,,Kes on Juudit- armuvalus naine, rahva päästja või alatu pettur?" A.H.Tammsaare näidendi ,,Juudit" järgi tehtud kuuldemängust oli keeruline aru saada. Raske oli kujutada tegelikku pilti ja aru saada paljudest tegelastest. Loos räägiti sellest, kuidas noor lesknaine Juudit nägi ilmutust ja rääkis sellest oma kodulinlastele. Ilmutus käskis tal asuda vaenlaste poolele ja päästa kodulinn Petuulia. Olles Olovernese juures ihkab Juudit kuulsusejanu ja võimu. Juudit palus isegi Olovernesel Nebukadnetsar tappa ja tema asemel troonile asuda. Olovernes ei jahtinud võimu, temale selline elustiil ei sobinud, ta pidas Juuditit võimuahneks ja enesekeskseks. Juuditis tärkab isegi väike kirehoog, kui ta viibis Nimetuga. Kui Juudit aru sai, et Olovernes on ta kavatsustele jälile saanud, ootas ta ööd. Kui juudit oli Olovernesega kahekesi jäänud ja too uinunud, haaras Juudit mehe mõõga ja lõikas tal pea otsast. Peale seda naasesid nad kodukül...
Peategelane nägi küüditamises võimalust Hans endale võita. See näitab, kuidas inimene on nõus armastuse nimel isegi iseenda lähedastest loobuma. Valu, mida Aliide tundis, viiski ta nii-öelda põrgusse, kus üritas pidevalt erinevate tegutsemistega enda tähelepanu võita. Taoline käitumine aga viib sügavasse musta auku, kus teed ühe korra ja jäädki tegema, lootes, et ehk kunagi midagi juhtub. Too hoiak on aga nii iseendale kui teistele hambasse puhumine. Armuvalus inimesed tihtipeale valetavad nii oma mõtete kui tunnete kohta. Siinkohal võiks pidada põrguks enesetunnet, mis luiskamisega kaasneb. Raamatus „Puhastus” räägitakse Vene okupatsioonist– ajast, mil toimus suur süütute inimeste küüditamine ja tapmine. Too teos kajastas hästi sellel ajastul elanud inimesi, kes otsisid endale lihtsamat elu. Seda tegi peategelane Aliide abielludes kommunisti Martin Truuga, mis tagas talle teatava turvatunde. Abiellumine ei olnud tema
kokku ühe lihtsa sõnaga. Seda sorti inimeste vahelised tunded annavad palju jõudu, kuid samas suudab ka nõrgestada kõige tugevamad isikud. Armastus on tunne, millest ei ole pääsu ka selle maailma kõige vägevamatel. Olla pidevas ärevuses ja tunda liblikaid kõhus on kõige imelisem tunne siin maailmas. Seda tundis ka Stendhali realistlikus loos ,,Punane ja must" Julien, kui seadis enda eesmärgiks vallutada enda tööandja abikaasa pr de Renal'i süda. Iga päev piinles ta armuvalus, ihates saada teada, kas tal on mõttekaaslane. Selle pärast veetis ta palju piinlevaid ning venivaid tunde, kannatades armuvalude käes. Selleks, et Julien'i südamedaamil tekiksid samasugused tunded nagu temal, oli vaja järjekindlust, mida temas ka rohkesti leidus. Esialgne tulemusteta armuvalus piinlemine andis talle veel rohkem jõudu edasi pürgimiseks, kuni lõpuks saavutas selle, mida tahtis. Kuid mitte alati ei vii sihikindlus võidule
Tatjana kiri Oneginile ja viimase kiri neiule on võrdlemisi sarnased, sest mõlemad avaldavad kirglikku armastust, kuid kirja vorm ja kirjutamislaad on erinevad. Onegin on kõigi kommete kohaselt väga viisakas, Tatjana aga veidi lapsik ja naiivne. VII peatükk Onegin on Moskvas ja temast juttu pole. Tatjana piinleb kodus. Armastatu on põgenenud ja vastu armastust neiu ei saanud. Tatjana käib looduses ja Onegini majas mõeldes vaid temale. Ema tahab tüdruku mehele panna, aga armuvalus neiu ei saa mitte minna ja oma värsketele tunnetele vastu olla. Tüdruk on rusutud mehele mineku plaanide peale käimisest ja süda on ikka valus õnnetu armastuse pärast. Tüdruk saadetakse Moskvasse. Seal ta olukord ei parane. Libakeelsus ja labane jutt ei meeldi tüdrukule, ka ei hooli ta ballidest ja pidudest. Tüduk on jätkuvalt õnnetu ja rusutud. Kindral, kes tüdrukut silmitseb ei paranda neiu meelt. VIII peatükk Onegin on segaduses ja ei leia kuskil asu. Ta on rahutu ja kurb
Barokkajastut iseloomustab üleüldiselt tunded, teatraalsus, efektid, emotsioonide väljendus ja rikkalik dekoor. Apollon ja Daphne. Tehtud aastal 1625 ja valmistatud marmorist. Lugu ise on pärit iidsest Kreeka mütoloogiast, kus Apollo armub Daphnesse. Skulptuur kujutab röövimisstseeni. Apollo jahtis nii väga Daphnet, kuid neidu see ei rõõmustanud. Suures hädas Daphne appi emakese maa, kes muutis noore neiu loorberipuuks. Apollon oli lohutamatu oma armuvalus või haavumisest. Ta punus endale loorberipärja ning kandis seda leina märgiks. Loorbergipärg , millega tänini võitjaid pärjatakse on ühtlasi ka meenutus Apollo-suguse võitjatüübi kibedast kaotusest.
ja teeb kõike, et saada oma tahtmist. Teoses tuleb välja, et Jago üritab alatute võtetega saada karjääri redelil ülesse poole ja ta üritab seda teha iga hinnaga. Kindlasti oli tähtis ka raamatu kirjutamisel rassismi teema kuna Othello tegelane oli maur. On probleemid, mis on Jago poolt välja mõeldud ja Othellole ette söödetud. Lahendatakse põhiliselt armu probleeme, Jago mõtleb välja afääre, mida pole olnud ja kasutab ära armuvalus inimesi. Raamat on kirjutatud 17 sajandi algul, teose algul tuleb jutuks, et Türgi laevasti püüab vallutada Küprost. Mis järel Othello saadetakse väejuhina sinna, et kaitsta saart. Enamus tegevusest toimubki Küprosel. Teose petegelane on Othello, ta on maur ehk araablane ja ta on väejuht. Ta on kõrgelt hinnatud ja teda austatakse. Othello on väga armukade ja ebakindel oma naise suhtes, ta usub peaaegu kõike, mida talle räägitakse. Ta on kiindunud oma alamasse Jagosse. Jago
Pjotr Tsaikovski, mõistes teose suurust, ennustas ooperile hiilgavat tulevikku: ,,Kümne aasta pärast on see kõige populaarsem ooper maailmas." Ja tal oli õigus. Tegevus toimub Hispaanias. Lugu räägib peategelase Jose, kes on sõdur, ja mustlasneiu Carmeni vahelisest armastusest. Carmen on ilus ning mustlastele iseloomuliku temperamendiga ja käitumisega. Varsti aga Carmen tüdineb Josest ning kingib oma südame Escamillole, kes on härjavõitleja. Armuvalus Jose ei suuda sellega leppida ning tapab Carmeni. Kõige rohkem meeldisid mulle lood ,,L'amour est un oiseau rebelle"(,,Armastus kui metsik lind") ja ,,Les Toreadors"(,,Toreadooride marss"). Mõlemal lool olid huvitavad sõnad mis ka muusikaliselt kõlasid huvitavalt. Need on ka kõige kuulsamad lood sellest ooperist. Need kaks lugu meeldisid mulle kõige enam,kuid see ei tähenda, et teised ooperis esitatud lood oleksid mulle mitte meeldinud
Mina usun, et selline käitumine oli tingitud vaid sellest, et Petsorin üritas kaitsta oma tundeid, milledest tal arvatavasti endalgi täit aimu polnud, kuna ta ei soostunud kunagi pikemalt endasse vaatama ja oma mõtteid analüüsima. Teistele haiget tegemise ja pideva inimloomuse piiride kompamisega püüdis ta kaitsta enda hinge, ja tundeid mida ta endale ei tunnistanud. Üldjoontes see tal õnnestuski, sest tema enamjaolt erilises armuvalus ei kannatanud. Ainuke keda Petsorin vahest tõeliselt endale ihkas oli Veera, sest peale tema lahkumist jooksis Petsorin talle järgi, hoolimata võitlusejärgsest väsimusest. Samas ei öelnud ta ka Veerale kunagi, et ta naist otseselt armastab. See omakorda tõestab veelkord, et Petsorin ei osanud väga hästi oma tunnetega tegeleda ja pigem peitis need oma mänguri imago taha
et suitsiidid usu nimel on Jumala süü. Konkreetne religioon ja religioossus ei ole samuti minu arvates süüdi selles, mida teevad seda kindlat usku või üldse usklikud inimesed. On ju igaühe enda asi, kas ta usub või ei. See on inimese enda otsus ja ta on ise oma tegude eest vastutav. Milleks süüdistada religiooni? Usk üldiselt ei saa olla süüdi selles, mida otsustavad teha mõned väiksemad inimestegrupid. Ma ei oska tuua küll paremat näidet, aga kui näiteks üks armuvalus neiu end mingi noormehe pärast ära tapab, ei jää vastutavaks terve meessugu. Täpselt samuti arvan olevat ka religiooni, religioossusega ning suitsiididega usu nimel. Kas süüdistama peaks usuliikumise juhti? Võib-olla mingil määral on tõesti süü temal, sest juht on see, kes kogu sekti kontrollib, suunab, ehk ka oma tahtmise järgi manipuleerib. Juhti järgitakse, austatakse, kahtlemata tema otsustes või valikute õigsuses. Juhil on võim, mida on üpriski lihtne kuritarvitada
aega veetmine. Abielu traditsioon selle pühamas tähenduses on kadunud või ei ole seda kunagi olnudki. Naudingu nimel ohverdatakse truudus. Samas jutustatakse armastusest kui kõige õilsamast kogemusest ja suhtest. Selle eelduseks on lihtne armumine erinevatest seisustest noorte vahel, see toob tihti kaasa armastuse nimel võitlust ja tülisid sugulastega. Kirglikust armastusest räägib neljanda päeva viies novell, kus neiu armsama tapavad mõistmatud vennad. Truuduses ja armuvalus istutab naine mehe pea lillepotti, mille juures ta iga päev unistamas ja nutmas käib. Selle viljkakusest kasvab mullast hiiglaslik basiilik. Novellide sisu on seiklused ja vingerpussid, pettused ja inimeste kirjeldus erinevaates olukordades. Pea igas loos on mängus kavalus. Boccacio näitab seda ühest küljest südametunnistust mitte koormava kasuliku omadusena, kuidas see annab võimu vähem nutikate üle, isegi tegelikele süüdlastele. Kaval inimene suudab igast
Kuigi mõned kordused oleks võinud rahulikult ära jätta ,oli kokkuvõttes huvitav ja naljakas vaadata, millega inimesed 18. sajandil aega sisustasid ja, millest mõtlesid. Kohati haaras tegevus ja muusika täiesti kaasa, ning oli toredaid ära tundmise kohti seoses koolis õpituga. Kuigi see kestis 3, 5 h, ei olnud üldse mingit tunnet, et aeg veniks. Naljakas oli see, et keegi lavataga keset etendust müdinal komistas ja tõlkes oli kummalisi väljendeid nagu "...kui armuvalus liblikas" ja sõna "iidol" kasutamine armastatu kohta. Üldiselt tore elamus ja ka teised pereliikmed said pikemaks ajaks kultuuri normi täidetud.
Poleks su libe keel seal enam midagi aidanud, kuna Jaak oma kange iseloomuga nii kergelt poleks alla andnud. Jäid ju ikkagi tema pärast oma naisest Katist ilma! Oled sa takkajärgi mõelnud, millist valu sa osadele oma teele sattunud tüdrukutele võisid põhjustada? Väike Loki Mustjõe ääres oma logus onnikeses ei pruugi kunagi sinu ootamist ja lootmist lõpetada. Sa muutsid armsa väikese rõõmsameelse tüdruku armuvalus nooreks naiseks. Võtsid temalt selle õnnelikkuse, mis ta koos oma isaga elades sai loodusest lindude laulust, metsa kohinast ja erinevatest metsaloomadest. Peale sinuga kohtumist ei pruugi ta kunagi enam elu nii optimistlikult võtta, kui ta seda kunagi tegi. Sulle ei pruugi ta oluline olla, sa võibolla ei mõtlegi tema peale ega mäleta teda. Ta oli vaid üks naine su teel, nagu Tralla ja Ellogi. Kes teab, mida sa Ello mõtetes muutsid, oli ta nii kindel endas, kindel, et
võitis esikoha. Pärast järjekordset vangistust pani mees kirja „Suure testamendi“. Ta mõisteti poomissurma, kuid talle antakse armu ning saadetakse pagendusse. Villon ei kirjuta omast kogemusest, vaid võtab eeskuju enda eelkäijatest. Mees on eelkõige paroodiline luuletaja, kuid tema paroodia ei ole keskajale omane lõbus bufonaad, vaid normide halastamatu purustamine. 3.a) „Väike testament“ räägib sellest, kuidas armuvalus Villon peab talvel Pariisist lahkuma teadmata, kuhu minna. Ta igatseb naise armastust, kuid tähelepanu saamata otsustab mees alla anda. Selle asemel, et vaikselt eemalduda ja teemat vältida, hakkab Villon süüdlast otsima. Ta mõtleb ainult sellest, et peab Pariisist ruttu lahkuma, kuigi samal ajal poeb keegi teine tema armastatud naise sängi. Villon haletseb end palju, tema luule on justkui pihtimus, milles oma tundeid ja mõtteid paljastab
Alles hiljem märkab ta seda, et Mari on väga ilus ja ahvatlev naine. Mees tunnistas ka oma viga mõisahärrale, et ta on siga ja mida kõike veel. Tema äril hakkas halvasti minema. Tõnu hakkab purjutama ja külma ilmaga kodupoole minnes jääb ta tukkuma ja tema elu lõppes. Mari seevastu teatas mõisahärrale, et tema jätab kõik ja kolib linna. Niimoodi lugu lõppes. Selles loos mõtles mees ainult endale. Samas ise oli süüdi, et niimoodi tegi. Kaotas naise ja armuvalus kui seda võib nii öelda hukkus. Selles raamatus oli rahal halb mõju. Inimeste suhted muutusid. Prillup ei saavutanud selle tehinguga mitte midagi vaid kaotas kõik mis tal oli. Kauka jumala peategelane Mogri Märt oli vanemas eas mees, kelle mõtetes keerles ainult raha. Ta oli alati nõus andma teistele laenu, aga intressid mis ta rahale peale pani olid üüratult suured. Oma laste vastu oli ta ülimalt karm. Ta ikka lootis oma pojale ikka rikast naist ja tütrele rikast meest kaasaks
Kittyt on külastanud mitmed arstid ja kui lõpuks külastab teda kuulus arst on ta ema lootusrikas. Kitty on armuvalus. Ta lükkas Levini abieluettepaneku tagasi ja lootis Vronskile, aga tutvudes Annaga läks ta tagasi Peterburi. Kui arst on lahkunud teeb Kitty ema ees rõõmsamat nägu, sest teab, et ema tunneb ennast süüdlasena. Neil on plaanis minna reisile. Kitty tunneb, et sa mõistab teda ainukesena täielikult ja isa sõnade peale puhkeb ta nutma ning jookseb toast välja, Dolly läheb temaga rääkima. Ma arvan, et Kittyl on kaks valikut, kas nukrutseda ja elada oma hingevaluga edasi või võtta
8. (52) jalle tehakse tood, heinatoid, kroot on rase, tehakse tood hoolimata ilmast jne, Jussi motted kas otsida uus peremees v ei, pearu uhkeldab jalle oma maaga, eespere ja tagapere nimede ajalugu 9. (61) suvi moodus tootades, saabus talv, saak oli suht kesine, kaarel jattis mai maha, pearu kovatab kortsis jalle, andres toestas pearule et pole könn, kroot sunnitab tutre, 10. (68) endiselt teevad tood, kroot on kurnatud, juss jaab alles, mai lahkus armuvalus, hakati aeda tegema, pearu uritab andresega sammu pidada, hooplevad kortsis, pearu lohkus aia ja eespere loomad panid jooksu, kroot huudis heleda haalega loomad koju tagasi, pearu ja andres kraaklevad kortsis jalle 11. (76) teine aasta vahe edukam, halb ilm annab tunda, tehakse jalle palju tood, uus tudruk om vaga virgas, juss toestab marile, et jouab yle joe ujuda aga tagasi tulles juhtub onnetus, jussi ja mari
vahele ja suudleb teda. Margareta ütleb, et armastab Fausti. Mets ja koobas Faust ei ole rahul , tunneb et liigub ihast ihasse, tahab et Grete allutaks end temale. Teda ei rahulda väikene armulugu. ,,Ta leeki õhutab, et lõõmaks ihas põu selle kauni kuju järele. Nii ihaldusest tuigun naudinguisse ja naudinguis ma ihkan ihaldust." Gretcheni tuba 1.Millest laulab Gretchen? Gretchen laulab oma armastusest ja kuidas ta tahaks koguaeg Faustiga olla. Ta on armuvalus kuna Faust ei ole pidevalt temaga. ,,Mis mõtlen, ei mõista, mis teen, ei tea." ,,Kus istun või astun, ta meeles on mul." Marta aed 1.Kuidas areneb suhe? Margareta räägib, et Mefistofeles hirmutab teda, tundub talle mingi halva isikuna. ,,Ta pilk toob kananaha selga. Ei ole eladeski veel mulle keegi olnud nii vastumeelt." Sellest tõstatab Margareta omakorda küsimuse, et kas Faust üldse jumalasse usub. ,,Kas kirikuga sa ei ole halval jalal? Mind tihti võõrastab su kõneviis.
hinge taevasse. Puskin ,,Jevgeni Onegin on rikas hellitatud noormees, kellel on elutüdimus Armastuse maha laitmine Onegin" kõikidest pidustustest ja hõlbuelu nautimisest. Sõites maale esimesel korral võib hiljem onu pärandust vastu võtma, tutvus ta seal Tatjanaga, kellele valusalt kätte maksta ta silma hakkas. Suures armuvalus kirjutas Tatjana Oneginile kahetsus. armastuskirja. Kohtumisel seletas mees, et neiu poleks ta Tatjana truudus ja kõrval õnnelik. Aastate möödudes abiellus Tatjana ühiskonna kohustus ühiskonna ees ja ema survel tähtsa mehega. Jevgeni ja Tatjana kohtumisel kaalus tõelise õnne üle.
Ilmselt ei huvitanud Mozartit komöödia poliitiline teravus (teener Figaro vastandamine aadlikust isandale), vaid kahe tugeva isiksuse ja võrdväärse baritonirolli- krahv Almaviva ja Figaro- kõrvutamine inimlikus armastusdraamas. Ooperis on palju situatsioonikoomikat, pole aga isanda tavapärast naeruvääristamist. Ooperi 11 tegelast moodustavad ainulaadse karakterite galerii, alates aadellikult suursugusest ja oma väljenduses pigem tõsisesse ooperisse sobivast krahvinnast kuni armuvalus vaevleva paaz Cherubino meisterlikult kujutatud naiivsuseni. ,,Figaro pulma" on nimetatud ansambli- või karakteriteooperiks ja see on omataoliste hulgas muusikaliselt kahtlemata rikkaim. Juba järgmisel aastal (1787) sündis Mozarti ja Da Ponte koostöös teine geniaalne ooper ,,Don Giovanni". Selle süzee aluseks on kaks hispaania legendi, üks küünilisest võrgutajast don Juanist ja teine kivist külalisest- hauamonumendist, mis tuleb kätta maksma teda pilganud ülbele rüütlile
A.Puškin „Jevgeni Onegin on rikas hellitatud noormees, kellel on elutüdimus Armastuse maha laitmine esimesel Värssromaan Onegin“ kõikidest pidustustest ja hõlbuelu nautimisest. Sõites korral võib hiljem valusalt kätte maale onu pärandust vastu võtma, tutvus ta seal maksta – kahetsus. Tatjanaga, kellele ta silma hakkas. Suures armuvalus Tatjana truudus ja kohustus kirjutas Tatjana Oneginile armastuskirja. Kohtumisel ühiskonna ees kaalus tõelise õnne seletas mees, et neiu poleks ta kõrval õnnelik. Aastate üle. Seetõttu ta ei jäänudki möödudes abiellus Tatjana ühiskonna ja ema survel tähtsa Oneginiga. mehega
neid kätte saab, oleks nad eeldatavasti armastamise enda jaoks ära keelanud ja lugu oleks olemata jäänud. Võibolla oleks selline lahendus isegi parem olnud. Armastus "Noore Wertheri kannatustes" oli palju inimlikum ja ka lugejale tuttavam ning kergemini suhestuv. Üheks põnevamaks ja intrigeerivamaks teemaks on alati olnud armukolmnurgad ja traagiline romaan. Enamuse loetud teoste ühiseks nimetajaks on surm. Alati keegi sureb. Nii ka Werther, kes end armuvalus ära tapab. Noormees ei suuda enam edasi elada, kui ta mõistab, et on väljapääsmatus olukorras. Tal on sügav armastus oma sõbra Alberti pruudi Lotta vastu. Ta mõistab, et armastus jääb vastuseta ja sünnitab ilu asemel ainult valu. Tegelikult pole tunded täiesti ühepoolselt. Ka neiu tunneb Wertheri suhtes sümpaatiat, kuid kergem on hoida see enda teada. Lisaks Lottale armub Werther ka küla kaunisse loodusesse ja inimeste lihtsusesse. See armastus kellelegi piina ei põhjusta.
Puskini luuletuse ,,Pihtimus" põhjal. Proovin analüüsida Puskini luuletust ,,Pihtimus" tuginedes dr. Visam Mansuri feministliku kirjanduskriitika praktilistele nõuannetele. Puskini luuletus ,,Pihtimus" räägib mehest, kes on lootusetult armunud Alina nimelisse naisesse. Ta teab, et on naise jaoks liiga vana ning et naisel on saatja olemas. Nende armastus on võimatu, kuid ta ei suuda kuidagi oma tundeid eirata. Olles naisest lahus on mees jõuetu ja nõrk ning piinleb armuvalus. Mees ei palu, et naine teda armastaks, vaid, et naine vähemalt teeskleks ning ei võtaks mehelt armastuse lootust. Esmasel teksti vaatluses ilmnes, et Puskin on kujutanud stereotüüpset naist, kes esindab naisele omaseks peetavaid tunnuseid - naine kannab kleiti, on süütu häälega (,,Kui kõrvu kostab kleidi kahin, te süütu hääl, te kerge samm..."), tegeleb naistele omaselt õmblemise (,,Kui näen teid õmblusmasina taga..") ja musitseerimisega
teeb kõike, et saada oma tahtmist. Teoses tuleb välja, et Jago üritab alatute võtetega saada karjääriredelil ülesse poole ja ta üritab seda teha iga hinnaga. Kindlasti oli tähtis ka raamatu kirjutamisel rassismi teema, kuna Othello tegelane oli maur. On probleemid, mis on Jago poolt välja mõeldud ja Othellole ette söödetud. Lahendatakse põhiliselt armuprobleeme, Jago mõtleb välja afääre, mida pole olnud ja kasutab ära armuvalus inimesi. Teose looks võibki pidada seda, et armukade mees ei usu oma naist, vaid usub oma sõpra, kes on kahepalgeline ja ei ole tegelikult sõber. * ,,Hamlet" draama Põhiteemaks on kättemaks. Sõnumiks on see, et kättemaks tekitab enneolematu ebaõigluse ja vägivalla. Hamleti põhiküsimus on: olla või mitte olla. Olla tähendab südametunnistuse järgi elamist. Olemine on võitlus ja toob endaga kaasa piinu. Mitte olla- surm või sõdametunnistuse hülgamine, leppimine ebaõiglusega
Proosavormis teos (osalt ka draamavormis), olustik ja tegelased on väga lähedane madalamat tüüpi kirjandusele, mis oli ka nt Boccaccio "Decameronis". Teos ei ole novell, vaid romaan. On kirjutatud näidendivormis, on lavastatud mitmeid kordi, kuid see ei tule tihti välja - selles on 21 vaatust. Sündmused toimuvad ühiskonna madalamas osas, kuid armastajad ei ole madalat päritolu, Calistol on teenrid, ei tea, kas on päris aadlik; Melibea kuulub keskklassi. Calisto põleb armuvalus, ning palkab oma teenrite kaudu kupeldaja Celestina, kellest kujuneb peagi teose peategelane (sest ta on filosoofiline tegelane, filosoofilised pikad kõned. Jutustab armastusest ja selle loomusest väga värvikalt, looduslik armastus.). Lope de vega "Dorotea", dialoogivormis, oma armastusest. Realismi algus hispaania kirjanduses. Väga lähendane kelmiromaanile (ühiskonna madalamasse ossa kuuluvad inimesed kelmid, petised).
Hades pani nad istuma ’unustuse istmele’ ning Theseuse kandis sealt välja tema nõbu Herakles. Perithoos’t aga oli võimatu toolilt tõsta, kuna Hades teadis, et tema oli tegeliku plaani taga. Vanemas eas abiellus Theseus Ariadne õe, Phaidraga. Kui Hippolytes tuli isa juurde elama, tekkisid aga Phaidral tema vastu tunded, sest Hippolytos põlgas Aphroditet, kuid armastas Artemist. Phaidra kirg jäi aga vastuseta ning ta oli nii palavas armuvalus, et otsustas endalt elu võtta. Tema hoidja, kes teadis tema muret, läks Hippolytose juurde, kuid sai sealt eitava vastuse. H läks Phaidra juurde ja karjus tema peale, süüdistades teda plaanis isa petta. Veidihiljem avastati Phaidra surnuna ja tema käest leiti kiri, kus ta süüdistas Theseust enda kuritarvitamises. Theseus needis enda poja Poseidoni ees ning otsustas ta saata maapakku. Poiss vandus Zeusi nimel, et pole seda teinud,kuid ratsutas minema
Teine mees samal ajal läheb noore maagi juurde, kes on võimeline kaljusid kaotama. Maag tahab tasuks saada 1000 naela. Mees kasutab ka mustkunsti, et kaotada kaljusid. Naine on meeletult kurb ja üllatunud, et kaljusid enam pole. Ta oli seda pidanud võimatuks. Ta mõtleb kas end tappa või keha rüvetada. Abikaasa saab lubadusest teada ja käsib vannet täita. Teine mees otsustab lubadusest taganeda ja laseb naisel abikaasa juurde tagasi minna ning piinleb ise armuvalus. Maag loobub oma tasust. · Indulgentsimüüja lugu: [Kamp noori pidutsesid ja olid purjus. Toidu ja joogiga liialdamine on patt. Hasartmängud, vandumine on patt.] 3 meest pidutsevad kõrtsis, kui järsku kuulevad matusekella. Nende sõber suri purjuspäi. Sõbrad maksavad Surmale kätte. Teel kohtavad nad vanameest, kes käis Indias. Mehed peavad vanameest Surma kambaliseks. Vanamees juhatab nad käänulist teed mööda Surmani
annaabi.ee 
