* Hamburg (1703 -1706) Hamburgis oli Händel esialgu viiuldaja Saksamaa tähtsaimas ooperiteatris, peagi juhatas samas orkestrit. 1705 aastal tulid lavale tema esimesed ooperid - "Almira" ja "Nero". Händel oli väga tugev organistina ja fuugade kirjutamises kuid ooperi vallas tundis ta end ebakindlalt ning seetõttu läks ta Itaaliasse, et saada koolitust just ooperi vallas. * Itaalia ja Hannover (1706-1712) Itaalias olles külastas Händel sealseid tähtsamaid muusikalinnu Firenzet, Roomat, Veneetsiat ja Napolit. Roomas ja Napolis puutus ta kokku ajastu suurimate Itaalia heliloojate A.Corelli ja A.Scarlattiga, kes teda muusikaliselt tugevasti mõjutasid ja aitasid kaasa ka tema karjäärile. Roomas pääses ta mõjukaimatesse muusikasalongidesse kus ta esitas 1708.a. suure menuga oma esimesed oratooriumid, mida juhatas Corelli. Scarlatti eeskujul kirjutas ta sadakond kammerkantaati. Suureim menu oli ooperil "Agrippina" 1709.a.
Erinevalt teiste riikide küla elule ja naturaalmajandusele toetuvast ühiskonnakorraldusest tekkisid Itaalias mitmed väikesed aga rikkad linnriigid (Veneetsia, Genova, Firenze). Rikkuse allikaks oli: 1. kaubandussoodne asukoht ja idaluksuskaupade vahendamine Euroopasse. 2. Tööstuse arengmanufaktuurid, villa töötlemine. 3. võtsid kasutusele rahamajanduse, Maailma esimesed pangad Firenzes. Medicid Pangandusega rikasutunud suguvõsa, kes valitses Firenzet ligikaudu 300 aastat. Andsid laene Euroopa kuningakodadele. Sellest perest pärineb 3 paavsti ja 2 Prantsuse kuninakannat. Tuntuim on Lorenzo I Tore kes valitses Firenzet türannina, aga oli suur kunsti ja kultuuri austaja. Koondas oma õukoda maailma kuulsaid kunstnikke, teadlasi ja kultuuritegelasi. Muutuma hakkas ka inimeste mõttelaad, kõige väärtuslikumaks eeskujuks hakati pidama antiikaega. Möödunud ajalooperioodi hakati halvustavalt pimedaks keskajaks nimetama.
Aastal 1512, pärast vabariigi kukutamist, kaotas Machiavelli väidetava osalemise pärast Medicite-vastases vandenõus oma ametikoha, 1513. aastal ta vahistati ja pandi piinapinki. Ta pidi linnast lahkuma ning tõmbus tagasi oma mõisasse San Cascianos Firenze lähedal. Veel samal aastal, 1532, kirjutas ta seal oma kuulsaima teose Valitseja (Il Principe). Viimaks taastati Machiavelli kodanikuõigused, nii et teda sai jälle kõikidesse riigiametitesse valida. Aastal 1526, kui Firenzet ähvardasid Karl V väed, sai Machiavellist paavst Clemens VII soovil linna kindlustuste järelevalvega tegeleva komisjoni juht. Kui Medicid pidid pärast seda, kui Karl V oli Rooma vallutanud ja rüüstanud, 1527. aastal Firenzest ajutiselt lahkuma, jäi ka Machiavelli taas oma ametitest ilma. Ta suri sama aasta 22. juunil 58-aastasena ja maeti Santa Croce kirikusse, mis on suurim frantsiskaanlaste kirik Itaalias.
Torn on 94 m kõrge. Eksterjöör gooti, interjöör renessanss. Aastast 1537 oli Cosimo I residents. Galerii piklik arkaadiga ühenduskäik. Hammaslõige ehk hammaskarniis. Hoone sisaldab paljude kunstnike nagu Vasari, Michelangelo, ja Verrocchio töid. Seal asub Michelangelo skulptuurigrupp "Võit". Ees grupp Heraklesest ja Cacusest; Michelangelo "Taaveti" koopia. Neptunuse purskkaev. Cosimo I esimene Toskaana suurhertsog, valitses 30 aastat, kuulus Firenzet valitsenud Medicite suguvõssa. Uffizi galerii ehitati 1560, Medicite administratsioonikontorid. 6. Ponte Vechhio kõige vanem sild Firenzes. Ehitatud 1345. a. Üle silla läheb käik, mis ühendab Palazzo Vechhiot Palazzo Pittiga. Iseloomulik on silla äärtele ehitatud väikesed majad, kunagised lihapoed, nüüdsed kullasepaärid. Laiub üle Arno kõige kitsama koha. Samas kohas asus sild juba Rooma ajal. Arno jõgi jõgi, mis voolab läbi Firenze
· 1703. a. käis Händel Lübeckis külas vananeval Buxtehudel, ilmse huviga peatselt vabaneva prestiizika organistikoha vastu · Koha saamise tingimuseks oli abielu Buxtehude tütrega · 1705. aasta algul tulid lavale tema esimesed ooperid "Almira" ja "Nero" Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" Itaalia ja Hannover (1706-1712) · 1706-1709 külastas Händel Itaalia tähtsamaid muusikalinnu Firenzet, Roomat, Napolit ja Veneetsiat · Roomas ja Napolis puutus ta kokku ajastu suurimate itaalia heliloojate Arcangelo Corelli ja Alessandro Scarlattiga · Juba Hamburgi ooperiteater kallutas Händelit itaalialiku kirjaviisi poole · Itaalias omandas ta sealse stiili täiuslikult Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" Itaalia ja Hannover (1706-1712) · Händeli edu Itaalias oli nii suur, et talle tehti väga häid tööpakkumisi · 1710
· 1703. a. käis Händel Lübeckis külas vananeval Buxtehudel, ilmse huviga peatselt vabaneva prestiizika organistikoha vastu · Koha saamise tingimuseks oli abielu Buxtehude tütrega · 1705. aasta algul tulid lavale tema esimesed ooperid "Almira" ja "Nero" Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" Itaalia ja Hannover (1706-1712) · 1706-1709 külastas Händel Itaalia tähtsamaid muusikalinnu Firenzet, Roomat, Napolit ja Veneetsiat · Roomas ja Napolis puutus ta kokku ajastu suurimate itaalia heliloojate Arcangelo Corelli ja Alessandro Scarlattiga · Juba Hamburgi ooperiteater kallutas Händelit itaalialiku kirjaviisi poole · Itaalias omandas ta sealse stiili täiuslikult Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" Itaalia ja Hannover (1706-1712) · Händeli edu Itaalias oli nii suur, et talle tehti väga häid tööpakkumisi · 1710
ARVESTUS 1. Seleta lahti renessansi mõiste: Renessanss (ehk taassünd) - keskajale järgnev, antiigist ja loodusest mõjutatud vaimuliikumine eelkõige Lääne-Euroopas XIV-XVI sajandil. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, Firenzet. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. Tähtsal kohal oli humanism!!!!!!!!!!!!!!!!! inimene ei sõltunud enam nii palju kirikust, asju tehti enda, mitte jumala pärast individualism ja saamahimu. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest ja dogmadest.
1500. aastal maalitud ,,Kristuse sünni müsteeriumis" varjutavad rõõmu Kristuse sünni üle esiplaanil kalpsavad pisikesed saatanad. Võtmetööd: Noormees medaliga, u 1475 Madonna Magnifica, u 1480- 1481 Kuningate kummardamine, 1482 Neitsi lapsega ja kaheksa inglit, u 1481- 1483 Venuse sünd, u 1484 La Primavera (Kevad), u 1482 : Kujutab armastusjumalanna Venuse aeda. 1434- 1737 valitses Firenzet rikas Medicite perekond ning maali tellis ilmselt Lorenzo di Pierfrancesco de' Medici (1463- 1503), et see ripuks tema linnamajas laulatuskambri kõrval asuvas toas. (Lorenzo di Pierfrancesco de' Medici oli Lorenzo il Magnifico onupoeg ja Firenze valitseja. Ta tellis nii ,,Kevade", kui ka ,,Venuse sünni" ning mõlemad maalid kaunistasid Firenzest eemal olevat Catello villat.) Maal on tehtud puittahvlile, tempera tehnikas, mille mõõtmed on 203 x 314 cm ning hetkel
Händel oli alguses väga tugev orelil ja fuugade kirjutamises, kuid ei teadnud midagi meloodiast, mida ooper esmajoones vajab. 1703 käisid Händel ja ta sõber Johann Mattheson Lübeckis Buxtehudel külas, huvitudes vabanevast organistikohast, kuid tingimuseks oli abielu Buxtehude tütrega, mispeale mehed asja katki jätsid. Händel mõistis, et vajab ooperivallas veel tublisti koolitust ning veetis järgnevad aastad Itaalias. Itaalia ja Hannover (1706-1712) Itaalias külastas Händel Firenzet, Roomat, Napolit ja Veneetsiat. Roomas ja Napolis puutus ta kokku Corelli ja Scarlattiga, kes teda muusikaliselt tugevalt mõjutasid ning aitasid kaasa ka ta karjäärile. Roomas pääses ta mõjukaimate kardinalide muusikasalongidesse ja esitas seal 1708 oma esimesed oratooriumid, mida juhatas Corelli. Scarlatti eeskujul kirjutas Händel Itaalias sadakond kammerkantaati ning saavutas kohe suure edu ka oma ooperitega. Suurim menu oli ooperil ,,Agrippina" 1709. a. Veneetsias
teise pojana. Machiavelli perekond võis pärineda Toskaana valitsejate soost. Machiavelli elu võib jagada kolmeks perioodiks, mis vastavad ajastutele Firenze ajaloos. Tema noorusajal oli Firenze võimsa Medici dünastia võimu all. Medicid langesid 1494, samal aastal astus Machiavelli avalikku teenistusse. Tema teenistuse ajal oli Firenze vabariik, mis kestis 1512. aastani; Medicite tagasitulekuga kaotas Machiavelli oma tööposti. Medicid valitsesid seekord Firenzet 1527. aastani. Sel perioodil kirjutas Machiavelli palju ning tema mõju kasvas. Ta suri peagi pärast Medicite väljaajamist, jõudmata saada ametikohta. Hariduse sai Machiavelli oma isalt, kes õpetas talle nii grammatikat, retoorikat kui ka ladina keelt. Dante Alighieri- Dante Alighieri (27. mai 1265 14. september 1321 Ravenna) oli itaalia kirjanik ja poliitikategelane. Dante Alighieri on Giovanni Boccaccio ning Francesco Petrarca kõrval üks kuulsamaid itaalia renessansi poeete.
primavera. Kutsutakse ka Botticellilikud naised, naised olid õrnad, ümar, pehme, kleidivoldid, pikad lokkis juuksed. Tema kaunistas ka Sixtuse kabelit, 1481 kutsuti ta Rooma, kus ta kaunistas seda koos teiste kunstnikega. On teinud terve rea madonna pilte. Juudit Holovernese? peaga. Oma elu lõpu poole oli ta Savonarola mõju all(asketismi pooldaja). · Väljaspool Firenzet oli kuulus ka Padova koolkond, mille kuulsaim esindaja oli Mantegna(1431- 1506)- Kuiv, asjalik ja karge stiil. Perspektiivse lühenduse probleemid. Tema kasutas ka nn kavuluugi printsiipi. Ristimäel. · Veneetsias oli omaette kunstikoolkond, mille kuulsaim esindaja oli Giovanni Bellini(u1430-1516)- algul Mantegna mõju all, hiljem kujundab omaette stiili. Läks üle varakult õlimaalile. On spetsiifiline sinine värv ja sageli madonna pildid on poolprofiilis
· Linnriikide vabariiklik valitsemisviis oli asendumas monarhistlikuga · Võim koondus pärandatavalt mingi ühe eriti rikka perekonna kätte · Sellist valitsemisviisi nimetati türanniaks · Tuntuim oli Medicite perekond · Võimule pani aluse 1424 pankur Cosimo de´ Medici · 1469 aastast valitses firenzet türannina Lorenzo I · sai hüüdnimeks TORE · ühelt poolt oma hiilgava õukonna, teisalt aga kunstide soosimise ja isikliku luuleharrastuse tõttu · Linnriikide valitsejad, nende õukonnad ning ka rikkad kodanikud võistlesid üksteisega kaunite losside, luksusliku sisustuse ja kalli rõivastuse poolest · Sellega sama tähtis oli toetada · Arhitekte · Maalikunstnike · Skulptoreid
Tema perekond kuulus vaesunud aristokraatide hulka. Ta isal olid maavaldused provintsis ning talupojad pidid lepingukohaselt pool oma saagist talle andma, kuid perekonna ülalhoidmiseks pidas isa juristiametit. Niccolò sai hea hariduse, mille tõttu oli tal ka võimalus linnavalitsuses töötamiseks. (Schutting, 2006: 19). Machiavelli on kirjutanud, kuidas ta kuulas munk Girolamo Savonarola kõnesid. Savonalora oli senise valitsuse, kiriku ja paavsti vastu ning valitses Firenzet. Tema isik oli Machiavellile „Valitseja“ üheks tegelase printsiibiks. Machiavellile olevat muljet avaldanud Savonarola õppimine ja retoorika. Veidi aja pärast munk hukati poomise teel ning hiljem põletati. Seetõttu pääses 29-aastane Machiavelli tähtsale kohale – teise kantselei juhatajaks ning see tõstis ta ka välissuhete eest vastutavaks (Britannica, 2016). Selle ametikoha pidamise jooksul tegi ta palju muutusi – lõi politsei, et vähendada palgasõdurite arvu linnas
Tema perekond kuulus vaesunud aristokraatide hulka. Ta isal olid maavaldused provintsis ning talupojad pidid lepingukohaselt pool oma saagist talle andma, kuid perekonna ülalhoidmiseks pidas isa juristiametit. Niccolò sai hea hariduse, mille tõttu oli tal ka võimalus linnavalitsuses töötamiseks. (Schutting, 2006: 19). Machiavelli on kirjutanud, kuidas ta kuulas munk Girolamo Savonarola kõnesid. Savonalora oli senise valitsuse, kiriku ja paavsti vastu ning valitses Firenzet. Tema isik oli Machiavellile ,,Valitseja" üheks tegelase printsiibiks. Machiavellile olevat muljet avaldanud Savonarola õppimine ja retoorika. Veidi aja pärast munk hukati poomise teel ning hiljem põletati. Seetõttu pääses 29-aastane Machiavelli tähtsale kohale teise kantselei juhatajaks ning see tõstis ta ka välissuhete eest vastutavaks (Britannica, 2016). Selle ametikoha pidamise jooksul tegi ta palju muutusi lõi politsei, et vähendada palgasõdurite arvu linnas
Zachow õpetas talle orelit, klavessiini, viiulit ja kompositsiooni. 1702. aastal astus Händel ülikooli ja õppis mõnda aega õigusteadus, selle kõrval töötas ta ka abiorganistina Halle kalvinistlikus kirikus. 1703.aastal lahkus ta Hamburgi, kus temast sai viiuldaja ooperiteatris, mõni aeg hiljem juhatas ta juba orkestrit ning 1705.aastal tulid lavale tema ooperid "Almira" ja "Nero". 1706-1709 viibis Händel Itaalias, külastas sealseid tähtsamaid muusikalinnu Firenzet, Roomat, Napolit ja Veneetsiat. Ta kohtus ajastu suurimate heliloojate Arcangelo Corelli ja Alessandro Scarlattiga. Seal kirjutas ta esimesed kammerkantaadid, saavutas suure menu ka oma ooperitega. Itaalias omandas ta täiuslikult itaalialiku stiili ja see oli edaspidi tema käekirja peamine lähtepunkt. Händeli edu Itaalias oli nii suur, et talle tehti väga häid tööpakkumisi. 1710.aastal võttis ta vastu kapellmeistri koha Hannoveri kuurvürsti õukonnas
Noor Händel olevat siiski käinud salaja pööningul klavikordi harjutamas. 1702. aastal astus Händel ülikooli ja õppis mõnda aega õigusteadus, selle kõrval töötas ta ka abiorganistina Halle kalvinistlikus kirikus. 1703.aastal lahkus ta Hamburgi, kus temast sai viiuldaja ooperiteatris, mõni aeg hiljem juhatas ta juba orkestrit ning 1705.aastal tulid lavale tema ooperid "Almira" ja "Nero". 1706-1709 viibis Händel Itaalias, külastas sealseid tähtsamaid muusikalinnu Firenzet, Roomat, Napolit ja Veneetsiat. Seal kirjutas ta esimesed kammerkantaadid, saavutas suure menu ka oma ooperitega. Itaalias omandas ta täiuslikult itaalialiku stiili ja see oli edaspidi tema käekirja peamine lähtepunkt. Händeli edu Itaalias oli nii suur, et talle tehti väga häid tööpakkumisi. 1710.aastal võttis ta vastu kapellmeistri koha Hannoveri kuurvürsti õukonnas. Vahepeal võttis Händel ette reisi Londonisse ja viibis seal kaheksa kuud. 1712
Zachow õpetas talle orelit, klavessiini, viiulit ja kompositsiooni. 1702. aastal astus Händel ülikooli ja õppis mõnda aega õigusteadus, selle kõrval töötas ta ka abiorganistina Halle kalvinistlikus kirikus. 1703.aastal lahkus ta Hamburgi, kus temast sai viiuldaja ooperiteatris, mõni aeg hiljem juhatas ta juba orkestrit ning 1705.aastal tulid lavale tema ooperid "Almira" ja "Nero". 1706-1709 viibis Händel Itaalias, külastas sealseid tähtsamaid muusikalinnu Firenzet, Roomat, Napolit ja Veneetsiat. Ta kohtus ajastu suurimate heliloojate Arcangelo Corelli ja Alessandro Scarlattiga. Seal kirjutas ta esimesed kammerkantaadid, saavutas suure menu ka oma ooperitega. Itaalias omandas ta täiuslikult itaalialiku stiili ja see oli edaspidi tema käekirja peamine lähtepunkt. Händeli edu Itaalias oli nii suur, et talle tehti väga häid tööpakkumisi. 1710.aastal võttis ta vastu kapellmeistri koha Hannoveri kuurvürsti õukonnas
nõrgast piirkonnast on paljud kalaabrialased emigreerinud. Pärast 1945. aastat on kuni 1/3 Calabria elanikest emigreerinud Austraaliasse. (Vaata Lisa 4, foto 8) 8 Veondus Paljud Itaalia põhiteed on liiklusest ummistunud. Apenniine ületav Bologna-Firenze kiirtee tehakse kaks korda laiemaks. Kavandatakse kiirraudteid (treno ad alta velocita TAV), mis ühendaksid Torinot, Milanot, Veneziat, Bolognat ja Firenzet ning Napolit Roomaga. Enamik Itaalia ekspordist läheb maad mööda läbi Sveitsi ja Austria ning ainult 16% liigub mereti.(Vaata Lisa 5, foto 9) Religioon Itaalia on märkimisväärselt ühtne ühiskond. 87% Itaalia elanikest identifitseerib end rooma-katoliiklastena. Põhja-Aafrikast lähtuv immigratsioon on kasvatanud Itaalia moslemite kogukonna 1,4%-ni elanikkonnast. Loodus Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad
Torn on 94 m kõrge. Eksterjöör gooti, interjöör renessanss. Aastast 1537 oli Cosimo I residents. Galerii piklik arkaadiga ühenduskäik. Hammaslõige ehk hammaskarniis. Hoone sisaldab paljude kunstnike nagu Vasari, Michelangelo, ja Verrocchio töid. Seal asub Michelangelo skulptuurigrupp "Võit". Ees grupp Heraklesest ja Cacusest; Michelangelo "Taaveti" koopia. Neptunuse purskkaev. Cosimo I esimene Toskaana suurhertsog, valitses 30 aastat, kuulus Firenzet valitsenud Medicite suguvõssa. Uffizi galerii ehitati 1560, Medicite administratsioonikontorid. 6. Ponte Vechhio kõige vanem sild Firenzes. Ehitatud 1345. a. Üle silla läheb käik, mis ühendab Palazzo Vechhiot Palazzo Pittiga. Iseloomulik on silla äärtele ehitatud väikesed majad, kunagised lihapoed, nüüdsed kullasepaärid. Laiub üle Arno kõige kitsama koha. Samas kohas asus sild juba Rooma ajal. Arno jõgi jõgi, mis voolab läbi Firenze
Firenze, õitses kõige muu kõrval ka kunst. Eelkõige tähendabki kunst Firenzes just renessansskunsti, sest just sel perioodil õnnestus olla tõepoolest üks juhtivamaid Euroopas eriti tänu just sealse panganduse tärkamisele. Õigusega nimetatakse Firenzet renessansi hälliks, sest just sealt sai alguse maailma muutumine: õpiti väga aktiivselt tundma antiikaja filosoofiat, kirjandust, kunsti ning püüti luua midagi samaväärset või veelgi paremat. Renessansiajastu äratas uuesti elule kõik vanad
Zachow õpetas talle orelit, klavessiini, viiulit ja kompositsiooni. 1702. aastal astus Händel ülikooli ja õppis mõnda aega õigusteadus, selle kõrval töötas ta ka abiorganistina Halle kalvinistlikus kirikus. 1703.aastal lahkus ta Hamburgi, kus temast sai viiuldaja ooperiteatris, mõni aeg hiljem juhatas ta juba orkestrit ning 1705.aastal tulid lavale tema ooperid "Almira" ja "Nero". 1706-1709 viibis Händel Itaalias, külastas sealseid tähtsamaid muusikalinnu Firenzet, Roomat, Napolit ja Veneetsiat. Ta kohtus ajastu suurimate heliloojate Arcangelo Corelli ja Alessandro Scarlattiga. Seal kirjutas ta esimesed kammerkantaadid, saavutas suure menu ka oma ooperitega. Itaalias omandas ta täiuslikult itaalialiku stiili ja see oli edaspidi tema käekirja peamine lähtepunkt. Händeli edu Itaalias oli nii suur, et talle tehti väga häid tööpakkumisi. 1710.aastal võttis ta vastu kapellmeistri koha Hannoveri kuurvürsti õukonnas.
Kaubandusest ja pangandusest saadavaid tulusid paigutati ka ettevõtlusesse (n tekstiilimanufaktuuride rajamine) ning kujunema hakkasid varakapitalistlikud suhted ning kodanlus. Senine linnriikide vabariiklik korraldus hakkas asenduma monarhistliku valitsemisviisiga – võim kuulus pärandatavalt ühe rikka perekonna kätte (valitsemisviisi nim türanniaks). Itaalia linnriikidest tõusid eriti esile Milano ja Firenze Põhja-Itaalias. Firenzet valitsenud Medici suguvõsa muutus keskaja lõpul rikkaimaks kogu Euroopas, laenates raha paavstidele ja valitsejatele ning sõlmides abielusidemeid Euroopa kuningasuguvõsadega. Valitsejad ja rikas itaalia eliit toetasid rahaliselt erinevaid kultuurivaldkondi, kutsudes enese teenistusse hulgaliselt kunstnikke, arhitekte, luuletajaid ja kirjanikke. 1.3. Humanism: Kui keskaegses ühiskonnas oli selgelt esikohal Jumal ning huvi selle
täht; Tantsuõpetaja valimikus „Hispaania pärand“, Cervantese vahemängud valimikus „Hispaania pärand“), Niccolò Machiavelli (Mandragora valimikus „Itaalia maskid“) Võrreldes teiste kirjandusliikidega oli draama areng hilisem. Varaseim uusaegne rahvusdraama kujuneb välja XVI saj lõppveerandis, renessansi loojangul. Itaalias matkiti antiikteatrit. Machiavelli peegeldas kriitiliselt kaasaegset Firenzet proosakomöödias „Mandragora“. XVI saj keskel tekkis seal omalaadne ja algupärane rahvalik teater – commedia dell’ arte – elukutselised näitlejad. Näidendi valmistekst puudus, olid vaid stsenaariumid. Kõnekoomika. Inglise rahvusdraama üks mõjukamaid nähtusi Euroopa renessansis. Ühelt poolt allikaks hiliskeskaja rahvalikud moraliteed ja müsteeriumid, teisalt mõjutas tugevasti antiikdraama. Teatri populaarsus Tudorite dünastia võimu all
kullahoiu teenustasule veel ka protsenditulu väljalaenatud kullalt. Kullasepp võis väljalaenutada kas osa hoiustatud kullast või siis kirjutada välja rohkem veksleid, kui tema juures kulda hoiul oli. Nii saigi teoks esimine pangalaen, millest polnud enam kaugel esimese kommertspanga tekkimine. [2] Kõige kuulsamad pankurid oli perekond Medici, kes valitses mõnda aega Firenzet ja andis laene nii Itaalia kui ka ülejäänud Euroopa printsidele ja kaupmeestele.[1] Koloniaal-Ameerikas oli esimeseks pangaks selle sõna kaasaegses tähenduses Pöhja- Ameerika Pank, mis asutati 1782. Sedamööda kuidas osariigid andsid asutamisõigusi üha enamatele pankadele, arenes pangandus kiiresti. Mõned neist kuulusid osariikidele endile. Aastail 1781-1861 autatu üle 2500 panga, kuid paljud neist ei olnud usaldusväärsed;
lapsed, kuid Ser Antonio ütles, et vallaslapsest ei või iialgi notarit saada.. Leonardo ise oli väga ebapüsiv, tal polnud kooliharidust, ent ta õppis loodusest väga palju. Esimese maali tegi ta väga hirmsa koletise viigipuust plaadile, mille isa müüd saja tukati eest äritsejale, jättes raha endale. Maal müüdi edasi kolmesaja tukati eest Milano hertsogile. Leonardo kasuema sureb ja 1466. aastal sõidab poeg isaga Firenzesse, kuna Ser Piero abiellub uue naisega. Firenzet valitses Medici. Firenzes oli täisvereline elu sel ajal. Öösel leidsid Crocetta ja Pietà kirikutes aset kummalised missad, mida viisid läbi mantli üle pea tõmmanud inimkogud. Oli tahtmine riigipööret korraldada. Inimeste lõbustuseks tehti maskeraad, mis kujutas kolme kuninga saabumist Idamaadelt. 8. juunil 1466. aastal abiellus Bernando Rucellai Nannia di Mediciga. Pulmapidu oli nii rikkalik, millist noor Leonardo kunagi näinud polnud. Mõni aasta pärast suur katku 1348
Itaalias oli tal edu nii suur et pakuti mitmeid töökohti.Hamburgis (1703-1706) sai Händelist kõigepealt viiuldaja Saksamaa tähtsaimas ooperiteatris, varsti aga istus ta klavessiini taga ja juhatas orkestrit, ksu tulid lavale esimesed ooperid. Händel oli alguses väga tugev orelil ja fuugade kirjutamises, kuid ei teadnud midagi meloodiast, mida ooper esmajoones vajab. Käis võtmas tunde lauluõpetajate juures. Itaalia ja Hannover (1706-1712) Itaalias külastas Händel Firenzet, Roomat, Napolit ja Veneetsiat. Roomas ja Napolis puutus ta kokku Corelli ja Scarlattiga, kes teda muusikaliselt tugevalt mõjutasid ning aitasid kaasa ka ta karjäärile. Roomas pääses mõjukaimate kardinalide seltskonda, kus ta kirjutas oma esimesed oratooriumid, mida juhatas Scarlatti. 3.2 Ooperilooming. Londoni visiidil olles Kuninganna Anne`i poolt vastu võtud ooper "Rinaldo". Peale seda menu Kuniglikus Teatris kirjutas ta veel mõned ooperid
jõudude esindajad, kes vajasid suuri summasid. Paavsti õukonnale tasuti erinevaid makse ja lõive. Kogu kirikusüsteem oli kohustatud selleks üle Euroopa. Need olid suuremad summad, mida oli vaja hallata ja see oli Itaalia pankade ülesanne. 15. saj lõpus tabas teine suur pankrotilaine Itaalia panku, mille põhjuseks majanduslikus mõttes oli Madalmaade ja Itaalia kaubandusbilansi tasakaalustamatus. Kuid ka Itaalia sõdade algus ja Prantsusmaa kuninga sissetung. Kui rünnati Firenzet, siis lõpetas Medicite pank oma tegevuse. 15. saj lõpus kandus Lõuna-Saksamaale rahakeskus, peamine oli Fuggerite pank Augsburgis. Jakob Fugger oli ilmselt kõige rikkam inimene maailmas sel hetkel. Nende pangad teenindasid paavsti õukonda. Viimased ei maksnud tihti tagasi ja aga said privileege selle eest. Rikkused ei tulnudki kaubandusest vaid kaevandustest said enda kasutusse kaevandused ja said sealt suuri tulusid. 16. saj läheb panganduskeskus üle Madalmaadesse.
rahvuskeeled välja ladina k, zanridest viljeldi novelli, romaani, eepost, lisandus tragikomöödia. Eristatakse vara-, kõrg- ja hilisrenessanssi. Dante Alighieri kohta on öeldud, et ta seisis ühe jalaga keskajas, teisega renessansis. Dante (13.14.saj) loomingut raamistavad keskaegsed sümbolid ja maailmapilt, samas tõuseb ta isiksuse geniaalsus kõrgemale senisest keskaegsest poeesiast. ,,Jumalik komöödia" on vormi ja filosoofia poolest kordumatu. Dante sünnilinna Firenzet kui tollast Itaalia majanduslikult arenenud linnriiki peetakse renessansi hälliks. Aadlikust isa jälgedes sekkus Dante poliitikuna paavsti- ja keisripooldajate konflikti. Dante kuulus paavstipooldajate ehk gvelfide hulka. Kuid gvelfide endigi hulgas oli palju lahkhelisid. Mustad gvelfid olid äärmuslikumad, Dante kuulus mõõdukamate, valgete hulka, mistõttu oli Dante pärast mustade gvelfide võimuletulekut sunnitud Firenzest pagema. Temas süvenes vaen paavsti vastu
Võrreldes antiikskulptuuriga on Püha Jüri enam individualiseeritud ja psühholoogiliselt rikkam. 1430. aastal valmis pronksist peaaegu elusuurune Taavet. Taavet oli üldse väga populaarne kogu renessansiaegses Itaalias, sest temas nähti sel ajal hinnatud väärtusi, eelkõige üksikisikut, kes julgeb reegleid rikkuda ja riskida, kuid võidab. Donatello Taavet on kujutatud võitjana, see on esimene vabalt seisev alastifiguur pärast antiikaega. Donatello töötas ka väljaspool Firenzet. Nt Padovas püstitas ta Gattamelata ratsamonument esimene uusajal. Andrea del Verrocchio on 15. sajandi teise poole tähtsaim skulptor. Temagi tegi võiduka Taaveti pronkskuju ja kavandas Veneetsiasse Colleoni ratsamonumendi. 16. sajand Michelangelo oli veendunud, et loominguvõime on Jumala kingitus mõnele üksikule isikule, kellel on seetõttu erilised õigused, aga ka kohustused. Ta sattus tihti konfliktidesse
rahvuskeeled välja ladina keele, zanridest viljeleti novelli, romaani, eepost, lisandus tragikomöödia. Eristatakse vara-, kõrg- ja hilisrenessanssi. Dante kohta on öeldud, et ta seisis ühe jalaga keskajas, teisega renessansis. Dante (13-14 saj) loomingut raamistavad keskaegsed sümbolid ja maailmapilt, samas tõuseb tema isiksuse geniaalsus kõrgele üle senisest keskaegsest poeesiast. ,,Jumalik komöödia" on nii vormi kui filosoofia poolest kordumatu teos. Dante sünnilinna Firenzet kui tollast Itaalia majanduslikult arenenud linnriiki peetakse renessansi hälliks. Oma aadlikust isa jälgedes sekkus noor Dante poliitikuna paavstipooldajate ja keisripooldajate vahelisse konflikti. Dante kuulus paavstipooldajate ehk gvelfide hulka. Kuid gvelfide endigi hulgas oli palju lahkhelisid, nn mustad gvelfid olid äärmuslikumad, kuid Dante kuulus mõõdukamate valgete gvelfide hulka, mistõttu oli Dante pärast mustade gvelfide võimuletulekut sunnitud Firenzest pagulusse minema
annaabi.ee 
