Keskaja ja vararenessansi kirjandus Keskaja ja vararenessansi kirjanduse all mõistame sõnakunsti, mis on Euroopas loodus u 4. või 5. sajandist kuni 14. sajandi lõpuni. See ajastu tekkis esialgu Rooma impeeriumi vallutanud barbarite rajatud riikides, hiljem ka mujal Euroopas, kestis feodalismi kõrgeima arengutaseme perioodini. Koolides õpetati neid distsipliine, mille määras kirik. See tähendab seitset vaba kunsti, mis olid triivium- grammatika, retoorika, dialektika ja kvadriivium- geomeetria, aritmeetika, astronoomia, muusika. Keskajal tekkisid senini ainuvalitseva antiikse kreeka- ja ladinakeelse kirjanduse asemele rahvuskeeled. Keskajal jätkub küll ka ladinakeelse kirjanduse traditsioon, aga see kaotab sajandite vältel oma tähtsuse. Varasemas keskaegses kirjanduses saab eristada kolme komponenti: rahvaloomingulised traditsioonid, antiikkirjanduse järelmõjud ja kirjalik kirjasõna. Kõige olulisem neist oli rahvaluule. Kõige viljakamak...
saj Prantsusmaal tsüklilised müsteeriumid.Neist varaseim "Vana Testamendi müsteerium." 2. Miraaklid.Teemaks apostlite ja jumalaema imeteod.Neisse põimiti ajaloolisi legende, kasutati rüütliromaanide seiklusi ja fantaasiat.. 3. Moralitee.Õpetlik näidend allegooriliste tegelastega. 4. Farsid.Koomilised olustikulised lühinäidendid.Kindlad tegelastüübid.Näit.patune munk,hooplev palgasõdur,truudusetu abielunaine jt. 5. Sotiid ehk narrimängud. Teemad. 1. piibliteemad 2. ajaloolised legendid 3. rüütliromaanide seiklusmotiivid 4. õpetlikud lood Tähtsus. 1. Ladina keelelt mindi üle rahvuskeelele. 2. Näitlemisest võtsid osa tavalised linnakodanikud. 3. Draama muutus vähehaaval rahvalikuks lõbustuseks. 8. Dante Alighieri Looming 1. Esikteos "Uus elu," milles Dante jutustab proosas ja värssides oma noorusest ja armastusestBeatrice vastu
Roomas, hoolimata näitekirjanike püüetest piirdusid teatrietendused peamiselt rahva naerutamise ja lõbustamisega ega käsitlenud kreeka draama kombel olulisi maailmavaatelisi ja kõlbelisi probleeme. Et sellised näitemängud haritumat ja nõudlikumat publikut ei rahuldanud, hakkas osa autoreid kirjutama näidendeid ainult lugemiseks. Keskajal võrreldes antiigiga oli draama märksa algelisem, näidendite zanriteks olid müsteeriumid, miraaklid ja moraliteed ning ka farsid ja sotiid. Kuid neis puudus tõeline meistritöö. Renessanssi ajal oli draama areng ka märksa aeglasem, kui teiste kirjanduslikke zanrite oma. Varaseim uusaegne draama kujuneb välja alles renessanssi loojangul, XVI sajandi lõppveerandil kahes Lääne-Euroopa maas Inglismaal ja Hispaaanias, teistes Euroopa maades, sealhulgas Prantsusmaal,nihkub rahvusdraama teke renessansile järgnevasse aega. Ja alles XVII sajandil, kui kodanlik kultuur tungib jälle keskaja kultuurile, tekib
Rutebeuf'i ,,Miraakel Theophile'ist" esimene saatana ja inimese lepingu kujutis. · Moraalitee õpetlik näidend enamasti allegooriliste tegelastega. · Farsid jämekoomilised olustikulised lühinäidendid; kindlad tegelaskujud: patune munk, hooplev palgasõdur, truudusetu abielunaine jt. 6 Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini · Sotiid narrimängud, mille teksti kohati improviseeriti. Nalja ja jandi taha sai peita isegi teravat poliitilist satiiri. · Farsid ja sotiid on väga sarnased hilisema itaalia renessansi populaarse commedia dell'arte'ga. François Villon · Kuigi elas hiljem kui Dante, Boccaccio ja Petrarca, oli ta looming renessansi-ideedest puutumata. (100-aastase sõja tõttu oli prantsusmaa ajast maas)
jumalaema imeteod. Rutebeuf ,,Miraakel Theophile'ist" oli I saatana ja inimese lepingu kujutis, mis pani aluse ,,Doktor Faustusele". Moraalitee allegooriliste tegelastega õpetlik näidend. Farss jämekoomiline olulistikuline lühinäidend, komöödia alaliik. Seal on kindlad tegelaskujud, nt patune munk, hooplev palgasõdur, truudusetu abielunaine. Sotii narrimäng, mille teksti osaliselt improviseeriti. Nalja ja jandi taha peideti teravat poliitilist satiiri. Farsid ja sotiid sarnanevad hilisema itaalia renessansiajal populaarse commedia dell'arte'iga. Kirjandus keskaegses linnas. 13.saj hakkas linnades kujunema rüütlikirjandusega võrreldes lihtsam ja rahvalähedasem kirjandusliik, mis esitas tugevneva III seisuse ehk keskklassi (kaupmehed, käsitöölised) maailmavaadet. Kui varasemal keskajal oli haridus aadelkonna ja vaimulike eesõigus, siis ülikoolide tekke järel hakkasid ilmalikud teadused vähehaaval kiriku mõju alt väljuma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
