Lääne-Euroopa Kunst. 1920-1940 Üldist Läänemaailma kunstipealinnaks Pariis. Pariisis kunst ilutsev ja visuaalne,Saksamaal lihtsavormiline esemete kujutamine ("Bauhaus"). Modernistlikud uuendused. 1920. aasta algul tekkis sürrealism ja levis kubismistlähtunud purism. Kunsti tunnused Nähtava maailma jäljendamine Värvivalik subjektiivne Maaliti looduse järgi Joonistus vabam ( modernistlik realism ) Lihtsad motiivid Hinnati maalilist ilu Peamine polnud see, mida kujutati, vaid see,kuidas kujutati. Itaalia Antiigi järgimine uusklassitsism Säilitati võimalus omapärasele loomingule Ideaalide kehastamine Suurbritannia Moodne kunst skulptuur 1930 suur tõus Inglise skulptuurikunstis Kujutati abstraktset elavat loodust. Saksamaa Ekspressionism ( va. "Bauhaus") "Bauhaus" ühiskondlik optimism,utopism Maaliti elu pahupoolest Nurge...
SISSEJUHATUS: · Esimese maailmasõja järel sai populaarseimaksLäänemaailma kunstipealinnaks Pariis · Kui Pariisis oli kunst ilutsev ja visuaalset naudingutpakkuv,siis Saksmaal domineeris lihtsavormilineesemete tootmine (koolkond "Bauhaus") · Pariisi näitustel oli ülekaalus elektiline stiil(plakati-jaraamatukujunduse ning tarbekunsti vallas) · 1920. a algul tekkis sürrealism ja levis kubismistlähtunud purism · Jäljendati nähtavat maailma · Maaliti looduse järgi(maastikke,lilli jne) · Lihtsad motiivid(natüürmort, aktid, portreed) · Hinnati maalilist ilu · Värvivalik subjektiivne ja joonistusvabam(modernistlik realism) · Peamine polnud see, mida pildil kujutati ,vaidkuidas seda kujutati MAALIKUNST Suurbritannia: · Mõju moodsat kunsti toetavatel teoreetikutel ja kriitikutel (Herbert. Read) · Pooldati postimpressionismi · Sealsed kriitikud ...
postimpressionismi · Cezanne oli puhta maalikunsti rajaja · Radikaalseid uuendajaid oli vähe Saksamaa Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level · "Bauhaus" - ühiskondlik Fifth level optimism, utopism, mujal ekspressionism (sõjakoleduste prohvetlk hoiatus) · Sünged karikatuursed teosed, pinge ja dramatism · Maaliti elu pahupoolt (O. Dix, M. Beckmann, K.Kollwitz) · Nurgelised joonistused ja rahutu ebaloomulikkloriit · Inimfiguurid moonutatud Click to edit Master text styles Second level Third level
● Suurlinn ● Maksimaalse kontsentratsiooniga linnaplaan ● Linnaehitusplaan - geomeetriliste joonte mäng ● Täisnurkne planeerimisskeem ja täisnurkselt ristuvad teljed ● LINTLINNA IDEE - sirged tänavad, ümarvormide vältimine ● Ristkujulise põhiplaaniga linnad täis pilvelõhkujaid (Champs Elysees) ● Küllaga ruumi haljastusele, puhke- ja jalakäijatetsoonidele (Pariis) ● KOMPAKTSUS ● IDEEDE PALJUSUS, MITMEPLAANILISUS, EKSPERIMENTAATORLUS JA UTOPISM ● MALELAUASKEEM ● Moodulsüsteem ● Konstruktivism Pärast II MS: ● Totalitarismi sissetung linnaehitusse ● IRRATSIONALISM ● INDIVIDUAALSUSE RÕHUTAMINE ● Siksakina looklevad hooned ● Realiseeris ennast Indiasse rajatud Chandigarhi linna projektis ● Rahvuslik koloriit ● Seos loodusega ● LINN - KUNSTILINE TERVIK ● Kõverjoonelised tänavad ● Arhitektuurseid vorme iseloomustab skulptuursus
· Kasvas tööliste arv ja vähenes talupoegade arv, käsitöölised kadusid peaaegu täielikult · Tugevnes ja kasvas kodanlus · Kasvas haritud inimeste arv · Tekkis töötute kiht 10. Mis põhjustas konservatismi, liberalismi ja sotsialismi kujunemise? 11. Millised on konservatismi, liberalismi ja sotsialismi põhiseisukohad? 12. Võrdle sotsialiste-utopiste ja marksiste. Millised on sarnasused ja millised on erinevused? Sotsialism - utopism Marksism 1)uude ühiskonda jõudmiseks on vaja oma 1)uude ühiskonda jõudmiseks peavad töölised vaateid propageerida ja näidata isiklikku haarama relvad, tegema revolutsiooni, eeskuju haarama kapitalistidelt võimu ja kehtestama proletariaadi diktakduuri 2)tuleviku ühiskond on külluse ühiskond, 2)tuleviku ühiskond on klassideta ühiskond,
lähtusid Russeau ,,loomuliku inimese" teooriast, kus Russeau väitis, et inimkond eksisteeris õnnelikult, kuni tekkis sotsiaalne ebavõrdsus, millest kasvasid välja erinevad pahed. Inimene sünnib maailma puhtana, kuid ühiskond rikub inimese. Prantslased ja sotsiaal-utopismi idee ,,Kuldse ajastu" I periood inimesed olid üksteisele vennad ning üksteisega võrdsed. Võrreldes tulevaste sotsialistidega Venemaal olid prantslased religioossed, tähtis oli ka Jumala idee, harmoonia, utopism. II staadium Kaasaaegse tsivilisatsiooni tekkimine algab sellest, kui suureneb sotsiaalne kontrast, mis toob ühiskonda kurjuse ja pahed, ning muudab ühiskonna kaootiliseks. III staadium uus harmoonia. Fourier: ei ole vaja täielikult sots ebavõrdsust kaotada, on vaja et rikkad vähendaksid kontrasti. Sellest oli Dostojevski ka teatud perioodil vaimustuses. ,,Vaesed inimesed" fooniks on sotsiaalne utoopia. Makar Aleksejevitsi üle naerdakse tööl
Seda eristavad radikaalsed juurutamismeetodid ja stiiliühtsus (saavutatud viimase abil). Sellega teostati avangardi unistus - kogu ühiskondlik elu korraldati ümber samades kunstivormides; kuigi mitte nendes, mida avangard oleks eelistanud. Peale Stalini surma need vormid lagunesid ja sündis nüüdne keskpärane ja eneseusalduseta nõukogude kultuur, põhisuunaks neotraditsionalism (toetub 19. saj kogemusele, aga ka näiteks Ahmatovale ja Bulgakovile). Selle raamides on utopism eksitus. Seega kaasaegne määratlus avangardi ja sotsialistlik realismi kohta oleks "nihilistlik sortsitsemine". Nõukogude Liidus on need mõlemad tabu, nagu häbiplekk. Sealjuures suruvad neotraditsionalistid peale uut kaanonit - usuvad, et on tabanud mineviku tõelise vaimu (avangard uskus, et on leidnud tuleviku tõelise vaimu). Nad on avangardistide peale võimuiha pärast pahased, aga ise tegelikult tahavad sama (lihtsalt erinevates (vanades) vormides ühiskonda ümber kujundada).
EL kujunemis lugu · Euroopas on olnud mitmeid ühendavaid suurvõime: o Rooma impeerium o Saksa Rooma kesiriik o Rootsi Suurriik o Austira Ungari impeerium o Hansaliit · I MS eel vastukaaluks Ameerika Ühendriikidele Mainiti Euroopa Ühendriike, o 1915 Euroopa Ühendriikide loosungid o 1922- Richard Nikolaus von Coudenhove ->Ühtne Euroopa o 1929 Prantsuse peaminister Aristide Briand->Rahvasteliidu koosolekul tõi idee luua Euroopa Liit, mida juhitaks Prantsusmaalt o Utopism-ebavõimalik,kuid ideaalna maailmanägemus · II MS lõppedes toetas SBR ideed luua midagi Euroopa Ühenduse taolist. o 1946 W.Churchill tõi Zürichis mõtte luua Euroopa Ühendriigid o 1948-OEEC(Organisation for European Economic Co-Operation)=Euroopa majandus koostöö organisatsioon) ->Koordineeris Marshalli plaani(USA ...
Kordamine: rahvusriigid ja industriaalühiskond 1. Tööstusliku pöörde positiivsed ja negatiivsed tagajärjed POSITIIVNE NEGATIIVNE Kiirenes ühiskonna areng Jättis tööta käsitöölised, kes pidid nigela palga eest vabrikus töötama tihti ka koos peredega Kättesaadavaks said tarbekaubad Kujunesid uued sotsiaalsed kihid Töölise elu- ja töötingimused paranesid Töötajate elutingimused kehvad Langesid kaupade hinnad Palju tööõnnetusi Soodustus hariduse levik Lõhuti masinaid Tööviljakus kasvas 2. Kes on nimetatud masinate masinate/esemete leiutajad/täiustajad? AURUMASIN J.Watt AURIK R. Fulton VEDUR G. Stephenson BENSIINIMOOTOR C.Benz ELEKTRIKAARAHI - W. Siemens PATAREI A. Volta PIRN T. A. Edis...
Ühiskonna mõtestamine KONSERVATISM Joseph de Maistre: · Konservatismi eestkõneleja · Väitis, et üksikisiku mõistus on mäss ühiskonna mõistuse vastu, viies inimese revolutsiooni teele · Oli veendunud, et inimesi aitab õigel teel hoida usk, mis ongi konservatiivse maailmavaate üheks nurgakiviks Edmund Bruke: · Inglise-iiri filosoof · Andis konservatismi ideede süsteemse esituse · ,,Vastukajad Prantsuse revolutsioonile" (1790) · Bruke'i jaoks oli ühiskond tervik, mis on kujunenud inimpõlvedepikkuse arengu jooksul Konservatiivse maailma põhitõed · Oli mõeldamatu saavutada ümberkorralduste püsivust üksikute väljapaistvate ühiskonnaliikmete jõulise tegevusega · Ühiskonna poliitiline ja majanduslik ülesehitus kujuneb ja areneb aegamööda ja seda tulemuslikumalt, mida vähem on revolutsioonilisi vapustusi · Konservatism ei poolda naistele...
Rahvusvahelised organisatsioonid 9.02.2010 ca 150 lk lisalugemist seminaride asemel (inglisekeelne materjal) – artiklid (International Organisations); eraldi eksam (küsimustikuna lahus) kodune uurimustöö eksam kinniste materjalidega RV organisatsioonide teoreetiline raamistik Kõige üldisem raamistik Realism (neo)Liberalism o idealism (vahel ka utopism) – 20/30ndate liberalism; RV org-idega seotud väga tugevalt; nende arusaamade toel tekitatigi Rahvasteliiga ja hakati igapäevases välispoliitikas realiseerima põhimõtet, et mitte inimene ei ole loomult halb, vaid hoopis institutsioonid on halvad ja tuleb ringi teha; o institutsionaalne liberalism – idealismi tänapäevane vorm; suhtub üsna skeptiliselt riiki, püüab leida midagi muud asemele o sotsiloogiline liberalism – seisukohad, mis ütlevad, et RV suhted toimuv...
10A KLASSI KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE 1) Renessansiaja ilmselt ühe esimese kirjaniku Dante teos, mis koosneb kolmest osast: Põrgust, Puhastustulest ja Paradiisist 2) Novelli, kui kunstilise zanri algataja; Tema novellide allikaks olid rahvajutud 3) Kelle lause see on: ,,Vaid see on väärt nii vabadust kui elu, kes pidevalt neid kätte võitma peab, kes ohte trotsib inimeste seas"? 4) ,,Naeruväärsed eputised" ja ,,Tartuffe". Kes on autor? 5) Dante Algihieri värsivormis kirjutatud teos 6) 18.sajandi valgustaja; Prantsusmaa filosoof; ,,Filosoofiline sõnastik" teose autor. 7) Mustlasnaine, kes pani mehed endasse armuma ja seejärel rikkus nende elud? 8) Prantsuse kirjanik; ,,Carmeni" autor; teosed toetuvad täpsetele seikadele, sisaldavad tähelepanekuid keele või maa ajaloo kohta 9) Mis teosest? Kes on autor? ,,See on ju nii, kui ainult mõista püüad. Küll ennast tervikuks peab sõge inimene, kuid mina tean, et olen osakene sest osast, ...
2. Cicero valitseja kohustustest Kaitsta kodanike huve, ilma omakasuta. Hoolitseda riigi kui terviku eest, mitte soosida ühtesi, muidu tekib mass ja riid. 3. Euroopa poliitiline kriis ning pakutud lahendusvariandid Itaalia sõjad ja pärilusprobleemid, kuhu kaasati Euroopa suurjõud Prantsusmaa ja Hapsburgid, kes omakorda läksid tülli. Sekkusid veel Inglismaa ja Türgi. Sõjardpaavstid Lahendus: Utopism radikaalselt erinev ühiskonnakorraldus, kus puuduvad pärilikud aadlid, tõeline aadellikkus seisneb voorustes. Voorusõpetus Erasmuselt Alternatiivne voorusõpetus Machiavellilt 4. Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid. Erinevused võrreldes Itaalia humanismi traditsioonilise voorusekäsitusega Valitseja eesmärgiks Gloria ja fama(kuulsus) -> vajalik oma staatuse ja riigi säilitamine ja kasvatamine suureks.
8. KLASSI AJALOOEKSAMI PROGRAMM 1. ABSOLUTISM EUROOPAS (õpiku I osast lk 10-13) Mis on absolutism, mis sajandil ja millistes Euroopa riikides (nimeta 3 riiki) see valitses, kuidas absolutistlikke riike valitseti, millised olid absolutismiaja seisused, nende õigused ja kohustu-sed, Louis XIV aeg Prantsusmaal, õukond ja Versailles´ loss. Absolutism on riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutism oli 17. ja 18. sajandil. Näiteks Prantsusmaa, Venemaa ja Rootsi. Absolutistlikke riike valitseti ainuisikuliselt. Valitsejale võis kuulata nõuandeid, kui keegi ei tohtinud talle oma tahet peale suruda. Absolutismiajal oli 3 seisust: I seisus vaimulikud, II seisus aadlikud ning III seisus talupojad ja linlased. III seisus pidi koguaeg maksma makse. Louis XIV ajal jälgis arvukas rahvapolitsei rahva meeleolu ning karistas kuninga tahte vastu väljaastunuid. Õukonda kogunes aadlikke kogu Prantsusmaalt, kus neile anti ...
teenima nende tulu, kes kaitse alla on usaldatud, mitte nende, kellele usaldatud. * hoolitseda riigi kui terviku eest, mitte üht osa kodanikest teise vastu. Muidu mäss ja riid. 3. Euroopa poliitiline kriis ning pakutud lahendusvariandid. * Itaalia sõjad 1494-1559. Itaalia pärilusprobleemid, kaasati Prantsusmaa ja Habsburgid, kes läksid ka omavahel konflikti. Sekkusid ka Inglismaa ning Ottomani Türgi. * Paavstlik dekadents - sõjardpaavstid Alexander VI ja Julius II. 3 lahendust: * Utopism. Thomas More. Radikaalselt erinev ühiskonnakorraldus. Ühisomand, päriliku aadli puudumine, tõeline aadellikus seisneb voorustes. * Erasmus. Klassikaline humanistlik voorusõpetus. * Machiavelli. Alternatiivne voorusõpetus. 4. Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid. Valitseja eesmärk: au ja kuulsus. Selleks vajalik: oma staatuse e. riigi säilitamine ning kasvatamine "suureks". Kõik, mis riiki säilitab ning viib suuruseni, on vooruslik! Seega: mõiste
AJALOO EKSAM 1.ABSOLUTISM EUROOPAS Mis on absolutism, mis sajandil ja millistes Euroopa riikides (nimeta 3 riiki) see valitses, kuidas absolutistlikke riike valitseti, millised olid absolutismiaja seisused, nende õigused ja kohustu-sed, Louis XIV aeg Prantsusmaal, õukond ja Versailles´ loss. Absolutism on riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutism valitses 17.-18. Sajandil Euroopa riikides, näiteks Venemaal, kus valitses tsaar, Türgis, kus valitses sultan ja Prantsusmaal, kus valitses kuningas. Absolutistliku riigivormi peamisteks tugedeks oli ametnikkond ja sõjavägi. Ametnikkonda kuulusid sageli madalama päritoluga inimesed, väikeaadlikud ja linnakodanikud, kelle truuduses võis valitseja kindel olla. Selline ametnike valik aitas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Tänu ametnikkonnale toimis absolutistlik riigikord ka siis, kui seaduslik valitseja oma nooru...
Renessansi enim viljeldud romaaniliik – rüütliromaan. Kangelaste rüütellikkus oli väga lähedane renessansi ideaalile terviklikust inimesest. Ka lihtsalt ajaviitelektüüri. Renessansi romaanide kujutusviis on märksa konkreetsem ja looduspärasem. Uusaja viimase tuntud rüütliromaani autor oli Cervantes – „Persilese ja Sigismunda kannatused“. Taustana ajalooline olustik. Pastoraalromaanid – tegevuspaigad veelgi kaugemal kaasaegsest ajaloolisest elust. Teadlik, kokkuleppeline utopism. Kui rüütliromaanis valitses seiklus, siis pastoraalromaan süübis eelkõige lembeellu. Sageli sees traagiline motiiv. Proosateksti põimitud arvukalt luuletusi. „Celestina“ – algselt teine pealkiri. Põhiosa arvatavasti kirjutas De Rojas. Kirjutatud näidendisarnaselt dialoogis, kuid proosas. Vaadeldud kui dialoogromaani. Võiks sarnaneda keskaegsete moraalijuttudega, kuid Celestina oma kõnedes kinnitab vastupidist: maine armastus tuleb loodusest, loodus on jumala looming
tingimuseks kodanike omavalitsus, s.t. vabadus võõrvõimust Cicero valitseja kohustustest kardinaalvoorused Tarkus Kindlameelsus Mõõdukus Õiglus vältida ebaõiglust, mitte kasutada pettust ja vägivalda pidada sõna kaitsta kodanike huve, unustades omapoolne kasu hoolitseda riigi kui terviku eest Euroopa poliitiline kriis ning pakutud lahendusvariandid Itaalia sõjad pärilusprobleemid, kaasati Euroopa suurjõud, kes omavahel konflikti läksid paavstlik dekadents lahendused: 1) Utopism (T. More) radikaalselt erinev ühiskonnakorraldus. Ühisomand Päriliku aadli puudumine Tõeline aadellikkus seisneb voorustes 2) Klassikaline humanistlik voorusõpetus (Erasmus) 3) Alternatiivne voorusõpetus (Machiavelli) Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid. Erinevused võrreldes Itaalia humanismi traditsioonilise voorusekäsitusega valitseja eesmärk: au ja kuulsus selleks vajalik: staatuse e riigi säilitamine ning kasvatamine suureks
mitte mängida üht osa kodanikest teise vastu. 3. Euroopa poliitiline kriis ning pakutud lahendusvariandid Euroopa poliitiline kriis: · Itaalia sõjad 1494-1559: Itaalia pärilusprobleemid, kaasati Euroopa suurjõud Prantsusmaa ja Habsburgid, kes läksid ka omavahel konflikti; sekkusid ka Inglismaa ning Ottomani Türgi · Paavstlik dekadents: sõjardpaavstid Alexander VI (1492-1503) ja Julius II (1503-13) Lahendusvariandid: utopism (Thomas More: radikaalselt erinev ühiskonnakorraldus, ühisomand, päriliku aadli puudumine); klassikaline humanistlik voorusõpetus (Erasmus); alternatiivne voorusõpetus (Machiavelli). Viimased kaks käitumisjuhendid valitsejale. 4. Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid Valitseja eesmärk au ja kuulsus, selleks vajalik oma staatuse ehk riigi säilitamine ning kasvatamine; kõik, mis riiki säilitab ja suurendab, on vooruslik. Vooruslik ehk
jne. Popkunstiga tegelemine ja huumor oli ka osa selle kriitikast. Kogu keskkond on loodud plastmassi ja plastiku ja uute materjalidega. Aldo van Eyck - oli pessimistlikum kui Smithsonid tuleviku puhul. Ta töötas Amsterdamis ja planeeris väga palju laste mänguväljakuid. Lastekodu projekt - labürindi laadne hoone. James Stirling ja James Gowan tegid koos väga palju hooneid, tegid hooneid täpsemaks ja paljast betooni enam nii palju nad ei kasutanud. Avangard - Utopism, tekkis palju väikseid arhitektuurseid liikumisi, kuulsaim on Archigram - inglise arhitektide rühmitus. Tehnoutopism sidus neid kõiki. Nende inspiratsioon oli Buckminster Fuller, Bucky oli tulevikku näitav positiivne rüütel, võtsid üle mega struktuurid. Yona Friedman - linnade peale tuleb ehitada uus struktuur, kuhu inimesed saavad minna elama, et olemasolev elu jääks all püsima. Mida rohkem üritati Corbusieri vältida, seda rohkem hakkasid ideed sarnastuma Corbusieriga.
Euroopa suurvõimud, Prantsusmaa ja Habsburgid ning Inglismaa ja Türgi sekkusid. Paavstid Itaalias, kes oleksid pidanud olema moraalseks mõõdupuuks selliste sõdade puhul, osalesid hoopis ilmalike valitsejate kombel ise ka ning astusid sõjavägede etteotsa ning olid sageli poliitilises käitumises veel ebamoraalsemad kui mitmed ilmalikud valitsejad. Sellises situatsioonis oli küsimuseks, et kuidas on võimalik üldse ellu jääda ning samal ajal ausust ja õiglust säilitada. Lahendused 1) Utopism Thomas More – vooruslikkus, ühisomand, aadli puudumine. 2) Klassikaline humanistlik voorusõpetus Erasmus ei kaotanud usku sellesse, et klassikaline humanistlik voorusõpetus suudab jätkuvalt inimest paremaks muuta ja kirjutas enda arvates veelgi parema 'valitsejapeegli', mis toob välja kõik need ohud, mis uutes tingimustes valitsejat ohustavad ja seeläbi õnnestub valitsejat moraalseks kasvatada. 2) Alternatiivne voorusõpetus Machiavelli.Pani rõhku hoopis teistsugustele voorustele
- Hoolitseda riigi kui terviku eest, mitte üht osa kodanikest teise vastu. Muidu mäss ja riid. 3) Euroopa poliitiline kriis ning pakutud lahendusvariandid - Itaalia sõjad 1494-1559. Itaalia pärilusprobleemid, kaasati Prantsusmaa ja Habsburgid, kes läksid ka omavahel konflikti. Sekkusid ka Inglismaa ning Ottomani Türgi. - Paavstilik dekadents sõjardpaavstid Alexander VI ja Julius II. 3 lahendust erinevatelt kaasaegsetelt humanistidelt: - utopism. Thomas More ,,Utoopia". Radikaalselt erinev ühiskonnakorraldus. Ühisomand, päriliku aadli puudumine, tõeline aadellikkus seisneb voorustes. - Erasmus ,,Kristliku printsi kasvatamine" klassikaline humanistlik voorusõpetus. - Machiavelli ,,Valitseja" alternatiivne voorusõpetus. Viimased kaks samast zanrist: käitumisjuhis valitsejale. Kirjutatud samal eesmärgil (saada õukonnas tööd). 4) Machiavelli voorusõpetuse põhiprintsiibid Valitseja eesmärk: au ja kuulsus
Hoolitseda riigi kui terviku eest, mitte mängida üht osa kodanikest teise vastu. Muidu mäss ja riid. 3. Euroopa poliitiline kriis ning pakutud lahendusvariandid Itaalia sõjad 1494-1559. Itaalia pärilusprobleemid, kaasati Euroopa suurjõud Prantsusmaa ja Habsburgid, kes läksid ka omavahel konflikti. Sekkusid ka Inglismaa ning Türgi Paavstlik dekadents: sõjardpaavstid Alexander VI (1492-1503) ja Julius II (1503- 13) Lahendused: · Utopism. Thomas More "Utoopia" 1516. Radikaalselt erinev ühiskonnakorraldus. Ühisomand, päriliku aadli puudumine (virtus vera nobilitas - tõeline aadellikus seisneb voorustes) · Klassikaline humanistlik voorusõpetus. Erasmus "Kristliku printsi kasvatamine" 1516 · Alternatiivne voorusõpetus. Machiavelli "Valitseja" 1513 (ilmus 1532) 4. Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid. Erinevused võrreldes Itaalia
EUROOPA IDEEDE AJALUGU METODOLOOGILISED KÜSIMUSED 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Kanooniline ehk tekstuaalne meetod(A.Lovejoy) ideed on tsüklilised, ei ole progressi, probleemid on universaalsed ja ideed ajatud; ideoloogiad tulenevad ,,ideedeühikutest"; autori uurimine pole oluline, väidete tähendus on leitav tekstist endast. Kontekstuaalne meetod(Cambridge'i koolkond) leidsid, et peab uurima mitte ainult , mida autor väidab, vaid MIKS ta väidab; oluline on ajalooline kontekst ja keelelised piirangud. Teooria seos praktikaga: ideoloogid tegelevad legitimeerimisega, kasutusel on normatiivsed mõisted, mis ideoloogid uue sisuga täidavad, innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja. ÕNN 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Antiikfilosoofid nõustusid, et ilma vooruseta ei ole õnne. Platon väitis esialgu, et ainult voorusest õnneks ei piisa, hiljem jõudis järeld...
* hoolitseda riigi kui terviku eest, mitte üht osa kodanikest teise vastu. Muidu mäss ja riid. Rooma kodusõdade põhjus: rahvameelsus või rahameelsus. 3. Euroopa poliitiline kriis ning pakutud lahendusvariandid. * Itaalia sõjad 1494-1559. Itaalia pärilusprobleemid, kaasati Prantsusmaa ja Habsburgid, kes läksid ka omavahel konflikti. Sekkusid ka Inglismaa ning Ottomani Türgi. * Paavstlik dekadents - sõjardpaavstid Alexander VI ja Julius II. 3 lahendust humanistidelt: * Utopism. Thomas More "Utoopia" 1516. Radikaalselt erinev ühiskonnakorraldus. Ühisomand, päriliku aadli puudumine( tõeline aadellikus seisneb voorustes). * Erasmus. Klassikaline humanistlik voorusõpetus. "Kristliku printsi kasvatamine" 1516. * Machiavelli. Alternatiivne voorusõpetus. "Valitseja" 1513 (ilmus 1532). Viimased 2 samast zanrist: käitumisjuhis valitsejale. 4. Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid. Valitseja eesmärk: au ja kuulsus. Selleks vajalik: oma staatuse e. riigi
Holbein noorem portreemaalid selle aja silmapaistvatest inglastest. · Kuulsaim humanist Inglismaal Thomas More, kes süvenes antiikautorite töödesse. Otsis ideaalset riiki, kirjutas ta teose ,,Utoopia": kirjeldab reisi kujutluslikule Utoopia saarele eraomandi puudumine, ühisomand, kõikidele kohustuslik töö, hindas eelkõige käsitööd. Teos pani aluse ühiskonnakäsitluses uuele suunale utoopiline sotsialism e. utopism. KONFLIKT PAAVSTIVÕIMUGA · Piiramatu võimu saavutamiseks tuli ületada Roomast juhitud katoliku kiriku vastuseis. · Yorki peapiiskop, paavsti legaat, lordkantsler- Thomas Wolsey. Nn Teine Kuningas. Katolik kirik: suured maavaldused; Inglismaa maksis Rooma paavstile makse. · Konflikt: Henry VIII ümberkorraldus oma perekonnaelus. · Abiellus Araagoni printsessi Katariinaga kindlustas Inglismaa & Hispaania häid suhteid. Katariina oli aga
Punk rock Punk rock Stilistiline päritolu psühhedeelne rock, pub rock, garage rock, proto- Punk rock on 1970. aastate keskel tekkinud rock- punk muusika stiil, mille iseloomulikud esindajad on Kultuuriline 1970. aastad USA, ansamblid Ramones, Sex Pistols, The Damned ja päritolu Suurbritannia ja Austraalia. The Clash. Instrumendid vokaal, kitarr, basskitarr, Väljendit punk kasutatakse ka sellega tihedalt löökriistad seotud subkultuuri kohta. Populaarsus ...
Cervantes ise on uusaja viimase tuntud rüütliromaani autor, see on ,,Persilese ja Sigismunda kannatused". · Keskaja rüütliromaaniga võrreldes on renessansi oma kujutusviis konkreetsem, looduspärasem. Leidub nii meelelisust kui maist erootikat. · Renessanss hoidis alal ideaalsuse ulma eriliselt pastoraalromaanidega, kuigi neid oli suht vähe. See zanr väljendas pigem arisokraatliku vähemuse maitset ja ideaalide kujutlusi. Teadlik, kokku lepitud utopism. Lembeellu süüvimine, armastuse nukrus ja valu, traagiline motiiv. · Lamburiteema oli toonud renes. Proosaromaani Boccaccio, kuid suurmoe algatas J. Sannazaro ,,Arkaadia". Nii proovisid samalaadset asja viljeleda veel Jorge de Montemayor, Cervantes, Philip Sidney, Lope de Vega, John Lyly (viimane lõi lillelise ja iluseva stiili mida hakati nimetama eufismiks tal oli teos ,,Eupheus ehk Teravmeelsuse Anatoomia").
3. Euroopa poliitiline kriis ning pakutud lahendusvariandid 1494-1559 toimusid Itaalia sõjad, põhjuseks Itaalia pärislusprobleemid. Nendesse kaasati Euroopa suurmõjud Prantsusmaa ja Habsburgid , kes läksid ka omavahel konflikti. Sekkusid Inglismaa ja Türgi. Sellistes oludes langes ka moraal ning paavstide tase nn sõjardpaavstid Alexander VI (1492-1503) ja Julius II (1503-13). Reformatsioon sai ususõdade mõõtme. Humanistid pakkusid kolm erinevat lahendust: 1. Utopism. Thomas More "Utoopia" 1516. Radikaalselt erinev ühiskonnakorraldus (tekitatakse visioon hoopis teistsugusest maailmast). Ühisomand, päriliku aadli puudumine (virtus vera nobilitas - tõeline aadellikus seisneb voorustes) 17 2. Klassikaline humanistlik voorusõpetus. Erasmus "Kristliku printsi kasvatamine" 1516 3. Alternatiivne voorusõpetus
EUROOPA IDEEDE AJALUGU (2.loeng) EUROOPA IDEEDE AJALOO PERIOODID Üldiselt : antiikaeg, keskaeg, renessanss-humanism, barokk, valgustus (18.sajand), romantism Moraalifilosoofia üldine areng Objektivism iseloomustab antiik- ja keskaega Subjektivism iseloomustab varauusaega ja uusaega I. Taylor : arusaamas kõlbelisest käitumisest toimub pööre sissepoole ,,Loomuõigus" kui moraaliteooria alus. Antiik- ja keskajal tähendas jumala loodud maailmakorda. Hiljem hakati vaatama seda inimese loomusena (skeptiline/optimistlik inimesepilt). Mis on hea elu? (õnn) Antiigi nägemus : objektivistlik hea elu (eudaimonia) Platon : häälestumine kosmilise korra järgi, kirgede allutamine Aristoteles : loomutäiusele püüdlemine, saavutatav polises. Augustinus : reflektiivne pööre, ülim hüve tuleneb jumalast, aga jumal pole inimeseväline ning inimene peab...
3. Euroopa poliitiline kriis ning pakutud lahendusvariandid Euroopa poliitiline kriis al. 1494: · Itaalia sõjad 1494-1559. Itaalia pärilusprobleemid, kaasati Euroopa suurjõud Prantsusmaa ja Habsburgid, kes läksid ka omavahel konflikti. Sekkusid ka Inglismaa ning Türgi · Paavstlik dekadents: sõjardpaavstid Alexander VI (1492-1503) ja Julius II (1503-13) Lahendus kriisisituatsioonis? · 3 erinevat retsepti 3-lt kaasaegselt humanistidelt: · Utopism. Thomas More "Utoopia" 1516. Radikaalselt erinev ühiskonnakorraldus. Ühisomand, päriliku aadli puudumine (virtus vera nobilitas - tõeline aadellikus seisneb voorustes) · Klassikaline humanistlik voorusõpetus. Erasmus "Kristliku printsi kasvatamine" 1516 · Alternatiivne voorusõpetus. Machiavelli "Valitseja" 1513 (ilmus 1532) 4. Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid 20
kellele on usaldatud. Hoolitseda riigi kui terviku eest, mitte mängida üht osa kodanikest teise vastu (nii tulemuseks mäss ja riid). 3. Euroopa poliitiline kriis ning pakutud lahendusvariandid. Itaalia sõjad 1494-1559. Itaalia pärilusprobleemid, kaasati Euroopa suurjõud Prantsusmaa ja Habsburgid, kes läksid ka omavahel konflikti. Sekkusid ka Inglismaa ning Türgi. Paavstlik dekadents: sõjardpaavstid Alexander VI ja Julius II. Lahendus: a. Utopism. Thomas More "Utoopia" 1516. Radikaalselt erinev ühiskonnakorraldus. Ühisomand, päriliku aadli puudumine (virtus vera nobilitas - tõeline aadellikkus seisneb voorustes). b. Klassikaline humanistlik voorusõpetus. Erasmus "Kristliku printsi kasvatamine" 1516. c. Alternatiivne voorusõpetus. Machiavelli "Valitseja" 1513 (ilmus 1532) 4. Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid. Erinevused võrreldes Itaalia
Uurib sotsioloogiliselt inimeste harjumusi ja sissetulekuid. Majanduslikus võrdsuses on oluline roll kõikidel kapitalidel – oluline pole muretseda, kellele kuulub labidas, vaid kõik kapitalid peavad võrdselt jaotuma. Nii jaotades luuakse uued rikkused. Räägib kultuuri- (kaotaja võidab) ja majandusväljast (võitja võidab). Need on erinevad. See, kes on võimalikult omamoodi, tuleb esile. Tugeb kultuuriväli teeb maailma sidusamaks. 16. Utopism ja visionäärid. Morus ja Campanella. Toynbee ja Spengler. Kapitalismi probleemid. Globaliseerumine. Individualism ja kapitalismi kultuurilised vastuolud. Daniel Bell. Charles Taylor. Utopistlik sotsialism on koondnimetus varastele sotsialistlikele õpetustele. Termini utopistlik sotsialism võttis kasutusele Karl Marx, seda on kasutanud ka temale järgnenud sotsialistlikud mõtlejad.Varajased sotsialistlikud või sotsialismile
(1503-13) Niccolo Machiavelli (1469-1527) Lahendus kriisisituatsioonis? 1498-1512 Firenze vabariikliku valitsuse 2. kantsler, dipl. missioonid 3 erinevat retsepti 3-lt kaasaegselt humanistilt: 1512 Medicite restauratsioon, M. vangistati, seejärel “asumisel”. 1513 Utopism. Thomas More “Utoopia” 1516. Radikaalselt erinev “Valitseja” (ilmus 1532). Pühendatud võimu taastanud Giuliano di Medici’le ühiskonnakorraldus. Ühisomand, päriliku aadli puudumine (virtus vera nobilitas 1531 “Discorsi e. arutlus Titus Liviuse Rooma ajaloost” – tõeline aadellikus seisneb voorustes) Vastandlikud hinnangud ajaloos: kurat või „kuradi advokaat“?
Autorid lasevad rüütliromaani kangelase teekonna taustana näha ajaloolist olustikku, mis aga ei mõjuta kangelasi, kes säilitavad oma ideaalsuse teose algusest lõpuni. Kangelastel pole aega nukrutsemiseks. Põhitegevus keerleb rüütlite seikluste ümber. Pastoraalromaanid viisid tegevuspaigad kaasaegsest ajaloolisest elust kaugemale. Neid ei viljeldud massiliselt, pigem oli tegu aristokraatliku vähemuse maitse ja ideaalsete kujutelmadega. Pastoraalromaan oli teadlik, kokkuleppeline utopism. Pastoraalromaanis oli juttu armastusest. Kangelased pajatasid sageli armastuse nukrusest ja valust, tuues sisse traagilise motiivi. Pastoraalromaanid olid lüürilis-tundelise kallakuga proosateksti põimiti palju luuletusi, aga ka proosa ise oli lüüriline. Kujundeid võeti antiikmütoloogiast. Kuigi rüütli- ja pastoraalromaanide idealiseeriv suund oli renessansis mõjukas, tekkisid juba vararenessansis realistlikku romaani jooned
36. Feminism ja teooriad. Feminism ja dekonstruktsioon. Feminism ja psühhoanalüüs. 37. Karl Marx 38. Marksistlik esteetika. Ideoloogia ja kunsti vahekorrad. Adorno esteetika individuaalsuse kaitsel. Foucault. Bourdieu. 39. Eagleton ja Jameson. Postmodernism kui hilise kapitalismi kultuuriline pealisehitus. Frankfurdi koolkonna uusimad teoreetikud. 40. Individualism ja kapitalismi kultuurilised vastuolud. Daniel Bell. Charles Taylor 41. Utopism ja visionäärid. Morus ja Campanella. Toynbee ja Spengler. Kapitalismi probleemid. Globaliseerumine. 42. Kuidas muutsid kunsti tegemise ja vastuvõtmise praktikaid strukturalism ja semiootika. Poststrukturalism. Dekonstruktsioon. 43. Postmodernism. Teooriad. Hüperreaalne kogemus. LyotardI lõppematu avangardi kontseptsioon. 44. Pragmatism. Peirce, James. Richard Rorty. 45. Analüütilise filosoofia juured. Empirism. Positivism. Frege. Viini ring
valitsevad. Tuleb säilitada õiglus ja ausus, pettust ja vägivalda mitte kasutada. Hoolitseda riigi kui terviku eest, mitte mängida üht osa kodanikest teise vastu, muidu mäss ja riid. 3. Euroopa poliitiline kriis ning pakutud lahendusvariandid Itaalia sõjad 1494-1559, pärilusprobleemidest välja kasvanud tüli, kuhu kaasati Euroopa suurvõimud, ka sõjardpaavstid. LAHENDUSED: 1) Utopism, Thomas Moore ,,Utoopia" radikaalselt erinev ühiskonnakorraldus, kus puudub pärilik aadel, aga eksisteerib ühisomand. 2) Klassikaline humanistlik voorusõpetus, Erasmus - kristlik valitseja peab valitsema rahva nõusolekul. Nõusoleku saab vaid siis, kui rahvas kuningat armastab. Pärilikus monarhias ei saa valida kuningat, aga teda saab kasvatada, seega on oluline leida printsile õiged õpetajad. Valitsemisel tuleb lähtuda Cicero valitsejaideaalist, juhinduda humanistlikest
kes oli sageli poliitilises käitumises ebamoraalsemad kui mõned ilmalikud valitsejad. Küsimus oli, kuidas on võimalik ellu jääda ja samal ajal ausust ja õiglust säilitada? Cicero: ausus ja õiglus viivad alati parema tulemuseni. See seisukoht tundus olevat liiga entusiastlik. Lahendus kriisisituatsioonis? Moraalse paanika olukord (kaos maailmas) · 3 erinevat retsepti 3 kaasaegselt humanistilt (16. sajandi algus) · Utopism. Thomas More "Utoopia" 1516. Radikaalselt erinev ühiskonnakorraldus. Tahtis näidata, et on olemas alternatiiv kaasaegsest elukorraldusest. Tänu sellele alternatiivile on inimesed automaatselt vooruslikud, nad ei saagi voorusetult käituda. More uskus, et ühiskonna korraldus ongi probleemiks, miks inimesed käituvad mitte vooruslikult. Ühisomand, päriliku
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 momente industriaalmajanduslikus arengus, mis omakorda aitasid ära hoida seda lõpliku revolutsiooni, mida Marx ennustas. Marx aga kindlasti mõjutas oma õpetusega hilisemaid arenguid. Saksa filosoofiline traditsioon Immanual Kant (1724-1804) arendas filosoofias uut suunda (idealism), mis eemaldus rationalismist. See idealism ei ole utopism, romantism või naivism, vaid filosoofia, mis väidab, et tunnetuslik maailm kui selline on osaliselt või täielikult vaid teatud ideede konstruktsioon. Me kogeme kõike vaid nii, nagu meie ise seda ette kujutame, inimene kui subjekt on maailmast kui objektist eraldatud ning ei suuda maailma hõlmata (ratsionalism ja empirism väitsid vastupidi, et suudab küll). Saksa idealistid leidsid, et mõistus on subjektiivne ning meie arusaam maailmast kujuneb tahes-
Osad teoreetikud on väitnud, et tegelikult tegelevad poliitikud kõige rohkem planeerimisega. Samas erineb nende tegevus aga oluliselt planeerijate omast. Planeerija on erialaspetsialist, kes töötab planeerimisküsimustega, valmistades ette otsuse eelnõusid, mille suhtes otsustaja (poliitik) peab seisukoha võtma ning vajadusel kinnitama ja mille haldusaparaat peab siis ellu viima üldsuse hüveks. 201. Füüsilise planeerimise ajalugu: utopism, reformism, urbanism, aedlinna idee, modernismi ideede mõju kaasaegsele elukeskkonnale nii linnas kui maal. Territoriaalplaneerimine ehk füüsiline planeerimine Ajaloolisest traditsioonist tulenevalt käsitletakse kahemõõtmelise territoriaalplaneerimisena ka seda osa ühiskonnaplaneerimisest, mis käsitleb looduslike ja kultuuriliste territoriaalsete ressursside olemuse, seisundi ja kasutuse analüüsi, nende ressursside edaspidiste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
