagu võitlust elu ja surma peale, kus mõlemas osapooled üritavad
Laast 19. sajandi esimesel poolel Ambla vallas Kukevere külas Reinu talus. Seeliku triibustikud: A 564:1931 A 509:1898 A 706:32 7 Seeliku voltimine: Põll Põll oli abielunaiste kohustuslik ülikonnaosa, neiud põlle ei kandnud. Põll pandi pruudile pulma ajal pidulikult ette. Arvati, et põlleta abielunaine kahjustab põlluviljakust. Piduliku põlle võib õmmelda valgest õhukesest puuvillasest riidest või õhukesest kahvaturohelisest villasest riidest. ERMis säilitatakse ka kahte põlle, millel õhukesele valgele puuvillasele riidele on villaste lõngadega alla serva tikitud laiem kiri. Põll A 509:4724 on õmmeldud puuvillasest ristkülikukujulisest riidetükist, nn klaarriidest, pikkus 77 cm ja allääre laius 96 cm. Värvli
Anton Hansen Tammsaare pööras oma romaanis peatähelepanu meestele ja nendevahelistele suhetele. Ometi võib öelda, et "Tões ja õiguses" oli ka Vargamäe naistel väga tähtis roll. Vargamäe naiste esmaseks ülesandeks oli hoolitseda järeltuleva põlve eest. Samuti pidid nad võrdselt meestega tööd rabama. Nende ülesandeks oli hoolitseda loomade eest. Naised pidid seisma meestevahelise vimma vahel. Kõige lõpuks tuli neil olla väärt abielunaine ja hea pereema. Kuidas nad kõigi nende kohustustega toime tulid, peaks selguma järgnevast kirjatükis. Kõigepealt tahaksin rääkida Andrese esimest naisest Krõõdast. Kui Krõõt Vargamäele tuli, siis talle tema tulevane kodu ei meeldinud. Selle põhjuseks oli küllap see, et Krõõdal oli kodust teistsugune ettekujutus. "Tänini oli ta kodu all mõistnud ikka põldu ja metsa suurt laant , mis õhtuti heliseb, kui huigatakse või aetakse pasunat . Aga mis heliseks siin, kui
Palju poeetilise hüperboole (liialdusi) : kijanduses Karl on 200 aastane;
peapiiskop Turpin ükski tapab lahingus 400 mauri.
Selle suurteosega algab pransuse rahvuskirjandus
Kurtuaasne armastus keskaja kirjanduses: rüütliromaan,
trubaduurid, Roosiromaan (võrdlevalt)
Rüütliromaan – armastuse võitmine , graali otsimine, kujunemise
arenguromaan , naise ustus kui isikuse vastu, rüütrel otsib seiklusi ,
südamedaam on abielunaine , armastus on maine, kättesaamatu,
armastuse ideaalsus, 13-14 proosas
Roosiromaan – didaktiline õpetuslik kirjandus- proosaroman- kuidas olla
hea armastajana/kodanikuna, suur etikett armastuses peategelastel
Trubaduurid – armastus nagu midagi müüstiline , kummalise armastuse
kontseptsoon, sesksuaalsed motiivid, keerulised vormid(pikkad sõnad jne)
Leys d’Amor (armastuse seadus) – luule reelid. Ettekandis zanglöör
Võru maa rahvarõivaste juurest võib leida lätlaste rahvarõivastega iseloo mulikke jooni. Meeste püksid sarnanesid lõikelt vene o madega. Need olid ena masti valgest v õi triibulistest linasest riidest. Ka särki kandsid nad venepäraselt pükste peal. Naistel pe eti eriti pidulikuks särgikaeluse sidumist punase lindiga. Nende ka mpsunid olid enamasti potisinised. Meelsasti kandsid nad ka õlakatteid. Abielunaine ei tohtinud käia palja peaga. Ta kandis peas linikut, rätti või tanu. Nende sõled ja prossid olid küllaltki suured. ELAMUD Eesti talurahvas elas palkidest ehitatud rehielamutes, mis koosnesid kahest suure mast osast: rehetoast ja rehealusest. Katused olid roost v õi õlgedest, hilje m lisandusid ka laastukatused. Vani matel rehielamutel polnud aknaid e ga korstnaid se et õttu olid toa seinad
õnnelikult, rüütel pälvib armastuse, vahel ka abielu. Rüütlikirjandus peegeldab rüütlite ja daamide vahelisi suhteid, sellega seoses sai teostes oluliseks ka eraelulisus. Varasemalt kirjeldatud sõjaväljateemad kaotasid oma tähtsuse ning oluliseks sai rüütel ja tema armastus südamedaami vastu. Rüütlikultuur on loodud lossides, kus kujunes õukonnaelu, mis oli vaieldamatult lahutamatu ka daamidest. Kuna rüütli ihaldusobjektiks on tavaliselt abielunaine, siis viitavad need teosed pisut ka armastuse täiuslikkusele, mis on kättesaamatu ning idealiseeritud. Rüütliromaanide levikuga muutus ka naise osa Euroopa kirjanduses, sest rüütlid tegutsevad nende nimel. Armastatud naine on tavaliselt õukonnadaam, kuninganna. Rüütliromaani levikuga hakkasid kujunema ka sellised mõisted nagu romaan ja romaanižanr. Selline teos pidi olema mahukas ning kas värsivormis või proosas. Algselt, 12. sajandil, kirjutatigi värsivormis, hiljem juba ainult
varjundid. Meieni on jõudnud u 2500 laulu trubaduuridelt. ARTURI- ROMAAN: 8- silbiline, paarisriimiline värss. Kungingas Arturit ja tema kaaskonda kujutati nagu oleks nad truvääride kaasaega kuulunud. Artur on võimas Euroopa valitseja, tema õukond ideaalne rüütlivennaskond. Ideaalseks rüütliks sai alles siis, kui viibiti Arturi ümarlauas. Neid nimetati ümarlauaromaanideks. Parceval tahab kuuluda arturi õukonda. Rüütli südamedaamiks on tavaliselt abielunaine (kuninga abikaasa). Armastus on maine ja piirid on teada. Daami väikseimgi poolhoid tiivustab rüütlit. GRAALI LUGU: Parceval tõttab väga noorena Arturi õukonda, paistab seal silma vaprusega ja saab rüütliks. Ta teeb palju vigu ja kannab kaasas süütunnet ema hülgamise pärast. Kui Parceval lossi läks, nägi ta kuidas ühe vana rüütli verd võeti aga ta ei küsinud midagi. Hommikul ärgates olid kõik kadunud. Oleks Parceval õhtul küsinud, oleks ta saanud
Kalade karjased (peremehed-võivad esineda inimkujul) 8. Veehaldjad 9. Näkk – vette uppunud või uputatud inimene 10. Veeviha – veest saadud haigused(surnutega seotud veeviha) 11. Järvede rändamine 28. Millist tuld ei saanud kustutada veega? Põhjenda, mida siis tehti? Äiksetuld? Prooviti mulla või musta kanaga? 29. Tõlgenda endelist situatsiooni! Matuseteekond talust surnuaeda on 6km pikk. Viiendal kilomeetril tuleb surnurongkäigule vastu rase keskealine abielunaine (tanu ja põllega). Kui naine tuli vastu, siis tuli talle tort kinkida. Esimene vastutulija, tema puhul vaadati sugu, vanust ja kui kaugelt ta vastu tuleb, nii ennustati järgmist surijat? 30. Jahiga seotud uskumused 1) Ei tohtinud naist kohata(naine→koju) 2) Moonakoti pidi mees pakkima 3) Esimene lask püssist 4) Ei nimetata loomi õige nimega 5) Metsarahva eksitamine – jahilugude rääkimine, - sekslood (ropud lood, et metsarahvas end kuulama unustaks)
Tilsi Põhikool PÕLVAMAA NEIU RAHVUSLIK NUKK Loovtöö Koostaja: Stella Salu Juhendaja: Marika Kõomägi Tilsi 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................... 1. PÕLVAMAA RAHVARIIDED.................................................................... 1.1 Rahvariiete ajaloost....................................................................................... 1. 2 Põlvamaa naise rahvariided ................................................................................ 1.3 Põlvamaa neiu rahvariided.................................................................................. 2. RAHVUSLIKU NUKU VALMISTAMINE................................................... 2.1 Nuku õmblemine...............................................................
Üksikute episoodide ühendamisel tekkisid 15. saj Prantsusmaal tsüklilised müsteeriumid.Neist varaseim "Vana Testamendi müsteerium." 2. Miraaklid.Teemaks apostlite ja jumalaema imeteod.Neisse põimiti ajaloolisi legende, kasutati rüütliromaanide seiklusi ja fantaasiat.. 3. Moralitee.Õpetlik näidend allegooriliste tegelastega. 4. Farsid.Koomilised olustikulised lühinäidendid.Kindlad tegelastüübid.Näit.patune munk,hooplev palgasõdur,truudusetu abielunaine jt. 5. Sotiid ehk narrimängud. Teemad. 1. piibliteemad 2. ajaloolised legendid 3. rüütliromaanide seiklusmotiivid 4. õpetlikud lood Tähtsus. 1. Ladina keelelt mindi üle rahvuskeelele. 2. Näitlemisest võtsid osa tavalised linnakodanikud. 3. Draama muutus vähehaaval rahvalikuks lõbustuseks. 8. Dante Alighieri Looming 1. Esikteos "Uus elu," milles Dante jutustab proosas ja värssides oma noorusest ja armastusestBeatrice vastu
oli armukade tähelepanu suhtes, mida mees lapsele osutas, ning pidas tüdrukut oma armusuhte takistuseks. Märksa sagedamini väljendub armukadedus siiski vähem vägivaldsetes stseenides, alustades autokummide katki suskamisest ning lõpetades disainerülikonna varrukate äralõikumisega. Näiteks alustas keegi naine, kes oli avastanud oma mehe armuloo sekretäriga, tollesama sekretäri võrgutamist. Kui mees oli ärireisil, magas tema kaasa kättemaksuks mehe armukesega. Keegi teine noor abielunaine haaras oma meest teise naisega voodis leides jahipüssi, tormas sellega aeda ning tulistas magamistoa aknad puruks, samal ajal kui patune paarike voodi all võdises. Armukadeda inimese agressiivsus võib esineda ka ennasthävitava käitumisena, näiteks enesetapuähvardustena. 4 Armukadeduse tunnusmärgid · Sinu suhe teeb sind ärevaks, ebakindlaks või vihaseks. Võimalik, et tunned küündimatust.
Kui ta üles äratati, aidati ta voodist välja ja pandi ta riidesse. Ta pidi õhtust sööma paljude inimeste ees.Vastupidiselt oma abikaasale, sõi Marie Antoinette väga vähe, kui ta oli teiste ees.Tema päev oli suhteliselt tihedalt sisustatud,niiet tal ei jäänud kuigi palju aega lõbustuste jaoks.See talle ei meeldinud. Marie Antoinette ei huvitunud poliitikast või tal polnud lihtsalt piisavalt teadmisi. Kuna ta oli niivõrd noor,et olla abielunaine ja kuninganna,tahtis ta oma elu elada teisiti.Tema hing ihkas veel lõbustuste ja nooruse võlude järele. Marie Antoinette luuras ta ema saadetud krahv.Maria Theresia teadis iga sõna,mida Marie- Antonette ütleb,ta tunneb igat kleiti,mis tütar selga paneb,ta saab teada,kuidas Marie-Antoinette veedab või lööb surnuks oma päevad,missuguste inimestega räägib,milliseid vigu teeb ja palju muud. Marie Antoinette'i elu elu muutus äkitselt kell 3 päeval, 10
allkirjastatud lepingud, suruvad teineteisel kätt. Seejärel antakse lepingud edasi assistentidele, kes nende hoiustamise eest hoolt kannavad. Pärast pakutakse vahuveini. Võib ka pilti teha. Kutsed Kutsete vormistamine, adresseerimine · Kui mehe nime asemel märgitakse tema auaste või tiitel, siis abikaasal märgitakse perekonnanimi koos tiitliga proua. · Kui kutsuja naine, siis kasutab ta esimesel kohal tiitlit ja selle järel oma nime · Kui abielunaine kutsutakse ametist sõltuvalt ja abielumees tema abikaasana, siis mehele kirjutatakse eraldi kutse, millele märgitakse tema tiitel ja nimi. · Naisministritele ja naissuursaadikutele määratud kutsetele märgitakse tiitel proua. · Kirikutegelaste puhul lisatakse nende kiriklik auaste. Märkus riietuse kohta: · Märgitakse alumisse nurka, seda eriti just nende vastuvõttude puhul, mis algavad pärast kella kuut õhtul. · Kutsele märgitud riietus on kohustuslik
daami. Mõnede varajaste rüütliromaanide aines pärnes antiigist (nt. ,,Aleksandri romaan"). Iseloomulikult paelus rüütliromaani peamiselt armastuse teema. Kõige rikkalikumat ainest pakkusid rüütliromaani-dele siiski muistsed keldi müüdid ja pärimused, mille keskne kuju oli legendaarne kuningas Artur. Arturi-romaanides kujutatakse Arturit ja tema rüütelkonda. Ümmargune laud sümboliseeris rüütlite võrdsust ja vendlust. Rüütli armastatu ehk südamedaam on tavaliselt abielunaine. See vihjabki rüütelliku armastuse ideaalsusele. Seiklus ja imed täidavad rüütliromaanides enamasti proovi või katse sümboolset rolli. Neid läbi tehes kangelane täiustub ja õpib iseennast paremini tundma. Muistsed keldi müüdid olid aluseks ka arvukatele romaanidele Tristianist ja Isoldest. ,,Tristan ja Isolde" · Tristan oli orvuks jäänud kuningapoeg · elas oma onu kuningas Marc'i juures Cornwallis
Perekonnapetus 29.09.2017 Esiaeg, ürgaeg, muinasühiskond - Elukohaks koopad, onnid - Korilus, küttimine, kalapüük - Laste ühine kasvatamine - Vanematelt lastele teadmiste edasi andmine - Müüdid, rituaalid, sümbolid - Ohverdamine - Vanemate, ka lahkunud esivanemate austamine Sumerid 3.-1.saj e.Kr Hammurapi seaduste kogu määratles perekonna suhted, õigused ja kohustused - Perekonna monogaamne - Abielu vimalik lahutada(mehel lihtsam) - Abieluleping, milles märgiti naise kaasavara suurus - Ema surma korral pärisid kaasavara lapsed - Isa vastutus poegade kasvatuse ja hariduse eest - Kõrgest soost naistel võimalus tegeleda teaduse või kirjandusega - Naise ülesanne mehe majapidamise eest hoolitseda, terveid lapsi (eelkõige poegi sünnitada ja nad üles kasvatada) Egiptus u 4.saj. e.Kr.-1.s...
künkast, millel asus sama nime kandnud *Pontifex maximus (lk 38) kindlus, Rooma usuline ja poliitiline *Vestibulum(40) ehk vestibüül, hoone keskus suur eesruum *Galilealane (31) Lääne-Euroopa rahvas *Maniipul (40) - leegioni allüksus Vana- gallid või gallialased Rooma sõjaväes *Kitara (34) Vana-Kreeka *Matroon (40) - auväärne abielunaine, suuremõõduline, 57 keelega (hiljem kuni pereema Ptk VII-IX *Dooria stiil (46) - Dooria stiili *Lüüdlased (Lk 54) Väike-Aasia rahvas iseloomustab raskepärasus, jõulisus ja *Stoola (54) - maani ulatuv vanarooma lihtsus. naisterõivas; katoliku vaimuliku ametilint *Saatür (48) - kitse pea ja sabaga olend, *Peristüül (57) - sammastega ümbritsetud
Perekonnapetus 29.09.2017 Esiaeg, ürgaeg, muinasühiskond - Elukohaks koopad, onnid - Korilus, küttimine, kalapüük - Laste ühine kasvatamine - Vanematelt lastele teadmiste edasi andmine - Müüdid, rituaalid, sümbolid - Ohverdamine - Vanemate, ka lahkunud esivanemate austamine Sumerid 3.-1.saj e.Kr Hammurapi seaduste kogu määratles perekonna suhted, õigused ja kohustused - Perekonna monogaamne - Abielu vimalik lahutada(mehel lihtsam) - Abieluleping, milles märgiti naise kaasavara suurus - Ema surma korral pärisid kaasavara lapsed - Isa vastutus poegade kasvatuse ja hariduse eest - Kõrgest soost naistel võimalus tegeleda teaduse või kirjandusega - Naise ülesanne mehe majapidamise eest hoolitseda, terveid lapsi (eelkõige poegi sünnitada ja nad üles kasvatada) Egiptus u 4.saj. e.Kr.-1.s...
Antiik: Eepos ja eepiline laul Hesiodos: 7.saj alg e.m.a. Sündis väikeses Boiootia linnakeses Askras Helikoni mäe nõlval, kuhu ta isa oli asunud Väike-Aasia aioolia aladelt. Meieni on tervikuna jõudnud 2 eepost: jumalate põlvnemisest jutustav eepiline kataloog Teogoonia ja põllumehi õpetav Tööd ja päevad. Katkendeid on säilinud ka eepilisest kataloogist Naiste kataloog, mis räägib erinevate kreeka kangelaste ja nende emade põlvnemisest; ülejäänud teostest on alles vaid fragmente. Homerose ja Hesiodose eeposi võrreldi juba antiikajal. Töödes ja päevades esinev viide Hesiodose võidule rapsoodide võistlusel inspireeris mitmeid lugusid tema võistlusest Homerosega. Alkidamase jutustusele toetuvas populaarses loos Homerose ja Hesiodose võistlus kaotas kangelaseepos (Homeros) küll didaktilisele eeposele (Hesiodos), kuid üleüldises tuntuses jäi Hesiodos Homerosele alla. Siiski on Teogonia ja Naiste kataloog üliolulised allikad varaste kreeka mü...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
