rahvaluule töötleja. Õppis 1815-1818 Rakvere saksakeelses linna algkoolis ja kreiskoolis ning 1819-1820 Tallinna kreiskoolis. 1820-1823 oli õpetaja Tallinna teises poistealgkoolis, 1824-1825 koduõpetaja Peterburis. 1833 aastal lõpetas ülikooli ja asus tööle Võrus linnaarstina, kus töötas kokku 44 aastat. Kreutzwald tõusis ärkamisajal tekkiva Eesti kultuurielu keskseks kujuks. Noorpõlves kirjutas ta saksakeelseid värsse. Tähelepanuväärne on tema saksakeelne publitsistika Tartu ajalehes ''Das Inland''. Suurim loominguline saavutus on rahvuseepos ''Kalevipoeg'', mille väljatrükkimise aeg venis pikemaks tsensuuritakistuse tõttu. ''Kalevipoja'' algmaterjal saadi kokku aastal 1853, viimistleti ja alles aastal 1862 trükiti. Kreutzwald on maetud Vana-Jaani kalmistule. Tema majamuuseum asub Võrus. ''Kalevipoeg'' ''Vina Katk'' ''Eesti rahva ennemuistsed jutud ja vanad laulud'' ''Lembitu'' ''Kullaketrajad'' ''Kilplased'' ''Vägev vähk ja täitmatu naine''
Värss-üks rida luuletusest Parallelism-rahvaluule mõiste, kus sama mõtet korratakse erinevate sõnadega Publitsistika-ajakirjanduslik tekst, näiteks: uudis, reportaaž, intervjuu. Puänt-üllatav lõpplahendus Rahvaluule-rahva suuline sõnalooming, mis jaguneb rahvalauludeks, rahvajuttudeks ja rahvaluule lühivormideks. Remark-draamateoses autori selgitavad märkused tegelaste välimuse ja käitumise kohta. Riim-häälikute kokkukõla värsirea lõpus, jagunevad: paarisriimiks, süliriimiks, ristriimiks. Robinsonaad-õpetliku sisuga kirjandusteos merehädaliste seiklustest üksikul saarel. Romaan-ulatuslik jutustav kirjandusteos, millel on keerukas sündmustik, arvukas tegelaskond ja pika ajavahemiku kujutamine. Sonett-luuletus, mille salmis on 4+4+3+3 ja 4+4+4+2 Stroof-üks salm luuletusest Stseen-lavateose väikseim osa, mille ajal ei muutu näitlejate koosseis laval. Sünonüümid-tähenduselt sarnased või lähedased sõnad Süžee-teose sündmuste tegelik järjestu...
Jonathan Swift 1667-1745 Sündis Dublinis Inglise-iiri proosakirjanik, valgustuslik publitsist ja ühiskonna tegelane. Inglise kirjanduse suurim satiir Muusa Stella 1697. a kirjutas allegoorilise pamfleti "Raamatute lahing". Teemaks õpetatus. Samal aastal kirjutas ka religioonivastase satiiri "Vaadilugu". Käsitleb usutunnistuste vahelist sõda. Pamflett- publitsistika zanr, milles terava-tooniliselt paljastatakse ja naeruvääristatakse ühiskonna-, poliitika- ja kirjandustegelasi või nähtusi. Satiir- isiku või ühiskonna pahedele ja puudustele hinnangut andev, tauniv , väja naerev suhtumisviis. 1709. aastal ilmus esimene luulekogu "Baucus ja Pihilemon". 1713. aastal sai temast Dublini St Patricu kiriku dekaan. Pani suurt rõhku oma eraelu kaitsmisele. Kirjutas 1710- 1713. aastal Stellale 65 kirja,mis ilmusid peale Stella surma
Hando Runnel Päritolu Sündis 24.november 1938.aastal Järvamaal Eduard ja Pärja Runneli teine laps 4lapselises peres Õpingud Jalgsema algkool JärvaJaani ja Ambla 7.kl kool Tartu 1. keskkool Paide keskkkool EPA kaugõppeteaduskond Juba II klassi poisina mõelnud kirjanikuks hakata Tegevus Loomingu toimetuses publitsistika osakonna juhatajana Kutseline kirjanik Tartus KLi liige 1969 Aktiivne poliitilises elus Kirjastuse Ilmamaa asutajaid Tartus 1992, hiljem peatoimetaja Raamatusarja "Eesti mõttelugu" idee algataja U.Masingu pärandi uurija ja trükiks ettevalmistaja Preemiad "Maa lapsed" (1965) Vildenimeline kolhoosi kirjandusauhind "Laulud eestiaegsetee meestele" (1988) J. Smuuli nimeline preemia Tammsaarenimeline preemia
· "Kodu-käija" (valikkogu, 1978) · "Punaste õhtute purpur" (1982) · "Mõtelda on mõnus" (luuleraamat lastele, 1982) · "Ei hõbedat, kulda" (essee- ja kriitikakogumik, 1984) · "Juturaamat" (proosaraamat lastele, 1986) "Laulud eestiaegsetele meestele" (1988) "Mõõk ja peegel" (esseed, 1988) "Aja lugu" (laulukava, 1988) "Taadi tütar" (luuleraamat lastele, sisaldab laule, 1989) "Isamaavajadus" (poliitilise publitsistika valimik, 1991) "Oli kevad, oli suvi" (1992) "Juhan Luiga ja vene küsimus" (Tartu Ülikooli aulas 8. oktoobril 1993 peetud loengu tekst, 1993) "Üle Alpide" (1997) "Haruldused" (1998) "Jooksu pealt suudeldud" (artiklite ja esseede kogumik, 1998) "Küüni täitmine" (näidend, koos Madis Kõivuga, 1998) "Mõistatused" (2000) "Omad" (2002) "Õpetussõnad" (2003) "Suureks saamine: laste laulud ammu ja homme" (lasteluule ja lastelaulude valikkogu, 2004) "Sinamu" (2005)
[Villem Ridala "Toomas ja Mai", Henrik Visnapuu "Parsilai", Juhan Sütiste "Maakera pöördub itta, Juhan Smuul "Järvesuu poiste brigaad.] Pupulaarteaduslik kirjandus - aimekirjandus; kirjandus, mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavutusi. Proosa - sidumata kõne, luulele vastanduv sõnakunsti valdkond Publitsistika - üks kirjanduse põhiliike teaduskirjanduse ja ilukirjanduse kõrval. Publitsistika vahendab arvamusi, aateid ja ideoloogiaid. Tekstides arutletakse inimese ja ühiskonna probleemide üle. Arenenud publitsistika on demokraatliku riigi tunnus. Publitsistlikud tekstid on näiteks uudis, artikkel, intervjuu, reportaaz, koomiks. Puänt - üllatav kuid loogiline novelli, anekdoodi, epigrammi ja soneti lõpplahendus. Rahvalaul - seotud kõnes rahvaluuleteos, mida esitatakse lauldes või laulvalt kõneldes. Eesti
Proosa: "Juturaamat" (1986) "Läbi äreva vere" (1999) Pühendusteos Hando Runnelile 60.sünnipäeva puhul. Koondab paljude inimeste mõtteid ja mälestusi luuletajast. Ja muud loomingut. · "Mõru ning mööduja" (1976) "Ei hõbedat, kulda" (essee ja kriitikakogumik, 1984) "Juturaamat" (proosaraamat lastele, 1986) "Laulud eestiaegsetele meestele" (1988) "Mõõk ja peegel" (esseed, 1988) "Aja lugu" (laulukava, 1988) "Isamaavajadus" (poliitilise publitsistika valimik, 1991) "Oli kevad, oli suvi" (1992) "Juhan Luiga ja vene küsimus" (Tartu Ülikooli aulas 8. oktoobril 1993 peetud loengu tekst, 1993) "Üle Alpide" (1997) "Haruldused" (1998) "Jooksu pealt suudeldud" (artiklite ja esseede kogumik, 1998) "Küüni täitmine" (näidend, koos Madis Kõivuga, 1998) "Mõistatused" (2000) "Omad" (2002) "Õpetussõnad" (2003) "Suureks saamine: laste laulud ammu ja homme" (lasteluule ja lastelaulude
Tallinna Lilleküla Gümnaasium Heino Kiik ,,Maria siberimaal" Referaat Koostanud: Reelika Lõhmus 12B Juhendaja: õp.Tiiu Neeme Tallinn 2010 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Heino Kiik...................................................................................................................................3 Elulugu....................................................................................................................................3 Kiik on pälvinud romaanivõistlustelt kaks auhinda ("Tondiöömaja" 1970, I koht ja "Elupadrik" 1985, II koht), ka on kaks tema tööd leidnud äramärkimist. (1).....................3 Teoseid......................
"Mõru ning mööduja" (1976) "Mere ääres, metsa taga" (luuleraamat lastele, 1977) "Kodukäija" (valikkogu, 1978) "Punaste õhtute purpur" (1982) "Mõtelda on mõnus" (luuleraamat lastele, 1982) "Ei hõbedat, kulda" (essee ja kriitikakogumik, 1984) "Juturaamat" (proosaraamat lastele, 1986) "Laulud eestiaegsetele meestele" (1988) "Mõõk ja peegel" (esseed, 1988) "Aja lugu" (laulukava, 1988) "Taadi tütar" (luuleraamat lastele, sisaldab laule, 1989) "Isamaavajadus" (poliitilise publitsistika valimik, 1991) Teosed "Mõistatused" (2000) "Omad" (2002) "Õpetussõnad" (2003) "Suureks saamine: laste laulud ammu ja homme" (lasteluule ja lastelaulude valikkogu, 2004). Seda teost müüdi 2004. aastal 6879 eksemplari, millega oli läbimüügilt Eesti aasta 13. raamat, sealjuures müüduim eesti ilukirjandusteos. "Sinamu" (2005) "Viru veri ei värise. Armastuse laulud" (2006) "Armukahi" (2008) "Väravahingede kriiksumist kuulnud" (esseekogumik, 2008) "Videvik" (2009) Tunnustused
Mis on uudis? · Uudis on materjal, mida avalikkus peab teadma ja mis aitab inimestel nende probleeme mõistuspäraselt lahendada · Uudis on materjal, mis lahutab meelt, mida on tore lugeda · Uudis on tavalisest sündmustevoolust väljaulatuv sündmus, murre tavapärases Mille poolest erineb uudis muudest zanritest? · Uudis on objektiivne, st ei esita kirjutaja arvamust, seisukohti, jms mida näiteks arvamuslood ja publitsistika esitavad Millest sünnib uudis? · Geograafiline lähedus lugejaskonnale · Mõjukus (uudis on see, mis mõjutab paljusid inimesi) · Osalejate prominentsus (kui asjasse on segatud tuntud inimesed, siis see muudab sündmuse atraktiivseks) · Konfliktsus, kaks osapoolt (tunduvalt atraktiivsem meediale, vastuolud, kokkupõrked, ajakirjanikul peaks olema oskus näha
aprillini 2007 majandus- ja kommunikatsiooniminister * 5. aprillist 2007 Tallinna linnapea Hinnangud Savisaarest rkides jaguneb rahvas siiani kahte leeri. Neist ks osa peab teda laulva revolutsiooni kangelaseks ja rahva huvide kaitsjaks. Teine osa rahvast arvab, et ta on kardetav tagurlane ja vimalik Eesti huvide reetja, kes tuleb iga hinna eest vimult eemal hoida. [redigeeri] Tunnustused ja tiitlid * 1986 Ajakirja Looming 1985. aasta publitsistika aastapreemia artikli "Toitlusprobleemi mned tahud" eest * 1987 Tartu Riikliku likooli majandusteaduskonna rndauhind "Majandusmte" * 1988 Juhan Smuuli kirjanduspreemia * 1995 Pressivaenlane * 2001 Riigivapi II klassi teenetemrk * 2005 Kolme The orden (Lti krgeim orden) * 2006 Riigivapi I klassi teenetemrk * 2007 Tallinna vapimrk hiskondlik tegevus * Eesti Keskerakonna esimees (12.10.1991 10.10.1995 ja 30.03.1996 - )
Poisikesena pidas paljusid ameteid: jooksupoiss, juhutööline, lukksepasell, vedurijuhi abi, montöör. Elulugu Käis kihelkonnakoolis ja kaks aastat linnakoolis Kool jäi lõpetamata Revolutsiooni ajal (1917-1918) töötas veduriremonditöökojas Õppis Voronezi polütehnilises instituudis 1921. aastal maaparandusinseneri ja põllumajanduse elektrifitseerimise spetsialisti diplom Elulugu ja looming Töötas kodukandis oma erialal Samal ajal publitsistika "Elektrifitseerimine" ja luulekogu "Helesinine sügavik" 1927. aastal proosakogumik "Jepifani lüüsid" Tohutu kriitika sarjas teda nõukogude bürokraatia satiirilis kujutamise pärast 1927. aastal asus Moskvasse tööle Kaastöö ajalehtedele ja ajakirjadele (Krasnaja Nov, Novõi Mir, Oktjabr, Molodaja Gvardija) Elulugu ja looming Inspireeris revolutsioon, sõda, ülesehitustööd Kirjutas aktiivselt, kuid trükki pääsesid vähesed jutustused
JUTUSTAV SÜZEE. NT: B.ALVER ,,LEIB" AIMEKIRJANDUS -TUTVUSTAB ÜLDARUSAADAVALT POPULAARTEADUSLIK JA HUVITAVALT TEADUSE KIRJANDUS SAAVUTUSI. SIDUMATA KÕNE LUULELE VASTANDUV PROOSA SÕNAKUNSTI VALDKOND. VAHENDAB ARVAMUSI,AATEID JA IDEOLOOGIAID. PUBLITSISTIKA KIRJANDUSE PÕHILIIKE TEADUSKIRJANDUSE JA ILUKIRJANDUSE KÕRVAL. ÜLLATAV,KUID LOOGILINE LÕPPLAHENDUS. PUÄNT ESITATAKSE LAULDES VÕI LAULVALT KÕNELEDES RAHVALAUL -SEOTUD KÕNES RAHVALUULETEOS FOLKLOOR.RAHVALAULUD- REGIVÄRSILISED JA RIIMILISED, -JUTUD -MUINASJUTUD,MUIS-
elatamiseks tuli tal päevast päeva kirjutada, tõlkida ja lugeda, sest vabakutselise kirjanikuna oli see tema ainsaks sissetulekuks. Suvelgi ei võtnud ta puhkust, vaid tegeles korteri remontimisega ja uute romaanide loomisega. Tammsaare ei näinudki oma elus kunagi aega, mil ta oleks saanud rahulikult oma elutöö vilju nautida. Kirjanik suri 1940. aasta 1. märtsil 62-aastaselt oma töölaua taga südamerabandusse. Kuid oma romaanide, näidendite, publitsistika ja novellidega on Tammsaare kirjutanud ennast lugejate südamesse. 1999. aastal valiti kirjanik sajandi suurkujuks.
Antonüümid-vastandsõnad Ballaad-lüüriline jutustav luuletus, sisu on fantastiline, ajalooline või kangelaslik Draama-tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga. Sageli leitakse konfliktist väljapääs Draamakirjandus-iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatus, dialoogivorm. Tähtsamad zanrid tragöödia, komöödia, draama. Eepika-kujutatakse tõepäraseid või sellena kujutatavaid sündmusi, tegelasi, olukordi. Jutustatakse juba toimunust. Suurvormid: eepos ja romaan. Väikevormid: jutustus, novell, valm, anekdoot. Eepos-ulatuslik, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos, mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel. Tegelasteks vägilased või muinasjumalad. Kunsteeposel autor teada. Epiteet-tõstab põhisõna esile omadussõnaga(sinkjas taevas, rõhuv vaikus) Homonüümid-samakõlalised, aga erineva tähendusega Ilukirjandus-ei kujuta tegelikku maailma, vaid esitakse selle tõlgendusi. Pakub lugejale kujutelmi, elamusi ja kogemusi Isikustami...
Algriim - alliteratsioonil ja assonantsil põhinev kokkukõla Näit. Kana kaagutas laudas ja imik istus köögis. Alliteratsioon - kaashäälikuline algriim Näit. Kutsu klähvis kodus kuudis. Antonüümid - vastandsõnad Näit. Kuum – külm Arhaism – vanapärane, nüüdiskeelest kõrvsalejäänud keelend Näit. Isepäinis ilus oli sõit Varssavisse. Assonants – täishäälikuline algriim Näit. Ilves istus oksal. Ballaad - lüroeepiline teos Näit. Tuntud ballaadimeistrid venelane Aleksandr Puškin; eestalsed Jakob Tamm ,,Orjakivi“ ja Marie Under ,,Õnnevarjutus“ Dialoog - kahekõne Näit. Intervjuu, vestlus. Draama – tõsise sisuga näidend Näit. Kuulsad draamakirjanikud venelane Anton Tšehhov; eestlased Eduard Vilde ,, Tabamata ime“ , Anton Hansen Tammsaare ,,Kuningal on külm“,August Kitzberg ,, Tuulte pöörises“ ja Juhan Smuul ,,Lea“. Draamakirjandus - üks kirjanduse põhiliikidest Näit. Tähtsamad dramaatikažanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Eepika – üks kirjandu...
Eestlased: Tamm, Bergmann, Marie Under. Poeem- lüroeepika zanr, pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee. Poeemil on mitu erikuju. Lühipoeem on väikesemahuline luuleteos. Seda iseloomustab lüüriline väljendusviis ning selle sündmustik on minimaalne. Kangelaspoeem aluseks on nagu eepostelgi rahvaluulelised kangelasmuistendid ja laulud. Tuntumad kirjanikud: Byron. Eestlased: Visnapuu, Betti Alver. Ilukirjandus e belletristika- kirjanduse põhiliik publitsistika ja teaduskirjanduse kõrval. Ilukirjandus rahuldab inimese esteetilisi vajadusi. See pakub lugejale kujutelmi, elamusi ja kogemusi. Ilukirjanduses ei kujutata tegelikku maailma, vaid esitatakse selle tõlgendusi. See aitab inimesel aega, maailma ja ennast paremini mõista. Näiteks romaan, jutustus, novell, näidend ja luuletus. Eepika- üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi
näinud selle võimaliku lugejana. Traditsiooniliselt jagatakse tekstid nelja suurde rühma. 1) Ilukirjanduslikud tekstid on mõeldud paljudele lugejatele. Neis võidakse käsitleda mitmesuguseid probleeme ning need võivad olla kirjutatud rohkem või vähem nõudlikule lugejale. 2) Teadustekstide adressaat on kitsalt piiritletud. Iga teadusala toob kaasa spetsiifilised teadmised ja sõnavara. Teadustekstid nõuavad lugejatelt eelteadmisi. 3) Publitsistika on mõeldud laiale lugejate ringile. Ajalehetekstid on üldmõistetavad. Need eeldavad, et lugeja tunneb publitsistika põhieesmärke. 4) Tarbetekstid on määratud suurele kasutajaskonnale. Need on seotud kindlate eluvaldkondade ja eesmärkidega ning nende sõnastuses taotletakse üldarusaadavust. Ennustamine Ennustamisel on oluline koht lugemiseks häälestumisel. Teiselt poolt on see teksti lugemise (aga ka kõnelemise, kuulamise) kaasnähtus
Lehte Hainsalu Elulugu Lehte Hainsalu sündis 31. oktoobril 1938 Haaslava vallas Tartumaal.(Alates 1959. aastast Sööt). Lõpetas 1956 2. Keskkooli ja 1961 Tartu Riikliku Ülikooli Ajalookeeleteaduskonna eesti filoloogi erialal. Ta on abielus Ilmar Söödiga ning neil on kaks tütart(Kati ja Pille), üks poeg(Mati) ja üksteist imetoredat lapselast(Ekke, Uku, Rutt, Kristi, Asti, Kersti, Mario, Marek, Martin, Marit ja Markus). 11-aastaselt kirjutas ta luuletusi ning alates 12-aastaselt avaldati neid ajalehtedes. Tuntuks sai värsikogudega "Sõnajala õis" ja "Peeglikillud". Lehte Hainsalu on töötanud ajakirjanikuna ajalehe Edasi toimetuses ning hiljem osales Tartu Aparaaditehase töös. 1993-2003 õpetas Tartu Teoloogi Akadeemias stilistikat ning on teinud Eesti Televisioonile mitme saatesarja stsenaariume. Kuulub Eesti Kirjanike Liitu aastast 1958. Ta on võtnud aktiivselt osa Tartu NAK-i tegevusest, juhtinud Kirja...
Aktiivse kaastöölisena toetas ta C. R. Jakobsoni "Sakalat", kuid osalt vastasleeri intriigide mõjul tõmbus hiljem tagasi ja taandus 1881 Jakobsoni mõtteosaliste hulgast. Kreutzwald suri Tartus, ta on maetud Raadi kalmistule. NOORPÕLVELOOMING Noorpõlves kirjutas Kreutzwald saksakeelseid värsse, millest osa avaldas hiljem (1846) ka kohalikus perioodikas. Tähelepandav on tema saksakeelne publitsistika Tartu nädalalehes "Das Inland" (eriti 1837-43): nii sõnumikes kohaliku elu sündmustest kui ka kirjutistes eestlaste rahvakombestiku ja -uskumuste üle kõlab kriitilisi noote valitsevate olude kohta, mis kutsusid esile aadli ägeda meelepaha. Mitmel puhul, eriti 1843, põhjustasid Kreutzwaldi sõnumikud "Inlandis" sekeldusi ametivõimudega. "KALEVIPOEG" Kreutzwaldi suurim loominguline saavutus on rahvuseepose "Kalevipoeg" koostamine eesti
saamata honorari, vaid vananenud ligi 15-aasta vanuse tõlke muutmata kujul avaldamise pärast. Ta leidis, et kuna eesti keel neil aastatel on niivõrd kiiresti muutunud ja arenenud, oleks tõlge tulnud uuesti läbi vaadata ja parandada ning tal oli väga kahju, et lugejad nüüd kõik tõlkekohmakused tema arvele kirjutasid. 11 Tammsaare ajakirjanikuna Anton Hansen Tammsaare publitsistika, mis hõlmab umbes 300 artiklit, moodustab omaette peatüki kirjaniku pärandis. See sündis ilukirjandusliku loomingu kõrval enam kui kolme aastakümne jooksul. Kirjanikust kujunes laia probleemihaardega publitsist, kes ütles sõna sekka paljudel elualadel. Anton Hansen Tammsaare ajakirjanduslik tegevus põimus tihedalt tema kirjanikutööga. Ka ajakirjanduses alustas ta siiski kirjanikuna, mitte ajakirjanikuna. Tema esimesed jutustused
· "Kodu-käija" (valikkogu, 1978) · "Punaste õhtute purpur" (1982) · "Mõtelda on mõnus" (luuleraamat lastele, 1982) · "Ei hõbedat, kulda" (essee- ja kriitikakogumik, 1984) · "Juturaamat" (proosaraamat lastele, 1986) · "Laulud eestiaegsetele meestele" (1988) · "Mõõk ja peegel" (esseed, 1988) · "Aja lugu" (laulukava, 1988) · "Taadi tütar" (luuleraamat lastele, sisaldab laule, 1989) · "Isamaavajadus" (poliitilise publitsistika valimik, 1991) · "Oli kevad, oli suvi" (1992) · "Juhan Luiga ja vene küsimus" (Tartu Ülikooli aulas 8. oktoobril 1993 peetud loengu tekst, 1993) · "Üle Alpide" (1997) · "Haruldused" (1998) · "Jooksu pealt suudeldud" (artiklite ja esseede kogumik, 1998) · "Küüni täitmine" (näidend, koos Madis Kõivuga, 1998) · "Mõistatused" (2000) · "Omad" (2002) · "Õpetussõnad" (2003)
· "Kodu-käija" (valikkogu, 1978) · "Punaste õhtute purpur" (1982) · "Mõtelda on mõnus" (luuleraamat lastele, 1982) · "Ei hõbedat, kulda" (essee- ja kriitikakogumik, 1984) · "Juturaamat" (proosaraamat lastele, 1986) · "Laulud eestiaegsetele meestele" (1988) · "Mõõk ja peegel" (esseed, 1988) · "Aja lugu" (laulukava, 1988) · "Taadi tütar" (luuleraamat lastele, sisaldab laule, 1989) · "Isamaavajadus" (poliitilise publitsistika valimik, 1991) · "Oli kevad, oli suvi" (1992) · "Juhan Luiga ja vene küsimus" (Tartu Ülikooli aulas 8. oktoobril 1993 peetud loengu tekst, 1993) · "Üle Alpide" (1997) · "Haruldused" (1998) · "Jooksu pealt suudeldud" (artiklite ja esseede kogumik, 1998) · "Küüni täitmine" (näidend, koos Madis Kõivuga, 1998) · "Mõistatused" (2000) · "Omad" (2002) · "Õpetussõnad" (2003)
Biograafia Alexandre Dumas vanem, sündinud Alexandre Dumas Davy de la Pailleterie (24. juuli 1802 Villers-Cotterêts, Aisne'i departemang 5. detsember 1870, Puys, Dieppe'i lähedal) oli prantsuse kirjanik, kes on tuntud ajalooliste seiklusromaanide poolest. Ta on kõige loetum prantsuse kirjanik maailmas. Kirjaniku sünnitunnistusel oli nimeks Alexandre Dumas Davy de la Pailleterie. Davy de la Pailleterie nimi pärines vanaisalt, kes põlvnes normanni aadlisuguvõsast. Kirjaniku isa läks oma isaga riidu ja hakkas kasutama ema nime Dumas. Umbes 1815. aastast hakkas kirjanik kasutama üksnes nimekuju "Alexandre Dumas". Nagu paljud, nii alustas Dumas'gi luuletajana, seejärel jätkas näitekirjanikuna, kirjutades ühe esimestest modernsetest romantilistest draamadest Prantsusmaal "Henri III ja tema õukond" (Henri III et sa cour, 1829), mille edukus aitas suuresti kaasa teatrielu suurtele ümberkorraldustele XIX sajand...
Kreutzwald alustas oma ajakirjanduslikku tegevust Tartu nädala lehes "Das Inland" avaldades sõnumeid kohaliku elu sündmustest ja kirjutisi eesti rahvakombestiku ning uskumuste kohta. Juba siis oli tema loomingus kuulda kriitikat valitsevate olude kohta, mis äratas ümbruskonna aadlis meelepaha. 1846. aastal hakati Tartus välja andma "Maarahva Kasulist Kalendrit", mille lisa toimetas Kreutzwald 1874. aastani. Kalendris ilmus peale õpetlike kirjutiste ka värsse ja jutuloomingut. õpetlike ja rahvavalgustuslike töödega püüdis ta avardada lugejate silmaringi, levitada teadmisi ning arendada iseseisvat mõtlemist, võideldes irooniaga tagurluse ja vaimupimeduse vastu. Nii avaldaski ta teosed "Mailm ja mõnda, mis seal sees leida on", "Ma ja Merrepiltid", "Lühhikenne õpetus terwisse hoidmissest" ja "Kodutohter". Eriti suurt viha kandis Kreutzwald kõigi volditud mustkuubede vastu, isegi surivoodil sallimata ühegi tolle klanni esindaja...
KIRJANDI MEELESPEA 1. Väldi sina-vormi! 2. Väldi sõnakordust! 3. Väldi üleskutseid! 4. Väldi liialdusi ja kontrollimata fakte! 5. tänu=hea, tõttu=halb 6. ei+ja=ega 7. kui, nagu võrdluses koma ei ole, kui ei järgne öeldist 8. nii... kui ka ... lauses koma ei ole 9. Sissejuhatus esitab probleemi, millele kokkuvõte esitab lahenduse (läbi kirjandi lõikude teemade) 10. Üleminekud peavad olema sidusad! KIRJANDUS 1. RAHVALUULE Rahvaluule on rahva ühislooming, autor puudub. Rahvaluule jaguneb rahvalauludeks, rahvajuttudeks ja rahvaluule väikevormideks. RAHVALAUL Vana ehk regivärsiline rahvalaul (parallelism ehk mõttekordus, algriim ehk sõna algushäälikute kordus) Uuem ehk lõppriimiline rahvalaul kujunes välja 18.saj. Värsid moodustavad salmid, riimuvad iga rea viimased ...
Kirjandiliigid Kirjandi kirjutamisel kasutatakse põhiliselt kolme võtet: 1) jutustamine 2) kirjeldamine 3) arutlemine (esinevad kirjandis koos, üks tavaliselt domineerib) Keskkooli kirjand peab olema suuremalt osalt arutlev. Kirjand on õpilase looming. See peab olema kirjutatud kirjakeeles. Kirjand võib olla kirjutatud kas teaduslikul teemal või üldteemal. Arutlev kirjand -> probleemkirjand e publitsistlik kirjand publitsistika - ühiskondlik- poliitilised kirjutused Saab rääkida veel ilukirjanduslikust ja teaduslikust kirjandist. Ilukirjand - pearõhk on kirjutaja mõtetel ja tundmustel. Autor toetub kirjutades kas kogetule või oma fantaasiale. Publitsistlik kirjand - esitab autori seisukohti ja arutleb mingi(te) probleemi(de) üle. Eesmärgiks on lugeja suunamine ja veenmine. Stiil peab olema asjalik e publitsistlik, ei tohi olla ülearu emotsionaalne, tundev. Ei maksa kujunditega liialdada.
Mõisted Romaan jutustav proosa suurvorm, mis kujunes valitsevaks zanriks 19.-20. sajandil. Romaani iseloomustavad probleemirohkus ja mitmekülgsus elu kujutamisel. Võrdlus nähtuste kõrvutamine sarnasuse alusel. Seejuures võrreldakse vähem tuntud nähtust temaga sarnase tuntud nähtusega. Võrdlused algavad tavaliselt sidesõnadega kui, nagu. Võrdluse ülesanne on midagi iseloomustada või anda sellele hinnang. Ilukirjandus e belletristika kirjanduse põhiliik publitsistika ja teaduskirjanduse kõrval. Ilukirjandus rahuldab inimese esteetilisi vajadusi. See pakub lugejale kujutelmi, elamusi ja kogemusi. Ilukirjanduses ei kujutata tegelikku maailma, vaid esitatakse selle tõlgendusi. See aitab inimesel aega, maailma ja ennast paremini mõista. Näiteks romaan, jutustus, novell, näidend ja luuletus. Vanasõna lühike, terviklik, piltlik ning tabav väljend mingi elunähtuse kohta (töö, lastekasvatamise, õppimine, kodu, ilm jm)
· "Kodu-käija" (valikkogu, 1978) · "Punaste õhtute purpur" (1982) · "Mõtelda on mõnus" (luuleraamat lastele, 1982) · "Ei hõbedat, kulda" (essee- ja kriitikakogumik, 1984) · "Juturaamat" (proosaraamat lastele, 1986) · "Laulud eestiaegsetele meestele" (1988) · "Mõõk ja peegel" (esseed, 1988) · "Aja lugu" (laulukava, 1988) · "Taadi tütar" (luuleraamat lastele, sisaldab laule, 1989) · "Isamaavajadus" (poliitilise publitsistika valimik, 1991) · "Oli kevad, oli suvi" (1992) · "Juhan Luiga ja vene küsimus" (Tartu Ülikooli aulas 8. oktoobril 1993 peetud loengu tekst, 1993) · "Üle Alpide" (1997) · "Haruldused" (1998) · "Jooksu pealt suudeldud" (artiklite ja esseede kogumik, 1998) · "Küüni täitmine" (näidend, koos Madis Kõivuga, 1998) · "Mõistatused" (2000) 10 · "Omad" (2002) · "Õpetussõnad" (2003)
· "Kodu-käija" (valikkogu, 1978) · "Punaste õhtute purpur" (1982) · "Mõtelda on mõnus" (luuleraamat lastele, 1982) · "Ei hõbedat, kulda" (essee- ja kriitikakogumik, 1984) · "Juturaamat" (proosaraamat lastele, 1986) · "Laulud eestiaegsetele meestele" (1988) · "Mõõk ja peegel" (esseed, 1988) · "Aja lugu" (laulukava, 1988) · "Taadi tütar" (luuleraamat lastele, sisaldab laule, 1989) · "Isamaavajadus" (poliitilise publitsistika valimik, 1991) · "Oli kevad, oli suvi" (1992) · "Juhan Luiga ja vene küsimus" (Tartu Ülikooli aulas 8. oktoobril 1993 peetud loengu tekst, 1993) · "Üle Alpide" (1997) · "Haruldused" (1998) · "Jooksu pealt suudeldud" (artiklite ja esseede kogumik, 1998) · "Küüni täitmine" (näidend, koos Madis Kõivuga, 1998) · "Mõistatused" (2000) · "Omad" (2002) · "Õpetussõnad" (2003)
Hiiumaa Ametikool Anneli Veel S16 TURUMAJANDUSETEOREETIKUD ALFRED MARSHALL Referaat Suuremõisa 2016 Sisukord Sisukord .................................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ............................................................................................................................................ 3 Elulugu .................................................................................................................................................... 4 Töö ja majandusalased ideed .............................................................................................................. 5 Olulisemad postulaadid ........................................................................................................................ 8 Kokkuvõte ..........
*kui otsekõne on küsi Lause,muutub küsimus kaudseks ja selle lõppu pannakse punkt. Kaudse küsimuse ette ei asetata sidesõna et. Toomas küsis: ,,Kus mu jalgratas on?" Toomas küsis,kus ta jalgratas on. *Kui otsenekõne on käsklause,muutub käskiv kõneviis tingivaks. Isa hüüdis meile: ,, Minge kiiresti koju!" Isa hüüdis meile,et me läheksime kiirestti koju. KIRJANDUS TEADUSKIRJANDUS ILUKIRJANDUS PUBLITSISTIKA Kajastab püsivaid fakte Annab edasi autori Ehk ajakirjandus ,hetkel olulised faktid Teadus artikkel,uurimus muljeid ja tõlgendusi Arvamusartikkel(arvamus), maailmast,aitab elu Uudis(fakt),reportaaz,intervjuu,retsensioon paremini mõista on ehk arvustus kujundlik ja kunstiline EEPIKA LÜÜRIKA DRAMAATIKA
ning soovitas talusid hakata päriseks ostma. Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus Jannsen esmakordselt senise "maarahva" asemel "Eesti rahva" poole. "Häbenegem, et me rumalad oleme, aga mitte et eestlased oleme! " armastas Jannsen ikka ja jälle öelda. Ajalehe kaudu organiseeris ta rahvuslikku liikumist ning sidus selle keskuseid. Tõsiseks tõkkeks ajalehe tegevusele oli karm tsensuur. Ametlikult olid välistatud poliitilised juhtkirjad, publitsistika laiemaski plaanis. ,,Perno Postimehe" juturubriigiga pandi alus ilukirjanduse avaldamise traditsioonidele eestikeelses ajakirjanduses. Raskustele vaatamata saavutas Perno Postimees enneolematu menu omades. 7 EESTI POSTIMEES EHK NÄDDALALEHT 1864. a alates avaldas J. V Jannsen Tartus uut ajalehte - "Eesti Postimees ehk Näddalaleht", milles jätkas nendesamade probleemide ja ainevaldkondade
Väljaandes esitas Jannsen populaarteaduslikke materjale, ärgitas eestlasi haridust omandama ja talusid päriseks ostma, propageeris karsklust, andis nõuandeid põllupidajatele ja mõistis hukka ebausu. Ka virgutas ta eestlaste rahvustunnet ning kuulutas rahvaste ja rasside võrdsust ning humanismiideed. Samuti võitles ta ägedalt ümberrahvastamise vastu. Tõsiseks tõkkeks ajalehe tegevusele oli karm tsensuur. Ametlikult olid välistatud poliitilised juhtkirjad, publitsistika laiemaski plaanis. ,,Perno Postimehe" juturubriigiga pani aluse ilukirjanduse avaldamise traditsioonidele eestikeelses ajakirjanduses. Raskustele vaatamata saavutas Perno Postimees enneolematu menu omades 1862. aastaks 2262 tellijat, olles sellega siinmail piibli järel enimloetud trükis. Eesti keele seisukohalt oli oluline, et nii ,,Perno Postimees" kui lühidalt ilmunud ,,Tallorahva Postimees" olid mõlemad kirjutatud põhja-eesti kirjakeeles,
viia. Väljaandes esitas Jannsen populaarteaduslikke materjale, ärgitas eestlasi haridust omandama ja talusid päriseks ostma, propageeris karsklust, andis nõuandeid põllupidajatele ja mõistis hukka ebausu. Ka virgutas ta eestlaste rahvustunnet ning kuulutas rahvaste ja rasside võrdsust ning humanismiideed. Samuti võitles ta ägedalt ümberrahvastamise vastu. Tõsiseks tõkkeks ajalehe tegevusele oli karm tsensuur. Ametlikult olid välistatud poliitilised juhtkirjad, publitsistika laiemaski plaanis. ,,Perno Postimehe" juturubriigiga pani aluse ilukirjanduse avaldamise traditsioonidele eestikeelses ajakirjanduses. Raskustele vaatamata saavutas Perno Postimees enneolematu menu omades 1862. aastaks 2262 tellijat, olles sellega siinmail piibli järel enimloetud trükis. Eesti keele seisukohalt oli oluline, et nii ,,Perno Postimees" kui lühidalt ilmunud ,,Tallorahva Postimees" olid mõlemad kirjutatud põhja-eesti kirjakeeles, mis kahandasid
Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen esmakordselt senise "maarahva" asemel "Eesti rahva" poole. "Häbenegem, et me rumalad oleme, aga mitte et eestlased oleme!" armastas Jannsen ikka ja jälle öelda. Ajalehe kaudu organiseeris ta rahvuslikku liikumist ning sidus selle keskuseid. Tõsiseks tõkkeks ajalehe tegevusele oli karm tsensuur. Ametlikult olid välistatud poliitilised juhtkirjad, publitsistika laiemaski plaanis. ,,Perno Postimehe" juturubriigiga pandi alus ilukirjanduse avaldamise traditsioonidele eestikeelses ajakirjanduses. Raskustele vaatamata saavutas Perno Postimees enneolematu menu omades 1862. aastaks 2262 tellijat, olles sellega siinmail piibli järel enimloetud trükis. Eesti keele seisukohalt oli oluline, et nii ,,Perno Postimees" kui lühidalt ilmunud ,,Tallorahva Postimees" olid mõlemad kirjutatud põhja-eesti kirjakeeles, mis kahandasid
"Põrgupõhja uus Vanapagan" (1939), mille aluseks on populaarne rahvajuttude tsükkel Kaval-Antsust ja Vanapaganast. 2.4. Tammsaare ajakirjanikuna Anton Hansen Tammsaare publitsistika, mis hõlmab umbes 300 artiklit, moodustab omaette peatüki kirjaniku pärandis. See sündis ilukirjandusliku loomingu kõrval enam kui kolme aastakümne jooksul. Kirjanikust kujunes laia probleemihaardega publitsist, kes ütles sõna sekka paljudel elualadel. Anton Hansen Tammsaare ajakirjanduslik tegevus põimus tihedalt tema kirjanikutööga. Ka
tuuri objekti. Tema rikkalik proosa- ja luulelooming vajaks kindlasti eraldi analüüsi loodusseostele keskenduvalt. Kokkuvõtteks Siinne pilguheit eesti looduskirjandusele ei kujuta endast kindlasti tolle kirjandusvaldkonna ammendavat käsitlust. Teoste hulka ja mitmekesi- sust arvestades on eesti looduskirjanduse traditsioon küllalt tõsiseltvõe- tav ka rahvusvahelises mastaabis,10 ehkki kohalikus kultuuris liigitakse seda sageli kergemat sorti populaarteaduse või publitsistika alla. Aru- saam looduskirjandusest kui eesti kirjanduse ja kultuuri täieõiguslikust osast vajab edasist kujundamist. Eesti looduskirjanduse lugu võime jälgida ligikaudu 150 aasta pikku- se perioodi jooksul. Eri aegadel on looduskirjanduse temaatilised, polii- tilised ja filosoofilised dominandid mõnevõrra vaheldunud, kuid läbi- vaks on jäänud looduse ja kodukoha- või kodumaatunde tihe seostatus, looduse ilule osutamine, looduskaitselise paatose rõhutamine. Globaalse
13. aprillist 2005 kuni 5. aprillini 2007 majandus- ja kommunikatsiooniminister 5. aprillist 2007 Tallinna linnapea 1.7 Hinnangud Savisaarest rääkides jaguneb rahvas siiani kahte leeri. Neist üks osa peab teda laulva revolutsiooni kangelaseks ja rahva huvide kaitsjaks. Teine osa rahvast arvab, et ta on kardetav tagurlane ja võimalik Eesti huvide reetja, kes tuleb iga hinna eest võimult eemal hoida. 1.8 Tunnustused ja tiitlid 1986 Ajakirja Looming 1985. aasta publitsistika aastapreemia artikli "Toitlusprobleemi mõned tahud" eest 1987 Tartu Riikliku Ülikooli majandusteaduskonna rändauhind "Majandusmõte" 1988 Juhan Smuuli kirjanduspreemia 1995 Pressivaenlane 2001 Riigivapi II klassi teenetemärk 2005 Kolme Tähe orden (Läti kõrgeim orden) 2006 Riigivapi I klassi teenetemärk 2007 Tallinna vapimärk 1.9 Ühiskondlik tegevus Eesti Keskerakonna esimees (12.10.1991 10.10.1995 ja 30.03.1996 - ...) Estonia Seltsi liige (alates 1993)
külaelu. Idülli kui zanri looja on Antiik-Kreeka poeet Theokritos (sünd. u. 305 e.Kr). Tema idüllide sisuks on karjaste vestlused, võistlused, tundelised kõnelused, keelepeksmised jm. Näiteks Theokritose idüll "Naised Adonise peol". Ilmarine eesti pseudomütoloogias vägilane, kes sepistas taevavõlvi ja pani selle külge taevakehad liikuma. Ilmarise eeskujuks on soomlaste "Kalevala" Ilmarinen. ilukirjandus üks kirjanduse põhiliik publitsistika ja teaduskirjanduse kõrval. Ilukirjandus rahuldab inimese esteetilisi vajadusi. See pakub lugejale kujutelmi, elamusi ja kogemusi. Ilukirjanduses ei kujutata tegelikku maailma, vaid esitatakse selle tõlgendusi. See aitab inimesel aega, maailma ja ennast paremini mõista. Ilukirjanduslikud tekstid on näiteks romaan, jutustus, novell, näidend, luuletus. ilukirjandusstiil ilukirjanduses kasutatav stiil, millega mõjutatakse lugejaid esteetiliselt.
Kujutab avastusretke kui portugali rahva kollektiivset üritust. Spenser: üritus eepost luua poeemis „Haldjate kuninganna“ jäi lõpetamata. Tahtis kirjutada 12 rüütliga 12 laulu, valmis vaid 6. Spenseri stroof. Ercilla: tegi kaasa hispaanlaste vallutusekspeditsiooni Tšiilisse. Elas kaasa indiaanlaste võitlusele. Võtab eeposes omaks võidetute e Ameerika põliselanike vaatepunkti. 11.Renessansi humanistlik esseistika, publitsistika, satiir (XVI saj.): Erasmus Rotterdamist (Narruse kiitus), Thomas More (Utoopia), Michel de Montaigne (Esseed, Esseid), MKL, RA. Erasmus: tollase aja Euroopa kuulsaim humanist, oli saanud tuntuks katoliku kiriku rikutuse ja ülemääraste rituaalide julge kriitikuna. Nagu suurem osa humaniste, kirjutas peamiselt ladina keeles. Kristlik humanist. Suur vaimne autoriteet, Karl V nimetas ta oma nõuandjaks, oli kirjavahetuses paavstidega. „Narruse kiitus“ – sai tõukeid hiliskeskaja
IT õiguse 2.kontrolltöö 09.04.2012 1. Intellektuaalse omandi mõiste. Intellektuaalne omand on vaimse töö tulemus teaduse, kirjanduse, kunsti jm. alal, mille avaldamist, levitamist, kasutamist reguleerivad autoriõiguse, avastus ja leiutusõiguse normid. 2. Teosed, millele tekib autoriõigus. kirjandus, kunsti ja teadusteostele (1) Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. (2) Teoseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus. (3) Teosed, millele tekib autoriõigus, on: 1) ilukirjandus-, publitsistika-, poliitika-, haridusalased jms kirjalikud teosed; 2) teaduslikud ja populaa...
Tammsaare arvab, et ei tohiks end peenrahaks vahetada (ei ole vaja liiga palju suhteid). ,,Varjundid" on sanatooriumiromaan, peategelane surmani haige tüdruk Sonja (tuberkuloos) ja siis lugu tema armastusest. Kirjutab ka kunstmuinasjutte ja miniatuure ,,Poiss ja liblik". Need on sümbolistlikud ja allegoorilised (,,Kuningas ja ööbik", ,,Ööbik ja lilled"). Miniatuurides ka armastusteema ja piibliainestikku. Samal ajal ka kriitik ja publitsist. 1919 ilmub publitsistika kogu ,,Sõja mõtted", arvustusi ,,Noor Eesti" albumitest, Suitsust ja Tuglasest. Tuberkuloos, maksahaigused... Pidi tervist jälgima, kartis paaniliselt baktereid. 1921 näidend ,,Juudit", 1922 ,,Kõrboja peremees", 23 novellikogu ,,Pöialpoiss", novellikogu ,,Sic transit". Varasemast loomingust uued trükid, tõlgib ikka. Seltskondlikust elust hoiab kõrvale (ehk abikaasa pärast). Põhiliselt Tallinnas, puhkusereisid Eestis, Pärnus mitte (siin puhkavad võim ja raha).
pajatused. Pealkirjas kajastub niisiis ambitsioonikas taotlus piibellikkusele - "globaalsele teosele", eluõpetuslikkusele. Esmalt vastuolusid tekitavat argisust saab põhjendada oletusega, et jumalik mõõde on kaasajal tuhmunud ning tõde otsitaksegi argisel tasandil, igapäevased nähtused on ülimaks mõõduks. Niisiis võib meie ajastu Piibel vabalt olmetasandiga piirduda ja olla argikeeles edasi antud. Arginähtuste kirjeldamisel kasutab Unt argist vormi - ajakirjanduslik publitsistika. Eelpoolmainitud ühiskonnakriitilisus ei ole võitlev, see on pigem eemalseisja vaatlus, üksindlase uitaja mõtisklus. Roland Barthes'i ja Mati Undi isiksuste ning loomingu võrdlemisel saab leida mitmeid sarnasusi. Osaliselt on kahtlemata tegemist strukuralismi otseste mõjutustega, mis on eelnevas tekstis juba vihjamisi välja toodud (vt. Sügisballi ja Öös on asju analüüs). Kuna meie üheksakümnendate eurovaimustus ning tarbimisühiskonna poole liikumise õhin
"Punaste õhtute purpur" (1982) "Mõtelda on mõnus" (luuleraamat lastele, 1982) "Ei hõbedat, kulda" (essee- ja kriitikakogumik, 1984) "Juturaamat" (proosaraamat lastele, 1986) "Laulud eestiaegsetele meestele" (1988) "Mõõk ja peegel" (esseed, 1988) 25 "Aja lugu" (laulukava, 1988) "Taadi tütar" (luuleraamat lastele, sisaldab laule, 1989) "Isamaavajadus" (poliitilise publitsistika valimik, 1991) "Oli kevad, oli suvi" (1992) "Juhan Luiga ja vene küsimus" (Tartu Ülikooli aulas 8. oktoobril 1993 peetud loengu tekst, 1993) "Üle Alpide" (1997) "Haruldused" (1998) "Jooksu pealt suudeldud" (artiklite ja esseede kogumik, 1998) "Küüni täitmine" (näidend, koos Madis Kõivuga, 1998) "Mõistatused" (2000) "Omad" (2002) "Õpetussõnad" (2003)
Kirjandus Mõisted Aforism mõttetera Algriim algushäälikute kordus värsis. Allegooria- Mõistukõne, räägitakse nähtustest varjatult. Alliteratsioon- alguskaashääliku kordumine samas värsis või lauses. Ajalooline jutustus - teos, mille aluseks on ajaloolised sündmused ja tegelasteks ajaloolised või nendega seotud isikud. Anekdoot - lühike, vaimukas, üllatava lõpuga (puändiga) naljalugu Antonüümid vastandsõnad Arhaism - vananenud, kasutusel olevast kõne- ja kirjakeelest kadunud keelend Arvustus e. retsensioon- zanr, mida iseloomustab kriitilisus. Ülesandeks käsitleda, analüüsida, tutvustada ja ka reklaamida uut raamatut, näidendit või filmi. Assonants- sõna esimese silbi täishääliku kordumine samas värsis või lauses. Autobiograafia - enda kirjutatud elulugu. Ballaad - keskajal tantsulaul, tänapäeval lüüriline jutustav luuletus, mille sisu on fantastiline, ajalooline või heroiline (kangelaslik). B...
eestipärastus: emancipirimine) 6 https://naised.net/tag/lilli-suburg/ 7 Suburgi tütarlastekooli jalajälge, selle kuulsaid õpilasi, teame: Aino Tamm, Miina Härma, Mari Raamot jt. 8 Rudolf Rimmel Usutunnistus (250 kaksikvärssi aastaist 1984-1987.) Tln: Eesti Raamat, 1990. 9 100 mõistet poliitika, kultuuri, tehnika ja olme vallast, mis on tulnud käibele XX sajandil. (1999) Sõnad valis välja 7-liikmeline zürii, kuhu kuulusid prominentsed isikud publitsistika ja kirjanduse alalt ja TV-st, initsiaatoriks TV-Magazin.
aasta- rahvusliku teatri sünd: ■ lavastus “Saaremaa onupoeg” Vanemuises; ■ 1871. aasta- “Säärane mulk e Sada vakka tangusoola”. Friedrick Reinhold Kreutzwald, 1798.-1850. aasta ● Pärit Virumaalt (Viru laulik), Jõepere mõisa kingsepa poeg; ● •Õppis Rakveres, Tallinnas; ● •Peterburis koduõpetaja; ● •1826. aastal astus Tartu ülikooli arstiteaduskonda; ● Töötas Võru linnaarstina 44 aastat; ● Publitsistika: „Ma-rahwa Kassuline Kalender“; ● „Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on“; ● „Kodutohter“ jm; ● Jutulooming: ○ „Reinuvader rebane“; ○ „Kilplased“. ● Luulelooming: ○ „Viru lauliku laulud“, 1865. aasta; ● „Eesti rahva ennemuistsed jutud“ 1866. aasta; ● „Kalevipoeg“ – ÕESi toimetistes 1857.–1861. aasta; ○ Rahvaväljaanne, 1862. aasta. Realism eesti kirjanduses:
1 2. Autoriõigus ja autoriõigusega kaasnevad õigused 1. Autoriõiguse süsteemi ülesehitus. - slaid “autor” 2 lk 2. Autoriõiguse majanduslik tähtsus. - slaid “autor” 3 - 5 lk 3. Autoriõiguse mõiste, allikad ja ajalugu. - ajalugu - Autoriõiguse mõiste pärineb 18. sajandi alguse Inglismaalt. Aastal 1709 võeti seal vastu esimene seadus, mis käsitles trükiteoste kopeerimist. Inglise keeles autoriõigust tähistav mõiste copyright tähendabki otsetõlkes kopeerimise õigust. Tänapäeval kaitseb autoriõigus kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid. mõiste - Autoriõigus on intellektuaalse omandi üks liik. Autoriõigus on: iseseisev õigusnormistik Eesti õigussüsteemis ja autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum. Seega tähistab üks sõna autoriõigus kahte erinevat mõistet. Nende kahe mõiste selgituseks on järgmised laused: “Eesti autoriõig...
Itaalia eepilistest poeemidest juba oma temaatika tõttu: jutsutab ajaloolistest sündmustest, paganate kätte sattunud Jeruusalemmast. Tal oli üsna ilmne kavatsus luua eepos, mis antiikeeposte eeskujuk jutustaks suurejoonelist ajaloolist sündmust ja tõstaks esile kangelasi. 12 Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini 10. Renessansi humanistlik esseistika, publitsistika, satiir (XVI saj.) (RA, MKL, Erasmus Narruse kiitus, More Utoopia, Montaigne Esseid) Erasmus Rotterdamist · Kritiseeris julgelt katoliku kiriku rikutust ja ülemääraseid rituaale · Jäi varakult orvuks, sai alghariduse augustiinlaste kloostris. Õppis tundma seal klassikalist kultuuri. Seejärl õppis usuteadust Pariisis, nagu enamik humaniste kirjutas ladina keeles. · "Kõnekäänud" moraalifilosoofiline esseekogu. Torinos sai teoloogiadoktoriks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
