pattulangemisest. Miraakel arenes eriti Prantsusmaal, kujutati pühakute imetegusid. Näiteks neitsi Maarja imeteod. Kuradile hinge müümine. Keskaja lõpul läksid moodi moraliteed- õpetlikud, moraliseerivad näidendid. Kõlbelised näpunäited: arukas pääseb taevariiki, arutu läheb põrgusse. Kõrvutati vooruslku ja pahelise inimese elu. Farss jämekoomilised lühinäidendid. Koomilised juhtumid linnakodanike, vaimulike ja talupoegade elust. Sotii - (pr sot loll) oli lühike, sageli improviseeritud ülikoomiline pala, narrimäng. Pilgati kõrgeid võimukandajaid, kuningaid, paavsti. Kuulusid tolleaegsete karnevalipidustuste juurde. Keskaja teater oli väga rahvalik ja seepärast kirik ja kuningad selle vastu võitlesid. Tollal polnud teatrihooneid. Avalikke etendusi korraldati kogu linna rahva ühise üritusena päeva ajal ja lageda taeva all. Näitlejad olid enamasti asjaarmastajad linnarahva seast
8. dialoogiline laul, trubaduuride luulevorme 10. idülliline vaba vormiga lembeluuletus 11. lühike proosajutustus 12. usupuhastus 14. keskaegne proosa-värsivormiline saksa naljalugu 15. tegevuse pingestatud kulg kirjandusteoses 17. mõttekujutuslik ideaalriik 18. pidulik hümnitaoline luuletus mõne isiku või sündmuse auks. 20. kahesilbiline värsijalg, vana kreeka pilkeluuletus 23. armastuse jumal Vastused Alla: 1.eepos 2.kleerik 3.valm 4.sotii 6.tragöödia 7.serena 8. tensoon 10.madrigal 11. novell 12. reformatsioon 14. svank 15. intriig 17. utoopia 18. ood 20. jamb 23. Eros Kõrvale: 5. sonett 7.süzee 9.müstiline 13. paroodia 16.gebealoogia 19.rapsood 21.antiikaeg 22.boccacio 23.Homeros 25. shakespeare
tõrjuti platsile. Rahvale need meeldisid. Kirikutegelased etendasid vaid vaimulikke osi. Miraakel sisuks sageli pühakute elulood. Alati õnnelik lõpp, konflikti lahendab pühaku viimasel hetkel saabumine. Etendus toimus mitmes erinevas kohas, inimesed liikusid kaasa. Müsteerium vabaõhulavastused. Kasvasvälja usupühade ajal toimunud rongkäikudest. Passioon kannatusmängud. Kõige levinum müsteeriumi teema oli Kristuse surm ja ületõus. Toimusid lihavõtete ajal. Farss-sotii oli lühike, sageli improviseeritud ülikoomiline pala, narrimäng (jämekoomika). Süzeed käsitlevad juhtumisi linnakodanike, vaimulike ja talupoegade elust. Narrimäng kuulus kevadiste karnevali pidustuste hulka, selles pilgati võimukandjaid. Etenduspaigad: kirik ja kiriku väljak, plats. Näidendie korraldus: näidendit tehti vankri peal, mis toimus mitmes erinevas kohas ning vaatajad liikusid kaasa. Näitlejateks olid põhiliselt pühakud ning riideid vahetati vankri all.
· Etendust saatis tavaliselt instrumentaal või vokallmuusika. 15. Keskaja draama põhiliigid: · M üsteerium vaimulik näidend, mida etendati kirikus suurte pühade ajal. · Miraakel keskaegne draama jumalaema ja pühakute elust ja imetegudest. · Farss keskaegses prantsuse teatris algul põhinäidendi jämekoomiline vahemäng, hiljem iseseisev tüüptegelastega lühikomöödia. · Sotii narrimäng, sageli improviseeritud ülikoomiline stseen või lühinäidend, mille näiliselt süütute naljade taga peidus tihti poliitiline satiir. · Moralitee allegoorilismoralistlik draama, mille ainestik pärines kirikukirjandusest ja tegelasteks olid isikustatud mõisted, nagu Armastus, Surm, Tõde,Usk.
jumalaema ja pühakute imetegudest. Miraakleid esitatti turuplatsidel, maalilistes kostüümidse ja ja rohke butafooriga. Pärast varasel keskajal populaarseks saanud narripühade keelustamsi 15. sajandil jätkasid nende traditsioone teiste üritustega. Frass oli algselt pikema usulise näidendi jämekoomiline vahemäng, kuid arenev 14.sajandil iseseisvaks draamaliigiks. Kujutamisobjektiks oli argielu. Ettekanded sisaldasi rohkeld nii sõnu kui ka situatsioonikoomikat. Sotii oli lühike, sagely improviseeritud ülikoomiline narrimäng. Näiliselt süütute naljadetaga peitus tihtipeale poliitika. Keskaja narrikuju võeti hiljem üle renessansiteatrisse. Keskava vastlanäidendid olid seotud rahvalike vastlapidustustega. Väga populaarsed olid nees Saksamaal. Seal korraldati isegi koomilste olustikutseenidega rongkäike, kus osales vastlasantide kamp. Inglismaal mängiti moraliteed, õpetlik näidend. Nagu nimigi ütleb siis jagati
Lavastused pidid olema tõetruud. Kostüümid olid kallid ja fantaasiaküllased. Tavaliselt saatis etendust instrumentaal- või vokaalmuusika. müsteerium- algselt antiikaegne salajane usutalitus, 14. sajandil vaimulik näidend, mida etendati kirikus suurte pühade ajal. miraakel- keskaegne draama jumalaema ja pühakute elust ning imetegudest. farss-keskaegse prantsuse teatris algul põhinäidendi jämekoomiline vahemäng, hiljem iseseisev tüüptegelastega lühikomöödia. sotii- narrimäng, sageli improviseeritud ülikoomiline stseen või lühinäidend, mille näiliselt süütute naljade taga peitus tihti poliitiline satiir. liturgiline draama- otsene piiblitekstide illustratsioon.
7. Millest kasvas välja keskaja teater? Milline nägi välja keskaja teater ja kes olid valdavalt näitlejad? 10. sajandil hakkas katoliku kirik korraldama pühade ajal kirikus või kiriku ees väljakul piibliainelisi vaatemänge. Esialgu toimusid teatraliseeritud rituaalid kirikus, hiljem kirikuesisel platsil. Näitlejad olid esialgu preestrid ja kooripoisid, hiljem lihtkodanikud. 8. Seleta mõisteid: Farss algselt pikema usulise näideni koomiline vahemäng Sotii lühike, improviseeritud koomiline pala Moralitee õpetlik allegooriline näidend Inglismaal Miraakel legendid jumalaema ja pühakute imetegusid, Prantsusmaal Müsteerium - piibliaineline etendus keskajast, kus vahelduvad kõnes esitatud osad muusikas esitatud osadega. 9. Mis olid renessansiteatri peamised erinevused võrreldes varasemaga? (2-3). Mis on commedia dell' arte ja kust mõiste pärineb? 1) Renessansiajal olid kutselised näitlejad, kui varem olid preestrid,
Fausti-lugude prototüüpe. -Moralitee– hiliskeskaegne allegoorilis-moralistlik draama, mille tegelasteks olid isikustatud abstraktsed mõiste ja ideed, nagu Tõde, Usk, Truudus, Armastus, Meeleheide, Patt, Surm jm. Aines pärines pühakute elulugudest piiblist, moraaliõpetuslikest teostest. -Farss – pilkeline, jämekoomika võtteid, hoogsalt arenev intriig, kiirelt vahelduvad koomilised situatsioonid ja tüüptegelased; nt “Farss isand Pathelinist”. -Sotii- narri-või lollimäng 17.Mida käsitleb Rutebeuf oma „Miraaklis Theophile’ist“? - Kirjutatud 13. saj; selles käsitletakse inimese lepingut saatanaga. 18.Iseloomusta keskaegse teatri arengut. -Liturgiline ehk kiriklik 10.-11.saj. -Toimus kirikus sees, kiriku ees ja hiljem linnaplatsil. -Keeleks oli alguses ladina keel, siis rahvakeeles -Näitlejateks olid alguses vaimulikud, hiljem tavakodanikud -Lavaehitus oli 3-osaline:põrgu, taevas, maa
Atika ajajärk 5. saj eKr Esitati kõigile (lihtrahvas, 13. sajandil Kreekas. preestrid jne) Näitlejaid oli vähe Seotud jumalate ja usuga Näitlejaid oli palju Lava: Skeene, orkestra, Etendused vabas õhus Lava: Altar (keskne koht), vaatajate kohad põrgu, maa, taevas Komöödia ja tragöödia Rahvale tasuta, aga koreeg Farss ja Sotii, müsteerium maksis kinni Olid olemas vahepalad Esialgu lihtne, hiljem keeruline. Uhked lavaesemed ja väga tõetruu. 8. Mõisted: · Kangelaslaul: Värsivormis, kangelastegusid käsitlev laul.
4. Müsteerium piibliepisoodidele üles ehitatud näindendid Miraakel teemaks apostlite ja jumalaema imeteod. Nendesse põimiti rohkelt legende, kasutati ära rüütli romaanidest tuntud seiklusmotiive ja fantastikat Farss jämekoomilised olustikuised lühinäidendid, kus väljakujunenud kindlateks tegelastüüpideks olid patune munk, pedandist nurgaadvokaat, hooplev palgasõdur, truudusetu abielunaine jt. Sotii e. narrimäng teksti kohati improviseeriti, võis nalja ja jandi taha peita teravat poliitilist satiiri. 5. Neid hakati esitama kiriku ees või linnaplatsil. 6. Kirikust arenes liturgiline draama, mis laienes edasi. Tänu publikupoolse huvi tõttu hakati neid ka mujal korraldama. 7. Surmatantsus irvitati maise elu kaduvust, kasutati rõhutatud kontraste, kirjeldab üksikasjaliselt mäda ja
Müsteerium - Piibliaine vaba töötlus, "Aadama mäng", ilmalikud näitlejad. Miraakel - Eriti arenes Prantsusmaal. Allikaks legendid jumalaema ja pühakute imetegeudest. Esitati turuplatsidel maalilistes kostüümides, omandas palju ilmalikke ja relistlike jooni. Rutebeuf "Miraakel Theophile" - kujutab kuradile hinge müümise lugu. Farss - Õpetlik näidend allegooriliste tegelastega, nt pahed ja voorused kui konkreetsed tegelased. Sarnaneb fablioode ja svankidega. Sotii - Lühike, improviseeritud, ülikoomiline pala, narrimäng. Süütute naljade taga olev sageli poliitiline satiir. Kuulusid karnevalipidustuste juurde. Moraalitee - Õpetlik, allegooriline näidend. Jagasid rahvale kõlbelisi näpunäiteid.
juhendas. · Keskaegsel teatril oli vaatemängulisus kohal number 1. (väga tõetruu) · Näitlejad olid linnakodanikud, üliõpilased, õpipoisid, sellid. (enamasti nooremad) · Linnaväljakutel esitati miraakleid, mis on näidend pühakute ja jumalema imetegudest. · Teine näidendi liik oli müsteerium, see on piibliaineline näidend. Moralitee 15. saj õpetliku sisuga näidend, levinud eelkõige Inglismaal ja Prantsusmaal Keskaja komöödiazanrid: 1. sotii (narrimäng, kritiseerib ühiskonda) 2. farss (koomiliste olukordade ja koomiliste tegelastega naljamäng) Tunnused · Keskaegne teater oli vabaõhu teater, spetsiaalseid hooneid ei olnud. · Kasutati simultaanlava. Spetsiaalne lava, kus üks osa kujutas põrgut ja teine osa taevast. · Mõned lavad olid teisaldatavad.( lava oli ehitatud hobuvankrile) · Näidendid kirjutati enamasti üheks etenduseks. · Etendused seostati enamasti mõne tähtpäevaga.
Muutus etenduse koht, neid hakati mängima suurtes saalides ja lossides. Kirik ei sallinud vennalike lõbusid. 16saj keelustati müsteeriumid. Müsteeriumid ei olnud ainuke zanr. Oli olemas ka Miraakel (imelood piibli põhjal). Esimene miraakel oli hinge müümisest kuradile. Inglismaal ja Prantsusmaal tekkis 15saj moralitee. Arenesid koomilised näidendid. Koomilised seotud siis pühade või tähtpäevadega. Rahvale meeldisid, kuid kirikutes tekitati pahameelt. Zanriteks olid sotii ja farss, sotii on narrimäng, kõike pilati. Farss on lühike mäng. Teatrihooneid veel ei ehitatud. Kasutati simultaanlavasid. Seal paiknes korraga mitu erinevat tegevuspaika. Alustati alati peakiriku juures ja liiguti edasi turuplatsile. Kui ühes linnaotsas alustati ja teises lõpetati, siis liikumise käigus toimus etendus. Loomulikult publikul oli kaasas oma söögikotid. Sellistele vaatemängudele kogunesid väga palju linnaelanikke. Ühel müsteeriumile võis olla kokku umbes 20 000 pealtvaatajat
ilmaliku ja realistlikuga · Rutebeufi ,,Miraakel Theophile'ist" kirjutatud 13. saj; selles käsitletakse inimese lepingut saatanaga · /--/ · farss algselt pikema usulise näidendi jämekoomiline vahemäng; hiljem iseseisev draamaliik; sarnaneb fabiloode ja svankidega; kujutletakse argielu, tegelasteks kelm, kõlvatu munk, sarlatanist arst ohtralt sõna- ja situatsioonikoomikat · sotii narrimäng, lühike improviseeritud ülikoomiline pala; süütute naljade taga peitus poliitiline satiir · vastlanäidendid olid seotud rahvalike vastlapidustustega; eriti populaarsed olid need Saksamaal Nürnberigs koomilise sisuga rongkäigud · moralitee Inglismaal mängitud õpetlik-allegooriline näidend; rahvale jagati kõlbelisi näpunäiteid · keerukamaid ja/või ohtlikumaid osi etendasid kutselised veiderdajad, zonglöörid
Lavastused pidid olema tõetruud. Kostüümid olid kallid ja fantaasiaküllased. Tavaliselt saatis etendust instrumentaal- või vokaalmuusika. müsteerium- algselt antiikaegne salajane usutalitus, 14. sajandil vaimulik näidend, mida etendati kirikus suurte pühade ajal. miraakel- keskaegne draama jumalaema ja pühakute elust ning imetegudest. farss-keskaegse prantsuse teatris algul põhinäidendi jämekoomiline vahemäng, hiljem iseseisev tüüptegelastega lühikomöödia. sotii- narrimäng, sageli improviseeritud ülikoomiline stseen või lühinäidend, mille näiliselt süütute naljade taga peitus tihti poliitiline satiir. liturgiline draama- otsene piiblitekstide illustratsioon.
ilmalikumateks. Miraakel arenes eriti Prantsusmaal, allikaks jumalaema ja pühakute imeteod, kasutati ka olustikusüzeed. Sisu hakkas varajalt ähmastuma ning muutuma realistlikumaks. Pärast narripühade keelustamist jätkasid 15. sajandil nende traditsiooni teised üritused, mille käigus muutusid populaarseteks järgmised zanrid: · farss - arenes 14. sajandil iseseisvaks draamazanriks. Kujutatakse argielu, tegelasteks väljakujunenud tüübid, ohtralt koomikat. · sotii - lühike, improviseeritud palanarrimäng, poliitiline satiir. Keskaegses teatris oli kasutusel erinevad lavaliigid: · simultaanlava - "samaaegne" lava, ühel laval 3 tegevuspaika. · liikuv lava - rongilaadne lava, kus eri vagunitel oli erinev süzee. Dante Aligheri ja tema looming Dantet peetakse keskaja viimaseks ja uusaja esimeseks poeediks. Uusajaga ühendab teda mitmekülgsus, keskajaga seob teda maailmavaade. Dante oli: · poliitik · filosoof
Viljelesid eeskätt armastusluulet. Fabiloo värsivormis rahvanaljand keskaegses prantsuse kirjanduses. Liturgiline draama otsene piiblitekstide illustratsioon. Miraakel keskaegne draama jumalaema ja pühakute elust ning imetegudest. Farss keskaegses prantsuse teatris algul põhinäidendi jämekoomiline vahemäng, hiljem iseseisev tüüptegelastega lühikomöödia. Sotii narrimäng, sageli improviseeritud ülikoomiline stseen või lühinäidend, mille näiliselt süütute naljade taga peitus tihti poliitiline satiir. 2. Islandi eepika: Vanem Edda on Islandi vanade eepiliste laulude kogumik. ,,Vanem Edda" ei ole kindla süzeega tervik, vaid koondab 11.12. sajandil kirjapandud mütoloogilisi laule. Tegelasteks on jumalad aasid ja vaanid , hiiud, kes kehastavad kurje jõude, kangelased, müütilided loomad.
· Ka ilmalikud müsteeriumid nt trooja sõjast. · ,,Orleans'i piiramine" Jeanne d'Arc · Miraaklid- ilmalikumad näiendid Neitsi Maarja ja teiste pühakute imetegudest. · Moraliteet- õpetlik näidend allegooriliste tegelastega, nt isikuomadused ongi tegelased · Farss- jäme, koomiline näidend, sisuks linnaelanike juhtumid ,,Isand Panthelinient", sellest arenes hiljem commedia dell' arte · karnevalid ja narripühad- rahvapidustused · Sotii- kuulus karnevali juurde, improvisatsioon, väga rahvalik, pilgati võimukandjaid Etendusi mängiti turuplatsidel, simultaanlava- keskmine osa: taevas, maa, põrgu. Etendused tasuta, kujunevad elukutselised nätlejad. Kui proosa ja eepika arenevad keskajal, siis näitekirjandus takerdub. Antiikteater, kiriku süül, kadus. Teater tekib keskajal uuel tasemel ja on esialgu mõeldud jumalateenistuste ilmestamiseks. Liturgiline draama - Ilmestab kiriklikke jumalateenistusi
54. Keskaja draama: zanrid ja nende iseloomustus. Keskaegset draamat nimetatakse ka liturgiliseks draamaks. Müsteerium piibliepisoodidele üles ehitatud näidend Miraakel apostlite ja jumalaema imeteod Moralitee õpetlik näidend enamasti allegooriliste tegelastega Farss jämekoomiline olustikuline lühinäidend, kus oli väljakujunenud kindlateks tegelastüüpideks patune munk, pedandist nurgaadvokaat, hooplev palgasõdur, truudusetu abielunaine jt. Sotii narrimäng, mille tekst kohati improviseeriti, võisid nalja ja jandi taha peita teravat poliitilist satiiri.
Keskaja koomiline teater oli seotud karnevalide ja narripidudega. =Jämekoomilise sisuga näidendid e. Farsid =Sakslastel vastlamängud =Itaalias comedia dell arte -Osalesid elukutselised näitlejad =Tegelased jõukad ,,Isand Pathelin" =1416. aastast ,,Eesli testament" =Võltsvagaduse naeruvääristamine Farsse on säilinud ~150 =Pathelin oli väga populaarne tegelane Sotii =Sot loll prantsuse keeles =Lollimäng, narrimäng =Pilgatuks aukandjad, kuningad =Osa karnevalipidustustest, nagu farsski Keskaja teater oli rahvalik =Toimub vabas õhus Lava jagunes kolmeks =Taevas, maa ja põrgu =Tinglik -Taevas köied -Põrgu oli auk Toimus linnaväljakutel või turupatsidel =Tasuta etendused =Elukutselised või asjaarmastajad näitlejad
elu. Kuulus farss 15. saj - Farss Isand Pathelinist. Üks vaene, aga kaval, nurgaadvokaat võtab ühelt rikkalt kaupmehelt tüki kalevit ja ütleb, et raha on tal kodus. Kaupmees läheb rahale järele, naine ütleb, et mees pole väljas käinud, kaupmees usub teda. Tuleb Pathelini juurde üks karjus, kes on süüdi lambavarguses(oli süüdi). Pathelin ütleb, et too peaks kohtus vastama igale küsimusele "Mää". Kui advokaat läheb karjuse käest tasu nõudma, vastab kaval karjus talle mää. Sotii - Lollimäng. Pilgatakse kõrgeid võimukandjaid. Lollimängud kuuluvad ka karnevalipidustuste juurde. "Narri Paavst" - Kirjeldatakse narri paavsti valimist. Sai see, kes suutis teha aknaaugust läbivaadates kõige kohutavama näo. Võidab Quasimodo. Simultaan - Jagunes kolmeks. Kolm tegevuspaika. Seotud piibliga. Taevas, maa ja põrgu. Etendused olid tasuta, elukutselised näitlejad ja asjaarmastajad. Pilet nr 8 1. Fr. Villoni elu ja looming 2. Helsingöri õukond
asemele olid tulnud rändnäitlejad oma plaanvankriga. Näidendi etendamine linnas oli üks rahvapidustuse osa, algas see rongkäiguga, etendus oli liikuv, üks vaatus ühes kohas, teine teises, selleks olid valmis ehitatud vastavad paviljonid. Linnakirjandusse lisandusid uued näidendi liigid: farss lühike jämekoomiline lugu moralitee kôlbelise sisuga sotii e. narrimäng narripühadel Tristani ja Isolde lugu Kuningapoeg Tristan on jäänud orvuks ja röövitud norra kaupmeeste poolt. Poiss pögeneb ja satub oma onu Marci ôukonda, kus kasvab üles ja temast tahetakse pärijat teha. Tristan on vapper vôitleja, kuid ükskord saab ta haavata mürgitatud relvast, teda ei osata ravida, Tristan sôuab merele teadmata suunas, et surra. Tuul ajab paadi Iirimaale, kus kuninganna ravib ta terveks, Marci ôukondlased on kadedad, et
ahvatleb, meelitab teda õuna maitsma. Aadam on pika taibuga ja temast räägitakse vähe. Madu meelitas teda sellega, et ta saaks nii iseseisvust juurde ja ta pole kehvem kui meessugu. Kahte tüüpi lavad. Simultaanlavadel mängitakse mitmes kohas laval korraga (linn, küla, kirik, põrgu). Miraakel – pühakute imeteod, moralitee – õpetlikud moraalinormidega lood (ligimesearmastus, jumalaarmastus), farss – koomiline, labane, kunstlik, ebaloomulik näidend, tüüptegelastega näitemäng, sotii – improviseeritud näitemäng, sõltub esinäitleja ja trupi improvisatsioonioskusest ning sellest, mis teema intrigeerivam oli selles paigas, sest seda siis pilgati, sotsiaalne pilkamine 11. Renessansi kirjandus. Dante Alighieri Renessansi kirjandus Renessanss sai alguse Itaalias. Renessanss on periood pärast keskaega, kui antiiki ja loodust eriti tähtsaks peetakse. Ajaliselt leiab renessanss aset 14-16. sajandil. Sellele perioodile on omane humanism ja humanistide tegevus
Müsteerium piibliepisoodidele üles ehitatud näidend. Vanim pärit 12.saj ,,Aadama mäng". Miraakel apostlite ja jumalaema imeteod. Rutebeuf ,,Miraakel Theophile'ist" oli I saatana ja inimese lepingu kujutis, mis pani aluse ,,Doktor Faustusele". Moraalitee allegooriliste tegelastega õpetlik näidend. Farss jämekoomiline olulistikuline lühinäidend, komöödia alaliik. Seal on kindlad tegelaskujud, nt patune munk, hooplev palgasõdur, truudusetu abielunaine. Sotii narrimäng, mille teksti osaliselt improviseeriti. Nalja ja jandi taha peideti teravat poliitilist satiiri. Farsid ja sotiid sarnanevad hilisema itaalia renessansiajal populaarse commedia dell'arte'iga. Kirjandus keskaegses linnas. 13.saj hakkas linnades kujunema rüütlikirjandusega võrreldes lihtsam ja rahvalähedasem kirjandusliik, mis esitas tugevneva III seisuse ehk keskklassi (kaupmehed, käsitöölised) maailmavaadet. Kui varasemal
annaabi.ee 
