Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused (0)

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused
1. PSÜHHOLOOGIA 1
2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA 2
BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA 3
ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID 4
NARKOOTIKUMIDEST 5
MOTIVATSIOON 6
TEADVUSE SEISUNDITEST 9
TAJU 10
ARENGUPROTSESSID: TUNNETUSLIKU ARENGU ÜLDISED TEOORIAD 16
ARENGUPROTSESSID: ERIVÕIMETE ARENG 19
SOSTIAALNE ARENG IGAPÄEVAELUS 20
ARENGUPROTSESSID: SEOTUSE JA SUHETE ARENG 22
ÕPPIMINE 25
Ekspertsus spordis 27
MÄLU – uurija Endel Tulving 27
MÕTLEMINE 29
KEEL 31
LUGEMINE 32
VAIMSETEST VÕIMETEST 33
ISIKSUS 35
SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA 39
PATOPSÜHHOLOOGIA: NORMAALSUSE PROBLEEM 41
PATOPSÜHHOLOOGIA: SAGEDASEMAD PSÜÜHIKA- JA KÄITUMISHÄIRED 42
1. PSÜHHOLOOGIA
Psühholoogia on teadus, mis kasutab käitumuslikke ja muid tõendeid mõistmaks inimese (ja muude liikide)
käitumist juhtivaid sisemisi protsesse.
Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Psüühika peamise eesmärgi – maailmast tervikpildi loomine- saavutamiseks tuleb lahendada terve rida konkreetseid ülesandeid. Tavaliselt nim neid ül psüühika funktsioonideks.
Psüühika peamised avaldused on:

• Mõtlemine – inimtegevuse ideaalne osa; tegelikkusest arusaamine, sellega kohanemine ja selle muutumise tõhusaim viis
  
• Intuitsioon – sisekaemus, tõe tabamine vahetul, loogilist arutlust ennetaval viisil
  
• Emotsioon – tundeelamus; inimese subjektiivne reageering sise- või välisärritajale
  

Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Psüühika peamiseks ül on luua sidus ja terviklik pilt organismi ümbritsevast maailmast, mis võimaldaks tal liikuda vabalt nii füüsilises kui ka sotsiaalses ruumis.
Teadvus on omane ainult inimesele – on inimese psüühika kõrgem vorm ja olulisemaks jooneks on inimese sihipärase tegevuse tagamine
Psüühilisi protsesse mõjutavad:

• Keskkonnastiimulid
  
• Varasemad kogemused
  
• Geneetiline baas
  
• Füsioloogiline seisund
  
• Tunnetussüsteem
  
• Sotsiaalne keskkond
  
• Kultuuriline keskkond
  
• Individuaalsed omadused
  

1.2. Psühholoogia valdkonnad
1. Bioloogiline psühholoogia: (Charles Darwin – Origin of Species, 1858) - Mõistmaks käitumist ja inimestevahelisi erinevusi
Inimkäitumise mõistmine bioloogilisest perspektiivist. Pärilike tegurite olulisus. Populatsioonisisene vs populatsioonide vaheline variatiivsus . Liigisisesed individuaalsed erinevused. Füsioloogilised protsessid. Strukturaalsed ja funktsionaalsed piirangud.
2. Kognitiivne psühholoogia: Mõistmaks tegutsemise sotsiaalseid ja arengulisi aluseid ning normist hälbivat käitumist.
Mentaalsed protsessid: Tähelepanu, Taju, Õppimine, Mälu, Probleemilahendus , Keel
Individuaalsed erinevused: Francis Galton – Hereditary Genius, 1869
1. isiksuse erinevused

• Arengulised erinevused
  
• Tervete ja kliiniliste indiviidide erinevused
  
• Populatsioonisisesed erinevused
  
• Peamiselt isiksuse ja vaimse võimekuse uurimine .
  

2. intelligentsuse erinevused
Et mõista inimeste käitumist antud olukorras. IQ ja isiksus mõjutavad käitumise viisi ja intensiivsust, eluga toimetulekut, edukust .
3. Arenguline psühholoogia: Arenguprotsesside mõistmine hilisema käitumise mõistmiseks ja ennustamiseks:
Arenguliste protsesside mõju hilisemale käitumisele - kognitiivne areng, sotsiaalne areng. Et mõista ja toetada lapse arengut ja mõista laste käitumise eripärasid. Ja mõista täiskasvanute käitumise eripärasid lapsepõlvekogemuste raamistus. Soodustada ja toetada teiste tervet arengut.
4. Sotsiaalpsühholoogia: Intraindividuaalsed protsessid ja indiviididevaheline interaktsioon: Hoiakud, Uskumused, Sõprus, Armastus, Konflikt, Grupiprotsessid. Inimesed on sotsiaalsed loomad. Enesetaju ja teiste taju moonutused. Inimesed mõjutavad üksteist.
5. Patopsühholoogia: - miks inimestel kujunevad välja psüühilised häired.
Normi ja mittenormi eristus . Psüühika ja käitumise häired. Normist hälbiva käitumise mõistmine aitab ennetada hälbe teket.
Normist hälbiva käitumise mõistmine võimaldab häiret ravida.
2. Psühholoogia uurimine
Reliaablus iseloomustab uurimismeetodi püsivust. Valiidsus iseloomustab uurimismeetodi võimet uurida seda, mida soovitakse uurida:
1. Näiline valiidsus – kas peale vaadates tundub, et mõõdetakse seda, mida soovitakse.
2. Koonduv valiidsus – kas korreleerub teiste meetodite tulemustega, mis sama asja mõõdavad.
3. Ennustav valiidsus – kas tagantjärgi selgub, et tõepoolest mõõtsime õiget asja.
4. Konstruktivaliidsus – kas meetod võimaldab kinnitada teoreetilisest probleemist tulenevat hüpoteesi.
5. Eristav valiidsus – kas mõõdetakse seda, mida teisi, eristuvaid konstrukte mõõtma disainitud meetodid ei mõõda.
6. Ökoloogiline valiidsus - iseloomustab paikapidavust ja rakendatavust igapäevaelus.
Uurimismeetodid :
Kirjeldavad uurimused: juhtumi analüüs, vaatlus , küsitlused, testid
eksperiment - võimaldab kõige paremini mõista põhjuslikke seoseid : teatud tingimuste kontrollimine mõõtmaks nende mõju indiviidi psüühilistele protsessidele
korrelatiivsed uurimused
Kas psühholoogia on teadus?
1. Kontrollitud vaatlus
2. Objektiivsus
3. Teoreetiliste ennustuste kontrollimine
4. Falisfitseeritavus e. kummutamise potentsiaal
5. Korratavus
6. Paradigma rakendamine e. enamiku poolt aktsepteeritud üldine teoreetiline suundumus.
Eksperiment on viis, mille abil kontrollitakse mingi seletuse või oletuse (hüpoteesi) õigsust.
2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA
Kognitiivne psühholoogia e tunnetuspsühholoogia rõhutab tunnetusprotsesside ja teadmiste tähtsust hingeelus ja käitumises.
Kognitiivne psühh uurib eeskätt info vaimset töötlemist.
Kognitiivsed protsessid: tähelepanu, taju, õppimine, mälu, keel, probleemilahendus, arusaamine, mõtlemine.
Eksperimentaalne kognitiivne psühholoogia - tervete inimeste eksperimentaalne uurimine laboratoorsetes tingimustes.
ökoloogiline valiidsus: *representatiivsus? *üldistatavus?
Kognitiivne neuropsühholoogia - kognitiivsete protsessorite e. moodulite uurimine. Sõltumatute moodulite eristamine.
Dissotsatsioonid: *topeltdissotsatsioonid, * moodulis A ja B
Kognitiivteadus on kognitiivsete süsteemide komputatsiooniliste mudelite loomine - Kognitiivsed võrgustikud.
Kognitiivne neuroteadus peaaju uurimine, kognitiivsete protsesside aluseks olevate struktuuride ajaliseks ja ruumiliseks lokaliseerimiseks. Pigem kus ja millal, mitte kuidas.
1. Tingitud potentsiaalid (ERP) - EEG põhine aju elektrilise aktiivsuse mõõtmine peanaha pinnalt
2. Positron -emissioon tomograafia (PET) - Teatud radioaktiivsete isotoopide tuumad emiteerivad positrone. Kui positron põrkub elektroniga, tekib kaks gamma kiirt, mis levivad vastassuunas ning on mõõdetavad.
3. Magnetilise resonantsi kuvamine (MRI) - Lokaalse verevarustuse muutuste uurimine.
Mõõdetase muutusi hemodünaamilises reaktsioonis, mis peegeldavad psüühilisi operatsioone.
4. Magneto-entsefalograafia (MEG) - Signaalide mõõtmine induktsioonpoolidega, milles tekib aju magnetvälja tagajärjel vool,
tekitades magnetvälja SQUID-s).
Korrelatsioon näitab kuivõrd tugevasti on kaks asja vastastikku seotud on.
BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA
Igasugusele käitumuslikule ja/või tunnetuslikule protsessile on olemas neutraalne korrelaat. Seega igasugune teadus, mis pretendeerib nende protsesside uurimisele peab sisaldama endas nende struktuuride ja protsesside mõistmist. Carles Robert Darwin (1809-1882) 1859 “On The Origin of Species” raamat
Tähtis mõista, et eelnevad ideed evolutsioonist olid juba olemas (Lamarkism jt.)
Evolutsiooni põhiprintsiibid (Darwin 1859)

• Variatiivsus - populatsiooni sees on indiviidid erinevad
  
• Pärilikkus – teatud hulk omadusi kandub üle vanematelt lastele
  
• Võitlus – toimub populatsiooni sees ressursside pärast
  
• Looduslik valik – piiratud ressurssidele toimub looduslik valik
  
• Kohanemine – ellu jääb see isend , kes on kõige paremini kohanenud
  

Teooria täiustumine
Geneetika “isa“ –– Gregor Johann Mendel (1822- 1884) – geneetika põhiterminid: Genotüüp, fenotüüp, dominantne geen, retsessiivne geen jne.
Hugo de Vries; Carl Correns –– Mendeli taasavastamine 20. saj.
DNA, geenide ja pärilikkuse edasine uurimine - Francis Crick, James Watson, Maurice Hugh Frederick Wilkins– DNA biheeliks
Richard Richard “ Darwini rottveiler” Dawkins ––„The Selfish Gene (1976) ––geen, kui selektsiooni juhtiv ühik
Populaarsed fraasid geenidest :
*Inimesel ja šimpansil on 98% samu geene
*Puuviljakärbestel on 60% samu geene kui inimestel!
*BANAANIL ja inimesel on 50% samu geene!
*Pariisi elanikud ja Baghdadi elanikud jagavad 50% ulatuses geene!
Bioloogilise psühholoogia arengusuunad : Neurokeemia, Neurofarmakoloogia, neuropsühholoogia
Käitumisgeneetika – uurib geneetika roll käitumise pärilikkuses. Psüühikahäired , aga ka intelligentsus ja isiksuseomadused
Nt. “ kaksikute meetod” –– disügootsed, monosügootsed, koos või eraldi kasvavad
Evolutsioonipsühholoogia –teoreetiline suund uurib psüühikafenomenid loodusliku valiku kontekstis
Sotsiobioloogia ––teoreetiline suund uurib sotsiaalsed fenomenid loodusliku valiku kontekstis. Erinev vanemlik investeering
Inimesel on peaajunärve 12 paari, seljaajunärve 31 paari;
Elektroentsefalograafia (EEG) on aju elektriliste protsesside registreerimine kolju pinnale paigutatud elektrootidega.
Bioloogilise psühholoogia meetodite hulka kuuluvad ajukahjustusega patsientide psüühika uurimine, aju elektriliste kogupotentsiaalide mõõtmine ja moodsad ajukuvamismeetodid. Käitumise ja psüühika eelduseks on närvirakkude vaheline kommunikatsioon. Teave levib närvierutusena ühe neuroni piiridest elektrilise protsessina ja neuronite vahel virgatsaine vahendusel.
Psüühiliste funktsioonide bioloogiline olemus seisneb organismi võimes tunnetada keskkonna iseärasusi, häälestada end nendele ja muuta oma käitumist vastavalt nendele tingimustele.
Ajukoor juhib ja reguleerib kogu närvisüsteemi, kogu organismi kõikide elundite tööd ning kooskõlastab tegevust
Närvisüsteemi (NS) eriosade peamine ül organismi erinevate osade talitluse kordineerim ja liitm ühtseks tervikuks
Närvisüsteem toimib tervikuna , kuid tinglikult on ta jaotatav kaheks põhiliseks osaks:

• kesknärvisüsteem (KNS): aju ja seljaaju (
  

KNS on peamine:
info töötlemise, organismi adekvaatse vastusreaktsiooni väljatöötamise ja algatamise ning vaimse tegevuse keskus;
vaimne tegevus (mõtted, emotsioonid , teadvus) ei ole käsitatav automaatse vastureaktsioonina saabunud infole.

• perifeerne närvisüsteem (PNS): närvid ja ganglionid.
  

PNS peamised ülesanded on: varustada KNS-i infoga nii sise- kui väliskeskkonnast ja edastada KNS-i “käsud” efektorganitele.
PNS jaguneb:
1.aferentne e sensoorne osa - peamiseks ülesandeks on informatsiooni suunamine aktsioonipotentsiaalide näol retseptoritelt
2. eferentne e motoorne osa - peamiseks funktsiooniks on aktsioonipotentsiaalide juhtimine KNS-st skeletilihastele
PNS eferentne e motoorne osa jaguneb:
1.somaatiliseks motoorseks närvisüsteemiks
2.autonoomseks e vegetatiivseks närvisüsteemiks - suunab aktsioonipotentsiaale KNS-st silelihastele, südamelihasele, näärmetele
Autonoomne närvisüsteem jaguneb:
1. sümpaatiliseks närvisüsteemiks - avaldab troofilist mõju siseelundite talitlusele. See süsteem on tahtele allumatu.
2.parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. - avaldab siseelunditele funktsionaalset mõju, viib organismi rahulolekusse, taastades selle varusid ja tasakaalu.
Neuron on närvirakk, mis juhib impulsse, mille läbi toimub NS funktsioneerimine . Puhkepotentsiaal 70 mV.
Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke ning neuronite jätketest moodustuvad juhteteed. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Dendriidid on lühikesed, enamasti tugevasti hargnevad jätked; dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suunavad elektrilisi signaale närviraku keha suunas.
Akson on närviraku ühtlase diameetriga kõige pikem jätke, ulatusega mõni mm kuni 1 m. Akson juhib elektrilisi impulsse raku kehast presünaptiliste terminaalide suunas. Närviimpulss kujutab endast suure kiirusega piki närvikiudusid edastatavat aktsioonipotentsiaalide lainet. Närviimpulss on informatsiooni edastamise kõige kiirem viis inimese organismis.
Sünaps on ühenduslüli rakkude vahel, mille kaudu aktsioonipotentsiaale edastatakse.
Erutus on närviraku tööseisund, mis vallandab reaktsiooni. Pidurdus on puhkeseisund, mis vastava reaktsiooni peatab.
Tingimatud refleksid on sünnipärased vastureaktsioonid, mida pole vaja õppida (imemine, neelamine, seksuaalsed toimingud )
mustaine Tingitud refleksid on niisugused vastureaktsioonid, mis on kujunenud ümbritseva keskkonna toimel. (teadmised,
KNS: tagaaju - asub pupillirefleksi keskus
piklikaju – autonoomsed funktsioonid (reguleerib hingamiselundite, südame ja veresoonkonna talitlust)
ajusild – info vahetamine eesaju osade ja väikeaju vahel, paiknevad une ja hingamisekeskus
väikeaju – silmaliigutused, tasakaal, liigutuste koordineerimine ja paiknemine ruumis, väikeaju poolkerad aga tahteliste liigutuste kontrolliga.
KNS: keskaju
Tectum – silmaliigutused, kuulmisega seotud refleksid jm
Tegmentum – punatuum (käeliigutused, roomamine), dopamiinergilised juhtteed,
KNS: otsaaju (sagarad) kõige paremini arenenud ajuosa
Frontaal e otsmikusagar –tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine
Parietaal e kiirusagar – sensoorse informatsiooni töötlus, vahendam, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine
Temoporaal e oimusagar – auditoorne korteks, keel, emotsioonid, lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlem, mälu, otsustam
Oktsipitaal e kuklasagar -. Nägemine, visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine.
KNS: eesaju
Limbiline süsteem (mandelkeha) – motivatsiooniga seotud käitumised, mälu, emotsioonid
Talamus – vahendab kogu sensoorset infot (v.a. haistmine),
hüpotaalamus - reguleerib temp, nälg , janu, seksuaalkäitumine, hormonaalne regulatsioon . Kahjustuse korral koomaseisund.
. *Vasak aju – kõne, matem, parem käsi, teadus, kirjutam ja keel, ül lahendam.
*Parem aju – loovus , kujundite äratundm, vasak käsi, kauguse määram, muusikalised võimed, kujutlusvõime
Neurotransmitteri toime

• NT sünteesitakse ensüümide abil, säilitatakse vesiilikutes
  
• NT lekke neutraliseerivad ensüümid
  
• Aktsioonipotentsiaal vabastab NT sünaptilisse pilusse
  
• Presünaptilised retseptorid peatavad NT edasise vabanemise
  
• NT kinnitub postsünaptilisele retseptorile
  

1. Aminohapped : GABA ja Glutamaat – peamised KNS aktiveerivad NT
2. Monoamiinid:
Dopamiin – tujuga, sõltuvus käitumine
Serotoniin – meeleolu, depressioon
Adrenaliin - Noradrenaliin - meeleolu
3. Atsetüülkoliin : - ANS valdav NT
4. Neuropeptiidid: Endofriinid – heaolutunne, NPY, Enkefaliinid
5. Puriinid: ATP, Adenosiin
6. Lahustuvad gaasid: *CO, *NO
ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID
Hormoone iseloomustab:

• Järk- järguline toime
  
• Muudavad tavaliselt protsessi intensiivsust / tõenäosust
  
• Vallandavad nii sisemised kui keskkondlikud tegurid
  
• Palju erinevaid efekte
  
• Üldiselt vallanduvad väikeste törtsudena
  
• Tihti mõjutatud ööpäevarütmist ja tihti mõjuvad teistele hormoonidele
  
• Osalevad ainevahetuse reguleerimises- nt. valkude, lipiidide ja SV lõhustamises
  
• Omavad erinevaid funktsioone eri liikides
  
• Mõjuvad vaid teatud rakkudele – nendele, millel on retseptor
  

Virgatsained e neurotransmitterid on keemilised ühendid, mis vabanevad tegevuspotentsiaali mõjul närvilõpmetest ja muudavad teiste rakkude talitlust, seondudes retseptoritega. Närvirakkude sõnumid naabritele võivad olla erutavad või pidurdavad . Virgatsained – atsetüülkoliin, dopamiin, serotoniin, noradrenaliin, gammaaminovõihape, glutamaat,
Hormoonid vs. Neurotransmitterid küsimus,
Aeglane (ms) vs. kiire (sek, min, h)
Kaudne (läbi vereringe) vs, otsene
Üldised vs. Spetsiifilised , lokaalsed efektid
Pikemaajalised vs. lühiajalised efektid
Hormoonid on biol aktiivsed ühendid, mille peamine ül paljurakulises organismis on erinevate rakkude talitluse koordineerim.
Kilpnäärme hormoonid stimuleerivad valkude sünteesi, NS talitlust ja avaldavad mõju kasvule. Türoksiin ja trijoodtüroksiin. Kui üleproduktsioon, siis ainevahetuse liiga kiire, kui ala-, siis aeglane. Kaltsitoniin – vähendab Ca vabanemist luustikust
kõrvalkilpnääre parathormooni, mis mõjutab eelkõige luude, neerude ja soolte talitlust ning tema toimel suureneb veres Ca sis ja tõuseb fosfaatide eritumine uriiniga.
Hüpotalamus - HPA telje osa, otseühendus hüpofüüsiga, CRF
Hüpofüüs e ajuripats juhib otseselt hüpotaalamus. On oluline endokriinnääre, mis kontrollib enamuse ülejäänud sisenõrenäärmete talitlust, HPA telje osa. Eessagar (adenohüpofüüs): HGH, ACTH, TSH, endorfiinid, ESH, LH
Tagasagar (neurohüpofüüs): vasopressiin (ADH); oksütotsiin.
Neerupealised - HPA telje osa, Adrenaliin ja noradrenaliin, Kortikosteroidid (kortisool), Testosteroon
Sugunäärmed (munandid, munasarjad): Androgeenid (testosteroon), Östrogeenid (östradiool), Gestageenid ( progesteroon )
Pankreas e kõhunääre - A- rakud – glükagoon & amüliin, B-rakud – insuliin , mis kiirendab glükoosi transporti rakkudesse ja intensiivitab glükoosi oksüdatsiooni ning tõstab ka lipiidide ja valgu sünteesi maksas . Insuliin pärsib lipolüüsi maksas ja rasvkoes. Insuliini puudumisel veresuhkru tase tõuseb üle normväärtuse (n 4,4..6,1 mmol/l) seda nim hüperglükeemiaks
Hüpoglükeemia vere liiga väike glükoosisisaldus.
Käbikeha Eritab mitmeid hormoone, mis mõjut peamiselt sugunäärmete tööd. Vabastab melatoniini, see omakorda seotud unerütmiga ja paljude muude asjadega
Harknääre e tüümus produtseerib tümosiini ja tümopoetiini. Harknäärmes muudet lümfotsüüdid T-lümfotsüütideks ja nad on võimelised hävitama organismi sattunud mikroobe või võõrkudedega seotud antigeene.
NARKOOTIKUMIDEST
Uimastid on KNS mõjutavad ained, mis muudavad inimese meeleolu, tajumist ja käitumist.
Jagunevad toime järgi:

• Depressandid e rahustava toimega ained ( alkohol , rahustid, opioidid) – tekitavad eurfooriat, kuid kahjustavad motoorseid reaktsioone, pikendavad reaktsiooniaega ja alandavad tundlikkust.
  
• Stimulandid e ergutavad ained ( kokaiin , nikotiin , ecstasy , kofeiin ) – stimuleerivad KNS ning tõstavad see kaudu südamelöökide sagedust, vererõhku ja lihaspinget. Ainete manustamisel paraneb tähelepanuvõime, kuid reaktsioonid aeglustuvad.
  
• Hallutsinogeenid e meelepetteid esile kutsuvad ained (LSD, PCP) – on ained, mis muudavad taju ja kutsuvad esile hallutsinatsioone.
  

Agonist – aine, mis seondub retseptoritele ja vallandab reaktsioone. Antagonist – blokeerib retseptori
Partial agonist – tekib ainult osaline reaktsioon . Inverse agonist – tekitab vastupidise reaktsiooni
Taluvuse ehk tolerantsuse tõus uimasti suhtes on olukord, kus uimasti esialgsed annused ei anna subjektiivset rahuldustunnet ega kõrvalda võõrutusnähte.
Uimasti toime möödumisel või tarvitamise katkestamisel tekivad võõrutusnähud, mis kaovad uimasti järjekordsel manustamisel.
Psüühiline sõltuvus – e. iha on vastupandamatu tung seda iha rahuldavat ainet hankida ja kasutada.
Füüsiline sõltuvus – on tegelikult organismi kohanemine uimasti olemasoluga
Alkohol
Rakutasandil depressant – tõstab GABA retseptorite afiinsust. Inhibeerib NMDA (glutamaadi) retseptorit ja Ca 2+ iooni sisenemist läbi pingest reguleeritud kanalite, efekt tajutud enesekontrollivajadusele, efekt intellektuaalsele ja motoorsele sooritusele, tajule. Kroonilisel tarbimisel pöördumatud NS kahjustused, kahjulik mõju maksale, ainevahetusele, loote arengule
Opioidid:
looduslikud - morfiin ja kodeiin
poolsünteetilised – heroiin
sünteetilised – metadoon (võõrutusravim
morfiin ja heroiin, mü-retseptorid jt. endogeensete endorfiinide retseptorid (presünaptilised), analgeesia, eufooria, respiratoorne depressioon, köharefleks, kitsenenud pupillid.
Stimulandid:
1.amfetamiin ja metamfetamiin , ecstasy jne. - lokomotoorne stimulatsioon , eufooria, kindel käitumismuster, anoreksia , vabastavad monoamiine närviterminalist, mõjud – doping, „kuumarabandus“ ja „sada muud probleemi“.
2.kokaiin - blokeerib dopamiini ja (noradrenaliini) tagasihaarde, sarnased efektid amfetamiinidele, ent lühemad. kuhjuv kahjulik mõju veresoonkonnale, väga kahjulik lootele , peamine probleem – sõltuvus
3.nikotiin - atsetüülkoliini retseptoritele agonist, pärast retseptorite arv tõuseb inhibeerivad efektid selgroo tasandil, aktiveerivad peaaju tasandil, väga sõltuvust tekitav 2-3 nädalased füüsilised ärajäämanähud, ent psühholoogilised ?
Lühenenud eluiga – vähk , südame- ja vaskulaarhaigused, krooniline bronhiit, efektid raseduse ajal
Hallutsinogeenid - Võimaldavad kogeda subjektiivselt uusi tajuelamusi
Naturaalsed – psilotsübiin, meskaliin
Sünteetilised – LSD, DTM, PCP
Lüsergiinhappe dietüülamiid (LSD) – serotiiniretseptorite agonist
Fentsüklidiin (PCP) – NMDA retseptorite antagonist
Dimetüültrüptamiin (DMT) – tulnukad ja värki
Kanep
TCH
Mistahes tegevust ega tunnetust ei saa vaadelda bioloogilistest protsessidest eraldiseisvana. KNS stimulandid on ergutava toimega uimastid.
MOTIVATSIOON
Motivatsiooniks nim. vajadust või soovi, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole.
Motivatsioon iseloomustab tegevuse intensiivsust ja suunda. Motivatsiooni eesmärk on tegevuse algatam ja energiseerimine.
Bioloogiline motivatsioon – arvukate inimtegevuste eesmärgiks on otseselt kehaliste vajaduste rahuldamine. Need kehalised ehk bioloogilised vajadused tekitavad bioloogilisi motiive . Bioloogilised vajadused aitavad organismi kaitsta ja säilitada.
Kultuuriline motivatsioon – kultuurist ajendatud vajadused: 1. arengumotivatsioon – on arengu kogum iseenda võimete, oskuste ja iseenese ning oma suhete paremaks muutmiseks. 2. sotsiaal-kultuuriline motivatsioon – paljude sotsiaalsete vajaduste seast on tähtsaimad armastuse-, eneseohverduse-, teiste tunnetele kaasaelamise e. empaatia -, usaldusväärsete ja püsivate suhete olemasolu e. kiindumuse-ning mitmesugustesse inimkooslustesse kuulumise vajadus.
Füsioloogilised tarbed ja nende regulatsioon: vee-, toidu-, une-, seksuaalvajadus jne. Ühed stiimulid tekitavad aistingu ja teised stiimulid teatavad, millal lõpetada.
Eesmärk on tegelik või kujuteldav objekt või seisund, mille saavutamise nimel tegutsetakse.
Tegevus on mingile objektile suunatud sihipärane aktiivsus.
Aktivatsioonitasemeks nim närvisüsteemi ja psüühiliste funktsioonide mobiliseerituse määra.
Arengumotivatsioon on püüdluste kogum iseenda võimete, oskuste ja iseenese ning oma suhete paremaks muutumiseks.
Saavutusvajadus on hetkel tajutava või tulevikus prognoositava tunnustuse ebapiisavus või puudumine.
sisemine motivatsioon - On määratud indiviidi sisemisest soovist ja uudishimust sportlikus keskkonnas väljakutseid vastu võtta.
Tähendab iseendaga võistlemist ja soovi areneda, sõit on sellega kaasnev boonus.

• Peegeldab sportlase soovi spordiga tegeleda selle pärast, et sport on tema jaoks iseenesest nauditav tegevus, pakub lõbu, annab hea enesetunde.
  
• On seotud suurema naudinguga, spordimeisterlikkusega
  
• Vähem ärevust
  
• Väljalangemise tõenäosus väiksem
  

Sisemiselt motiveeritud otsivad elamusi. Tajuvad võisteldes vähem survet, keskenduvad tegevusele, mitte tagajärjele.
väline motivatsioon - peegeldab spordiga tegelemist väliste tegurite mõjul
sport kui vahend millegi positiivse saavutamiseks – tunnustus, sõbrad
sport kui vahend millestki negatiivsest hoidumiseks – haigused, karistus
seotus suurema ärevusega
väljalangemise tõenäosus suurem
Väliselt motiveeritud otsivad tunnustust ja tasu.
Saavutusmotivatsioon – võistlemine iseendaga ja võistluslikkus – käitumine sotsiaalse hinnangu olukorras. Iseloomustab inimese pingutust ül toime tulla, täislikkust saavutada, takistusi ületada, teistest parem olla ja andekuse üle uhkust tunda. Motivatsiooni saab tõsta positiivse mõtlemisega ja mot on kaasasündinus. Motivatsioon avaldub tegevuses. Tegevuse käivitavad vajadused ja motiivid, ent vajaduste rahuldamine ning motiivide teokstegemine on võimalik ainult eesmärkide olemasolu.
Autonoomse närvisüsteemi kaudu toimub siseelundite, sisenõrenäärmete, südame ja veresoonte talitluse reguleerimine. See süsteem on tahtele allumatu. Jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks. Sümpaatiline NS aktiveerub ohu- ja stressisituatsioonis, kasutades energiat ja teisi keharessursse. Parasümpaatiline NS viib organismi rahulolekusse, taastades selle varusid ja tasakaalu.
Emotsiooni komponendid:1.Eelnev sündmus 2. füsioloogiline reaktsioon 3. regulatsioon 4. emotsioon
Põhiemotsioonid: Paul Ekmani 6 põhiemotsiooni – hirm, kurbus, rõõm, viha, vastikus ja üllatus. Hiljem on lisandunud veel põlgus.
Emotsioonid ja aju: Nüüdisajal peetakse emotsioonide tekkimisel oluliseks eelkõige aju limbilist süsteemi ning selle mõju autonoomsele närvisüsteemile. Positiivsete e. meeldivate emotsioonide töötlus leiab aset eelkõige aju vasakus poolkeras. Negatiivsete emotsioonide töötlus aga aju paremas poolkeras.
Emotsiooniteooriad:
1.Psühhofüsioloogilised käsitlused – James-Lange teooria kohaselt viivad kehalised muutused emotsiooni kogemiseni.
Cannon-Bardi teooria rõhutab emotsioonide kujunemisel aju tähtsust.
2.Kognitiivne käsitlus – Schachter-Singeri teoorias eristatakse emotsioone füsioloogilise aktivatsiooni märgistuste põhjal.
Vajadused panevad inimese aktiivselt tegutsema, mõjutavad inimese tundmusi, mõtlemist ja tahet.
Bioloogilised vajadused – on põhimõtteliselt sünnipärased, arenevad elu jooksul)
Sotsiaalsed vajadused – kujunevad inimese elu vältel ühiskonna mõjude tulemusena. (tunnetusvajadus)
A.Maslovi vajaduste hierarhia:

• füsioloogilised põhivajadused (nälg, janu, jne)
  
• turvalisusvajadus (vajadus tunda end kindlalt turvaliselt)
  
• armastus- ja kuuluvusvajadus (vajadus tegutseda koos teistega ja kuuluda kellelegi)
  
• sotsiaalsete tunnete vajadus (vajadus tegutseda tulemusrikkalt ja saada tunnustust)
  
• intellektuaalsed vajadused (vajadus uurida, teada ja aru saada)
  
• esteetilised vajadused (vajadus luua ja tajuda ilu)
  
• eneseaktualiseerimise vajadused (oma eelduste arendam ja energiavarude kasutam)
  

Eneseteostuse mõõdikuks on „ peak experience
Vajaduste teooriad:
1) ERG teooria
2) 2-faktori teooria (Frederick Irving Herzberg) – Hügieenifaktorid; Motivatsioonifaktorid
3).Motivatsiooni teooriad…
1. Aktivatsiooniteooria – üritatakse mõista motivatsiooni ja aju füsioloogia vahelisi seoseid.
2. Humanistlik motivatsiooniteooria – üritab ühtsesse süsteemi viia inimese bioloogilised ja sotsiaalsed vajadused.
3. Kognitiivne lähenemine – küsitakse, et millised on need mõtlemisprotsessid, mis moodustavad inimese käitumise aluse. Saavutusvajadus – seostub sooviga teha kõike võimalikult hästi.
4).Instinktide teooriad
5).Kognitiivsed teooriad
6)Õppimise teooriad:
Biheivoristlik – käitumisse puutuv, lähenemine, milles teadusliku psühholoogia uurimisobjektiks tunnistatakse ainult otseselt jälgitav väline käitumine.
Kognitiivsed – üldpõhimõtteks on, et inimest käsitletakse olendina, kes kogub teadmisi ja kasut neid enda huvides.
Õppimine on uute kogemuste omandamise protsess, mis on edasise käitumise korraldamise aluseks. Informatsiooni lisamine mällu, mis võimaldab välise ja sisemise tegevuse püsivaid muutusi. Kohanemine ümbritsevate elutingimustega
7).Isiksusega seotud teooriad
Isiksus on omaduste ja kalduvuste stabiilne kogum, mis määrab ära need inimeste sarnasused ja erinevused psühholoogilises funktsioonides, mis on ajaliselt püsivad ja mis ei ole mõistetavad üksnes sotsiaalsete ja bioloogiliste hetkemõjude tulemusena.
Isiksuse aluseks on niihästi geneetilised kui ka keskkonnast tulenevad tegurid.
Sigmund Freudi psühhoanalüütiline teooria: kõik inimesed kogevad teadvustamata konflikte, mis saavad alguse lapsepõlvest.
Eristas 3 alasüsteemi: 1) Id (miski) – inimese kõige primitiivsemad reaktsioonid, mille eesmärgiks on kohene bioloogiliste vajaduste rahuldamine iga hinna eest. 2)Ego (mina) – inimese reaktsioonid, mis püüavad ühendada Idi naudingute janu reaalsuse nõudmistega. 3) Superego (ülimina) – reaktsioonide muster, mis tekib Ego seest ning kujutab endast ühiskonna reegleid, hakkab Egot kontrollima, tekitades süütunnet normide rikkumisel
Isiksusjoonte teooriad

Isiksuse jooned on omadused, mis määratlevad erinevusi inimeste soovides ja tunnetes ning viisid, kuidas oma soove ja tundeid väljendatakse.

2 Isiksusejooned on püsivad ajas ja erinevas situatsioonides . Käitumine sõltub isiksusest ja keskkonnast.
Temperatuur
Temperatuuri puhul alati arvestada kuidas, kus ja kellel mõõdetud 36.0-36.9 –normaalne aksillaar e. kaenlaalune temperatuur (täiskasvanud inimestel). Temp > 32.2 deg C = soorituslangus 15%. Temp Temperatuur -regulatsioon
Hüpotalamus –(peaaegu) kontaktis verega, eesmine osa –jahutamine, tagumine osa –kehatemp. tõstmine
Selgroog,
Ajutüvi
Miks me vajame toitu? (Franken 2002) Et saada energiat. Et saada toitaineid. Et eritada mürke/jääkaineid.
Toit = energia: Glükoos –glükogeen –glükoos, Insuliin – Beta -rakud pankreases
Tüüp 1 diabeet –insuliini puudumine. Tüüp 2 diabeet –insuliini resistentsus
Mürkide kaitse
Bioloogiline: lõhn & maitse / refleksid (brokkoli!)
Õpitud ja Tunnetuslik (tervisekäitumine!). Nälg-isu-täiskõhutunne
Toidu valik
Kaasasündinud eelistus rasvasele ja magusale(Rozin 1996)
Lisandub õpitud soolase eelistus
Rämpstoit
Kehakaaluregulatsioon: Insuliin ja leptiin– hormoon adipoossest koest. Mõlemad aktiveerivad neuroneid hüpotalamuses
Neuropeptiid Y –suurendab
Nälg ja aju..
Kahjustus lateraalses hüpotalamuses = afaagia rottidel (Anand, Brobeck 1951)
Ventromediaalne hüpotalamus –täiskõhutunde keskus? –kahjustusega loomad söövad rohkem eineid
Seks ja seksuaalkäitumine...
Ühes ejakulatsioonis 500 miljoni naise jaoks spermatosoide, Munarakke palju vähem
Naistest Menstruaaltsükkel ca 28 päeva: Follikulaarfaas, Ovulatsioonifaas, Luteaalfaas
Maters ja Jonson 1966: 1.Erutusfaas, 2.Platoofaas, 3.Orgasmi faas, 4.Lahenduse faas
Veel hormoonidest...
Androgeenid –östrogeenid: 10:1 suhe
Meestel hüpotalamuse mediaalne preoptiline ala: GTRH
Naistel ventromediaalne hüpotalamus: GRTH
Meestel luteiniseeriv hormoon vallandab testosterooni Leydigi rakkude kaudu
Naistel kontrollib ovulatsiooni
Meestel folliikuleid-stimuleeriv hormoon: sperma tootmine
Naistel: munarakkude ovulatsiooniks ette valmistamine
Armumisest
Evolutsioon on andnud meile armastuse, mis on teiseks mehhanismiks , mis aitab keskenduda ühele partnerile, kellega korduvalt seksuaalvahekorras olla? Fenüületüülalaniini kontsentratsioon kehas hakkab kahe-kolme aasta pärast peale maksimumi alanema. Küsitava paralleelina tuuakse fakt, et 62-s erinevas kultuuris on lahutuste sageduse maksimum neljandal abieluaastal.
Esialgsed veetluse aastad asenduvad paljude jaoks siiski kiindumuse-ja rahulolu aastatega,
Korrelatsioon iseloomustab kahe muutuja vahelises seose tugevast ja suunda. Ei näita seose põhjuslikkust.
Isiksus on omavahel interaktiveeruvate omaduste kogum, inimese käitumise mõistmiseks tuleb teda vaadelda tervikuna. Isiksuse uurimine rõhutab nii inimeste vahelisi sarnasusi ja erinevusi.
Võrdsuse teooria... (Adams 1963) - Võrdsuse ja aususe põhimõte:
-kui pole, siis mot. Langeb kompensatsioon
-kui on rohkem siis süümepiinad
Mis on eesmärgid?
Objektiivsed eesmärgid keskenduvad teatud ülesande taseme saavutamisele , tavaliselt kindla aja jooksul.
Subjektiivsed eesmärgid on üldised väited oma kavatsuste kohta, pole mõõdetavad. Eesmärk on peamine motivaator, pühendumus on oluline.
Eesmärkide tüübid: - Pikaajalised ja lühiajalised.
1. Tagajärgeesmärkide all mõistet võistlustulemusi. Tagajärg on otseses sõltuvuses esinemiseesmärkidele keskendumisel võistlustel.
2. Esinemiseesmärkide alla kuuluvad spordialade tehnikaelementide, taktikalised oskused ja kehalised võimed ning kognitiivsete võimete tase.
3. tegevuseesmärgid on tehnikaelementide, taktikaliste oskuste ning keh võimete ja kognitiivsete võimete koostisosad, mille arendamisega tegeldakse treeningul. Eesmärkide struktuuri kui terviku rakendam tähendab keskendumist mitte tagajärgeesmärkidele, vaid esinemiseesmärkide täitmisele võistlustel.
Eesmärgid…
• … suunavad tähelepanu olulistele sooritatavate oskuste elementidele.
• …mobiliseerivad sooritaja pingutust.
• … suurendavad sooritaja püsivust.
• … soodustavad uute õppimise strateegiate väljaarendamist
Eesmärkide püstitamise põhimõtted
• Sea spetsiifilisi eesmärke.
• Sea keskmise raskusega, kuid realistlikke eesmärke.
• Sea pikaajalised ja lühiajalised eesmärgid.
• Sea soorituseesmärke, protsessieesmärke ja tulemuseesmärke.
• Sea treeningueesmärke ja võistluse-eesmärke.
• Märgi eesmärgid üles.
• Tööta välja ja arenda eesmärkide saavutamise strateegiaid.
• Arvesta sportlase isiksust ja motivatsiooni.
• Soodusta sportlase eesmärkide omaksvõtmist.
• Paku toetust eesmärkidele.
• Paku eesmärkidega seoses hinnangut ja tagasisidet.
Tulemuse eesmärgi orientatsioon keskendub võrdlustele teistega – EGO-le orienteeritud motivatsioon: enese ja teiste võrdlem, normide täitm, teistest parem olemine. Need sportlased püüavad olla teistest paremad või püüavad vältida ebaõnnestumisi.
Usuvad, et võimed tagavad edu. Kasutavad emotsioone stressiga toime tulekuks – räägivad oma tunnetest.
Ülesande eesmärgi orientatsioon keskendub oma varasema soorituse suhtes paranemisele – motivatsioon: oskuste õppim, väljakutsetele vastam, enesearendam. Need sportlased on tegevusest sisemiselt enam huvitaud, pingutavad rohkem ja kestvamalt.
Usuvad, et pingutus toob edu. Kasutavad stressiga toimetulekuks probleemlahendust..
Enesetõhusus nim. indiviidi subjektiivseid uskumusi oma võimete ja oskuste kohta, mis ei pruugi peegelduda objektiivseid võimeid ja oskusi.

• Kui sportlasel on objektiivselt eeldused hea soorituse tegemiseks, siis kõrge enesetõhusus parandab sooritust,
  

madal enesetõhusus aga takistab võimete ja oskuste realiseerimist.
2.Enesetõhusus määrab ära sportlase valikud (soovi treenida) ja pingutuse määra, millise koormusega ja kui püsivalt treenitakse. Kõrge enesetõhususega sportlased on püsivamad ja pingutavad rohkem.
3.Enesetõhusus määrab ära sportlase eesmärgid – suurema enesetõhususega sportlased seavad endale väljakutsuvamaid eesmärke.
Enesetõhususe tõstmine:

• sooritusvõimete parandam – edu kogemise parandamise võimalus
  
• asendav kogemus – mudel peaks olema õppija sarnane
  
• veenmine – veenja peab olema usaldusväärne ja ül peab olema realistlik
  
• füsioloogiline seisund – füsioloogilise erutuse tõlgendamine valmisoleku märgina
  

Agressiivsus on selline käitumine, mis on suunatud teise elusolendi kahjustamisele ja vigastamisele.
Instrumentaalne agressiivsus on agressiivne käitumine, mille eesmärgiks on mitteagressiivsete eesmärkide saavutamine – on tööriistaks sportliku tulemuse saavutamiseks.
Agressiivsuse instinkti teooria – agressiivsus on instinktiivne, koguneb indiviidi sees ning tekib vajadus seda mitmel moel vabastada. Agr käitumine ei vähenda agressiivsust. Agr käitumine on teatud olukorras lubatav (pallimängud). Agr avaldumine sõltub keskkonnast. Agr käitumine kahjustab grupi tegevust, tekivad vigastused, karistused, võistluskeelud jne.
Frustratsiooni-agressiooni hüpotees – kui takistada inimese eesmärgipärast käitumist, tekib frustratsioon, mis tekitab agressiivsuse tungi inimese vastu (suurenenud ärevus >sotsiaalne õpitus >agr käitumine avaldub).
TEADVUSE SEISUNDITEST
Teadvuse seisundid – uni, ärkvelolek, kooma jne. Need võivad muutuda, neid saab mõjutada.
Teadvus (Valentine 1992) – teadlikkus iseendast ja oma keskkonnast. Kõige selgemalt iseloomustab sellist teadlikkust ärkvelolekuteadvus – kui oleme ärkvel ja piisavalt erksad ning tajume ennast ja keskkonda.
Suure ajukahjustuse korral säilitatakse teadvus – talamus.
Teadvus (Block 1995):

• Fenomenaalne teadvus
  
• Juurdepääsetav teadvus
  

Teadvus ja modaalsus on tihedalt seotud.
Mis on platseebo ?

• “Võlts” ravim , mida kasutatakse kliinilises olukorras, et patsiendile meele järgi olla
  
• … või et kindlaks teha reaalse ravimi omadusi
  

Üldiselt siis see osa raviefektist, mille võib kirjutada ps võib kirjutada psühholoogilise, mitte otsese füsioloogilise mehhanismi arvele.
Aktiivne platseebo ––kopeerib rohu kõrvaltoimeid ent mitte arvatavat ravitoimet
Platseebo jõud!
Pikka aega arvati, et paltseebo rahustab patsienti , ent sellel pole raviefekti. 60 ndatel, kui levis topeltpime katseplaan ravimite testimiseks sai ka selgeks platseebo tegelik mõju. Viimasel ajal on sellest mõjust kaheldud.
Näiteid erinevatest efektidest:

• platseebo ja aktiivsed valuvaigistid on mõjusamad, kui neid esitatakse tuntud kaubamärgi nime all
  
• platseebo süst on tõhusam kui tablett
  
• sinisel tabletil on depressiivne ja punasel tabletil stimuleeriv mõju
  
• parimad valuvaigistid on punased, mitte valged või sinised
  
• sinisel uinutitabletil on kiirem mõju kui oranžil
  
• platseebo efektiivsus sõltub ka doosist
  

Kuidas seletatakse?
Kaks peamist hüpoteesi: klassikalise tingimise teooria ja oodatava reaktsiooni teooria.

Klassikalise tingimine: raviefekt on tingimatu stiimul, ravi meetod – tablett on tingitud stiimul

oodatava reaktsiooni teooria: patsient eeldab, et tal hakkab parem, ta raporteerib paranemist. Võibolla isegi tunneb ennast paremini
Dissotsiatiivne identiteedihäire - ?
Keha rütmid:

• Tsirkadiaansed
  
• Infradiaadsed
  
• ultradiaadsed
  

Une-ärkveloleku tsükkel – seotud teiste tsirkadiaadsete rütmidega

• suprakiasmaatilised tuumad hüpotalamuses
  
• seotud optilise närviga
  
• seotud hüpofüüsi ja teoste hüpotalamuse osadega
  
• seotud käbikehaga- melatoniini vabanemine
  

Retikulaarformatsioon reguleerib une ja ärkveloleku tsükleid. Retikulaarformats rakkude vigastused võivad põhjustada kooma.
Freud eristas unenägudel manifestset (seotud päevaste sündmustega) ja latentset sisu.
ida suunas 1 päev 1 ajatsooni kohta.
Uni – algab tavaliselt aeglase unega. Esimeses staadiumis valdab inimest unisus , kerge une staadium kestab umbes 2 min. siis jõutakse ligi 20 minutiks teise ehk uinumise astmesse. Seejärel läbitakse kiiresti 3. aste ja jõutakse neljandasse – deltaune ehk sügava une