naine ja perekond Sissejuhatus Keskaja ning tänapäeva naise elukäik ja olu on võrreldes tänspäevaga tundmatuseni muutunud. Keskajal olid naised tugevalt meeste kontrolli all ja võrduseni oli veel pikk tee minna. 17.05.14 2 Naise elu Naise elu määras tsiviilseisus: ta oli kas neitsi, lesk või abielunaine Neitsi positsiooni oli usulisest seisukohast kõrgeim ja turvalisim aste, madalaim oli abielu ja lese seisus nende vahepeal. Naine sünnitas keskajal keskmiselt 5-7 last, Neil oli samuti õigusi meeste õiguste kõrval 14. saj leiti, et naise olulisus koduses majapidamises on oluline 17.05.14 3 Naise elu Ta oli pere- ja sugukondlike piirangute ohver. Seisusteks olid rüütlid, talupojad ja vaimulikud, kuid naise staatus
Tulnukad : Mart(1) ja Taavet(2) Henry Laks : Theodor Kaisa Oja : Elys Eminem : Chris Lady Gaga : Liisa Maret Ani : Margret Märt Avandi : Karsten Ettevõtja Armin Karu : Jaak Ott Sepp : Artur Jahimees : Lauri DoodleJumpi fännajad : Marta(1),Eleri(2) ja Ilona(3)Jalgpallur Martin Reim : Mattias Jaapani tsunaami ellujääja : Ilona Abielunaine : Carolyn Aeroobika treener : Aleksandra Kino külastaja : Tony Tema õpilane : Kristel Ajaloo teadlane Vahur Made : Rando (Näidend räägib praktikandist,kes vaatab õhtupoolikul ajakirja.Järsku näeb ta aknast UFO- sid ja toovad talle vidina,mis kutsub kohale lihtsad ja kuulsad inimesed) Lava peal on tool,kus praktikant istub, ajakiri käes ja väike laud,mille peal on tühi kohvitass(seda läheb pärastpoole vaja) ja piisavalt ruumi
Autor: Kaisi Kaljuvee Kadri Tiganik Naise elu määras tsiviilseisus: ta oli kas neitsi, lesk või abielunaine Naine sünnitas keskajal keskmiselt 5-7 last, Neil oli samuti õigusi meeste õiguste kõrval 14. saj leiti, et naise olulisus koduses majapidamises on oluline Kodune majapidamine naiste õlul · Hästitoimiv abielu oli ühiskonnas tähtis · Naise ülesandeks oli suguvõsa koos hoidmine ja igasuguste konfliktide ära hoidmine · Naine pidi hoolitsema mehe ja laste eest · Hea abielunaise tunnuseks oli kodus viibimine ja perekonna eest hoolitsemine
Nii tekkiski enamikule romaanidele ohtrasti variante. Kui algselt olid rüütliromaanid värsilised, siis XII sajandil astus selle asemele järjest enam proosa ja romaan omandas tänini tähenduse- pikem väljamõeldud lugu. Rüürtliromaani levisid laialdaselt kogu Euroopas. 12 sajandi Lääne-Euroopa rüütlikultuuris oli kesksel kohal daamikultus. Kirjanduses ei kirjutatud enam rüütli võitlusest isamaast ja usust, vaid kõige eelkõige südamedaami eest. Rüütli armastatu oli tavaliselt abielunaine. Rüütel seadis end pidevalt ohtu, osaledes turniiiridel, võideldes hiiglaste ja nõidadega, selleks et pälvida südamedaami tähelepanu. Rüütlikirjandusega tuli kultuuri austus naise vastu. Rüütel pidi olema vapper, õiglane ja helde, alluma läänihärrale, kaitsma nõrgemaid, võitlema paganate vastu, olema seltskonna hingeks lossis ja olema mitmekülgne. Lossides oli paazhide seltskondlik õpetus, mis kuulus rüütliks saamise ettevalmistuste juurde. Rüütlid elasid enamasti maal
Armastuse teekond Armastus võib olla meeliülendav, puhas, kirglik. Zola teoses ,,Therese Raquin’’ on armastus aga keeruline ja valulik. See on valus armastajatele ning kõigile, kes neid ümbritsevad. Teose peategelased leiavad tee üksteiseni ebatavalisel moel. Kõik märgid näitavad, et nad ei peaks koos olema, kuid see neid ei takista. Therese Raquin on abielunaine, kuid kuna tema kooselus puudub õnn ning kirg, on ta valmis seda mujalt otsima. Kogu Zola teos on oma olemuselt väga sarnane Tolstoi ,,Anna Kareninale’’. Ka seal oli tegu abielunaisega, kes otsis sügavamaid tundeid väljaspool abielu ning ka seal järgnes sellele allamäge sõit. Tegu on erinevate autoritega, kuid mõlemad iseloomustavad ühiskonda, kus paremat võivad otsida ainult mehed. Dostojevski on öelnud: ’’Inimene ei sünni õnne jaoks
Tähtsaks muutub kõrge moraalne nõudlikkus. Lõpus Tatjana elustiil muutub, kuid iseloom ja tunded mitte. Nüüd käitub ta nagu reaalses elus, mitte nagu vanasti ta oleks käitunud, nüüd on tähtsaim mõistuse hääl, mitte südame hääl. Siis kui Onegin teda uuesti näeb saab ta aru, et armastab teda. Sama juhtub ka Tatjanaga, aga kuna ta on kõlbeline naine, keeldub ta armastusest. (Romaani skeemi järgi pidi ta mehe maha jätma ja oma armastatuga põgenema). Tegelikus elus abielunaine ei riku abielu-moraal. Ta ei taha ebasiirast elu. Võib veel mainida, et Onegin on kaasaja inimene, "oma ajastu kangelane" (romaan algab1819/1820) (1812 OLI isamaasõda, peale mida kõik noored pettusid) Onegini skepsis ongi mõistusehääl ja pettumus. Tatjana kasvab Oneginist vaimselt üle ja lõpuks jääb Onegin Tatjana armastust taga nutma.
Just Franz Kafka, õrnahingeline kirjanik, kannatas palju seesuguste omaduste tõttu. Isegi enne oma surma lausus ta oma heale sõbrale Max Brodile, et pole kunagi kellegile armastust avaldanud. Kõik see on ehe näide armastuse hammasrataste vahele jäänud elutraagikust. Ta oli küll kolm korda kihlatud, kuid lõpuks jäi ta siiski vallalise kurba elu nautima. Ainult üks inimene oleks ehk suutnud Kafka tollest nõiaringist välja tuua. See oli abielunaine Milena Jesenska, kirjaniku suurim ja piinavaim armastus. Kafka ja Jesenska tutvusid 1920.aastal Merani linnas. Milenal tekkis mõte tõlkida mõned Kafka novellid saksa keelest tshehhi keelde ja mõne aja pärast ilmuski "Kütja". Sellest sai alguse intiimne kirjavahetus, mis peagi arenes kirglikuks ja siiraks suhteks. Kafka kirju Milenale on nimetatud kõige ilusamateks, mis saksa keeles üldse kirjutatud. Kuid keelatud
Me ei oska kuulata oma südant ja teha midagi, mida ihaldame. Mitte keegi meist ei taha olla õel ja kurjust täis, kuid meid ümbritsevad inimesed ja ühiskond on liiga palju mõjutatavad. Teiste inimeste käitumine meie endiga ning ühiskonna suhtumine kodanikesse võib nii mõnegi inimese sisepagulust mõjutada ning viia lausa ühiskonnast võõradumiseni. Ka "Meistris ja Margaritas" kujutas Bulgakov väheseid sellistena, kes julgeksid võtta riske. Selles teoses oli selleks abielunaine Margarita, kes võttis riski, et saada olla vaid oma armastatuga koos ja teha kõik, et ühiskond ei laseks inimese andeid niisama prügikasti visata. Meistri raamat, mis oli kirjutatud nii tõeselt, pidi saama ilmutatud. See oli tema anne, mida Margarita lasi ka teistel näha. Inimesed, kes on meist peajagu kõrgemal, ei tohiks arvata, et nende võimuses on kõik. Poliitikud ja teised võimuvalitsejad peavad oskama näha inimeste andeid ja just nemad peaksid
Seega sisaldab rõivas oma kandja kohta informatsiooni tänu rangelt reeglistatud tavadele. Materiaalse vara rohkus ja väärtus osutab jõukusele. Rahvarõivais rääkisid sellest näiteks seelikute arv naise seljas ja nahkpüksid mehe jalas. Need olid silmaga nähtavad signaalid oma positisooni näitamiseks ja rõhutamiseks. Rahvarõivastes on ka säilinud kunagised peakatted ning tava, mille kohaselt abielunaine peidab oma juuksed peakatte alla, neiu aga jätab need katmata. Naised armastasid ka pärlitest, merevaigust ja korallist ehteid, ripatseid, helmeid ja kõrvarõngaid. KASUTATUD KIRJANDUS: http://www.venetalu.ee/Vene_rahvariided_3.htm http://www.tps.edu.ee/materjalid/teiste_maade_rahvakunst/riided.html http://gallery.lib.haapsalu.ee/index.php/Loeng-Kesk-Venemaa-rahvariided-4-02-2012
ümbrust. Kuulus soneti looja GIOVANNI BOCCACCIO Sündis Firenzes Isa pani majandust õppima, kirjandusega pidi tegelema vabast ajast ja kirjanduslik haridus jäi lünklikuks 14aastasena isa saadab Napolisse, kus õitses nii majandus kui ka kirjandus. Pälvib enda loominguga tähelepanu. Armub Mariasse ja pingutab tema armastuse nimel ,,Fiammetta" (it k leek)- peategelaseks kaunis abielunaine, kes leiab noore armukese. Armukese isa kutsub ta tagsi koju ja mees lubab naisele, et on varsti tagasi. Kui naine saab teada, et mees on abiellunud, on naine väga õnnetu ,,Dekameron" on novellikogu, mis sisalsab 100 lugu, mis on jaotatud 10 päeva. Igal päeval räägivad 7 meest ja 3 naist ühe loo, milles leidub nii koomikat kui ka filosoofiat. Nees mehed ja naised on katku eest põgenenud ja peidavad ennast lossis. Lugude läbiv teema on armastus. THOMAS MORE
Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini. Keskaeg jaotatakse kitsamateks ajalisteks perioodideks: varakeskaeg (5.-11. sajand), kõrgkeskaeg (11.-14. sajandi lõpp), hiliskeskaeg (15. sajand-16. sajandi algus). Kuni 20.sajandini elas 90 protsenti Euroopa inimestest maal. Naine sünnitas keskajal keskmiselt 5-7 last, mis tähendas, et naine oli rase ja hoidis lapsi kogu oma täisealiseks olemise aja. Naise elu määras tsiviilseisus: ta oli kas neitsi, lesk või abielunaine. Neitsi positsiooni oli usulisest seisukohast kõrgeim ja turvalisim aste, madalaim oli abielu ja lese seisus nende vahepeal. Eri gruppi kuuluvatel naistel olid erinevad kohustused. Naise elu mõjutas ka ühiskondlik positsioon ja kodukoha geograafiline asend. Naine oli ebatäiuslik mees. Teda iseloomustati epiteetidega nõrk, kirglik, ebatäiuslik, habras, irratsionaalne ja emotsionaalne. Kuigi abielus oli naise positsioon mehe omast nõrgem, ei olnud naine keskajal siiski ka päris
teda veidrikuks. Tema katsed kaamera, jutuvestmise, piltide või kirjade abil peretütardele läheneda tekitasid kahtlusi. Mõned kriitikud on püüdnud leida tema loomingust pedofiilseid jooni ja püstitanud küsimuse, kas häbeliku nohiku lähenemiskatsed väikestele tüdrukutele sõpruse raame ületada ei püüdnud. Aga Carrolli ja Alice´i vahelise Lolita-suhte kohta ei ole vähematki tõendit. Carroll pidas Alice´iga asjalikku kirjavahetust ka siis, kui too oli juba abielunaine, ja palus temalt 1864. aasta jõulukinki laenuks. Ta tahtis oma illustratsioonidega originaali faksiimilena paljundada. Ja ta isegi pildistas veel täiskasvanud Alice´it.
Sotsialiseerimisfunktsioon Hoolitsuse funktsioon Hariv/kultuuriline funktsioon Turvalisuse pakkumine 3. Vanasti ja praegu Vanaaeg: Mehe roll oli instrumentaalne, tegutses toitjana, hankijana – perekonna juht Naise roll oli emotsionaalne, naisele kehtivad ranged reeglid millest ei tohtinud üle astuda Mehe seksuaalelu oli vaba Naist hinnati ja austati eelkõige emana Naine sai olla vaid abielunaine, ori või hetäär(vabade elukommetega haritud naine). Hetääre koolitati et mehele nii füüsilist kui ka vaimset rahuldust pakkuda Naine terve elu mehe ülemvõimu all, puudusid pol. Õigused Omasooihaldus, lõbumajad ja orjatarid ei olnud keelatud Laps oli vanemate vara, vabalt saadi otsustada mida tema ga teha Lapsi koguni müüdi orjadeks või jäeti maha Ämm tegeles lapsekasvatusega vanematest rohkem
lrikale, peeti teda veidrikuks. Tema katsed kaamera, jutuvestmise, piltide vi kirjade abil perettardele lheneda tekitasid kahtlusi. Mned kriitikud on pdnud leida tema loomingust pedofiilseid jooni ja pstitanud ksimuse, kas hbeliku nohiku lhenemiskatsed vikestele tdrukutele spruse raame letada ei pdnud. Aga Carrolli ja Alicei vahelise Lolita-suhte kohta ei ole vhematki tendit. Carroll pidas Aliceiga asjalikku kirjavahetust ka siis, kui too oli juba abielunaine, ja palus temalt 1864. aasta julukinki laenuks. Ta tahtis oma illustratsioonidega originaali faksiimilena paljundada. Ja ta isegi pildistas veel tiskasvanud Aliceit.
7. vennaihu -sealiha 8. hiirekuningas -kass 9. koolipapa -meesõpetaja 10. eevatütar-naine В 1. lauluõli -alkohol 2. seelikukandja -naine 3. prillipapa -prillikandja 4. inimesehakatis -inimlaps 5. mesikäpp -karu 6. libekala -libekeelne inimene 7. sõnasepp -ilukirjanik 8. küljeluu -abielunaine 9. mesikeel -meelitamine 10. lustikummut –raadio, makk 5. Kirjutage lünka sobiv(halvustav) sõna õiges vormis. 1. Ta on üks paras __jupats_______________, ainult poolteist meetrit pikk. 2. Keegi ei salli pidevalt ________õelutsevat_________ müüjat. 3. Juba Raivo riietest on näha, et ta on __________kekats____________ . 4. Kümnenda klassi _______logaskid__________ suitsetasid tunni ajal kooli nurga taga. 5
Riietus: Tefillin palvekapslid otsmikul ja käel (Sma Israel >>juudi palve *laul) Tallit palvesall (tutikestega meenutab inimestele Jumala käske) * Mezuza uksepiidal olevad kapslikesed Jarmulke/kippa peakate; kui poistel on müts peas-nii kasvatatakse häid poegi - mütsi riide ja kuju järgi öeldakse ära, millisesse harusse ta kuulub -paljastatud juustega abielunaine avalikus kohas viibida ei tohi >> kasut parukat, juukse- võrku, rätti vms · Toitumine - Kasrut: -kosser(kõlbulik toit) peab olema õigesti tapetud(verekeeld), toiduvalmistamisreeglid (piim ja liha, toidunõud) -treife (kõlbmatu toit); kõike mida teelt leitakse, ei ole sobilik süüa
Novell jutustab selle ajastu korraldatud abieludest, armastuse leidmisest, petmisest ja õnne otsimisest. Sellest novellist tulevad väga selgesti välja probleemid mida tekitasid vanemate korraldatud abielud. Abielu oli kui äritehing ja paari pandi vastavalt seisusele. Novellis ,,Daam koerakesega" esmapilgul lihtne lugu keelatud armastusest ja abielurikkumisest osutub keeruliseks isikliku õnne otsinguks. Kuurortlinnas Jaltas kohtuvad noor abielunaine Anna Sergejevna ning perekonnast ja teenistusest ära vaevatud Gurov. Esmapilgul suveromaanina paistev armastuslugu jätkub Moskvas. Aegamööda mõistavad mõlemad, et armastus annab nende elule uue mõtte. Sügavast intiimsest tundest saab kutse valest vabanemisele, kutse vabadusele ja õnnele. Novellil on lõpetamata lõpp. Tundus, et veel natuke ja lahendus on leitud, ja siis algab uus, kaunis elu. Ja mõlemad tundsid selgesti, et lõpp on veel kaugelkaugel ja et kõige keerulisem
Ta abiellus kindraliga. Oneginis tärkas aga Tatjanat kohates tõeline kiindumus neiusse, mälestused tütarlapse kunagisest armuavaldusest hakkasid uuesti elama. Oma alateadvuses oli ta ilmselt Tatajanat alati armastanud. Nüüd kirjutas kirja Jevgeni, nüüd ootas tema naiselt vastust oma armuavalduse kohta. Vastus tuligi, kuid mitte selline nagu Onegin oleks soovinud. Tatjana selgitas, et nüüd ei saa tema Onegini armastust vastu võtta, kuna on aus abielunaine. Selgitusele lisandusid etteheited Oneginile, milles Tatjana tuletas meelde talle Onegini poolt aastate eest tehtud valu. Jevgeni, noor aristokraat, pidi pettuma.. Onegin pidi Tatjana elust lahkuma ja otsima uusi teid oma elus. Jevgeni lahkus Tatjana juurest: ,,Me siin ei sega mu kangelast, kes lugejal nii tuhiseva taeva all kaob silmist kauaks ... igavesti."
Mis temast saaks, kui ta mehele ei läheks? Vahepeal oli nende pere kolinud Moskvasse, seal sattus Tatjanagi kõrgemasse seltskonda. Neiu püüdis unustada suurt noorusarmastust ja sukeldus selleks kihavasse seltskonnaellu. Sealt leidis ta ka oma elukaaslase, nüüd oli ta vürstinna. 10. Miks Tatjana ei vasta Onegini kirjale, kui nad aastate pärast uuesti kohtuvad? Tatjana selgitas, et nüüd ei saa tema Onegini armastust vastu võtta, kuna on aus abielunaine. Selgitusele lisandusid etteheited Oneginile, milles Tatjana tuletas meelde talle Onegini poolt aastate eest tehtud valu. Jevgeni, noor aristokraat, pidi pettuma.. Onegin pidi Tatjana elust lahkuma ja otsima uusi teid oma elus. 11. Kas sinu arvates Onegin armastab kirja kirjutamise ajal Tatjanat tõeliselt või võlub teda see, et Tatjana on rikas ja kuulub kõrgseltskonda? See oli armastus. 12. Kirjuta vähemalt 200 sõnaga, miks Onegin õnne ei leidnud.
Selgelt ilmneb antiikajal moraali topeltstandard, mis valitseb järgnevailgi sajandeil: mehe seksuaalelu on vaba, naise suhtes kehtivad kindlad reeglid, millest üleastumine on rangelt karistatav. Rooma perekonnas oli hierarhia tipus domineerivpatriits, kes valitses täielikult oma familiat* ehk suurt peret naist, lapsi, orje. Tema otsustas kõik ja ta otsuste üle polnud kellelegi kaevata. Naist hinnati ja austati eelkõige emana. Antiik Kreekas sai naine olla kas abielunaine, ori või siis hetäär* ehk vabade elukommetega haritud naine. Abielunaine sai kasvatust ja õpetust vaid selleks, et hoida majapidamine korras, ori mitte sedagi. Hetäärid said koolitust, et tagada mehele nii füüsiliselt kui ka vaimselt rahuldust pakkuvat kaaslust. Roomas oli naine kogu elu mehe lapsepõlves isa, hiljem abikaasa ülemvõimu all. Tal ei olnud poliitilisi õigusi ja ka oma elu üle ei saanud ta otsustada
12. sajandi Lääne-Euroopa rüütlikultuuris oli kesksel kohal daamikultus. Kirjandus ei kujutanud enam rüütli võitlust isamaa ja usu, vaid eelkõige südamesaami eest. 12. sajandi keskpaiku puhkes rüütlikirjandus õitsele Põhja-Prantsusmaal, kus luuletajaid-laulikuid hakati kutsuma truväärideks (Lõuna-Prantsusmaal oli nende nimeks trubaduurid). Rüütliromaanides ja trubaduuride luules paelus loojaid eeskätt armastus. Rüütli armastatu, tavaliselt abielunaine, oli talle taevaliku ideaalse armastuse kehastus. Rüütel seadis end pidevalt ohtu, osales turniiridel, võitles hiiglaste ja nõidadega, selleks et pälvida südamedaami tähelepanu. Rüütlikirjandusega tuli kultuuri austus naise vastu. 13 saj II poolel algas truvääride ja minnesingerite luule linnastumine. Laulikud võisid olla erinevatest seisustest, töötada õukonna teenistuses või rännata ringi. Alates 13
Küsimused perekonna ajaloost 1) Millised tegurid võisid viia perekonna väljakujunemiseni? Soov saada järglasi ( mees oli huvitatud isiklike laste olemasolust, et omandit järglastele päranda) Abielu Sugulussuhted Mingi kokkulepe ühiseluks ( nt materiaalne) 2) Miks Sinu arvates peeti Vana- Roomas abielurikkumiseks ainult suhet vaba (mitte orjatarist) abielunaisega? Sest abielunaine sai kasvatust ja õpetust vaid selleks, et hoida majapidamine korras. Naise seksuaalsus ei olnud vaba, kehtisid kindlad reeglid, nendest üle astumine tõi kaasa karmid karistused. 3) Võrdle perekonda vanaaja juudi (Heebrea) ühiskonnas ja antiikmaailmas (Vana-Kreeka, Vana-Rooma) Perekond antiikmaailmas: Seksuaalne vabadus Tsölibaat ( seksuaalelu vältimine) Mehe roll instrumentaalne – mees on toitja, hankija, distsiplineerija, juht.
4. Müsteerium piibliepisoodidele üles ehitatud näindendid Miraakel teemaks apostlite ja jumalaema imeteod. Nendesse põimiti rohkelt legende, kasutati ära rüütli romaanidest tuntud seiklusmotiive ja fantastikat Farss jämekoomilised olustikuised lühinäidendid, kus väljakujunenud kindlateks tegelastüüpideks olid patune munk, pedandist nurgaadvokaat, hooplev palgasõdur, truudusetu abielunaine jt. Sotii e. narrimäng teksti kohati improviseeriti, võis nalja ja jandi taha peita teravat poliitilist satiiri. 5. Neid hakati esitama kiriku ees või linnaplatsil. 6. Kirikust arenes liturgiline draama, mis laienes edasi. Tänu publikupoolse huvi tõttu hakati neid ka mujal korraldama. 7. Surmatantsus irvitati maise elu kaduvust, kasutati rõhutatud kontraste, kirjeldab üksikasjaliselt mäda ja
Sussid tohvelit Mantel päällystakki Teksad farkut Miniseelik minihame Traksid henkselit Müts(karusnahast) turkishattu Triiksärk paita Pikem jakk bleiseri Tunked haalarit Põll esiliina Tuttmüts pipo Rinnahoidja rintaliivit Tuulepluus ulkoilupusero Rätik - huivi Saapad saappaat Abielunaine aviovaimo Sall kaulaliina Ema äiti Seelik - hame Emapoolne onu eno Sukkpüksid sukkahousut Isa isä Talvemantel talvitakki Isa vend setä Trikoo uimapuku Mina minä Tänavakingad kävelykengät Noorem vend pikkuveli Õhtukleit leninki Noorem õde pikkusisko Õlakott olkalaukku Onu eno Onu/tädi serkku
näidendis "Doktor Faustuse traagiline lugu". 13.Farsi mõiste ja iseloomulikud jooned. Vastus: Farss (pr farce - täidis) oli algselt pikema usulise näidendi jämekoomiline vahemäng, kuid arenes 14.sajandil iseseisvaks draamaliigiks. Farss sarnaneb fablioode ja svankidega ning Reinuvader Rebase juttudega. Kujutamisobjektiks on argielu, tegelasteks väljakujunenud tüübid - kelm, kõlvatu munk, sarlatanist arst, truudusetu lobamokk abielunaine, nurgaadvokaat. Etendavad lood sisaldavad ohtralt nii sõna- kui ka situatsioonikoomikat. 14.Moralitee mõiste ja iseloomulikud jooned. Vastus: Moralitee - õpetlik-allegooriline näidend. Moraliteed jagasid rahvale just kõlbelisi näpunäiteid: arukas pääseb taevariiki, arutu läheb põrgusse, jne. Selliste tõdede kinnitamiseks kõrvutati moraliteedes voorusliku ning pahelise inimese elu.
”, “Miks läksid?” jne). Arvati, et itkemine aitab lahkunu hinge tema teekonnal uude asupaika. Surnuitku esitati üksi. Selle värsiehitus ja viisikuju on üsna varieeruvad, sest üksi itkejal oli küllaltki suur vabadus teksti loomisel, ta ei pidanud arvestama kooriga. Erandjuhtudel esitati ka surnuitke kooriga, näiteks kui sõbratarid itkesid vallalist neiut, tütred ema vms. Mõrsjaitkud tähistavad mõrsja seisundi muutust ehk “sümboolset surma” – neiust sai abielunaine. Itkedes elas neiu välja ka oma kurbust kodust lahkumisel ja muret tulevase elu pärast. Lastelaulud Lastelaul eristub muudest laulurühmadest eelkõige oma kasutuse poolest. Lastelaulude hulgas on nii regilaulust vanemaid laule, regilaule kui siirdevormilisi laule. Regivärsiline laul ehk regilaul Regilaulus on esikohal sõnad, millega edastati tähtsaid teadmisi ja hinnanguid Eesti regilaulude viisid on kujunenud tihedas seoses tekstiga, järgivad teksti ülesehitust ning lause meloodiat
Flaubert kirjastas palju vähem, kui oli tol ajal normiks ning ei suutnud iialgi kirjutada teost aastaga valmis, nagu tegid seda oma parimatel aegadel tema kaaskirjanikud. Sellest hoolimata oli ta oma elu lõpus kõige mõjukam prantsuse realist ning on kirjandusringkondades tänaseni austatud. Tähtsamad teosed · Narri päevik (Mémoires d'un fou) (1837). Päevik, mis räägib Flaubert`i kirest Elisa Schlésinger`i vastu, kes oli abielunaine ning kirjanikust 11 aastat vanem. · Madame Bovary (1857). Romaan Emma Bovary elust, armastusest ja surmast. Ilus naine, kes ei ole rahul oma abieluga, on abielus väikelinna arstiga, kelle nimeks on Charles Bovary Emmal on mitmeid armuafääre, mis viivad ta lõpuks sotsiaalse põlguse alla, finantskrahhini ning enesetapuni. · Salammbô (1862). Romaani tegevuskoht on antiikne Kartaago, raamat räägib
naise suhtes kehtivad kindlad reeglid, millest üle astumine oli karistatav. Antiik-Kreekas austati ja hinnati naist eelkõige emana, abielunaisele anti kasvatust ja õpetust ainult selleks, et majapidamine korras hoida ning, et tagada mehele nii füüsilisi ja vaimset rahuldust. Roomas oli naine kogu elu mehe lapsepõlves isa, hiljem abikaasa võimu all, tal ei olnud poliitilisi õigusi ega õigust otsustada oma elu üle. Aga kodu piires oli abielunaine auväärne isik. Laps oli Roomas vanemate vara, kes võisid vabalt otsustada tema elu üle. Keskaeg See oli aeg, mil levis Rooma impeeriumis prostitutsioon aga vastukaaluks vabadusele seksuaalelus hakati üha enam rõhutama abielu väärtust. Varakristlased toetasid alandlikkust, halastust, üksteise aitamist ning rõhutasid lõbule pühendumise kahjulikkust. Väideti, et seksuaalsuhe on saatana leiutis ja pattu langenud Aadama väljamõeldis.
talupojad) 10. Milline oli Egiptuse eluolu? Valdav enamik elas maal. Ülikud elasid luksuslikes kahe-, kolmekorruselistes rõdude ja verandadega maamajades, veetsid aega pidusöökidel, pidasid ajaviiteks jahti. Talupojad elasid palmilehtedest katusega savionnides, nende päevi täitis töö, toimusid iga-aastased usupidustused, söödi nisu-ja odrajahust leiba, joodi lahjat õlut, püüti kala ja harva söödi ka liha. Ülikute toidulaual olid ka datlid, viigimarjad, puuviljad ja vein. Abielunaine oli õigustelt mehega peaaegu võrdne. Vaaraod pidasid haaremeid, kellest üks naine tõusis esile(peanaine), sageli oli see vaarao enda õde, tema võis riigiasjades kaasa rääkida. 11. Nimeta Egiptuse kuulsamad jumalad? 1. Ra (Re) päikesejumal 2. Amon loomis-ja viljakusjumal 3. Horos taevajumal (kullipeaga) 4. Osiris surnutejumal (sümboliks lehtedeta puu) 5. Isis naisterahvas, viljakuse-ja emadusejumalanna (lehma peaga) 6
selle tüdruku nimi oli Monika Tee. Ta hakkas linnast kus ta viibis seda neiut otsima. Ta leidis küll selle maja kus tüdruk oli elanud kuid selgus, et ta oli paar päeva tagasi surnud. Jüri Rander. Tema loo pealkiri on ,,Mailiis". See lugu räägib ühest sõdurist, kes sai autasuks maja ja ta oli mees kelle juurde kõik külanaised jooksid. Põhiliselt räägib lugu sellest, et kuidas tal käis sageli külas üks abielunaine, kelle mehel kannatus lõppes ja kes omakohut hakkas mõistma. Rein Malvet räägib veel ka Trilby-st, neiu kes põgenes kodust, tahtis väga näitlejaks saada aga leidis, et prostituudi amet on palju tulutoovam. See lugu räägibki põhiliselt tolle aja Eesti prostituutidest. Jaan Udras. Ta leidis võõrastemaja seinalt ühe värsirea ja temas tekkis igatsus tütarlapse vastu kellest see rääkis. Ta arvas, et leidis selle tüdruku, kutsus ta endale ööseks külla
pisteti ees vöö vahele. Naise ülikonna juurde kuuluv vammus on põlvini ulatuv kergem ülerõivas. 19. sajandi esimesel poolel tehti see valgest riidest. Teisel poolel aga vesihallist villasest riidest. Suurema ülerõivana, eriti külmal ajal kanti pikkkuube, mis ulatus poole sääreni. Kuube ja vammust eristasid ainult pikkus. Kasukad valmistati Kihnus valgest lambanahast ning kaunistati punaste rihmadega. Kihnu abielunaine Abielunaise peamiseks tunnusmärgiks on põll ja tanu. 19. sajandi esimese pooleni olid põlled valmistatud linasest, pidulikel puhkudel kanti trükimustriga põlle, mida kantakse peamiselt ka tänapäeval. Lapse sünni järel ei kantud põlle kuni lapse ristimiseni, peale seda kanti põlle jälle edasi. Põllest võis loobuda vaid lahutuse korral, lesed kantsid seda peale mehe surma enamasti edasi. Mustrites ja tikanditeks oli peamiseks värviks punane, mida Kihnu inimesed
perioodideks: varakeskaeg (5.-11.sajand), kõrgkeskaeg (11.sajand kuni 14.sajandi lõpp) ning hiliskeskaeg (15.sajand-16.sajandi algus). Kuni 20.sajandini elas umbes 90 protsenti Euroopa elanikest maal. Peres oli umbes 5-7 last ja see tähendas, et naine oli tihti rase ning hoolitses kodus laste eest kuni nende täiskasvanuks saamiseni. Põhiliselt olidki naised seetõttu kodused ja kasvatasid lapsi. Naise elu määras tsiviilseisus: ta oli kas neitsi, lesk või abielunaine. Neitsi seisus oli usulisest seisukohast kõike korgem ja turvalisem aste, lesk keskmine ja madalaim oli abielu. Erinevate gruppide naistel olid erinevad kohustused. Lisaks seisusele määras naise elu ka ühioskondlik positsioon ja kodukoha geograafiline asend. Naine oli kui ebatäiuslik mees, teda iseloomustati kui epiteetidega nõrk, kirglik, ebatäiuslik, habras, irratsionaalne ja emotsionaale inimene.
Rootsi näitekirjanik, oli 3 korda abielus ja kirjutas naistest negatiivselt. Naisi kujutas ta isekate, manipuleerivate, võimuahnete ja õelatena, kavalatena. Üks tüüpiline näidend on draama ,,Isa". Peategelased on sõjaväelane Adolf, tema naine Laura. Neil on tütar Bertha. Probleem tekib sellest, et neil on erinevad nägemused tütre tuleviku suhtes. Laura tahab, et tütrest saaks kunstnik. Isa tahab, et tütrest saaks õpetaja või abielunaine. Õpetaja amet seetõttu, et sellest oleks pereelus kasu. Laura on isekas, kuna tema mõtleb enda unistustele, mitte lapse tulevikule. Laura seab kahtluse alla mehe vaimse tervise, kõik hakkavadki uskuma. Naine annab mehele mõista, et Bertha polegi tema tütar. Mees saab südamerabanduse ja sureb. Tema hilisem näidend ,,Surmatants" kujutab abielu nagu võitlust elu ja surma peale, kus mõlemas osapooled üritavad
Laast 19. sajandi esimesel poolel Ambla vallas Kukevere külas Reinu talus. Seeliku triibustikud: A 564:1931 A 509:1898 A 706:32 7 Seeliku voltimine: Põll Põll oli abielunaiste kohustuslik ülikonnaosa, neiud põlle ei kandnud. Põll pandi pruudile pulma ajal pidulikult ette. Arvati, et põlleta abielunaine kahjustab põlluviljakust. Piduliku põlle võib õmmelda valgest õhukesest puuvillasest riidest või õhukesest kahvaturohelisest villasest riidest. ERMis säilitatakse ka kahte põlle, millel õhukesele valgele puuvillasele riidele on villaste lõngadega alla serva tikitud laiem kiri. Põll A 509:4724 on õmmeldud puuvillasest ristkülikukujulisest riidetükist, nn klaarriidest, pikkus 77 cm ja allääre laius 96 cm. Värvli
Anton Hansen Tammsaare pööras oma romaanis peatähelepanu meestele ja nendevahelistele suhetele. Ometi võib öelda, et "Tões ja õiguses" oli ka Vargamäe naistel väga tähtis roll. Vargamäe naiste esmaseks ülesandeks oli hoolitseda järeltuleva põlve eest. Samuti pidid nad võrdselt meestega tööd rabama. Nende ülesandeks oli hoolitseda loomade eest. Naised pidid seisma meestevahelise vimma vahel. Kõige lõpuks tuli neil olla väärt abielunaine ja hea pereema. Kuidas nad kõigi nende kohustustega toime tulid, peaks selguma järgnevast kirjatükis. Kõigepealt tahaksin rääkida Andrese esimest naisest Krõõdast. Kui Krõõt Vargamäele tuli, siis talle tema tulevane kodu ei meeldinud. Selle põhjuseks oli küllap see, et Krõõdal oli kodust teistsugune ettekujutus. "Tänini oli ta kodu all mõistnud ikka põldu ja metsa suurt laant , mis õhtuti heliseb, kui huigatakse või aetakse pasunat . Aga mis heliseks siin, kui
Palju poeetilise hüperboole (liialdusi) : kijanduses Karl on 200 aastane;
peapiiskop Turpin ükski tapab lahingus 400 mauri.
Selle suurteosega algab pransuse rahvuskirjandus
Kurtuaasne armastus keskaja kirjanduses: rüütliromaan,
trubaduurid, Roosiromaan (võrdlevalt)
Rüütliromaan – armastuse võitmine , graali otsimine, kujunemise
arenguromaan , naise ustus kui isikuse vastu, rüütrel otsib seiklusi ,
südamedaam on abielunaine , armastus on maine, kättesaamatu,
armastuse ideaalsus, 13-14 proosas
Roosiromaan – didaktiline õpetuslik kirjandus- proosaroman- kuidas olla
hea armastajana/kodanikuna, suur etikett armastuses peategelastel
Trubaduurid – armastus nagu midagi müüstiline , kummalise armastuse
kontseptsoon, sesksuaalsed motiivid, keerulised vormid(pikkad sõnad jne)
Leys d’Amor (armastuse seadus) – luule reelid. Ettekandis zanglöör
Võru maa rahvarõivaste juurest võib leida lätlaste rahvarõivastega iseloo mulikke jooni. Meeste püksid sarnanesid lõikelt vene o madega. Need olid ena masti valgest v õi triibulistest linasest riidest. Ka särki kandsid nad venepäraselt pükste peal. Naistel pe eti eriti pidulikuks särgikaeluse sidumist punase lindiga. Nende ka mpsunid olid enamasti potisinised. Meelsasti kandsid nad ka õlakatteid. Abielunaine ei tohtinud käia palja peaga. Ta kandis peas linikut, rätti või tanu. Nende sõled ja prossid olid küllaltki suured. ELAMUD Eesti talurahvas elas palkidest ehitatud rehielamutes, mis koosnesid kahest suure mast osast: rehetoast ja rehealusest. Katused olid roost v õi õlgedest, hilje m lisandusid ka laastukatused. Vani matel rehielamutel polnud aknaid e ga korstnaid se et õttu olid toa seinad
õnnelikult, rüütel pälvib armastuse, vahel ka abielu. Rüütlikirjandus peegeldab rüütlite ja daamide vahelisi suhteid, sellega seoses sai teostes oluliseks ka eraelulisus. Varasemalt kirjeldatud sõjaväljateemad kaotasid oma tähtsuse ning oluliseks sai rüütel ja tema armastus südamedaami vastu. Rüütlikultuur on loodud lossides, kus kujunes õukonnaelu, mis oli vaieldamatult lahutamatu ka daamidest. Kuna rüütli ihaldusobjektiks on tavaliselt abielunaine, siis viitavad need teosed pisut ka armastuse täiuslikkusele, mis on kättesaamatu ning idealiseeritud. Rüütliromaanide levikuga muutus ka naise osa Euroopa kirjanduses, sest rüütlid tegutsevad nende nimel. Armastatud naine on tavaliselt õukonnadaam, kuninganna. Rüütliromaani levikuga hakkasid kujunema ka sellised mõisted nagu romaan ja romaanižanr. Selline teos pidi olema mahukas ning kas värsivormis või proosas. Algselt, 12. sajandil, kirjutatigi värsivormis, hiljem juba ainult
varjundid. Meieni on jõudnud u 2500 laulu trubaduuridelt. ARTURI- ROMAAN: 8- silbiline, paarisriimiline värss. Kungingas Arturit ja tema kaaskonda kujutati nagu oleks nad truvääride kaasaega kuulunud. Artur on võimas Euroopa valitseja, tema õukond ideaalne rüütlivennaskond. Ideaalseks rüütliks sai alles siis, kui viibiti Arturi ümarlauas. Neid nimetati ümarlauaromaanideks. Parceval tahab kuuluda arturi õukonda. Rüütli südamedaamiks on tavaliselt abielunaine (kuninga abikaasa). Armastus on maine ja piirid on teada. Daami väikseimgi poolhoid tiivustab rüütlit. GRAALI LUGU: Parceval tõttab väga noorena Arturi õukonda, paistab seal silma vaprusega ja saab rüütliks. Ta teeb palju vigu ja kannab kaasas süütunnet ema hülgamise pärast. Kui Parceval lossi läks, nägi ta kuidas ühe vana rüütli verd võeti aga ta ei küsinud midagi. Hommikul ärgates olid kõik kadunud. Oleks Parceval õhtul küsinud, oleks ta saanud
Kalade karjased (peremehed-võivad esineda inimkujul) 8. Veehaldjad 9. Näkk – vette uppunud või uputatud inimene 10. Veeviha – veest saadud haigused(surnutega seotud veeviha) 11. Järvede rändamine 28. Millist tuld ei saanud kustutada veega? Põhjenda, mida siis tehti? Äiksetuld? Prooviti mulla või musta kanaga? 29. Tõlgenda endelist situatsiooni! Matuseteekond talust surnuaeda on 6km pikk. Viiendal kilomeetril tuleb surnurongkäigule vastu rase keskealine abielunaine (tanu ja põllega). Kui naine tuli vastu, siis tuli talle tort kinkida. Esimene vastutulija, tema puhul vaadati sugu, vanust ja kui kaugelt ta vastu tuleb, nii ennustati järgmist surijat? 30. Jahiga seotud uskumused 1) Ei tohtinud naist kohata(naine→koju) 2) Moonakoti pidi mees pakkima 3) Esimene lask püssist 4) Ei nimetata loomi õige nimega 5) Metsarahva eksitamine – jahilugude rääkimine, - sekslood (ropud lood, et metsarahvas end kuulama unustaks)
Põhjust kodust kaugele minna oli vähe, eriti naistel. Kokku saadi enamasti kiriku juures. Nii kujunesid välja kohalikud tavad ja rõivamood (Vill, R; Põlvamaa rahvarõivad,lk.3). Rahvarõivad on peamiselt feodaalaegsed talupojarõivad, mis hiljem on paljudel maadel muutunud rahvuslikeks peorõivasteks. Eesti rahvarõivast tuntakse paremini 19. Sajandi omi, mida on kogutud muuseumidesse. Need kajastavad nii perekonna seisu ja vanuse rühma (neiu, pruut, noorik, abielunaine) kui ka muud seisundit :näiteks leinaja (Kaarma, M; Voolmaa, A; Eesti rahvarõivad,Tallinn1981,lk14). Etnoloogilises rõivauurimises on Eesti jagatud neljaks suureks rühmaks: Lõuna-Eesti; Põhja-Eesti; Lääne-Eesti ja saared. Põlva, Kanepi ja Räpina kihelkonda kuulusid Võrumaa koosseisu, seega Lõuna-Eesti rühma. Sellesse rühma tuleb arvata ka setude eriilmelised rõivad. Naiste ülikonna põhiosad olid Võrumaal särk, seelik, vöö, kampsun, osaliselt liistik
Üksikute episoodide ühendamisel tekkisid 15. saj Prantsusmaal tsüklilised müsteeriumid.Neist varaseim "Vana Testamendi müsteerium." 2. Miraaklid.Teemaks apostlite ja jumalaema imeteod.Neisse põimiti ajaloolisi legende, kasutati rüütliromaanide seiklusi ja fantaasiat.. 3. Moralitee.Õpetlik näidend allegooriliste tegelastega. 4. Farsid.Koomilised olustikulised lühinäidendid.Kindlad tegelastüübid.Näit.patune munk,hooplev palgasõdur,truudusetu abielunaine jt. 5. Sotiid ehk narrimängud. Teemad. 1. piibliteemad 2. ajaloolised legendid 3. rüütliromaanide seiklusmotiivid 4. õpetlikud lood Tähtsus. 1. Ladina keelelt mindi üle rahvuskeelele. 2. Näitlemisest võtsid osa tavalised linnakodanikud. 3. Draama muutus vähehaaval rahvalikuks lõbustuseks. 8. Dante Alighieri Looming 1. Esikteos "Uus elu," milles Dante jutustab proosas ja värssides oma noorusest ja armastusestBeatrice vastu
oli armukade tähelepanu suhtes, mida mees lapsele osutas, ning pidas tüdrukut oma armusuhte takistuseks. Märksa sagedamini väljendub armukadedus siiski vähem vägivaldsetes stseenides, alustades autokummide katki suskamisest ning lõpetades disainerülikonna varrukate äralõikumisega. Näiteks alustas keegi naine, kes oli avastanud oma mehe armuloo sekretäriga, tollesama sekretäri võrgutamist. Kui mees oli ärireisil, magas tema kaasa kättemaksuks mehe armukesega. Keegi teine noor abielunaine haaras oma meest teise naisega voodis leides jahipüssi, tormas sellega aeda ning tulistas magamistoa aknad puruks, samal ajal kui patune paarike voodi all võdises. Armukadeda inimese agressiivsus võib esineda ka ennasthävitava käitumisena, näiteks enesetapuähvardustena. 4 Armukadeduse tunnusmärgid · Sinu suhe teeb sind ärevaks, ebakindlaks või vihaseks. Võimalik, et tunned küündimatust.
Kui ta üles äratati, aidati ta voodist välja ja pandi ta riidesse. Ta pidi õhtust sööma paljude inimeste ees.Vastupidiselt oma abikaasale, sõi Marie Antoinette väga vähe, kui ta oli teiste ees.Tema päev oli suhteliselt tihedalt sisustatud,niiet tal ei jäänud kuigi palju aega lõbustuste jaoks.See talle ei meeldinud. Marie Antoinette ei huvitunud poliitikast või tal polnud lihtsalt piisavalt teadmisi. Kuna ta oli niivõrd noor,et olla abielunaine ja kuninganna,tahtis ta oma elu elada teisiti.Tema hing ihkas veel lõbustuste ja nooruse võlude järele. Marie Antoinette luuras ta ema saadetud krahv.Maria Theresia teadis iga sõna,mida Marie- Antonette ütleb,ta tunneb igat kleiti,mis tütar selga paneb,ta saab teada,kuidas Marie-Antoinette veedab või lööb surnuks oma päevad,missuguste inimestega räägib,milliseid vigu teeb ja palju muud. Marie Antoinette'i elu elu muutus äkitselt kell 3 päeval, 10
allkirjastatud lepingud, suruvad teineteisel kätt. Seejärel antakse lepingud edasi assistentidele, kes nende hoiustamise eest hoolt kannavad. Pärast pakutakse vahuveini. Võib ka pilti teha. Kutsed Kutsete vormistamine, adresseerimine · Kui mehe nime asemel märgitakse tema auaste või tiitel, siis abikaasal märgitakse perekonnanimi koos tiitliga proua. · Kui kutsuja naine, siis kasutab ta esimesel kohal tiitlit ja selle järel oma nime · Kui abielunaine kutsutakse ametist sõltuvalt ja abielumees tema abikaasana, siis mehele kirjutatakse eraldi kutse, millele märgitakse tema tiitel ja nimi. · Naisministritele ja naissuursaadikutele määratud kutsetele märgitakse tiitel proua. · Kirikutegelaste puhul lisatakse nende kiriklik auaste. Märkus riietuse kohta: · Märgitakse alumisse nurka, seda eriti just nende vastuvõttude puhul, mis algavad pärast kella kuut õhtul. · Kutsele märgitud riietus on kohustuslik
daami. Mõnede varajaste rüütliromaanide aines pärnes antiigist (nt. ,,Aleksandri romaan"). Iseloomulikult paelus rüütliromaani peamiselt armastuse teema. Kõige rikkalikumat ainest pakkusid rüütliromaani-dele siiski muistsed keldi müüdid ja pärimused, mille keskne kuju oli legendaarne kuningas Artur. Arturi-romaanides kujutatakse Arturit ja tema rüütelkonda. Ümmargune laud sümboliseeris rüütlite võrdsust ja vendlust. Rüütli armastatu ehk südamedaam on tavaliselt abielunaine. See vihjabki rüütelliku armastuse ideaalsusele. Seiklus ja imed täidavad rüütliromaanides enamasti proovi või katse sümboolset rolli. Neid läbi tehes kangelane täiustub ja õpib iseennast paremini tundma. Muistsed keldi müüdid olid aluseks ka arvukatele romaanidele Tristianist ja Isoldest. ,,Tristan ja Isolde" · Tristan oli orvuks jäänud kuningapoeg · elas oma onu kuningas Marc'i juures Cornwallis
- Isa andis lapsele nime, seotud jumalate nimedega Kreeka u 500-300 e.Kr. - Inimese ja tema võimete ülistamine - Haridus , kultuur, kangelaslikkus (aga mitte naiste puhul..) - Naistesse suhtlemine, naisi peeti irratsionaalsetekes, hüsteerilisteks, seksi- ja toidu hulludeks - Saine sõltuvuses isast, abikaasast, vennast või pojast - Naiste rollid abikaasa või hetäär - Al.13.a. vallalised tüdrukud tänavatel ei jalutanud - Abielunaine- kodu, majapidamise, orjade valitseja - Lahutus oli võimalik, kaasavara tuli naise vanematele tagasi maksta - ,,kreeka armastus"- meestevaheline kiindumus, vanem mees- õpetaja, noorem mees- tema imetleja, õppija Perekonnapetus Spartas - 7.a poiss riigi kasvatusele - Füüsiline, vapruse kasvatus - Füüsiline karistamine - Kõik kasvatasid kõiki lapsi - Perekond polnud prioriteet - Kiindumust ei näidatud välja Rooma- u 100 e.Kr.-500.
künkast, millel asus sama nime kandnud *Pontifex maximus (lk 38) kindlus, Rooma usuline ja poliitiline *Vestibulum(40) ehk vestibüül, hoone keskus suur eesruum *Galilealane (31) Lääne-Euroopa rahvas *Maniipul (40) - leegioni allüksus Vana- gallid või gallialased Rooma sõjaväes *Kitara (34) Vana-Kreeka *Matroon (40) - auväärne abielunaine, suuremõõduline, 57 keelega (hiljem kuni pereema Ptk VII-IX *Dooria stiil (46) - Dooria stiili *Lüüdlased (Lk 54) Väike-Aasia rahvas iseloomustab raskepärasus, jõulisus ja *Stoola (54) - maani ulatuv vanarooma lihtsus. naisterõivas; katoliku vaimuliku ametilint *Saatür (48) - kitse pea ja sabaga olend, *Peristüül (57) - sammastega ümbritsetud
- Isa andis lapsele nime, seotud jumalate nimedega Kreeka u 500-300 e.Kr. - Inimese ja tema võimete ülistamine - Haridus , kultuur, kangelaslikkus (aga mitte naiste puhul..) - Naistesse suhtlemine, naisi peeti irratsionaalsetekes, hüsteerilisteks, seksi- ja toidu hulludeks - Saine sõltuvuses isast, abikaasast, vennast või pojast - Naiste rollid abikaasa või hetäär - Al.13.a. vallalised tüdrukud tänavatel ei jalutanud - Abielunaine- kodu, majapidamise, orjade valitseja - Lahutus oli võimalik, kaasavara tuli naise vanematele tagasi maksta - „kreeka armastus“- meestevaheline kiindumus, vanem mees- õpetaja, noorem mees- tema imetleja, õppija Perekonnapetus Spartas - 7.a poiss riigi kasvatusele - Füüsiline, vapruse kasvatus - Füüsiline karistamine - Kõik kasvatasid kõiki lapsi - Perekond polnud prioriteet - Kiindumust ei näidatud välja Rooma- u 100 e.Kr.-500.
nimel peetud võitluste ülistamine, vaid armastus. Jutustati kahe truu armastaja seiklustest. Enamasti ei lubanud seisuse ja usuvahed neil abielluda. Vanim romaan on lugu Cornwalli kangelasest Tristanist ja Iiri kuningatütrest Isoldest, kes armujoogi mõjul teineteist armastavad ja lõpuks traagiliselt hukkuvad, sest eelarvamused ja õnnetused ei lase neil abielluda. Oluline on see, et rüütliromaanides oli rüütli ihaldusobjektiks tavaliselt abielunaine, mis vihjab rüütli armastuse täiuslikkusele armastus on kättesaamatu, idealiseeritud. Renessanss: Giovanni Boccaccio, Dekameron. Eessõna: Autor on armastanud nii palju, et see tihti talle meelehärmi tõi. Kuid tänu sõbrale ja tema lohutusele võib ta öelda, et on elus. Ajapikku aga armastus kahanes ja nüüd soovib autor ise pakkuda lohutust nii palju kui seda on võimalik teha ja seda eeskätt naistele, kuna nad on
annaabi.ee 
