", kuid ei vasta küsimusele "miks?". Luule peab olema talle religiooni aseaine, peab asendama teaduslike avastuste toel taandunud traditsioonilised mütoloogiad. Luule on oma harmoonia ja tervikluse impulsside edastamine, psühhoteraapia positiivsete impulsside edastamisena, mida sisaldab I L U . Uuskriitika ja lähilugemise meetod juba eemalduvad sellest formalismist -- poeem on objekt iseeneses -- pole reaalsusega tegemist. Kuid säilis luule religioonilaadsus . Formalism ühelt poolt ekslik -- otsis nn. kunstitöö sisemist substraati. Teisalt aitas tõusta uutel kunstivormidel -- postimpressionismil (Gauguin, Van Goch, Cezanne), vabavärss luules, abstraktsionism, minimalism. Formalism kutsus üles uurima kunstitöö abstraktseid, formaalseid seoseid ning avardama senist realistlikku, romantilist ettekujutust kunsti olemusest.
neid tunnetatakse, mitte nii, nagu neid teatakse. Kunsti tehnika on muuta esemeid „tundmatuks“, muuta vormid keeruliseks, suurendada tajumise keerukust ja kestust, sest tajumise protsess on esteetika eesmärk iseendas, mida tuleb pikendada. Kunst on viis kogeda objekti kunstipära; objekt ei ole oluline. Teisi vene formalismi esindajaid: Boriss Eichenbaum 1886 – 1959 Juri Tõnjanov 1894 – 1943 Vladimir Propp 1895 – 1970 Roman Jakobson 1896 – 1982 Vene formalism mõjutas Moskva kirjandusteadlast Mihhail Bahtini (1895 – 1975) ning eesti-vene semiootikut Juri Lotmanit (1922 – 1993). Vene formalistliku kirjandusteaduse mõjul sündis angloameerika kultuuriruumis sarnaste tõlgendusalustega kriitikasuund New Criticism ehk uuskriitika, mida esindavad inglise-ameerika poeet ja esseist T(homas) S(tearns) Eliot (1888 – 1965) ning ameerika kirjanikud ja kirjandusteadlased Allen Tate (1899 – 1979) ja Robert Penn Warren (1905 – 1989).
Ilmar Laaban "Formalism kirjanduses kui sotsialistliku realismi vaenlane" - kokkuvõte Eesti keel ja kirjandus, 1946/2 Uus, sotsialistlik reiim tahab kultuurile tagasi anda tema kodanliku reiimi ajal kaotatud positsiooni. Uus kultuuriideaal on sotsialistlik realism. See tähendab uut esteetikat, kunstiteose uut struktuuri. Sotsialistlik realism ei ole mitte ainult sotsialistlik, vaid ka realism. Sellele vastanduvad kaks suunda: formalism ja naturalism, mida sotsialistlikul realistil oleks vajalik tunda. Formalism tähtsustab kunstiteoses üle kõige vormi. See printsiip avaldub alles sisu ja vormi vahekorda võrreldes. Muidugi ei saa neid kvantitatiivselt mõõta, aga vorm on ülearune siis, kui see hakkab täitma mingit funktsiooni, mis ei kuulu tema ülesannete alla. Igale vormielemendile peaks vastama sisuline kvaliteet (põhjendusena selle kasutamiseks). Kui vorm ei vasta sisule, siis on ühega neist üle pingutatud.
Kultuur on üldine, ajastule tüüpiline, teatud tsivilisatsiooni, etnilist gruppi või rahvust iseloomustav nähtus. Kunstiajalugu uurib visuaalseid objekte, kujundeid ning nende ajalugu (kultuuriteabe vahendeid). Sõna muuseum tuleb kreeka keelest (Museion), sõna stiil roomast, kus kirjapulka kutsuti stiiluseks. Formalism on kunstiteose määratlemine vormi kaudu. Tähtsaimad visuaalse kunsti vahendid on joon, vorm (3D kunstis) ja värv (maalikunstis). 17-18. sajandil oli eesmärgiks ilu loomine (kaunid kunstid), 19. sajandil valitses realism (tõeline, tüüpilised asjad, kujutav kunst), 20. sajandil hakkas levima mittekujutav kunst (vabad kunstid). Naturalism jäljendab valimatult tegelikust. Stilisatsioon on looduslike vormide muutmine süsteemi sobivuse huvides
http://www.manray-photo.com/catalog/images/photos/new_photos/M072903_lg.jpg Eesti kirjanikud A. H. Tammsaare A. Adson A. Gailit K. Ristikivi F. Tuglas H. Runnel B. Alver J. Kaplinski M. Under J. Viiding K. Lepik P.-E. Rummo http://www.vanaraamat.ee/data/16022010790.jpg?raamat=Tode-ja-oigus-1-5 ARHITEKTUUR Struktualism L. H. Sullivan Konstruktivism F. L. Wright Formalism L. Miels van der Rohe Bauhaus C.-É. Jeanneret De stijl H. A. H. Aalto ( Le Brutalism Corbusier) Minimalism Wright, Fallingwater http://www.wright-house.com/frank-lloyd-wright/fallingwater-pictures/fallingwater-1.jpg Aalto, Baker House http://www.bc.edu/bc_org/avp/cas/fnart/fa267/20th/aalto002.jpg Jeanneret, Palace of Assembly Chandigarh http://upload
Kunst peab tooma teadvusse midagi, mida seal varem ei olnud. Kunstnik on kui loovisik. Kuidas saab materiaalne ese kanda emotsiooni? Isegi kui eeldada, et inimene on alati mõne emotsiooni meelevallas, kuidas eristada kunstilisi ja mittekunstilisi emotsioone? Kõik ei saa olla väljenduslik, sest kunstnik pole ise kõike läbielanud. Ta peab järgima siiski kujundeid ja vorme, sest muidu poleks see kellelegi arusaadav. 27. Formalism. Püüab tähelepanu pöörata stiilile. Kui väljendus ja jäljendus uurivad, mida väljendada, siis formalism tegeleb sellega, kuidas väljendatakse peab tekkima effekt (iseäralik emotsioon). Abstraktne maal struktuurielementidest pigistatakse välja kõik, mis võimalik. Formalism rõhub ka kunstiteose vormi olulisele rollile. Formalism näitab, et stiilist hakkab vormuma sisu. Tekib küsimus, kas formalistide ambitsioon ongi kunsti lahti seletada. Pigem üritasid nad
Kunst peab tooma teadvusse midagi, mida seal varem ei olnud. Kunstnik on kui loovisik. Kuidas saab materiaalne ese kanda emotsiooni? Isegi kui eeldada, et inimene on alati mõne emotsiooni meelevallas, kuidas eristada kunstilisi ja mittekunstilisi emotsioone? Kõik ei saa olla väljenduslik, sest kunstnik pole ise kõike läbielanud. Ta peab järgima siiski kujundeid ja vorme, sest muidu poleks see kellelegi arusaadav. 27. Formalism. Püüab tähelepanu pöörata stiilile. Kui väljendus ja jäljendus uurivad, mida väljendada, siis formalism tegeleb sellega, kuidas väljendatakse – peab tekkima effekt (iseäralik emotsioon). Abstraktne maal – struktuurielementidest pigistatakse välja kõik, mis võimalik. Formalism rõhub ka kunstiteose vormi olulisele rollile. Formalism näitab, et stiilist hakkab vormuma sisu. Tekib küsimus, kas formalistide ambitsioon ongi kunsti lahti seletada
tegusid ja nende tagajärgi (nt utilitarism, konsekventsialism); Vooruste eetika ehk iseloomu-eetika, millele vastavalt on eetika ülesandeks inimese loomuse täideviimise võimaldamine (nt Aristotelese eetika ja enamikantiikaja eetikatest). Eristatakse vähemalt neli klassikalise eetika teooriat, mida nimetatakse tuntumate esitajate järgi. Milli utilitarism (tagajärje eetika) Kanti formalism (kategooriline imperatiiv või kohustuste eetika) Locke'i õiguste eetika Aristotelese vooruste eetika Eetiline relativism Eetikateooriast lähtuvalt hinnatakse tegu kas heaks või halvaks, lubatud või lubamatuks. Igale teole eelneb motiiv, otsustus, moraal ja lähtumine mingist eetika- süsteemist ehk eetikateooriast. Kusjuures me ei pruugi oma lähtumist mingist eetikasüsteemist üldsegi teadvustada. Teole järgneb tulemus mida hinnatakse
koosneb 2st osast. Tähendus on märgi seos keelevälise reaalsusega. Väärtus on elemendi keelesiseste suhete süsteem. Süntagmaatika-kuidas märgid on ütluses seostatud teiste märkidega. Üks märk esineb alati teise järgi. Tähistaja ja tähistatu vaheline seos on arbitraarne e.suvaline. Onomatopoeetilised sõnad(hüüdsõnad, loomade häälitsused) Peale saussurei semiootika muutus. Strukturalism: Strukturalismi koolkonnad: Genfi koolkond Vene formalism ja keeleteadus: moska lingvistiline ring Praha lingvistiline ring Glossemaatika(kopenhaageni strukturalism) Ameerika strukturalism Praha lingvistiline ring: Vilem Mathesius-keelenähtuste potentsiaalsusest. Aktuaalne süntaks. 22.11: Praha lingvistiline ring: Foneetika ja fonoloogia: Henry sweet-transkriptsioon Akustiline ja füsioloogiline foneetika. Jan Niecislaw Baudouin de Courtenay – Kaasani koolkond, akustika vs psühhofoneetika
tähendust, siis miks on olemas nii palju erinevaid interpretatsioone. Ka - pole olemas objektiivset teadmist, teadmine on alati sotsiaalselt konstrueeritud) 34. Psühhoanalüüs ja autorikeskse kirjanduskäsitluse teisenemine võrreldes positivismiga (Sigmund Freud, Jacques Lacan jt). 35. Uuskriitika ja tekstikeskse vaatenurga võidulepääs 20. sajandi kirjandusteaduses. 36. Strukturalismi kujunemine: Genfi koolkond, vene formalism ja Praha lingvistikaring. a. Strukturalism sai alguse Saussure lähenemisest keelele, kui ta eristas keele (langue) ja kõne (parole), edasi võttis see veidi rohkem formalistliku lähenemise ning uuris keelt ning poeetikat (laiem mõiste). b. Genfi koolkond? c. Vene formalism ehk vene vormikoolkond oli suund vene kirjandusteaduses, mis kujunes 1910ndail ja 1920ndail aastail. Vene formalism vaatleb
seostuda. Struktuur on seega: terviku ülesehitus erinevatest elementidest; elementide omavaheline (sõltuvus)suhe tervikus. Strukturalismi puhul laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele. Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Strukturalism: Aigi Heero Vene vormikoolkond (formalism) 1910-1920 aa.: Peterburi Luulekeele Uurimise Ühing (Juri Tõnjanov, Viktor Shklovski jt.) 1915 Moskva Lingvistikaring (Roman Jakobson 1926 Praha Lingvistikaring) Väide: Tekst koosneb sõnadest, mitte objektidest ega tundmustest. ,,Puskini Jevgeni Onegin oleks kirjutatud ka siis, kui Puskinit ennast poleks olemas olnudki." Viktor Shklovski ,,Kunst kui võte" Poeetilise keele ja tavakeele eristamine ,,Kummastumise" võte (ostranenije, defamiliarization, Verfremdung)
iseloomust, truudusetusest. Süüdistus Karud, kellega meelsasti einestan, kellega heal meelel vestlen meepottide taga, nägid kord laual aabitsat. Nad vaatasid A-d ja B-d ja D-d. Nad laiutasid üllatunult kämblaid. Ütlesin neile, et need on A-d ja B-d ja D-d. Aga nemad mõmisesid kohkunult. (Nad ütlesid hiljem häbelikult, et peavad seda formalismiks.) Vene formalism oli kirjandusteaduse koolkond, mis vaatles kirjandusteost kirjandusliku faktina ega tegelnud selle tõlgendamisega. "Formalism" oli Nõukogude Liidus sõimusõna sotsialistliku realismi kaanonitele mittevastava kunsti vastu. Sellest järeldan, et Andres Ehin üritab luuletusega näidata inimeste mõtlemissuutmatust ja tahtmatust vene ajal. Inimesed (karud, kes mõmisesid) uskusid ja teadsid ainult seda, mida neile nõukogude võim oli rääkinud ja koolis õpetatud
kontekstist lähtuvad kirjandusteooriad, nende fookused ja rõhuasetused. Tekstikesksed lähenemised (filoloogia e tekstoloogia, retoorika ja stilistika, strukturalism, uuskriitika, semiootika, dekonstruktsioon). Fookuses tekst ise Sisemised seaduspärad Materiaalsus (väljaanded, toimetamisprotsess= Keel, stiil ja struktuur Harud o Filoloogia o Retoorika ja stilistika o Strukturalism, vene formalism o Uuskriitika o dekonstruktsioon Autorikesksed lähenemised (autori biograafiaga seotud aspektid, mida peetakse nende loomingu tõlgendamisel oluliseks). Tõusis põhiliseks meetodiks 19.sajandil, otsene seos autori elu ja loomingu vahel, oluline autori ühiskondlik-kultuuriline kontekst, haridus, suhtlusringkond, lugemus Teatud kirjanike mütologiseerimine, eriti kaanonilised autorid, nt Shakespeare
esitamine. ILMALIK JURISPRUDENTS Rooma juristid tõlgendasid ja täiustasid õigust. Dies fasti-päevad millal lubatud teatud protsessi menetlus ja tegingute sõlmimine Dies nefasti- päevad millal ei ole lubatud teatud protsessi menetlus ja tegingute sõlmimine Ilmaliku jurisprutentsi kiire arengu põhjused: 1. Õiguse range formalism nõudis õigustehingute sooritamisel ja hagide esitamisel alatist ettevaatust ja vastavate normide tundmist. Selleks vajati vilunud isikute abi 2. Rooma magistratuudi ja kohtu korraldus soodustas juriidiliste teadmiste levimist rahva keskel, sest igal kodanikul oli võimaluus saada magistraadiks või kohtunikuks 3. Vabariigiaegne rooma ühiskondlik korraldus nõudis igalt kodanikult õiguse elementaarset
Ühendab poliitika ja majanduse - Eksport vs import - Siseturu kaitse, tekkiv tööstus - Mittetariifsed piirangud Marksism Ideoloogia sotsialism Eeldused: - Klassid on paremad tegutsejad - Klassid maksimeerivad oma kasu - Toimub ekspluateerimine Väärtus Konflikt Revolutsioon III loeng Tagasi neoklassikasse - Turg vs riik - Individualism ratsionaalsus - Meetod formalism ja staatika (tasakaal) - Puudub aeg ja ruum o Institutsioonid o Tehnoloogia Uued teooriad - Uus kasvuteooria - Uus majandusgeograafia - Uus kaubandusteooria - Peamised ideed: o Oligopolistiline konkurents o Mastaabisääst Esimene jäätis suvel annab hea enesetunde, teine jäätis on ka hea, kuues jäätis ajab südame pahaks (toob vähem tulu) o Tehnoloogia
Ta tõi välja ka diakroonia ja sünkroonia vastanduse, mida rakendati keeleuurimisele. Seni oli keeli vaadetud ajaloolises ehk diakroonilises võtmes, aga Saussure soovitas sünkrooniat ehk ühes ajahetkes uurimist. Enam ei pööratud nii suurt tähelepanu keelevormide muutumisele kui sellele, kuidas keel ühel ajahetkel funktsioneerib ja mis loogika teda seob. Saussure'i rajatud strukturalistlik keeleteadus kandub üle ka kirjandusteadusesse. Vene formalism tekkis ~1915 Peterburis poeetilise keeleuurimise ühinguna. Vene formalismi tegevus oli kirjandusteaduses murranguline. Ka kirjanduses loobuti Saussure'i eeskujul diakroonilisusest: loobuti kirjanduse mõtestamisel rõhutamast ajaloolisi muudatusi, võrdlemast eri perioode ja liialdatud sotsiaalpoliitilisest kirjanduse tõlgendusest. R. Jakobson ,,Kunst kui vahend" sõnastas arusaama, mille järgi
-st sajandist. Eesmärgiks vahe tegemine hea & halva, õige ja vale vahel. Mis aga on headus? Teo omadus, mis tekitab positiivseid (subjektiivseid!!) emotsioone. Klassikalise eetika moraaliteooriad: · Mill'i utilitarism John Stuart Mill (19. saj).. parim lahendus on see,mis toob max kasu võimalikult paljudele inimestele nii, et kasu jaotuks võimalikult võrdselt hüve, meelehea intensiivsus & kestus, kõigi inimeste õiguste võrdne hindamine · Kant'i formalism (kategooriline imperatiiv, kohustuste eetika) (Immanuel Kant 18. saj).. hea tahte, südametunnistuse (kategooriline imperatiiv) järgimine hea tahe, hea eesmärk on tähtis, mitte tulemus. · Locke'i õiguste eetika (John Locke 17. saj) parim lahendus on see, mis ei riiva ühegi inimese individuaalseid õigusi.. aga millal kellegi õigusi rikutakse · Aristotelese vooruste eetika (Aristoteles 3 saj) õnnelikuks saab läbi
mittetäitmise tõttu. Vana Rooma eraõiguse mõiste erines tänapäeva õiguskäibes kasutatava eraõiguse mõistest.Vanemal ajal kujutas Rooma eraõigus endast lahutamatut osa roomlaste õigusest üldse. Nimetati seda kviriitlikuks õiguseks. Sel perioodil oli Rooma väike põllumajanduslik riik, milles oli kogukondlikku omandit ja eraomandit. Perekond oli suletud tervik ja pereisa piiramatu võimu all. Sellele vanimale ajale on iseloomulik formalism. Õiguslikud tehingud sõlmitakse kehtetuse ähvardusel teatavate sõnade lausumisega koos kindlate tegude ja rituaalidega. Teatav sümboolika, käsi on võimu sümbol. Naine mehe võimu all. Puudutada kepiga asja tähendas väita oma õigust sellele asjale. Nii formalism, kui ka sümbolid olid vajalikud selleks, et tagada tõendite säilimine ligikondsete mälus. Sellest oli ka tingitud tehingute sõlmimine avalikkuse ees, peamiselt rahvakoosolekutel
- Juhikultus. Kohustuslik kirjandus: - Boris Groys "Stalin-stiil" (Akadeemia 1995 2-5) - N. Berdjajev "Vene kommunismi lätted ja tähendus" (Akadeemia 1989-1990) - J. Undusk "Stalinismi maagilised ja müstilised märgid" ("Maagiline ja müstiline keel") Soovituslik kirjandus: - G. Grass "Seitse teesi demokraatliku sotsialismi kohta" (Akadeemia 1990 4) - Nigol Andresen "Eesti kirjandus revolutsiooni, kodusõja ja sõjajärgse kriisi aastail" - Ilmar Laaban "Formalism kirjanduses kui sotsialistliku realismi vaenlane" - P. Pavlenko "Õnn" - A. Jakobson "Elu tsitadellis" - Ilf ja Petrov "12 tooli" - M. Bulgakov "Saatuslikud munad"/"Koera süda" Nõukogude kultuur on väga mitmekihiline ja keeruline uurimisteema. Ajaliselt ja ruumiliselt oli see väga konkreetselt isoleeritud. See on väga müüdiline, nimed on seal väga olulised (palju asju nimetati ümber, kõikvõimalikke asju nimetati, valitses pärisnimelisus). Kujunesid oma pühakud ja kangelased
(tekstide kogumi) suhe ajaloosündmustega - ajalooliste faktorite määratlemine, mis mõjutasid kirjandusloomet ja mis selles kajastuvad, teatud ajalooperioodil esile olevate väärtuste peegeldumine kirjanduses, kultuuri vaatlemine ühtse tervikuna. Kirjanduse väärtus - teatud suurema (ajaloolise) nähtuse osa, iseseisev väärtus puudus. Kirjandus kui omaette uurimisobjekt (võrdne staatus ajalooga). Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20. sajandi II poolel (formalism, funktsionialism, kirjandusloo olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval). Kirjandus kui omaette uurimisobjekt (võrdne staatus ajalooga); kirjanduse uurimise formalistlikud meetodid, kirjanduse erilised tunnusjooned, tekstikesksus, kirjandustekst kui kunstiline struktuur, eriline keelekasutus, enesereflketsiivus (poeetiline keel, meetrika, kujundid, tähenduse mitmetasandilisus); R. Jakobson: keele
oma ühiskonna kohta. Kunst: 1. „mis on kunst“ mõistmine: kunstiteose tuvastamise mõttes (missugused asjadest on), defineerimise mõttes (mis on tunnused) ja ontoloogia mõttes (mis tüüpi on asjad) 2. Anti-essentsialism: eitab „kunsti“ ja teiste traditsiooniliste eetikamõistete (nt „ilu) defineerimise võimalikkust ja mõttekust. Kõik traditsioonilised esteetika teooriad (formalism, emotsionism, intuitsionism, organitism, voluntarism, intellektualism) on esitanud kunsti definitsiooni, kuid luhtunud. Kunstiteostel pealt näha ei ole mingit kindlat/spetsiifilist sarnasust, samas on neil mingi hulk sarnasusi, sugulusi ehk „perekondlike sarnasusi“ (Wittegensteini vaade). Kunst on nö „avatud mõiste“, millele on omased loomingulisus ja muutused. Defineerimine nö tapaks ja kärbiks loomingulisust. Kunsti defineerimatus pole
lahenduse alus on psühhoos). Näteks Jean Baudrillard - hüperreaalsuse mees - simulaakrum (seostub erinevusega erinevuse kaudu; st viitab enesele ning kaob selge seos reaalsuse ning sürreaalsuse vahel) Autorikeskne kirjanduskäsitlus ilmselt muutub - moodi läheb hing ja spliin, maailmavalu ja psühholoogia. 35. UUSKRIITIKA JA TEKSTIKESKSE VAATENURGA VÕIDULEPÄÄS 20. SAJANDI KIRJANDUSTEADUSES. - WTF? 36. Strukturalismi kujunemine: genfi koolkond, vene formalism ja praha lingvistikaring. Strukturalism sai algus Saussure lähenemisest keelele, kui ta eristas keele (langue) ja kõne (parole), edasi võttis see veidi rohkem formalistliku lähenemise ning uuris keelt ning poeetikat (laiem mõiste). Tähtsamad nimed olid Viktor Sklovski (18931984), Juri Tõnjanov (18941943), Boris Tomasevski, Vladimir Propp ning loomulikult Roman Jakobson. (1) Genfi koolkond WTF? MITTE KUSAGIL EI OLE SELLE KOHTA INFI? JE SUIS STUPIDE :(
Sünkroonsus ( lueda teksti siin ja praegu ) Lühilugemine ( teksti tuleb lähedalt vaadata, et kõike näha ) T. S. Eliot (1888-1965) ( luuletaja, modernistlik traditsioon. On mõjutanud ka eesti kultuuri [Ants Oras] ) I.A. Richards Rene Wellek sai inspiratsiooni strukturalismist ,,Warreni kirjandusteooria". Austin Warren Harold Bloom 36. Strukturalismi kujunemine: Genfi koolkond, vene formalism ja Praha lingvistikaring. Strukturalism - sai alguse Saussure lähenemisest keelele, kui ta eristas keele (langue) ja kõne (parole), edasi võttis see veidi rohkem formalistliku lähenemise ning uuris keelt ning poeetikat (laiem mõiste), tähtsamad nimed olid Viktor Sklovski (18931984), Juri Tõnjanov (18941943), Boris Tomasevski, Vladimir Propp ning loomulikult Roman Jakobson Genfi koolkond keelevõime -> keel-> suhtlemine
Teine ekspressiivse kunstiteooria esindaja on ROBIN GEORGE COLLINGWOOD, kelle jaoks pidi kunst olema subliimne. Kunst teisendab meie taju ja meeli. Kunstnik väljendab intuitiivselt mingisugust enneolematut vaatenurka. Kunstnik kui ülitundlik inimene, kes heidab valgust olulistele probleemidele. 9 Teine vastukriitika representatsiooniteooriale on FORMALISM ja selle peamine esindaja CLIVE BELL. Seda ajastut võib juba nimetada modernismisks. Kunsti defineerib tema tähenduslik vorm, sisu tekib vastavalt vormile või pole lahutatav kuidagi vormist. Sisu ja vormi ühtsus. Toimuvad eksperimenteerimised ja otsingus just vormi leidmisel (OP-kunst, kubism, fauvism jt). Kolmandaks ANTIESSENTSIALISM, mida võib nimetada ka analüütiliseks esteetikaks, väidab, et kunstil puudub kindlaks määratud olemus. Külla aga on kunstiteos alatia ainulaadne ja
füüsikaharudele, sealhulgas aatomifüüsikale, tahkisefüüsikale, tuumafüüsikale ja elementaarosakeste füüsikale ning samuti näiteks kvantkeemiale. Kui klassikaline füüsika osutus mikromaailma süsteemide kirjeldamiseks ebasobivaks, siis kvantmehaanika abil on võimalik täpselt arvutada aatomite, molekulide, tahkiste ja lihtsate bioloogiliste süsteemide (kvantbioloogia) omadusi. Kvantmehaanika matemaatiline formalism erineb tunduvalt klassikalise füüsika matemaatilisest formalismist. Kvantmehaanikas vaadeldavate mikroobjektide märkimisväärsemad iseärasuseks on veel Lainelis-korpuskulaarse dualism, mis ütleb, et kvantobjektid käituvad korraga nagu lained ja osakesed, ja sellega kaudselt seotud määramatuse relatsioonid, mis keelavad teatud füüsikaliste suuruste paaridel samaaegselt kindlat väärtust omada. Selliseks paariks on näiteks impulss ja asukoht: näiteks elektronile
Teised žanrid. Novell on proosa lühivorm, mis keskendub peamisele (piiratud detailirohkus, tegelaste arv ja nende areng). Novellid on tihedad ja läbimõeldud; suletud novell on hoolika ülesehitusega, mis lõpeb püändiga; avatud novell on hajusam ja püant on valikuline. Kirjandusloo mõiste. Kirjanduslugu kui kirjanduse ajalugu. Kirjanduslugu kui kirjanduse (tekstide kogumi) suhe ajaloosündmustega. Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20. sajandi II poolel (formalism, funktsionialism, kirjandusloo olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval). Eesti kirjanduse ajalood (liigitus, nimetada mõni käsitlus). Eesti kirjandusloo arengutendentsid. Millised on eesti kirjandusloo probleemaatilised aspektid? Kuidas erineb see, mida peetakse osaks kirjandusloost erinevate sajandite lõikes? Milliseid võimalusi pakub kirjandusloo uurimiseks uus kultuuriajalugu ja kuidas saab/saaks seda rakendada eesti kirjandus-(aja)loole?
1. Õiguse üldised küsimused 2. Ühiskondlik areng ja filosoofia küsimused ajateljel, murrang, heaolu vabadus ja väärtus filosoofias, komplekssuse tehisintellekt 3. inimõigused 4. Õiguspositivisim ja normativism, loomuõigus, Nürnbergi trial 5. Utilitarism Mill, eriosa 6. liberalism reformierakond, pensionitesüsteem, ravimite katsetused, aborditeema 7. sotsiaalne õiglus, 82% rikkusest kuulub 1% ühiskonnast, keda peab üleval pidama, pagulased, Kant 8. formalism ja realism kohtumenetluses, tõde 9. Legitimeeritus on aktsepteeritavus; tõe ja õigus aktsepteeritavaks muutmine modernses aspektis Tõda kohtus mis saab kui keegi valetab 10. globaliseerumine ja terrorism, äärmusluse tekkepõhjused 11. kuhu edasi? Ajatelg üldiselt üksikule, filosoofia paigutatakse ajaloolisse konteksti 2 Antiikaeg -> Keskaeg -> Uusaeg (võibolla ka modernism) -> Postmodernism
Katsed jõuda teadmiseni maailma (maailm tähendabki antud juhul kogu võimaliku kogemuse kaudu antud nähtuste tervikut) lõpu või alguse kohta, ületavad võimaliku kogemuse piiri. Selliste tunnetuspüüdluste tulemuseks oli erinevate, üksteisega ületamatutes vastuoludes olevate filosoofiasüsteemide paljusus ja lõputu võitlus nende vahel ilma võimaluseta otsustada, kellel oponeerivatest pooltest on õigus. Just sellist pilti pakkus Kanti hinnangul filosoofia senine ajalugu. Kanti formalism (kategooriline imperatiiv või kohustuse eetika). Esitaja oli saksa filosoof Immanuel Kant (1724-1804). Teooria väidab, et iga indiviid peaks käituma selliselt, et tema taotluste lähteks olev põhimõte võiks ühtlasi alati olla üldise seadusandluse printsiibiks. Kant uskus, et kõige põhilisemaks hüveks on nn. "hea tahe", s.t. oma südametunnistuse (ehk kategoorilise imperatiivi) kohustuslik jälgimine. Tema filosoofias on õnn hea tahte tulemus
Kirjanduslugu kui kirjanduse (tekstide kogumi) suhe ajaloosündmustega. Kirjanduslugu on kirjanduse sisemine ajalugu, kas üldiselt või zanrite kaupa, ajaliselt ulatuslikul perioodil või ainult teatud ajal. Viimasel juhul vaadeladakse mingi ajaperioodi kultuurilisi (k.a. kirjanduslikke) jooni. Suhtes ajaloosündmustega määratletakse ajaloolised faktorid, mis mõjutasid kirjandusloomet ja mis selles kajastuvad. Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20. sajandi II poolel (formalism, funktsionialism, kirjandusloo olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval). Kirjandus kui omaette uurimisobjekt, uurimine muutus tekstikeskseks. Formalism - kirjandus kui inimolemuse kesksete tõdede edastaja, mitte ,,l'art pour l'art". Funktsionalism - 60-70 kadus arusaam kirjandusest kui erilist sorti kirjutusest. Kirjandus - funktsionaalne, mitte olemuslik kategooria, teda ei erista mitte eriline olemus, vaid funktsioon kultuuris.
1972. aastal ta lahkus NLiidust ja sai 1987. aastal Nobeli kirjandusauhinna. Nikita Hrustsov suhtus kunsti nõukogude juhtide traditsioonilisel kombel. See ilmnes Moskva Maneezis, kus ta koos nõukogude juhtkonnaga käis kunstinäitust vaatamas. Sotsialistlikku realismi esindavate teoste kõrval oli välja pandud ka modernistide omi. Neid Hrustsov ei tundnud ega mõistnud. Kohtudes kultuurirahvaga ütles Hrustsov, et abstraktsionism ja formalism peegeldavad kodanlikku ideoloogiat ning on üks selle ideoloogia vorme. Maneezis oli peale konformistide tööde ka monumentaalskulptuuri esindaja Ernst Neizvestnõi teoseid. Ta palus Nikita Sergejevitsi oma töid vaatama. Mälestusteraamatus räägib Neizvestnõi enda ja riigi esimese mehe vahelistest erimeelsustest. ,,Hrustsov ütles, et ma raiskan rahva raha, sest toodan rämpsu. Mina kinnitasin talle, et ta ei saa kunstist üldse aru
sajandi kirjandusteaduses. 30ndatest 60ndateni. Tekst ja kriitika ( loobutakse autorikesksusest, tekst ise peab kõnelema ) Sünkroonsus ( lueda teksti siin ja praegu ) Lühilugemine ( teksti tuleb lähedalt vaadata, et kõike näha ) Thomas Stearns Eliot ( 1888-1965 ) ( luuletaja, modernistlik traditsioon. On mõjutanud ka eesti kultuuri [Ants Oras] ) Rene Wellek sai inspiratsiooni strukturalismist ,,Warreni kirjandusteooria". 35. Strukturalismi kujunemine: Genfi koolkond, vene formalism ja Praha lingvistikaring. Vene formalistide jaoks oli oluline 1) sünkroonne ja diakroonne keeleteadus. 2) keele ja kõne eristamine Genfi koolkond keelevõime -> keel-> suhtlemine Praha lingvistikaring Keel, fonoloogia ( kui iseseisev uurimisala ) Nikolai Trubetzkay ( foneemi mõiste ) Strukturalism on tihedalt seotud vene formalismiga. 1) Elemendi tähendus sõltub selle elemendi asendist ja rollist süsteemis 2) Ühe elemendi muutumine toob kaasa terve süsteemi muutuse 3)Ühe
novell (võite valida nende novellides seast, mis on II iseseisva töö valikute seas, aga ärge valige seda novelli, mille põhjal proosaanalüüsi kirjutasite) ja määrake neis paar novellile iseloomulikku joont. 16 Kirjandusloo mõiste. Kirjanduslugu kui kirjanduse ajalugu. Kirjanduslugu kui kirjanduse (tekstide kogumi) suhe ajaloosündmustega. 17 Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20. sajandi II poolel (formalism, funktsionialism, kirjandusloo olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval). Eesti kirjanduse ajalood (liigitus, nimetada mõni käsitlus). Eesti kirjandusloo arengutendentsid. Millised on eesti kirjandusloo probleemaatilised aspektid? Kuidas erineb see, mida peetakse osaks kirjandusloost erinevate sajandite lõikes? Milliseid võimalusi pakub kirjandusloo uurimiseks uus kultuuriajalugu ja kuidas saab/saaks seda rakendada eesti kirjandus-(aja)loole?
See on nn materiaalne ehk huvide teooria era-ja avaliku õiguse vaheteoks, kus avaliku õiguse sisuks on üldhuvi ja eraõiguse sisuks üksiku huvid. Rooma õigus on pärandanud meile peamiselt täiuslikuma eraõiguse süsteemi, kuhu kuuluvad perekond, omand, lepingud, pärimine. Avalik õigus oli tol ajal ilmselt vähem arenenud. Antud kursus kuulub ius privatum süsteemi. Vanimale Rooma õigusele on iseloomulik formalism. manus- käsi- võimu sümbol in manu mariti- naine oli mehe võimu all Eraõiguse keskseks instituudiks sel perioodil on eraomandiõigus. Toimusid põhjapanevad muudatused nii abielu-, laste- kui pärismisõiguse alal. peregriinid - mitterooma kodanikud. (nende jaoks oli vaja luua mingi eri õigus, ses ius quiritiumi nende suhtes rakendada ei saadud, kuna nad polnud Rooma kodanikud). Roomlaste ja peregriinide vaheliste suhete reguleerimiseks loodigi eespool juba nimetatud
) täht, tähekiirtena ühest punktist lähtuvad teed pargis või aias. fontään purskkaev, vetemäng 4 Koostanud: Kadi Karro [email protected] Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 Sügis 2008. a formalism aiakunstis üldiselt kohustuslikule regulaarsele geomeetriale põhinev aiastiil või - võimalusi loov üldtermin, vastandiks ebaregulaarne, vaba maastikustiil. fresko (it.) lubjakindlate värvidega värskelt krohvitud kuivamata seinale maalitud teos (al fresco) funktsionalism arhitektuuris ehitise funktsioone rõhutav suund ehituskunstis, eitab rahvuslikke traditsioone. galerii algselt lossiehituses mitmeid ruume ühendav pidulik käik, mille üks
Kirjandusteadus on süstemaatiliselt kirjandust uuriv teadusharu. Vaatleb kirjandust nii tema olemuse kui ka ajaloolise arengu ja kunstiväärtuse seisukohalt. Kirjandusteadus on iseseisva kunstiteadusena arenenud jõudsalt alates 19. Sajandist; poeetika ja stilistika olid kõrgelt arenenud juba antiigis. Kirjandusteaduse osad on kirjandusteooria, kirjandusajalugu ja kirjanduskriitika. Kirjandusteaduslikke meetodeid ja koolkondi: biograafiline meetod, feministlik kirjandusteadus, formalism, freudism, marksistik kirjandusteadus, positivistlik esteetika, poststrukturalism, retseptsiooniesteetika, semiootika, strukturalism, uuskriitika, vaimulooline koolkond. Uuskriitika (New Criticism) · Tekkis 1920. 30. Aastatel Ameerikas ja Inglismaal · Teos lahutatakse ajaloolisest ümbrusest · Tähtsam tunnus on tekstianalüüs, close reading: süvenenud ja täpne lugemine. Teose kui terviku mõju uuritakse struktuuri üksikelementide kaudu
võetud, veebruar 1948 juuni 1949 oli Kunstide Valitsuse juhatajaks Kaarel Ird. Seejärel võeti ka tema maha ja asemele pandi Max Laosson, kes oli äärmuslikult Moskvameelne ja stalinistlik. Tema juhtimisel toimusid halvad muutused kultuurielus. Kultuuritegelaste represseerimine: Tehti nende loomingut maha, pandi vangi, lasti üldse maha. Jaanuaris 1949 Pravdas ilmus artikkel, kust läksid käiku märksõnad: formalism, estetism jm. Lisaks oli üks karmimaid tolleaegseid süüdistusi kodanlik natsionalism. Formalism eelistavad vormi sisule (N oli sisu ikka tähtsam kui vorm) Estetism pööratakse liigset tähelepanu esteetikale, selle asemel, et tegeleda sisu ja ideoloogiliste küsimustega. Eestis sattusid ,,rahvavaenulike kahjurite" musta nimekirja teatrikriitik Rasmus Kangro-Pool ja Teatriinstituudi õppejõud Karin Kask. 1950 pandi mõlemad vangi.
Autorist lähtuvad kirjandusteooriad: psühhoanalüüs; biograafiline kriitika Tekstist lähtuvad kirjandusteooriad: filoloogia (empiiriline kogemuslik; teksti materjali kokkukogumine, sellega tegelemine. Tekstide uurimine, nüüd nimetatakse ka tekstoloogiaks); retoorika (kõnekunsti reeglistik. Lahutas kõnelemisprotsessi erinevateks valdkondadeks. Olulised kaks osa: struktuur ja vorm) ja stilistika (kitsam kirjandus- ja kultuuriteaduse haru); vene formalism (mis on kirjanduslikkus, avaldub ainult keele kaudu, distantsi loomine teose lugeja ja keele vahel) ja strukturalism; müüdikriitika, arhetüübikriitika; uuskriitika (põhimõiste on lähilugemine. Oluline on objekt, tõlgendamine); dekonstruktsioon (tekstikeskne tekst on nagu telliskivimüür, lammutus ja ülesehitamine on teksti protsess) ;semiootika. Lugejast lähtuvad kirjandusteooriad: retseptsiooniteooria.
Eesmärgi saavutamiseks peab tegutsema. Selleks on vaja vahendeid. Nendest, kes tahaksid õppida selleks, et saada häid hindeid, · orienteeruvad paljud formaalsel alusel "SISSE SAAMISELE" mingisse järgmise astme kooli ja lõppude lõpuks ka sellise tunnistuse saamisele, mille esitamisel oleks võimalik pääseda ametiredelile, mis viib kõrgepalgalisele kohale ja "haljale oksale". OLULINE ON MÄRGATA, ET ERITI KURI VAENLANE ON KOOLIS FORMALISM (SISU EIRAMINE, VORMI EELISTAMINE, NORMIST LÄHTUMINE...) Siin ilmas on kaks üpris rasket tegevust,mis võivad kujuneda ebameeldivaks. Need on: ÕPPIMINE ja TÖÖTAMINE. Kõik teised tegevused on palju huvitavamad. Üks peamissi pedagoogilisi probleeme on: KUIDAS MUUTA ÕPPIMINE JA TÖÖTAMUNE KÜLLALT PÕNEVAKS, HUVITAVAKS, KÖITVAKS, ET INIMESED TAHAKSID (PEAKSID VAJALIKUKUKS) TEHA SEDA, MILLEKS ON VAJA ÜLETADA RASKUSI?
saj. kirjandus mitte kogu selle sajandi kirjandusloome, vaid kirjandusloome teatud tunnuste lõikes (enamasti modernism ja postmodernism). Kirjanduslugu kui kirjanduse (tekstide kogumi) suhe ajaloosündmustega. Ajalooliste faktorite määratlemine, mis mõjutasid kirjandusloomet ja mis selles kajastuvad, teatud ajalooperioodil esil olevate väärtuste peegeldumine kirjanduses, kultuuri vaatlemine ühtse tervikuna. Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20. sajandi II poolel (formalism, funktsionialism, kirjandusloo olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval). Lagunes arusaam kirjandusest kui erilist sorti kirjutisest tagasipöördumine välise kirjandusajaloo juurde, rõhuga kultuuri materialistlikel aspektidel. Eesti kirjanduse ajalood (liigitus, nimetada mõni käsitlus) • esimesed käsitlused: F. Tuglas „Lühike Eesti kirjanduslugu“ • nõukogude aeg: E. Nirk „Estonian Literature“ • pagulus: G
Teksti analüüsiks kujundab ta välja eeskätt luule lähilugemise meetodi: teksti komponentide vaheliste keerukate suhete ja mitmetähenduslikkuste detailse ja peene analüüsi. Kirjandus on nende jaoks eriline allkeel, mille omadused määratletakse, vastandades neid teaduse ja tavakeele omadele. Sellest omakorda tuleneb, et uurimisel on eriti oluline sõnade, kõnekujundite ja sümbolite tähenduste ja vastastikuste suhete analüüs. Vene formalism ja uuskriitika seostuvad eeskätt oma aja kirjandusega ja kirjanduse üldjoontega, sel ajal kui vaimuloolased ja tekstianalüütikud tegelevad enam ajalooga. Vene formalistide eesmärk oli kirjeldada vaid tekstist lähtuvalt ja teadusliku täpsusega, mis muudab kirjandusliku teksti kirjanduslikuks. Formalistid seadsid enda ülesandeks kirjeldada täpsete terminite abil, mis muudab kirjandusliku teksti kirjanduslikuks. Selle lähenemisega vastandusid nad
littertra Tähestik Grammatika Kirjalik tekst Haritus, õpetatus "Kirjanduse" mõiste ajalooline kujunemine Kirjavara (Schrifttum, ) Ilukirjandus (belles-lettres), 17-18. saj Fiction (fiktsioon: vale, väljamõeldis; ilukirjanduslik proosateos; narratiiv) / nonfiction Nonfiction (mittefiktsioon) Emmanuel Carrcre "L'Adversaire" (2000), eesti k. "Vaenlane" (2002) Jean-Claude Romand Kirjanduse määratlused Neoplatonlik esteetika- kunst kui ülev ja kaunis Formalism, strukturalism- kirjandusliku teksti poeetiline funktsioon Funktsionaalne määratlus (J. Mukaovski) Kunst on see, mida kunstiks peetakse (iga nähtus või ese võib saada esteetilise funktsiooni kandjaks) Kirjanduse funktsioonid Hedonistlik- kumsti võime naudingut pakkuda Informatiivne- Modelleeriv-kunsti võime maailma luua Prohvetlik-ennustav Sotsiaalne- suunatud inimese mõjutamisele Kirjanduse kriitiline funktsioon- kirjandus asub pühendumuse(lojaalsus olemasolevale
õige ja vale tegu Kus kohast me teame, mis on eetiline ja õige ja kus läheb piir eetilise ja ebaeetilise vahel? Kust tulevad eetika ja moraali reeglid? Religioosne ja sotsiaalse hüve eetika: Inimene peab käituma vastavalt: · jumala/saatuse tahtele · sotsiaalsele hüvele(rass, rahvus, riik, kommunism, jne.) Sentimentalism kriteeriumiks on sisetunne/südametunnistuse hääl Formalism/ deontoloogiline (kohustuse) eetika kriteeriumiks on on teo/tegematajätmise motiiv Utilitarism/ konsekventsionalism(tagajärjeeetika) tagajärjeks on teo/tegematajätmise tagajärg. Eksistentsialism (Kierkegaard, Sartre/voluntarism (Nietzsche Eetiline sentimentalism Eetilise/ebaeetilise teo kriteeriumiks on sisetundel põhinev südametunnistuse hääl.
Kaalumees kaalus ostuhinna vasena. Nexum- eriline laenutehing, formaalne tehing, viie tunnistaja ja kaalumehe juuresolekul. Sisuks krediidi ja laenu suhted. Võla mittetasumisel sattus võlgnik võlausaldaja täielikku käsutusse, 60 päeva võis raudus hoida, 3 korda selle aja jooksul turule, et talle väljaostja leida, kui ei, võis võlgniku surmata või müüa orjusse väljapoole Roomat. In iure cessio- omandi saamise viis näilise protsessi abil. Lepingud hilisemas Roomas Formalism nõrgenes, esiplaanile asetati varaline vastutus senise isikliku vastutuse asemel. Verbaalsed lepingud: o Stipulatio- suuline lubadus täita teatav kohustus. Vanemal ajal ranged vormilised nõudmised. Oli oma ühekülgse iseloomu tõttu kreeditorile eriti soodne. Võlgnik oli kohustatud täpselt kinni pidama sellest, mida ta oli lubanud. Abstraktne tehing. o Stipulatio poenae- leppetrahv
*vahelepõimitud - sündmuste jutustamine liigub ajas looga kaasa Tegelane. Sügav ja lame tegelane (mille järgi saab lugeja aru, mis tüüpi tegelasega on tegu?) Proosažanrid. Romaan. Realistlik ja modernistlik romaan. Novell. Kirjandusteaduse ajalugu. Kirjandusloo mõiste. Kirjanduslugu kui kirjanduse ajalugu. Kirjanduslugu kui kirjanduse (tekstide kogumi) suhe ajaloosündmustega. Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20. sajandi II poolel (formalism, funktsionalism, kirjandusloo olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval). Antiik: Platon „Vabariigis“ kuulutas kirjanduse tõeotsinguil eksitavaks. Aristoteles lõi tõlgendamisteooriate aluse, keskendudes keele ja loogika suhtele. Hermeneutika asus tekste (peamiselt relig.) uurima hermeneutilise ringi kaudu ning kultuurilis-ajaloolisel taustal. Retoorika lõi õpetuse keele praktilisest kasutusest ning kuna see sisaldas
Modernism ei ole ainult kirjanduslik mõiste (kunst, filosoofia). Seda on lihtsam vaadelda teatud koolkonnana kindla aja perioodil (1890-1930). Modernistlike teoste omaduste, printsiipide järgi defineerides, leidub neid ka hiljem ja varem. Realistlik viis seda vaadata, oleks modernismi kaanoni kaudu. James Joyce, Virginia Wolf, T.S Eliot, Thomas Mann. Ühtse vooluna hakati temast rääkima 60-ndatel. Enne kasutati teda nimedes ekspressionism, futurism, formalism. Erinevates käsitlustes erineb milliseid autoreid sinna alla liigitatakse. Sõna ise haakub ennekõike uus, kaasaaegne, ebatraditsiooniline. Enese vastandamine vanale oli kirjanduses suhteliselt innovaatiline nähtus. Modernism leidis, et ongi vaja ,,uut" ja ,,teistsugust" kunsti. Teosed on keerulised, suurt tähelepanu pööratakse vormile. Lugejat tahetakse sokeerida ja raputada, panna tööd tegema. Tundub, et maailm oleks nagu kriisis.
Bürokraatiale on olulise tähtsusega ka sidetehnilised- ja kommunikatsiooni võimalused. Bürokraatlik haldus tähendab domineerimist teadmiste alusel, Mida suuremad teadmised seda suurem võim. Bürokraatlikul domineerimisel on tendents nivelleeruda ja plutokratiseeruda, Ideaalne ametnik peaks täitma oma tööülesandeid ilma eraiskut arvestamata on erapooletu. Formalism ja suund materiaalsele ratsionaalsusele on ratsionaalsele bürokraatiale iseloomulik. David Beetham, 'Bürokraatia mudelid', raamatus Wolfgang Drechsler (toim.), Avaliku halduse alused: valimik Euroopa esseid, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus,1997, 113-148: http://hum.ttu.ee/failid/oppematerjalid/AHintro/AHA_Beetham.pdf Bürokraatia mudelid on vajalikud, et defineerida alus, kehtestada normatiivne standard ja arendada seletav raamistik. Tuleb mõista
hoolitseda) o Tahavad tuua loodust mängu Feminism: o Meeste domineeritud sotsiaalsed suhted väljenduvad IPE teooriates o Kritiseeritakse ratsionaalsust (kodu on oma otsustes ratsionaalne) o Turule mitte kasutoovad tegurid (ei kajastu skts) nagu lastekasvatamine Post-modernism o 'modernsuse' vastasus Tagasi neoklassikasse Turg vs riik Individualism o Ratsionaalsus Meetod - formalism ja staatika o Tasakaal Puudub aeg ja ruum (Krugman) o Institutsioon o Tehnoloogia Uued teooriad Uus kasvuteooria Uus majandusgeograafia Uus kaubandusteooria Peamised ideed: o Oligopolistiline konkurents vähe suur ettevõtteid, mis suudavad hinda mõjutada nii et see ei tekki ainult nõudluse ja pakkumise tagajärjel
Wilhelm Dilthey Martin Heidegger (18801976) Hans-Georg Gadamer (19002002) Fenomenoloogia ja lugejauurimus - lugeja ja tekst - fenomenid - retseptsiooniesteetika Edmund Husserl Roman Ingarden Wolfgang Iser (19262007) Hans Robert Jauss (19211997) Stanley Fish 9. SLAIDSHOW Strukturalism - metoodilisus, objektiveerivus - sünkroonia - keel - struktuur, märk - elemendid ja funktsioonid - binaarsed opositsioonid Genfi koolkond Ferdinand de Saussure keel (langue) / kõne (parole) Formalism - keel - poeetika Viktor Sklovski (18931984) Juri Tõnjanov (18941943) Boris Tomasevski Vladimir Propp Roman Jakobson Praha lingvistikaring - keel - fonoloogia Roman Jakobson (18961982) kommunikatsiooniakti mudel - suur roll strukturalismi arengus, tähendab ka seda, et tema keele- kommunikatsiooniteaduslikud tööd mõjutavad kirjandusteadust ja on kirjandusteaduslikult kirjutatud; tema liikumine ülikoolides mõjutab ka strukturalismi
seeriaga) (extrinsic) > ajalooliste faktorite määratlemine, mis mõjutasid kirjandusloomet ja mis selles kajastuvad, teatud ajalooperioodil esile olevate väärtuste peegeldumine kirjanduses, kultuuri vaatlemine ühtse tervikuna Kirjanduse väärtus > teatud suurema (ajaloolise) nähtuse osa, iseseisev väärtus puudus Kirjandus kui omaette uurimisobjekt (võrdne staatus ajalooga) Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20. sajandi II poolel (formalism, funktsionialism, kirjandusloo olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval). Kirjandus kui omaette uurimisobjekt (võrdne staatus ajalooga) Kirjanduse uurimise formalistlikud meetodid, kirjanduse erilised tunnusjooned, tekstikesksus, kirjandustekst kui kunstiline struktuur, eriline keelekasutus, enesereflketsiivus (poeetiline keel, meetrika, kujundid, tähenduse mitmetasandilisus) R
seeriaga) (extrinsic) > ajalooliste faktorite määratlemine, mis mõjutasid kirjandusloomet ja mis selles kajastuvad, teatud ajalooperioodil esile olevate väärtuste peegeldumine kirjanduses, kultuuri vaatlemine ühtse tervikuna Kirjanduse väärtus > teatud suurema (ajaloolise) nähtuse osa, iseseisev väärtus puudus Kirjandus kui omaette uurimisobjekt (võrdne staatus ajalooga) Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20. sajandi II poolel (formalism, funktsionialism, kirjandusloo olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval). Kirjandus kui omaette uurimisobjekt (võrdne staatus ajalooga) Kirjanduse uurimise formalistlikud meetodid, kirjanduse erilised tunnusjooned, tekstikesksus, kirjandustekst kui kunstiline struktuur, eriline keelekasutus, enesereflketsiivus (poeetiline keel, meetrika, kujundid, tähenduse mitmetasandilisus) R
annaabi.ee 
