Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Kirjandus keskajast (3)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks oli „Robinson Crusoe“ bestseller ?
 
Säutsu twitteris
  • Piibli loomine. Piibli keel ja tõlkimine. Vana ja uus testament . Apokrüüfid
    Piibli loomine, tõlkimine, keel
    Tol ajal, 17.saj alguses, oli eesti keel habras. Sõnavara polnud lai ja grammatika oli ebamäärane, sest eestlased polnud siis veel haridust saanud ja ei osanud ise süstematiseerida ja kirja panna. Vaimulikud tegelesid eesti keele korraldamisega. Et piiblit tõlkida, sisu ja termineid edasi anda, arenes eesti keele kirjakeel , kuna selliseid sõnu, nagu „mürr“ ja „aaloe“ polnud. Piibel tõlgiti eesti keelde 1739.aastaks. Selle tõlkimiseks kulus ligi 100 aastat. Vahepeal oli palju sõdu ja katke, mis takistasid kirjutamast. Oli ka konflikt, kes saab kogu au endale, kui piibel lõpuks ilmub. Oli 2 Eestimaad ja 2 murret. Kõigepealt asuti tõlkima uut testamenti. Iga vaimulik tõlkis oma osa ja Reiner Brockmann juhtis osade sidumise tööd. Tegi põhjamurret. Johann Kutslav tegi liivimurdes piibli. Põhja-ja Lõuna-Eesti tõlkijate vahel olid konfliktid, projektijuhid surid, sõjad segasid tõlkimist. Liivimaalt põgeneti Tallinnasse sõja ajal ja siis nad tegid kõik koos Põhjasõja ajal piiblit edasi. Pärast sõda olid tõlkimistingimused soodsad ja saadi piiblitõlkimist edasi teha.
    Vana ja uus testament Piibel koosneb vanast ja uuest testamendist. Kokku on seal 66 raamatut. Vanas testamendis 39, uues testamendis 37 raamatut. Selle kirjutamine võttis aega ligi 1600 aastat. Vana testament on originaaltekstis heebrea keeles, uus testament aga kreeka keeles.
    Apkrüüfid Apokrüüfid on Piiblisse mittekuuluvad teosed. Nende sisuks on juudi ajalugu ja religioossed ideed. Võib öelda, et need on judaistlikud ja varakristlikud. Apokrüüfilised kujutised on protestantide poolt Piiblist välja jäetud, aga neid aktsepteeritakse Rooma katoliku ning ortodoksi kirikutes.Apokrüüfid ei ole pühakiri, sest nad sisaldavad mitmeid vigu ning on juutlike piirkondade poolt hüljatud. Katoliiklased ütlevad, et apokrüüfid on piiblivälised kirjad.
  • Vanim keskaegne eepika . Iiri saagad , islandi eepika
    Vanim keskaegne eepika Haridust hinnati Roomas. Eeskuju võeti kreeklastelt . Haridust peeti oluliseks. Naised ei käinud koolis. Hariduse osatähtsus vähenes keskajal. Kirjaoskajad inimesed olid siis vaimulikud, mungad. Tegid ülestähendusi, ümberkirjutisi. Uusi tekste kirjutati, aga vähe. Suurimad varakeskaja kirjanduslikud mälestusmärgid kuuluvad eepika valkonda. Müüdid ja muinasjutud säilisid Euroopa äärealadel ( Iirimaa , Island ). Kirik ei suhtunud müütidesse hästi ja need kuulutati valeks. Nende asemel püüdsid vaimulikud edasi kanda jumalasõna müütide jms asemel. Äärealadel säilis folkloor paremini.
    Iiri saagad
    Iiri saagad kujunesid välja 2-7. sajandil. Iiri laulikud ja lauluvestjad olid filid, kes jäädvustasid müüte, uskumusi ja sugukondade genealoogiat. Teine laulikute rühm oli bardid, kes esitasid ülistuslaule kangelastele ja valitsejaile muusika saatel. Filide ja bardide looming kandus edasi põlvest põlve suuliselt. Kirja hakati panema nende loomingut munkade poolt 7. sajandil. Iiri saagadesse on jätnud oma jälje varajane ristiusk , näiteks tooremaid motiive see pehmendas ning lisas ligimesearmastust loomigusse. Iiri saagad olid proosa vormis, aga neid iseloomustas luuleline rütm ja lüüriline kujundlikkus. Mõnikord põimiti proosajutustuste vahele värsse. Põhjaiiri saagades on kangelane kuningas Conchobar, kelle isa olevat valgusejumal. Lõunaiiri saagadele levib samasugune ülev toon ja suured tunded, looduse ürgne taust, maagia ning imed , nagu põhjaiiri saagadel varem oli. Macpherson avaldas kogumiku, kuhu kandis keldi rahvaluule ja muistse lauliku Ossiani loomingu tõlgitud versioonis. Osaliselt tänu temale levis põhjaiiri kirjandus lõunasse sellisel kujul.
    Islandi eepika „Vanem Edda“ teadaolevalt vanim Germaani ja Põhjala hõimude üleskirjutis, mälestis, pärimused ja müüdid. Kirja pandud Islandil. Säilinud 37-osalisena. Kirja pandud 10-12.sajandi paiku. Loomiseaeg ulatub rahvaste rändamise aega või veel varasemasse aega. Ei moodusta terviklikku käsitlust, kuid seostuvad omavahel, kohati vasturääkivad, tegelased sama. Üleskirjutamine polnud süstemaatiline. Tegemist kahte tüüpi lugudega: ühed on jumalatest rääkivad lood, müütilised ja teised on kangelaslaulud. Kangelaslaule on rohkem. Arvatakse, et kangelaslugudes on ajaloolist sisu, kuid aegade jooksul on omandanud müstilisi ja muinasjutulisi elemente, kaotanud reaalsustaju. Jumalaid on seal erinevatest põlvedest – hiiud , nende vahel on vastuolu. Osad jumalad on surelikud, võivad elada küll kaua, kuid neid on võimalik tappa. Võitlus käib tardunud ehk mitteareneva ja muutuva ehk areneva suhtumise vahel, see püüab elu edasi viia. Lugude mõte on, et tardumusest tekib jääaeg, mis mõjub hukutavalt. Tardumus on väsimus, kergemeelsus, mitte ainult passiivsus, mõtlematu muretus, oludega arvestamatus. Kui tardumusse langeda, lõpeb see väljasuremise ja hukuga. See ei tähenda ainult füüsilist aktiivsust, vaid ka vaimset. Kangelaslaulud räägivad võitlusest, on jõhkrad ja verised. Kangelaslikkuse mõõtme toob sisse hoopis võit iseenda üle. Saab oma hirmudest üle. Tuleb täita oma kohust, mis ka ei juhtuks, mis ka ei segaks. Tragöödia on siis, kui kangelane hukkub oma saatust trotsides. Vaenlase tapmine on aga paratamatu, kangelaslikkuse osa. Lisandub veel kättemaksuhimule armastusmotiiv, alguses armastusmotiivi pole. „Vanema Edda“ stiil on lakooniline. Rahvaluulele iseloomulikud võtted: kordused, traditsioonilised ja korduvad epiteedid, kenningud ehk vähemalt kahesõnalised ümberütlemised (taevas – tilkade koppel).
  • Prantsuse kangelaslaulRolandi laul”
    „Rolandi laul“ on kirja pandud 11.sajandil, aga ainestik leidis aset 8.sajandi lõpus. Räägib Karl Suure sõjaretkest Hispaaniasse (mauride ehk araablaste vastu) ja lõpuks otsustab kodumaale naaseda. Et vältida ootamatuid rünnakuid, jäetakse järelvägi tagalat kaitsma, ent alatud araablased rikuvad kokkulepet ja tungivad järelväele kallale. Roland hakkab pasunat puhuma, kuigi Oliver ütleb, et on liiga hilja . Nüüd, kui nad kaotama hakkavad, on see nagu kaotuse märk. Roland puhub, Karl Suur kuuleb ja appiminek võtab aega. Tagasi jõudes kuuleb ta, et prantslased on purustatud . Prantsuse põhivägi asub araablastele kätte maksma ja neid jälitama nende alatu ülekohtu eest. Karl Suur karistab valjult ja paljub isegi Jumalalt, et ta laseks päikesel looja minna, et kristlased saaksid neid nuhelda. Araablaste väepealik tapetakse. Saadakse teada, et prantslaste hulgas on äraandja, kes oli soovitanud araablastele järelväe rünnakut. Äraandja on Rolandi kasuisa . Alguses saatis Karl Suur araablaste juurde ühe käskjala ja oli teada, et see on ohtlik ettevõtmine. Nende puhul kombed ei kehti. Roland, kes oli Karl Suure soosik, soovitas Rolandi kasuisal minna araablaste jutule. Kasuisa nõustus. Kuuleka vasallina läks ta ja tuli ka tagasi. Neilt nõuti makse. Tagantjärele lepiti kokku, et Rolandit rünnataks kättemaksuks. Roland sai surma. Karl Suur mõistab kasuisa üle kohut . Tekib olukord, kus juriidiliselt on kõik korrektne. Kasuisa täitis oma kohustuse ja võitles Karl Suure ees. Tal polnud Karli ees süüd. See, mis Rolandi ja kasuisa vahel oli, ei peaks kuningasse puutuma. Oli ka aadlikke, kes kasuisa toetasid. Rolandi sõbrad ei jäta seda asja nii, vaid lasti otsustada kasuisal ja Rolandi, kes juba surnud Rolandit esindas, sõbral võitluses. Kaotajapool sureb , tal pole jumala toetust. Kasuisa kaotas ja suri. Tegelikult oli asi teistmoodi. Oli lühike sõjaretk, kus edu ei saadetud . Püüti vallutada Saragossa linna, aga ei õnnestunud. Pöörduti tagasi ja tungiti järelväele kallale, vaid kallale tungisid kohalikud talupojad, kes olid külade rüüstamise pärast vihased . Suurt ja verist kättemaksu ei järgnenud. Roland suri võitluses. Seda peetakse prantsuse rahvuskirjanduse esikteoseks. Teos on karm ja lakooniline. Epiteedid puuduvad. Haakub vähem ajalooga. Rohkem ülespuhutud. Rahvust ülistav teos.
  • Hispaania kangelaslaul “Laul minu Cidist”
    Hispaania kangelaslaul räägib ka mauridega võitlemisest. See kannab nime „Laul minu Cidist“. Cid on araabiakeelne sõna, mis tähendab isandat. Selle nime sai Cid araablastelt. Cid on ajalooline isik, kes on Rodrigo Diaz de Vivar. Ligi 50a pärast tegeliku Cidi surma pandi teos kirja, 12.sajandi keskpaiku. Selles teoses on rohkem reaalsust kui „Rolandi laulus “. Cid võitles almoraviididega, põhja-aafriklaste dünastiaga. See Cid purustas selle suure almoraviidide väe, kus oli ligi 150 000 meest. Laul Cidist koosneb kolmest osast: „Pulmalaul“, „Pagenduslaul“ ja „Corpese laul“
    Pagenduslaul Cid teenis Hispaania kuningat, oli tubli vasall , võidukas sõjamees, elu kulges hästi, kuniks kuningas suri. Troonile sai uus kuningas, kellel olid teised sõbrad. Otsiti ettekääne, et Cid õukonnast minema kihutada, soosingust ilma jätta, maavaldusest ilma jätta, sissetulekust ilma jätta. Cid saatis oma tütred ja naise kloostrisse peavarjuks. Pantis oma varanduse juutide juures, sai sularaha vastu. Tegi petukaupa, kavaldas juudid üle. Saadud raha eest sai ta maksta oma sõjameestele palka. Tema ümber hakkas kogunema ikkagi mõttekaaslasi, teisi tõrjutuid ja soosingust ilmajäänuid. Nii ta läkski oma väesalgaga mauride vastu vabatahtlikult. Cid oli, vaatamata oma väiksele salgale, edukas. Temaga liituti, kui nähti, et temas on jõudu ja võimu. Cid oli helde maksmisega ja arvestav kuningaga, kuigi kuningas ei soosinud teda enam. Alati vallutatud saagist pani poole kõrvale ja andis poole kuningale, et oma lojaalsust näidata, et ta austab kuningat. Kuningas sai aru ja andestas talle selle ettekäände. Ta oli valetanud, teinud valesüüdistuse, nüüd võttis tagasi. Väidab, et ta oli oma vea heastanud.
    Pulmalaul Cid võetakse õukonda. Cidi tütardele valib kuningas kõrgest soost peigmehed välja. Toimub pulmapidu. Kõik oli kena, kuni peigmehed ei osutuks argpüksideks. Cid ja tema õukond olid lahingutes karastunud mehed, tõelised rüütlid, aga väimehed on kehkenpüksid. Nende arvel visatakse ilmselt nalja ka, tunnevad ennast halvasti. Väimehed pole oma kohtlemisega rahul ja leiavad, et nende au on solvatud ja otsivad ettekäände, kuidas Cidi juurest ära minna. Ettekäändeks toovad selle, et lähevad sugulaste juurde, et näidata uusi naisi neile.
    Corpese laul Nad jõudsid Corpese tammikusse, kus selgus nende tegelik plaan. Nüpeldasid oma naisi kättemaksuks, et neid Cidi juures koheldi. Sidusid naised puu külge ja läksid ise minema. Üks Cidi meestest järgnes ja päästis Cidi tütred. Cid võib-olla kahtlustas midagi ja saatis nuhi neile järgi. Tütardega selline käitumine nõudis kohtumõistmist. Oli olukord, kus väimehed võeti ette. Lasti kohut mõista relvadel. Toimus kahevõitlus. Kahevõitluses toodi välja Cidi rüütlid ja vääritud väimehed, kes said hukka, väidetavalt Jumala tahtel, sest tema karistab halbu. Kuningas otsustas oma vea parandada, kui oli Cidile halvad väimehed välja valinud. Lähtus välisest särast ja uhkusest, nime kuulsusest, mitte iseloomust. Kuningas valis Cidi tütardele uued mehed välja.
    Sisu poolest on vähem kujundeid ja vähem muinasjutulikust kui „Rolandi laulus“. Cidi peetakse kangelaseks. Tema kangelasteod on ainult materiaalsetel eesmärkidel vaja toime saata, mitte kuulsuse pärast. Puuduvad erakordsed rüütlitunded ja pole liiga emotsionaalne. Puudub kristlik element. Pereväärtused (naised-lapsed kloostrisse). Epiteedid puuduvad. Haakub rohkem ajalooga. Konkreetsem ja vähem uhkustamist. Rahvust ülistav teos (juudid lollid, hispaanlased kavalad).
  • Saksa kangelaslaul “Nibelungide laul”
    „Nibelungide laul“ - Franz Fühmann Rahvuslik element puudub. Ei kõneleta otseselt Saksamaast. Sündmused ulatuvad kaugemasse aega kui Rolandi või Cidi lugu. Kirja on pandud hiljem kui Rolandi ja Cidi lugu. Prantsusmaal oli selleks ajaks kujunenud rüütlikirjandus ja leitakse, et „Nibelungide laulus“ on põimunud vanad traditsioonid ja ka rüütlikirjandusele iseloomulikud jooned. Peategelane Siegfried on võidelnud ja tapnud lohe ning supelnud lohe veres ja tänu sellele saanud surematuks (üleloomulik joon), aga pärnalehe jälg abaluude all oli tema ainus nõrk koht ( Achilleuse kand – ühine joon antiigiga). Ta oli Burgundia kuningapoeg, sai Nibelungide varanduse lohe käest. Varandusega sai kaasa needuse, mis oli algselt kuulunud kääbusele, sest tema käest olid jumalad varanduse ära võtnud ja ta pani varandusele needuse. Siegfried läheb appi Güntherile ja aitab tal vaenlastest võitu saada, aga Güntheril on kaunis õde Kriemhild , kes hakkab Siegfriedele meeldima. Günther oli nõus, et tema õde ja Siegfried abielluks, aga tingimus oli see, kui islandi kuningatütar saab Güntheri naiseks. Tema nimi oli Brunhild. Siegfried sai koos lohe varandusega ka nähtamatuks tegeva keebi. Brunhildi polnud keegi varem kosinud, sest ta pani oma peigmehed proovile ja kui peigmees kaotas, siis tapeti peigmees. Günther teadis, et šansid on kehvad ja kutsus Siegfriedi appi. Siegdfriedi võluasjadega õnnestus katsed läbida. Pulmaööl Siegfried läks Brunhildi tõttu. Oma edevuse tõttu võttis ta kaasa endaga paar Brunhildi ehet. Oma lihtsas naiivsuses kinkis need Kriemhildile. Mõnda aega elavad mõlemad paarid hästi. Ühel hetkel naisterahvad rikuvad kõik ära. Brunhild uhkustab, et ta on kõige tähtsam, ja Günther on ka kõrgemast soost. Brunhild suhtus Siegfriedisse kui orja. Kriemhild räägib, et Siegfried oli hoopis temaga koos pulmaööl ja tegelikult tegi Güntheri vägiteod ära. Günther tunnistas üles. Brunhild viskas oma magamistoast välja ja leppis kokku vandenõu Siegfriedi vastu. Brunhild tahtis Siegfriedi tappa. Brunhild laseb välja uurida Siegfriedi haavamatuse, sest väidetavalt tuleb Siegfriedit kaitsta. Saadab ühe suure kange mehe Tronje
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Kirjandus keskajast #1 Kirjandus keskajast #2 Kirjandus keskajast #3 Kirjandus keskajast #4 Kirjandus keskajast #5 Kirjandus keskajast #6 Kirjandus keskajast #7 Kirjandus keskajast #8 Kirjandus keskajast #9 Kirjandus keskajast #10 Kirjandus keskajast #11 Kirjandus keskajast #12 Kirjandus keskajast #13 Kirjandus keskajast #14 Kirjandus keskajast #15 Kirjandus keskajast #16 Kirjandus keskajast #17 Kirjandus keskajast #18 Kirjandus keskajast #19
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 297 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Madli Maatee Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Vormistatud eksamipiletitena, põhjalik.
    1. Piibli loomine, tõlkimine. Vana ja uus testament. Apokrüüfid.
    2. Vanim keskaegne eepika. Iirisaagad, islandi eepika.
    3. Prantsuse kangelaslaul
    4. Hispaania kangelaslaul
    5. Saksa kangelaslaul
    6. Rüütlikirjandus, trubaduuride laul
    7. Rüütliromaan
    8. Keskaegne linnakirjandus
    9. Keskaegne linnaromaan
    10. Keskaegne draama
    11. Renessansi kirjandus(Dante)
    12. Renessansi kirjandus(Petrarca)
    13. Renessansi kirjandus (Boccaccio)
    14. Humanism ja reformatsioon
    15. Thomas More
    16. Kelmiromaan
    17. Cervantes
    18. Commedia dell´Arte
    19. Shakespeare
    20. Barokk ja klassitsism
    21. Barokkdraama
    22. Klassitsistlik tragöödia
    23. Klassitsistlik komöödia
    24. Valgustus
    25. Voltaire
    26. Defoe
    27. Rousseau
    28. Herder

    rüütlikirjandus , piibel , kangelaseeposed , keskaegne linnakirjandus , rebaseromaan , roosiromaan , boccaccio , Apkrüüfid , vana testament , uus testament , eepika , hispaania kangelaslaul , prantsuse kangelaslaul , saksa kangelaslaul , rüütlikirjandus , rüütliromaan , Dante Alighieri , Francesco Petrarca , Giovanni Boccaccio , Humanism , reformatsioon , Kelmiromaan , Don Quijote , Commedia dell’arte , William Shakespeare , Barokk , klassitsism , Barokkdraama , Tirso de Molina , Klassitsistlik tragöödia , Corneille , Racine , Klassitsistlik komöödia , Moliére , Valgustus , Voltaire , Defoe , Jean Jacques Rousseau , Herder , torm ja tung

    Kommentaarid (3)

    Carmenka profiilipilt
    Carmenka: hea materjal õppimise abivahendiks.
    16:24 02-09-2011
    SaSsS profiilipilt
    SaSsS: hea materjal õppimiseks ;)
    20:58 13-12-2009
    itsnotmeitsyou profiilipilt
    itsnotmeitsyou: Hea põhjalik materjal
    23:17 06-04-2011


    Sarnased materjalid

    21
    doc
    Maailmakirjandus II-keskajast klassitsismini
    62
    docx
    Kirjanduse lõppueksami materjalid
    51
    doc
    Maailmakirjandus II-keskajast klassitsismini
    16
    doc
    Kirjanduse eksam 10-klass
    82
    doc
    KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
    26
    doc
    Maailmakirjanduse konspekt
    9
    docx
    Kirjanduse konspekt
    13
    doc
    Kirjanduse arvestus-10-klass





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun