Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused (0)

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused
1. PSÜHHOLOOGIA 1
2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA 2
BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA 3
ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID 4
NARKOOTIKUMIDEST 5
MOTIVATSIOON 6
TEADVUSE SEISUNDITEST 9
TAJU 10
ARENGUPROTSESSID: TUNNETUSLIKU ARENGU ÜLDISED TEOORIAD 16
ARENGUPROTSESSID: ERIVÕIMETE ARENG 19
SOSTIAALNE ARENG IGAPÄEVAELUS 20
ARENGUPROTSESSID: SEOTUSE JA SUHETE ARENG 22
ÕPPIMINE 25
Ekspertsus spordis 27
MÄLU – uurija Endel Tulving 27
MÕTLEMINE 29
KEEL 31
LUGEMINE 32
VAIMSETEST VÕIMETEST 33
ISIKSUS 35
SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA 39
PATOPSÜHHOLOOGIA: NORMAALSUSE PROBLEEM 41
PATOPSÜHHOLOOGIA: SAGEDASEMAD PSÜÜHIKA- JA KÄITUMISHÄIRED 42
1. PSÜHHOLOOGIA
Psühholoogia on teadus, mis kasutab käitumuslikke ja muid tõendeid mõistmaks inimese (ja muude liikide)
käitumist juhtivaid sisemisi protsesse.
Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Psüühika peamise eesmärgi – maailmast tervikpildi loomine- saavutamiseks tuleb lahendada terve rida konkreetseid ülesandeid. Tavaliselt nim neid ül psüühika funktsioonideks.
Psüühika peamised avaldused on:

• Mõtlemine – inimtegevuse ideaalne osa; tegelikkusest arusaamine, sellega kohanemine ja selle muutumise tõhusaim viis
  
• Intuitsioon – sisekaemus, tõe tabamine vahetul, loogilist arutlust ennetaval viisil
  
• Emotsioon – tundeelamus; inimese subjektiivne reageering sise- või välisärritajale
  

Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Psüühika peamiseks ül on luua sidus ja terviklik pilt organismi ümbritsevast maailmast, mis võimaldaks tal liikuda vabalt nii füüsilises kui ka sotsiaalses ruumis.
Teadvus on omane ainult inimesele – on inimese psüühika kõrgem vorm ja olulisemaks jooneks on inimese sihipärase tegevuse tagamine
Psüühilisi protsesse mõjutavad:

• Keskkonnastiimulid
  
• Varasemad kogemused
  
• Geneetiline baas
  
• Füsioloogiline seisund
  
• Tunnetussüsteem
  
• Sotsiaalne keskkond
  
• Kultuuriline keskkond
  
• Individuaalsed omadused
  

1.2. Psühholoogia valdkonnad
1. Bioloogiline psühholoogia: (Charles Darwin – Origin of Species, 1858) - Mõistmaks käitumist ja inimestevahelisi erinevusi
Inimkäitumise mõistmine bioloogilisest perspektiivist. Pärilike tegurite olulisus. Populatsioonisisene vs populatsioonide vaheline variatiivsus . Liigisisesed individuaalsed erinevused. Füsioloogilised protsessid. Strukturaalsed ja funktsionaalsed piirangud.
2. Kognitiivne psühholoogia: Mõistmaks tegutsemise sotsiaalseid ja arengulisi aluseid ning normist hälbivat käitumist.
Mentaalsed protsessid: Tähelepanu, Taju, Õppimine, Mälu, Probleemilahendus , Keel
Individuaalsed erinevused: Francis Galton – Hereditary Genius, 1869
1. isiksuse erinevused

• Arengulised erinevused
  
• Tervete ja kliiniliste indiviidide erinevused
  
• Populatsioonisisesed erinevused
  
• Peamiselt isiksuse ja vaimse võimekuse uurimine .
  

2. intelligentsuse erinevused
Et mõista inimeste käitumist antud olukorras. IQ ja isiksus mõjutavad käitumise viisi ja intensiivsust, eluga toimetulekut, edukust .
3. Arenguline psühholoogia: Arenguprotsesside mõistmine hilisema käitumise mõistmiseks ja ennustamiseks:
Arenguliste protsesside mõju hilisemale käitumisele - kognitiivne areng, sotsiaalne areng. Et mõista ja toetada lapse arengut ja mõista laste käitumise eripärasid. Ja mõista täiskasvanute käitumise eripärasid lapsepõlvekogemuste raamistus. Soodustada ja toetada teiste tervet arengut.
4. Sotsiaalpsühholoogia: Intraindividuaalsed protsessid ja indiviididevaheline interaktsioon: Hoiakud, Uskumused, Sõprus, Armastus, Konflikt, Grupiprotsessid. Inimesed on sotsiaalsed loomad. Enesetaju ja teiste taju moonutused. Inimesed mõjutavad üksteist.
5. Patopsühholoogia: - miks inimestel kujunevad välja psüühilised häired.
Normi ja mittenormi eristus . Psüühika ja käitumise häired. Normist hälbiva käitumise mõistmine aitab ennetada hälbe teket.
Normist hälbiva käitumise mõistmine võimaldab häiret ravida.
2. Psühholoogia uurimine
Reliaablus iseloomustab uurimismeetodi püsivust. Valiidsus iseloomustab uurimismeetodi võimet uurida seda, mida soovitakse uurida:
1. Näiline valiidsus – kas peale vaadates tundub, et mõõdetakse seda, mida soovitakse.
2. Koonduv valiidsus – kas korreleerub teiste meetodite tulemustega, mis sama asja mõõdavad.
3. Ennustav valiidsus – kas tagantjärgi selgub, et tõepoolest mõõtsime õiget asja.
4. Konstruktivaliidsus – kas meetod võimaldab kinnitada teoreetilisest probleemist tulenevat hüpoteesi.
5. Eristav valiidsus – kas mõõdetakse seda, mida teisi, eristuvaid konstrukte mõõtma disainitud meetodid ei mõõda.
6. Ökoloogiline valiidsus - iseloomustab paikapidavust ja rakendatavust igapäevaelus.
Uurimismeetodid :
Kirjeldavad uurimused: juhtumi analüüs, vaatlus , küsitlused, testid
eksperiment - võimaldab kõige paremini mõista põhjuslikke seoseid : teatud tingimuste kontrollimine mõõtmaks nende mõju indiviidi psüühilistele protsessidele
korrelatiivsed uurimused
Kas psühholoogia on teadus?
1. Kontrollitud vaatlus
2. Objektiivsus
3. Teoreetiliste ennustuste kontrollimine
4. Falisfitseeritavus e. kummutamise potentsiaal
5. Korratavus
6. Paradigma rakendamine e. enamiku poolt aktsepteeritud üldine teoreetiline suundumus.
Eksperiment on viis, mille abil kontrollitakse mingi seletuse või oletuse (hüpoteesi) õigsust.
2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA
Kognitiivne psühholoogia e tunnetuspsühholoogia rõhutab tunnetusprotsesside ja teadmiste tähtsust hingeelus ja käitumises.
Kognitiivne psühh uurib eeskätt info vaimset töötlemist.
Kognitiivsed protsessid: tähelepanu, taju, õppimine, mälu, keel, probleemilahendus, arusaamine, mõtlemine.
Eksperimentaalne kognitiivne psühholoogia - tervete inimeste eksperimentaalne uurimine laboratoorsetes tingimustes.
ökoloogiline valiidsus: *representatiivsus? *üldistatavus?
Kognitiivne neuropsühholoogia - kognitiivsete protsessorite e. moodulite uurimine. Sõltumatute moodulite eristamine.
Dissotsatsioonid: *topeltdissotsatsioonid, * moodulis A ja B
Kognitiivteadus on kognitiivsete süsteemide komputatsiooniliste mudelite loomine - Kognitiivsed võrgustikud.
Kognitiivne neuroteadus peaaju uurimine, kognitiivsete protsesside aluseks olevate struktuuride ajaliseks ja ruumiliseks lokaliseerimiseks. Pigem kus ja millal, mitte kuidas.
1. Tingitud potentsiaalid (ERP) - EEG põhine aju elektrilise aktiivsuse mõõtmine peanaha pinnalt
2. Positron -emissioon tomograafia (PET) - Teatud radioaktiivsete isotoopide tuumad emiteerivad positrone. Kui positron põrkub elektroniga, tekib kaks gamma kiirt, mis levivad vastassuunas ning on mõõdetavad.
3. Magnetilise resonantsi kuvamine (MRI) - Lokaalse verevarustuse muutuste uurimine.
Mõõdetase muutusi hemodünaamilises reaktsioonis, mis peegeldavad psüühilisi operatsioone.
4. Magneto-entsefalograafia (MEG) - Signaalide mõõtmine induktsioonpoolidega, milles tekib aju magnetvälja tagajärjel vool,
tekitades magnetvälja SQUID-s).
Korrelatsioon näitab kuivõrd tugevasti on kaks asja vastastikku seotud on.
BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA
Igasugusele käitumuslikule ja/või tunnetuslikule protsessile on olemas neutraalne korrelaat. Seega igasugune teadus, mis pretendeerib nende protsesside uurimisele peab sisaldama endas nende struktuuride ja protsesside mõistmist. Carles Robert Darwin (1809-1882) 1859 “On The Origin of Species” raamat
Tähtis mõista, et eelnevad ideed evolutsioonist olid juba olemas (Lamarkism jt.)
Evolutsiooni põhiprintsiibid (Darwin 1859)

• Variatiivsus - populatsiooni sees on indiviidid erinevad
  
• Pärilikkus – teatud hulk omadusi kandub üle vanematelt lastele
  
• Võitlus – toimub populatsiooni sees ressursside pärast
  
• Looduslik valik – piiratud ressurssidele toimub looduslik valik
  
• Kohanemine – ellu jääb see isend , kes on kõige paremini kohanenud
  

Teooria täiustumine
Geneetika “isa“ –– Gregor Johann Mendel (1822- 1884) – geneetika põhiterminid: Genotüüp, fenotüüp, dominantne geen, retsessiivne geen jne.
Hugo de Vries; Carl Correns –– Mendeli taasavastamine 20. saj.
DNA, geenide ja pärilikkuse edasine uurimine - Francis Crick, James Watson, Maurice Hugh Frederick Wilkins– DNA biheeliks
Richard Richard “ Darwini rottveiler” Dawkins ––„The Selfish Gene (1976) ––geen, kui selektsiooni juhtiv ühik
Populaarsed fraasid geenidest :
*Inimesel ja šimpansil on 98% samu geene
*Puuviljakärbestel on 60% samu geene kui inimestel!
*BANAANIL ja inimesel on 50% samu geene!
*Pariisi elanikud ja Baghdadi elanikud jagavad 50% ulatuses geene!
Bioloogilise psühholoogia arengusuunad : Neurokeemia, Neurofarmakoloogia, neuropsühholoogia
Käitumisgeneetika – uurib geneetika roll käitumise pärilikkuses. Psüühikahäired , aga ka intelligentsus ja isiksuseomadused
Nt. “ kaksikute meetod” –– disügootsed, monosügootsed, koos või eraldi kasvavad
Evolutsioonipsühholoogia –teoreetiline suund uurib psüühikafenomenid loodusliku valiku kontekstis
Sotsiobioloogia ––teoreetiline suund uurib sotsiaalsed fenomenid loodusliku valiku kontekstis. Erinev vanemlik investeering
Inimesel on peaajunärve 12 paari, seljaajunärve 31 paari;
Elektroentsefalograafia (EEG) on aju elektriliste protsesside registreerimine kolju pinnale paigutatud elektrootidega.
Bioloogilise psühholoogia meetodite hulka kuuluvad ajukahjustusega patsientide psüühika uurimine, aju elektriliste kogupotentsiaalide mõõtmine ja moodsad ajukuvamismeetodid. Käitumise ja psüühika eelduseks on närvirakkude vaheline kommunikatsioon. Teave levib närvierutusena ühe neuroni piiridest elektrilise protsessina ja neuronite vahel virgatsaine vahendusel.
Psüühiliste funktsioonide bioloogiline olemus seisneb organismi võimes tunnetada keskkonna iseärasusi, häälestada end nendele ja muuta oma käitumist vastavalt nendele tingimustele.
Ajukoor juhib ja reguleerib kogu närvisüsteemi, kogu organismi kõikide elundite tööd ning kooskõlastab tegevust
Närvisüsteemi (NS) eriosade peamine ül organismi erinevate osade talitluse kordineerim ja liitm ühtseks tervikuks
Närvisüsteem toimib tervikuna , kuid tinglikult on ta jaotatav kaheks põhiliseks osaks:

• kesknärvisüsteem (KNS): aju ja seljaaju (
  

KNS on peamine:
info töötlemise, organismi adekvaatse vastusreaktsiooni väljatöötamise ja algatamise ning vaimse tegevuse keskus;
vaimne tegevus (mõtted, emotsioonid , teadvus) ei ole käsitatav automaatse vastureaktsioonina saabunud infole.

• perifeerne närvisüsteem (PNS): närvid ja ganglionid.
  

PNS peamised ülesanded on: varustada KNS-i infoga nii sise- kui väliskeskkonnast ja edastada KNS-i “käsud” efektorganitele.
PNS jaguneb:
1.aferentne e sensoorne osa - peamiseks ülesandeks on informatsiooni suunamine aktsioonipotentsiaalide näol retseptoritelt
2. eferentne e motoorne osa - peamiseks funktsiooniks on aktsioonipotentsiaalide juhtimine KNS-st skeletilihastele
PNS eferentne e motoorne osa jaguneb:
1.somaatiliseks motoorseks närvisüsteemiks
2.autonoomseks e vegetatiivseks närvisüsteemiks - suunab aktsioonipotentsiaale KNS-st silelihastele, südamelihasele, näärmetele
Autonoomne närvisüsteem jaguneb:
1. sümpaatiliseks närvisüsteemiks - avaldab troofilist mõju siseelundite talitlusele. See süsteem on tahtele allumatu.
2.parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. - avaldab siseelunditele funktsionaalset mõju, viib organismi rahulolekusse, taastades selle varusid ja tasakaalu.
Neuron on närvirakk, mis juhib impulsse, mille läbi toimub NS funktsioneerimine . Puhkepotentsiaal 70 mV.
Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke ning neuronite jätketest moodustuvad juhteteed. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Dendriidid on lühikesed, enamasti tugevasti hargnevad jätked; dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suunavad elektrilisi signaale närviraku keha suunas.
Akson on närviraku ühtlase diameetriga kõige pikem jätke, ulatusega mõni mm kuni 1 m. Akson juhib elektrilisi impulsse raku kehast presünaptiliste terminaalide suunas. Närviimpulss kujutab endast suure kiirusega piki närvikiudusid edastatavat aktsioonipotentsiaalide lainet. Närviimpulss on informatsiooni edastamise kõige kiirem viis inimese organismis.
Sünaps on ühenduslüli rakkude vahel, mille kaudu aktsioonipotentsiaale edastatakse.
Erutus on närviraku tööseisund, mis vallandab reaktsiooni. Pidurdus on puhkeseisund, mis vastava reaktsiooni peatab.
Tingimatud refleksid on sünnipärased vastureaktsioonid, mida pole vaja õppida (imemine, neelamine, seksuaalsed toimingud )
mustaine Tingitud refleksid on niisugused vastureaktsioonid, mis on kujunenud ümbritseva keskkonna toimel. (teadmised,
KNS: tagaaju - asub pupillirefleksi keskus
piklikaju – autonoomsed funktsioonid (reguleerib hingamiselundite, südame ja veresoonkonna talitlust)
ajusild – info vahetamine eesaju osade ja väikeaju vahel, paiknevad une ja hingamisekeskus
väikeaju – silmaliigutused, tasakaal, liigutuste koordineerimine ja paiknemine ruumis, väikeaju poolkerad aga tahteliste liigutuste kontrolliga.
KNS: keskaju
Tectum – silmaliigutused, kuulmisega seotud refleksid jm
Tegmentum – punatuum (käeliigutused, roomamine), dopamiinergilised juhtteed,
KNS: otsaaju (sagarad) kõige paremini arenenud ajuosa
Frontaal e otsmikusagar –tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine
Parietaal e kiirusagar – sensoorse informatsiooni töötlus, vahendam, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine
Temoporaal e oimusagar – auditoorne korteks, keel, emotsioonid, lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlem, mälu, otsustam
Oktsipitaal e kuklasagar -. Nägemine, visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine.
KNS: eesaju
Limbiline süsteem (mandelkeha) – motivatsiooniga seotud käitumised, mälu, emotsioonid
Talamus – vahendab kogu sensoorset infot (v.a. haistmine),
hüpotaalamus - reguleerib temp, nälg , janu, seksuaalkäitumine, hormonaalne regulatsioon . Kahjustuse korral koomaseisund.
. *Vasak aju – kõne, matem, parem käsi, teadus, kirjutam ja keel, ül lahendam.
*Parem aju – loovus , kujundite äratundm, vasak käsi, kauguse määram, muusikalised võimed, kujutlusvõime
Neurotransmitteri toime

• NT sünteesitakse ensüümide abil, säilitatakse vesiilikutes
  
• NT lekke neutraliseerivad ensüümid
  
• Aktsioonipotentsiaal vabastab NT sünaptilisse pilusse
  
• Presünaptilised retseptorid peatavad NT edasise vabanemise
  
• NT kinnitub postsünaptilisele retseptorile
  

1. Aminohapped : GABA ja Glutamaat – peamised KNS aktiveerivad NT
2. Monoamiinid:
Dopamiin – tujuga, sõltuvus käitumine
Serotoniin – meeleolu, depressioon
Adrenaliin - Noradrenaliin - meeleolu
3. Atsetüülkoliin : - ANS valdav NT
4. Neuropeptiidid: Endofriinid – heaolutunne, NPY, Enkefaliinid
5. Puriinid: ATP, Adenosiin
6. Lahustuvad gaasid: *CO, *NO
ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID
Hormoone iseloomustab:

• Järk- järguline toime
  
• Muudavad tavaliselt protsessi intensiivsust / tõenäosust
  
• Vallandavad nii sisemised kui keskkondlikud tegurid
  
• Palju erinevaid efekte
  
• Üldiselt vallanduvad väikeste törtsudena
  
• Tihti mõjutatud ööpäevarütmist ja tihti mõjuvad teistele hormoonidele
  
• Osalevad ainevahetuse reguleerimises- nt. valkude, lipiidide ja SV lõhustamises
  
• Omavad erinevaid funktsioone eri liikides
  
• Mõjuvad vaid teatud rakkudele – nendele, millel on retseptor
  

Virgatsained e neurotransmitterid on keemilised ühendid, mis vabanevad tegevuspotentsiaali mõjul närvilõpmetest ja muudavad teiste rakkude talitlust, seondudes retseptoritega. Närvirakkude sõnumid naabritele võivad olla erutavad või pidurdavad . Virgatsained – atsetüülkoliin, dopamiin, serotoniin, noradrenaliin, gammaaminovõihape, glutamaat,
Hormoonid vs. Neurotransmitterid küsimus,
Aeglane (ms) vs. kiire (sek, min, h)
Kaudne (läbi vereringe) vs, otsene
Üldised vs. Spetsiifilised , lokaalsed efektid
Pikemaajalised vs. lühiajalised efektid
Hormoonid on biol aktiivsed ühendid, mille peamine ül paljurakulises organismis on erinevate rakkude talitluse koordineerim.
Kilpnäärme hormoonid stimuleerivad valkude sünteesi, NS talitlust ja avaldavad mõju kasvule. Türoksiin ja trijoodtüroksiin. Kui üleproduktsioon, siis ainevahetuse liiga kiire, kui ala-, siis aeglane. Kaltsitoniin – vähendab Ca vabanemist luustikust
kõrvalkilpnääre parathormooni, mis mõjutab eelkõige luude, neerude ja soolte talitlust ning tema toimel suureneb veres Ca sis ja tõuseb fosfaatide eritumine uriiniga.
Hüpotalamus - HPA telje osa, otseühendus hüpofüüsiga, CRF
Hüpofüüs e ajuripats juhib otseselt hüpotaalamus. On oluline endokriinnääre, mis kontrollib enamuse ülejäänud sisenõrenäärmete talitlust, HPA telje osa. Eessagar (adenohüpofüüs): HGH, ACTH, TSH, endorfiinid, ESH, LH
Tagasagar (neurohüpofüüs): vasopressiin (ADH); oksütotsiin.
Neerupealised - HPA telje osa, Adrenaliin ja noradrenaliin, Kortikosteroidid (kortisool), Testosteroon
Sugunäärmed (munandid, munasarjad): Androgeenid (testosteroon), Östrogeenid (östradiool), Gestageenid ( progesteroon )
Pankreas e kõhunääre - A- rakud – glükagoon & amüliin, B-rakud – insuliin , mis kiirendab glükoosi transporti rakkudesse ja intensiivitab glükoosi oksüdatsiooni ning tõstab ka lipiidide ja valgu sünteesi maksas . Insuliin pärsib lipolüüsi maksas ja rasvkoes. Insuliini puudumisel veresuhkru tase tõuseb üle normväärtuse (n 4,4..6,1 mmol/l) seda nim hüperglükeemiaks
Hüpoglükeemia vere liiga väike glükoosisisaldus.
Käbikeha Eritab mitmeid hormoone, mis mõjut peamiselt sugunäärmete tööd. Vabastab melatoniini, see omakorda seotud unerütmiga ja paljude muude asjadega
Harknääre e tüümus produtseerib tümosiini ja tümopoetiini. Harknäärmes muudet lümfotsüüdid T-lümfotsüütideks ja nad on võimelised hävitama organismi sattunud mikroobe või võõrkudedega seotud antigeene.
NARKOOTIKUMIDEST
Uimastid on KNS mõjutavad ained, mis muudavad inimese meeleolu, tajumist ja käitumist.
Jagunevad toime järgi:

• Depressandid e rahustava toimega ained ( alkohol , rahustid, opioidid) – tekitavad eurfooriat, kuid kahjustavad motoorseid reaktsioone, pikendavad reaktsiooniaega ja alandavad tundlikkust.
  
• Stimulandid e ergutavad ained ( kokaiin , nikotiin , ecstasy , kofeiin ) – stimuleerivad KNS ning tõstavad see kaudu südamelöökide sagedust, vererõhku ja lihaspinget. Ainete manustamisel paraneb tähelepanuvõime, kuid reaktsioonid aeglustuvad.
  
• Hallutsinogeenid e meelepetteid esile kutsuvad ained (LSD, PCP) – on ained, mis muudavad taju ja kutsuvad esile hallutsinatsioone.
  

Agonist – aine, mis seondub retseptoritele ja vallandab reaktsioone. Antagonist – blokeerib retseptori
Partial agonist – tekib ainult osaline reaktsioon . Inverse agonist – tekitab vastupidise reaktsiooni
Taluvuse ehk tolerantsuse tõus uimasti suhtes on olukord, kus uimasti esialgsed annused ei anna subjektiivset rahuldustunnet ega kõrvalda võõrutusnähte.
Uimasti toime möödumisel või tarvitamise katkestamisel tekivad võõrutusnähud, mis kaovad uimasti järjekordsel manustamisel.
Psüühiline sõltuvus – e. iha on vastupandamatu tung seda iha rahuldavat ainet hankida ja kasutada.
Füüsiline sõltuvus – on tegelikult organismi kohanemine uimasti olemasoluga
Alkohol
Rakutasandil depressant – tõstab GABA retseptorite afiinsust. Inhibeerib NMDA (glutamaadi) retseptorit ja Ca 2+ iooni sisenemist läbi pingest reguleeritud kanalite, efekt tajutud enesekontrollivajadusele, efekt intellektuaalsele ja motoorsele sooritusele, tajule. Kroonilisel tarbimisel pöördumatud NS kahjustused, kahjulik mõju maksale, ainevahetusele, loote arengule
Opioidid:
looduslikud - morfiin ja kodeiin
poolsünteetilised – heroiin
sünteetilised – metadoon (võõrutusravim
morfiin ja heroiin, mü-retseptorid jt. endogeensete endorfiinide retseptorid (presünaptilised), analgeesia, eufooria, respiratoorne depressioon, köharefleks, kitsenenud pupillid.
Stimulandid:
1.amfetamiin ja metamfetamiin , ecstasy jne. - lokomotoorne stimulatsioon , eufooria, kindel käitumismuster, anoreksia , vabastavad monoamiine närviterminalist, mõjud – doping, „kuumarabandus“ ja „sada muud probleemi“.
2.kokaiin - blokeerib dopamiini ja (noradrenaliini) tagasihaarde, sarnased efektid amfetamiinidele, ent lühemad. kuhjuv kahjulik mõju veresoonkonnale, väga kahjulik lootele , peamine probleem – sõltuvus
3.nikotiin - atsetüülkoliini retseptoritele agonist, pärast retseptorite arv tõuseb inhibeerivad efektid selgroo tasandil, aktiveerivad peaaju tasandil, väga sõltuvust tekitav 2-3 nädalased füüsilised ärajäämanähud, ent psühholoogilised ?
Lühenenud eluiga – vähk , südame- ja vaskulaarhaigused, krooniline bronhiit, efektid raseduse ajal
Hallutsinogeenid - Võimaldavad kogeda subjektiivselt uusi tajuelamusi
Naturaalsed – psilotsübiin, meskaliin
Sünteetilised – LSD, DTM, PCP
Lüsergiinhappe dietüülamiid (LSD) – serotiiniretseptorite agonist
Fentsüklidiin (PCP) – NMDA retseptorite antagonist
Dimetüültrüptamiin (DMT) – tulnukad ja värki
Kanep
TCH
Mistahes tegevust ega tunnetust ei saa vaadelda bioloogilistest protsessidest eraldiseisvana. KNS stimulandid on ergutava toimega uimastid.
MOTIVATSIOON
Motivatsiooniks nim. vajadust või soovi, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole.
Motivatsioon iseloomustab tegevuse intensiivsust ja suunda. Motivatsiooni eesmärk on tegevuse algatam ja energiseerimine.
Bioloogiline motivatsioon – arvukate inimtegevuste eesmärgiks on otseselt kehaliste vajaduste rahuldamine. Need kehalised ehk bioloogilised vajadused tekitavad bioloogilisi motiive . Bioloogilised vajadused aitavad organismi kaitsta ja säilitada.
Kultuuriline motivatsioon – kultuurist ajendatud vajadused: 1. arengumotivatsioon – on arengu kogum iseenda võimete, oskuste ja iseenese ning oma suhete paremaks muutmiseks. 2. sotsiaal-kultuuriline motivatsioon – paljude sotsiaalsete vajaduste seast on tähtsaimad armastuse-, eneseohverduse-, teiste tunnetele kaasaelamise e. empaatia -, usaldusväärsete ja püsivate suhete olemasolu e. kiindumuse-ning mitmesugustesse inimkooslustesse kuulumise vajadus.
Füsioloogilised tarbed ja nende regulatsioon: vee-, toidu-, une-, seksuaalvajadus jne. Ühed stiimulid tekitavad aistingu ja teised stiimulid teatavad, millal lõpetada.
Eesmärk on tegelik või kujuteldav objekt või seisund, mille saavutamise nimel tegutsetakse.
Tegevus on mingile objektile suunatud sihipärane aktiivsus.
Aktivatsioonitasemeks nim närvisüsteemi ja psüühiliste funktsioonide mobiliseerituse määra.
Arengumotivatsioon on püüdluste kogum iseenda võimete, oskuste ja iseenese ning oma suhete paremaks muutumiseks.
Saavutusvajadus on hetkel tajutava või tulevikus prognoositava tunnustuse ebapiisavus või puudumine.
sisemine motivatsioon - On määratud indiviidi sisemisest soovist ja uudishimust sportlikus keskkonnas väljakutseid vastu võtta.
Tähendab iseendaga võistlemist ja soovi areneda, sõit on sellega kaasnev boonus.

• Peegeldab sportlase soovi spordiga tegeleda selle pärast, et sport on tema jaoks iseenesest nauditav tegevus, pakub lõbu, annab hea enesetunde.
  
• On seotud suurema naudinguga, spordimeisterlikkusega
  
• Vähem ärevust
  
• Väljalangemise tõenäosus väiksem
  

Sisemiselt motiveeritud otsivad elamusi. Tajuvad võisteldes vähem survet, keskenduvad tegevusele, mitte tagajärjele.
väline motivatsioon - peegeldab spordiga tegelemist väliste tegurite mõjul
sport kui vahend millegi positiivse saavutamiseks – tunnustus, sõbrad
sport kui vahend millestki negatiivsest hoidumiseks – haigused, karistus
seotus suurema ärevusega
väljalangemise tõenäosus suurem
Väliselt motiveeritud otsivad tunnustust ja tasu.
Saavutusmotivatsioon – võistlemine iseendaga ja võistluslikkus – käitumine sotsiaalse hinnangu olukorras. Iseloomustab inimese pingutust ül toime tulla, täislikkust saavutada, takistusi ületada, teistest parem olla ja andekuse üle uhkust tunda. Motivatsiooni saab tõsta positiivse mõtlemisega ja mot on kaasasündinus. Motivatsioon avaldub tegevuses. Tegevuse käivitavad vajadused ja motiivid, ent vajaduste rahuldamine ning motiivide teokstegemine on võimalik ainult eesmärkide olemasolu.
Autonoomse närvisüsteemi kaudu toimub siseelundite, sisenõrenäärmete, südame ja veresoonte talitluse reguleerimine. See süsteem on tahtele allumatu. Jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks. Sümpaatiline NS aktiveerub ohu- ja stressisituatsioonis, kasutades energiat ja teisi keharessursse. Parasümpaatiline NS viib organismi rahulolekusse, taastades selle varusid ja tasakaalu.
Emotsiooni komponendid:1.Eelnev sündmus 2. füsioloogiline reaktsioon 3. regulatsioon 4. emotsioon
Põhiemotsioonid: Paul Ekmani 6 põhiemotsiooni – hirm, kurbus, rõõm, viha, vastikus ja üllatus. Hiljem on lisandunud veel põlgus.
Emotsioonid ja aju: Nüüdisajal peetakse emotsioonide tekkimisel oluliseks eelkõige aju limbilist süsteemi ning selle mõju autonoomsele närvisüsteemile. Positiivsete e. meeldivate emotsioonide töötlus leiab aset eelkõige aju vasakus poolkeras. Negatiivsete emotsioonide töötlus aga aju paremas poolkeras.
Emotsiooniteooriad:
1.Psühhofüsioloogilised käsitlused – James-Lange teooria kohaselt viivad kehalised muutused emotsiooni kogemiseni.
Cannon-Bardi teooria rõhutab emotsioonide kujunemisel aju tähtsust.
2.Kognitiivne käsitlus – Schachter-Singeri teoorias eristatakse emotsioone füsioloogilise aktivatsiooni märgistuste põhjal.
Vajadused panevad inimese aktiivselt tegutsema, mõjutavad inimese tundmusi, mõtlemist ja tahet.
Bioloogilised vajadused – on põhimõtteliselt sünnipärased, arenevad elu jooksul)
Sotsiaalsed vajadused – kujunevad inimese elu vältel ühiskonna mõjude tulemusena. (tunnetusvajadus)
A.Maslovi vajaduste hierarhia:

• füsioloogilised põhivajadused (nälg, janu, jne)
  
• turvalisusvajadus (vajadus tunda end kindlalt turvaliselt)
  
• armastus- ja kuuluvusvajadus (vajadus tegutseda koos teistega ja kuuluda kellelegi)
  
• sotsiaalsete tunnete vajadus (vajadus tegutseda tulemusrikkalt ja saada tunnustust)
  
• intellektuaalsed vajadused (vajadus uurida, teada ja aru saada)
  
• esteetilised vajadused (vajadus luua ja tajuda ilu)
  
• eneseaktualiseerimise vajadused (oma eelduste arendam ja energiavarude kasutam)
  

Eneseteostuse mõõdikuks on „ peak experience
Vajaduste teooriad:
1) ERG teooria
2) 2-faktori teooria (Frederick Irving Herzberg) – Hügieenifaktorid; Motivatsioonifaktorid
3).Motivatsiooni teooriad…
1. Aktivatsiooniteooria – üritatakse mõista motivatsiooni ja aju füsioloogia vahelisi seoseid.
2. Humanistlik motivatsiooniteooria – üritab ühtsesse süsteemi viia inimese bioloogilised ja sotsiaalsed vajadused.
3. Kognitiivne lähenemine – küsitakse, et millised on need mõtlemisprotsessid, mis moodustavad inimese käitumise aluse. Saavutusvajadus – seostub sooviga teha kõike võimalikult hästi.
4).Instinktide teooriad
5).Kognitiivsed teooriad
6)Õppimise teooriad:
Biheivoristlik – käitumisse puutuv, lähenemine, milles teadusliku psühholoogia uurimisobjektiks tunnistatakse ainult otseselt jälgitav väline käitumine.
Kognitiivsed – üldpõhimõtteks on, et inimest käsitletakse olendina, kes kogub teadmisi ja kasut neid enda huvides.
Õppimine on uute kogemuste omandamise protsess, mis on edasise käitumise korraldamise aluseks. Informatsiooni lisamine mällu, mis võimaldab välise ja sisemise tegevuse püsivaid muutusi. Kohanemine ümbritsevate elutingimustega
7).Isiksusega seotud teooriad
Isiksus on omaduste ja kalduvuste stabiilne kogum, mis määrab ära need inimeste sarnasused ja erinevused psühholoogilises funktsioonides, mis on ajaliselt püsivad ja mis ei ole mõistetavad üksnes sotsiaalsete ja bioloogiliste hetkemõjude tulemusena.
Isiksuse aluseks on niihästi geneetilised kui ka keskkonnast tulenevad tegurid.
Sigmund Freudi psühhoanalüütiline teooria: kõik inimesed kogevad teadvustamata konflikte, mis saavad alguse lapsepõlvest.
Eristas 3 alasüsteemi: 1) Id (miski) – inimese kõige primitiivsemad reaktsioonid, mille eesmärgiks on kohene bioloogiliste vajaduste rahuldamine iga hinna eest. 2)Ego (mina) – inimese reaktsioonid, mis püüavad ühendada Idi naudingute janu reaalsuse nõudmistega. 3) Superego (ülimina) – reaktsioonide muster, mis tekib Ego seest ning kujutab endast ühiskonna reegleid, hakkab Egot kontrollima, tekitades süütunnet normide rikkumisel
Isiksusjoonte teooriad

Isiksuse jooned on omadused, mis määratlevad erinevusi inimeste soovides ja tunnetes ning viisid, kuidas oma soove ja tundeid väljendatakse.

2 Isiksusejooned on püsivad ajas ja erinevas situatsioonides . Käitumine sõltub isiksusest ja keskkonnast.
Temperatuur
Temperatuuri puhul alati arvestada kuidas, kus ja kellel mõõdetud 36.0-36.9 –normaalne aksillaar e. kaenlaalune temperatuur (täiskasvanud inimestel). Temp > 32.2 deg C = soorituslangus 15%. Temp Temperatuur -regulatsioon
Hüpotalamus –(peaaegu) kontaktis verega, eesmine osa –jahutamine, tagumine osa –kehatemp. tõstmine
Selgroog,
Ajutüvi
Miks me vajame toitu? (Franken 2002) Et saada energiat. Et saada toitaineid. Et eritada mürke/jääkaineid.
Toit = energia: Glükoos –glükogeen –glükoos, Insuliin – Beta -rakud pankreases
Tüüp 1 diabeet –insuliini puudumine. Tüüp 2 diabeet –insuliini resistentsus
Mürkide kaitse
Bioloogiline: lõhn & maitse / refleksid (brokkoli!)
Õpitud ja Tunnetuslik (tervisekäitumine!). Nälg-isu-täiskõhutunne
Toidu valik
Kaasasündinud eelistus rasvasele ja magusale(Rozin 1996)
Lisandub õpitud soolase eelistus
Rämpstoit
Kehakaaluregulatsioon: Insuliin ja leptiin– hormoon adipoossest koest. Mõlemad aktiveerivad neuroneid hüpotalamuses
Neuropeptiid Y –suurendab
Nälg ja aju..
Kahjustus lateraalses hüpotalamuses = afaagia rottidel (Anand, Brobeck 1951)
Ventromediaalne hüpotalamus –täiskõhutunde keskus? –kahjustusega loomad söövad rohkem eineid
Seks ja seksuaalkäitumine...
Ühes ejakulatsioonis 500 miljoni naise jaoks spermatosoide, Munarakke palju vähem
Naistest Menstruaaltsükkel ca 28 päeva: Follikulaarfaas, Ovulatsioonifaas, Luteaalfaas
Maters ja Jonson 1966: 1.Erutusfaas, 2.Platoofaas, 3.Orgasmi faas, 4.Lahenduse faas
Veel hormoonidest...
Androgeenid –östrogeenid: 10:1 suhe
Meestel hüpotalamuse mediaalne preoptiline ala: GTRH
Naistel ventromediaalne hüpotalamus: GRTH
Meestel luteiniseeriv hormoon vallandab testosterooni Leydigi rakkude kaudu
Naistel kontrollib ovulatsiooni
Meestel folliikuleid-stimuleeriv hormoon: sperma tootmine
Naistel: munarakkude ovulatsiooniks ette valmistamine
Armumisest
Evolutsioon on andnud meile armastuse, mis on teiseks mehhanismiks , mis aitab keskenduda ühele partnerile, kellega korduvalt seksuaalvahekorras olla? Fenüületüülalaniini kontsentratsioon kehas hakkab kahe-kolme aasta pärast peale maksimumi alanema. Küsitava paralleelina tuuakse fakt, et 62-s erinevas kultuuris on lahutuste sageduse maksimum neljandal abieluaastal.
Esialgsed veetluse aastad asenduvad paljude jaoks siiski kiindumuse-ja rahulolu aastatega,
Korrelatsioon iseloomustab kahe muutuja vahelises seose tugevast ja suunda. Ei näita seose põhjuslikkust.
Isiksus on omavahel interaktiveeruvate omaduste kogum, inimese käitumise mõistmiseks tuleb teda vaadelda tervikuna. Isiksuse uurimine rõhutab nii inimeste vahelisi sarnasusi ja erinevusi.
Võrdsuse teooria... (Adams 1963) - Võrdsuse ja aususe põhimõte:
-kui pole, siis mot. Langeb kompensatsioon
-kui on rohkem siis süümepiinad
Mis on eesmärgid?
Objektiivsed eesmärgid keskenduvad teatud ülesande taseme saavutamisele , tavaliselt kindla aja jooksul.
Subjektiivsed eesmärgid on üldised väited oma kavatsuste kohta, pole mõõdetavad. Eesmärk on peamine motivaator, pühendumus on oluline.
Eesmärkide tüübid: - Pikaajalised ja lühiajalised.
1. Tagajärgeesmärkide all mõistet võistlustulemusi. Tagajärg on otseses sõltuvuses esinemiseesmärkidele keskendumisel võistlustel.
2. Esinemiseesmärkide alla kuuluvad spordialade tehnikaelementide, taktikalised oskused ja kehalised võimed ning kognitiivsete võimete tase.
3. tegevuseesmärgid on tehnikaelementide, taktikaliste oskuste ning keh võimete ja kognitiivsete võimete koostisosad, mille arendamisega tegeldakse treeningul. Eesmärkide struktuuri kui terviku rakendam tähendab keskendumist mitte tagajärgeesmärkidele, vaid esinemiseesmärkide täitmisele võistlustel.
Eesmärgid…
• … suunavad tähelepanu olulistele sooritatavate oskuste elementidele.
• …mobiliseerivad sooritaja pingutust.
• … suurendavad sooritaja püsivust.
• … soodustavad uute õppimise strateegiate väljaarendamist
Eesmärkide püstitamise põhimõtted
• Sea spetsiifilisi eesmärke.
• Sea keskmise raskusega, kuid realistlikke eesmärke.
• Sea pikaajalised ja lühiajalised eesmärgid.
• Sea soorituseesmärke, protsessieesmärke ja tulemuseesmärke.
• Sea treeningueesmärke ja võistluse-eesmärke.
• Märgi eesmärgid üles.
• Tööta välja ja arenda eesmärkide saavutamise strateegiaid.
• Arvesta sportlase isiksust ja motivatsiooni.
• Soodusta sportlase eesmärkide omaksvõtmist.
• Paku toetust eesmärkidele.
• Paku eesmärkidega seoses hinnangut ja tagasisidet.
Tulemuse eesmärgi orientatsioon keskendub võrdlustele teistega – EGO-le orienteeritud motivatsioon: enese ja teiste võrdlem, normide täitm, teistest parem olemine. Need sportlased püüavad olla teistest paremad või püüavad vältida ebaõnnestumisi.
Usuvad, et võimed tagavad edu. Kasutavad emotsioone stressiga toime tulekuks – räägivad oma tunnetest.
Ülesande eesmärgi orientatsioon keskendub oma varasema soorituse suhtes paranemisele – motivatsioon: oskuste õppim, väljakutsetele vastam, enesearendam. Need sportlased on tegevusest sisemiselt enam huvitaud, pingutavad rohkem ja kestvamalt.
Usuvad, et pingutus toob edu. Kasutavad stressiga toimetulekuks probleemlahendust..
Enesetõhusus nim. indiviidi subjektiivseid uskumusi oma võimete ja oskuste kohta, mis ei pruugi peegelduda objektiivseid võimeid ja oskusi.

• Kui sportlasel on objektiivselt eeldused hea soorituse tegemiseks, siis kõrge enesetõhusus parandab sooritust,
  

madal enesetõhusus aga takistab võimete ja oskuste realiseerimist.
2.Enesetõhusus määrab ära sportlase valikud (soovi treenida) ja pingutuse määra, millise koormusega ja kui püsivalt treenitakse. Kõrge enesetõhususega sportlased on püsivamad ja pingutavad rohkem.
3.Enesetõhusus määrab ära sportlase eesmärgid – suurema enesetõhususega sportlased seavad endale väljakutsuvamaid eesmärke.
Enesetõhususe tõstmine:

• sooritusvõimete parandam – edu kogemise parandamise võimalus
  
• asendav kogemus – mudel peaks olema õppija sarnane
  
• veenmine – veenja peab olema usaldusväärne ja ül peab olema realistlik
  
• füsioloogiline seisund – füsioloogilise erutuse tõlgendamine valmisoleku märgina
  

Agressiivsus on selline käitumine, mis on suunatud teise elusolendi kahjustamisele ja vigastamisele.
Instrumentaalne agressiivsus on agressiivne käitumine, mille eesmärgiks on mitteagressiivsete eesmärkide saavutamine – on tööriistaks sportliku tulemuse saavutamiseks.
Agressiivsuse instinkti teooria – agressiivsus on instinktiivne, koguneb indiviidi sees ning tekib vajadus seda mitmel moel vabastada. Agr käitumine ei vähenda agressiivsust. Agr käitumine on teatud olukorras lubatav (pallimängud). Agr avaldumine sõltub keskkonnast. Agr käitumine kahjustab grupi tegevust, tekivad vigastused, karistused, võistluskeelud jne.
Frustratsiooni-agressiooni hüpotees – kui takistada inimese eesmärgipärast käitumist, tekib frustratsioon, mis tekitab agressiivsuse tungi inimese vastu (suurenenud ärevus >sotsiaalne õpitus >agr käitumine avaldub).
TEADVUSE SEISUNDITEST
Teadvuse seisundid – uni, ärkvelolek, kooma jne. Need võivad muutuda, neid saab mõjutada.
Teadvus (Valentine 1992) – teadlikkus iseendast ja oma keskkonnast. Kõige selgemalt iseloomustab sellist teadlikkust ärkvelolekuteadvus – kui oleme ärkvel ja piisavalt erksad ning tajume ennast ja keskkonda.
Suure ajukahjustuse korral säilitatakse teadvus – talamus.
Teadvus (Block 1995):

• Fenomenaalne teadvus
  
• Juurdepääsetav teadvus
  

Teadvus ja modaalsus on tihedalt seotud.
Mis on platseebo ?

• “Võlts” ravim , mida kasutatakse kliinilises olukorras, et patsiendile meele järgi olla
  
• … või et kindlaks teha reaalse ravimi omadusi
  

Üldiselt siis see osa raviefektist, mille võib kirjutada ps võib kirjutada psühholoogilise, mitte otsese füsioloogilise mehhanismi arvele.
Aktiivne platseebo ––kopeerib rohu kõrvaltoimeid ent mitte arvatavat ravitoimet
Platseebo jõud!
Pikka aega arvati, et paltseebo rahustab patsienti , ent sellel pole raviefekti. 60 ndatel, kui levis topeltpime katseplaan ravimite testimiseks sai ka selgeks platseebo tegelik mõju. Viimasel ajal on sellest mõjust kaheldud.
Näiteid erinevatest efektidest:

• platseebo ja aktiivsed valuvaigistid on mõjusamad, kui neid esitatakse tuntud kaubamärgi nime all
  
• platseebo süst on tõhusam kui tablett
  
• sinisel tabletil on depressiivne ja punasel tabletil stimuleeriv mõju
  
• parimad valuvaigistid on punased, mitte valged või sinised
  
• sinisel uinutitabletil on kiirem mõju kui oranžil
  
• platseebo efektiivsus sõltub ka doosist
  

Kuidas seletatakse?
Kaks peamist hüpoteesi: klassikalise tingimise teooria ja oodatava reaktsiooni teooria.

Klassikalise tingimine: raviefekt on tingimatu stiimul, ravi meetod – tablett on tingitud stiimul

oodatava reaktsiooni teooria: patsient eeldab, et tal hakkab parem, ta raporteerib paranemist. Võibolla isegi tunneb ennast paremini
Dissotsiatiivne identiteedihäire - ?
Keha rütmid:

• Tsirkadiaansed
  
• Infradiaadsed
  
• ultradiaadsed
  

Une-ärkveloleku tsükkel – seotud teiste tsirkadiaadsete rütmidega

• suprakiasmaatilised tuumad hüpotalamuses
  
• seotud optilise närviga
  
• seotud hüpofüüsi ja teoste hüpotalamuse osadega
  
• seotud käbikehaga- melatoniini vabanemine
  

Retikulaarformatsioon reguleerib une ja ärkveloleku tsükleid. Retikulaarformats rakkude vigastused võivad põhjustada kooma.
Freud eristas unenägudel manifestset (seotud päevaste sündmustega) ja latentset sisu.
ida suunas 1 päev 1 ajatsooni kohta.
Uni – algab tavaliselt aeglase unega. Esimeses staadiumis valdab inimest unisus , kerge une staadium kestab umbes 2 min. siis jõutakse ligi 20 minutiks teise ehk uinumise astmesse. Seejärel läbitakse kiiresti 3. aste ja jõutakse neljandasse – deltaune ehk sügava une staadiumi. Järgneb kiire ehk paradoksaalse une seisund. REM-une faasis nähakse tavaliselt unenägusid ja on tähtis roll keskendumisvõime taastumisel ja ajutundlikkuse säilitamisel. Kõige olulisemad delta - ja kiireuni.
EEG – abil registreeritavate elektrilainete iseloomu alusel eristatakse kaht uneseisundit – aeglast ja kiiret und.
EMG, EOG
Une faasid

• 1e. N 1 – alfalainete kadumine
  
• 2 e N2 – 45 – 55%; K- kompleksid
  
• 3 e. N3 – 3-8%; 40-50%- deltalaineid
  
• 4 e. N4 -
• 5 e REM e R – EEG sarnane N1, unenäod?; lihaslõtvus, silmaliigutused
  
• järjekord : 1-2-3-3-3-2-R2-3-4-3-2-R-2…, tsükkel 90 min – tavaliselt 5 tsüklit öö jooksul
  
• NB! REM ja unenäod ei ole absoluutses seoses.
  

Une regulatsioonist
Kahjustused retikulaarformatsioonis panevad loomad magama. Inimestel kahjustused ponsis võtab REM une ära.
Serotoniini antagonistid = REM ei tule
Atsetüülkoliini antagonistis =REM ei jätku
Unedeprivatsioonid

• Peter Tripp – 200 tundi ärkvel – luulud, hallutsinatsioonid
  
• Randy Gardner – 264 tundi ärkvel – paranoia, kõnehäired jne.
  
• 70% N4 ja 50% REM = tähtsad
  
• rottidel ainevahetuse kiirenemine, kaalukaotus, surm peale 19 päeva
  
• efekt immuunsüsteemile
  
• võimalikud efektid lihastele
  
• võimalikud positiivsed efektid – immuunsüsteem, depressioon, kasvajad ?
  

Psühholoogilised efektid:

• sooritus halveneb igavatel ülesannetel
  
• peale 2-3 päeva mikrounetsüklid
  

Miks on und vaja?

• Taastumise teooriad
  
• GH vabanemine une ajal
  
• Ajufunktsioonide puhkus
  
• Ultramaratoonerid
  
• Adaptataiivsed e evolutsiooniteooriad
  
• Energia säästmine
  
• Ohtude eest peitumine
  
• Meie seesmiste jõuvarude taastumiseks
  

Une ja ärkveloleku tsüklit kontrollib käbinääre.
Unenägemises…
Hüpnoos - Üldjuhul vaadeldakse hüpnoosi kui teadvuse seisundit , mida iseloomustavad tugev lõdvestumine ja äärmiselt suur vastuvõtlikkus sisendusele.
TAJU
Kõiki neid psüühilisi protsesse, mille abil inimene maailma tundma õpib, nimetatakse tunnetus- ehk kognitiivseteksprotsessideks.
Nendeks on: Aisting , Taju, Mälu, tähelepanu, Mõtlemine, Kujutlus , keel.
Aisting on kõige lihtsam tunnetusprotsess , mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikuid omadusi ja tekib siis, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. Aisting ei peegelda meile mitte eset tervikuna, vaid näitab selle üksikuid omadusi.
Inimaju tajumispiirkond on 50 bitti sekundis.
Aistingute liigid:
*väliskeskkonna asitingud:

• nägemisaisting
  
• kuulmisaisting – annab meile andmeid heli kõrguse, tugevuse ja tämbri kohta. Tähtis koht kõnesuhtlemises.
  
• Haistmisaistingud – tekivad siis, kui õhus lendavad aineosakesed mõjuvad ninakoopas olevatele haistmisrakkudele. Lõhnade nimetused on seotud mingi objekti või protsessiga.
  
• Maitsmisaistingud – kutsub esile süljes lahustunud ainete mõju maitsmisrakkudele, mis asuvad keele pinnal (magus, hapu, soolane , kibe)
  
• Temperatuuri-, puudutuse-, liigutus-, tasakaalu-, valu- ja orgaanilised aistingud .
  

*sisekeskkonna aistingud.
Aistingud tekivad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on närvisüsteemi osa, mis võtab vastu nii väliskeskkonnast kui ka organismist tulevaid ärritusi ning milles toimub nende analüüs ja süntees.
Ärrituse minimaalne suurus, mis on vajalik aistingu tekkimiseks, on aistingu absoluutne lävi . Selle suurust iseloomustab absoluutne tundlikkus ehk võime reageerida minimaalsele ärritusele. Mida madalam on lävi, seda suurem on tundlikkus – need suurused on omavahel pöördvõrdelises seoses. Kõige väiksemat erinevust ärritajate vahel, mida inimene märkab, nim eristusläveks.
Adaptatsioon (kohanemine) on tundlikkuse muutumine mingi ärritaja toimel.
Kompensatsiooni ehk asendamise seaduspärasus seisneb selles, et mingi aistinguliigi puudumise või nõrkuse puhul arenevad teised aistinguliigid rohkem ja korvavad puuduvat.
Sünteesia on meeleelundile iseloomuliku aistingu või kujutluse tekkimine teise meeleelundi ärritamisel.
käivitis
Tähelepanu ja soorituspiirangud
Tähelepanu on valiku protsess antud hetkel tajutavate stiimulite hulgast, mis võimaldab teadvustada ainult osa stiimulist.
Tsentraalse mahu teooriad - Teatud tsentraalne piiratud maht (TP, pingutus). Sooritusvõime sõltub nõudmistest ja ressurssidest.
Suunatud tähelepanu – tähelepanu juhtimine ühele stiimulile
Varjutamine - Avastatakse mittejälgitava stiimuli füüsilisi omadusi (sugu, instrument ), ei avastata emantilisi omadusi (võõrkeel, kordamist). Sõltub olulisusest ja tuntusest
Kokteilipeo fenomen (Cherry, 1953): tähelepanu suunamine stiimuli füüsiliste omaduste alusel (sugu, hääle intensiivsus, asukoht).
Tajumise lõpp- produkt on tajukujund ehk mõtestatud arusaam vastuvõetud energiast. Tajul on nii absoluutsed kui ka suhtelised piirid. Absoluutsed piirid tähendavad stiimulite kõige suuremaid või väiksemaid tajutavaid väärtusi, suhtelised piirid aga stiimuli väärtuste minimaalsemaid muutusi, mida tajusüsteem on võimeline märkama. Inimene ei taju enamasti absoluutseid suurusi, vaid eelkõige suuruste omavahelisis suhteid.
1. Filtri teooria (Broadbent, 1958):
1. Samal ajal esitatud stiimulid sensoorsesse puhvrisse
2.Füüsiliste omaduste alusel üks läbib filtri.
3.Lühiajalise mälu maht piiratud.
2. Nõrgenemise teooria (Treisman, 1964): Informatsioon, millele TP ei pöörata, nõrgeneb. Töötlus: 1). füüsilised omadused, 2). tähendus.
3. Hilise selektsiooni teooria (Deutsch &Deutsch, 1963): Kõiki stiimuleid töödeldakse mingil määral, kõige olulisem määrab vastuse
4. Tsentraalse mahu teooria – sooritusvõime sõltub nõudmistest ja ressurssidest.
Jagatud tähelepanu – tähelepanu juhtimine mitmele stiimulile.
Taju on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemeid ja nähtuseid terviklikult ning koosneb aistingutest. Tajule avaldavad mõju nii tundmused kui ka mõtlemine. Üheks taju iseärasuseks on tema konstantsus ehk muutumatus (valget lund tajume ikka valgena). Tajul on valim iseloom- inimesed võivad ühte ja sama objekti tajuda erinevalt sõltuvalt vanusest , soost ja elukutsest. Taju tekib silmaaktiivsuse tõttu. Taju määratlus – isikutaju, ruumitaju , liikumistaju , ajataju , tähelepanu.
Taju liigid:

• ümbritsevate objektide taju - Ümbritsevate objektide hulgast on kõige tähtsam tajuobjekt – teine inimene.
  

• Ruumitaju – annab meile kolmemõõtmelisest ruumist, näitab kaugusi ja ruumi suhteid
  
• Ajataju – peegeldab aja kulgemist , sündmuste kestust, kiirust ja järgnevust.
  
• Liikumistaju – annab meile andmeid esemete liikumise kohta üksteise ja meie suhtes. Liikumistaju tekib siis, kui kujutis liigub silma võrkkestal , olulised on silmade ja peas liigutused.
  
• nägemistaju
  

Tajukujund on vaid üks ümbritseva maailma tõlgendustest ja erinevad vaatlejad pööravad tähelepanu maailma erinevatele külgedele.
Tajukujund on keeruliste otsustuste ja arvutuste lõpptulemus, kusjuures otsustamis- ja arvutamisprotsessi ei ole inimene võimeline teadvustama.
Taju eesm on ümbritsevast maailmast tervikliku pildi või mudeli loomine, et otsustada adekvaatselt esemete ja keskkonna omaduste üle. Taju täpsus – tajutava objekti ja tajukujutuse kattuvus
Isomorfism – objekti taju hõlmab objektiga sama organisatsiooni.
Taju omadused: *Püsivus e konstantsus, *valivus e selektiivsus, *mõtestatus, *kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju.
Disparaatsus tähendab silmade erinevust ruumilisest asendist tulenevaid võrkkestakujutiste väga väikseid erinevusi vasakus ja paremas silmas.
Kui on häiritud kepikeste töö, siis nõrgeneb kohanemine pimedusega – tekib kanapimedus.
Negatiivne järelkujutis: ühe värvi vaatamisel tekitab aktiivsus vastasprotsessis
Nägemisaistingu kujunemine – valguse mõjul tekib silma võrkkesta valgustundlikes rakkudes (kepikestes ja kolvikestes) erutus, mis liigub närviimpulssidena peaaju kulasagara nägemiskeskusse, kus tekib nägemisaisting.
Silma ül. nägemise abil toimub informatsiooni edastamine väliskeskkonnast.
Valgus pääseb silma vikerkesta keskel asuva pupilli kaudu. Pupilli taga paiknev lääts teravdab kujutust. Edasi liigub valgus silma tagaosas asetsevale võrkkestale, kus tekib vaadeldavast objektist ümberpööratud kujutis. Võrkkestast väljuv nägemisnärv viib informatsiooni kulasagara nägemiskeskusesse, kus võrkkestal tekkinud pööratud kujutis tõlgendatakse õigetpidi.
Automaatne töötlus - Seletab kahe ülesande samaaegse efektiivse sooritamise võimalusi.
Kriteeriumid: väga kiire, ei vähenda teise ülesande sooritamiseks kuluvaid ressursse teadvustamata, vältimatu
Stroopi ülesanne: raskem, kui värvi nimi samas kohas kus värv, järelikult pole täiesti automaatne.
Kontrollitud vs. automaatsed protsessid Schneider & Shiffrin (1977):
Tegevuslibastused - Tahtmatult sooritatud tegevus. Tähelepanu häirumisest “mõtted eemal”
Päeviku uurimustest:
1. 40% säilitamise vead
2. 20% testimise vead
3. 18% subrutiinsed vead (järjekorra segiajamine, osa ärajätmine)
4. 11% eristamise vead
5. 5% programmi koostamise vead
laboratoorsed uuringud – frontaalsagara roll tähelapanus ja tegevuses
Tegevuslibastuse teooriad
I. Reason (1992) & Sellen, Norman (1992): kaks töörežiimi
1. Automaatne režiim – sooritust kontrollib kõige tugevam skeem. Kiire. Jäik.
2. Teadliku kontrolli režiim – sooritust kontrollib tsentraalne protsessor/tähelepanu süsteem. Veakindlam. Paindlikum. Aeglane.
II. Skeemiteooria (Sellen & Norman, 1992): Libastused: *Viga kavatsuses, *Viga skeemis , *viga aktivatsioonis, *Viga
Nägemistaju
Distaalne stiimul – keskkonnastiimul. Vastuvõtmine – füüsiline energia
Transduktsioon – energia muundamine. Proksimaalne stiimul – retseptori stimuleerija
Neuraalne töötlus – keskkonnastiimul. Kodeerimine – tähendus
Inimese nägemisorganiks on silm. Silma abil eristame valgust ja värvusi, esemete kuju ja suurust ning ruumis liikumist. Tähelepanu (ei ole psüühiline protsess)on valiku protsess antud hetkel tajutavate stiimulite hulgast, mis võimaldab teadvustada ainult osa stiimulitest. Seotud mõisted: Virgus, Kontsentratsioon, Valikulisus, Kontroll.
Tähelepanu – filtreerib kogu meelte kaudu tuleva info ja keskendab teadvuse mingile objektile või tegevusele. Tähelepanu jaotab tajuvälja figuuriks ja fooniks.
Tähelepanu omadused:
1.maht s.o. tähendab objektide hulka, mida tähelepanu jõuab haarata mingi aja jooksul
2. jaotavus – tähelepanu saab jaotada samaaegselt mitme objekti või tegevuse vahel, ent see võib olla edukas vaid juhul, kuid need objektid/tegevused omavahel seotud..
3. koondamise all mõeldakse tähelepanu keskendamist ühele objektile või tegevusele.
4. püsivus -inimene tajub objekti (või selle omadusi) muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud.
5. ümberlülituvus
Tähelepanu võib olla tahtmatu või tahtlik . Tahtmatu tähelepanu on sünnipärane.Tahtlik tähelepanu nõuab tahtepingutust ning kujuneb õpetuse ja kasvatuse käigus.
värvitaju – vajalik avastamiseks ja eristamiseks.
Värvitaju iseloomustab: *Värvus, *Heledus, *Küllastus
Young-Helmholtzi teooria Kolme tüüpi närvikiud” reageerivad kõige intensiivsemalt erineva lainepikkusega valgusele .
Kolvikesed :
1. Lühikesed valguslained (sinine)
2. Keskmised valguslained (roheline)
3. Pikad valguslained (punane)
Teisi värve tajutakse mitut tüüpi kolvikeste aktivatsioonil. Värvipimedus : punase-rohelise eristamine > sinise-kollase eristamine
Silma ehitus:

• Võrkkestas asuvad kolvikesed ja kepikesed – selle tagumine osa on valgusetundlik,
  
• fotoretseptorid: kepikesed – must-valge nägemine, hämaras valguses nägemiseks, liikumine,
  

kolvikesed – värvitaju, valgusärritus (puudused kolvikese töös võivad põhjustada värvipimedust)
vikerkest e iiris – silmade värv, neelab valgust; kõvakest (silma põhjas)

• pupill e silmaava - reguleerib valgusvoo tugevust
  
• lääts – koondab valgust nii, et vaadeldavast objektist tekib selge kujutis.
  

Valguse suhtes kõige tundlikumat võrkkesta keskosa nimetakse kollatähniks.
Monokulaarne nägemine on nägemiskujutise saamine ühe silma abil. Binokulaarne nägemine on nägemiskujutise saamine kahe silma abil nii, et tekib ainult üks kujutis. Nägemissüsteem algab reetinast e. võrkkestast.
Nägemiskoor:
V1 & V2 (esmased nägemisalad) – värv, orientatsioon, kuju, liikumine
V3 & V3A – kuju ja liikumine
V4 – värvitaju, orientatsioon
V5 – liikumine
MT – on spetsialiseerunud liikumistajule
Retseptiivne väli – võrkkesta ala, millele langev valgus antud neuronit aktiveerib.
Lateraalne pidurdus – naabrusneuroni pidurdav mõju David H. Hubel & Elie Wiesel (1979)
Värvirvitöötlus – Lueck et al., 1989 – PET uurimus V4 verevoolust, Aktomatopsia – värvitaju puudumine, liikumise ja kuju taju normaalne
Liikumise töötlus – Anderson et al, 1996 – MEG ja MRI uurimused V5. Akinetopsia – liikumistaju puudumine, statsionaarsete objektide taju normaalne. P - ventraalne juhtetee ; M – dorsaalne juhtetee
Tajuline organisatsioon Gestaltpsühholoogia: Koffka, Köhler & Wertheimer:
1. Prägnantz- paljudest geomeetriliselt võimalikest organisatsioonidest võetakse tajus aluseks see, millel on parim, lihtsaim ja stabiilseim kuju. Läheduse-, Sarnasuse-, Hea jätkuvuse – ja Suletuse printsiip
2. Kujundi- tausta organisatsioon – kujund tausta ees
taju täpsus – tajutava objekti ja tajukujutuse kattuvus
Nägemisillusioonid: - on moonutatud, ebaõige taju. Moonutused tekivad joonte ja kujundite omavaheliste suhete ja meie varasemate kogemuste tõttu. Ponzo illusioon , Müller -Lyeri illusioon, Horisontaal-vertikaalne illusioon, Kahe ruudu illusioon, Siseruudu illusioon
Ebbinghausi illusioon, Kuubi nurga illusioon, Trepi illusioon, Värvitriibu illusioon, Ehrensteini illusioon
Parvotsellulaarne juhtetee – peamiselt värv ja detailid. Mangotsellulaarne juhtetee – liikumine
Ümbritsevate objektide tajumisel on tähtis koht nägemistajul ja silmaliigutusel.
Skeemi aktivatsiooni mudel: Norman & Shallice (1986): täis-ja poolautomaatsed protsessid.
I Skeemide (organiseeritud plaanide) kontrollitavad täisautomaatsed protsessid
II Skeemide vaheliste konfliktide lahendamiseks poolautomaatsed (mitte tahtlikult juhitud ) protsessid
III Tähelepanu süsteemi poolt juhitud suunatud protsessid uues situatsioonis:
a. konstrueeritakse uus skeem uue käitumise kontrollimiseks
b. rakendatakse uut skeemi
c. jälgitakse vigade tegemist, hindamaks skeemi kohasust
Vastandprotsesside teooria Ewald Hering (1878): Kolme tüüpi vastandprotsessid:
1. Roheline protsess ja vastand punane protsess
2. Sinine protsess ja vastand kollane protsess
3. Valge protsess ja vastand must protsess
Punase-rohelise värvipimedus: keskmise ja pika lainepikkuse kolvikesed kahjustatud. Oponentrakud taalamuse lateraalses genikulaartuumas
Süntees: Kolme tüüpi kolvikesed signaliseerivad vastandrakke.
Näide: Lühikese lainepikkuse kolvikesed saadavad erutussignaale, pika lainepikuse kolvikesed pidurdussignaale. Kui erutussignaal suurem pidurdussignaalist, tajume vastavat värvust.
Värvi konstantsus objekti pinna värvuse tajumise suhteline sõltumatus valgustusest.
1. Kromaatiline adaptatsioon – valguse tundlikkuse vähenemine aja jooksul.
2. Tuttavus
3. Lokaalne kontrastsus –vahetu taustaga võrdlemine (kulöörikontrast).
4. Globaalne kontrastsus – kogu nägemisväljast peegelduva keskmise valgusega võrdlemine.
3.2. Ajataju peegeldab aja kulgemist, sündmuste kestust, kiirust ja järgnevust.
3.3. Liikumistaju – annab meile andmeid esemete liikumise kohta üksteise ja meie suhtes. Liikumistaju tekib siis, kui kujutis liigub silma võrkkestal, olulised on silmade ja pealiigutused.
Liikumistaju aluseks on sündmuste ajalise järgnevuse registreerimine.
I. Aeg kontaktini
1. Arvutatakse retinaalse kujutise suurenemise kiiruse alusel.
2. Binokulaarne disparaatsus
3. Tuttav suurus
II. Bioloogiline liikumine Johansson (1975) - Avaldub varases lapseeas . Mille järgi hinnatakse sugu?
1. Struktuursed märgid – õlgade laius, puusade laius, momendikese, (referentpunkt, mille umber õlad ja puusad liiguvad)
2. Dünaamilised märgid – puusade ja õlgade liikumine Kui konflikt, siis otsustatakse dünaamiliste märkide järgi.
3.4. Ruumitaju/sügavuse taju 2D > 3D – annab meile pildi kolmemõõtmelisest ruumist, näitab kaugusi ja ruumisuhteid. Eseme kaugust hindab inimene selle järgi, kui suur kujutus tekib silma võrkkestal.
Monokulaarsed märgid: *Lineaarne perspektiiv , *Tekstuuri gradient, *Suhteline paiknemine, *Varjutus, *Tuttav suurus.
*Õhuperspektiiv, *Liikumisparallaks
Binokulaarsed ja okulomotoorsed märgid:
1. Konvergentsus ( koondumine )
2. Akkomodatsioon
3. Stereonägemine:
3.1. Sisendi tunnuste identifitseerimine
3.2. Retinaalse disparaatsuse arvutamine binokulaarsete neuronite abil
Erinevate märkide kombineerimine ruumitajus: Bruno & Cutting (1988):
1. Summeerimine, kaalutud summeerimine
2. Valimine
3. Paljundamine
Suuruse konstantsus - Suuruse täpne tajumine vaatamata retinaalse kujutise suurusele
Suuruse-kauguse suhe, Objekti tuttavus
3.5. Teadvustamata taju
Alalävine taju James Vicary (1957): pop-corn & coca-cola
Subjektiivne lävi – teadlikolek
Objektiivne lävi – avastamine
Pimenägemine - V1 kahjustus: *Avastamine, *Lokaliseerimine, *Eristamine, *Liikumise tajumine. Ilmselt subkortikaalne või kiire V5
Objekti äratundmine
1. Komputatsiooniline mudel (Marr, 1982):
2. Komponentide äratundmise teooria (Biedermann, 1987, 1990):36 geooni: plokid, silindrid, sfäärid, nurgad, kiilud
Võrreldakse objekti struktuuri mudeliga
Servade muutumatud omadused:
1. Kurvatuur
2. Paralleelsus
3. Koos lõppemine
4. Sümmeetria
5. Kolineaarsus
3.6. Nägude äratundmine
Prosopagnoosa – ajukahjustuse tagajärjel tekkinud võimetus tunda ära tuttavaid nägusid, kuid tuttavaid objekte tuntakse.
Farah`i mudel:
terviklik analüüs- nägude äratundmine
osade analüüs – objekti äratundmine
Nägude äratundmine Bruce & Young:
• Strukturaalne kodeerimine
• Väljenduse analüüs
• Näoliigutuste põhine kõne analüüs
• Suunatud visuaalne töötlus
• Näo äratundmise ühikud
• Isiku identiteedi sõlmed
• Nime genereerimine
• Kognitiivne süsteem
3.7. isikutaju e sotsiaalne taju – tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist.
UURIMUSTÖÖ
Taju-tegevuse mudelid Milner ja Goodale (1995; 1998):
Nägemistaju keskseid küsimusi : kuidas valitakse välja see, millele tähelepanu pöörata? Tänu nägemissüsteemi strukturaalsetele ja funktsionaalsetele piirangutele saab ainult väga vähest hulka saabuvast informatsioonist teadvustatult töödelda – tuleb teha valik.
Leidsime, et mitme visuaalse tunnusega objekti töötlemise protsessis kallutab tegevuskavatsus nägemistähelepanu selle tunnuse suunas, mis on eelseisva tegevuse seisukohalt oluline. Kui vaja stiimulit haarata, siis on stiimuli orientatsiooni töötlus täpsem võrreldes olukorraga, kus on vaja stiimulile osutada.
Tees: tegevuskavatsus mõjutab visuaalsete tunnuste vahelist võistlust tähelepanu ressursi pärast. Mitte tähelepanu ressurssi ei jagata tunnuste vahel ümber, vaid tegevuskavatsus aktiveerib planeeritava tegevuse seisukohalt olulisema visuaalse tunnuse “koodi” ning selle tunnuse töötlus paraneb; s.t. ühe tunnuse töötlus paraneb motoorika aktiveerimise pärast, teise tunnusega ei juhtu midagi. Nägemisväljas olevad objektid võistlevad tähelepanu ressursi pärast. Põhjuseks on tähelepanu mahu piirangud. Kas tegevuskavatsus parandab käitumise seisukohalt olulise tunnuse töötlemist selle
pärast, et ta aktiveerib selle visuaalse tunnuse või leiame kinnitust tunnustevahelisele võistlusele, mis kallutab tähelepanu tegevuskavatsuse seisukohalt olulisema tunnuse suunas.
värvi üksiktunnuse otsing: -

• leia eesmärkstiimul ja osuta
  
• -leia eesmärkstiimul ja haara
  

-orientatsiooni üksiktunnuse otsing:

• -leia eesmärkstiimul ja osuta
  
• -leia eesmärkstiimul ja haara
  

Individuaalselt tasakaalustatud värvi ja orientatsiooni lävede põhjal konstrueeritud stiimulid.
Haaramise kavatsuse korral vähenes värvi töötlemise täpsus võrreldes orientatsiooni töötlemise täpsusega suure stiimulite hulga korral. Orientatsiooni töötlemise täpsus ei sõltunud tegevuskavatsusest. Seega, tegevuskavatsus kallutab tähelepanu tegevuse seisukohalt olulisema tunnuse poole. Suure stiimulite hulgaga värvi üksiktunnuse otsingu ül osutus nägemissüsteemi jaoks mitme tunnuse otsingu ül, kuna haaramise kavatsus muutis oluliseks ka ühetaoliselt orienteeritud stiimulite orientatsiooni ning seetõttu värvi töötlemise täpsus langes. Orientatsioon oli tegevuse seisukohalt võrdse tähtsusega ül sooritamiseks nii haaramise kui osutamise ülesandes. Miks ei ilmnenud efekt väikese stiimulite hulga korral? Ülesanne oli liiga kerge, et käivitada tunnuste vahelist võistlust.
Planeerimise ja kontrolli mudel Glover:
Planeerimise süsteem -

• Enne tegevuse alustamist ja tegevuse ajal
  
• Väljavalimine; otsustamine, kuidas; ajastamine
  
• Mõjutajad: eesmärgid, objekti tunnused, visuaalne kontekst, kognitiivsed protsessid
  
• Aeglane (palju infot, teadvustatud töötlus)
  

Kontrolli süsteem

• Peale planeerimist ja tegevuse ajal tagab täpsuse ja kohandamise
  
• Mõjutajad: objekti ruumilised tunnused (suurus, kuju, orientatsioon)
  
• Kiire (vähe infot, mitteteadvustatud)
  

Visuaal -motoorne ekspertsus Spordis edu saavutamise aluseks teatavad füüsilised ja psüühilised eeldused, näiteks käe-silma koordinatsioon, liigutuskiirus, närvi-lihassüsteemi efektiivsus, erialased tajuvõimed, funktsionaalsed teadmised
Harjutamise staadiumite mudelid:
_Kahestaadiumiline (Adams, 1971 )
_Kolmestaadiumiline (Anderson, 1982):

• Esimene staadium (kognitiivne treening ):
  

Sooritaja püüab omandada ülesande olemust. Rakendatakse erinevaid strateegiaid, modifitseeritakse, loobutakse. Sagedased eksimused, liigutusmuster vähekonstantne

• Teine staadium (assotsatiivne treening):
  

Oskuse täiustamine. Liigutused täpsed, terviklikud, liigutusmuster konstantne . Keskkonnastiimuleid töödeldakse efektiivselt

• Kolmas staadium (autonoomne treening):
  

Korrektse tegevuse näiliselt pingutuseta sooritamine. Liigutused suures osas automatiseerunud. Tähelepanu jagamine efektiivne
Keda ja mida uurivad ekspertsuse uurijad ?
1. Keskkonnast informatsiooni: ülesleidmist, äratundmist, hankimist, varasema teadmise/kogemusega integreerimist
2. sobiva reaktsiooni väljavalimist, esitamist .
Mann , Williams, Ward , & Janelle (2007) metaanalüüs:
Sõltumatud muutujad:
1.Vastuse täpsus – kohaste vastuste sagedus
2.Vastuse aeg – stiimuli esitusest vastuse andmiseni
3.Fiksatsioonide hulk – fiksatsioonide sagedus perioodi jooksul
4.Fiksatsioonide kestus – kahe sakaadi vaheline periood
5.Vaikne silm – sihtmärgile fikseerimise ja motoorse vastuse alustamise vaheline periood
Sõltuvad muutujad:
1. Vihjete kasutamise efektiivsus Ex vs NEx
2. Ekspertsuse aluseks olevad visuaalse otsingu strateegiad
3. Ekspertsuse variatiivsus erinevates paradigmades
Mida eksperdid algajatest paremini teevad?

• Omavad protseduurilist teadmist
  
• Omavad deklaratiivset teadmist
  
• Ekstrapoleerivad keskkonnast olulist informatsiooni
  
• Töötlevad informatsiooni
  
• Ennetavad sündmusi
  
• Ennustavad tulevikku
  
• Teevad otsuseid
  
• Suunavad tähelepanu
  
• Kasutavad vihjeid/ märke
  

Informatsioonitöötluse karakteristikud :
1. Stiimuli äratundmine (tajuline töötlemine)
Keskkonna või liigutusega seotud informatsiooni vastuvõtmine ja interpreteerimine (stiimuli avastamine ja mustrite äratundmine).
Uurimismeetodid:
a). ajaline katmine
b). ruumiline katmine
c). bioloogiline punktiliikumine
Uurimine kinnitab, et ekspertsuse aluseks spordis on oskus kasutada nägemisväljast saabuvat varajast informatsiooni,
2. Erinevate kohaste reaktsioonide valmidus (otsustamine)
Üldistus: mida suurem on stiimuli ja võimalike reaktsioonide hulk ja mida suurem on erinevus stiimuli ja reaktsiooni vahel, seda kauem võtab aega kohase reaktsiooni valik.
3. Efektori töötlemine (liigutuste efektiivsus)
Õppimise varases staadiumis reageeritakse hiljem, vea tegemise piiril, hiljem liigutuste juhtimine automatiseerub, omandatakse korrektsioonistrateegiad (Pew, 1966). Kuigi tähelepanu koormus automatiseerumisega väheneb, nõuavad liigutused alati tähelepanu. Ekspertidel langeb primaarse ülesande sooritus vähem kui algajatel ja keskpärastel.
Kokkuvõtteks:
Võrreldes algajate ja keskpärastega interpreteerivad eksperdid keskkonda täpsemalt, otsustuste kvaliteet on kõrgem,
liigutuste sooritamine efektiivsem. Seetõttu saavutavad sagedamini ja konstantsemalt oma kavatsetud eesmärgi.
ARENGUPROTSESSID: TUNNETUSLIKU ARENGU ÜLDISED TEOORIAD
KKSP.03.047 Anni Raudsepp MSc
Inimese areng hõlmab süstemaatilisi muutusi alates munaraku viljastumise hetkest kuni surmani.
Areng on protsess, mis toimub pikema aja jooksul, seda mõjutavad mitmed tegurid, k.a. toitumine, vanemlik hoolitsus, koolis käitumine ja bioloogiline kasvamine.
Küpsemine seostub teatud väljakujunemisega või täiuslikkuse saavutamisega ning võib olla nii füüsiline kui vaimne.
Inimese käitumine on pärilike tegurite ja keskkonna mõju tulemus. Vanematelt saadud pärilike tegurite kogumit nim genotüübiks. Inimese fenotüüp põhineb keskkonna ja genotüübi koosmõjul ja näitab, millised on tema seesmised ja välimised omadused.
Inimese käitumist mõjut nii geneetilised tegurid kui ka keskkond. Pärilikud tunnused saab inimene oma vanematelt kromosoomidega (23 paari),mis koosnevad geenidest.
Sünnieelne e prentaalne areng
Inimese areng algab hetkest, kui spermatosoid tungib munarakku e toimub viljastumine. Sünnieelses arengus erist kolme perioodi:
eostumisperiood – kaks nädalat alates viljastumisest. Toimub viljastatud munaraku korduv jagunemine ja lõpeb viljastunud munaraku sisestumisega emaka limaskesta.
embrüonaalperiood – kolmandast nädalast kuni 8. nädala lõpuni (hakkavad kujunema KNS, süda, ja kehaosad)
looteperiood – 9.nädalast kuni sünnini. Toimub eelkõige just närvisüsteemi areng. Ajaline, umbes 40. rasedusnädalal sündiv laps peaks kaaluma ligikaudu 3500 g ja olema umbes 50 cm pikk.
Vastsündinud võivad eristada tuttavaid helisid, eelistavad vaadata inimnägusid, tunnevad maitset ja lõhna. Vastsündinul elutegevuses on tähtis kohteluprotsessidega kohanemisel, seda hõlbustavad kaasasündinud refleksid.
Arengupsühholoogia – tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega. Ülesandeks on avastada , kirjeldada ja seletada, kuidas toimub areng esimesest eluhetkest täiskasvanu- ja vanurieani. 1920. aastast oli arengupsühh saanud iseseisev distsipliin .
. Uurib seda kuidas laps erineb täiskasvanust
. Uurib taju, mälu ja mõtlemist nagu eksperimentaalne kognitiivne psühholoogia
. Rakendub haridussüsteemis
Areng - süstemaatiline muutus ja diferentseerumine (eristumine): füüsiline, kognitiivne (tunnetus), sotsiaalne (suhted teistega), emotsionaalne. Kasvamine all mõeldakse üldjuhul füüsilist arengut - Korrapärane edasiminek
Embrüo kõige esimesed tabatavad liigutused on südamelöögid
Inimese vaimset arengut saab kirjeldada kahe protsessi – assimilatsiooni ja akommodatsiooni kaudu.
Arengus on oluline saavutada tasakaaluseisund – tuleb lahti saada süsteemisisestest vastuoludest ja ebakõladest. Areng toimub integreeritud, seotud, tasakaalustatud tunnustussüsteemi poole. Tasakaalutusseisundit tekitavad uudsed ülesanded, mida olemasolev tunnetussüsteem ei võimalda teha. Tasakaaluseisund saavutatakse , kui laps kujundab ümber elu mõiste.
manipuleerida. Loote liigutusmustrite areng
nädal
liigutused
7. nädal
aimatavad liigutused
8. nädal
võpatus, üldised liigutused
9.nädal
luksumine, käe või jala isoleeritud liigutused
pea pööramine ning ette ja taha painutamine
10. nädal
käe ja näo kokkupuude , loote pöörlemine
10.-11.nädal
ringutamine ja haigutamine
12. nädal
sõrmeliigutused
14. nädal
käte pööramine
16. nädal
üldine sirutamine
18. nädal
silmaliigutused
24. nädal
pöidla imemine
Operatsioon (Piaget`i terminoloogias) on vaimne tegevus, mis võimaldab kujunditega kooskõlastatult ehk koordineeritult
Loote spontaansete liigutusmustrite ül pole mitte ainult areneva organismi treenimine, vaid ka süsteemile tagasiside andmine.
Laste arengu uurimine - Uurib lapse arengu seaduspärasusi
Jean Piaget - šveitsi psühholoog
Piaget´ teooria keskne bioloogiline idee seisneb sellest, et intellektuaalset arengut võib vaadelda kui evolutsioonilist protsessi. Hilisemad staadiumid järgnevad varasematele, kuna on kohanemisvõimelised ehk siis vastavad paremini reaalsuse nõudmistele. Arengule seatavaid piiranguid nim arengu kanaliseerimiseks.
Lev Võgotski - vene psühholoog
Võgotski jaoks oli kõne see, millel on kultuuri kandev roll: keel nii talletab kui kannab edasi ajaloolist, sotsiaalsete kogemuste varasalve ning on mõtlemise „tööriist“. Võgotski teooria keskne idee on seotud lähima arengu tasemega. Seda võidakse defineerida kui erinevust selle vahel, mida laps on võimeline probleemide lahendamisel saavutama üksinda ning mida täiskasvanute või eakaaslaste abiga.
Üks peamisi erinevusi Piageti´ ja Võgotski vahel puudutab nende vaateid keelele ja mõtlemise suhtele.
John Bowlby – inglise lastepsühhiaater
Bowlby teooria põhiidee seisneb selles, et ema pakub turvalist tagalat, kust arenev laps võib minna maailma uudistama ja kuhu ta võib aeg-ajalt kindlustunde saamiseks tagasi pöörduda (esmaste seotussuhete kujunemine imiku ja ema vahel inimesele kohandatud etoloogilistest printsiipidest lähtuvalt).
Kõik need uurijad said mõjutusi Darwini evolutsiooniteooriast, mis seletab ära ka nendevahelise sarnasuse.
Kui Piaget´ ja Võgotski teooriad olid eelkõige keskendunud lapse intellektuaalsele arengule, siis John Bowlby´t huvitas rohkem emotsionaalne areng.
Kaasaegne arengupsühholoogia teooria põhineb bioloogilistel ja sotsiaalsetel arusaamadel evolutsioonist, embrüoloogiast, füüsilise kasvu protsessidest ning sotsiaalsetest, lingvistilistest ja kultuurilistest protsessidest. Piaget´ teooria käsitleb eelkõige inetellektuaalse arengu mehhanisme ning teadmiste omandamist.
Võgotski panus aitab mõista, kuidas kultuur keele ja ühiskonna sotsiaalsete ja materiaalsetestruktuuride kaudu arengut mõjutab.
Bowlby oli eklektik, kes tugines Freudile ning paljudele bioloogia , psühholoogia ja etoloogia allikatele, selleks et töötada välja originaalne teooria inimestevahelistest suhetest ja sotsiaalsest emotsionaalsest arengust.
Imikute uurimine: varased (Piaget’) katsed
Väikelaste uurimine

• katsed, ülesanded mida peavad lahendama + vaatlus + küsimused kõrvale Piaget` kliiniline intervjuu
  

verbaalsed küsimused ja vastused, st intervjuud
testid - ülesannete paketid, mille abil hinnatakse lapse arengu taset ja probleeme
täiskasvanute abil (kaudu) uurimine-hindamine - küsimustikud, intervjuud, hinnangulehed
Mida arvestada laste uurimisel -hindamisel
1. Kontakti loomine äärmiselt tähtis - nimetada last nimepidi, tutvustada ennast, rääkida, mis huvitab , vestelda sellest, mis lapsele huvi pakub, teha midagi, mis lapsele meeldib, muuta olukord (see mis juhtuma hakkab) põnevaks
2. Arengutasemega arvestamine - verbaalne areng - sõnad, lausete pikkus, kontekstile toetumine, konkreetsed küsimused, jälgida, kas laps saab küsimustest-ülesannetest aru
3. Lapsed on täiskasvanute ja olukordade poolt mõjutatavad jälgida, et laps tunneks ennast vabalt
- küsimused ei tohiks olla suunavad, vastustesse suhtuda tõsiselt, mitte välja näidata oma üllatust, emotsioone, mitte naerda
Kuidas uuritakse väikesi lapsi

• Käitumuslik meetod
  
• Eelistuste meetod
  
• Habituatsioonimeetod
  
• Silmaliigutuste meetod
  
• Füsioloogilised meetodid
  
• Visuaalse sarrustamise meetod
  

Sotsiaalne struktuur avaldab arengule mõju kõikides elustaadiumides. Arengut määravad kultuurilised ja bioloogilised tegurid.
Arengu uurimine meetodid: *Vaatlus, *Intervjueerimine, *Katsed
Loomulikus keskkonnas vs kunstlikus keskkonnas/situatsioonis (nt laboris) Ristlõikelised vs longituutsed
Arengut mõjutavad tegurid
* Vanusest sõltuvad: *bioloogiline: kasvamine, *sotsiaalne: koolimineku vanus
*Ajaloost sõltuvad: ajaloolis -kultuurilised tegurid, mõjutavad sarnaselt suuremat hulka indiviide nt sõjad
Mittenormatiivsed mõjutavad väheseid indiviide, nt haigused
Arenguteooriad
*Areng kui kvantitatiivne kasv - lapsele lisandub arengu käigus ainult rohkem teadmisi ja oskusi.
*Areng kui pidev kvalitatiivne muutus - lapsele saavad jõukohaseks uut tüüpi vaimsed operatsioonid . Uued ül-te lahendamise viisid.
Bioloogilised, indiviidikesksed arenguteooriad
Jean Piaget
Sigmund Freud
Uus Piaget`lased, infotöötluslik, konstrutkivism
Psühhodünaamiline lähenemine, Erik Erikson, Alfred Adler
Sotsiaalsed, arengu (õppimise) teooriad õppimiskesksed
Edward Thorndike
John B. Watson
Albert Bandura
Arenguteooriad, mis rõhutavad bioloogilise ja sotsiaalse koosmõju
Lev Võgotski
Jerome Bruner
Katherine Nelson
Jaan Valsiner
Jean Piaget` loodud kognitiivse arengu teooria.
Piaget uuris ja kirjeldas peamiselt laste mõtlemise arengut. Ta leidis, et laps üritab aktiivset maailma tunnetada ja mõtestada. Tunnetamise abil toimub kohanemine keskkonnaga, kohanemise arenguga kaasneb ka intelligentsuse areng. Piaget´ kognitiivse arengu teooria järgi kohaneb inimene keskkonnaga tunnetamise abil. Kohanemisvõime areneb assimilatsiooni (keskkonnast endale sobiva võtmine) ja akommodatsiooni (keskkonnaga muganemise) vahendusel. Kognitiivse arengu astmed on sensomotoorne, operatsioonieelne, konkreetsete operatsioonide , formaalsete operatsioonide periood. Laste mõtlemine on egotsentriline . Piaget´ teooria kriitika kohaselt pole formaalsete operatsioonide staadium kognitiivse arengu tipp.
Assimilatsioon ehk sarnastumine .- inimene muudab väljastpoolt tulevat informatsiooni niiviisi, et see sobiks tema olemasolevasse tunnetuskultuuri nt. mäng
Akommodatsioon ehk kohandumine . inimene muudab oma tunnetus-struktuure nii, et need oleksid kooskõlas uute kogemustega
Inimese raseduse kestuseks viljastumisest kuni sünnini on 40 nädalat.
Piaget` neli peamist intellektuaalse arengu staadiumit
Vaimsed operatsioonid on arengu alguses elementaarsed tegevused, mida on võimalik integreerida teiste tegevuste ning mis moodustavad osa organiseeritud võrgustikust.
1. Sensomotoorne aste – Sünnist kuni u. 2. eluaasta lõpuni. selles astmes õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte ja liigutuste kaudu. Staadium lõpeb mõtlemise ja keele omandamisega. Objektide jäävuse mõiste.
Kaasasündinud refleksid hõlbustavad kohanemist. Paljud kaasasündinud refleksid kaovad lapsel 3-6 kuu vanuses, osa püsib kogu elu. (kõndimis-, ehmatus-, otsimis-, haaramis-, ujumis ja pupillirefleks – kestab eluaeg)
2. Operatsioonide-eelne aste – 2.-7. eluaastani. Järjest rohkem hakatakse objekte ja nähtuste tähistamiseks kasutama sümboleid (sõnu). Toimub kõne areng. Siiski ei suudeta veel sooritada keerukamaid mõtteoperatsioone. Lastel on raskusi objektide liigitamisega, järelduste tegemisega - taju domineerib mõtlemise üle. Lapse mõtlemist iseloomustab ka enesekesksus ehk egotsentrism – ta usub, et kõik mõtlevad temaga ühtemood ning tema on sündmuste põhjustaja.
Jaguneb omakorda: *Eelkontseptuaalne (2-4 aastat), *Intuitiivne (4-7 aastat)
Reastamise ülesanded tähelepanu jagamise võime jäävusülesanded, kolme mäe ületamine.
3. Konkreetsete operatsioonide aste 7-11 või 12 eluaastat. Mõtlemine on üha enam mõjutatud loogilis-matemaatilistest kaalutlustest. Suudab loogiliselt mõelda vaid konkreetsetest objektidest, ega suuda veel haarata abstraktseid struktuure. Väheneb egotsentriline mõtlemine, sündmuste põhjuseid hakatakse otsima endast väljastpool. Klassi kuuluvus, transitiivsus, kaalu ja mahu jäävus , järjestus, pööratavus
4. Formaalsete operatsioonide aste Alates 12. eluaastast edasi; hiljem täpsustas, et see aste algab 15-20eluaastast. Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine, kujuteldavatest ideedest nt. õiglus. Kõige iseloomulikum ongi võime toime tulla oletuslike ehk hüpoteetiliste lahenduskäikudega, kasutada analoogiaid ja tähenduse ülekandmist. Asju ei pea enam läbi mängima konkreetselt, seda võib teha ka mõttes. Piaget` arvates on formaalsete operatsioonide aste inimese vaimsete võimete arengu tipp.
Piaget. panus

• Lapse arengu teoreetiline käsitlus, lapse arengu kirjeldamine
  
• Konkreetses vanuses lapse mõtlemise iseärasuste kirjeldamine
  
• Katsed näitasid lapse mõtlemise uudseid tahke
  

Piaget. kriitika
Arenguastmete teooriad kipuvad astmete vahelisi erinevusi ülehindama ja ühe astme sees esinevaid erinevusi alahindama

• Piaget alahindas laste kognitiivset võimekust
  

• Ei arvestanud lapse arengus kultuuridevahelisi erinevusi ja sotsiaalsete suhete rolli
  

Võgotski sotsiaalse arengu teooria
Rõhutas arengus sotsiaalseid faktoreid. Võgotski arvates arenevad mõtlemine ja keel väikelapsel teineteisest lahus, sensomotoorsel perioodil mõtleb laps keelt kasutamata. Ent mittekeelelise mõtlemise arenguga rööbiti toimub ka keeleine areng. Keele ja mõtlemise vahel tekib seos kui laps jõuab operatsioonieelsesse perioodi. Siis hakatakse teadvuses olevaid kujundeid seostama sõnadega ning keelt üha rohkem kasutama. Võgotski leidis, et arengu käigus muutub egotsentriline kõne oluliselt. Operatsioonieelsel astmel on see peamiselt sotsiaalset laadi ,konkreetsete operatsioonide perioodil aga võtab sisekõne vormi. Lähima arengu ala; toestamine
Kognitiivne areng kestab edasi ka täiskasvanueas , ehkki vaimsete ül sooritamise kiirus võib langeda.
Psühhosotsiaalne areng Erik H. Eriksoni järgi võib isiksuslikku sotsiaalset arengut vaadelda astmelisena, sest probleemidel ja nende lahendamisel on arengu käigus igaühel oma aeg. Eelnevate arenguastmete läbimine loob valmisoleku järgmiste arenguliste ülesannetega toimetulekuks. Iga astmega kaasnevad ka kriisiolukorrad, mille edukas läbitegemine on isiksuse arengu huvides.

• usaldus või usaldamatus – sünnist kuni aastaseks saamiseni .
  
• autonoomia või kahtlemine ja häbi – 1-3 a. eakohaste ül lahendam arendab lapse iseseisvust.
  
• initsiatiiv või süü – 4-5 a. lapse füüsiline aktiivsus ja keele kasutamise oskused on juba oluliselt arenenud.
  
• edukus või alaväärsus – 6-11. a. ülekaalus vaimsed küsimused,
  
• identsus ja rolliähmasus – varane noorukiiga, selle arengujärgu jooksul saavut füüsiline küpsus ja saadakse iseseisvaks, tähtis on leida vastus küsimusele „Kes ma olen?“
  
• intiimsus ja isolatsioon – hiline noorukiiga
  
• generatiivsus või stagnatsioon – täiskasvanuiga, seostub põlvkonna kasvatamise ja juhendamisega
  
• integraalsus või meeleheide – hiline täiskasvanuiga, inimene vaatab tihti tagasi.
  

Informatsiooni töötlemise teooriad
Mõtlemine sisaldab endas infotöötlust ja seega rõhutatakse informatsiooni töötlusega seotud protsesse ja struktuure
Oluline on kognitiivsete muutuste detailne kirjeldamine
Muutus toimub tänu enesemodifikatsiooni protsessile
Uus-Piaget`likud teooriad - Probleemilahenduse oskus sõltub:
1. Kujundlikud, operatsionaalsed ja täideviivad skeemid
2. V-maht
3. Olemasoleva V-mahu kasutamine
4. Tajutule tähtsuse omistamine
ARENGUPROTSESSID: ERIVÕIMETE ARENG
Taju areng - Visuaalsed ja auditoorsed võimed vastsündinutel
*Vilets nägemisteravus – suudavad eristada liikumatut 3mm laiuste mustade ja valgete (nägemine) triipudega ühtlaselt hallist pinnast. Sünnihetkel ei funktsioneeri veel täielikult silmalääts. Fookuses tajutakse vaid neid objekte, mis on silmast 21 cm kaugusel.
*Fikseerunud nägemiskaugus, sest silmalääts ei muuda oma kumerust erineval kaugusel asuvate objektide fokuseerimiseks enne, kui laps saab umbes kolme kuuseks.
*Süstemaatilised silmaliigutused, otsivad objektide servi. Järjestikuseid hüppelisi pilgu fiksatsioone objektilt objektile nim silma sakaadilisteks liigutusteks. Ühtlased jälgivad silmaliigutused arenevad umbes teisel elukuul.
Intersensoorne tajumine:
*nägemine ja kompimine.
*Nägemise ja kuulmise koordineerimine
*Üldpilt, mitte detailid
*.Disparaatsus
*Seostavad visuaalset ja auditoorset infot
Nägude tajumine
. Kaasasündinud mehhanism (Morton & Johnson, 1991)
. Väga kiire õppimine (Bushnell, 1998)
. Elementide asetus
Sügavustaju – kahe silma abil ei hakka aga arenema enne kui umbes 13. nädalal. Maksimaalne binokulaarse sensitiivsuse periood kestab
kuni 2. eluaastani.
Mälu areng
Mälustrateegiad
Metamälu
Mälu sisu
Skriptid – tüüpiline tegevuste jada
Skeemid – info objektide ja olukordade kohta
Implitsiitne mälu . mäluvorm, mis ei sõltu teadlikust meenutamisest; see on lastel ja täiskasvanutel sama hea
Eksplitsiitne mälu . teadvusele kättesaadav; sõltub metamälust, kognitiivsetest strateegiatest, ajukoore arengust
Lapseea amneesia – ei mäleta esimese 3-4 eluaasta sündmusi, seotud mina arenguga 20 kuuselt, mälustrateegiate arenemine, sotsiaalne perspektiiv.
Motoorne areng
Motoorne oskus on eesmärgipäraste tegevuste organiseeritud jada, mida juhivad ja korrigeerivad tagaside mehhanismid . Eriti oluline roll tegevuste kontrollimisel on nägemistajul, see annab tagasisidet tegevuse õnnestumise kohta ning aitab vigu parandada.
Esimesel eluaastal on suur osa imiku arengust seotud oma keha valdama õppimisega. Iseseisva liikumisoskuse omandamine sõltub keha dünaamilise stabiilsuse säilitamisest ruumis edasi liikumisel. Dünaamilise kontrolli saavutamise eeltingimus on kehaasendi valdamine paigal olles. Imiku peamised edusammud kehaasendi üle kontrolli omandamisel on pea tasakaalushoidmine, istumine ja seismine. Kõigi nende oskuste omandamisele aitab kaasa nägemine. Visuaalne tagasiside aitab beebidel stabiliseerida tüüpilisi „motoorseteks verstapostideks“ nimetatud kehaasendeid. Kehaasendite kontrollimine võimaldab õppida valdama käe ja silma koostööd. Tasakaal seistes on eelduseks kõndimisel ja jooksmisel vaja mineva dünaamilisele tasakaalule. Staatiline tasakaal on eelduseks ka nägemise poolt juhitud sirutamisfunktsiooni tekkimisele.
Kuju ja suuruse püsivus: *Objektide omaduste suhted teistesse objektidesse. *Tausta tihedusaste e. tekstuurigradient. *Elukogemus ja õppimine
Keele omandamine
. Keele omandamise staadiumid
1. Varajased häälitsused (alates 3-5 nädal); nutt, koogamine, lalisemine, häälemäng
2. Ühesõnaliste lausungite periood (8.kuu)
3. Kahesõnaliste lausungite periood e. telegraafistiil (18. kuu)
4. Keerulisemate lausungite periood (2-2,5); miks?
5. Edasine areng (2-5.a.) . sõnavara ja lauseehitus;
Seestpoolt-väljapoole teooriad - Keeleorganiteooria ( Chomsky , 1986)
Kaasasündinud keeleorgan, Universaalne grammatika, Kriitiline periood
Väljastpoolt-sissepoole teooriad

• Lapsele suunatud kõne
  
• Kognitiivne hüpotees
  
• Konstruktivistlik teooria (Tomasello & Brooks, 1999)
  

Keele, eriti verbide õppimine on aeglane
Nimisõnade õppimine on kiirem kui verbide õppimine
Keele õppimine on sarnane igasugusele muule õppimisele
Arusaamine, et teistel inimestel võivad olla teistsugused uskumused, soovid, kavatsused ja emotsioonid
SOSTIAALNE ARENG IGAPÄEVAELUS
“Mina” areng
• I – mina kui subjekt , kes kogeb
• me – mina kui objekt, mida kogetakse
• Eneseteadlikkus teadvustatud, valdav mõte
• Minapilt –kõik teadmised ja informatsioon
• Enesehinnang – väärtus ja enesekindlus
Eneseteadlikkus - Areneb 2 eluaasta jooksul
• Enda visuaalne äratundmine - Liigutused 3-8k, Liigutused ja tunnusjooned 8-12k, Tunnusjooned 12-24k
• Vahetu eneseteadvus
• Emotsioonid – Häbi, uhkustunne
Minapilt - Muutub arengu käigus komplekssemaks ja stabiilsemaks
• Laste minapilt jaguneb nelja kategooriasse (Damon & Hart, 1988) –

Füüsilised jooned

Tegevused

Sotsiaalsed karakteristikud

Psühholoogilised karakteristikud
Dispositsioonid e. püsivad isiksusejooned. Sisemised seisundid – muutuvad (room, kurbus)
Minapilt: üldine ja spetsiifiline

• Kehaline – välimus, sugu, pikkus, kaal, riietus, auto, eluase jne.
  
• Akadeemiline – õppimine, omandamine
  
• Sotsiaalne - suhtlemine , sõprus
  
• Transpersonaalne – suhtlemine tundmatutega ja üleloomulikuga
  

Põhineb – omandatud uskumustel, hoiakutel, harjumustel ja arvamustel.
Minapildi tasemed
• Kategoriaalne identifikatsioon (4-7 aastat)
• Võrdlev hinnang (8-11 aastat)
• Interpersonaalne (12-15 aastat) - Avalik “mina”, Privaatne “mina”
Susan Harter’i teooria (1987):
• Varajases lapse-eas on minapilt muutlik , kuid üldiselt väga positiivne enesehinnang
• Keskmises lapse-eas enesehinnang langeb
Enesehinnang - Tegeliku mina ja ideaalse mina lahknevus
• Lapsed hindavad ennast 5 valdkonnas (1987):

Kompetentsus koolis

Sportlik kompetentsus

Sotsiaalne aktsepteeritavus

Füüsiline välimus

Käitumine + Hinnang iga valdkonna subjektiivsele olulisusele
• Kõrge enesehinnanguga poiste vanemad - On kõrge enesehinnanguga, Aktsepteerivad oma lapsi üldiselt, Seavad kindlad piirid, Lasevad lastel tunda kontrollitunnet oma elu üle + mõistlikus ulatuses vabadus
Psühhodünaamiline teooria- Sigmund Freud – Oidipuse kompleks , Elektra kompleks
Sotsiaalse õppimise teooria (Alber Bandura)– sugu areneb laste kogemuste tulemusena, tasu ja karistus, õppimine vaatluse teel, samasoolised mudelid.
Kohlbergi Kognitiiv-arenguline teooria
• Laps struktureerib oma kogemusi aktiivselt.
• Astmed:
1. Sooidentiteet (2-3½)
2. Soostabiilsus (3½-4½)
3. Sookonsistentsus (4½-7 ja vanem)
Soo-skeemi teooria
• Peale sooidentiteedi välja kujunemist 2-3.a.
• Soo-skeemid – organiseeritud sooliste uskumuste kogumid
Bioloogilised teooriad
• Hormoonid
• Bioloogilised faktorid võivad olla olulisemad kui sotsiaalsed
Uuemad teooriad
• Kognitiivsed, keskkonnast sõltuvad ja bioloogilised faktorid on kõik olulised
• Sotsiaal-kognitiivne teooria:
1. Õppimine läbi vaatluse/mudelleerimine
2. Kogemus
3. Otsene õpetamine
Pro-sotsiaalne käitumine
• Iga vabatahtlik ja omaalgatuslik käitumine, mis on teistele positiivne või kasulik, vaatamata sellele kas ta on käitujale endale kulukas, neutraalne või kasulik.
• Altruism - võime tegutseda teiste heaks ilma neilt tasu ja tunnustust eeldamata
• Empaatia- võime teiste tunnetele kaasa elada ning ennast emotsionaalselt nende situatsioonis kujutleda
Vanemate mõju Shaffer, 1996:
1. Selgete ja ühemõtteliste juhiste andmine
2. Emotsionaalne veenvus
3. Lastele altruistlike ja pro-sotsiaalsete iseloomuomaduste omistamine
4. Vanemlik eeskuju
5. Empaatiline ja soe kasvatamine
Meedia mõju
• Õppimine vaatlemise teel. Pro-sotsiaalsete TV programmide mõju laste tegelikule käitumisele pea-aegu 2x suurem kui vägivaldsete programmide mõju agressiivsele käitumisele - pika-ajaline efekt?
Soolised erinevused
• Läänekultuuri soo-stereotüüp:
– Tüdrukud empaatilisemad ja käituvad rohkem pro-sotsiaalselt kui poisid
– Tüdrukud kasutavad raskete olukordade lahendamiseks osavamalt pro- sotsiaalset käitumist
• Võimalikud seletused :
– Naised on füüsiliselt nõrgemad
– Naised saavad teiste käitumisest paremini aru
• Vahetu vaatlus vs. eneseraportid
• Jagamine ja aitamine vs. Teistega arvestamine ja lahkus
Antisostiaalne käitumine – käitumine, mis kahjustab või vigastab kedagi teist.
Antisotsiaalse käitumise arenemine 7 riskifaktorit:
–Hüperaktiivsus
– Kehv keskendumisvõime
–Madal intelligentsus ja hinded koolis
–Perekonna vaesus
–Perekonna kriminaalsus
–Koolis probleeme tekitav
Meedia mõju
• Positiivne seos vaadatud TV vägivalla ja agressiivse käitumise vahel
• Õppimine vaatlemise teel/mudelleerimine?
• Vägivaldse käitumise suurenenud aktsepteerimine
• Agressiivne TV _agressiivsed mõtted ja tunded
• Agressiivsus _ agressiivsete programmide vaatamine ?
Sotsiaalse õppimise teooria
• Kogemused
• Vaatlus
• Mudelleerimine
• Agressiivse käitumise tasustamine (kaudne)
Biloogiline lähenemine - Mõndadel inimestel suurem eelsoodumus agressiivseks käitumiseks
Pereprotsessid
• Tihe füüsiline karistus ette ennustamatutel põhjustel
• Agressiivsuse tolereerimine
• Tähelepanu puudus
• Moraalsus – ideaalide ja põhimõtete kogum, mis aitab indiviidil teha vahet hea ja halva vahel ning selle järgi käituda.
• Moraalsuse 3 komponenti: Kognitiivne, Emotsionaalne, käitumuslik
Moraalne areng sõltub vanematest: – Seletamine– Võimu kasutamine– Tähelepanu ja armastuse ära võtmine
Piaget kognitiiv-arenguline teooria
• Staadiumid:
1. Moraalieelne periood (0-5.a.)
2. Moraalne realism (5-10.a.) - Reegleid peab järgima, - Karistus kui lunastus
3. Moraalne relativism (alat.10.a.) – Kavatsus - Vastav karistus - Alati ei järgne karistust
4. Moraalne mõtlemine muutub, sest: - Väheneb egotsentrism (7.a.) - Teiste laste vaated
Kriitika: - Hakkab arenema juba 2.a. - Ei ole 10.a. välja arenenud
Kohlbergi kognitiiv-arenguline teooria
• Kognitiivne aspekt
• Moraalsed dilemmad
• Staadiumid:
a) Eel-konventsionaalne - 1. Karistus 2. Tasud
b) Konventsionaalne - 3. Head kavatsused 4. Allumine võimudele
c) Konventsioonide järgne e. põhimõtteline moraalsus - 5.moraalne vs legaalne 6. isiklikud printsiibid
Gilligan’i teooria
• Poisid – Seadused ja moraalsed printsiibid
• Tüdrukud – Inimeste heaolu ja kaastunne teistevastu
Tõestus: kuigi erinevad moraalsed suunitlused võivad esineda, ei ole nad sooga tugevalt seotud
ARENGUPROTSESSID: SEOTUSE JA SUHETE ARENG
Seotus – tugev, kahepoolne ja kauakestev emotsionaalne side kahe inimese vahel + lähedusevajadus. Seotuse stiilil ja tugevusel on kauakestvad tagajärjed laste psühholoogilisele heaolule tulevikus.
Seotuse arengu faasid
1. Imik reageerib inimestele võrdselt
2. Imik hakkab järjepidevalt inimeste vahel eristama (5.kuu)
3. Imik proovib jääda alati ema* lähedusse (7.kuu)
4. Laps hakkab arvestama ka ema* vajadustega (3.a.)
5. Lapsel on välja arenenud sisemine suhte mudel (5.a.)
Sigmund Freud (1924) - Beebid kiinduvad emadesse, sest emad rahuldavad nende toidu, soojuse ja mugavuse vajadust
Schaffer and Emerson (1964) - Mitte toit, vaid stimulatsioon
Harry Harlow (1959) - Katsed traadist ja riidest asendusemadega. Vermumine – emale järele käimine
Mis lapsed saavad?
• Turvalisus ja kaitse
• Õpivad vastastikulist usaldust, mis on hiljem kõigi emotsionaalsete suhete mudeliks
• Saavad keskkonda avastada turvalisuse tundega – terve kognitiivne ja sotsiaalne areng
• Areneb eneseregulatsioonivõime – impulsside ja emotsioonide juhtimise oskus
• Aluspõhi identiteedi arenemisele läbi kompetentsuse- ning väärtusetunde, ja tasakaalu sõltuvuse ja autonoomia vahel
• Pro-sotsiaalne moraalne maailmapilt , empaatiavõime, kaastunde ja südametunnistusega
• Kaitse stressi ja trauma vastu – leidlikkus ja paendlikkus
Mis on jälgitav ka tulevikus
• Enesekindlus
• Iseseisvus ja autonoomia
• Paendlikkus ebaõnnega toime tulekul
• Impulsside ja tunnete reguleerimise oskus
• Pika- ajalised sõprussuhted
• Head suhted vanemate, hoolekandjate ja teiste autoriteetsete figuuridega
• Pro-sotsiaalsed toimetulekuoskused
• Usaldus, intiimsus ja kiindumus
• Positiivne ja lootusrikas uskumuste süsteem enda, perekonna ja kogu ühiskonna kohta
• Empaatia, kaastunne ja südametunnistus
• Parem saavutusvõime ja akadeemiline edu koolis
• Loovad hiljem oma lastega turvalise seotuse
Võõra situatsiooni test
1. Ema + laps + uurija, 2. Ema + laps, 3. Võõras + ema + laps, 4. Võõras + laps, 5. Ema + laps, 6. Laps, 7. Võõras + laps
8. Ema + laps
Jälgitakse:
• Lapse reaktsioon võõrale
• Reaktsioon emast lahutamisele
• Reaktsioon emaga taas kokku saamisele
Seotuse stiilid
• Turvaline seotus – laps kogeb ema lahkumisel stressi. Kui ema tagasi tuleb, tunneb laps rahulolu. 70%
• Ambivalentne seotus – ema juuresolekul ebakindel ja kogeb ema lahkudes väga suurt stressi. Kui ema tuleb tagasi ei taha emaga kontakti, suhtub võõrasse soojalt. 10%
• Vältiv seotus – laps ei otsi emaga kontakti ja ei koge ema lahkumisel stressi. Reageerib võõrale sama moodi nagu emale. 20%
• Segamini seotus – lastel puudub kindel käitumisstrateegia, segu vältimisest ja läheduse otsimisest.
Seotuse teooriad
• Maternal sensitivity - Lapse vajadustele kiiresti ja adekvaatselt reageerimine
• Muud emapoolsed käitumised nt. Sünkroonsus, mutuaalsus, stimulatsioon
• Monotroopia hüpotees (Bowlby): väikelastel kujuneb ainult üks tugev seotusesuhe, tüüpiliselt emaga. – mida vanemaks saavad, seda rohkem suhteid, – 18 k. 50% seotus emaga ja 30% seotus isaga
• Seotus isaga sõltub samuti isa tundlikkusest, kuid seotust tekib vähemal määral kui emadega.
• Geneetilised faktorid läbi isiksusetegurite – mõjutavad, kuid vähe.
• Lapse seotuse stiil võib olla ema ja isa puhul erinev ja sõltub vanemate omadustest, mitte lapse geenidest.
Deprivatsioon
• Ema-lapse sideme murdmisel varajases lapseeas on tõsine mõju lapse intellektuaalsele, sotsiaalsele ja emotsionaalsele arengule - Püsivad ja pöördumatud
• Isegi lühiajalisel emast lahusolekul on tõsine emotsionaalne mõju
• Roberston & Bowlby, 1952: 1.Protest, 2.Meeleheide, 3.Emotsionaalne eraldumine
• Robertson & Robertson, 1971: 1.Eelnev tutvumine uue keskkonnaga, 2.igapäevane rutiin , 3. räägiti emast
Rutter, 1981: • Deprivatsioon – ilmneb siis kui lapsel on juba kujunenud seotus olulise inimesega, kuid on seejärel sellest olulisest teisest lahutatud. • Privatsioon – kui lapsel ei ole mitte kunagi mitte kellegagi lähedast suhet tekkinud. Kui mitu hoolekandjat: langeb sooritus koolis, emotsionaalne häiritus, tähelepanu puudulikkus, hüperaktiivsus.
Deprivatsiooni üldised tagajärjed
Tüdrukutel, kelle emad surid enne kui nad 12 said, on suurem risk täiskasvanuna depressiooni sattuda.
• Anakliitiline depressioon – abitus ja isu kaotus
• Affectionless psychopathy – võimetus luua tähendusrikkaid emotsionaalseid suhteid + krooniline viha, kehv impulsside
kontroll ja kahetsuse puudumine.
• Teismelised poisid, kellel on olnud varajases lapsepõlves probleeme seotusega, sooritavad 3x suurema tõenäosusega vägivaldseid kuritegusid.
Bowlby: deprivatsioon põhjustab pikaajalisi raskusi, mida ei ole võimalik hiljem parandada
• Rutter: deprivatsiooni efekt sõltub lahusoleku täpsest põhjusest – Mõjuvad pigem probleemid perekonnas, kui lahusolek iseenesest. Tõendusmaterjal näitab, et isegi privatsioonil ei pruugi olla püsivat, ümberpöördumatut efekti.
Lahutuse ja lasteaia mõju seotuse ja suhete arengule
Bowlby jägi võib igasugune ema ja lapse vahelise sideme katkestus kahjustada lapse sotsiaalset ja emotsionaalset arengut
• Tänapäeval on järjest rohkem levinud lahutus ja see, et emad lähevad tööle.
Lahutus ei ole üksainus sündmus, vaid keeruline muutuste jada: konfliktid, lahusolek, muutused elustiilis. Enam kui pooled lapsed kaotavad 2 aastat peale lahutust kontakti vanemaga, kelle juures nad ei ela. Mõjub isegi rängemini kui isa surm. Lahutus tekitab vihatunnet, lapsed kogevad süüd , vastutust. 1.a peale lahutust – kriisifaas: emad rangemad kui varem - lapsed
Agressiivsemad. 2 a peale lahutust – kohanemisefaas: taastus igapäevaelu rutiin ja kord, emad suhtusid jälle kannatlikumalt ja arusaadavamalt.
Hetherington, 1988: lahutatud vanemate lapsed on iseseisvamad, neil on rohkem mõjuvõimu otsustusprotsessis, pojad ei kuula emade sõna, emadel raske kontrolli kehtestada. Tüdrukutel on poistest raskem kohaneda ema uue abiellumisega.
• Wallerstein: 5 aastat peale lahutust 30% depressiooni; 10 aastat peale lahutust peeti lahutust elu kõige stressirohkemaks ajaks. – valim! Kui alguses kannatavad poisid enam, siis pikaajaline negatiivne efekt on tüdrukutele suurem. Efektid on vähemtõsised kui laps on noorukieas, võrreldes lapseeaga. Ise paremad vanemad. Geneetiline seletus lahutusega toimetulekule?
• Lapsed kannatavad juba lahutuseelse vanematevahelise konflikti pärast, mitte ainult lahutuse enda pärast.
Belsky (1988): lasteaed enne 1 aastaseks saamist:
• Vältiv seotusestiil
• Kognitiivne areng - Mõju võib sõltuda: Perekonnast, Lasteaiast
Perekonnast tulev mõju on enamasti suurem, kuid perekonna ja lasteaia kvaliteedi koosmõju esineb samuti. Enamus uurimusi ei ole leidnud negatiivset efekti, vahel vastupidi.
Laste arengu mõõtmine
1. Turvaline või ebakindel seotus emaga
2. Seotuskäitumised: vältimine , vastupanu, uurimine
3. Ema-lapse vaheline suhtlemine
4. Kohanemine: enesehinnang, käitumisprobleemide puudumine
5. Suhtlemine eakaaslastega
6. Suhtlemine teiste täiskasvanutega
7. Kognitiivne areng
Kultuuridevahelised erinevused kasvatusstiilides
Kultuuridevahelised uurimused põhinevad korrelatsioonil. Ei saa öelda, et mõne kultuuri kasvatusstiilid on paremad kui teistes
kultuurides. Kõik sõltub kultuuri sobivusest. Kasvatusstiilid arenevad sellised nagu nad on, sest nad töötavad kindlas kultuuris.
Imikutel üks või enam hoolekandjat peale ema 40% kultuuridest. Varajases lapsepõlves 80%. Sarnasused: Ema-lapse suhtlemismustrid. Erinevused: Prantslannadest emad rääkisid rohkem 10-15 kuuste lastega; Lääne-Aafrika emad andsid neile mänguasju, ja ütlesid, et kui lapsed vanemad on siis nad õpivad paremini. Ootused: Haridus (keelekasutus) vs praktilised oskuse. Kultuuriliste väärtuste edasi andmine (individualism vs kollektivism)
Kasvatusstiilid:

autoriteetne: nõudlik + osavõtlik

autoritaarne: nõudlik + osavõtmatu

lubav: ei ole nõudlik + osavõtlik

tõrjuv: ei ole nõudlik + osavõtmatu
Mitteosavõtlikute vanemate lapsed: –Agressioon –Kuritegelikkus –Tujukus –Raskus hoida intiimseid suhteid
Kultuuridevahelised erinevused
Jaapanis ei lubata lastel avastada/uurida – ohtlik
• Läänes peetakse uurimiskäitumist intelligentseks ja eelistatuks
• Saksamaal (Grossmann, et al., 1985) nõuti, et laste ja vanemate vahel oleks teatud distants. Turvaliselt seotud lapsi peeti
mõnes mõttes ära hellitatuteks. Vaatamata kasvatusstiilile on võimalik kasvatada turvalise seotusstiiliga lapsi. Erinevused kultuuride sees on 1,5 korda suuremad kui kultuuride vahel. Suurtes riikides esineb alakultuure.
Suhted eakaaslastega - Juba väikelapsed (11-24 kuud) otsivad eakaaslaste tähelepanu. Eelistus samast soost eakaaslastele
(kasvab pidevalt 3.-12. eluaastani)
Sotsiaalne kompententsus – laste võime suhelda eakaaslastega konstruktiivselt ja õnnelikult.
Mõõdetakse: vaatlus ja eakaaslaste hinnang
Grupid: *Populaarsed, *Vastuolulised, *Keskmised, *Tähelepanuta jäetud, *Hüljatud (osad agressiivsed, osad arad)
Need, kes kõige vähem meeldivad:
*Häirivad grupitööd, *Alustavad kaklusi, *Satuvad õpetajaga pahandustesse, *On snoobilikud
Need, kes kõige rohkem meeldivad:
*Toetavad, *Koostöövalmis, *Liidriomadustega, *Füüsiliselt atraktiivsed
Emotsionaalsus: stabiilsed individuaalsed erinevused emotsioonide kogemise intensiivsuses
• Emotsionaalne regulatsioon: võime kontrollida, muuta ja juhtida emotsionaalseid vastuseid.
ÕPPIMINE
Biheiviorism – lähenemine, milles teadusliku psühholoogia uurimisobjektiks tunnistatakse ainult otseselt jälgitav väline käitumine; käitumist uuritakse kontrollitud tingimustes
Õppimine – indiviidi suhteliselt püsiv muutumine, mis on saavutatud kogemuse tulemusena. ( aktiivne kohanemine)
Õppimine on uute kogemuste omandamise protsess, mille tulemuseks on edasise käitumise organiseerimine varasemate kogemuste alusel.
Õppimise vormid –
1. harjutamine e. habituatsioon – seisneb selle äraõppimises, et mõned korduvalt ettetulevad sündmused on ohutud ega vääri erilist tähelepanu. Harjutamine põhineb orienteerumisrefleksil, mis kaob, kui stiimulil pole inimese seisukohast tähtsust.
2. tundlikkuse teravdamine e. sensitisatsioon – on habituatsioonile vastupidine protsess ning seisneb tundlikkuse ja tähelepanu teravnemises mingi stiimuli või sündmuse suhtes.
3. klassikaline tingimine autor: Ivan Pavlov – õpitakse ära mingi seos stiimulite ja sündmuste vahel. On seotud tingitud refleksidega, mis kujunevad õppimise tulemusel. Kui tingimatu stiimul esineb korduvalt aga koos neuraalse ehk tingitud stiimuliga, tekivad nende vahele seosed ja tingitud stiimul hakkab esile kutsuma tingitud refleksi. Järjestus tingitud stiimul – tingimatu stiimul – tingimatu refleks muutub kordamise tulemusel järjestuseks tingitud stiimul – tingitud refleksid. Õppimine klassikalise tingimise järgi tähendab uue stiimuli omandamist. Pavlovi katsetest ilmnes , et tingitud ja tingimatu stiimuli vahelised seosed võivad nõrgeneda. Kui helistatakse kella aga toitu ei järgne, siis ei kutsu kellahelin varsti enam koeral süljeeritust esile.
4. operantne tingimine autorid: E. Thorndike – õpitakse ära mingi seos oma tegevuse ja selle tagajärje vahel. Operantsel tingimisel ei põhjusta käitumist tingimatu või tingitud stiimul, vaid vajadus reageerida teatud kindlal viisil. Selline vajadus lähtub alateadlikust soovist eelistada positiivset ja vältida negatiivset. Seda aga võimaldab suutlikkus õppida oma tegevuse/käitumise tagajärjest. Tagajärjeks võib olla kinnitus või karistus. Käitumine on siis justkui opereerimine soovitud tagajärgede esilekutsumine. Õppimine toimus katse ja eksituse teel. Operantne tingimine seisneb tegevuse tagajärgedest õppimises.
Thorndike tuletas oma töö põhjal kaks tuntud õppimise seadust:

harjutamise seaduse järgi teeb harjutamine ehk kordamine õppimise edukamaks

efektiseadus ütleb, et kui käitumisele järgneb soovitud tulemus, siis on niisuguse käitumise tõenäosus edaspidi suurem.
Skinner leidis, et õpitu kinnistub kõige paremini siis, kui õiget käitumist tasustatakse juhuslike ajavahemike tagant.
• Assotsiatiivne e. seostav õppimine: Klassikaline tingimine, Operantne tingimine. Õppimine vaatluse teel, Implitsiitne õppimine
Õppimise osakaal käitumise organiseerimisel:
1. Refleksid 2. Instinktid 3. Paindlik reageerimine varasemate kogemuste põhjal e. õppimisvõime
Põhilised õpiteooriad psühholoogias:
*Biheivioristlik: objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine. Käitumist vaadeldakse, kui lihtsat vastust stiimulile.
*Kognitiivne: stiimul--- tunnetusprotsessid-----reaktsioon
*Evolutsiooniline: stiimul---käitumismehhanismid---reaktsioon
Assotsiatiivne õppimine (vormid) – seose loomine stiimulite või reaktsioonide ja nende tagajärgede vahel. Klassikaline – ja instrumentaalne e. operantne tingimine. Assotsiatiivse õppimise üldised seaduspärasused – omandamine, kustumine, iseeneslik taastumine, üldistamine , eristamine, kõrgemat järku tingimine.
Mitteassotsiatiivne e. primitiivne õppimine – muutub üksiku sündmuse mõju käitumisele või reageerimise tõenäosusele.
Klassikaline tingimine - Õppimine – tingreflekside kujunemine. Eksperimentaalne paradigma – koerte süljerefleksi uuringud. Stiimulite esitamine ajaliselt lähestikku on õppimise aluseks.
Kõrgema järgu tingimine on tingitud stiimulite seostamine uute esialgu neutraalse stiimuliga.
Instrumentaalne ehk operantne tingimine –– tagajärje seadus – katse ja eksituse teel õppimine. B. F. Skinner – õpitu kinnistub kõige paremini siis, kui õiget käitumist tasustatakse juhuslike ajavahemike tagant.
Instrumentaalse e. operantse õppimise lisamõisted – kinnitus, positiivne – tasustamine, negatiivne – karistamine, vormimine järkjärgulise lähenemise meetodil.
Klassikalise ja operantase tingimise ühisjooneks on, et mõlema puhul on tähtis roll kinnitamisel.
Klassikalise ja operantse tingimise oluline erinevus:
1. Klassikaline tingimine: 1. õpitakse seost eri stiimulite vahel 2. tingimatu reaktsioon sõltumatu reageerija tahtest 3. tingitud reaktsioon sarnaneb tingimatule reaktsioonile. 4. õppimine on passivne
2. Operantne tingimine: 1.õpitakse seost teo ja tagajärje vahel 2. tagajärg sõltub reageerija valitud reaktsioonist 3. reaktsioon võib olla ükskõik missugune. 4. õppimine on aktiivne.
Kognitiivne õppimisteooria: stiimul--- tunnetusprotsessid-----reaktsioon.
Kokkukuuluvus ja klassikaline tingimine: Õpitud maitse vältimine. Toidu maitse + halb enesetunne = toiduaversioon Ühe kogemuse põhjal õppimine ja ülipikk intervall tingitud ja tingimatu stiimuli vahel.
Kokkukuuluvus ja instrumentaalne e. operantne tingimine: Reaktsioonid kuuluvad kokku teatud sarrustasudega. Liigiomased kaitsereaktsioonid – suvaline vastus ohule ja valule.
Õppimise neuraalsed alused: 1. närvikoe plastilisus 2. aplüüsia – populaarne uurimisobjekt
3.presünaptiline hõlbustamine. 4. pikaajaline potenseerimine.
Klassikaline tingimine - Kahe või enama stiimuli seose ja vastastikku ennustava väärtuse ära õppimine. Lihtsad, enamasti refleksidel põhinevad asjad. Eksperimentaalne väljasuretamine – Korduv tingitud stiimuli esitamine ilma tingimatu stiimulita. Efekt on suurim, kui tingitud stiimul esitada natuke enne tingimatut stiimulit. Tagurpidi tingimine = kui tingitud stiimul esitada peale tingimatut stiimulit, siis ei toimu tingimist.
• Rescorla-Wagner (1972): assotsiatiivne õppimine toimub siis, kui tingitud stiimul ENNUSTAB tingimatu stiimuli esinemist
• Väikese Alberti katse: Lapsed kardavad valju müra (tingimatu vastus). Albert B. (11.kuune), rahulik ja õnnelik laps Albertile näidati erinevaid uudseid asju, mida Albert ei kartnud. Valge rotiga esitati koos valju heli, Albert hakkas kartma ja nutma. Hiljem, näidati ainult valget rotti, mille peale Albert tundis hirmu. Leiti, et Albert kartis kõiki karvaseid loomi ja asju
Kas on võimalik tingida ükskõik millist tingitud stiimulit ükskõik millise tingimatu stiimuliga?
• Ökoloogiline perspektiiv
– Ökoloogia on teadus, mis uurib elusorganismide omavahelisi suhteid ja nende suhet neid ümbritsevasse keskkonda.
– Teatud õppimise vormid on kasulikumad, ja neid omandatakse kiiremini.
– Valmisolek – bioloogiline valmisolek siduda teatud stiimuleid, kuid mitte teisi
Operantne e. instrumentaalne tingimine
• Mingile oma tegevusele järgnevate tõenäoliste tagajärgede äraõppimine ja selle käitumise edasine sagenemine või harvenemine
• Teatud käitumise esinemise tõenäosus kasvab, kui sellele käitumisele järgneb tasu või positiivne kinnitus (nt. toit või autasu)
Sarrustamine – mingi kindla käitumisviisi tugevdamine positiivse kinnitusega või sellest võõrutamine negatiivse toimega stiimuli abil.
– Esmased sarrustid
– Teisesed sarrustid
• Eksperimentaalne väljasuretamine; Spontaanne taastumine
Negatiivne vastandefekt
• Latentne e. peidetud õppimine
• Ekvipotentsiaalsus
• Ökoloogiline perspektiiv
Õpitud abitus
• Läbikukkumine omistatakse sisemistele, stabiilsetele ja globaalsetele põhjustele. – Universaalne abitus
• Läbikukkumise põhjused omistatakse uskumusele, et kellelgi ei tuleks selline ülesanne välja. Välised põhjused.
Depressiivsed vastused – fookus iseendal. Paranoilised vastused – fookus kellelgi teisel
Praktilised rakendused:
• Tsirkuseloomade treenimisel
• Psüühikahäirete ravis (nt. skisofreenia , anti-sotsiaalne isiksusehäire)
• Bio-tagasiside nt. Kõrge vererõhu, migreeni ravis
Õppimine vaatluse teel - Õppimine toimub teise inimese (mudeli) jälgimise teel. On efektiivsem kui kõigi situatsioonide isiklik läbielamine. Hoiab kokku aega, on turvalisem. Vaadeldu käigus õpitu rakendub tegevuses ainult teatud tingimustel
Implitsiitne õppimine - Keerulise informatsiooni õppimine, ilma et õppija suudaks teadlikult meenutada mida ta õppis
Sarnaneb implitsiitse mäluga (mälu liik, mis ei sõltu teadlikust meenutamisest)
• Erinevused võrreldes eksplitsiitse õppimisega:
1. Erinevad süsteemid
2. Vanusest sõltumatud
3. Madal variatiivsus
4. Sõltumatus IQ’st
5. Implitsiitsed süsteemid on enamusel liikidest sarnased
• Reber (1997) – keel.• Tehisgrammatika õppimine erinevad tähtede jadad: nt XXRTRXV
– Enamus inimesi eristab “grammatilisi” tähejadasid hästi
– Kriitika: Hoopis sarnased tähepaarid
• Reaktsiooniaja ülesanne
• Ekspertsus – Oskuslik ja kompetentne sooritus ühes või enamas valdkonnas
• Oskuste omandamine – võimete arendamine harjutamise käigus, mingi eesmärgi saavutamise nimel
• Kognitiivsed oskused
• Pertseptuaal-motoorsed oskused
Oskuste omandamise astmed:
Kognitiivne (arusaamine) – assotsiatiivne (harjutam) – autonoomne (kiirus ja täpsus)
Taju õppimine on aga oskus märgata uusi omadusi ja tunnuseid või ühe väiksemaid erinevusi stiimulite vahel.
Ekspertsus spordis
• Starkes (1993): ekspertsus on tipptasemel sportlik sooritus pika ajaperioodi vältel.
• Ekspertsportlased peavad silma paistma neljas valdkonnas:

Füsioloogiline

Tehniline

Kognitiivne ( taktikaline , strateegiline, otsuste tegemine)

Emotsionaalne (regulatsioon, toimetulek, psühholoogiline )
On leitud, et eksperdid on mitte-ekspertidest paremad: mängumustrite ära tundmine , antitsipatsioon, otsuste vastuvõtmine,
taktikalised ja protseduurilised teadmised, liikumise kohandatavus ja automaatsus, spordispetsiifiline füüsiline vorm.
Mõtestatud treening
• Kaasasündinud võimed ei mängi ekspertsuses mingit rolli (v.a. pikkus)
• 10 aastat või 10 000 tundi
• Mõtestatud = eesmärgipärane, teadlik, keskendunud
• Spetsiaalselt kavandatud tegevused, mille põhiliseks eesmärgiks on teatud oskuste parandamine
• Vastab õppija tasemele
• Õppijale antakse informatiivset tagasisidet
• Piisav kordamine
• Võimalus vigu parandada
Õppimise õppimine
• Koosta endale õppimist arvestav päevakava . Ja pea oma päevakavast kinni!
• Kui jõuad koolist koju, võta veidi aega puhkuseks või sati kohe koolijärgsele ajale oma trenn, huvikool, kohtumine sõpradega või tegelemine hobidega.
• Kui päevakavas on õppimise aeg, siis see tähendabki õppimist.
• Kujunda välja oma õppimise rituaal – see aitab sul keskenduda.
• Enne konkreetset õppetükki püstita endale eesmärk
• Tõhus õpilugemine on kolmekordne: esiteks ülevaatlik ning tutvuv, teiseks süvenenud ja kolmandaks kordav.
• Mõtle, kas saaksid oma õppimistingimusi parandada.
• Luba endale puhkust, kui tunned , et pea on väsinud, aga sea endale selleks siiski ajalised piirid.
MÄLU – uurija Endel Tulving
Mälu on psüühikanähtus, mis seisneb teadmiste, harjumuste ja oskuste meeldejätmises, säilitamises ja reprodutseerimises.
Mälu protsessid on protsessid, millega mingeid sündmusi või olukordi salvestatakse, säilitatakse või taastatakse.
Mälu struktuur – informatsioon salvestub mällu erinevate meelte kaudu. (kuulmismälu, nägemismälu, lõhnamälu, liigutusmälu)
Sarrustustamine – mingi kindla käitumisviisi tugevdamine positiivse kinnitusega või sellest võõrutamine negatiivse toimega stiimuli abil. Krontesteesia - võime tajuda aega
Lapseea amneesia - Ei mäletata esimese 3- 4 eluaasta sündmusi. Seotud .mina arenemisega 20 kuuselt.
Mälu omadused:

• Maht – tähendab materjalide hulka, mida inimene meeles suudab pidada
  
• Täpsus – kuivõrd täpselt me suudame uuesti esile tuua kõike seda, mida me varem oleme omandanud .
  
• Kiiruse all mõistetakse omandamise kiirust, kui kiiresti inimene mingit materjali meelde jätab.
  
• Püsivus – iseloomustab ajalist ulatust, mille vältel materjal meie mälus säilib.
  
• Valmisolek – ehk käepärasus tähendab seda, et kõik vajalik alati kergesti ja kiiresti meelde tuleb.
  

Mälu sisu
. Skriptid - tüüpiline tegevuste jada
. Skeemid. info objektide ja olukordade kohta
Endel Tulving - Kõige tuntum Eesti soost teadlane kogu maailmas. Sündis 1927, Petseris
• Episoodiline mälu. Kodeerimise spetsiifilisus. Praiming (implitsiitne õppimine). HERA
Mälu struktuur
1. Sensoorne mälu • Meelte kaudu vastu võetud stiimulite lühiajaline ajumulje peale stiimuli mõju lakkamist. Toimub automaatselt, on väljaspool teadlikku kontrolli. Kestus varieerub erinevate meelte puhul, kuid on tavaliselt alla ühe sekundi.
• Eesmärk – et oleks võimalik tajuda asju terviklikuna ja anda esimene teadvustamata hinnang sensoorsele informatsioonile
2. Lühiajaline mälu maht on 7 +/- 2 ühikut - võimaldab informatsiooni reprodutseerida vahetult peale selle tajumist.
Pidev uue materjali pealetung . Mittesõnalist materjali primaarsesse mällu ei salvestata, vaid saadetakse sealt kohe sekundaarsesse mällu. Piiratud hulk informatsiooni seni, kuni seda pidevalt korratakse. Informatsioon läheb kiiresti kaduma (12sek) kui peatada kordamine.
• Känkimine – järjest esitatud materjali mõtteline rühmitamine suuremateks ühikuteks, millele saab anda mingi uue nime (Miller, 1956)
K.C. – pikaajaline mälu kahjustatud, kuid oli absoluutselt normaalne sellistes ülesannetes nagu vestlemine, kaardimäng või etteöeldud arvude kordamine (lühiajaline mälu).
Töömälu - Süsteem, mis vahendab info liikumist pikaajalisest mälust lühiajalisse mällu ja vastupidi. Materjali aktualiseerimine jooksva tegevuse kindlustamiseks või teatud ülesande täitmiseks.
3 alasüsteemi:
• Kuulmis -sõnalise informatsiooni hoidmiseks
• Nägemis - ruumiline informatsiooni hoidmiseks
• Tsentraalne täideviiv süsteem
3. Pikaajaline mälu ehk püsimälu - siin säilib materjal kaua, kas või aastakümneid. Mälu maht on suur, kuid info kättesaamine aeglasem kui primaarse mälu puhul. Pikaajalises mälus eristatakse olenevalt selles sisalduvast infost, selle kasutamise teadvustatusest ning omandamisviisist protseduurilist, semantilist ja episoodilist mälu. Püsimälu puhul sõltub liigitus mälus sisalduvast infost.
Jaguneb:
1. Protseduuriline mälu - sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. Kuidas midagi teha mingi eesmärgi saavutamiseks. Pigem tegu kui mõte - oskused ja harjumused. Peale harjutamist on võimalik täide saata automaatselt, ilma tähelepanu keskendamata. Nt. Kingapaela sidumine ja rattaga sõitmine
2. Semantiline mälu - siin talletatakse üldiseid fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja mida õpitakse. Sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, see materjal ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega. Inimese teadmised ümbritseva maailma kohta. Sümbolite abil esitatud faktiteadmised. Avaldub pigem teadmises kui käitumises. Semantilisel informatsioonil on tõeväärtus: mis inimene teab võib olla õige või vale. Automaatne või arutlev
3. Episoodiline mälu - Mälu liik, mis teeb võimalikuks inimese isikliku elu sündmuste mäletamise
K.C. – episoodiline ja semantiline mälu on esindatud erinevates ajusüsteemides. Episoodilisse mällu salvestamine: vasak prefrontaalne ajukoor. Episoodilisest mälust andmete ammutamine: parem prefrontaalne ajukoor (Tulving et al., 1994)
• Ilma semantilise mäluta ei oleks episoodiline mälu võimalik, kuid semantiline mälu ei eelda tingimata episoodilise mälu olemasolu. Ka teistel liikidel peale inimese on semantiline mälu, kuid episoodiline mälu paistab olevat ainult inimestel
• Episoodiline mälu areneb inimese arengu käigus hiljem kui semantiline mälu.
Eksplitsiitne mälu – meenutatavate sündmuste ja õpitud faktide meenutamist – Semantiline (faktid), Episoodiline (elusündmused)
Implitsiitne mälu – kergendatud juurdepääs olemasolevatele teadmistele seda kergendatust või selle põhjust teadvustamata -
Protseduuriline (oskused, vilumused), Praiming, Tingitud reaktsioonid
Implitsiitne mälu uurimismeetodid:
– Lünksõnade täitmine
– Lühiajaliselt esitatud sõnade äratundmine
– Anagrammide lahendamine
– Tagurpidi pööratud teksti lugemine
• Praiming - Amneesikutel puudub mälu ainult sedalaadi ülesannetes, mis nõuavad varem kogetu verbaalset ja teadvustatud meenutamist. Lünkade täitmise ülesanne. Amneesiaks nim ajukahjustusest põhjustatud mälukaotust.
Mäluprotsessid – on mälu töö aluseks olevad informatsiooni säilitamist tagavad protsessid.

Salvestamine ehk kodeerimine (meeldejätmine) - võib toimuda tahtlikult või tahtmatult, meeldejätmist hõlbustavad kordamine ja materjali korrastatus, mis võib olla kas objektiivne või subjektiivne. Kodeerimine – Psühholoogiline protsess, mis saadab taju ja mis annab tajutavale infole kuju, mida on võimalik säilitada ja hiljem meenutada = muudab tajutud asja mälujäljeks.
Meeldejätmine sõltub: objektist endast, kuidas seda mõisteti ja milline oli vaimne tegevus meeldejätmise ajal. Tulemuslik meeldejätmine sõltub olulisel määral ka omandatava materjali korrastatusest. Subjektiivse korrastamise vorm on ka känkimimne.
• Töötluse tasemed - Pindmine-süvakodeerimine (kuju, heli, tähendus). Meeldivushinnang vs teatud tähtede sisaldus. Sugu (56%) vs ausus. Enesekohane kodeerimine. Genereerimise efekt (KALLIS – A
• Õpitu ülekanne - Olukord, kus varem õpitud oskus, tegutsemisviis või teadmine mõjutab mingi teise oskuse, tegutsemisviisi või teadmise omandamist
2. Säilitamine ehk meelespidamine on aktiivne infotöötlusprotsess, mille käigus hoitakse kodeeritud info alles.
3. Meenutamine ehk mälust ammutamine - tähendab talletatud materjali uuesti esiletoomist. See võib toimuda kas äratundmise, meenumise või meenutamise kaudu. Teadvustatud mälupilt tekib alati kahe peamise teguri, mälupäringu ja mälujäljekokkulangemisel või ühildumisel. Meenutamine on subjektiivne elamus . Meenutamise ajend - meenutamiseks antakse ette kategooria nimetus. Sellisel juhul on testi tulemus oluliselt parem kui vabal meenutamisel (Tulving)
• Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip - printsiip, mis seob omavahel salvestamise ja meeldetuletamise edukuse. Konteksti sarnasus salvestamise ja meenutamise ajal. Meeldetuletamine - äratundmine lühimälus. Värskuse efekt – esimesena esitatud materjali äratundmine on kõige madalam, ja kõige parem on viimati esitatud materjali äratundmine. Esmasuse efekt – esimesena esitatud pildi äratundmise protsent kõrgem ja viimasena esitatu oma madalaim (Wright et al., 1985)
Kuidas muuta meeldetuletamist efektiivsemaks?

• Oma vihjetest süsteemi loomine
  
• Meeldetuletamine on edukam ka siis, kui see toimub omandamisest teatud aja möödudes – nii jõuab omandatu mälus selgineda.
  
• Meeldetuletamine õnnestub paremini siis, kui informatsiooni omandamine ja selle meeldetuletamine toimuvad ühesugustes tingimustes.
  

4. unustamine – on meelespidamisele vastupidine protsess.
1. unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes.
2. kiiremini unustatakse mõtestamata informatsioon (tuupimisest pole kasu).
Unustamiskõver (H. Ebbinghaus 1850-1909) iseloomustab kvantitatiivselt seda, kui pika aja jooksul midagi meeles püsib. Unustamise kõver näitab unustamise kulgemist ajas. Kohe pärast õppimist unustatakse esimese paari tunni jooksul kõige rohkem õpitust. Edasine unustamine kulgeb aeglasemalt ja ei ole näiteks erilist erinevust tulemustes, mis on mõõdetud kas kuus tundi või kuus päeva pärast esialgset salvestamist.
Unustamise põhjused:
• informatsioon kaob mälust seetõttu, et teda küllalt palju ei korrata .
• Interferents - on kahe või enama psüühilise protsess vastastikune mõju, mille tagajärjel kahjustub vähemalt üks neist - *Proaktiivne interferents- tähendab varem omandatud materjali segavat mõju hiljem omandatule.
*Retroaktiivse interferentsi – all mõeldakse uue informatsiooni segavat mõju varasemale informatsioonile.
• Valede taastamistunnuste olemasolu või õigete puudumine
• Konteksti mõju – eelnevad kogemused ja keskkond
• Motiveeritud unustamine (eriti episoodiline mälu)
Vanematel inimestel halveneb eelkõige pikaajaline episoodiline mälu, mis on seotud tähelepanuvõime halvenemisega
• Amneesik – ajukahjustusega inimene (limbiline süsteem), kelle mälu on häiritud, kuid taju, keel ja mõtlemine on jäänud suhteliselt terveks. Amneesikutel puudub mälu ainult sedalaadi ülesannetes, mis nõuavad varem kogetu verbaalset ja teadvustatud meenutamist
funktsiooni ja mälus säilinud materjali järgi eristatakse semantilist, episoodilist ja protseduurilist mälu. Säilimise aja alusel eristatakse lühi- ja pikaajalist mälu. Mälus säilib paremini materjal, mis on organiseeritud ning mille salvestamisel on kasutatud mõtestatud kordamist ja jaotatud õppimist. Meenutamise edukus sõltub sageli konteksti sarnasust salvestamise ja meenutamise ajal.
MÕTLEMINE
Mõtlemine - on vaimne tegevus, mis korrastab ja organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi ümbritseva maailma kohta.
Mõtlemise tavatähendus – uskumine, meenutamine, arutlemine
Teaduslikus psühholoogias 1. mõtlemise laiem tähendus – kogu arukas käitumine 2. mõtlemise kitsam tähendus – teatud vaimsete elementidega ümberkäimine e. manipuleerimine.
Mõtlemise põhikomponendid : kujundid ja mõisted. Kujundites on teadmised esitatud reaalse objektiga sarnasel kujul (pildina või koopiana). Kujund on meelelise (nägemis-, kuulmis- ja kompimis-)kogemuse teatud vorm, esemete või nähtuste vaimne koopia.
Mõisted on vahendatud sõnadega, mis ei ole tegeliku objektiga sarnased, kuid tähistavad neid.
Mõtlemise liigid: probleemide lahendamine, järeldamine, arutlemine.
• Otsuste langetamine – variandid on olemas, nende seast tuleb valida
• Hinnangu andmine – erinevate võimalike sündmuste esinemise tõenäosuse arvutamine
• Järeldamine – milliseid järeldusi saab informatsiooni põhjal teha; deduktiivne ja induktiivne
Probleemilahendus - Kognitiivne töötlus selleks, et muuta käesolev olukord soovitud olukorraks ilma, et ühtki silmnähtavat lahendusvarianti teada oleks. Eesmärgipärasus - Kognitiivsed protsessid (mitte automaatsed). Probleem on ainult siis, kui puuduvad teadmised/oskused kohest lahendust pakkuda.
• Hästi defineeritud probleemid – kõik probleemi aspektid on selgelt määratletud. Esialgne olukord, võimalikud käigud või strateegiad, eesmärkolukord.
• Halvasti defineeritud probleemid – pole aru saada mis täpselt probleem on, ja ei teata ka seda, milline oleks parim lahendus
• Teadmiste rikkad probleemid – lahenduse leidmiseks peab omama palju spetsiifilisi teadmisi
• Teadmistevaesed probleemid – lahenduse leidmiseks ei pea omama mingit kindlat laadi teadmisi
Probleemi lahendamise etapid

probleemi märkamine

probleemi määratlemine ja esitamine

eesmärkide seadistamine (strateegia valik)

alternatiivide leidmine (informatsiooni korrastamine)

tegevuse valimine (ressursside hindamine)

ellu viimine (jälgimine)

hindamine
Takistused probleemide lahendamisel – 1. piirangud, mida inimesed enesele kunstlikult seavad: nad mõtestavad ülesande tingimusi kitsamalt kui need tegelikult on. 2. eelnevad kogemused suunavad mõtlema kindlas suunas.
Takistuste ületamise meetodid: 1. alaeesmärkide püstitamine 2. tagasisuunas töötamine 3. analoogia leidmine 4. äärmuslike juhtumite analüüs 5. ülesande ümberstruktureerimine. Takistuste ületamine analoogia-abil mõtlemises: 1. sobiva info leidmine, mis võimaldab luua analoogiat. 2. osa sobiva info ülekandmine uudsesse valdkonda. 3. lahendatava ülesande kohta järelduste tegemine.
Probleemide lahendamise strateegiad: 1. algoritm – on protseduur , kus kõik operatsioonid, mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm-sammult. Algoritm garanteerib õige lahenduse leidmise, kuid selleni jõudmine võtab aega. 2. Heuristikud – on lihtsustatud mõtlemise skeemid, trikid ja rusikareeglid, mis on varem töötanud ja edule viinud. Heuristiku kasutamine ei garanteeri edu, kuid tavaliselt siiski eesmärk saavutatakse.
Teadmised – teadvused kajastatud asjad.
taipamine e. ahhaa!- kogemus - taipamine toimub kõik- või- mitte midagi
Lahenduse otsimise hierarhiline organisatsioon – Karl Duncker – 1. lahenduseni ei jõuta kohe, vaid mitme astme järel 2. algne probleem formuleeritakse ümber, et koostada ülesande lahendamise plaan 3. kui esialgsed lahendused ei sobi, katsetatakse uusi formuleeringuid ja üldplaane niikaua kuni jõutakse sobiva üldplaanini. 4. seda tehakse niikaua kui jõutakse õige lahenduseni.
Meistrite ja algajate võrdlus probleemide lahendamisel: meistrid esitavad mõisteid teisiti kui algajad. Algajate ja meistrite vahe känkimises. Känkimine on informatsiooni organiseerimine ja ühendamine. Känkimisel moodustatakse omavahel tihedalt seotud teadmistest suuremaid teadmiste ühikuid. Meistritel on arenenud metateadmised. Metateadmine on teadmine omaenda tunnetusvõimete ja teadmiste kohta.
Deduktiivse mõtlemise olemus:
Deduktiivsel järeldamise määratakse, kas järeldused on või ei ole tuletatavad teatud väidetest. Süllogism koosneb kahest eeldusest ja järeldusest. Süllogismi puhul esitatakse küsimus, kas järeldus tuleneb eeldusest loogiliselt. Süllogismi lahendamist takistavad faktorid – 1. abstraktne, konkreetne sisu 2. konkreetsed asjad. 3. eelduste ümberpööramine 4. atmosfääri efekt: eeldused loovad atmosfääri, mille mõjul tehakse järeldus.
Induktiivne järeldamine suundub konkreetselt üldisele, mille käigus tehakse üldistusi konkreetsetest näidetest. Kalduvus otsida oma hüpoteesile kinnitavaid tõendeid.
Otsuste langetamine: kuna infot on väga palju, tuleb kasutada heuristikuid. Heuristikute kasutamisel aga tekkivad vead:
1. esindatavuse heuristik – kalduvus ignoreerida baassagedusi ja sündmuste esinemise tõenäosust, järeldada meeldetulevate detailide alusel. 2. kättesaadavuse heuristik – hinnatakse sündmuste tõenäosust selle alusel, kui kergesti analoogilised sündmused meenuvad.
Probleemilahendustehnikad
• Jaga suured probleemid väiksemateks
• Tagurpidi töötamine
• Katse-eksitus meetod
• Brainstorming
• Hüpoteesi testimine
• Analoogia – kas sarnane probleem on varem leidnud lahenduse ?
• Proovi tõestada, et probleemi ei saagi lahendada, kus mõttekäik kinni jääb võib olla kohaks kust alustada probleemi lahendamist
• Inkubatsioon : õpi selgeks probleemi detailid, seejärel ära mõtle sellele enam. Mõne aja pärast võib lahendus lihtsalt silme ette kerkida.
* Delegeeri probleem kellelegi teisele
Hinnangute andmine – erinevate võimalike sündmuste esinemise tõenäosuse arvutamine
• Baastasandi info – sündmuse esinemise sagedus populatsioonis
• Esindavuse heuristik – rusikareegel, et klassi kõige paremini esindavad või tüüpilised sündmused toimuvad kõige tõenäolisemalt.
Koosesinemise viga – valeuskumus, et on tõenäolisem, et kaks sündmust esinevad koos mitte ühekaupa
• Kättesaadavuse heuristik – rusikareegel, mis ennustab sündmuse esinemise sagedust olulise informatsiooni mälust kättesaadavuse lihtsuse põhjal
Otsuste langetamine
• Proovitakse valida võimalikest variantidest parim - Igal variandil on oma kasu ja kahju.
• Normatiivsed teooriad: inimesed käituvad enamasti ratsionaalselt ja valivad parima variandi
• Inimene käitub otsuseid vastu võttes üllatavalt ebaratsionaalselt.
– Mänguri viga
– Kalduvus näha ja oodata korrastatust juhuslikes kujundeis
– Objektiivne väärtus vs subjektiivne kasulikkus
Oodatud kasulikkus = (teatud tulemuse tõenäosus) x (tulemuse kasulikkus)
Järeldamine
• Deduktiivne – deduktsioon on loogiline operatsioon, mille käigus liigutakse üldiselt üksikule. Deduktiivne järeldamine on niisugune mõtlemise liik, kus järeldus tuleneb loogilistest eeldustest. Kui eeldused on õiged, siis on ka järeldus tingimata õige.
• Induktiivne – üksikvaatlustelt ja faktidelt liigutakse mingile järeldusele, mis ei pruugi tõesed olla.
1. Tingitud järeldamine - Kas inimeste mõtlemine on loogiline? Eeldus: - Kui sajab saab Fred märjaks. Sajab
Järeldus: Fred saab märjaks Eeldus: Kui sajab saab Fred märjaks Järeldus: Ei saja
VALED JÄRELDUSED – *Järgneva kinnitamine. Eeldus: Kui sajab saab Fred märjaks. Fred saab märjaks. Järeldus: Seega sajab
*Eelneva eitamine . Eeldus: Kui sajab saab Fred märjaks. Ei saja. Järeldus: - Seega ei saa Fred märjaks
2. Süllogistiline järeldamine - On esitatud kaks eeldust ja järeldus. Tuleb otsustada, kas järeldus on antud eeldustele tuginedes õige.
Eeldus: Kõik tudengid valmistuvad seminariks. Mari ja Jüri on tudengid. Järeldus: Seega valmistuvad Mari ja Jüri seminariks
Ruumiline strateegia
Eeldused: Lamp on vihikust paremal. Raamat on vihikust vasakul. Kell on raamatu ees. Vaas on lambi ees.
Järeldus: Kell on vaasist vasakul
• Ruumilised mõttemudelid
• Keelelised mõttemudelid
• Alternatiivsete mõttemudelite loomine ja testimine – millised sammud on vajalikud ja millised mitte
3. Induktiivne järeldamine
• Hüpoteeside kontrollimine: – Suhestumise reegli leidmine
• Kinnituse leidmise kalle – Simuleeritud uurimiskeskkonnad
Kas esialgsele hüpoteesile kinnituse leidmine või, teiste hüpoteeside testimine. Elukutselised teadlased töötavad suurema tõenäosusega esialgse hüpoteesi kallal.
• Analoogiline järeldamine – praeguse ja eelmise probleemi vahelistele sarnasustele toetumine (A on B’le nagu C on D’le)
– Pealiskaudne sarnasus
– Struktuuriline sarnasus
– Protseduuriline sarnasus
Mõtlemisvead?
• Miks inimesed teevad vigu laboratooriumitingimustes, kuid mitte igapäevaelu probleemidega?
– Isiklik ratsionaalsus: üldiselt saavutatakse eesmärgid, hoitakse end elus, leitakse oma ‘tee’, suheldakse üksteisega
– Ebaisikuline ratsionaalsus: kui käitumise põhjused an ette antud teooria poolt ( formaalne loogika , tõenäosus). Eksplitsiitne.
• Igapäeva elu tingimustes ei ole inimestel mõnikord piisavalt infot, teinekord on aga liiga palju infot
• Heuristikud e rusikareeglid

• Kriitiline mõtlemine - Eelarvamuste küsimuste alla seadmine
  

• Väide + tõestavad faktid. Kas tegemist on arvamuse või tõestatud faktidega? Ja mis siis? Mida tahetakse arvudega öelda?
KEEL
Keel on sümbolite ja reeglite süsteem, mis võimaldab meil suhelda (Harley, 2001). Inimestele omane häälikuil põhinev abstraktne märgisüsteem. Maailmas on ~3000 keelt.
Keele ja kõne eristus: 1. keel – kui süsteem, eripärane kood 2. kõne – kui selle koodi kasutamine e. keele avaldumine teksti ja kõnetegevusena. ( suuline , kirjalik kõne)
Sümbol on miski, mis mõtlemises asendab või esindab midagi muud
Sümboliks nimetatakse igat keele vormi, tavaliselt sõna, mida saab kasutada mingi asja, nähtuse või isiku esindamiseks
Keel = süsteem, milles informatsioon on kodeeritud sümbolitesse ja nende vahelistesse seostesse
Keele 5 üldist omadust
• Osutavus - Tervikobjekti eeldus, vastastikuse välistamise eeldus. Keelemärgid tähistavad ja kirjeldavad ümbritseva maailma asju, seisundeid ja sündmusi.
• Tähendus – Kõik eri tähendused kokku on sõna mõisteruum ehk mõte. Iga sõna või sõnakombinatsioon väljendab mingit mõtet või tähendust.
• Suhtlemine - keel on inimestevaheline e. kommunikatiivne : ta võimaldab suhelda
• Konstruktiivsus – keele lausungid moodustatakse teatud piiratud arvu algelementide kombineerimise teel, mis lubab keelt oskaval inimesel kokku seada või mõista lausungeid, mida ta varem ei ole kuulnud
• reeglid - keeles on piirangud, mis lubavad üksnes kindlaid märkide järjestusi.
Keele hierarhiline ülesehitus
• Foneemid e häälikud - väikseim häälikuline ühik, mille poolest üks mõtestatud keelekatke saab teisest erineda
• Morfeemid – keele väikseimad tähenduslikud ühikud, koosnevad kindlas järjestuses olevatest foneemidest.
• Sõnad - koosneb tavaliselt ühe või enama morfeemi kombinatsioonist (sõna koosneb silpidest).
* Fraas – eesti keeles koosneb lause kahest põhifraasist: nimisõnafraasist (must kass ) ja tegusõnafraasist ( läks üle tee
* laused - koosneb fraasidest.
Lause struktuur:
*Süntaks – reeglite kogu, mille alusel moodustatakse keeles tähenduslikke fraase ja lauseid .
*Leksikaalse sisu analüüs - huvitub sellest, missuguseid sõnu kasutatakse, samuti sõnade suhtelist sagedust.
*süntaktilist sisu analüüsides pööratakse tähelepanu grammatikale
*semantiline e. tähenduslik sisu analüüsides tahetakse teada lause sisu.
Kõne tajumine
1. Kuulamine:
• Kiirus (12 foneemi sekundis; 50-60 foneemi/sek)
• Segmentatsioon –Pidev häälemuster, mis tuleb jagada sõnadeks
• Ko-artikulatsioon – Foneemide hääldamine sõltub neile eelnevatest ja järgnevatest foneemidest
• Individuaalsed erinevused
2. Sõnade äratundmine
• Alt-üles töötlus: algab helilise signaali töötlemisega
– Hääliku moodustamise viis ( oraalne vs nasaalne...)
– Hääliku moodustuskoht
– Helilisus
• Ülevalt-alla töötlus: kontekst – Foneemide taastamise efekt
• Prosoodilised mustrid – rõhuasetus ja intonatsioon – Süntaksi ja grammatilise struktuuri tajumine
Kohordi teooria Marslen-Wilson & Tyler, 1980 TRACE mudel
• Töötlusühikud ehk sõlmed –Tunnusjooned (hääldus, kõnemaneer), Foneemid, Sõnad aktivatsioonimuster
Kognitiivne neuropsühholoogia
• Puhta sõna kurtus – Ei tajuta sõnu ja mittesõnu. Mitteverbaalse heli tajumine OK. Kõnelemine, lugemine ja kirjutamine OK;
• Sõnatähenduse kurtus (2)
• Auditoorne fonoloogiline agnoosia (3) – Võõraste sõnade tajumine kehv, tuttavad sõnad OK.
• Sügav düsfaasia – Semantilised vead kuuldud sõnade kordamises. Kuuldud mittesõnade kordamine kehv
3. Lugemine
• Uurimismeetodid: - Sõnaotsustuse ülesanne, Nimetamise ülesanne
• Töötlemine– Ortograafia e. kirjaviis, Fonoloogia e. sõnade kõla, tähendus
• Nimetamine vs tähenduse tundmine
• Automaatne töötlemine –Stroopi efekt. Tähtede vs sõnade äratundmine
Stroop ’i efekt Sõnu loetakse ja nende tähendusest saadakse aru isegi siis, kui ei taheta .
• Kui lugeda teksti on ainuke tähtis asi esimene ja viimane täht – tähtede järjestus sõna keskel ei oma tähtsust.
• Konteksti mõju – sõnade äratundmine toimub natuke kiiremini, kui nad sobivad konteksti
4. Sõnade nimetamine
Düsleksia –
• Pinnapealne düsleksia – tavalisi sõnu loetakse ilusti, kuid esineb raskusi ebatavaliste sõnade lugemisel
• Fonoloogiline düsleksia - tuttavaid sõnu loetakse, kuid võõraste sõnade ja mittesõnade lugemine on halvatud
• Sügav düsleksia – võõraste sõnade lugemine on halvatud + semantilised lugemisvead silmaliigutused
• Sakaadilised e hüplevad – Sakaad kestab 10-20 millisekundit. Sakaadide vahel fikseeritakse pilk 200-250 millisekundiks. Sakaadi pikkus on 8 tähekohta. Infot omandatakse ainult fiksatsiooni ajal. Taju ulatuseks on fiksatsiooni ajal on keskmiselt 4 tähte vasakule ja 15 tähte paremale.
Õpetamise efektiivistamine:
1.Kordamine – ajaliselt jaotatud ja mitmetes seostes.
2. Seostamine – tavakogemus, tavateadmine, aeg, koht, lektor, erinevad ülesanded
3. Materjali organiseerimine
4. Aeg aruteludeks, oma teadmiste analüüs ja teistega arutamine.
5. Seletused valedele ja õigetele lahenduskäikudele
6. Teadmised pikemate teemadena.
LUGEMINE
…lausete grammatilise struktuuri analüüs. Kuna lause tähendus sõltub selles olevate sõnade järjekorrast.
Diskursus – ühe või mitme inimese järjestikulised suulised või kirjalikud lausungid. Lausungite tähendus kontekstis spetsiifilisem -
Vooruvahetus, Lausungite tüübid, vestlusteema
• Järelduste tegemine – automaatne protsess
– Loogilised järeldused
– Siduvad järeldused
– Ebaoperatiivsed järeldused
• Tähenduse otsimise teooria – lugejad tegelevad mõtte otsimisega tuginedes: – Lugeja eesmärgile, Sidususe oletusele, Seletuse oletus
Kõnelemine - Vestlus (Grice, 1967). Koostöö printsiip:
–Kvantiteedi maksiim
–Kvaliteedi maksiim
–Olulisuse maksiim
–Kõneviisi maksiim
• Ettevalmistatud kõne pidamine - Prosoodilised vihjed, Diskursuse markerid
Vead, mis tehakse kõnelemises
• Semantiline asendamine – õige sõna asendatakse teise, sarnase tähendusega sõnaga
• Sõnade segamine
• Sõnade äravahetamine – kaks sõna vahetavad koha
• Häälikute äravahetamine – kaks teineteisele lähestikku olevat häälikut vahetatakse ära.
Kõne tootmise protsess
• Kõne planeerimine – edastatava sõnumi planeerimine
• Formuleerimine – kavatsetud sõnumi spetsiifiliseks lauseks kujundamine, ning heliline väljatöötamine
• Artikulatsioon – lauses olevad sõnad muudetakse kõneks
Kõnehäired
• Afaasia – ajukahjustuse tõttu kahjustunud kõneoskus
• Broca afaasia – kõne ei ole sorav , esineb grammatikavigu
• Wernicke’se afaasia – kõnest arusaamine on häirunud; kõnelemine on sorav, kuid kõnel võib puududa
• Anomia – kahjustunud on võime objekte nimetada– Lemma– Fonoloogia
• Agrammatism – kahjustunud on võime paigutada sõnu grammatilistesse lausetesse
• Soravusafaasia – vaatamata sellele, et kõne on grammatiliselt korrektne , on probleeme sõnade leidmisega. (väljamõeldud sõnad)
Keel ja mõte
• Keel on vahend, mida me kasutame oma mõtete teistele edastamiseks
• Whorfi hüpotees: - Keel määrab või mõjutab mõtlemist
–Keel määrab mõtlemise – meie mõtted on piiratud keelega, milles me mõtleme
–Keel mõjutab taju
–Keel mõjutab mälu
VAIMSETEST VÕIMETEST
Intelligentsus tähendab võimet asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida , näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid. 80% inimestest arvavad, et nad on keskmisest intelligentsemad...
Ühtne määratlus puudub – tegemist on idealistliku konstruktiga. See on objektiivselt mõõdetamatu. Ka teadlaste seas lahknevused – R.J. Sternberg (pessimist) vs. H.J. Eysenck (optimist). Kui omistame mingi sündmuse seletuse “intelligentsusele” siis me tegelikult ei tea põhjustavat mehhanismi, samas omab ennustavat väärtust.
Ajaloost...Esimene test – Alfred Binet & Theophile Simon 1905
Stanford-Binet test 1916 (Lewis Terman)
William Stern – IQ = vaimne vanus : kronoloogiline vanus x 100
Robert Yerkes jt. National Intelligence Test (1919) – Juhan Tork (1936)
WISC & WAIS-R (Wechsler 1981)
Testimise mõistetest:
reliaablus.. kuivõrd samades tingimustes saadakse konsistentseid tulemusi
valiidsus kuivõrd mõõtevahend mõõdab seda, mida me mõtleme, et ta mõõdab (Näiv-, Kaudne -, Ennustav -, konstruktiivvaliidsus)
Sisemine valiidsus: - Põhjus eelneb ajateljel tagajärjele. Põhjusel ja tagajärjel on seos. Puuduvad alternatiivsed seletused tagajärjele
Välimine valiidsus - Kuivõrd me saame üldistada tulemusi laiemale populatsioonile ja neid valiidsuseid on veel – nt. Ökoloogiline v
Faktorite teooriad...
Üks psühhomeetrilise lähenemise põhiprobleeme – kas vaimset võimekust üks või mitu?
Faktoranalüüs – statistiline meetod hulga omavahel korreleeruvate andmete koondamiseks väiksemale hulgale
Charles Edward Spearman - Faktoranalüüsi väljatöötaja...
Intelligentsuse kahefaktoriline teooria g faktor, üksikküsimuste spetsiifika, mõõtmisviga
Kriitika: grupifaktorite olemasolu (Sir Cyril Burt)
L.L. Thurstone - Tegi teistsugust faktoranalüüsi☺
On olemas nn. “grupifaktorid”, mis on omavahel sõltumatud (7 tk.)
Koostas primaarsete võimete testi, ent need võimed siiski korreleerusid omavahel –
g - faktorid (diagrammid, sõnavara, loogika, ruum, informeeritus)
Fluiidne e. voolav intelligentsus: arutlusoskus, loogiline mõtlemine, üldine vaimne võimekus
Kristalliseerunud intelligentsus: omandatud faktiteadmised, silmaring, kultuurispetsiifika
Hierarhiline lähenemine
J.B. Carroll uuris üle 460 andmestiku
Palju spetsiifilisi tasemeid (nagu Spearmanil)
Seitse grupifaktorit (üldisemad Thurstone’st)
Pärilikkus ja keskkond - kõige üldisemad põhjused erinevustele vaimsetes võimetes.
Aktiivne koosmõju: geenid suunavad arendavatele tegevustele
Passiivne koosmõju: vanemate geenid suunavad keskkonna rikastamisele
Reaktiivne koosmõju: geenidest mõjutatud käitumine põhjustab reaktsiooni keskkonnalt, mis mõjutab käitumist. Alates Galtonist lõputu nature vs. nurture debatt. Algul nature (Mendeli tööd), siis nurture (beiheiviorism), siis jälle nature (geneetika) jne. Hetkel nature? Siiski – intelligentsuse geeni pole leitud ja ilmselt ka ei leita.
Järelikult ei saa omistada “ olulisemat ” mõju keskkonnale või pärilikkusele hoolimata nature domineerimisest eriti hilisemas eas.
Grupierinevused..
Rassi mõiste on problemaatiline
Samas kui vaatleme neid populatsioonidena, kus erinevad alleelide sagedused , siis ON erinevused olemas
Ei tohi unustada, et misiganes grupierinevustest rääkides ERITI näiteks kui selleks on nii hägus kontseptsioon nagu rass , siis see ei ütle MITTE MIDAGI konkreetse indiviidikohta.
Black Intelligence Test of Cultural Homogeneity (BITCH) ☺ - verbaalsed testid võivad olla (on?) kultuuriliselt kallutatud
Mitteverbaalsete testide korral erinevused säilivad või koguni suurenevad! (suure g laadungiga!)
Regressioon keskmise suunas annab kinnitust: (Rushton, Jensen 2005) kui valged-mustad õed -vennad valitud IQ alusel 120, siis valgetel
teine laps 110 lähedal ja mustadel 100 lähedal. Sama efekt kui valimine IQ 70 alusel, siis valgetel 85 ja mustadel 78. Juudid: Keskmine IQ UK’s 110; USA’s 109.5; Iisraelis 90?!? 2,3 vs. 0,4% (P-Euroopa) ashkenazim-juutidest IQ>140! (Herrstein, Murray). Aga Iisraelis M=90
(R. Lynn). Rassidevahelisi erinevusi uurides ja palju küsitavusi ning teema on kõrge emotsionaalse laadungiga. Sooliseid erinevused: testides välditakse küsimusi, mis sugusid eristaks või need tasakaalustatakse. Erinevused ei ole üheselt tõestatud, samas nt. Lynn (1994; 1998), et meeste keskmine +2,4 punkti. Üldiselt levinud arvamus, et mehed paremad ruumilises võimekuses, matemaatikas, naised nt. Verbaalsetes ülesannetes. Seda kaudselt kinnitab patoloogia – meeste seas rohkem düsleksikuid, kokutajaid jne. Meeste seas variatiivsus suurem. Sotsiaalkultuurilised, geneetilised, hormonaalsed põhjused
Keskkonna mõjust...Jagatud vs. mittejagatud keskkond
Flynni efekt! (muide, praeguseks tundub olevat teatud populatsioonides lõppenud)
Rikastatud keskkond: “Operation Headstart” 1960ndatel koolieelikutele jt.
Lühiajaline tõus IQ’s, ent see kaob aja jooksul
Siiski võimalik, et mingid MUUD eelistusi andvad omadused säilivad
Gardner: mitmene intelligentsus?

• Loogiline-matemaatiline
  
• Ruumiline
  
• Musikaalne
  
• Kehalis -kinesteetiline
  
• Lingvistiline
  
• Interpersonaalne
  

Teooria toetub Gardneri enda tööle geeniustega ja hoolimata populaarsusest, ei
Populariseeritud Golemani poolet 1995,
Mõõdab konformsust mitte võimet!
Mõõdab teadmisi mitte võimet!
Ennustusvõimest...Ajakirjas “ Director ”, mis on suunatud “targale juhile” kirjutas Vilve Kalda (Director, november 2003) viiest alatust IQ testidega seotud alatust valest:
􀂆 1. Head hinded koolis ennustavad tööedu;
􀂆 2. Intelligentsustestide tulemus ennustab tööalast edu;
􀂆 3. Andekuse ja edukuse vahel on seos;
􀂆 4. Sotsiaalne päritolu ja kultuuriline taust intelligentsustesti tulemust ei mõjuta;
􀂆 5. Kõrge IQga töötajad muudavad organisatsiooni edukaks.
􀂆 Samuti ei ennusta IQ õppimisvõimet ja õnnelikkust.
“Kui need mõtted oleks välja ütelnud tavainimene kohvilaua vestluses, siis poleks sellest midagi. Eesti on vaba maa ja igaüks võib välja öelda oma arvamuse. Kuid Vilve Kalda ei esinenud “Directori” veergudel tavakodanikuna, vaid
eksperdina, kes vahendab ühe teadmiste valdkonna – psühholoogia – seisukohti Eesti juhtidele. Seepärast on mul
põhjus sekkumiseks ja alus väita, et kõik see, mida Vilve Kalda intelligentsuse, IQ testide ja psühholoogia kohta kirjutab on äärmiselt ebakompetentne, enamusel juhtudel lihtsalt vale. Kui vead tulenevad harimatusest, siis on tegu lihtsalt rumaluse ja laiskusega. Kui aga Vilve Kalda julgeb väita, et ta tunneb personalivalikut, siis on tõepoolest tegemist faktide alatu moonutamisega. Ma ei tea, kas antud juhul on tegemist lihtsalt vale või alatu valega, kuid kolm esimest ülal toodud väidetest ei ole kindlasti müüdid , vaid psühholoogias hästi tõestatud väited: edukus sõltub inimese andekusest, mida saab üsna hästi hinnata koolihinnete ja IQ-testi tulemuste põhjal.” (Jüri Allik, 2004; http://www.director.ee/?artikkel=544 )
Ennustav valiidsus on IQ testide “müügiargument”. Vaimne võimekus on piisavalt stabiilne omadus, et saaksime rääkida ennustusvõimest (nt. Deary et al 2000 šoti laste uuring 11 aastased & samad inimesed 77 aastaselt)
IQ-l on märkimisväärne korrelatsioon kõikvõimalike kooliedu indikaatoritega: sooritustestid (SAT, GRE), hinded, koolis püsimine/väljalangemine, koolis käidavate aastate arv, kõrgkooli astumise tõenäosus, kõrgkooli lõpetamise tõenäosus
IQ ja õppimisvõime ei ole otseselt seotud (õppimisvõime = mingi info omandamise kiirus & hulk)
Sõltub ülesande keerukusest – keerukama info omandamine rohkem seotud g’ga – MIKS?
Mida kõrgem haridustase, seda väiksem IQ variatiivsus. Seega vähenevad ka korrelatsioonid sooritustestide/hinnetega.
Hinnete korrelatsioon väiksem kui sooritustestide oma. Miks? Sest hinnetes rohkem muud infot – läbisaamine õpetajatega, motivatsioon jne.
Koolis käidud aastate arv ja IQ: r = 0.60 – 0.70 (Matarazzo, 1972) = haridus tõstab IQ’d?
􀂆 Lastel (7. a) mõõdetud IQ korreleerub r = 0.40 – 0.50 haridustee pikkusega, mis viitab ka vastupidisele põhjuslikkusele. Samas mustad saavad edukalt hakkama! (eriti Aafrikas nt. Ülikoolides). IQ on individuaalsetest erinevustest kõige tugevam töösoorituse ennustaja. Erinevatel elukutsetel on erinev g tase. Kui IQ > 125, siis õnn üsna õuel.
Infotöötluse kiirus ajus? Korrelatsioon RT’ga ca -.10; valik RT juba -.30 jne kuni keerulisemate ülesannetega kuni -.50
Samuti intelligentsematel väiksem SD. Samas, asi EI ole lahendamiskiiruses. EEG’s on leitud korrelaate P300 kompleksis (väiksem latents, suurem ampituud)
Pea suurus .20, Aju maht .50
Soolise erinevuse paradoks- Suurema g laadungiga ülesanded aktiveerivad rohkem prefrontaalkoort. Aju efektiivsem metabolism ( korrelatsioonid ca -.70)
General fitness faktor? – seosed kehalise sümmeetria ja IQ vahel. Toetavad ka seosed pikkuse ja füüsilise iluga (seosed pole funktsionaalsed!). Samas see konstrukt veel liiga üldine, et olla kasulik
ISIKSUS
Isiksus suhteliselt stabiilsed sisemised faktorid, mis teevad indiviidi käitumist -terviklikuks, püsivaks, - teiste inimeste käitumisest erinevaks. Isiksust määravad pärilikkus, lapsepõlvekogemused, self-kontsept,
Sõnaga isiksus tähistatakse tavaliselt neid käitumise, mõtlemise ja tunnete aspekt, mille poolest inimesed üksteisest erinevad, mis iseloomustavad eri inimesi erisugusel määral.
Hindamine ja mõõtmine: *küsimustikud, * objektiivtestid , *projektiivtestid, *hindamine (rating)
.Freud - (psühhoanalüüsi isa 1856 -1939) Psühhoanalüütiline lähenemine

• Id, EGO, Superego
  
• teadvuse 3 taset
  
• kaitsemehhanismid
  
• Freud`i psühhoseksuaalne arenemine
  

psühhoteraapia - esimene süsteemne teraapiavorm psüühikahäiretega patsientidele
Isiksuse teooriad võib jaotada nelja suuremasse rühma:
1.Psühhoanalüütilised teooriad –lapsepõlvekogemuste osatähtsus, eriti laste ja vanemate suhete rõhutamine. Teadvuse eri tasandite väljatoomine ja alateadvuse mõju käitumisele. Tervikliku isiksuse mõistmine tema suhetes oma minevikuga.
2. Tunnusjoonte teooriad – isiksuse olemus peamiselt pärilik ja püsiv, keskkond mõjutab vähe. Isiksuse tunnusjoonte väljatoomine, võrdlemine ja mõõtmine. Olulisel kohal on isiksuse kirjeldamiseks piisava hulga joonte väljatoomine ja nende alusel käitumise ennustamine.
3. Kognitiiv-käitumuslikud teooriad - tõstavad esiplaanile peamiselt kogemusi ning õppimist, kui isiksuse kujunemist. Olilisel kohal on inimese ja keskkonna vaheline vastastikune mõju.
4. Humanistlik teooria - rõhutab nii inimeste ainukordsust kui ka elujooksul omandatavate kogemuste tähtsust.
Kõik need isiksuseteooriad üritavad selgitada isiksuse olemust, selle struktuuri ja osiseid ning toimemehhanisme.
Psühhoanalüüsi kohaselt koosneb isiksus kolmest funktsionaalsest osast:
ID – Miski: on inimese alateadvus, mille keskmeks on sugutung ehk libiido. Isiksuse esmane süsteem, sünnipärane psüühiline reaalsus . Bioloogiliste tungide keskus kust pärinevad primitiivsed ihad ja soovid. Id on ühtlasi ka energiaallikas ning seotud füsioloogiliste protsessidega. Id lähtub naudingu printsiibist: pinged tuleb kohe lahendada ning saada rahuldus . Peamised Id-ist lähtuvad tungide grupid on seotud seksuaalsuse ja agressiivsusega( nn elu- ja surmatungid: eros ja thanatos).
EGO - "Mina" - puhver Id-i ja välismaailma vahel, lähtudes reaalsusprintsiibist. Ego ohjeldab tungide energiat, kuni vajaduste rahuldamine on võimalik ja sobiv ega ohusta indiviidi ning sotsiaalset keskkonda. Kujuneb esimene kahe eluaasta jooksul. Otsustab, milliseid vajadusi ja millisel viisil rahuldada. Ülesanded on tungide kontroll, regulatsioon ja kaitse; reaalsusega suhtlemine, tunnetus, reaalsuse testimine; tegutsemine, suhete loomine ja süntees.
Superego - "Ülimina" - sisemine kultuurinormide ja väärtuste kogum, mis omandatakse vanematelt ja teistelt olulistelt.
Inimestelt -sarnaselt Id'iga ebaratsionaalne. Kujuneb välja kõige hiljem, umbes 5a vanuses.
Identifikatsioon - protsess mille käigus laps omandab sama soost vanemalt ideid ja väärtused. Asendab vanemate kontrolli enesekontrolliga. Teadvus kujuneb karistuse tulemusena - ego-ideaal.
Freudi järgi jagub teadvus kolmeks:

• teadvustatud - praegune tähelepanu fookus
  

• eelteadvus – mälestused ja teadmised (mälu)
  
• alateadvus - informatsioon mida on raske teadvusele tuua
  

Alateadvus on psüühika teadvustamata osa, mis siiski oluliselt määrab inimese käitumist. Freudi arvates oli enamus inimese igapäevakäitumisest motiveeritud alateadlike jõudude poolt. Oluline on dünaamiline alateadvus - see osa, mida ei saa teadvustada kui ka tahaks, sest teadvustamist takistavad mingid sisemised jõud.
Kaitsemehhanismid
Isiksuse struktuuri osad on loomult vastandlikud, ehk teisisõnu on sisekonflikt inimesele omane. Enamasti suudavad egofunktsioonid tagada, et konflikt on talutav. Kui aga sisemistel või välistel põhjustel id'i või superego nõudmised tugevnevad, võib tasakaal häiruda. Sisemise ohu signaaliks on ärevus.
Alateadvuslikud meetodid ärevusega toimetulekuks jagunevad kolme gruppi:
1) Neurootilised
Repressioon (väljatõrjumine) – tugevad ärevuse tekitavad motiivid tõrjutakse sügavale alateadvusse, kus nad ei häiri teadvust. See mehhanism on üks kesksemaid psühhoanalüüsi teoorias. Väljatõrjutud motiivid võivad avalduda unenägudes, kõnevääratustes vm kujul, kuid neid pole võimalik tavalisel viisil teadvustada. püsivad alateadvuses ning võivad ootamatult esile kerkida hoopis teistel asjaoludel. Nihe - tugevad tunded keelatud objekti suhtes nihutatakse teisele objektile
2) Primitiivsed
Eitamine – ärevuse reaalseid põhjusi eiratakse ega teadvustata. Näiteks, ema võib alateadvuslikult keelduda tunnistamast oma poja tõelist iseloomu, kuna see põhjustab ärevust.
3)küpsed kaitsed
Sublimatsioon – instinktiivsed psüühilised jõud (libiido, agressiivsus vm) muudetakse ja suunatakse kultuuris aktsepteerivatesse tegevustesse. Näiteks agressiivsus suunatakse mängudesse, sporti, meelelahutusse jmt. Lapsepõlve traumaatilised sündmused säilivad meie alateadvuses. Mõjutavad meie isiksust ja võivad tekitada psüühikahäired. Ravimeetod peaks olema suunatud sellele et need traumaatilised kogemused alateadvusest välja tõmmata.
Psühhoseksuaalarengu teooria
Väga tähtsad on esimesed 5a. Isiksus kujuneb sellel perioodil ning täiskasvanu isiksus sõltub rohkel määral lapsepõlve kogemustest. Psühhoseksuaalne arengus eristuvad arenguastmed vastavalt naudinguallikaks olevatele kehapiirkondadele. Igal arenguastmel peab laps lahendama konfliktid, mis tekivad naudingu soovi ja piirangute vahel. Kui rahuldust või piiranguid on liiga palju, tekib fiksatsioon sellesse arengustaadiumisse ning see võib põhjustada probleeme täiskasvanuna.
Freud eristas järgmisi psühhoseksuaalse arengu astmeid:
1.Oraalne faas kestab umbes 18 esimest elukuud. Sel perioodil on vajadused, tajud ja väljendusviisid seotud suu piirkonnaga, imemisrefleksiga. Eesmärgiks on luua usaldav sõltuvussuhe. Faasi edukas läbimine annab aluse andmise ja saamise võimeks ilma sõltuvuse ja kadeduseta; loob võime usaldada ennast ja teisi
2. Anaalne faas kestab 1. kuni 3. eluaastani. nauding on peamiselt seotud anaalne piirkonnaga. Selles faasis toimub pottitreening. Selles faasis tekkinud probleemid võivad hiljem tuua nn "anal charakter" (õel, jonnakas ja korrapärane)
Eesmärgiks on iseseisvus, enesekontroll , teiste kontrolli alt vabanemine.
3.Falliline faas kestab 3. kuni 5. eluaastani. Sel perioodil keskendub seksuaalne huvi genitaalidele; tekib kiindumus vastassoost vanemasse, kujuneb Oedipuse kompleks (lahendatakse identifikatsiooni protsessi käigus)
Fallilisse faasi takerdumine võib kaasa tuua kastratsiooni ärevuse, hirmu seksuaalsuse ees, võimu- ja konkurentsiprobleemid jne. Selles faasis tekkinud probleemid avalduvad nn "phallic character "i kujul : mehed on enesekindlad, naised võitlevad meestest üleoleku eest. Neile järgnevatele faasidele pööras Freud suhteliselt vähe tähelepanu. (Miks??)
4. Latentne faas 6a- puberteet (suhteliselt madal seksuaalsus)
5. Genitaalne faas
Kui ühes faasis piiranguid (või rahuldust) on liiga palju, tekib fiksatsioon sellesse arengustaadiumisse-põhi seksuaalenergia jääb seotud selle faasiga. Stressirohkel situatsioonides täiskasvanu näitab regressiooni (kus tema käitumine on sarnane sellega kuidas ta käitus kui oli laps) selle osa tähtsam märkus -täiskasvanute psüühikahäired on seotud lapsepõlve probleemidega ja raskustega.
Psühhoanalüüs
Freud oleks kindlasti üllatunud, kui saaks teada et 21s. psühholoogid kasutavad küsimustikke selleks et isiksust mõõta/hinnata. Miks?-inimesed saavad anda infot, mis on teadvustatud/jõudnud teadvusele. Freud'i põhi rõhk -alateadvuse võimsus
Nisbett and Wilson (1977) näitasid, et informatsioon, mis on teadvusele kättesaadav on tihti piiratud. Uuring, kus katseisikutele näidati 5 paari sokke ja paluti valida kõige parema paari. Enamikus valiti kõige parempoolset paari, kuid ruumilist positsiooni ei nimetanud nende valiku põhjuseks. põhjuseks nimetati erinevused tekstuuris, värvis jne.
Leidis toetust ka Freud'i üldine! idee, et lapsepõlve kogemused mõjutavad isiksuse arengut: Mickelson, Kessler and Shaver (1997)
kas/kuidas lapsevanema kaotus või eraldamine lapsepõlves on seotud ärevusega. (5000 täiskasvanu)
Leidis toetust ka idee et lapsepõlve kogemuste mõju on pikaajaline Franz et al. (1996) Uurimus näitas, et täiskasvanute depressioon (vanuses 41) on võimalik ennustada selle põhjal kuivõrd emotsionaalselt "külmad" oli nende vanemad.
Tõsine probleem on interpreteerimisega: lapsepõlvekogenus – täiskasvanu probleemid.
Kõik saadud tulemused on korrelatsioonid, kuid ei saa kasutada korrelatsiooni põhjuste tõestamiseks.
Psühhoanalüüsi miinused:
Ei viinud läbi eksperimente, teaduslikku tõestust tema väidete taga ei olnud
Ei olnud esinduslikku valimit, enamuses neurootilised naisterahvad
Nõrkus terminite defineerimisel- puudusid operatsionaalsed definitsioonid.
Ennustada ei saa tema teooriaga
Seksuaalsuse ülerõhutamine
Psühhoanalüüs on piiratud- võtab väga kaua aega
Selle lähenemisviisi jaoks sobib intelligentne keskmiselt neurootiline inimene
Iga inimene ei ole võimeline ennast piisavalt hästi verbaalselt väljendama
Teadusliku psühholoogia seisukohalt on tema panus psühholoogiasse küsitav
Psühhoanalüüsi plussid:

• Tõi sisse psühholoogiasse sellised teemad, mida ennem ei olnud puudutatud.
  

Mitmed teooriad, mis peale teda ja paralleelselt temaga esile kerkisid, olid reaktsiooniks Freudi teooriale. Pani teisi mõtlema
Psühhoanalüütikute väljaõpe, mis annab õiguse psühhoanalüüsi praktiseerimiseks, toimub psühhoanalüütikute organisatsioonide õppeasutustes. Ülikoolide juures üldreeglina vastavat eriala ega õppetooli ei ole. Väljaõpe sisaldab loenguid, praktikat juhendaja juuresolekul ning isiklikku psühhoanalüüsi, mis võib kesta üle nelja aasta. Kogu väljaõpe kestab 4 kuni 10 aastat.
Humanistlik lähenemine tekkis 1950s Ameerika Ühendriikides. Isiksuse tuuma moodustab teadlik isemotiveeriv võime muutuda ja täiustuda vastavalt inimese unikaalsele olemusele. Oluline on eneseteadvus, inimese subjektiivne maailm ja selle ehtne tunnetus. Humanistlik. Inimene on sünnipäraselt loov, hea ja arenev. A.Maslow, C. Rogers
Humanistlik lähenemine kerkis esile 1950-ndatel kui uus lähenemine inimese motivatsioonile ja isiksusele. Humanistide arvates käsitlevad psühhoanalüütikud kõiki inimesi kui emotsionaalseid invaliide. Humanistlikud psühholoogid ütlevad, et kõik need lähenemised jätavad käsitlemata selle, mis on inimeses tõeliselt inimlik. Terve inimene tahab tunda end vabana, teha ise valikuid ja määrata ise oma elu. Nad tahavad kasvada, arendada välja oma potentsiaali, jõuda enese-aktualisatsioonini.
Carl Ransom Rogers (1902-1987 - Ameerika üks mõjukamaid psühholooge
“Ei piibel, ei prohvetid; ei Freud, ei teaduslikud seisukohad; ei Jumalik ilmutus, ei inimlikud avastused – mitte miski ei ole üle minu isikliku kogemuse”. Oluline panus pedagoogika, nõustamise, psühhoteraapia arengusse ning maailma poliitikasse ( vahendaja konflikti-kolletes), 16 raamatut ja 200 artiklit. Isiksuse teooria. Psühhoteraapia koolkond (kliendi-keskne teraapia
Self-concept ehk Mina-kontseptsioon - indiviidi mõtted, tunded ja uskumused enda kohta (nii indiviid kui ka grupi liige). Teooria fookus- need Self'i osad, mis on kättesaadavad teadvusele, sest ei ole võimalik süstemaatiliselt uurida midagi, mis on teadvuse taseme all.
Ideal -Self ehk "ideaalne Mina"- mina pilt mida tahetakse saada oletas et inimesed, kellel "self" ja "ideal-self" lahknevus on vähem, on õnnelikumad.
Selfi struktuur formeerub keskkonna ja teiste inimestega kokkupuutes. Inimene kasutab kogemuste organiseerimiseks kolme moodust:
A kogemuste sümboliseerimine, tajumine ja organiseerimine teatud suhtesse selfiga:
B ignoreerimine, sest puudub tajutav side selfiga;
C Eitamine või moonutamine, sest kogemus ei sobi ülejäänud selfi struktuuriga.
Psühholoogiline ebakohanemine esineb siis, kui enesekontseptsioonis ei integreerita olulisi sündmusi
Kuidas mõõta/hinnata Self'i
Q-sort meetod -reastama relevantsuse järgi, mis kirjeldab mind paremini, mis sobiks, mis ei sobi, siis kordama protseduuri ideaalne-mina kirjeldamiseks. Lõpus uurija arvutab lahknevust. Rogers rõhutas kongruentsuse tähtsust
Kongruentsus ehk vastavus – kogemuse sümboliseeritus selfis (integreeritud tervik) mina-pilt, kogemused, käitumine
Võimaldab kongruentsust sisemise kogemuse ja väljendusviiside(käitumise) vahel. Kui esineb mittevastavus kogemuse ja teadvuse vahel, siis inimene ise ei pruugi seda teadvustada. Inimesed on motiveeritud kongruentsuse saavutamisele.
Enese-aktualisatsioon – igale elusvormile kaasasündinud ajend arendada välja oma potentsiaal maksimaalsel määral.
Kaitsemehhanismid:

• Denial ehk eitamine
  

• Distortion ehk moonutamine - juhtub sagedamini kui Eitamine.
  
• Positiivne suhtumine – armastus, hoolimine, tähelepanu, hoolitsemine jne
  
• Tingimustel positiivne suhtumine – ühiskonna poolt tulenev “vorm”
  
• Väärtuse tingimused – kogemuse hindamine ühiskonnalt, teistelt üle võetud hinnangute alusel (eirates sisemist kogemust – ehk organismilise väärtustamise printsiipi ).
  

KOKKUVÕTE
Indiviid eksisteerib muutuvas kogemuste maailmas, mille keskpunktiks on ta ise
Isiksuse tähtsamaid püüdeid on enesega kooskõla
Isiksus püüdleb iseseisvuse, spontaansuse ja kogu elu kogemuste integreerimise suunas
Isiksuse muutuseks ei piisa vaid õppimisest, sinna on oluliselt haaratud ka muutus mina-pildis. Lühidalt, isiksus on midagi muud kui lihtne õppiv mehhanism.
Isiksust on parem uurida nö seestpoolt (introspektsiooni kaudu), kui objektiivselt vaadeldes selfi.
Kriitika Rogersi lähenemisele
Definitsiooni probleemid:
Rogersi teooria on rohkem filosoofiline vaade, mitte formaalne teooria. Oletas, et indiviidi põhi motivatsiooniline tung on enese-aktualisatsiooni saavutamisele, kuid ei viinud läbi eksperimente. Tema lähenemisviis on piiratud - geneetilised faktorid ja lapsepõlvekogemused ignoreeritud +kliendi-keskne (inimese-keskne) teraapia.
Isiksusejoonte teooriad
Lähtuvad eeldusest, et inimestel on teatud kindlad, neid iseloomustavad jooned, mis on suhteliselt püsivad ja avalduvad erinevates olukordades . Isiksuse jooned on küllalt universaalsed , kuid inimesed erinevad selle poolest kuivõrd üks või teine joon on väljendunud. Isiksus = isiksusejoonte summa

• Gordon Allport leidis 18 000 sõna, mida saab kasutada isiksuse iseloomustamiseks (kui sünonüümid maha arvata - 4500).
  

Kardinaalsed isiksusejooned: üksikomadused, mis on inimese olemuseks ja enamuse käitumise aluseks. enamusel inimestest on ühe või kahe kardinaalse joone asemel
Kesksed isiksusejooned: inimese peamised iseloomustajad, nende arv ühel inimesel on tavaliselt 5-10 (näit. ausus, sotsiaalsus,
Teisesed isiksusejooned: omadused, mis mõjutavad inimese käitumist harvem ettetulevates situatsioonides Isiksusejoonte teooriad on pigem dimensionaalsed kui kategoriaalsed lähenemised.
Isiksuse dimensioonid
Tänapäeval on kõige rohkem levinud isiksuse dimensionaalne käsitlus. Püütakse leida isiksust kirjeldavaid põhidimensioone. Raymond Cattell sai faktoranalüüsides küsimustikke, isiksuseteste ja vaatlusandmeid
16 põhidimensiooni
afektotüümia sotsiaalne julgus
tundeõrnus kahtlustavus
autism intelligentsus
läbinägelikkus ego jõud
süüdlaslikkus domineerimine
radikalism entusiasm
ise- eneses -küllaldasus pinge
minaidentsus superego jõud
Hans Eysenck leidis, et isiksus on kirjeldatav kahe põhidimensiooni abil

• ekstravertsus - introvertsus
  
• stabiilsus - ebastabiilsus (neurootilisus)
  

Ekstravertsed - suhtlemisvalmid, impulsiivsed, hea sotsiaalse kohanemisvõimega, avatud, initsiatiivikad
Introvertsed - suletud, väheseltsivad, sotsiaalselt passiivsed, eneseanalüüsile kalduvad
Neurootilised - rabedad, närvilised, rahulolematud, kõikuva meeleoluga, muretsevad.
Suur Viisik ehk Big Five Model mitmete isiksuseküsimustike faktoranalüüsil on esile tulnud viis faktorit , mida võib pidada isiksuse põhidimensioonideks
1.Ekstravertsus seltskondlikkus, aktiivsus, jutukus ning kalduvus kogeda positiivseid emotsioone.
2. Sotsiaalsus – kalduvus usaldada teisi inimesi, olla omakasupüüdmatu ja leplik. Sisaldab neid aspekte inimesest, mida tavaliselt nimetatakse inimlikuks: altruism, hoolivus, emotsionaalse toetuse jagamine ja teises otsas vaenulikkus, ükskõiksus, enesekesksus, kadedus
3. Meelekindlus – kontroll oma soovide ja impulsside üle. Tähistab ka tahet ja sihikindlust, usaldusväärsust ja enesekontrolli
4. Neurootilisus – kalduvus kogeda negatiivseid emotsioone, neurootikutel on soodumus emotsionaalseteks häireteks
5. Avatus kogemusele – huvi ümbritseva maailma ja oma siseelu vastu. Avatus uutele ideedele ja tunnetele, mõtlemise paindlikkus , fantaseerimisvalmidus. Mõnikord samastatakse lihtsalt intelligentsusega
Põhidimensioonide päritolu ja stabiilsus
Isiksus on ca 50% ulatuses geneetiliselt määratud, eriti dimensioonid N ja E. Perekondadevahelised erinevused ei oma tähtsust isiksuse põhidimensioonide kujundamisel. Perekonnasisestel erinevustel ja perekonnavälistel teguritel on mõningane osa.
Täiskasvanueas muutuvad põhilised isiksusejooned vähe. Viimased muutused toimuvad 20-30 eluaasta vahel. Tavalise keskmise elukogemuse korral on muutused pärast 30-t eluaastat väikesed. Mõju võivad avaldada väga dramaatilised sündmused ja oletatakse et ka intensiivsel psühhoteraapial võib mõnikord isiksust muutev mõju olla.
Kuidas mõõta isiksust?

• Küsimustikud –
  
• objektiivtestid
  
• projektiivtestid
  
• hindamine
  

Test on süstemaatiline protseduur kahe või enama isiku käitumise võrdlemiseks.
Objektiivtestid:
Nendes testides välistatakse nii katseisiku kui ka teiste inimeste arvamused, järeldusi tehakse katseisikutele antavate ül põhjal. Objektiivtestid võimaldavad erapooletult hinnata isiksuse omadusi. Nendega uuritakse temperamenditüüpe jne.
Projektiivtestid:
Kui inimene saab mingi ül, projitseerib ta nende lahendamiseks enda omadused ja alateadlikud tendentsid. (4 alaliiki: hinnang-, konstruktiiv-, tõlgendamistestid ja assotsiatsioonimetoodika).
Isiksuse küsimustikud – on sellised testid, kus vaataja keskendub subjektiivselt elamusele ja tunnetele või väljendab huvisid. Nad jagunevad temperamendi- ja iseloomutestideks ning huvide ja väärtusorientatsioonide testideks.
Nõuded psühholoogia testidele – teaduslik test peab olema
1) valiidne ehk tõelevastavus - mõõtma seda, mille jaoks test on mõeldud
2) reliabiilne (usaldusväärne) -andma mõõtevea piires püsiva tulemuse, kui objektiivsed olud seda eeldavad
3)normeeritud - testi normid peavad olema loodud. normeeritus on hinnangu kvaliteet!!
4)kordamine peab olema võimalik
5) standardiseeritud -võimaldama kasutamist erinevates kultuurides
Testimise kuldreeglid:

• testimise eesmärgipärasus
  
• adekvaatne (st meetodist lähtuv) tõlgendamine
  
• usaldusväärne ja kontrollitud mõõtevahend
  
• testimine – vaid üks osa hindamisprotseduurist
  

Isiksuse testid – nagu intelligentsuse testis peaksid olema karakteristikud: *kõrge reliaablus, *kõrge valiidsus, *standartisatsioon
Reliaablus - Mõõdiku järjekindlus skooride omistamisel objektile või nähtusele. Mõõdik pole kunagi täiesti järjekindel, reliaabluse teooria hindab ebajärjekindluse efekti mõõtmise täpsusele.
Reliaabluse hindamine-
1. Korduvtesti meetod ehk reprodutseeritavuse hindamine. Mõõtmiste teostamine kahel korral teatava ajavahega. Esimese skoori korreleerimine teise skooriga. Idee: kui uuritav tunnus pole muutunud, on skooride erinevus tingitud ainuüksi mõõtmisveast. Puudus: tunnuse muutumatuses ei saa kindel olla.
2. Sisereliaablus - Hindab reliaablust tuginedes üksikküsimuste arvule (k) ja küsimuste vahelise korrelatsiooni keskmisele: mil määral iga üksikküsimus mõõdab sama nähtust, mida kõik teised küsimused.

• Korduvtesti reliaablus hea, kui kirjuta materjalist
  
• Sisereliaablus hea, kui
  

Valiidsus - Mil määral mõõdab skaala huvipakkuvat nähtust.
A. Mõõtmisvaliidsus (sisuvaliidsus, konstruktivaliidsus) – kas mõõdab seda, mida ta eeldatakse mõõtvat:
B. Otsustusvaliidsus ehk kriteeriumivaliidsus (ennustav ja konkureeiv)– kas on kasutatav õigete ja täpsete otsuste tegemisel
*Ennustav valiidsus: uurib korreltasiooni mõõdiku skooride (mis saadi enne otsuste tegemist) ja kriteeriumiskooride (mis saadi pärast otsuste tegemist) vahel
*Konkureeriv valiidsus: leiab korrelatsiooni mõõdiku ja kriteeriumiskooride vahel samaaegselt.
Praktikas sageli: võrreldakse uuritavat mõõdikut huvipakkuvas valdkonnas ‘kuldseks standardiks’ tunnistatud mõõdikuga
Puudus: kriteeriumeid ja ‘kuldset standardit’ pole sageli kusagilt võtta
*Näiv ehk ilmne valiidsus -lihtsam vorm. Näitab, kui hästi konkreetsed üksikküsimused peegeldavad meid huvitavat valdkonda
probleem - kui tahame mõõda tunnust mis on tajutud kui.
*Diskriminantne valiidsus -näitab et test ei mõõda tunnust m. ta ei peaks mõõtma, korrelatsioonid madalad erinevate konstruktide mõõtmiste vahel. Puudus: konstrukt võib olla raskesti määratletav.
Psühhomeetrilised omadused ei kuulu püsivalt mõõdiku juurde, neid tuleb hinnata uuritavatest ja kontekstist sõltuvalt.
Projektiivtestid on psühhoanalüütilise tagapõhjaga ja lähtuvad eeldusest, et inimesel on kalduvus teadvustamata motiive, tundeid ja hoiakuid projitseerida välismaailma. Projektiivtestid kasutavad ebamäärast ja vähestruktureeritud materjali, millel on palju tõlgendusvõimalusi ja mis seetõttu soodustab projektsiooni.
Rorschach

• TAT - Temaatilise Apertseptsiooni Test
  
• Lõpetamata laused
  
• Assotsiatsioonitest
  
• Lüscheri Värvieelistuste Test
  
• Draw-A- Person
  

Objektiivtestid:

• mõõdavad käitumist laboratooriumi tingimustes
  
• katseisikud ei tea mida/milleks uurija mõõdab
  
• enamikus -madal reliaablus ja valiidsus
  

Hindamine.
Enese hinnangud.- Enesehinnanguliste andmete (self-report) kasutamine eeldab, et: Vastaja oskab oma isiksust täpselt hinnata (enesekohased teadmised). Vastaja tahab oma teadmisi täpselt edasi anda (sotsiaalselt soovitava vastamise probleem). Ei saa kasutada, kui need eeldused ei ole täidetud (nt väikesed lapsed, osa psüühikahäiretega inimesi).
Tuttavate hinnangud - nende kasutamine eeldab, et vastaja oskab ja tahab anda täpset informatsiooni. Tuttavate teadmised osa isiksuseomaduste kohta võivad olla piiratud:nt selliste omaduste puhul, mis väljenduvad eelkõige mõtetes ja tunnetes. Ka tuttavad võivad olla motiveeritud valetama.
Käitumise vaatlused - vaatlusuuringuid mõjutab sotsiaalne soovitaus vähem, kuna käitumist muuta on keerulisem kui vassida küsimustikule vastates. Kuid isiksus ei koosne ainult käitumistest (kogemuse väljavõte). Ökoloogiline valiidsus!!!
Üht omadust mõõtvate küsimuste hulka nim skaalaks.
SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA
Kuidas indiviidide käitumised, mõtted, tunded on mõjutatud teiste inimeste olemusega
Sotsiaalpsühholoogia uurib

• Uurib faktoreid, mis mõjutavad inimese käitumist ja mõtlemist sotsiaalsetes situatsioonides
  
• Kirjeldab ja seletab indiviidi ja grupi käitumist
  
• Uurib, kuidas sotsiaalse keskkonna ja sidemete muutumine mõjutab identiteeti, kognitiivseid ja emotsionaalseid protsesse ning inimese võimeid
  

Uurimismeetodid

• eksperiment (loomulik vs. laboratoorne) - sotsiaalkonteksti mõju, andmete interpreteerimine (sisemised protsessid:
  

situatsiooni interpreteerimine *mina-teised*, teiste indiviidide käitumise ennustamine) –õppimine

• küsimustikud/intervjuud,
  
• vaatlus,
  
• arhiiviuuring - on kogutud mitte-psühholoogide poolt,
  
• case-study ( haruldane grupp)
  

Hoiak – hinnang, afektiivne komponent (tunded), kognitiivne komponent(mõtted ja uskumused). Hoiakud märkivad meie suhtumist ja annavad informatsiooni teistele inimestele. Käitumist mõjutavad faktorid – kogemused, ootused, isiksus).
Shavitt (1989) 4 põhifunktsiooni:
1.teadmine (hoiak sisaldab piiratud infot objektidest ja annab tõhusa reageerimisviisi)
2 utilitaarne funktsioon - aitavad vältima karistusi ja saada tasu
3.enesehinnangu säilitamine- (kui nt seostume lemmiku jalgpalli võistkonnaga)
4.sotsiaalne identiteet - pakuvad viisi kuidas me avaldame oma arvamust
Inimeste käitumine sotsiaalsituatsioonides on tihti mõjutatud sotsiaalfaktoritega (teiste inimeste arvamused, ootused).
Käitumine sõltub hoiakutest ja sotsiaalfaktoritest. Mõistliku tegevuse teooria - käitumine sõltub subjektiivsest normist (tajutud sotsiaalne surve); - indiviidi käitumine on määratud käitumise kavatsusega.
Ajzen väitis, et Mõistliku tegevuse teooria on piiratud -fokuseerib nendele käitumise vormidele, mis on indiviidi kontrolli all.
Ajzen - Planeeritud käitumise teooria-lisas tajutud käitumusliku kontrolli faktori oletas, et tõenäolisus, et inimesed moodustavad käitumise kavatsuse on suurem siis, kui tajutud käitumusliku kontrolli tase on kõrgem.
Kriitika: teeme ratsionaalsed otsustused, valime kuidas käituda, kuid tihti meie käitumine on mõjutatud emotsioonidega ja inimesed tihti käituvad "automaatselt".
Hoiakute muutmine ja veenmine
Mis on kõige efektiivsem veenmise viis? McGuire(1969) 5 faktorid:
1. allikas -kuivõrd atraktiivne , usaldusväärne.
2. sõnum - võib toetuda emotsioonidele/põhjustele, võib sisaldada fakte jne
3. kanal - kuidas presenteerime (video/audio/kirjalikult)
4.saaja - isiksus, olemasolevad hoiakud, intelligentsuse tase, kui palju tähelepanu pöörab..
5. sihtkäitumine - kergemad/väiksemad tegevused
Veenmise 5 faktorid
1) suhtleja, kes on usaldusväärne, atraktiivne, kellel on kogemust, JA kes on mingil määral sarnane kuulajaga mõjutab hoiakuid rohkem
2) sõnum - ühepoolne väite (varjame); -kahepoolne (kirjeldame mõlemad pooled, kuid toome välja teise poole nõrgad kohti)
Mis on teate sisu? - mõistus vs emotsioonid
• teade seostatuna meeldivate emotsioonidega
• teade seostatuna negatiivsete emotsioonidega
• ühepoolsed vs kahepoolsed väited
• primaarsus vs hilisus
3) kanal -kuidas esitame sõnumit? Kui sõnum on lihtne -video oli kõige efektiivsem, ja kirjalik sõnum ebaefektiivne kus sõnum oli kompleksne - kirjalik sõnum oli efektiivsem, ja audiosõnum ebaefektiivne
4) saaja -keda on kergem veenda? Teadmised teevad meid vähem avatud hoiakute muutmiseks.
Kolmanda-isiku efekt - uskumus , et veenvad sõnumid mõjutavad Mind isiklikult vähem kui enamik teisi.
5) sihtkäitumine - kergem on veenda kui ülesande on lihtne ja kerge. Cialdini (1978) - vabatahtlikud eksperimendis osalemiseks
- 56% nõus. Ebameeldiv lisainfo - 31%.
(Petty&Wegener 1998) - Väljatöötamise tõenäosuse mudel
(Chaiken, Giner-Sorolla 1996) - heuristiline-süstemaatiline mudel,
1) süstemaatiline töötlus - tsentraalne töötlus
2)heuristiline töötlus – perifeerne
2 veenmise viisi:
1) tsentraalne - sisu komponendid
2) perifeerne - kontekstuaalsed komponendid. üsna vähe tähelepanu sõnumile. Ei ole piisavalt aega ja ressursse selleks et kontrollida sõnumit. Kui motivatsioon on kõrge ja teadmised sel valdkonnas olemas - tsentraalne suund. Tsentraalne töötlus - tugevamad ja pikaajalised hoiakud.
Festinger Kognitiivne dissonants - ebameeldiv psühholoogiline seisund mis tekkib kui indiviidil on kaks kokkusobimatu tunnetust. Reeglina püüab inimene selle pinge lahendada. Selleks muudetakse hoiaku mõnd komponenti nii, et saavutataks nendevaheline tasakaal. Parim näide - suitsetajad . Gibbons, Benthin (1997) väitis, et tihti selleks, et lahendada dissonantsi inimesed vahelduvad oma hoiakud - hoiakud mõjutavad (muutuvad) käitumist KUID käitumine mõni kord mõjutad (muudab) hoiakuid.
Industreeritud järgimine – käitumine ei ole kooskõlas meie hoiakutega.
Atributsiooni teooria: atributsioon -meie uskumused käitumise põhjustest.
Heider: inimesed on naiivsed teadurid, kes seostuvad vaadeldavad käitumised põhjustega: - sisemised ja välised (situatsioonilised)
Tunneb huvi, kuidas seletavad inimesed oma edu või ebaedu põhjusi väärtustatud eesmärkide saavutamisel (vt Weiner, 1986 ja 1989). Seletustega püüavad inimesed lepitada kognitiivset dissonantsi nende kujutletava ideaalse "mina" ja reaalsuse vahel. Kuigi seletused on sageli täiesti subjektiivsed, määravad nad suures ulatuses ära nii käitumise kui sellega kaasnevad emotsioonid meie edasises tegevuses.
Weineri järgi on enamik atributsioone iseloomustatavad kolmest aspektist . Kuivõrd inimesed...
(1) näevad oma edu ja ebaedu põhjuslikke faktoreid sisemiste või välimistena;
(2) näevad oma edu ja ebaedu põhjusi püsivate või ebapüsivatena;
(3) tajuvad oma edu ja ebaedu põhjusi kontrollitavate või kontrollimatutena.
Fundamentaalne atributsiooniviga (Ross, 1977) - kipume liialdama isiksuse mõju käitumise põhjendamisel, ning samal ajal vähendame situatsiooni faktorite mõju:
käituja-vaatleja seisukohtade erinevus
käituja - situatsioonilised faktorid
vaataja - sisemised faktorid (põhjused on isiksuses)
automaatsed oletused, mõtlemata
Halo-efekt: esmamulje/üksiku omaduse mõju järgnevatele hinnangutele. Võib olla positiivne või negatiivne.
Prosotsiaalne käitumine - käitumine, mis vastab sotsiaalse grupi vajadustele ja funktsioonidele. Sisaldab selliseid käitumisviise nagu: teiste eest hoolitsemine, kooperatsioon, sõbralikkus, teiste abistamine , vastutusvõimelisus, viisakus , altruism.
Kõrvalvaataja sekkumine - vastuse hajutatus -isikliku vastutuse tunne väheneb kui suureneb inimeste arv
Füüsiline atraktiivsus
Atraktiivsuse universaalsus ( Buss , 1994).
Cunningham, Barbee, Pike (1990): naised valisid sotsiaalseid, avatud ja kõrge staatusega mehi.
Füüsilised tunnused on olulisemad meeste jaoks (Feingold, 1990, 1992).
•Atraktiivsete inimestega koos veedetud aeg on meeldivam (Reis, et al, 1982); neile omistatakse enam positiivseid omadusi
Konformsus –
Frustratsioon – psüühiline pinge seisund, mis tekib, kui inimesel ei õnnestu mingi takistuse tõttu saavutada oma eesmärki.
PATOPSÜHHOLOOGIA: NORMAALSUSE PROBLEEM
Psühhopatoloogia – psüühikahäirete ja anormaalse funktsioneerimise mustrite olemuse ja arengu uurimine
Psüühikahäire tunnused (Rosenhan & Seligman, 1989):
1. Kannatus
2. Halb kohastumus
3. Silmatorkav ja ebatavaline käitumine
4. Ennustamatus ja kontrolli puudumine
5. Irratsionaalsus ja mõistetamatus
6. Vaatleja ebamugavus
7. Moraali ja ideaali standardite rikkumine
Psüühikahäire tunnused (Comer, 2001):
1. Hälve – ühiskonnas mitteaktsepteeritav mõtlemine ja käitumine
2. DistressDiagnostic and Statistical Manual of Mental
3. Düsfunktsioon
4. Ohtlikkus
Tavaliselt peetakse ebanormaalseks sellist käitumist:

• mida esineb statistiliselt väga harva
  
• mis ei sobi (sotsiaalsesse, kultuurilisse) konteksti
  
• mis põhjustab ebameeldivusi ja kannatusi
  

Kahjulik düsfunktsioon! - Disorders (DSM-IV, 1994)
I telg : Kliiniline häire (sümptomid)
II telg: Isiksushäired ja vaimne alaareng
III telg: Üldine tervislik seisund
IV telg: Psühhosotsiaalsed ja keskkondlikud probleemid ( Stress )
V telg: Üldise funktsioneerimise hinnang (töö ja vaba aeg)
Rahvusvaheline häirete klassifikatsioon RHK-10
F00-F09 Orgaanilised, k.a. Sümptomaatilised psüühikahäired
F10-F19 Psühhoaktiivsete ainete tervitamisest tingitud psüühikahäired
F20-F29 Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired
F30-F39Meeleoluhäired
F40-F49Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired
F50-F59 Füsioloogiliste funktsioonide häirete ja füüsiliste e. Somaatiliste teguritega seotud käitumisprobleemid
F60-F69 Täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired
F70-F79 Vaimne alaareng
F80-F89 Psühholoogilise arengu häired e. Psüühilise arengu spetsiifilised häired
F90-F98 Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäire
Psüühikahäirete mudelid
1. Bioloogiline mudel: - Psüühikahäireid põhjustavad bioloogilised tegurid.(geenid, geneetilised tegurid, neurotransmitterid)
2. psühhoanalüütiline mudel - Id: seksuaalsed ja agressiivsed instinktid. Ego: ratsionaalne mõtlemine. Superego: südametunnistus ja ideaalego. Kaitsemehhanismid: Allasurumine, Asendamine, Projetseerimine, Eitamine, Ratsionaliseerimine, Kompenseerimine, Reaktsiooni formeerimine
3. Biheivioristlik mudel: - Klassikaline tingimine ( assotsiatsiooni läbi õppimine). Operantne tingimine (sarrustuse läbi õppimine). Ravi: vastutingimine, eksponeerimine, süstemaatiline desensitiseerimine
4. Humanistlik mudel: - Eneseaktualiseerimise vajadus. Tingimatu positiivne suhtumine. Väärtuse tingimused. Ratsionaliseerimine. Fantaseerimine
5. Kognitiivne mudel: - Moonutatud ja irratsionaalsed mõtted ja uskumused: - Kognitiivne triaad: mina, maailm, tulevik. Negatiivsed automaatmõtted, Mõttemoonutus:
1.Suvaline järeldamine: Järeldusi tehakse piisavate asitõenditeta.
2.Valikuline üldistamine: Järeldusi tehakse üksikuid detaile kontekstist välja rebides, osa olulist informatsiooni ignoreeritakse.
3.Ülemäärane üldistamine: Üks või kaks eraldi juhtumit esindavad sarnast olukorda igal pool, ükskõik, kas nad üldse asjasse puutuvad või mitte.
4..Suurendaminee & pisendamine: Juhtumit või asjaolu tajutakse suurema või väiksemana, kui see tegelikult on.
5. Isikustamine : Enesega seostatakse suvalist sündmust ja omistatakse sellele äärmuslikku tähendust, kuigi järelduste tegemiseks pole piisavalt tõendeid.
6.Dihhotoomne mõtlemine: Kogemusi lahterdatakse kõik-või-mitte-midagi meetodil, kas täielikuks eduks või totaalseks läbikukkumiseks.
7.Sildistamine ja väärsildistamine: Mineviku eksimusi ja ebatäiuslikkust loetakse oma mina põhiliseks määravaks küljeks.
8.Tunnelnägemine: Nähakse ainult seda, mida tagatakse näha, mis sobib hetke meeleseisundiga.
9.Erapoolik seletus: Pingeolukordades kujunev kahtlustav mõtlemistüüp, kui on automaatne eeldus, et teise tegude taga on mingi madal motiiv.
10.Mõttelugemine: Ilma küsimata teada, mida teine mõtleb, on üleloomulik anne.
Psüühikahäirete etioloogia
Ühefaktorilised mudelid:
1. Geneetilised tegurid – kaksikute uurimised, lapsendamise uurimused,
2. Biokeemilised tegurid
3. Kultuurilised tegurid
4. Sotsiaalsed tegurid
5. Psühholoogilised tegurid
Mitmefaktorilised mudelid:
Diatees-stressi mudel
Diatees – eelsoodumus, geneetilised ja keskkondlikud riskitegurid
Stress – tugev ja häiriv keskkonnasündmus
Psühholoogilised tegurid: *Mõtlemismustrid, *Kultuurilised tegurid
PATOPSÜHHOLOOGIA: SAGEDASEMAD PSÜÜHIKA- JA KÄITUMISHÄIRED
Skisofreenia - mõtlemise ja tajumise sügavad häired; tuimenenud või inadekvaatne tundeelu; teadvuse selgus ja intellektuaalsed võimed tavaliselt säilinud, kuigi teatav kognitiivne defitsiit võib aja jooksul kujuneda; häiritud funktsioonid, mis annavad normaalsele inimesele individuaalsuse, suveräänsuse tunnetuse; mõtted, tunded ja teod tunduvad olevat teistele teada või neile avatud; seletusluul;
Positiivsed sümptomid: hallutsinatsioonid, eriti akustilised; püsivad luulumõtted; neologismid, mõttekäigu takistus või seosetus;
katatoonne käitumine (rahutus, tardumine, vahajas paindlikkus, mutism)
Negatiivsed sümptomid: apaatia, kõnevaegus, emotsionaalsete reaktsioonide tuimenemine või inadekvaatsus, millest sugeneb tavaliselt sotsiaalne isoleerumine ja sotsiaalse aktiivsuse alanemine.
Meeleoluhäired
Maniakaalne episood e. mania - meeleolu kõrgenemine vähemalt mitu päeva järjest; füüsilise ja vaimse tegevuse mahu ja kiiruse tõus, energia ja aktiivsuse tõus ja tavaliselt ilmne heaolu ning vaimse ja füüsilise töövõime kõrgenemise tunne; esineb ka kõrgenenud seltskondlikkus, jutukus, familiaarsus, seksuaalsuse tõus ja unevajaduse vähenemine, kuid mitte sellisel määral, et see põhjustaks raskeid häireid töös või sotsiaalsetes suhetes; võib esineda luululisi mõtteid.
Bipolaarne meeleoluhäire - iseloomulikud korduvad (vähemalt kaks) häiritud meeleolu ja aktiivsuse episoodid, mille käigus mõnel juhul ilmneb meeleolu kõrgenemine ning energia ja aktiivsuse tõus (mania või hüpomania), teistel juhtudel meeleolu alanemine ning energia ja aktiivsuse alanemine (depressioon).
Depressiivne episood e. depressioon - tavaliselt alanenud meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumine ja energiavähenemine, mis toob kaasa suurenenud väsitatavuse ja vähenenud aktiivsuse. Suurenenud väsimustunne ka pärast kerget pingutust. Lisasümptomid:
a) tähelepanu ja kontsentratsioonivõime alanemine; b) alanenud enesehinnang ja eneseusaldus; c) süü- ja väärtusetustunne;
d) trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku; e) enesekahjustuse- või suitsiidimõtted või -teod; f) häiritud uni;
g) isu alanemine.
Ärevushäired
Agorafoobia - nii avatud ruumi kartus kui ka sellega seotud asjaolud , nagu kartus viibida rahvamassis või olukorras, kust on raske kiiresti ja takistusteta ohutusse kohta (tavaliselt koju) pääseda. Terve grupp kodust väljumisega seotud hirme, mis sageli omavahel
kattuvad: poodiminek, rahvahulgad ja avalikud kohad või üksinda liikumine, rongi, bussi või lennukiga sõitmine.
Sotsiaalfoobia - hirm sattuda väikeses grupis (vastandina rahvahulgale) teiste tähelepanu keskpunkti . Tagajärjeks sotsiaalsete situatsioonide vältimine. Võib olla piiritletud (s.t. esineb ainult söömisel avalikus kohas, avalikul esinemisel või suhetes vastassoost inimestega) või difuusne , peaaegu kõiki perekonnaväliseid sotsiaalseid situatsioone hõlmav kartus.
Paanikahäire - korduvad rasked ärevushood e. paanikahood, mis ei ole seotud kindla situatsiooni või muude välistingimustega ning seetõttu on ootamatud ja prognoosimatud. Tavalised ootamatu algusega südamekloppimine, valu rindkeres, lämbumistunne, nõrkus- ja ebareaalsustunne (deperesonalisatsioon või derealisatsioon). Peaaegu alati surmahirm, hirm kaotada enesekontroll või hulluks minna. hood kestavad tavaliselt minuteid, vahel ka kauem; nii hoogude sagedus kui ka häire kulg varieeruvad. Paanikahoo ajal tugevnevad hirm ja vegetatiivsed sümptomid sedavõrd , et patsient katkestab käimasoleva tegevuse ja lahkub situatsioonist sageli kiirustades või põgenedes, sõltumata sellest, kus ta parasjagu viibib.
Posttraumaatiline stresshäire - tekib kui hilinenud ja/või protraheeritud reaktsioon erakordselt hirmutavale või katastroofilisele stressoorsele sündmusele või situatsioonile, mis põhjustab märgatava distressi peaaegu kõigil inimestel; Trauma korduva läbielamise episoodid pealetükkivates kujutlustes ja unenägudes, eraldumine teistest inimestest, traumat meenutava tegevuse ja situatsioonide vältimine. Tavaliselt hirm traumat meenutavate objektide, tegevuste suhtes ning nende vältimine.
Söömishäired
Anoreksia Nervosa - kehakaalu hoitakse vähemalt 15% allpool eeldatavat kehamassiindeksit, KMI KMI = kehakaal (kg) / pikkus (m)²; kehakaalu kaotus on esile kutsutud “paksuks tegevate toitude ” vältimisega: tahtlikult esilekutsutud oksendamise, tahtlikult esilekutsutud kõhulahtisuse, ülemäärase kehalise aktiivsuse, söögiisu vähendavate preparaatide ja/või lahtistite kasutamise teel; oma keha väärtaju, püsib ülekaalukas tüsedusekartus ja oma kehakaalule seatakse ranged piirid; väljendunud endokriinhäired: naistel amenorröa, meestel seksuaalse huvi ja potentsi kadumine (erandi moodustavad anorektilised naised, kes saavad hormonaalset asendusravi, kontratseptiive); kui algus on puberteedieas, siis organismi pubertaalsed muutused hilinevad või peatuvad.
Bulimia Nervosa - mõtted keerlevad kogu aeg söömise ümber ja esineb vastupandamatu söömishimu; tekivad liigsöömishood, kus lühikese aja jooksul süüakse ära suur kogus toitu; püütakse toidu paksuks tegevale toimele vastu tegutseda: tahtlikult
esilekutsutud oksendamise, lahtistite kuritarvitamise, vahelduvate nälgimisperioodide, söögiisu pärssivate ravimite, türeoidpreparaatide ja diureetikumide kasutamine abil; iseloomulik haiguslik tüsenemiskartus, indiviid seab endale väga ranged kehakaalu piirangud, mis on selgelt väiksemad haiguse eelsest kehakaalust, mida võiks arsti arvates pidada tervislikuks ja optimaalseks. Sageli, kuid mitte
Isiksushäired –
Püsivad, laialdased tunnetusprotsesside ja käitumise mustrid, mis hälbivad oluliselt kultuuri normidest haarates vähemalt kahte järgnevatest valdkondadest: tunnetus, erutuvus, suhtlemine, impulsi kontroll;
ilmnevad lapse- ja noorukieas ning püsivad täiskasvanueas; häire tekitab olulisi isiklikke kannatusi, mis võivad ilmsiks tulla alles hilisemas arengujärgus; häire on tavaliselt, kuigi mitte alati, seotud tööalase ja sotsiaalse toimimise taseme olulise langusega. alati, on eelnenud anoreksia episood.
Paranoiline isiksus
Skisoidne isiksus
Ebastabiilne isiksus
Histrioonne isiksus
Anankastne isiksus
Vältiv isiksus
Sõltuv isiksus
Düssotsiaalne isiksus - rängad vastuolud inimese käitumise ja valitsevate sotsiaalsete normide vahel, millele on iseloomulik:
(a) kalk hoolimatus teiste tunnete suhtes;
(b) tugev ja püsiv vastutustundetu hoiak ning sotsiaalsete normide, reeglite ja kohustuste eiramine;
(c) võimetus püsisuheteks, kuigi suhete loomisel pole raskusi;
(d) väga madal frustratsioonitaluvus, madal agressiooni ja vägivalla vallandumise lävi;
(e) võimetus tunda süüd ja õppida kogemusest, eriti karistusest;
(f) märkimisväärne kalduvus teisi süüdistada ja ühiskonnaga konflikti tekitanud käitumist õigustada.
Kaasnev joon võib olla püsiv ärrituvus.
KOKKUVÕTE:
1. Psüühikahäireid põhjustab bioloogiliste, sotsiaalsete ja psühholoogiliste tegurite interaktsioon.
2. Sama häire põhjused võivad erinevatel indiviididel olla erinevad.
3. Kultuuriliste tegurite osakaal suurim söömishäirete tekkes .
4. Isiksushäire määratlus sõltub ühiskonna normidest
Käitumismehhanismideks nim vahendeid ja võimalusi, mis organismil on käitumise korraldamiseks vastavalt oma vajadustele ja kooskõlas keskkonnaga.
Refleks on käitumise lihtne vorm, mille puhul kindlale stiimulile vastatakse alati ühesuguse viivitamatu reaktsiooniga.
Instinkt on üksteisele järgnevate reflekside kompleksne ahel, mis moodustab tervikliku tegevusprogrammi mingile konkreetsele olukorrale reageerimiseks.
43