MADALMAADE KUNST 15.SAJANDIL MILLE POOLEST ON RENESSANSLIK 15.SAJANDI MADALMAADE MAALIKUNST? Esialgu hakkas maalikunst levima ainult Madalmaades Maalikunst hakkas avastama ja väärtustama maailma Madalmaade maalikunstnikud olid nähtava maailma kujutajatena kiired uuendajad MADALMAADE MAALIKUNSTI ISEÄRASUSED Inimene ei olnud maailma keskpunkt Usulised meeleolud siirad ja tugevad Piltidel õpetlik tähendus Inimeste hingeelu avamine
Pensionär eakas Õhkkond Pension väljamaks eakatele Fänkond Kautsion rahaline tagatis Modernne Pansion kostikorter Pulssi Stipendium õppemaks Tsehlanna Portsjon kogus Põmdi Proportsioon mõõdukooskõla Kirsse Kompleksselt mitut ala haarav Renssanss Fajanss valge savisegu Renessanslik Simss pinda liigendav rõhteend Printseslik Seanssi täispikk film Seviot Resursse toote tööväärtus Senill Riidesort: Hirss taim Strets ... Revans kaotuse tasategemine Zürii ... Buns korporandist õpilane Saakal Kohtunike kogu Ainuõõsne loomade hõimkond Sesoon kiskja
Mandariin-tsitrusvili Martsipan-maiustus Massaaz-hõõrumine Materiaalne-aineline Materialistlik-ainelisest lähtuv Nahaalne-häbematu Nihilism-seaduste,põhimõtete mittetunnistamine Nivelleerima-loodima Okei-hästi Okupeerima-hõivama Oranz-punakaskollane Orientalistika-Kuötuuri uuriv teadus Orienteeruma-õiget suunda leidma Palagan-laadateater Palkon-Lahtine rõdu Palsam-vaikude segu Panderoll-postisaadetis Pankrot-maksejõuetus Religioosne/sse-usuline Renessanss/nsi-uuestisünniajastu Renessanslik-renessansile omane Reportaaz-sündmuste kirjeldus Ressurss/rsi-varu Sekretär-asjaajaja-ametnik Snepper-iselukustuv patentlukk Sovhoos-riiklik põllumajandusettevõte NSV liidus Spontaanne-iseeneslik Staaz-amesoleku aeg Sabloonne-ühetooniline Santaaz-väljapressimine Sarz-karikatuurne Saslõkk-rõstitud liga Sedööver-meistritöö Zooloogia-loomateadus Zanr-kunstiteose liik Zilett-havemeajamistera Taburet-iste Tendents-suunitlus Tolerantsus-sallivus Totaalne-täielik Traagiline-kurblooline
alsam,panderoll,pankrot,paradoksaalne,paragrahv,paralleelne,perfektne,personal,petrooleum,pidzaama,plisseerima,pokaal,portugallane,potentsiaalne,president,pre Hispaania kodusüda, Teine maailmasõda, II maailmasõda Esimene maailasõda, Kuues volvosõda, Valge Daami päevad, Valgete Ööde ralli stiiz,pretensioon,profaanne,professionaalne,progressiivne,propaganda,prozektor,psühholoogia,psüühiline, religioosne,renessanss,renessanslik,reportaaz,ressurss,r Viie Veski kross, Soome saun, Hiina kapsas, Baski barett, Rooma hoor/saun. Rootsi laud essursi,rezissöör,revans,revolutsioon,rutiinne,röntgen,sekretär,staaz,standardne,stiihiline,sufiks,suveräänne,sabloonne,Santaaz,Sarz,Saslõkk,sedööver,seflus,zoo
PRANTSUSE KUNST 16. SAJANDIL R E N E SS A N S P R A N T S U S M A A L Arenes kuninga, õukonna ja suuraadlike tellimustel. Loobumist goodikast aitasid kujundada Prantsusmaa sõjakäigud Itaaliasse, mis algasid 1494. aastal. François I oli renessanslik valitseja. Pidas edutuid sõdu Habsburgidega. Ehitas uhkeid losse ning arendas kunsti. ARHITEKTUUR 16. saj ehitati mitmeid losse Pariisi lõuna pool, Loire'i orus. Losside ehitamises kasutati segastiili, ühendati keskaegsete linnuste ja renessanslike palazzode jooned. Linnustele viitab ehitise masside jaotus, ümartooned ning kõrge katus. Palazzode mõjul pole lossidel kindluslikku ning sõjalist välimust. François I oli mitme lossi ehitaja ja arendaja.
Prantsuse kunst 16.saj. Renessanssi jõudmine: tellijaks kuningas, õukond, suuraadlikud. Mõjutasid prantsuse sõjakäigud Itaaliasse. Tänu nendele gootikast loobumine ja uue maitse omaksvõtmine. François I, renessanslik valitseja, püstitati uhkeid losse, kunstide esindaja. Loire'i oru lossid: püstitati kuningale ja kõrgaadlile, olid residentsid. Vaja, et olla eemal lihtrahvast ja seda ümbritses jahipidamiseks sobiv maastik. Chambord'i loss: esindab 16. saj. Alguse segast stiili. Ühinevad keskaegsete linnuste jooned nagu masside jaotus ümartorne meenutavad vormid nurkadel, kõrge katus, ja renessanslike palazzode jooned, pole aga kindluslikku sõjalist välimust. Fassaadi
Dramaatiline põnev, vapustav, jõuline Kotlet hakklihatoit Drastiline järsk, rabav Kurioosne, kurioosse imelik, Dzemper kootud/heegeldatud pluus kentsakas Likvideerima organisatsiooni, äri- Religioosne, religioosse usuline vmt tegevust lõpetama Renessanss, renessansi uuestisünniajastu Mandariin tsitrusvili Renessanslik gooti ja kreeka-rooma Massaaz hõõrumine, mudimine elemente omav Materjal aines Reportaaz sündmuste kirjeldus Materiaalne aineline Ressurss, ressursi tagavara, varu Mausoleum haudehitis Rezissöör lavastaja Mehhanism masinavärk Revans kättetasumine Mikroskoop optikariist üliväikeste Revolutsioon riigipööre
2. modernne hoone, teenis plusspunkte, kompromislahendus, vastu tahtmist - kompromisslahendus 3. palju õppida, rippsild, konkurss, kristaljas läige, ettevõttlik aktsionär - ettevõtlik aktsinär 4. lõplikult otsustatud, kulukas lukksus, nahkkindad, kausjas vorm - kulukas luksus 5. tikksirgelt, balansseerimine, vattjad pilved, konngi krooksus, komplekssed teadmised - vatjad pilved 6. keskonna probleemid, renessanslik arusaam, linlaste ajaviide, karsumdi - keskkonna probleemid 7. kõndida, mõtlik, kiskuda, violetset, seanse - seansse 8. nukkralt, nahkkindad, kämblaga, võrke, hindeid - nukralt
saslõkk 7. familiaarne 40. kurioossed 73. portsjon 8. annulleerima 41. mahhinatsioonid 74. sedööver 9. rezissöör 42. palsam 75. bestseller 10. atentaat 43. illegaalsed 76. monarhia 11. kandidaat 44. renessanslik 77. konkurslane 12. piiskop 45. sabloonne 78. siinne 13. dotatsioon 46. portugallane 79. tallinlased 14. Camus' romaan 47. türanlik 80. Julius Caesar 15. drastiline 48. tendents 81. tsehlanna 16
RENESSANSS Karmen Rebane Iseloomustus ja etapid ❖ Linnakultuuri edenemine Itaalias, ❖ Vastandumine keskajale, ❖ Antiigi tundmaõppimine, ❖ Humanism, ❖ Renessanslik moraal, ❖ Ristiusu kirik ja uuspaganlus, ❖ Uusplatonism ja jumalikud reeglid, ❖ Kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias, ❖ 14. sajand- eelrenessanss, ❖ 15. sajand- vararenessanss, ❖ 16. sajand- kõrgrenessanss Itaalia arhitektuur. 15. sajand. ❖ Kunstikeskuseks oli Firenze, ❖ FILIPPO BRUNELLESCHI - Rierenze toomkiriku koheksatahuline kuppel, Leidlaste Kodu, San Lorenzo kirik, Pazzi kabel
palgasõdureid, rahamajanduse edenemine- Firenze *Vastandumine keskajale- gootika ja renessansi vahel polnud kindlat piiri, tekkis eneseteadvus( uue ajastu algus) *Antiigi tundmaõppimine- F.Petrarca kirjutas 14.saj, et pimedus hakkab taanduma (antiikaja taassünd), õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. *Humansim- on peetud renessansliku maailmavaate teljeks (suurim väärtus on isiksuse vaba areng) *Renessanslik moraal- eesmärgi ja vahendite suhe. Rüütlimoraal- vahendid väga olulised. Renessansi inimene ei valinud vahendeid, et oma eesmärke saavutada. Hinnati ihulikkust- riietus tõstis esile kehavorme ja jäsemeid. *Ristiusu kirik ja usupaganlus- antiikaja paganluse matkimine ei tekitanud üldjuhul konflikte katoliku kirikuga, tihti oli kirik leplik ilmalikkude avalduste suhtes. *Usuplatonism ja jumalikud reeglid- Platon (ideed), reeglites peitub tõde ja ilu, kunsti
põgenenud haritlased vahendasid Itaaliasse kreeka kultuuripärandit. Humanism. Renessansliku maailmavaate teljeks on peetud humanismi, veendumust, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Ideaaliks polnud enam liha suretav munk või senjöörile surmani truu vasall, vaid üksikisik, kes teostab ennast iseseisvalt ja edukalt. Asjad ja teod hakkasid kaotama sümboolset tähendust, maailm muutus ühtseks ja ühemõõtmeliseks. Renessanslik moraal. Moraali üheks probleemiks eesmärgi ja vahendite suhe. Renessansiinimene kaldub saavutama oma eesmärke vahendeid valimata. Renessansikunsti üks populaarsemaid kangelasi on Taavet, kelle võit Koljati üle polnud eriti rüütellik. Ihelikkuse hindamist näitab ka renessansiaegne riietus- see tõstab esile kehavorme ja jäsemeid, näiteks nõnda, et härrasmehe sukkpükste sääred võisid olla eri värvi. Uusplatonism ja jumalikud reeglid. Reeglites peitub nii tõde kui ka ilu
portugallane - Portugali elanik potentsiaalne - varuks olev; võimalik president - valitav riigipea prestiiz - mõjukus pretensioon - nõudlus, taotlus profaanne - võhiklik, asjatundmatu; ilmalik professionaalne - elukutseline progressiivne - edasiviiv, edumeelne propaganda - levitamine; selgitustöö prozektor - helgiheitja psühholoogia - hingeteadus psüühiline - hingeline religioosne, religioosse - usuline renessanss, renessansi - uuestisünni- ajastu (XIV-XVI saj) renessanslik - renessansile omane reportaaz - sündmuste kirjeldus ressurss, ressursi - tagavara, varu rezissöör - lavastaja revans - kättetasumine, kaotuse tasategemine revolutsioon - riigipööre, murrang rutiinne - harjumuslik röntgen - läbivalgustus sekretär - asjaajaja-ametnik; kirjutuskapp snepper - iselukustuv patentlukk sovhoos - riiklik põllumajandusettevõte NSV Liidus spontaanne - iseeneslik staaz - ametisoleku aeg standardne - tüüpiline stiihiline - reguleerimatu; loodusjõuline
Dante Alighieri oli 13. sajandi Itaalia kirjanik. Tuntuim teos ,,Jumalik komöödia" (värssides). Teoses on palju sümboleid. Domineerib number 3 ( lõpetatuse arv). Teosel on 3 osa, milles igas on 33 laulu, Kristus suri 33 aastaselt ning tõusis surnust 3 päeva pärast surma. I laul Tegevus toimub aastal 1300 kui Dante oli ise 35 aastane ning eksis ühel päeval metsa. (Mets on üks sümboleid, kujutab elu). Dante jääb metsas magama ning kui ärkab näeb mäge (järjekordne sümbol õndsus, mille poole peab inimene liikuma). Dante hakkab mäe poole liikuma ning talle tuleb vastu 3 kiskjat (3 hukutavat pattu) 1) lõvi (kujutab uhkust) 2) emahunt (kujutab ahnust) 3) panter (kujutab liiderlikust ja lihahimu). Dante ehmub neid nähes ja ta juurde ilmub Rooma luuletaja Virgiliuse vaim ning hakkab Dantele teejuhiks. Koos jõutakse põrguväravate juurde. Põrgu on lehtrikujuline ning seal on 9 erinevat ringi. Igas ringis on erinevate pattudega surnud. Põr...
Siiski polnud eesmärk korrata ja jäljendada, vaid luua midagi samaväärset või paremat. 3. Humanism Suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimesi ei hinnata niivõrd päritolu kui isilike omaduste järgi (tarkus, ilus jms). Ideaalis polnud enam liha suretav munk, vaid ennast iseseisvalt ja edukalt teostav üksikisik. Kehtis isikuvabadus, asjad ja teod hakkasid kaotama sümboolset tähendust. 4. Eneseteadvus 5. Renessanslik moraal Ihulikkuse hindamine (riietus rõhutab vorme ja jäsemeid, nt mehed võisid kanda erivärvi sukki). Kehaliste ja meeleliste naudingute õigeks pidamine. 3. Kes on Medicid? Mis on nende roll renessanslikus kunstis? Medicid olid pangandusega rikastunud perekond. Sellest suguvõsast on pärit 3 paavsti, kaks Prantsusmaa kuningannat ja muud väga tähtsad isikud. See perekond toetas kunsti, kirjandust ja filosoofiat. 4. Mis on kuldlõige
Kunstiajaloo kontrolltöö(2) 1. Mille poolest erines renessanslik maalikunst Madalmaades Itaalia maalikunstile? Itaalilikku elurõõmsat, toretsevat ja elegantset joont pole Madalmaades. Itaalia kunstnikud täitsid ilmalike ja vaimulike vürstide tellimusi, Madalmaade kunst oli aga algusest peale rohkem linnakodanike teenistuses.Madalmaade kunstnikud olid nähtava maailma kujutajatena tihti isegi kiiremad uuendajad kui itaallased. Madalmaades esiplaanil olid inimeste võrdsuse ja õiguse ideed.Inimest ei peetud maailma
-antiigi põhimõtetle toetumine Antiigi tundmaõppimine -Petrarca uskus, et peagi leitakse uuesti tee antiigi hiilguse juurde -õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu -loodeti luua antiikajaga midagi samaväärset või paremat Humanism Humanism- renessansiliku maailmavaate telg; veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng -inimest hinnati nende isiklike omaduste järgi, mitte päritolu järgi (nt. Tarkus, ilus, julgus) Renessanslik moraal -eesmärke saavutati vahendeid valimata -pööratakse tähelepanu meelelistele naudingutele ja ihule (kehavormide esiletõstmine) Ristiusu kirik ja uuspaganlus Uusplatonism ja jumalikud reeglid 15.saj II poolel tugevnes Platoni ja uusplatoonikute filosoofia mõju -meelelise maailma taga on ideede maailma, mis on olulisem ja väärtuslikum (kättesaadav ainult jumalikus ilmutuses või mõistuse abiga, aga mitte tavalise kogemuse kaudu) Kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias
,,Ravimeist nii hea kui ka kurja saatuse puhuks" (,,De remediis utrisque fortunae") on mõeldud lohutusraamatuna. ,,Maailmapõlgusest" (,,De contemptu mündi", 1343) on autori pihtimus dialoogi näol kirikuisa Augustinuse ja autori vahel maise armastuse teemal. Ajaloolised teosed nagu ,,Kuulsaist meestest" (,,De viris illustribus", 1333), milles on esitatud mitme antiikse tegelase elulood (Makedoonia Aleksander, Pyrrhos, Hannibal jt.), jäi lõpetamata. Autori ajalookäsitus on uueaegne, renessanslik ning selles leidub vormimänglust ja osavat sõnanikerdust. Eesti keeles on Petrarca luulenäiteid ,,Renessansi kirjanduse antoloogias" (1984). Teosed eesti keeles: * "Secretum" (pihtimuslik filosoofiline traktaat). Tõlkinud ja eessõna: Ülar Ploom * Kiri Francesco Dionigile Borgo San Sepolcrost. Tõlkinud ja kommenteerinud Mari Murdvee * "Järeltulijatele" (memuaarid). Tõlkinud Heigo Sooman Luuletusi: * "Kevade tagasitulek". Tõlkinud Villem Ridala * "Kantsoon" (Le Rime, CCCXXIII)
põgenenud haritlased Itaaliasse kreeka kultuuripärandit. Loodeti luua midagi samaväärset või isegi paremat. Humanism veendumus, et suurim väärtus on inimese vaba areng. Inimesi ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui nende isiklike omaduste tarkuse, ilu, julguse jms järgi. Ideaaliks polnud enam liha suretav munk, vaid üksikisik kes teostab ennast iseseisvalt ja edukalt. Maailm muutus ühtseks ja ühemõõtmeliseks. Renessanslik moraal- Eesmärgi ja vahendite suhe. Rüütlimoraal: ainult õigete vahenditega ja õigel viisil saavutatud eesmärk on midagi väärt. Renessansimoraal: kalduti saavutama oma eesmärke vahendeid valimata. Eesmärk pühitseb abinõu. Katoliku kiriku tegelased olid enamasti ka renessansi inimesed aga esines ka teravaid konflikte. Uusplatonism 15 sajandi II poolel tugevnes uuesti Platoni ja uusplatoonikute filosoofia mõju
kaupmees Hans Bouwer 1519. a testamendiga kirikule annetas. Lübeckis tehtud, algselt paiknes lühter kooriruumis. Põhjaeeskoja fassaadil evangelistide figuurid 1676-1678 Koori lõunaseinas sanaktooriuminiss Hauaplaadid Surnuaeda mainitakse juba 1331. kuni 1774 võis kirikusse matta. Mustpeade vennaskonna hauaplaat- 1561 @ väike kabel ühishaud. massive Ballivi hauakivi- ~1520 algselt värvitud, luukere, merekarbimotiiv, kaar - varaseim renessanslik raidkunstiteos Tallinnas (Aleksander von Esseni ja abikaasa hauaplaat 1633) Hõbedakamber - Palju mustpeade vara - 2001 avati hõbedakamber - asub endises käärkambris 1 kiriku hõbe. - Harju Jaani. palju kadus 1944 Kose kirikusse evakueerimise käigus - Oleviste kiriku pitsat, 15.saj. Väga haruldane 2 Keskaegne seif, detailiderohke, meisterlik töö. 2,3,4 Gildide, tsunftide hõbevara - Peamiselt tervituspokaalid, peekrid 17.-18
religioossed, õhkkond, keskkond; l, m, n, r järel olev s , kui samaaegselt on täidetud kaks tingimust: 1. s on ülipikk ( siin tuleb hääldada) - marss, pulss, simss, nüanss; 2. s-le ei järgne kaashäälikut - marssida, aga marslane (põhireegi järgi). HARJUTUSED. 1. Paiguta sõnad õige reegli alla. lõplik, simss, homne, kepjas, linlane, keppki, kärslane, monarhe, balansseerima, varsti, ressursid, renessanslik, lipkond, sünkroonne, linlik, kausjas, mässki, türanlik, allkiri, linnriik, võrkkiik Põhireegel Liide –gi, -ki liitsõna liite erand s-i erand https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/14198/veaohtlikke_snu.html 2. Täida vajadusel lüngad. Enesekontrolliks kasuta ülal nimetatud õppematerjali (ÕS jt). var___ukas rebenes, üm___argune sai, üm___arik ese, jäi tegemat___a, kirjutab tuš___iga, kasutab tuš___i,
..............................................................................................................4 1.3. Renessansi tekkimise eeldused............................................................................................4 1.4. Linnakultuuri edenemine Itaalias........................................................................................4 1.5. Majanduse areng renessansiajastul......................................................................................4 1.6. Renessanslik moraal............................................................................................................5 1.7. Antiigi tundmaõppimine.....................................................................................................5 1.8. Ristiusu kirik ja paganlus....................................................................................................5 1.9. Renessansi periodiseering.........................................................................................
Töö 1 I Michelangelo Taavet Kes on pildil, skulptuuri autor, stiil, saj ,maa? Taavet, Michelangelo, Kõrgrenessans, 16.saj. 1504a., Itaalia Mida renessanslikku on kujus näha, mis ei ole renessanslik? M tõlgendus on erinev, kui nt. Donatello Taavet oli naeratav ja pooleldi mänglev, aga juba võidukas poisike, siis M Taavet on tahtejõuline vägilane, kes on valmis otsustavaks heitluseks. II Karjakiriku koorivõlv: Millise hoone koorivõlvil võib näha kujutatud märke, aeg ? Karja kiriku, kirik on rajatud 13.saj IV veerandil, või 14. saj. alguses Gotlandi meistrite poolt. Nim. mõnimärk, millele kaasa aitasid? Kandsid nii kurja peletamise kui sügavat sümboolset tähendust
Portreedele on iseloomulikud modelli jahe reserveeritud hoiak ning täpne tabav karakteriseering, peen tehniline teostus ja varjundirikas koloriit.Ta oli mitmetes Euroopa kuningakodades hinnatud portreemeister.Eestis on Michel Sittowile omistatud Püha Jüri värviline puuskupltuur ja Antoniuse altari väliskülje ülemaaling,Püha Adrian ja Püha Antonius (arvatavasti portreelised) ning Maarja ja Püha Jaakobus vanem (umbes 15171518).Tema kavandi järgi on raiutud renessanslik dr. J. Ballivi hauaplaat (umbes aastal 1520), mis asub Niguliste kirikus. Kunstiteosed. · Leonardo da Vinci - "Mona Lisa" (Louvre,Pariis). · Leonardo da Vinci -"Püha õhtusöömaaeg" (Santa Maria delle Grazie kirik). · Leonardo da Vinci- "Maarja kuulutus" · Leonardo da Vinci- Autoportree · Michelangelo-Sixtuse kabeli lagi · Michelangelo-"Taavet" · Michelangelo- "Viimne kohtupäev" · Michelangelo- Autoportree
kl Looming Eestis on Michel Sittowile omistatud Püha Jüri värviline puuskupltuur ja Antoniuse altari väliskülje ülemaaling; Püha Adrian ja Püha Antonius (arvatavasti portreelised) ning Maarja ja Püha Jaakobus vanem (umbes 15171518). Tema kavandi järgi on raiutud renessanslik dr. J. Ballivi hauaplaat (umbes aastal 1520), mis asub Niguliste kirikus. Paljud ürikuis mainitud teosed (Niguliste kiriku ajanäitaja kujud, Pirita kloostri altarimaal, Oleviste kiriku Maarja kabeli kaunistused ning Soome Siuntio kiriku puuskulptuurid) on hävinud. Michel Sittowile omistatakse umbes 30 teost, kuid üksnes
occaccio räägib oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ning jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid. Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abielurikkumisest Teose sõnum: kutse asuda rännule pimedusest valgusese ja armastuse poole. Renessanslik idee. "Don Quijote" Miguel de Cervantes Don Quijote on vaesunud aadlik. Pani ise endale nime don ehk kõrge aadlik. Luges rüütliromaane ja kujutas lõpuks ette, et on ise rüütel. Tema kohus oli minna õigluse eest võitlema. Tal oli südamedaam teenija- karjane Toboso Dulcinea, kellele ta andis kauni nime. Tal oli vaja kannupoissi ning õnnestus leida lihtsameelne talumees Sancho Panza, kellele lubas edukalt retkelt tagasi jõudes saare valitseja kohta. Nad
· Peenmaalitehnikaga olestikumaalija · Peategelasteks talupojad (nimi Talupoegade Brueghel ), nt. ,,Talupoja pulm" · Võis olla ka üksik kangelane, nt. ,,Maastik Ikarose kukkumisega" · Hilisloomingus pessimism ja traagikus, nt. ,,Pimedad" · Lisaks on veel ,,Jahimehed lumes" aastaaegade tsükkel Skulptuur ja arhitektuur · Hauamonumendid ja ehitiste kaunistused manerism · Mõju Põhja-Euroopale CORNELIS FLORIS · Peateos Antverpeni raekoda renessanslik fassaad, gootipärane kõrge viil (maneristlik) · Autor mitmele sarkofaagikujulisele hauamonumendile · Omapärase ornamentika stiili looja puuviljavanikud, kartusid mustriraamat · Maneristlikule arhitektuurile olid omased ka detailid, nt vapid või medaljonid maskide või reljeefidega · Tornikiivrid mitmeastmelised, rõdude ja paisutustega võeti eeskuju, nt Kronbergi loss Taanis Kunst Eestis 16 sajand MICHEL SITTOW
Väline ilu ei ole dominant vaid isiksus on Afektiteooria (afekt-ülipiiripealne seisund. Muusikas palju erinevaid stiile.) Pillamine, meelelahutus (Rokokoo stiil-baroki haru) Pessimism, meeleheide Virtuoosne tehnika Müstika Liikuvus Kirjandus Erinevad suunad: Itaalia 1) Marinism ( G.Marino. Tumedad jõud, värvid, deemonlikkus) 2)Lamburiluule Hispaania Domineeriv. Renessanslik stiil ei kao ära. Põhizanrid: a)Luule (Kultism e. gongorism -palju metafoore. Gongora) b)Draama (Esindaja Pedro Calderon : "Suur maailmateater") Saksamaa a)Aristokraatlik suund. Domineerib armastusluule. Palju detaile. M. Opits. Paul Fleming. b)Rahvalik räme, sarkastiline. Grimmelhausen "Simplicius..." Inglismaa Shakespeare traditsioonide jätk. Kirjandus intellektuaalne. John Milton
Nii on maailmakuulsad Shakespeare'i komöödiad "Tõrksa taltsutus"(temperamentne ja humoorikas Petruccio on otsustanud taltsutada riiaka, ent kaasavaraka Katharine`i), "Suveöö unenägu" (looduses arenev armuintriig seob Kreeka kangelasi, Shakespeare kaasaega kuuluvaid käsitöölisi, noori armastajaid ja rahvausundist pärit haldjaid), "Veneetsia kaupmees", "Windsori lõbusad naised"( olustik ja tüübid lähtuvad vana lõbusa Inglismaa elust). Neis on renessanslik elurõõm ühendatud tõsiste eluprobleemidega. Tuntud komöödiad on ka "Palju kära eimillestki" ja "Kaheteistkümnes öö". Shakespeare, nagu teisedki renessansi humanistid, õigustab kõikjal noorte inimeste loomulikke tundeid ja nende armastuse vabadust, vastandades sellele mitmesugused ühiskondlikud (seisuslikud ja varanduslikud) eelarvamused, normid ja keelud. Naeru ja nalja allikaks on eelkõige madalamast soost tegelased teenrid või talupojad. Vaimukas intriig, suur osa juhusel
mõistust, pilkab rumalust ning jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid. Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abielurikkumisest Teose sõnum: kutse asuda rännule pimedusest valgusese ja armastuse poole. Renessanslik idee. Miguel de "Don Quijote" *Osales Türgi vastases Cervantes Don Quijote on vaesunud aadlik. Pani ise endale nime don sõjas 1547-1616 ehk kõrge aadlik. Luges rüütliromaane ja kujutas lõpuks *Oli kolm korda ette, et on ise rüütel. Tema kohus oli minna õigluse eest vanglas võitlema. Tal oli südamedaam teenija-karjane Toboso *Sündis vaeses aadli
Inimest ei hinnata enam niivõrd päritolu kui isiklike omaduste järgi. Ideaal on üksikisik, kes teostab ennast edukalt ja iseseisvalt. · Oluliseks muutub isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest ja ühingutest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Selle tagajärjel sulandub kokku sakraalne ja profaanne. Asjad ja teod kaotasid oma sümboolsed tähendused, maailm muutus ühtseks ning ühemõõtmeliseks. · Renessanslik moraal erineb rüütlimoraalist. Tähtsaimaks probleemiks on eesmärgi ja vahendite suhe. Rüütlimoraal vahendid on väga olulised (neil sümboolne tähendus sageli) ainult õigel viisil saavutatud eesmärk on midagi väärt. Renessansiinimene saavutab oma eesmärki vahendeid valimata nn. ,,eesmärk pühitseb abinõu" (Niccolo Machiavelli). · Ühemõõtmelist maailma õpitakse tundma kogemuslikult, ka meelelisi
Krakovi kirikus, Kraft Kristuse taganutmise stseen Nümbergis ja Riemenschneider loobus altarite värvimisest, kasutas ka kivi; tuntuim töö:Püha õhtusöömaaega kujutav Rotenburgis oleva Jakobi kiriku altar; Alam-Saksamaal oli keskuseks Lübeck, Eesti kunstiga tihedalt seotud - Bernt Notke- Surmatants; väga palju töid Rootsis, kuulsaim töö: Püha Jüri lohega Püha Nicolause kirikus Stockholmis; Hermen Rode Pühavaimu kiriku altar, Tln; isel. veel hilis-gootika vaim, esimene renessanslik: Vischer kuningas Maximilioni hauamon. Insbruckis. MAALIKUNST: polnud otseseid antiigi eeskujusid; hiilgavaim osa renessanssist, orienteerus loodusele tunded, üksikvormide tundmaõppimine; Eri maade vahel erinevused suured, võeti kasutusele perspektiiv!!, Itaalia: jaguneb kolmeks: trecento- 14.saj, quattrocento- 15.saj, cinquecento- 16.saj Vara renessanss: 15. saj esimene pool, üleminekuajastu. Siin eristatakse kahte suunda: 1) radikaalne- realistlik -> püüdis gootit hüljata 2)
,,Kuningas John". Kuigi näidendite pealkirjad viitavad kuningatele, ei kuulu ajalookroonikate kõige kuulsam tegelaskuju nimi siiski nende hulka. Kuulsaimaks võib pidada sir John Falstaffi, kes esines kaheosalises näidendis ,,Henry IV". Ta oli prints Henry (hilisem Henry V) hooldaja ja seltsiline. Falstaffi karakter oli mitmepalgeline. Ta oli kaval ja vempe täis ega suutnud vastu panna maistele ihadele ja kiusatustele. Samas iseloomustas teda renessanslik elujanu, nooruslik rõõmsameelsus, vaimukus ja elutarkus. Tragöödiad 17. sajandi esimesel aastakümnel saavutas Shakespeare oma loomingu kõrgtaseme. Sel ajal kirjutas ta tragöödiad, mis on läinud suurteostena maailmakirjanduse ajalukku. Kõigile on tuntud näidend ,,Romeo ja Julia" - tragöödia, kus kurva lõpplahenduse põhjuseks on saatuslik eksitus. ,,Romeost ja Juliast" on saanud tänu tegelaskujude kirglikkusele ja siirusele armastuse müüt
Suure õhinaga õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu Ei loodetud antiikaega jäljendada või korrata vaid luua midagi samaväärset või isegi paremat Humanism Suurim väärtus on isiksuse vaba areng Inimesi hinnatakse nende tarkuse, ilu, julguse jms järgi Ideaaliks on nüüd üksikisik, kes teostab ennast iseseisvalt ja edukalt Maailm muutus ühemõõtmeliseks ja ühtseks, asjad ja teod hakkasid kaotama oma tähendust Renessanslik moraal Eesmärgi ja vahendite suhe Renessansiinimene kaldub saavutama oma eesmärke vahendeid valimata "eesmärk pühitseb abinõu" Tulirelvad levivad Populaarsemaid tegelasi on Taavet, kelle võit Koljati üle polnud eriti rüütellik Maailma ühemõõtmelisus õigustas selle kogemuslikku tundmaõppimist ja meeleliste naudingute väärtuslikuks pidamist Renessansiaegne riietus - ihulikkuse hindamine, tõstab esile kehavorme ja jäsemeid
,,Laulud ja sonetid" ,,Satiirid" ,,Eleegiad" ,,Hinge teekond" John Donne luule avastati sajandipikkusest suheliselt unustamatusest xx sajandi alguses, kui teda hakkasid kõrgelt hindama avangardistlikud luuletajad. John Milton (1608-1674) Inglise kirjanik. Miltonis segunesid renessansi mõjud puritaanliku maailmavaatega. Pärast Shakespeari ja Donne´i tõstis just tema inglise luule ajutisest madalseisust uutesse kõrgustesse. ,,Rõõmus" ja ,,Mõtlik" (1632) paarisriimilised lühipoeemid- renessanslik elujaatus ja looduslähedus. ,,Comus" (1634) mütoloogilispastoraalne värssdraama antiikmütoloogia oskuslik kasutus ja elav loodustaju. Tuntuks sai ta hoopis proosatraktaatidega need said laia vastukaja osaks. Nende kaudu sekkus ta Inglise revolutsioooni sündmustesse. ,,Areopagitica" (1644) traktaat. ,,Kaotatud paradiis" (1667) religioosne blankvärsiline poeem. Seda läbivad religioosne sümboolika, vastuolulised mõttekäigud. Kuulsaim tegelaskuju on Saatan
Don Quijote ja Sancho kuuluvad jäägitult ühte, moodustavad duaalse kujundi, kaksiksümboli, mille üks pool, kui see romaanist välja jätta, tühistaks korrapealt teise poole ning seega kogu sümboli ja romaani. Reaalsus don Quijote sümbolis vastandub Sancho sümbolile. Don Quijote - see on unistused, ideaalid, kõige madala ja labase põlgus, võime ohverdada oma füüsis täielikult ülla ja puhta ideaali teenimisele. Don Quijote on ka renessanslik edasitung, seiklusiha, valmidus võitlusteks ja lahinguteks, avastusteks ja vallutusteks. Sancho - see on kokkukuuluvus maaga, alalhoidlikkus, traditsioon, rahvalikkus, rahuarmastus, naljad ja kõnekäänud, mis lõhnavad põldude, igapäevase töö ja kehaorjuse järele. Ta on tugev, tüse ja jämedapoolne alus, mis hispaania kultuuri keskajast peale oli toetanud, antiikideaalidele pürivas renessansiski oma mõjus kaotamata. Tema huviring piirdub esialgu sellega, mida saab "katsuda" ja "suhu
tragöödia Ajalookroonikais ("Kuningas Henry IV", "Kuningas Henry V", "Richard III",) käsitleb Sh. tolleaegse ühiskonna probleeme minevikuaine najal. Eriti konflikt kuningavõimu ja feodaalide vahel. Iseloomulik probleemide küllus ja hea karakterikujundus - peategelasteks harilikult tugev isiksus, kes on võimeline allutama endale nii saatuse kui ka aja Komöödia - "Tõrksa taltsutus", "Suveöö unenägu"; renessanslik elurõõm on ühendatud vägagi tõsiste eluprob- leemidega; teravmeelsed; ehedad tunded; usk inimestesse optimistlikud Kolm loomeperioodi: esimesel perioodil
(Vaga 2004: 491) XV sajandi kolmandal sajandil pääseb uus, Madalmaadest pärit realistlik käsitlusviis kõigis Saksamaa osades valitsema. Tuntuimaks meistriks on Martin Schongauer (1450-1491). 10 Hakatakse viljelema ka ohtralt graafikakunsti. Graafiliste tehnikate tekkimise asukoha kohta pole kindlaid andmeid, kuid on teada, et nii puu- kui vaselõikekunst saavutas just Saksamaal suurima tähtsuse. (Vaga 2004: 493) Osaliselt renessanslik kunstnik oli Hans Holbein vanem (1470-1524), kes alustab Itaalia kunsti jäljendamisega. XVI sajandil tekib Saksa kunstis üldine rahulolematus gooti kunsti piiravate vormidega ja soov nähtavat maailma tõetruumalt jäädvustada – algab Saksa renessanss. Saksa renessansi suurimateks kunstnikeks olid Albrecht Dürer (1471-1528), kes võitles loomingus Saksa hilisgootika ja Itaalia renessansi vahel; Matthias Grünewald (1470-1528), kelle kunstile on
„Härra Punttila ja tema sulane Matti” (1958 Draamateatris) oma novaatorliku lavakeele ja võõritava teatrimänguga, rahvateatri ja ideeteatri väljendusvahendite veenva ja vaimuka sünteesiga. Eestis märkis „Punttila” Brechti ja tingliku teatrikeele taastulekut peale sõda, kogu Nõukogude Liidu kontekstis aga esimest murrangulist Brechti lavastust. Panso kui dogmaatilisest mõtlemisest vaba, andekas ja värvikas, omamoodi renessanslik loojanatuur suutis rakendada parimat varasemast teatritraditsioonist (sõjaeelses teatrikoolis oli ta olnud Lauteri ja Põldroosi, Moskvas aga Aleksei Popovi ja Maria Knebeli õpilane), tuues 29 eesti lavale stilistilise mitmekesisuse, värske kujundlikkuse ja mängurõõmu. Samavõrd kui teatrikeele uuendaja väärib Panso tähelepanu tänaseks staažikaima eesti teatrikooli loojana: 1957. aastal asutati Tallinna Riikliku Konservatooriumi juurde lavakunstikateeder, mille 1961
formaadis kui ka kujutatava vahetumas esitamises. Kolm lehte teeb ta selle aasta augustis- septembris Civry-sur-Sereini külas Burgundias. Metsistunud pargile sarnlev ,,Maastik hobustega" (ofort) oma pitsilise koega on kõrvutatav Fontenay-aux-Roses'is jäädvustatud ,,Maastikuga Pariisi lähedal". Civry's valmib ka kaks portreed: ,,Régine" ja ,,Marc" üks oma tütarlapsesaladustesse tõmbunud, teine poisikeselikult aval ja rahutu, üheks fooniks renessanslik kaaristu, teisel puhanguline maastik. Elava pilguga kiindub vaatajasse ,,Catherine Boullaire" (1948, kuivnõel). Iseäranis ,,Marc" annab tunnistust maalilis- ekspressiivse tendetsi süvenemisest kunstniku käsitluslaadis, mille ilmekamaid näiteid pakub järgnevate aastate looming (,,Haige poeet", 1949, ofort; ,,Kunstnik ja modell", 1950, pehmelakk; ,,Maalija", 1951, ofort; ,,Üksindus", 1950-52, pehmelakk). 1948. aasta mais alustas Viiralt väga huvitavat väikeste tööde seeriat
areng. Inimest ei hinnata enam niivõrd päritolu kui isiklike omaduste järgi. Ideaal on üksikisik, kes teostab ennast edukalt ja iseseisvalt. Oluliseks muutub isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest ja ühingutest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Selle tagajärjel sulandub kokku sakraalne ja profaanne. Asjad ja teod kaotasid oma sümboolsed tähendused, maailm muutus ühtseks ning ühemõõtmeliseks. Renessanslik moraal erineb rüütlimoraalist. Tähtsaimaks probleemiks on eesmärgi ja vahendite suhe. Rüütlimoraal vahendid on väga olulised (neil sümboolne tähendus sageli) 1 ainult õigel viisil saavutatud eesmärk on midagi väärt. Renessansiinimene saavutab oma eesmärki vahendeid valimata nn. ,,eesmärk pühitseb abinõu" (Niccolo Machiavelli).
tihedalt loominguga seotud ning sellesse teadlikult põimitud. Barthes kujutab end teatraalse kangelasena eelkõige autobiograafias ja eksperimentaalses armastusromaanis Fragmendid ühest armujutust, need on iseenese karakteri analüüsid, mäng rollis "mina". See seostub kahtlemata ka üldise mõttekeskkonnaga. Nii kuuekümnendad Euroopas kui ka üheksakümnendad Eestis kujutavad endast teatavat uuestisündi, renessansi. Nii on ka vastava aja "põhihoovuse" mõtlejatele iseloomulik renessanslik universalism, lapselik kõike-teha-tahtmise iha, üldine optimism ning tugev usk maailma parandamise vajalikkusesse ning võimalikkusesse, kategooriliselt eitav suhtumine endise mõtlemise reliktidesse, mis on argimõtlemisse kinnistunud. Viimases punktis on Barthes Undist radikaalsem ning "klassiteadlikum", kuid see ei tulene vististi sisemisest sunnist, vaid vasakpoolsuse populaarsusest sõjajärgsel Prantsusmaal. Barhtes'i üheks
Don Quijote ja Sancho kuuluvad jäägitult ühte, moodustavad duaalse kujundi, kaksiksümboli, mille üks pool, kui see romaanist välja jätta, tühistaks korrapealt teise poole ning seega kogu sümboli ja romaani. Reaalsus don Quijote sümbolis vastandub Sancho sümbolile. Don Quijote - see on unistused, ideaalid, kõige madala ja labase põlgus, võime ohverdada oma füüsis täielikult ülla ja puhta ideaali teenimisele. Don Quijote on ka renessanslik edasitung, seiklusiha, valmidus võitlusteks ja lahinguteks, avastusteks ja vallutusteks. Sancho - see on kokkukuuluvus maaga, alalhoidlikkus, traditsioon, rahvalikkus, rahuarmastus, naljad ja kõnekäänud, mis lõhnavad põldude, igapäevase töö ja kehaorjuse järele. 17 Ta on tugev, tüse ja jämedapoolne alus, mis hispaania kultuuri keskajast peale oli toetanud, antiikideaalidele pürivas renessansiski oma mõjus kaotamata
kannupoiss, Don Quijote- ta ise. Lähevad rüütlitegusid tegema ja satuvad paljudesse seiklustesse. S hakkab Q'd austama. Enne tahtis S saada ühe saare kuberneriks ja Q sai talle selle koha, kuid S andis selle ära, kuna Q õpetas talle ka muid väärtusi. Q saab lõpuks normaalseks ja põletab rüütliromaane. Q õpetas S'le nt. vabaduse väärtust, õiglust, voorusi jne 16. Inglise näitekirjandus, Marlowe jne Inglismaal kujuneb välja edukas renessanslik näitekirjandus. 17 sajandil avatakse palju uusi teatrihooneid. On kahesuguseid teatreid era ja avalikud. Inglismaal on ka kooliteater ülikoolides. Esialgu näidendid ladina keeles, palju antiikseid asju. Esimesi kuulsaid teatreid londonis Gloobus. Puust mänguruum ovaalne aga sinna ehitatud poodium, rõdu (lava tagumine pool) eesriiet polnud, lihtsamad seisid püsti. Teater populaarne kõigis ühiskonnaklassides. Mehed mängisid mehi. Naisi mängisid häälemurdeta noorukid.
· Näitab enneolematult avalikult erootilist armastust ja intiimsust, kiidab selle heaks. On vaba Dante üleinimlikust askeesist ja Petrarca kõhklustest taeva ja maa vahel. · Looduse ülimaid ande on mõistus. · B. Valdab täiuslikult nii mahlakat rahvalikku kõnekeelt kui ka ülevat poeetilist stiili. Dekameron on avar ja elutark inimlik komöödia. 8. Renessansi lüüriline luule (XV-XVI saj.) (RA, MKL, Shakespeare'i Sonetid), · Lüürikas toimus renessanslik pööre teistes Lääne-Euroopa maades eri aegadel: Hispaanias sonettide mood algas nt 15. saj keskel, Prantsusmaal ja inglismaal 16 sajand; Saksamaal alles 17. saj hakul. · Tunnete ja looduse ülistamine tegi populaarseks pastoraalse temaatika; eriti popiks ekloog karjaselaul, mis ulatub tegelt juba Vergiliuse aega. Uusaegse ekloogi algatas 11
käib alla, detailid on üsna jõledad (must romaan, nagu Sade'gi). Talupojast saab lõpuks kurjategija. Kuulus pornograafiliste romaanide autor. (,,Justine'i" on võimalik näha ka vabaduse apologeedina). SAKSAMAA VALGUSTUS - väga hiline, langeb kokku eelromantismiga - väga progressiivsed autorid (Goethe, Schiller). - 18.sajand üldiselt oli Saksamaal pigem halb, puudusid suured kultuurikeskused, nagu seda olid London ja Pariis. Majandus oli halvas seisus - säilis renessanslik korraldus - Saksamaa oli killustatud, otseid valgustuslikke jooni pole, kuid märgatav lahtirebimine 17.sajandi traditsioonist - sündis idealistlik koolkond - lüürika oli esizanr Gottfried Wilhelm Leibnitz (1640-1716) filosoof, aitas kaasa Saksa Teaduste Akadeemia loomisele, aitas luua vastavat asutust ka Venemaale. Riiklik teaduskeskus, seetõttu oluline kultuurinähtus. Tema filosoofia ei ole valgustusideede taustal esirinnas. Eesmärk lepitada teadust ja religiooni,
Nt vanades käsikirjades on märgitud, kes millal sõna saab. Looja on saanud aineid nii kunstist, skandinaavia ja kodumaisest ballaadipärimusest kui ka tegelikkusest. 16.sajandi dokumendid räägivad Lõuna- Soome aadlikust, 1383-92-aastail Häme kohtunikuna tegutsenud Klaus Djäknest, kes põletas oma esimese naise Elina ning naise Kristiina Jönsi tütre. Luuletajat ei ole õnnestunud tuvastada, kuid dramaaatilise vormimise kindlus, miljöö kujutamise piltlikkus ja tegelastes ilmnev renessanslik tundejõud on andnud põhjust pidada runo sepitsejat haritud ja välismaal liikunud meheks. Peateemad on ballaadipärased, kuigi ülesehituse ega kujutamistehnika poolest seda ballaadiks pidada ei saaks. Teemad on surm, armastus, rüütliuhkus, naise truudus või truudusetus. Elina meenutab mitmeid märteriidoleid, põledes leekides, poeglaps kätel. "Elina surmale" on omane eri pärimusliikide julge segamine, etnoloogilise ja psühholoogilise
Kuigi autor kujutas loodust maiselt, hindas Boccaccio ka inimloomuse õilsust, suuremeelsust, puhast ja terviklikku armastust. Samuti hindab kõrgelt inimmõistust, mis aitab inimese õnneni, eemaldab pimedusest. Boccaccio valdab täiuslikult nii poeetilist stiili kui mahlakat rahvalikku kõnekeelt. Boccaccio tõi lühiproosa vormi uue kvaliteedi, tema mõjud ulatusid kaugele. 9) Renessansi lüüriline luule (15.16. sajand) Lüürikas toimus renessanslik pööre Lä-Euroopa maades eri aegadel: Hispaanias sonettide mood algas 15.saj keskel, 16.saj Prantsusmaal ja Inglismaal, 17.saj algul Saksamaal. Pastoraalne temaatika sai tuntuks ülistati loodust ja tundeid. Populaarseks kujunes ekoloog ehk karjaselaul, mis ulatub tegelikult Vergiliuse aega, antiiki. Uusaegse ekoloogi algatas Dante. Ekolooge kirjutasid ka Petrarca ja Boccaccio. Eriti tugeva tõuke ekoloogi levikule andis Sannazaro (,,Arkaadia" pastoraalromaanis oli 12 ekoloogi)
Talupojast saab lõpuks kurjategija. Kuulus pornograafiliste romaanide autor. (,,Justine'i" on võimalik näha ka vabaduse apologeedina) Saksa valgustus Saksa valgustus tähendab eelkõige tormi ja tungi, Goethet ja Schillerit. Saksa valgustus on väga hiline, langeb kokku eelromantismiga. Progresiivsemad autorid. 18. sajand on saksamaale halb sajand, muutunud mahajäänud maaks, suuri kultuurikeskusi pole (nagu nt London ja Pariis), majandus halvas seisus. Säilis renessanslik võimukorraldus, Saksamaa oli killustatud, vürstkondlikkus, tsentrumiks Weimar, hiljem 19. sajandi algul Berliin. Tekkis uusi tsentrumeid ka juurde (nt Lepizig, Zürich). Jõupingutused olid suunatud ühtsema kultuuriruumi loomisse. Otseseid valgustuse jooni pole, kuid vähehaaval toimub lahtirebimine 17. sajandi traditsioonist. Nihke tulemused ei ole kuigi märgatavad, sünnib idealistlik koolkond, materialistlikku suunda praktiliselt pole
annaabi.ee 
