RÜÜTLIKIRJANDUS ehk KURTUAASNE (pr cour -õukond) KIRJANDUS (pr k courtois - peenekombeline, viisakas) 12. sajandil muutus aadlitiitel päritavaks. Rüütlid rikastusid, ehitasid uhkeid losse, neil kujunes välja oma elulaad ja kombed. Ideaalne rüütel pidi olema truu oma läänihärrale, võitlema kiriku eest ning paganate vastu, kaitsma nõrku, naisi ja orbe. Ta pidi olema vapper, õiglane ning helde. Tekkisid rikkad rüütlilossid, kus seltskond veetis kommetekohast peent jõudeelu. Algsest Maarja-kultusest kasvas rüütliseisuse ilmalikumaks muutudes daamikultus ja rüütel arenes robustsest sõjamehest seltskondlikuks, peenekombeliseks kavaleriks. Lihtsakoelised kangelaslaulud ei suutnud enam rahuldada maitset ja kajastada maailmavaadet. Rüütlikirjandus ei sisalda ainult kangelaslikkust, vaid ka eetilist ideaali. Tekkis kirjandus tänapäevases mõttes - kirjandus kui sõnakunst. Lüürikat lauldi muusika saatel, eepikat loeti. RÜÜTLILÜÜRIKA Algab Lõuna-Pr...
Kirjandus antiigist renessansini Kõrvale: 5. keskaegsest itaalia kirjandusest põlvnev luulevorm, mis sai oma klassikalise kuju renessansi ajal 7. kirjandusteose sündmustik 9. üleloomulikult samapärane 13. pilkav jäljendus mis naeruvääristab teise autori teost 16. suguvõsalugu, põlvnemislugu 19. rändlaulik, kes esitas fiksseeritud tekste 21. nimetatakse inimühiskonna lapsepõlveks 22. " dekameron" autor, 24. "ilias" , "odüsseia" autor 25. "Romeo & Julia " autor Alla: 1. lugulaul, värsivormiline teos maailma loomisest 2. preester, haritlane 3. õpetlik lühike mõistuluuletus või - jutt 4. närrimäng, mille näiliselt süütute naljade taga peitus tihti poliitiline satiir 6. lepitamatu konflikti ja traagilise lahendusega kurbmäng 7. õhtulaul daami akna all 8. dialoogiline laul, trubaduuride luulevorme 10. idülliline vaba vormiga lembeluuletus 11. lühike proosajutustus 12. usupuhastus 14. keskaegne proosa-värsivorm...
KESKAEGNE TEATER Liturgiline draama loeti piiblitekste dialoogidena, hiljem lisati ka liikumine. Alguses esitatialtari ees, hiljem löövides ja kõige hiljem kirikuesisel väljakul, sest lisati rahvajutte. Poolliturgiline draama etendused, mis toimusid kiriku esisesl platsil. Kui mängu toodi kurat, siis see tõrjuti platsile. Rahvale need meeldisid. Kirikutegelased etendasid vaid vaimulikke osi. Miraakel sisuks sageli pühakute elulood. Alati õnnelik lõpp, konflikti lahendab pühaku viimasel hetkel saabumine. Etendus toimus mitmes erinevas kohas, inimesed liikusid kaasa. Müsteerium vabaõhulavastused. Kasvasvälja usupühade ajal toimunud rongkäikudest. Passioon kannatusmängud. Kõige levinum müsteeriumi teema oli Kristuse surm ja ületõus. Toimusid lihavõtete ajal. Farss-sotii oli lühike, sageli improviseeritud ülikoomiline pala, narrimäng (jämekoomika). Süzeed käsitlevad juhtumisi linnakodanike, vaimulike ja talupoegade elust. Narrim...
· Etendust saatis tavaliselt instrumentaal või vokallmuusika. 15. Keskaja draama põhiliigid: · M üsteerium vaimulik näidend, mida etendati kirikus suurte pühade ajal. · Miraakel keskaegne draama jumalaema ja pühakute elust ja imetegudest. · Farss keskaegses prantsuse teatris algul põhinäidendi jämekoomiline vahemäng, hiljem iseseisev tüüptegelastega lühikomöödia. · Sotii narrimäng, sageli improviseeritud ülikoomiline stseen või lühinäidend, mille näiliselt süütute naljade taga peidus tihti poliitiline satiir. · Moralitee allegoorilismoralistlik draama, mille ainestik pärines kirikukirjandusest ja tegelasteks olid isikustatud mõisted, nagu Armastus, Surm, Tõde,Usk.
jumalaema ja pühakute imetegudest. Miraakleid esitatti turuplatsidel, maalilistes kostüümidse ja ja rohke butafooriga. Pärast varasel keskajal populaarseks saanud narripühade keelustamsi 15. sajandil jätkasid nende traditsioone teiste üritustega. Frass oli algselt pikema usulise näidendi jämekoomiline vahemäng, kuid arenev 14.sajandil iseseisvaks draamaliigiks. Kujutamisobjektiks oli argielu. Ettekanded sisaldasi rohkeld nii sõnu kui ka situatsioonikoomikat. Sotii oli lühike, sagely improviseeritud ülikoomiline narrimäng. Näiliselt süütute naljadetaga peitus tihtipeale poliitika. Keskaja narrikuju võeti hiljem üle renessansiteatrisse. Keskava vastlanäidendid olid seotud rahvalike vastlapidustustega. Väga populaarsed olid nees Saksamaal. Seal korraldati isegi koomilste olustikutseenidega rongkäike, kus osales vastlasantide kamp. Inglismaal mängiti moraliteed, õpetlik näidend. Nagu nimigi ütleb siis jagati
PIIBEL Kristlus on lunastusreligioon, kristluse järgi on iga inimese elu eesmärk lunastuse saavutamine. Kristliku õpetuse sõnastab piibel(kr bilion- raamat, kiri), mis on ristiusu alustekstide kogumik, kristlaste pühakiri. Piibli kõige vanemad osad pärinevad 12saj eKr, uusimad 2saj eKr. Ta esitab religioosses käsitluses Vana-Idamaade loomismüüte ning juutide ajalugu puudutavaid pärimusi. Piiblilood edastavad õpetust, kuidas peavad inimesed elama. Täielik piibel koosneb kahest põhiosast: Vanast(algselt heebrea ja aramea keeles) ja Uuest Testamendist(kreeka keeles), mille moodustavad vastavalt 39 ja 27 raamatut. Vana Testamendi raamatud jagunevad kolme rühma: seaduseraamatud, prohvetiraamatud ja kirjad. Uus Testament jaguneb neljaks: evangeeliumid, ajalooline raamat, õpetusraamatud ning prohvetiraamat. Piibli lisana esinevad veel apokriiva raamatud. Piiblis on esindatud suur osa kirjanduszanreid ja -stiile. Piiblit hakati tõlkima juba kes...
Kordamine kontrolltööks kirjanduse liigid ja zanrid. Dramaatika, eepika 1. Nimeta ilukirjanduse 3 suuremat alaliiki Eepika, lüürika, dramaatika 2. Nimeta dramaatika põhiliigid, nimeta dramaatika erinevaid alaliike/zanre. Tragöödia, draama, komöödia 3. Millal, kus ja millega seoses kujunes välja dramaatika kui kirjanduse põhiliik? Alates sellest, kui tragöödia hargnes teatrist Aischylose ajal Vana Kreekas, hakkas kujunema dramaatika ning arenes ka Sophoklese ja Euripidese abiga. 4. Millega seoses kujunes Antiik Kreekas välja teater kui iseseisev zanr?(kes oli sellele alusepanija?) Aischylos andis tragöödiale klassikalise kuju. Ta rõhutas teatri iseseisvust ja eraldas tragöödia kultusest. Aischylos muutis etenduse keskseks osaks tegevuse. Koorilaule tarvitas ta üksnes mõtisklusteks ja toimuva seletamiseks. 5. Nimeta kuulsamaid Antiik Kreeka tragöödiate ja komöödiate autoreid. Aischylos, Sophokles, Euripides 6. Nimeta vähemalt ...
KORDAMISKÜSIMUSED Keskaegne kirjandus 1.Iseloomusta keskaega: aeg, tunnused. -Aeg 5.-15.sajand ja tunnused on :religioon on identiteedi aluseks, hierarhilisus, eeskujuks on universumi tasakaal ehk TÕDE. 2.Nimeta vanimad keskaja kirjanduslikud mälestusmärgid. Mida nendes jäädvustati? - Suurimad kirjanduslikud mälestusmärgid kuuluvad eepika valdkonda. Keskaegsete eepikate alla kuuluvad näiteks Keldi eepika, Islandi eepika, samuti ka Anglosaksi eepos ja kroonikad. Iga rahvas kannab meeles oma kangelaslugusid, millesse ta on talletanud mälestusi kaugemast ja lähemast ajaloost. 3.Kuidas nimetatakse keltide laulikuid-jutuvestjaid? - Laulikuid-jutuvestjaid kutsuti Iirimaal filideks (jäädvustasid eepilistes lugudes sugukonnalugusid, müüte, uskumusi) ja bardideks (kutselised õuelaulikud , esitasid ülistuslaule muusika saatel). 4.Nimeta kuulsamad Euroopa keskaegsed kangelaseep...
Atika ajajärk 5. saj eKr Esitati kõigile (lihtrahvas, 13. sajandil Kreekas. preestrid jne) Näitlejaid oli vähe Seotud jumalate ja usuga Näitlejaid oli palju Lava: Skeene, orkestra, Etendused vabas õhus Lava: Altar (keskne koht), vaatajate kohad põrgu, maa, taevas Komöödia ja tragöödia Rahvale tasuta, aga koreeg Farss ja Sotii, müsteerium maksis kinni Olid olemas vahepalad Esialgu lihtne, hiljem keeruline. Uhked lavaesemed ja väga tõetruu. 8. Mõisted: · Kangelaslaul: Värsivormis, kangelastegusid käsitlev laul.
4. Müsteerium piibliepisoodidele üles ehitatud näindendid Miraakel teemaks apostlite ja jumalaema imeteod. Nendesse põimiti rohkelt legende, kasutati ära rüütli romaanidest tuntud seiklusmotiive ja fantastikat Farss jämekoomilised olustikuised lühinäidendid, kus väljakujunenud kindlateks tegelastüüpideks olid patune munk, pedandist nurgaadvokaat, hooplev palgasõdur, truudusetu abielunaine jt. Sotii e. narrimäng teksti kohati improviseeriti, võis nalja ja jandi taha peita teravat poliitilist satiiri. 5. Neid hakati esitama kiriku ees või linnaplatsil. 6. Kirikust arenes liturgiline draama, mis laienes edasi. Tänu publikupoolse huvi tõttu hakati neid ka mujal korraldama. 7. Surmatantsus irvitati maise elu kaduvust, kasutati rõhutatud kontraste, kirjeldab üksikasjaliselt mäda ja
Rüütlikirjandus Millal? Tekkis 11. - 12 sajandil. Kõrgajaks peetakse 12 ja 13 sajandit. Kus? Euroopas, õukondades. Miks? Rüütlivooruste hulka kuulusid peale mõõgakeerutamise ja jahiosavuse ka peened kombed, laulu-, tantsu-, ja muusikariistade mängimise oskus. Õukondades oli palju daame ning rüütlid pühendasid neile luuletusi ja laule, lauldes daamide ilust ja oma armastusest nende vastu. Rüütliluule - Lõuna-Prantusmaa, hiljem ka Saksamaal ja Itaalias. 12. - 13 sajandil. Trubaduur - Endistest rändavatest laulikutest nimepidi tuntud luuletajad ja heliloojad. Tänapäeval on teada umbes 500 trubaduuri nimepidi. Neid võib pidada esimesteks Euroopa kustlüürikuteks peale antiigiaega. Nad võisid ise olla aadlikud, piiskopid, aga ka kaupmehed ja käsitöölised. Iga trubaduuri ülesandeks oli oma lauludega oma daami võluda ja tema ülistamisel teisi laulikuid ületada. Iseloomustus - Väljendas elurõõmu, teemadeks olid noorus, kaunidus, harmoonia, ...
juhendas. · Keskaegsel teatril oli vaatemängulisus kohal number 1. (väga tõetruu) · Näitlejad olid linnakodanikud, üliõpilased, õpipoisid, sellid. (enamasti nooremad) · Linnaväljakutel esitati miraakleid, mis on näidend pühakute ja jumalema imetegudest. · Teine näidendi liik oli müsteerium, see on piibliaineline näidend. Moralitee 15. saj õpetliku sisuga näidend, levinud eelkõige Inglismaal ja Prantsusmaal Keskaja komöödiazanrid: 1. sotii (narrimäng, kritiseerib ühiskonda) 2. farss (koomiliste olukordade ja koomiliste tegelastega naljamäng) Tunnused · Keskaegne teater oli vabaõhu teater, spetsiaalseid hooneid ei olnud. · Kasutati simultaanlava. Spetsiaalne lava, kus üks osa kujutas põrgut ja teine osa taevast. · Mõned lavad olid teisaldatavad.( lava oli ehitatud hobuvankrile) · Näidendid kirjutati enamasti üheks etenduseks. · Etendused seostati enamasti mõne tähtpäevaga.
Muutus etenduse koht, neid hakati mängima suurtes saalides ja lossides. Kirik ei sallinud vennalike lõbusid. 16saj keelustati müsteeriumid. Müsteeriumid ei olnud ainuke zanr. Oli olemas ka Miraakel (imelood piibli põhjal). Esimene miraakel oli hinge müümisest kuradile. Inglismaal ja Prantsusmaal tekkis 15saj moralitee. Arenesid koomilised näidendid. Koomilised seotud siis pühade või tähtpäevadega. Rahvale meeldisid, kuid kirikutes tekitati pahameelt. Zanriteks olid sotii ja farss, sotii on narrimäng, kõike pilati. Farss on lühike mäng. Teatrihooneid veel ei ehitatud. Kasutati simultaanlavasid. Seal paiknes korraga mitu erinevat tegevuspaika. Alustati alati peakiriku juures ja liiguti edasi turuplatsile. Kui ühes linnaotsas alustati ja teises lõpetati, siis liikumise käigus toimus etendus. Loomulikult publikul oli kaasas oma söögikotid. Sellistele vaatemängudele kogunesid väga palju linnaelanikke. Ühel müsteeriumile võis olla kokku umbes 20 000 pealtvaatajat
ilmaliku ja realistlikuga · Rutebeufi ,,Miraakel Theophile'ist" kirjutatud 13. saj; selles käsitletakse inimese lepingut saatanaga · /--/ · farss algselt pikema usulise näidendi jämekoomiline vahemäng; hiljem iseseisev draamaliik; sarnaneb fabiloode ja svankidega; kujutletakse argielu, tegelasteks kelm, kõlvatu munk, sarlatanist arst ohtralt sõna- ja situatsioonikoomikat · sotii narrimäng, lühike improviseeritud ülikoomiline pala; süütute naljade taga peitus poliitiline satiir · vastlanäidendid olid seotud rahvalike vastlapidustustega; eriti populaarsed olid need Saksamaal Nürnberigs koomilise sisuga rongkäigud · moralitee Inglismaal mängitud õpetlik-allegooriline näidend; rahvale jagati kõlbelisi näpunäiteid · keerukamaid ja/või ohtlikumaid osi etendasid kutselised veiderdajad, zonglöörid
Maailmakirjandus Sissejuhatus. Keskaja lõpp- 17. sajandil Madalmaades, Inglismaal feaodalismi lõpuga. Renessanss- nimetuse andis kunstiteadlane Giorgi Vasari oma raamatus "Itaalia kõige kuulsamate arhitktide, maalijate ja skulptorite elulood" (1550). Sünnikoht Itaalia. Ajavahemikus 1300 1350 lõpeb keskaeg ja algab renessanss. Keskaeg. Ajastu ja elulaad Kiriklik kultuur Muutus lubatud usundiks Constantinus Suure ajal. Kohustusliku usundina keiser Theodisus esimese ajal. Rooma lagunemisel püüti poliitilise võimu ühtsust asendada vaimse võimuga. 410. ründasid Rooma linna läänegoodid- kirjaniku Augustinuse (354-430) kajastus sündmusest: inimesel, kes valmistub igaveseks eluks ei ole mõtet taga nutta maist riiki. Rooma kultuuri pärijad lihutasid end filosoofiaga, vaimulikud religiooniga. Teoloogiline filosoofia- skolastika. Skriptoorium- mungad kirjutasid antiikkäsikirju ümber. Piiskop Gregorius: "...austa seda, mida põletasid, põleta se...
ilmalikumateks. Miraakel arenes eriti Prantsusmaal, allikaks jumalaema ja pühakute imeteod, kasutati ka olustikusüzeed. Sisu hakkas varajalt ähmastuma ning muutuma realistlikumaks. Pärast narripühade keelustamist jätkasid 15. sajandil nende traditsiooni teised üritused, mille käigus muutusid populaarseteks järgmised zanrid: · farss - arenes 14. sajandil iseseisvaks draamazanriks. Kujutatakse argielu, tegelasteks väljakujunenud tüübid, ohtralt koomikat. · sotii - lühike, improviseeritud palanarrimäng, poliitiline satiir. Keskaegses teatris oli kasutusel erinevad lavaliigid: · simultaanlava - "samaaegne" lava, ühel laval 3 tegevuspaika. · liikuv lava - rongilaadne lava, kus eri vagunitel oli erinev süzee. Dante Aligheri ja tema looming Dantet peetakse keskaja viimaseks ja uusaja esimeseks poeediks. Uusajaga ühendab teda mitmekülgsus, keskajaga seob teda maailmavaade. Dante oli: · poliitik · filosoof
Viljelesid eeskätt armastusluulet. Fabiloo värsivormis rahvanaljand keskaegses prantsuse kirjanduses. Liturgiline draama otsene piiblitekstide illustratsioon. Miraakel keskaegne draama jumalaema ja pühakute elust ning imetegudest. Farss keskaegses prantsuse teatris algul põhinäidendi jämekoomiline vahemäng, hiljem iseseisev tüüptegelastega lühikomöödia. Sotii narrimäng, sageli improviseeritud ülikoomiline stseen või lühinäidend, mille näiliselt süütute naljade taga peitus tihti poliitiline satiir. 2. Islandi eepika: Vanem Edda on Islandi vanade eepiliste laulude kogumik. ,,Vanem Edda" ei ole kindla süzeega tervik, vaid koondab 11.12. sajandil kirjapandud mütoloogilisi laule. Tegelasteks on jumalad aasid ja vaanid , hiiud, kes kehastavad kurje jõude, kangelased, müütilided loomad.
Keskaja kirjandus 1. Euroopa keskaja ajalooline taust, iiri saagad 5- 15 saj. Keskaja alguseks peetakse Rooma Impeeriumi hukku. Rooma impeeriumi aegu oli toimunud vallutatud alade romaniseerimine, Oluline oli kirik ja religioon-- vaimulik kirjandus, aga selle kõrval kujunes ka rahvuskirjandus (antiikkirj mõju) nt rahvuseeposed ja rahvaluule. Ristisõjad. Eesti kristianiseeriti 13. saj. Feodaalsuhete kujunemine, arenes feodalismi kirjandus. Kloostri- ja kirikukoolid, 7 vabakunsti: grammatika, retoorika, dialektika, geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika. Vaimulikud olid ainuke haritud seisus ja nad kasutasid ladina keelt. Keldid elasid juba 1 aastatuhandel Lä- Eur (Briti saared,Pürenee, Sm lõ ja Pr ida osas). Pr keldid- gallialased, Br keldid- iirlased, sotlased. Iiri kirjanduse tekkeajaks peetakse 2.-7. sajandit, üleskirjutati 11.-12. sajandil munkade poolt. Iirimaal olid laulikud ehk bard'id ja jut...
54. Keskaja draama: zanrid ja nende iseloomustus. Keskaegset draamat nimetatakse ka liturgiliseks draamaks. Müsteerium piibliepisoodidele üles ehitatud näidend Miraakel apostlite ja jumalaema imeteod Moralitee õpetlik näidend enamasti allegooriliste tegelastega Farss jämekoomiline olustikuline lühinäidend, kus oli väljakujunenud kindlateks tegelastüüpideks patune munk, pedandist nurgaadvokaat, hooplev palgasõdur, truudusetu abielunaine jt. Sotii narrimäng, mille tekst kohati improviseeriti, võisid nalja ja jandi taha peita teravat poliitilist satiiri.
Kirjanduse arvestus Pilet 1 Euroopa keskaja kirjanduse ajalooline taust; Jutustada Boccaccio üks novell: 1. Euroopa keskaja kirjanduse ajalooline taust 5-6 sajand Keskaeg algab Antiik-Rooma hukkumise ja feodaalkorra tekkimisega Levivad uued religioonid =Kristlus, budism, islam Rooma oli enne langemist vallutanud suure osa Euroopast =Füüsiliselt ja kultuuriliselt =Romaniseerumine Pärast Rooma langemist levib ristiusk ja katoliku kirikuga koos toimub kristianiseerimine =Keldid 5.sajand =Skandinaavia 10-11. sajand =Eesti 1184-1227 Katoliku kiriku keskuseks sai Rooma Ristiusustamine oli väline, sisemises elus olid endiselt paganlikud kombed =Jumalateenistus ladina keeles, keegi ei saanud aru Keskajal oli kirik hariduse ja kultuuri keskus, sest vaimulikud olid põhiline haritud seisus =Kloostri- ja kirikukoolid =Avati ülikoolid =Vaimulikel oli selge ladina keel =Se...
Pilet nr 1 1. Iiri saagad, ajalooline taust 2. Piibli loomine, tähtsamad piiblitõlked 15000-10000 a eKr toimusid Euroopa aladel suured kliimamuutused. Tekib nt. Läänemeri, tekivad puuliigid kask, pöök jne. 5000-4000 a eKr tekivad esimesed suured tsivilisatsioonid. Egiptus 3000 a eKr 525 a eKr: 30 vaaraode dünastiat. Püramiidid, surnutekultus. ~1800 eKr tulid hyksoslased idast Egiptuse aladele, võõras rahvas, toovad kaasa hobuse (araabia hobuse kultus). Hyksoslased vallutavad vaarao trooni, algab egiptlaste läbikäik teiste rahvastega. ~1200 eKr oli vaarao Ramses II aeg: sõjaväelaste ja preestrite võim. 525. a eKr vallutab Pärsia Egiptuse. Mesopotaamia sumerid rajavad esimesi linnu (Ur, Erek). Pronks, kuld, hõbe. ,,Vanaaja preislased." Ajajaotus, mõõdud, kaalud, taevakehade teed jne. 5000 a tagasi! Taevajumal Anu, veejumal Ea, maajumal Enlil jne. Väiksem surnutekultus. Mehed kirves, naised peegel. Vallutatakse põhjapoolsete naab...
asemele olid tulnud rändnäitlejad oma plaanvankriga. Näidendi etendamine linnas oli üks rahvapidustuse osa, algas see rongkäiguga, etendus oli liikuv, üks vaatus ühes kohas, teine teises, selleks olid valmis ehitatud vastavad paviljonid. Linnakirjandusse lisandusid uued näidendi liigid: farss lühike jämekoomiline lugu moralitee kôlbelise sisuga sotii e. narrimäng narripühadel Tristani ja Isolde lugu Kuningapoeg Tristan on jäänud orvuks ja röövitud norra kaupmeeste poolt. Poiss pögeneb ja satub oma onu Marci ôukonda, kus kasvab üles ja temast tahetakse pärijat teha. Tristan on vapper vôitleja, kuid ükskord saab ta haavata mürgitatud relvast, teda ei osata ravida, Tristan sôuab merele teadmata suunas, et surra. Tuul ajab paadi Iirimaale, kus kuninganna ravib ta terveks, Marci ôukondlased on kadedad, et
ahvatleb, meelitab teda õuna maitsma. Aadam on pika taibuga ja temast räägitakse vähe. Madu meelitas teda sellega, et ta saaks nii iseseisvust juurde ja ta pole kehvem kui meessugu. Kahte tüüpi lavad. Simultaanlavadel mängitakse mitmes kohas laval korraga (linn, küla, kirik, põrgu). Miraakel – pühakute imeteod, moralitee – õpetlikud moraalinormidega lood (ligimesearmastus, jumalaarmastus), farss – koomiline, labane, kunstlik, ebaloomulik näidend, tüüptegelastega näitemäng, sotii – improviseeritud näitemäng, sõltub esinäitleja ja trupi improvisatsioonioskusest ning sellest, mis teema intrigeerivam oli selles paigas, sest seda siis pilgati, sotsiaalne pilkamine 11. Renessansi kirjandus. Dante Alighieri Renessansi kirjandus Renessanss sai alguse Itaalias. Renessanss on periood pärast keskaega, kui antiiki ja loodust eriti tähtsaks peetakse. Ajaliselt leiab renessanss aset 14-16. sajandil. Sellele perioodile on omane humanism ja humanistide tegevus
Müsteerium piibliepisoodidele üles ehitatud näidend. Vanim pärit 12.saj ,,Aadama mäng". Miraakel apostlite ja jumalaema imeteod. Rutebeuf ,,Miraakel Theophile'ist" oli I saatana ja inimese lepingu kujutis, mis pani aluse ,,Doktor Faustusele". Moraalitee allegooriliste tegelastega õpetlik näidend. Farss jämekoomiline olulistikuline lühinäidend, komöödia alaliik. Seal on kindlad tegelaskujud, nt patune munk, hooplev palgasõdur, truudusetu abielunaine. Sotii narrimäng, mille teksti osaliselt improviseeriti. Nalja ja jandi taha peideti teravat poliitilist satiiri. Farsid ja sotiid sarnanevad hilisema itaalia renessansiajal populaarse commedia dell'arte'iga. Kirjandus keskaegses linnas. 13.saj hakkas linnades kujunema rüütlikirjandusega võrreldes lihtsam ja rahvalähedasem kirjandusliik, mis esitas tugevneva III seisuse ehk keskklassi (kaupmehed, käsitöölised) maailmavaadet. Kui varasemal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
