Frank Sumberg JALGPALLI SUURKUJUD Referaat Õppeaine: Informaatika Terviseteaduste ja Spordi Instituut Kehakultuur-1 Tallinn 2011 Sisukord: 1 Sissejuhatus: Nii nagu spordis üldse, on ka jalgpallimaailmas sõna ,,suur" liigsest tarvitamisest ära kulunud ja esialgse väärtuse kaotanud. Tuhandete jalgpallurite võimeid ja vilumust on iseloomustatud kõikvõimalike ülivõrretega
Karin Kilumets 11b ELULOOD Jakob Hurt Jakob Hurt sündis 22. Juulil 1839. aastal Põlva kihelkonnas Vana-Koiola vallas Himmaste külas Lepa talus. Tema isa Jaan oli kooliõpetaja. Kodust sai ta valju usulise kasvatuse ning omandas harjumuse ja tahte kõvasti tööd teha. Haridusteed alustas ta Põlva kihelkonnakoolis 1849. aastal. 1853-1854 õppis Hurt Tartu kreiskoolis ja järgnevad kolm aastat Tartu gümnaasiumis. 1859-1864 õppis ta Tartu ülikooli teoloogiateaduskonnas. 1865-66 töötas Hurt koduõpetajana Hellenurmes, 1868-72 Kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetajana. 1872-80 oli ta Otepää koguduse õpetaja ja 1880-1902 Peterburi eesti Jaani koguduse õpetaja, on töötanud ka Peterburis gümnaasiumiõpetajana. Andekale ja töökale noormehele pakkus ainelist abi kooliinspektor C.Oetell, kelle tütr...
,,Ajaloo suurkujud. Tsivilisatsiooni lühike ajalugu antiikajast kuni uusaja koiduni" Will Durant Tegemist on maailmakuulsa kultuuriloolase Will Duranti postuumselt ilmunud raamatuga, mis tutvustab lühidalt ja ladusal moel maailma ajaloo silmapaistvamaid isikuid Egiptusest uusaja Euroopani. Neli aastat enne surma alustas Pulitzeri preemia võitnud Will Durant tööd raamatuga, mis jäi tal viimaseks. Varem oli ta koos oma naise Arieliga välja andnud paljukiidetud raamatusarja ,,Tsivilisatsioonide ajalugu", mille lühikokkuvõtteks võibki pidada alles hiljuti avastatud ja avaldatud raamatut ,,Ajaloo suurkujud". Selles avaneb värvikas galerii isiksustest, kes on olulisel määral kujundanud maailma ajaloo palet: Konfutsiusest Kristuseni, Sokratesest Shakespeare'ini, Periklesest Lorenzo de Medicini. Hiilgava ajaloo populariseerijana suudab Will Durant pakkuda nauditavat lugemist kõigile neile, kel h...
Sürrealism Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1 Lähtealused........................................................................................4 2 André Breton.........................................................................5-6 3 Salvador Dali......................................................................................................7 4 Charles Baudelaire......................................................................................................8-9 4.1 Elukäik...............................................................................................................8 4.2 Looming..............................................................................................8-9 5 Arthur Rimbaud......................................................................................
· Tööstuse areng ~ eestlased kolivad linna · Raudtee-ehitus ~ paremad liikumisvõimalused 2) Poliitilised põhjused: · Balti erikord · Pärisorjusest vabanemine ~ passiseadus ~ haridustaseme tõus · Vallakogukonna teke · Eesti soodne geopoliitiline asukoht 3) Kultuurilised eeldused: · Estofiilide tegevus · Tartu ülikooli taasavamine · Koolisunduse sisseviimine ~1850. aasta oli eestis 1000 külakooli (100 kihelkonnakooli) Ärkamisaja suurkujud I Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) · Seltsitegevus 1865. asutas Vanemuise Osales EÜS-I ,,Kalevipoja" -õhtutel · Ajakirjanduses 1857 ,,Perno Postimees" 1864 ,,Eesti Postimees" · Koorilaulu propageerimine Kirjutas laulutekste 1869.a juunikuus (16-18) esimene laulupidu II Jakob Hurt (1839-1907) · Seltsitegevus 1872-1881 EKS president Osales ,,Vanemuise" seltsi tegevuses
,,Realism ja Eesti rahvusliku kunsti algus" Realism kunstivallas on 19.sajandi esimesel poolel G. Courberti rajatud maalistiil, mis tekkis Prantsusmaal. See on kunstivool, mis taotleb ümbritseva, maalitava tõetruud ilustamata kujutamist. Realismi viljeleti kogu Euroopas ja ka Venemaal 19. sajandi lõpuni. Selle kunstivoolu tähe all sündis ka eesti rahvuslik kunst. Varasemal ajal andsid tooni siin elavad sakslased. Esimesi silmapaistvaid kunstnikke Eestis olid Johann Köler, kes töötas peamiselt Peterburis. August Weizenberg, kes oli esimene skulptor, kõige akadeemilisemat laadi kunstnik, modelleeris põhiliselt mütoloogia ja allegooria teemat ning eesti muistendeid. Põhilise materjalina kasutas marmorit. Kõige realistlikumat laadi kunstnik, skulptor oli Amandus Adamson. Teda huvitas eesti mütoloogia ja rahvaluule. Tuntuks sai suurte monumentide loojana, kuid lemmikmaterjaliks oli pirnipuu. Realismi ajal ka...
Eesti rahva suurkujud- Andrus Kivirähk Sisukord: Andrus Kivirähki elust üldiselt Teosed Meedias Miks on Andrus Kivirähk suurkuju? Perest ja muud infot Kasutatud kirjandus Andrus Kivirähki elust üldiselt Andrus Kivirähk sündis 17. augustil, aastal 1970. Ta on tuntud eesti kirjanik, nii täiskasvanute, kui ka laste seas. Ta õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Tal on kolm last ja naine. Hetkel töötab ta Eesti Päevalehes. Ta on lavastanud näidendeid ja olnud stsenarist filmis ,,Lepatriinude jõulud". Andrus Kivirähk on saanud palju kultuuripreemiaid, näiteks Lutsu huumoripreemia ning parima lastekirjaniku preemia. Aastast 1996 on Kivirähk olnud kirjanike liidu liige. Andrus Kivirähk alustas humoristlike juttudega ehk humoreskidega 15 aastaselt. Kuulsaks sai ta 1990. aastate algul, Ivan Orava lugudega Pühapäevalehes. Ta tõstis eesti kirjanduse uuele tasemele. Ta tõi eesti kirjandusse täiesti uue huumori. Tema uus absurdne huumor lükkas ...
Albert - 1199-1229 Liivimaa piiskop, Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja juht A. Possevino- oli itaalia vaimulik ja paavsti legaat Põhja-Euroopas. Possevino juhtis sealset vastureformatsiooni A. & A. Virginius -kirikuõpetajad, tõlkisid esmakordselt eesti keelde ja kirjastasid "Wastse Testamendi" August II Tugev-oli Poola kuningas 1697 kuni surmani. Ta oli ka Saksimaa kuurvürst aastail 16941733. Oli kehaliselt tugev kuid riigiasjadega hakkama ei saanud. A.W. von Hupel-Põltsamaa pastor, viljakas literaat, kirjutas oma kaasjast palju, osales ka raamatute levitamises, ja lugemisseltside moodustamises, koos Wildega ajakiri Lühike Õpetus Aleksander I- 1801 võimule tulnud keiser,oli valmis Baltikumi sotsiaalmajanduslikke olusid muutma.Kinnitas talurahvaseadused Berthold - 1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198 aastal, hukkus esimeses lahingus B. von Dreiben-Liivim ordumeister,kes lasi 1343a 4.mail kutsuda Pai...
Kool Kursus Enda nimi RENESSANSS REFERAAT Juhendaja: nimi Valga 2008 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................3 Renessanss........................................................................4 Renessanss kirjanduses.........................................................5 Renessanss muusikas............................................................6 Renessanss kunstis...............................................................9 Kokkuvõtte.......................................................................11 Kasutatud kirjandus..............................................................12 Lisa1 Pildid.......................................................................13 2 Sissejuhat...
2E. Eduard Wiiralt ja Evald Okas eesti graafika suurkujud Retsensioon Käisin 10.aprillil Kuressaare Raegaleriis Eduard Wiiralti ja Evald Okase kunstinäitust vaatamas. See näitus algas juba 8.märtsil ning kestab 28.aprillini. Oma kunstikogusid näitavad seal Mart Maastik ja Marek Kokk. Eduard Wiiralt (18981954) sündis Robidetsi mõisas, Peterburi maakonnas 20. märtsil.Viiralt õppis Tallinna Tööstuskunsti Koolis Nikolai Triigi juhtimisel ja Tartu Kõrgemas
“Üksinduse poeetika prantsuse kirjanduses” Kuigi prantsuse luuletaja Francois Villon (u 1431 – u 1465) elas hiljem kui itaalia vararenessansi suurkujud Dante, Boccacio ja Petrarca, oli tema looming renessansi ideest veel puutumata. Hoolimata ümbruse keskaegsusest paistab luule ometi silma oma aja piire ületava individuaalsusega, mis teeb temast moodsa prantsuse luule eelkäija. Villoni poeetilise pärandi moodustavad kaks luuletsüklit:”Värsid” ehk “Väike testament” (1456) ja “Suur testament” (1461). Keskaegse kirjanduse jaoks ei olnud isikuväärtust ega idividuaalsust. Villoni kirjanduses see isiklikkus aga sünnib
Renessanss Koosta ise viis küsimust, mis võtaksid kokku renessansiajastu muusika olulisemad aspektid: 1) Mida tähendab renessanss ja kus see alguse sai? 2) Kes olid tuntumad suurkujud sellel ajastul? (2) 3) Mis sündis 14. sajandil ja millega seda võrreldi? 4) Mis pille kasutati? 5) Mis arenes välja seoses usupuhastusega 16. sjandil? Milline on sinu arvates renessansiajastu muusika ja mille poolest see erineb keskaja muusikast? Iseloomusta seda kuulatud palade põhjal. Keskajal kasutati ainult löökpille ja häälitsusi. Renessansiajastul aga tekksid kaunid meloodiad mõndade silpidega. Leia õpitu (ka teistes õppeainetes) põhjal tõestusi viitele, et
Tänapäeva maailma kujundus antiiktsivilisatsiooni põhjal Meie ühiskonda mõjutavad paljud erinevad asjaolud, aga just eelkõige saame öelda, et need on olnud meie kaugest minevikust, antiiktsivilisatsioonidest tulnud suurkujud. Näiteks paljud suured Kreeka filosoofid: Sokrates, Platon ja Aristoteles. Platoni õpetuse järgi eksisteerib täiuslik ideemaailm, materiaalne maailm on vaid selle ebatäiuslik kajastus, ehk siis ta arvas et kuskil on olemas see ideaalne maailm, kus on kõik võimalik, aga ainuke asi oli see et reaalselt polnud jõutud kuskile selle poole. Tänapäeval on täpselt sama moodi, igal riigil meil siin on olemas oma ideaalne kujutlus meie meeilmast, aga
Realismi eesmärgiks oli kujutada elu nii nagu see tegelikult on. Ilma liialdusteta ja ilustusteta. St eelkõige vastuseisu romantismile. Realismi äärmuslik suund oli naturalism, mis kirjeldab elu pahupoolt : viletsust, pahelisi instinkte, kuna need pidid paremini tõde esindama. Realism arenes kõige intensiivsemalt Prantsusmaal (Stendhal, Balzac), Inglismaal(Dickens, Thackery, õed Bronted) ja Venemaal (Tolstoi, Dostojevski, Gogol). Realistliku kirjanduse suurkujud olid eelkõige suured individualistid. Nad kujundasid oma individuaalse stiili. Domineerivaks zanriks oli realistlik romaan.
Kas valida Hamleti või Fausti tee? William Shakespeare'i ,,Hamlet" ja Johann Wolfgang Goethe ,,Faust" mõlemad on kirjanduse suurkujud ning nendest räägitakse palju ning võrreldaks üksteisega, et kumb väis parema tee. Nii Faust kui ka Hamlet otsisid elu mõtet. Hamlet leidis elu mõtte enesest kiiremini ülesse kui Faust- Faustil läks natuke kauem aega. Kui mina saaksin valida kas olla Hamlet või Faust, siis ma valiksin Fausti. Öeldakse, et nad on väga sarnased, kuid neil on ka erinevusi päris palju. Fausti tee valiksin ma sellepärast, et Faust kandis alati vastutust oma tegude eest, ei varjanud
Eesti Kirjanike Kooperatiiv Eesti Kirjanike Kooperatiiv oli aastatel 1950-1994 Lundis tegutsenud kirjastus. EKK oli suurim eesti pagulaskirjastus, mis tegutses Rootsi põgenenud eesti kirjanike ühisettevõttena. Kirjastus andis välja peamiselt Rootsis, aga ka mujal elanud eesti kirjanike teoseid. Autorite hulgas olid eesti kirjanduse suurkujud: Artur Adson, August Gilit, Gert Helbemäe, Bernard Kangro, Kalju Lepik, Karl Ristikivi, Gustav Suits, Henrik Visnapuu jne. Kunagi 1950ndate aastate keskpaiku hakkasid mitmesuguseid teid pidi Eestisse jõudma Rootsis trükitud eestikeelsed raamatud, köiteseljal Endel Kõksi kavandatud tiibhobuse märk. Muidugi mitte kõik Eesti Kirjanike Kooperatiivi (EKK) poolt kirjastatud trükised, vaid «ohutud», milles tsensori valvas silm ei tabanud nõukogudevastaseid vihjeid.
kiriku patuvabastuskirjade müümise. Loetakse kiriku-uuenduse ehk reformatsiooni alguseks. · 1525. ilmus esimene teadaolev eestikeelne raamat ja 1535. esimene säilinud eestikeelne Wanradt-Koelli katekismus. · 1578. ilmus Baltazar Russow` ,,Liivimaa kroonika", mis on olnud suureks abiks ajaloosündmuste mõistmisel ja kirjapanekul. · 1582. kehtestas paavst Gregorius XII gregooriuse kalendri. Renessansiaja kirjanikest suurkujud on (nim. ka ,,Kolm kuulsat firenzelast") Dante Alighieri (1265-1321) Tuntuimad teosed: ,,Jumalik komöödia", ,,Purgatoorium". märksõnad: ,,Kõik lootus jätke, astudes sisse siit..", põrgu 9 ringi, Vergilius tarkuse kehastus, Beatrice kaunis abiline, kelle nimel pingutada, 7 surmapattu. Francesco Petrarca (1304-1374) Soneti looja, petrahism, tuntuimad teosed: ,,Laulude raamat", ,,Kantsoon". Giovanni Boccaccio (1313-1375) Novelli looja, alustas luulega, kuid läks üle proosale.
preestrite salateadus. · Muusika aluseks oli algul laskuv 5- astmeline helirida ehk pentatoonika, hiljem 7- astmeline. Tänapäev · Egiptuse kultuuris on suurenenud popmuusika tähtsus. · Tuntumate poplauljate hulka kuuluvad Mohamed Mounir, Amr Diab. · Egiptuse rahvamuusikat mängitakse pulmades ja traditsioonilistel pidustustel. · Tänapäevamuusika on põimunud aafrikalike, araabialike, türgilike ja läänelike elementidega. Egiptuse muusika suurkujud Umm Kulthum(1898-1975) · Tuntuim naislaulja araabia muusikaajaloos. · Tegeles laulmise, laulude kirjutamise ja näitlemisega. · Tuntakse kui "Idatäht". Mohammed Abdel Wahab(1899-1991) · Laulja ja helilooja, näitles mitmes filmis. · Kritiseeriti lääneliku muusika suundumuse tõttu. Abdel Halim Hafez(1929-1977) · Laulja, näitleja, dirigent, ärimees, muusikaõpetaja ja filmiprodutsent. · Kaasaegse araabia muusika ikoon · Hüüdnimi "Suur tumedanahaline öökull".
1920ndad Count Basie Aastaks 1920 oli dzäss läbi teinud suure arengu ning muutunud väga populaarseks. 1920ndate kuulsamateks dzässmuusikuteks olid Bix Beiderbecke ning Paul Whiteman. 1930ndad 1930ndatel sai alguse sving - uus ajstu dzässiajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud dzässorkestri - Big Bandi - teke. Nüüd oli väga tähtsal kohal rütm ning svingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks. Svingiajastul said tuntuks sellised suurkujud nagu Duke Ellington, Count Basie, Glenn Miller, Ella Fitzgerald ning Frank Sinatra. Euroopa dzässmuusika eestvedajaks said aga Django Reinhardt ning Stephane Grapelli. 1940ndad Ornette Coleman 1950ndad 1950. aastatel sai alguse free jazz, mille lõi pianist Cecil Taylor. Free jazz vabastas dzässi igasugustest piirangutest (k.a. need, mis olid dzässmuusikale iseloomulikud). Nüüd polnud dzässil enam taktimõõtu ning harmoonia koosnes klastritest. Kuulsaim dzässmuusik
neid suuri autoreid ja nende loomingut ning ühiskonna jaoks tehtut ära ei unustaks. Hiljutise Kultuuriministeeriumi alluvuses oleva Linnamuuseumi juhataja otsusega koondati osa Vilde ja Tammsaare muuseumi töötajatest ning vähendati muuseumite lahtiolekuaegu. Õnneks leidus kultuuriinimesi, kes selle asja avalikustasid ning jälgivad ministeeriumi järgmisi ettevõtmisi selles vallas. Kindel on see, et Eesti kultuurilugu tuleb säilitada ning noortele tutvustada. Miks? Et meie rahvuse suurkujud ei kaoks meie teadvusest. Euroopa ja õieti kogu maailma kultuur on meile avatud, infot on väga palju ning on oht, et meie oma suurkujud jäävad selles infokülluses tagaplaanile, kõik muu on justkui olulisem. Eduard Vilde on meie oma kultuuri osa ja teda ei tohi minna lasta. 7 Kasutatud kirjandus Annus, E. & Epner, L. (2001). Eesti kirjanduslugu. Tallinn: Koolibri. Eesti Entsüklopeediakirjastus. (1998)
Hilisromantism- kõrgromantismi 20.saj kandunud järellainetus austrias ja saksamaal. Kirjutati hilisromantilisi sümfooniaid, mis nõudsid hiigelkoosseise. Suurkujud: austrias Gustav mahler ja saksamaal Richard strauss. Impressionism-muljete muusika, keskendus hetkel ilu nautimisele, selgeviisiline vorm asendus kooskõlade vabavoolavusega. Impressionistid kirjutasid palju programmilist muusikat, teoseid, mis peegeldasid inimese suhet loodusega. (C.Debussy- pianist, dirigent, muusika kriitik, helilooja. Loomingus : klaverimuusika, sümfoonilosed teosed ja ooper. Tuntuimaid teoseid: orkestri teos ''Fauni pärastlõuna'', ooper: ''Pelleas ja Merisande''. Kõige mõjukam impressionist. M.Ravel- pööras tähelepanu rütmile- erksad ja aktiivsed. Muusika väga selge vormiskeemiga. Väga tuntud orkestratsioon: ''Pildid näitusel''. Tuntuim teos ''Boolero''. Oli Debussy suur austaja. Neoklassitsism e. Uuesti klassitsism tähendab tagasipöördumist läinud aegade...
Juhendaja: õp. Airi Aavik Virtsu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS 1.1. Tuntumad kirjanikud 1.1.1. Gustav Suits 1.1.2. Marie Under 1.1.3. Karl Ristikivi 1.1.4. Juhan Smuul 1.1.5. August Gailit 1.1.6. Jaan Kross 1.2. Kassetipõlvkond 1.2.1. Kassetipõlvkonda ühendasid järgmised põhimõtted: 1.2.2. Kassetipõlvkonda kuulusid järgmised suurkujud: 1.3. Luule 1.3.1. Luuleuuendused: 1.4. Proosa 1.4.1. Noored kirjanikud tõid proosasse järgmised teemad: Kasutatud allikad 2 SISSEJUHATUS Sõjajärgset kodueesti kirjandust mõjutas suuresti vajadus kohaneda Jossif Stalini poolt loodud 1 2 ideoloogiaga . Kõikehõlmav tsensuur , avaldamiskeelud ja tunnustatud kirjanike hukkamõistuks
armastab erilisi kõlavärve. Dzässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. 1920ndate kuulsamateks dzässmuusikuteks olid Bix Beiderbecke ning Paul Whiteman. 1930ndatel sai alguse sving - uus ajastu dzässiajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud dzässorkestri - Big Bandi - teke. Nüüd oli väga tähtsal kohal rütm ning svingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks. Svingiajastul said tuntuks sellised suurkujud nagu Duke Ellington, Count Basie, Glenn Miller, Ella Fitzgerald ning Frank Sinatra. Euroopa dzässmuusika eestvedajaks said aga Django Reinhardt ning Stephane Grapelli. Bebop oli dzässmuusika stiil 1940. aastatest. Nii bebop'i meloodia kui ka rütm olid svingiga võrreldes tunduvalt keerulisemad. Võrreldes cool jazz'iga oli bebop aga lärmakam. Kuulsaimad bebop'i muusikud olid pianist Thelonius Monk, altsaksofonist Charlie Parker ja trompetist Dizzy Gillespie. Heino Eller (7
Quo vadis, Eesti kultuur? Nagu ka pealkiri ütleb, vihjatakse sellele, et Eesti kultuur hakkab hääbuma. Ja nii see tõesti on. Üha enam tungivad teised kultuurid peale ja Eesti kultuur vaikselt kaob. Järjest rohkem inimesed reisivad ringi ja avastavad endi jaoks üha uusi ja huvitavamaid kultuure, kui on seda meie endi oma. Teistest kultuuridest pärit toidud, tavad ja meelelahutus on meie noored ära võrgutanud. Ent miks minnakse ja ei taheta üldjuhul tagasi tulla? See kõik algab riigist. Riik ei rahasta kultuuri enam nii nagu vanasti ja kaovad järjest igasugused tavaks saanud festivalid ja üritused ära ning rahvasse koguneb protestivaim. Minnakse mujale, algselt üritustele ja siis hakatakse nägema teiste riikide eeliseid ja meie riigi miinuseid ning põhjuseid, milleks siit ära saada. Tihtipeale ei taheta ka tunnistada kust me pärit oleme. Eestlased ei julge omale tunnistada, et meie esivanemad olid vaesemaist vaesemad talupojad ja...
Ärkamisaja juures on tähtis mainida ka seda, et 1857. aastast hakati avaldama Perno Postimeest, mida tunneme tänapäeval kui Pärnu Postimeest. On märkimisväärne, et leht ilmub siiani ning ei näita mitte mingisuguseid väsimusemärke. 19. sajandi roll Eesti elus oli minu arvates ääretult tähtis. Sellel sajandil leidsid aset näiteks talurahvaseaduse kehtestamine, pärisorjuse kaotamine ja rahvuslik ärkamisaeg. 19. sajandil kerkisid üles erinevad suurkujud, elavnes kultuur, eestlus ja riiklikus. Kuid see pole kaugeltki kõik. Lisaks kõigele sellele viidi ellu veel teisigi asju, tänu millele meie riik praegu püsib ja loodetavasti jääbki püsima. Marten Vaas XI klass
nitust "I love Malm" ,kus tutvustati Malm kunstimuuseumi kogusid, mis on hed Rootsi suurimad ja thelepanuvrsemad. Seal eksponeeriti kuulsate kuntsnike teoseid nagu niteks Richard Berghi, Anders Zorni ja August Strindbergi, kelle teoseid muide rhutasid enamasti loodusmotiive. Nituse kui sellise panid kokku Kumu kuraatorid Eha Komissarov ja Maria-Kristiina Soomre. Nad valisid vlja 49 kunstniku ja rhmituse loomingut , kes on kaasaegse kunsti suurkujud ja philised mjutajad. Nitus ise on jaotatud viieks alateemaks : "Phjavalgus" , "Lavastused ruumis" , "Vimuta vormid " , "Popihiskond" , "Punane tuba" , "PS - vimuvormid". Esimesena hakkas mulle silma Bo Hulteni topis Rootsi tiiger, mis valmis 1976. aastal . See on kindlasti ks popkunsti ks srvamaid teoseid, kuna tiigri pea, mis oli inimkeha otsa asetatud ngi sna reaalne vlja nagu olekski selliseid tiigreid maailma. Ma arvan ,et autor tahtis selle inimtiigriga
Renessansi üldiseloomustus Koostas: Diana Korka Maaturismi teenindus Juhendaja: Anu Kivi Renessans *On antiikkultuuri ideaalide taassünd, keskajale järgne, antiigist ja loodusest tiivustatud vaimuliikumine eelkõige Läänne Euroopast XIV-XVI sajandil. Aga alguse sai renessans Itaaliast kus oli see kõige ulatuslikum. * Ajajärgud: Vararenessanss14.saj – 15.saj I pool, avaldus eelkõige prantsuse ja itaalia muusikas Kõrgrenessanss 15.saj II pool – 16.saj 1.veerand, tooni andisid Madalmaad Hilisrenessanss 1520-ndad – 1600, peamiselt Itaalias. Iseloomustus *See oli murranguline pööre, tähistas eelkõige uusaja algust looduses, loomulikkuse, ratsionaalsete teadmiste ning vabamate inimsuhete poole. * 15.saj itaalia kunstis suured muutused- linnriikide kujunemine, erinesid elulaadi ja kultuuri poolest teistest Euroopa kultuuridest. Vastandumine keskajale-1 kindel tunnus- eneseteadvus-keskaega kujutati barbaarse j...
kahekordsel kirjendamisel kontodel. Raamatupidamisajaloo üks olulisemaid aastaid on 1445, sest just siis sündis Luca Pacioli, keda peetakse ,,raamatupidamise isaks". 1494 ilmus tema sulest niinimetatud raamatupidamise piibel, mis oli kirjutatud itaalia-ladina segakeeles ning tõlgiti veel mitmesse keelde. Üsna pea sai teosest tolleaegne bestseller. Umbes keskajal võeti kasutusele tänapäevane kahekordne kirjendamine, mida nii mõnedki suurkujud nimetavad inimkonna tähelepanuväärsemaks teoks, sest tegemist on suhteliselt lihtsa asjaga, kuid inimestel võttis sellest arusaamine kõvasti aega. Minu arvates on väga oluline teada arvepidamise ajaloost, sest see aitab mõista tulevasel raamatupidajal, miks on mõned asjad nii, mitte teistpidi. Lugedes raamatut ,,Finantsarvestus" sain lisaks teada palju fakte ajaloost, mida varem ei teadnud. Huvitav avastus oli, et enne tuli kasutusele arvepidamine kui numbrid. Õppisin, kui
tuberkuloosi ja maeti Jakobi koguduse kalmistule. Ta oli andekas luuletaja, tugev mõtleja ja poeet. Kristjan hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis, tema luuletused olid juba sellepoolest erilised, et ta kirjutas neid eesti keeles mitte saksa keeles, ta uskus eesti keelde ja selle tulevikku. Petersonist oodidest algab Eesti kunstiväärtuslik lüürika. Teda peetakse Eesti rahvusliku kirjanduse alguseks. Kristjan Jaaki inspireerisid tuntumad saksa kirjanduse suurkujud, antiikkirjandus ja romantism. Tema loomingud, 12 eestikeelset luuletust, valdavalt oodid ja karjaselaulud, jäid avaldamata eluajal. Luuletused ilmusid sada aastat pärast tema sündi. ,,Kuu" on üks tähtsamaid luuletusi eestlastele. Autor oli kõigest 17, kui tal oli julgust küsida: Kas siis selle maa keel laulu tuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida? Kristjan Jaak Peterson kirjutas kuni oma 17-nda eluaastani päevaraamatut,
Avinurme Gümnaasium Referaat Mitmevõistlus Eestis Mariann Kask 11.klass 2010 Eesti mitmevõistluse traditsioonidest Eesti kergejõustiku ajaarvamine algab ala komplekssest (jooks, hüpped, heited) ellukutsumisest mitmevõistlusena aastal 1909. Eesti kergejõustiku esimese kümnendi suurkujud olid mitmevõistlejad Johannes Villemson, Anton Ohaka, Bernhard Abrams, Eduard Hiiop, Aleksander Klumberg-Kolmpere. Mitmevõistluse traditsioonid Eestis on tugevad olnud läbi aegade, kus igal ajastul on olnud oma suurkujud- Heino Lipp, Uno Palu, Rein Aun, Heino Tiik jpt. Põhjalikuma ülevaate mitmevõistluse arengust annab Erlend Teemägi koostatud raamat "Eesti mitmevõistlus läbi aegade". Mitmevõistluse juures eraldi tähelepanuvääriv on asjaolu, et alates 1971
Elu ja surm - valikud II maailmasõjas 1939. aastal alanud II maailmasõda on üks verisemaid sõdasid inimkonna ajaloos. Elu kaotas arvatasti 70 miljonit inimest, kusjuures enamus neist olid tsiviilelanikud. Need olid inimesed, kelle saatus oli riigijuhtide käes. Inimesed, kes lihtsalt olid sündinud valel ajal, vales kohas ja ei saanud isegi oma elu eest võidelda. Valik nende kadunute elude üle, tehti hoopis teiste inimeste poolt. Enim saatis sõja ajal surma tavainimesi Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, mille eesotsas oli Adolf Hitler. Loodi koonduslaagrid, kuhu viidi lisaks juudi päritolu inimestele ka seksuaalvähemusi, mustlasi ja muid rahvuseid, kes ei sobinud aaria rassi või olid Poola või Nõukogude liidu sõdurid. Kokku tapeti 6 aasta jooksul üle 11 miljoni inimese. Tagakiusamine, laagritesse saatmine ja tapmine olid kõik seadusega lubatud tegevused,kõik natsiSaksamaa bürokraatia eri osad olid seotud...
eestvedajaks sai Louis Armstrong. 1920 Aastaks 1920 oli džäss läbi teinud suure arengu ja muutunud väga populaarseks. 1920. aastate kuulsamad džässmuusikud olid Bix Beiderbecke ja Paul Whiteman. 1930 1930. aastatel sai alguse sving – uus ajastu džässiajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud džässorkestri – Big Bandi – teke. Nüüd oli väga tähtsal kohal rütm ja svingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks. Svingiajastul said tuntuks sellised suurkujud nagu Duke Ellington, Count Basie, Glenn Miller, Ella Fitzgerald ja Frank Sinatra. Euroopa džässmuusika eestvedajaks said aga Django Reinhardt ja Stephane Grapelli. 1940 info puudb. 1950 950. aastatel sai alguse free jazz, mille lõi pianist Cecil Taylor. Free jazz vabastas džässi igasugustest piirangutest (kaasa arvatud need, mis olid džässmuusikale iseloomulikud). Nüüd polnud džässil enam taktimõõtu ning harmoonia koosnes klastritest. Kuulsaim džässmuusik 1950. aastatest oli
Eesti keel kui meie ajaloo peegeldaja Keel on meie igapäevaelus üks oluliseim vahendeid. See on abiks teistega suhtlemisel kui ka ümbritsevate olukordade mõistmisel. Keel on aja jooksul väga palju muutunud. On lisandunud uusi sõnu ja ka on mõned sõnad kaotatud. Samuti on muudetud vanu sõnu. Praegu me saame aru, mida loeme, aga kui lugeda vanu kirju, vanade sõnadega, siis paljud sõnad võivad olla arusaamatud. Eesti keel pärineb läänemeresoome keelest. Eesti keele arengus on olnud kolm perioodi: vana-, murrangu- ja uuseesti keele periood. Praegu on meil uuseesti keele periood. Juba vanaeesti keeles oli esimesi muutusi, et eristada eesti keelt teistest läänemeresoome keeltest. Kõige väikseimad muutused on olnud uuseesti keele perioodil. Keel muutub kuna inimesed on mugavad ja ei pruugi sõnu alati õigesti välja hääldada, neil on halb mälu, mille tagajärjel osa keerulisi reegleid ununeb ja sagedased reeglid ...
dzässi. Dzässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Dzässmuusika viljeleja on dzässmuusik. Algus 1890-1910 Dzässi ajaloo alguseks peetakse 19. sajandi algust Siis loodi dzässi eelkäija ragtime. Kuulsaimad ragtime-lood on kirjutanud: Irving Berlin Ben Harney Scott Joplin Sving 1930. aastatel sai alguse sving uus ajastu dzässiajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud dzässorkestri (bigbändi) teke. Svingiajastul said tuntuks sellised suurkujud: Duke Ellington Count Basie Glenn Miller Euroopa dzässmuusika eestvedajaks said Django Reinhardt ja Stephane Grapelli. Free Jazz 1950.aastad 1950. aastatel sai alguse free jazz, mille lõi pianist Cecil Taylor. Free jazz vabastas dzässi igasugustest piirangutest, kaasa arvatud need, mis olid dzässmuusikale iseloomulikud. Nüüd polnud dzässil enam taktimõõtu ning harmoonia koosnes klastritest. Kuulsaim dzässmuusik 1950. aastatest oli Ornette Coleman. Jazz fusion 1960
Armstrong. Aastaks 1920 oli dzäss läbi teinud suure arengu ning muutunud väga populaarseks. 1920ndate kuulsamateks dzässmuusikuteks olid Bix Beiderbecke ning Paul Whiteman. 1930ndatel sai alguse sving uus ajastu dzässiajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud dzässorkestri Big Bandi teke. Nüüd oli väga tähtsal kohal rütm ning svingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks. Svingiajastul said tuntuks sellised suurkujud nagu Duke Ellington, Count Basie, Glenn Miller, Ella Fitzgerald ning Frank Sinatra. Euroopa dzässmuusika eestvedajaks said aga Django Reinhardt ja Stephane Grapelli. 1940Ndatest aastatest on pärit dzässi muusikastiil bebop. Nii bebop'i meloodia kui ka rütm olid svingiga võrreldes tunduvalt keerulisemad. Võrreldes cool jazz'iga oli bebop aga lärmakam. Kuulsaimad bebop'i muusikud olid pianist Thelonius Monk , altsaksofonist Charlie Parker ja trompetist Dizzy Gillespie.
Armstrong. Aastaks 1920 oli dzäss läbi teinud suure arengu ning muutunud väga populaarseks. 1920ndate kuulsamateks dzässmuusikuteks olid Bix Beiderbecke ning Paul Whiteman. 1930ndatel sai alguse sving uus ajastu dzässiajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud dzässorkestri Big Bandi teke. Nüüd oli väga tähtsal kohal rütm ning svingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks. Svingiajastul said tuntuks sellised suurkujud nagu Duke Ellington, Count Basie, Glenn Miller, Ella Fitzgerald ning Frank Sinatra. Euroopa dzässmuusika eestvedajaks said aga Django Reinhardt ja Stephane Grapelli. 1940Ndatest aastatest on pärit dzässi muusikastiil bebop. Nii bebop'i meloodia kui ka rütm olid svingiga võrreldes tunduvalt keerulisemad. Võrreldes cool jazz'iga oli bebop aga lärmakam. Kuulsaimad bebop'i muusikud olid pianist Thelonius Monk , altsaksofonist Charlie Parker ja trompetist Dizzy Gillespie.
Korv kaksikutega kandus vooluga kaldale, kus poisid leidis emahunt, kes neid toitma hakkas. Täiskasvanuna otsustasid vennad sellele kohale, kus emahunt nad leidis, rajada linna. Jumalate tahteavalduse kohaselt sai Romulusest linna esimene valitseja. Remus ei tahtnud sellega leppida, puhkes tüli, mille käigus Romulus tappis Remuse. 2. Kaart - Rooma, Kartaago, Apenniini poolsaar, Rooma riigi laienemine: 3. Rooma ajalooperioodid ja suurkujud igast perioodist: Kuningate aeg (753 - 509 eKr) Romulus, Tarquinus Superbus Vabariigi aeg (509 30 eKr) Caesar, Pompeius Keisririigi aeg (30 eKr 395/476 pKr) Augustus, Traianus 4. Vabariigi valitsemine: Vabariigiks nimetatataks riigikorda, kus riiki juhtivad ametnikud valib rahvas. Rooma vabariigis otsustas kõiki tähtsamaid asju senat. Senat juhtis riigi igapäevapoliitikat, kuulutas sõdu ja sõlmis rahulepinguid
Elus on oluline omada eesmärke ja seada sihte. Iga inimene astub oma rada pidi. Näiteks, kirjanikud loovad maailmu omaenese vaadetest ja fiktsioonist. Nad panevad oma mõtted elama ning annavad tegelaste kaudu edasi enda ideed ja arvamused. Iga kirjandusteos on kui eraldiseisev reaalsus: neis on tegelased, keda päriselt ei eksisteeri ja seadused, mis väljaspool raamatut ei kehti. Klassika suurkujud Emile Zola, Sophokles, Prosper Mérimée on oma looduga kujundanud minu maailmapilti ja teekonda. Kõigepealt tooksin esile Emile Zola, kes oli prantsuse vabakutseline kirjanik ja naturalismi esindaja. Ta on mulle sügavat muljet avaldanud teosega ,,Théresé Raquin''. Raamatu meestegelasel Camillel on eesmärk silme ees. Ta soovib saada edukaks ja tuntuks ning liigub kindlalt oma sihi suunas; ta teab, et miski ei sünni üleöö. Võrdluseks on teine meestegelane
olema tsenseeritud kaitseks riigile ja usule. Näiteks olid muusikas keelatud laadide lüüdia ja joonia kasutamine, mis tähistavad vastavalt kurbust ja pehmust. Muusikat ei tohtinud kuulata naudingu pärast. Oma 80 elatud aasta jooksul suutis Platon puudutada pea kõiki eluvaldkondi ning jääda oma veendumustele truuks. Seetõttu ei saa teda liigitada ühegi teooria alla, vaid temast lähtub uus suund-platonism. Kasutatud kirjandus Durant, W. 2003. Ajaloo suurkujud. Varrak. Kroom, G. 2010. 21 maailmakuulsat mõtlejat. Odamees. Künnapas, T. 1992. Suured mõtlejad. Tallinn „Olion“. Raeper, W., Smith. L. 2003. Pilk ideede maailm. Koolibri.
Pärast Teist Maailmasõda reorganiseeriti ja nimetati Eesti Draamateatrit mitu korda ümber. 1949. aastal liideti Draamateatriga tolleaegse eliitteatri "Estonia" draamatrupp. 1967. aastal avati lisaks 540- kohalisele suurele saalile ka 140-kohaline väike saal pööningukorrusel. Aastakümneid Viktor Kingissepa nime kandnud Tallinna Riiklik Akadeemiline Draamateater sai Eesti Draamateatriks taas 1989. aastal. Seda on juhtinud eesti teatri suurkujud - Paul Sepp, Priit Põldroos, Leo Kalmet, Ants Lauter, Ilmar Tammur, Voldemar Panso, Mikk Mikiver, Evald Hermaküla ja Merle Karusoo. Praegu on Draamateatri kunstiline juht Priit Pedajas ja direktor Kristian Taska. Eesti Draamateater on Eesti suurim sõnalavastusteater, kus töötab hetkel 40 näitlejat, kellest enamik on lõpetanud EMA Kõrgema Lavakunstikooli, samuti on näitlejaid tulnud Moskva Teatriinstituudist või teatri oma kunagisest stuudiost.
ja narritempude poolest. Kuid keskkond muutub ja koos keskkonnaga muutuvad ka inimesed see on evolutsiooniline areng, mis avaldab mõju kõigele loodule. Mulle tundub, et kui inimkond jääb elama, siis jõuab ta viimaks punkti, kus ei ole enam võimalik midagi edasi arendada või kuhu inimese mõistus enam ei küündi. Kuid mida targemaks saab inimene, seda enam hakkab ühiskond inimeselt nõudma. Näiteks vanaaja suurkujud teadsid matemaatikast palju lihtsamaid teooriaid ja valemeid, kui tänapäeva kooliõpilaselt seda lõpuks kokku tahetakse. Ühiskonna nõuded kehtivad kõikidele selles viibivatele asukatele ning nende mittetäitmine võib saada neile saatuslikuks. Siiski on aeg nii palju edasi läinud, et on kätte jõudnud infotehnoloogia ajastu, kus pelgalt tahtest töötada jääb väheks ning nõuded on karmimad kui ei kunagi varem. Aga mida peab inimene tegema, et saavutada ühiskonna soosing 21. sajandil
,,Iga kirjanik on looja. Ta loob oma maailmu." (Albert Camus) Minu raamatute lugemise kirg on tekkinud viimasel paaril aastal. See oleks võinud küll juhtuda mõni aasta varem, kuid olen siiski äärmiselt õnnelik, et ma olen rõõmuga lugenud palju huvitavaid raamatuid ning saanud osa erinevate kirjanike loodud maailmadest, mis on omakorda avardanud minu mõttemaailma ja andnud palju mõtteainet. Eesti klassikud ja ,,suurkujud" kirjanduses on kirjutanud huvitavaid raamatuid, mis tunduvad alguses veidi keerulise ülesehitusega ning rasked aru saada, kuid pikkamööda muutub lugemine nauditavaks ja haarab mind, lugejat, täielikult oma lummusesse. Lugedes Jaan Krossi ajaloolist raamatut ,,Keisri hull" oli minu esimene mõte, et see on liiga keeruline minu jaoks. Asjad tundusid juhtuvad imelikult, autor kirjutas ju mitmekümne aastase nihkega päevikuvormis ja lugeja pidi äärmiselt tähelepanelikult lugema ja palju kaasa mõtlema, et...
infrastruktuuri, milleta ei kujutaks elu ettegi. Sõiduteed, elektriliinid, vee- ja kanalisatsiooni torustik on vaid väheseid hüvesi, mida saab tulevane põlvkond nautida. Ilmselgelt oleme pressinud oma tugeva jalajälje ajalooraamatu paksude kaante vahele tegudega, mida on raske unustada. Kes meist ei mäleta esimest meest kuul või merekaru, kes avastas Ameerika? Need on tunnustamist väärt saavutused, mille üle võivad uhked olla kõik ka sajandeid pärast meie surma. Ajaloolised suurkujud on tõstatanud meie lastele suure lati, mida mööda tuleb käija. Eeskuju on see, mida meie lapsed kõige enam vajavad ja just maailm, mis on täis tähendusrikkaid sündmusi, on kõige paremaks teejuhiks. Inimeste iseloom on küll väga varieeruv, kuid kompromisse leides, suudame rajada tulevikku kiirtee, mida mööda võivad kihutada meie lapsed täie uhkusega. Uhkusega, mida nad tunnevad oma esivanemate vastu, kuna me oleme neile rajanud soodsad tingimused edasise elu jätkamiseks.
Renessansiajastul tekkis murrang usklike inimeste teadvuses, tähtsamaks muutus inimene kui indiviid. Inimideaaliks muutus nn universaalinimene - hästi haritud, ulatuslike teadmistega mitmekülgne inimene. Sel ajastul hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Õpiti ka hoolega loodust järgima, uuriti inimeste ja loomade anatoomiat, arendati täiuseni perspektiiviõpetus. Sellest ajast on pärit kunsti suurkujud nagu Da Vinci, Michelangelo, Dürer jne. Nende looming on hinnatud ja inimesi paeluv ka tänapäeval. Allikad http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/kunstiajkt_renessanss_kadipint2006.ht m http://et.wikipedia.org/wiki/Renessanss http://www.para-web.org/viewthread.php?tid=2467&page=2#pid88239 http://www.miksike.ee/ http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/renessanss.htm http://www.ap3.ee/?PublicationId=a4e94a6a-9e82-4165-95d4-4bf7b2b4b461
on geotsentriline ning väitis, et see on hoopis heliotsentriline. Bruno toetas eelnevat ning väitis, et elame süsteemis, milletaolisi on universumis lõputult. Samal ajal võidutses ka humanism, revolutsiooniline maailmavaade, kus tõsteti esile inimest ning inimlikkust. Mitmete humanistide nagu näiteks Campanella ning More'i ideaalühiskonna käsitlused ning Rotterdami Erasmuse kriitika kiriku vastu olid tolle aja kontekstis uudsed nähtused. Kirjanduses tegutsesid sellised suurkujud nagu Dante, Petrarca, Boccaccio, Cervantes ja Shakespeare. Kuna kirjutati üha enam rahvuskeeltes suurenes ka lugejate arv. Uusaja inimene on tunduvalt individualistlikum ja julgem kui kesskaja inimene. Kõike eelnevat vürtsitas tõsiasi, et paavstlus oli alla käinud. Selles olukorras tõusis esile Martin Luther, kes 1517. aastal avaldas oma teesid, millega algas reformatsioon. Luther nõudis emakeelset
Juugend 12.klass Sisukord Sissejuhatus William Morris Juugend arhitektuuris -Juugend Eesti arhitektuuris Juugend maalikunstis Kasutatud kirjandus Sissejuhatus 19.saj. lõpul kujunes omapärane arhitektuuri, sisekujunduse ja tarbekunstistiil, mille tunnuseid täheldatakse ka kujutavas kunstis. Meil tuntakse seda stiili juugendstiili nime all, Ameerikas kannab ta nime "modern style" , Inglismaal ja Prantsusmaal aga "art nouveau". Üldiselt peeti juugendit 20.saj. esimesel poolel väga veidraks ja maneerlikuks. W. Morris http://lemonodor.com/images/william-morris-wallpaper-s.jpg Juugend oli inspireeritud 19.saj. teisel poolel Euroopa kunstiturgu vallutanud Jaapani puugravüüridest. Seda iseloomustab orgaanilise motiivide, eriti lillede- ja muude...
+ Edvard Grieg + Griegist Edvard sündis 15. juuni 1843 Bergenis ning suri 4. september 1907 südameatakki. Ta oli romantismiajastu Norra helilooja ja pianist ning Norra rahvusliku muusika rajaja. + Oma elu jooksul saavutas ta heliloojana ülemaailmse tuntuse. Ta oli kasvult küll väike, ent suure kunstnikusüdamega, mis tuksus õigluse, tõe ja solidaarsuse nimel. Ta püüdis üles ehitada tugevat Norra rahvuskultuuri, arendades edasi Norra rahvamuusikat. Tänapäeval peavad paljud norralased ja ka paljud välismaalased Griegi muusikat Norra rahvusliku identiteedi lahutamatuks osaks. + Grieg pidas ennast romantikuks – oma aja lapseks. Isegi kui Ibsen ja Bjørnson olid mõlemad pöördunud 1880- ndate lõpus realismi, uskus Grieg, et temast oleks nõrk või argpükslik oma romantismiga lõpp teha. Nagu kõik romantikud, oli ka Grieg müstik. Ta leidis alati i...
1920. aastate algul oli Nõukogude Venemaa kultuurielus juhtpositsioon hästiorganiseeritud moodsate ehk pahempoolsete käes. Hakati korraldama temaatilisi näitusi, väljavalitud kunstnikele esitati hästimakstavaid tellimusi, ostupoliitika aluseks sa teose ideoloogiline suunitlus, mitte kunstiline külg. Kommunistidele meeldis 1922. aastal asutatud ühing AHRR ehk Revolutsioonilise Venemaa Kunstnike Assotsiatsioon. Sinna koondunud kunstnikud, kellest hiljem said nõukogude kunsti suurkujud, maalisid 19. sajandi peredviznikute laadis, mis selleks ajaks oli omandanud väiklaselt naturalistlikud jooned. Pöördeliseks kujunes nõukogude kultuurielus 1932. aasta 23. aprill mil likvideeriti kõik rühmitused ja asutati ühtsed Heliloojate, Kirjanike, Kunstnike liidud. Samal aastal võeti kasutusele termin sotsialistlik realism, see on meetod mis nõuab kunstnikult tegelikkuse tõetruud, ajalooliselt konkreetset kujutamist selle revolutsioonilises arengus.
kõrgresesanssi kõrval primitiivne. ehitised, loomad, esemed) Kõrgresesanssis oli tähtis aga kompositsiooni täiuslikkus harmoonia. 8. Kes on Palladio? Milline on tema stiil? Miks on ta oluline? Palladio oli Itaalia arhitekt, üks lääne arhitektuuriajaloo mõjukamaid isikuid. Ta tegutses Vicenzas ja Venezias. Stiililt olid tema otseseks eeskujuks antiikarhitektuuri suurkujud, ise tegutses ta renessansi ajal ning hiljem oli tema loomingul väga suur mõju klassitsismile. Tema loomingust mõjutatud ehituslaadi nimetatakse palladianismiks palladio laad, mis sai mitme sajandi jooksul Euroopa arhitektide eeskujuks. 9. Kes oli da Vinci? Räägi temast pikemalt! (Olulisus, teosed) Leonardo da Vinci oli teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstink, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik
ümber. 30. Bach- Tema looming on geniaalseks kokkuvõtteks saksa barokkmuusikast. Euroopa muusikaloos tähtis- erinevate maade: Prantsusmaa, Saksa, Itaalia muusikastiilid sumbuvad Bachi loomingusse. Händel- Tema helikeel ühendab saksa, itaalia, inglise ja prantsuse traditsiooni väga erinevaid elemente. Uusaegse karjäärikunstniku mudel (eeskujuks järgmistele põlvkondadele)- oli esimene vabakunstnikuna tegelenud helilooja. Ühist Baroki suurkujud Nende loomingud ühendavad erinevate maade kultuure
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
