TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Õiguse ajaloo õppetool Robert Paal VANEMLIK VÕIM PEREKONNASUHETES MUISTSES ROOMAS JA TÄNAPÄEVA EESTIS Essee Rooma eraõiguse alused Juhendaja: Mag. iur. Katrin Kiirend-Pruuli Tartu 2015 Perekonna ajalugu küündib niivõrd kaugesse ajalooperioodi, et tänapäevalgi on
Roksa, J., Potter, D. (2011) Parenting and Academic Achievement: Intergenerational Transmission of Educational Advantage. Sociology of Education. 84(4) 299-321. Käesolev referaat baseerub teadustööl milles uuritakse Ameerika kontekstis vanemliku kasvatusstiili ja perekondliku sotsiaalse staatuse mõjusid laste akadeemilistele saavutustele. Ning seda millisel määral vanemate sotsiaalne staatus lastele üle kandub. Autorid püstitavad hüpoteesi mille kohaselt sõltub vanemlik efekt nende endi päritolust. Ning otsivad vastust, kas vanemate praegune sotsiaalmajanduslik staatus determineerib nende laste akadeemilise edu läbi saavutatava sotsiaalse klassi. Meetod Infot koguti mitmest varem läbi viidud uurimusest: Sissetulekuid uurivast paneeluuringust PSID (Panel Study of Income Dynamics) Longituuduuringust mis hõlmab tööga hõivatust, sissetulekuid, vara, kulutusi, tervist,
Viljandi, 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Vanemlus..........................................................................................................................................4 1.1. Vanemluse liigid........................................................................................................................4 1.2 Vanemlik vastutus Euroopa Liidus ...........................................................................................5 2. Lapsevanemate õigused ja kohustused.............................................................................................6 2.1 Vanemate kasvatuslikud ülesanded............................................................................................6 2.2 Kohustused ja õigused peale lahutust.......................................................................
juhtnöörid Õpetamine Õpetamine Organiseerimine Organiseerimine Kiitmine Kiitmine Karistamine Karistamine Lohutamine Lohutamine Hinnangute Hinnanguteandmine andmine Reeglite Reeglitekehtestamine kehtestamine Kuidas kujuneb meis välja vanemlik käitumistasand? Lapseeas hakkame matkima ema-isa ning teisi inimesi. Vanema-seisund lubab meil üle võtta üle reaalse vanemarolli kasvatamisel ja õpetamisel, aga ka juhtimisel. Vanemlik eneseusk laseb muuta hulga suhtlemise reageerimisviisi automaatseks, säästes ühest küljest energiat ja aega igakordsel kaalutlusel, kuid tehes samas käitumise etteaimatavaks ja rutiinseks. LAPSELIK TASAND Sisemine laps meie sees, kes januneb avastusete ja
kasvatamiseks ja harimiseks, ning, mille eesmärk on tagada lapse kasvamine ning arenemine, sealhulgas ka tervis. Vanemluse mõiste on laiem kui kasvatus, sest sisaldab ka harimist ja tervist. Vanemlust mõjutavad: *lapsevanema isiklikud psühholoogilised ressurssid (vanemlik kompetentsus, vanemlikud oskused) *lapse eripära (lapse arenguvajadused) *stressi- ja toetuse allikad (pere- ja keskkondlikud tegurid) Positiivne vanemlus (positive parenting)- vanemlik käitumine, mis on hoolitsev ja enesekindlust andev, vägivallavaba, tunnustav ja suunav, piire seadev ning arvestab igati lapse huvidega; selle eesmärk on soodustada lapse täielikku arengut; see on vanema soe, stimuleeriv ja järjepidev hoolitsus, mis tekitab lapses empaatiat, usaldust ning heaolu; positiivne vanemlus eeldab, et lapsevanemal on piisavalt teadmisi ning oskusi, et lapse heaolu tagamisega toime tulla; positiivne vanemlus on
.......................................................................20 PAIGALDAMISE VÕIMALUSED JA SELGITUSED......................................................20 VALITUD SÄTETE PÕHJENDUSED JA SELGITUSED.................................................21 KASUTAJAD, NENDE ÕIGUSED JA PAROOLID...........................................................34 Kasutajate loomine...........................................................................................................34 Vanemlik kontroll.............................................................................................................35 Paroolid ja kasutaja kustutamine......................................................................................37 PAKUTAVAD TEENUSED JA PROGRAMMIDE LOETELU..........................................39 VARUNDAMISE PLAAN JA ANDMETE TAASTAMISE VÕIMALUSED....................40 MAC OS X – MAVERICK.................................................................
· kalduvus asuda õigustetaastaja või kaitsja ossa · veendumus moraalinormide vankumatuses Negatiivsed küljed: · tardunud mõtlemine · autoriteetide ületähtsustamine · enesekriitika minetamine · kamandajatoon · karm ja tõrjuv hääl Enam kasutatavad sõnad: tohib, ei tohi, lõpeta, ära tee, alati, mitte kunagi, vastik, rumal, naeruväärne, suurepärane, tuleks, peaks Vanematasand võimaldab · võimaldab üle võtta reaalne vanemlik roll kasvatamisel, õpetamisel, juhtimisel · lubab muuta palju reageeringuid automaatseks, säästa energiat ja vabaneda aegaraiskavatest kaalutlustest otsustamisel 1.2. Laps Vaimustuvus, uudishimu, impulsiivsus, kujutluslend; kergeusklikkus, pelglikkus, pidurdamatus, abitustunne; kui midagi ei meeldi, on solvunud ja vihane. Mittesõnaline kontrollimatu eneseväljendus: pisarad, naer, järsud muutused hääletoonis, zestide ja näoilme loomulikkus või kammitsetus. Kohanenud Laps
Lapsed, kelle vanemad on ära Evelin Tamm, EPL, 17. veebruar 2011 Eestis on lähiaastate jooksul suurenenud välismaale tööle minevate inimeste arv. On teada juhtumeid, kus vanemad jätavad lahkudes oma lapsed Eestisse maha. Lapsed elavad üksinda kusagil korteris ja käivad koolis või viibivad sageli vanavanemate juures. Lapsed on sellegipoolest omapäi, puudub vanemlik valvsus ja hoolitsus. Kõige enam juhtub hülgamisi just peredes, kus on teismeline laps. Noorukiiga on väga tähtis aeg, kus toimub lapsest noorukiks kujunemine. Ilma vanema innustuse ja vaimse toeta võib see lapse jaoks väga keeruline olla. Teismeline on hinges veel laps, kes vajab piiride seadmist. Jättes näiteks 14-aastase üksinda koju ei ole tulemus sageli teada: Nooruk viibib kaua üleval, ei jõua kooli või korraldab pidusid
psühholoogilistest ja bioloogilistest muutustest organismis. (e hakkab pihta koosmõjust). Eelteismeline: Suurenenud rahutus, Ärritus, Kohanemisraskused, Täiskasvanutest sõltuvus väheneb, Vanemate mõju väheneb, Suhted eakaaslastega, Suhted omasoolistega on ülekaalus, Moraalinõuete küsitavaks muutumine (õige/vale). Helsen, Vollenberg, Meeus 2000 uurimus noortest ja vanemlikust hoolitsusest. Leidsid, et vanemlik toetus teismelise ja noorukiea perioodis on seotud ülemineku perioodi emotsionaalsete probleemide kergema ja vähese esinemisega. Seda ennekõike nooremas noorukieas. Madal vanemlik soojus ja toetus on seotud suuremate emotsionaalsete probleemidega. Paljud vanemad arvavad, et teismeline hakkabki iseseisvuma ja protestima, et vaadaku ise. Tegelikult on aga olukord selline, et eakaaslased ei asenda mitte kunagi vanemaid (aga vastupidi ka). Vanemlik soojus ja toetus on ka lapse korrale kutsumine
Abielust tulenevad õigused ja kohustused Sissejuhatus Kui naine ja mees soovivad oma ülejäänud elu koos veeta, sõlmivad nad üldjuhul abielu. Kui mees ja naine on sõlminud abielu, tuleb neil arvestada abieluga kaasnevate õiguste ja kohustustega. Abiellu astumise tingimused Eesti Vabariigis Abiellu saavad sõlmidad 18 aastased isikud 15 aastane isik, kellel on vanemlik luba Eesti Vabariigis saavad abielluda ainult erisoost isikud Miks abiellutakse? Tavaliseks vastuseks abiellumise põhjuse kohta on: " Sest me armastame teineteist!" Ajutine hullumeelsus Seksuaalne tung Üksindus Ühiskond ootab seda (Sõbrad, vanemad) Abielu on tulus äri Lapseootel naine, ootab seda.... Vanemad soovivd, kuna kardavad, et nende võsuke võib üksikusk jääda. Eesti Vabariigi põhiseadusega ei saa abielluda..... Parandamatud vaimuhaiged
rahamasinaks, mitte armastavaks ja jumaldavaks isaks. Kui isal ei olnud enam pennigi hinge taga, lõpetasid tütred temaga suhtlemise. Ka oma isa matustele nad ei tulnud, saates vaid oma vapiga tõllad. See kurb lugu paneb mõtlema tänapäeva peale. Kas ei ole ka praegu nii, et paljudele on vanemad vaid rahaallikaks? See on kurb reaalsus, mis valitses 19. sajandi Pariisis ja valitseb ka tänaüäeval. Seega võib öelda, et kuigi paljudele on vanemad rahamasinaks, on vanemlik armastus piiritu, täpselt nagu Balzaci romaanis " Isa Goriot ".
komponendiks võim, millest oleneb ka kogu ühiskonna ning ajastu mõtte-, sõna-, usu- ja tsensuurivabadus. Minevikust leiab palju selgeid juba läbianalüüsitud näited, ehk üheks eredaimaks Natsionalistliku Saksamaa „Deutsches Jungvolk“ ja „Hitlerjugend”. Need modernismiajastu progressimeelsed ning väga kindla ühiskondliku eesmärgiga noorte organisatsioonid kasvatasid last ühiskonnas, vanemlik suunamine ja hool olid teisejärgulised kui üldse mitte olulised. Antud totalitaarne riigikord oli väga teadlik igast oma käigust ja ka sellest, et tulevik on nende noorte käes. Näiteid sellest, missugused printsiibid valitsesid lastekasvatamisel minevikus, on palju, neid on käsitletud ja neile on pööratud tähelepanud. Järeldus on tihitpeale sama: see, kuidas last kasvatati kunagi, oli täielikult või vähemalt osaliselt vale, taunitav. Ehk jääb
tunnetele ja emotsioonidele tähelepanu juhtimiseks 72. Millised on kaks enamlevinud vanemlikku kasvatusstiili (tavaliselt üksikute sõnade lausumisena) sh oma vahetute kirjeldamiseks kasutatavat mõõdet? tarvete edastamiseks teistele? Vanemlik armastus vs vanemlik vaenulikkus Intellektieelne ehk preintellektuaalne rangus vs kõikelubavus 60. Kuidas nimetatakse op-eelsel arenguastme alguses olevate need ei ole omavahel vastastikuses seoses. laste mõtlemist, mis ei toetu keelele? 73. Millist perekondlikku kasvatusstuuli peetakse tavaliselt
ebajärjekindlat distsipliini. Kõige vähem on uurijate tähelepanu pälvinud noorukite kuritegeliku käitumise sotsiokultuurilised(ränne ehk migratsioon) põhjused. 5.1 Sotsiaalsed põhjused Noorukite kuritegeliku käitumise sotsiaalsete põhjustena nimetatakse sagedamini perekonna ja eakaalslaste mõju. Erinevad uurimistulemused näitavad, et perekondlikest muutujatest on kõige rohkem kuritegevusega seotud nõrk vanemlik järelvalve noorukite üle (Farrington, 1996; Loeber, 1999; Rutter & Giller, 1984). Kuigi nõrk vanemlik järelvalve on kuritegeliku käitumise perekondlikest põhjustest olilisim, avaldub see suuremat mõju enne 10-ndat eluaastat (Farrington, 1996). Sotsiaalsete põhjuste all käsitlevad mitmed uurijad eakaaslaste mõju noorukite kuritegeliku käitumise ilmnemisel. Arutluse all on olnud, kas enne kuriteo toimepanemist ühinetakse kõrvale
Sõna `peaaegu' tähendab seda, et kuigi mul on enda arvates küllalt hea huumorimeel ning võime enda üle nalja teha, on nõrgaks kohaks teiste naer ning kriitika. Väliselt ma seda väga välja ei näita, kui sisemiselt elan päris tugevasti üle. Niinimetatud sissepoole suunatud elamine pidi olema meeste psühholoogia seisukohalt üpriski tavaline nähtus. Kui analüüsida ennast inimtüübist lähtuvalt, siis on mul tugevalt arenenud vanemlik ning lapselik tasand. Samas ei arva, et täiskasvanulik tasandki väga nõrk oleks, kuid tundub, et see jääb teiste tasandite varju. Kui nüüd kogu see eelnev jutt ümber sõnastada, siis olen küllaltki hinnangutesse laskuv ning teiste suhtes nõudlik. Mõned mu head sõbrad on öelnud, et lähen vajadusel inimesest üle kui tank. Vajan tähelepanu, kiitust ja toetust nagu õhku. Selle nimel olen valmis mägesid nihutama ja kui see peaks vajalikuks osutuma, siis ka jõgesid kuivatama
Perekond eile,täna ja homme Perekond sünnib kahe inimese armutundest, kellest saavad mees ja naine; nende armastusel ja üksmeelel põhineb kogu perekonnahoone. Sellest armastusest tuleneb ka vanemlik armastus ning laste armastus oma vanemate ja üksteise vastu. Armastus on pidev valmisolek anda ennast teisele inimesele, tema eest hoolitseda, teda hoida; rõõmustada tema rõõmu üle ning tunda kurbust tema murede üle, nagu oleksid need sinu enda omad. Peres peab inimene jagama teise kurbust ja rõõmu mitte ainult tunnetes, vaid ka elu ühtsuses. Abielus saavad mure ja rõõm ühisteks. Lapse sündimine, tema haigus või isegi surm -- kõik see liidab abikaasasid ning süvendab nende armastust Viimase neljakümne aasta jooksul on perekonna institutsiooniga toimunud suured muutused. Euroopa maades on abielude arv oluliselt kahanenud, kusjuures suurim abiellumuse langus on aset leidnud Baltimaades.. Naise esmaabiellumise vanus ...
muutmisega? 11. Kirjelda lühidalt, mida on võimalik hallata seoses Interneti suvanditega? 12. Missugused alateemad on juhtpaneeli Riistvara ja heli all? 13. Missugused on toitesuvandid? 14. Kuidas toimub mittevajalike programmide desinstallimine? 15. Milleks on mõeldud vaikeprogrammid ning kuidas on võimalik neid hallata? 16. Milleks on hea seoses kasutajakontodega vanemlik järelevalve? 17. Missugust tüüpi kasutajakontosid on võimalik Windows7-s luua? 18. Missugused alateemad on Windows7-s seoses Windowsi väljanägemisega seoses ? (s.t.mida on võimalik muuta Windowsi ilmega seoses) 19. Kuidas toimub Start menüü kohandamine? 20. Mida on võimalik teha kaustasuvandite all? 21. Miks on hea fontide kuvamine ja peitmine? 22. Missuguselt aadressilt sünkroniseeritakse Windowsi kella? 23
häire (ADHD), tõrges-trotslik käitumine(ODD), käitumishäire (CD), geneetilised ja füsioloogilised karakteristikud. Perekondikud riskitegurid on sageli seotud lapse vahetu keskkonnaga ja võivad ilmneda nii otseselt kui kaugemalt. Sellisteks riskiteguriteks on perekonna struktuur, pereliikmete arv, vaesus/ madal sotsiaalmajanduslik staatus, perekonnaliikmete kriminaalsus, ema tööhõive, vanemlus teismeeas, lahutus, perevägivald, vanemlik psühhopatoloogia, vanemlik kasvatuspraktika, lapse füüsiline väärkohtlemine. Eakaaslaste mõjutused delinkventse käitumise kujunemisel osutuvad tagasihoidlikumaks, kui individuaalsed, perekondlikud ja kogukondlikud riskitegurid, mistõttu käsitletakse tõrjutust eakaaslaste seas ja deviantsust pigem vahendavate teguritena kui delinkventse käitumise esmapõhjustena. Eakaaslaste mõju saab olulisemaks lapse hilisemas eas. Eakaaslastega seotud
argielu), emotsionaalne vanemlus (armastus, kiindumus, tundesoojus), päritoluvanemlus(vanemate ja laste ühine ajalugu, ühised mälestused) ja vastutusvanemlus(hooldus, hoolitsus, vastutus). Vanemlik vastutus Euroopa Liidus Ema või isana olete teie vastutavad oma laste kasvatamise, hariduse andmise ja vara (kui neil seda on) eest. Teil on samuti õigus neid juriidiliselt esindada. Kõigis ELi liikmesriikides on emal automaatselt oma lapse ees vanemlik vastutus, samuti nagu abielus isalgi. Enamikul juhtudel jagavad vanemad seda vastutust. Abielus mitteolevate isade puhul on eeskirjad selle kohta, kas abielus mitteoleval isal on asjaomased õigused ja kohustused, riigiti erinevad. Ühes ELi liikmesriigis vanemliku vastutuse kohta tehtavaid kohtuotsuseid tunnustatakse ilma erimenetluseta ka teistes ELi liikmesriikides (www.euroopa.eu). Lapsevanemate õigused ja kohustused
Ta on austatud ja usaldatud mees. Tema siseelule on tähelepanu pööratud minimaalselt, rõhk on pandud tegudele. Just tegude kaudu avaneb Rehepapi iseloom. Otsest koondportreed ei ole esitatud, üldpilt moodustud paljudest seikadest. Esimest korda kohtub lugeja Rehepapiga kohe raamatu alguses, kui ta kutsuti aitama sulast Jaani, kes oli söönud seepi. Kohe siis saab selgeks Rehepapi pisut vanemlik roll. Tegelase suhe iseendaga Rehepapp oli teadlik oma positsioonist külas. Enesekeskseks ei saa teda pidada. Ta oli alati valmis teisi oma nõu ja jõuga aitama. Nt lähenevast katkust teada saades püüdis ta säästa kõikide inimeste elusid. Rehepapp ei olnud eriti jutukas mees, ta rääkis täpselt nii palju kui vaja. Omaette mõtiskles rahulikult piipu tehes. Tegelase suhe teiste tegelastega Teistesse tegelastesse suhtub Rehepapp pisut nagu õpetaja õpilastesse
kooselu võib samuti abieluna (vabaabieluna) tõlgendada. Järgnevates peatükkides lähtun siiski seisukohast, et abielu on seaduslikult kinnitatud kooselu vorm ja selgitan abielu sõlmimisega kaasnevaid toimingud. 2 Abielu sõlmine 2.1 Abileu sõlmimise eeldused Eesti Vabariigis kehtivate seaduste kohaselt sõlmitakse siin abielu täisealise mehe ja naise vahel, kes ei ole omavahel sugulussuhetes. 15-17 aastastel on lubatud abielluda, kui selleks on andnud loa nende vanemlik eestkostja ja kohus on oma otsusega laiendanud isukute teovõimet. Piiratud teovõimega isikud võivad abielluda, kui nad saavad piisavalt aru abielu õiguslikest tagajärgedest. (Perekonnaseadus) 2.2 Abielu sõlmimist taksistavad tegurid Eestis ei ole lubatud omavahel abielluda samasoolistel isikutel. Abiellumine on võimatu ka siis, kui üks või mõlemad soovijad on juba abielus. Omavahel ei saa abielluda
Vanematepoolne vägivald – kehaline vägivald, seksuaalne kuritarvitamine, verbaalne vägivald. Isegi üks väike laks tagumikule võib lapses tekitada alaväärsustunde ning neid sügavalt haavata. Vanemad on halvaks eeskujuks ja lapsed võivad samuti agressiivseks muutuda. Emotsionaalse läheduse puudumine – sõbraliku, sooja, mõistva perekondliku õhkkonna puudumine, lapse eemaletõukamine vanemate poolt, vanemlik halb eeskuju, vanemate omavahelised probleemid. Suurem võimalus selle ohvriks langeda on lastel, kelle vanematel endal puudus lapsena kodune turvatunne ja soojus. Nad ei oska seda ka oma lastele jagada. Emotsionaalselt kurnatud vanemad ootavad oma lapselt hellust ja tähelepanu, kuigi väike laps ootab seda jällegi oma vanematelt. Emotsinaalselt külmas perekonnas öeldud häbistavad ja iroonilised sõnad õhutavad last agressiivsusele.
kehtib kindel põhireegel: vastanduda kõigele, mida täiskasvanud ütlevad. 20 Teismeline, kellel on terve enesehinnag, tunnustab oma iseloomu ja omadusi ning on uhke oma võimete, oskuste ja saavutuste üle. Võrreldes seda, milline me tahaksime olla ja mida tahaksime saavutada, sellega, millisena me end tegelikult näeme, saamegi enesehinnangu.21 Iseseisvumine ja identiteedi otsimine Kui laps jõuab murdeikka, peab vanema-lapse vaheliste suhete aluseks saama vanemlik usaldus, mitte vanemlik kontroll. Kuni laps on väike ja pole võimeline oma tegude eest ise vastutama, lasub kogu kontroll lapse tegevuse üle vanemal. Murdeeas laps vajab, aga rohkem vabadust ja püüab ise enda eest otsutsada. Vanemate ülesanne on muuta see üleminek võimalikult sujuvaks ja valutuks.22 Olles irdunud laste keskkonnast, kuid leidmata veel täit tunnustust täiskasvanutelt, püüab teismeline ise alla kriipsutada oma mehisust ja iseseisvust. Ta püüab teadlikult, enamasti aga
Teismelisi pahandab, kui vanemad või õpetajad, kes on suuremad ja tugevamad, kasutavad oma võimu selleks, et neid kontrollida ja piirata nende vabadust. Nad tõstavad mässu täiskasvanute vastu, kes üritavad vormida neid vastavalt oma arusaamadele; nad mässavad vanemate sunni vastu teha nii, nagu nemad õigeks peavad. Lapsed tahavad ise oma käitumist muuta, kui neile ilmneb, et seda on vaja teha. Nagu täiskasvanud, tahavad ka lapsed iseenda peremehed olla. Vanemlik võim ei mõjuta last, vaid pigem see takistab või sunnib last etteantud viisil käituma. Tavaliselt pöördub laps endise käitumise juurde tagasi niipea, kui mõjutaja on silmapiirilt kadunud, kuna tema enda vajadused ja soovid ei muutunud. Laps peab tunnistama seda, et tema käitumine mõjutab vanemat. Ainult siis nõustub ta probleemilahendusega tegelema. Vanemad aga võiksid õppida, kuidas lapsele arusaadavaks teha,
Näiteks isa, keda tavaliselt iseloomustab lubav stiil, võib aga hoopis muutuda autoritaatseks, kui lapse enesekesksus hakkab teda häirima. Oluline on siinkohal rõhutada, et ka lapse omadused mõjutavad seda, kuivõrd on efektiivseima ehk autoriteetse stiili rakendamine võimalik. Impulsiivse ja vastalise käitumisega lapse vanemal on keerulisem olla soe ja aktsepteeriv ning pidada läbirääkimisi. Uuringute järgi ennustab vanemlik stiil lapse edasist sotsiaalset kompetentsust ja õppeedukust, kuid ka probleemse käitumise tõenäosust. (Kasutatud kirjandus: http://naistekas.delfi.ee/perekond/peresuhted/milline-vanem-sa- oled.d?id=9979107 ) Autoriteetne kasvatusstiil Kõikidel lastel on loomupärane vajadus turvatunde järele. Seda pakub neile täiskasvanu, kes lapse silmis väärib lugupidamist ja austust. See on keegi, keda laps tahab matkida ja kellele sarnaneda, so- autoriteet.
juba lapse väga noores eas mõtlema milliseks tahavad nad oma järglast kasvatada. Samuti võib näiteks tuua selle, et kui laps saab noorena vähe tähelepanu, siis vanemas eas võib laps olla agressiivsema käitumisega. Kindla kasvastusstiili järgimine nõuab vanematelt küll püsivust ning endale kindlaks jäämist, kuid selleks, et lapseks kasvaks tubli kodanik, kes saab iseseisvalt elus hakkama on see kõik seda väärt. Uuringute järgi ennustabki vanemlik stiil lapse edasist sotsiaalset kompetentsust ja õppeedukust, kuid ka probleemse käitumise tõenäosust. Peaaegu kõik lapsed käituvad ka oma arengu vältel vahel halvasti. On olukordi, kus laps ei saagi teisiti käituda kui probleemselt. Miks ühel lapsel kujuneb välja käitumishäire ja teisel mitte? Milline on normaalne ja milline ebanormaalne käitumine? Mida noorem laps, seda rohkem annab ta oma rahulolematusest ja probleemidest märku käitumisega
1. Kui eeldame, et keskkond püsib muutumatuna, siis kohanemine Charles teoorias tähendab, et...? a) ...isendid õpivad keskonnaga kohanema, selleks et ellu jääda b) ...iga järgnev põlvkond keskmiselt on keskkonnaga paremini kohandunud c) ...liigid võistlevad omavahel ellu jäämine pärast d) ...liigi sees on isendid erinevad e) ...kohanemist tagavad omadused on päritavad 2. Mõiste vanemlik inesteering tähendab? a) ...looduses isaste kõrvalejäämist järglaste kasvatamisel b) ...õppelaenuintressi tasumist vanemate poolt c) ...naiste keskmiselt suuremat panust eduka järglase üleskasvatamisel meestega d) ...vanema igasugust kulu järglaste enda geenide edasise levitamiseks e) ...kõike eelevat (a kuni d) 3. Oimusagara(e. temporaalsagara) funktsioonide hulka(inimestel) kuuluvad muuhulgas? a) Auditoorse info töötlus sh. Keeleinfo töötlus
tääne-Virumao. emotsionaalse läheduse puudumine 31 Riskitegur: vanemate psüühilised probleemid, alkoholi ja uimastite kuritarvitamine 35 Riskitegur: töötus, vaesus, kehvad elamistingimused 37 Riskitegur: ebapiisav vanemlik järelevalve ja suunamine 39 ISBN 5-89920-315-3 Riskitegur: massimeedia mõju 42 © 2001, Urania-Ravensburger Dornier-Medienholding GmbH, Berlin MIDA TÄHENDAB TEGELIKULT KASVATUS? 46 © Tõlge eesti keelde. Kirjastus "Kunst", 2003 Ühiselu põhireeglid 48 Trükikoda OÜ "Greif" SISUKORD
.....................5 Kommunikatsioon...................................................................................................................6 KAPIBAARADE TOITUMINE.............................................................................................. 8 SUURIMA NÄRILISE ENESEKAITSE................................................................................9 KAPIBAARA SEKSUAALNE KÄITUMINE..................................................................... 10 KAPIBAARA VANEMLIK KÄITUMINE..........................................................................11 Poegade kaitse.......................................................................................................................11 KAPIBAARADE TERRITORIAALNE KÄITMINE.........................................................13 KOKKUVÕTE........................................................................................................................14 KASUTATUD MATERJAL...........................
Sass oli täiesti tavaline poiss. Sporti küll ei teinud, aga kehalises kasvatuses ei olnud Sass viimaste seas. Alles viiendast klassis hakkas suurekasvulisel noormehel ilmnema esimesi märke hälbivusest. Tundidele mitte ilmumine ja peale igat tundi väljas suitsetamine muutus tavaliseks. Suvi möödus nagu ikka, vaid kambas liikudes ja huligaansusi tehes. Seltskonnas joodi pidevalt alkoholi, mille tulemusena hakati agresiivselt käituma. Põhikoolis tekkisid uued tuttavad ja puudus vanemlik kontroll. Mida vanemaks Sass sai, seda uuemad sõbrad tal tekkisid. Kõige suuremaks mõjuriks aga olidki sõbrad, kelledest mõned olid juba politseile tuttavad. Kriminaalne käitumine kambas kandus üle ka Sassile. Poiss pidi korduvalt tõestama kaaslastele, et ka tema on kõva mees. Ühekoos lihtsalt läksid ja andisd kellegile peksa. Alguse peksmised olid sellised nõrgemad, aga mida 3 aeg edasi, sest karmimaks need peksmised läksid
sobiliku käitumise õpetamiseks ning vastava käitumise soodustamiseks. Distsiplineerimise mõju sõltub vanemapoolsest sekkumisviisist (suunamine, juhendamine,sobilikuks käitumiseks põhjuse andmine, aga ka riidlemine, ähvardamine, millestki meeldivast ilma jätmine). Enamasti kasutavad vanemad erinevate võtete kombinatsioone ning distsiplineerimise pikaajalised mõjud sõltuvad domineerivatest võtetest. Vanemlike kasvatusliikide klassik Baumrind on välj toonud, et teatav vanemlik kontroll on oluline laste parema sotsiaalse kompetentsuse kujunemisel. Greenspan on aga rõhutanud, et liskas kontrollile ja hoolivusele on ääretult oluline vanemate poolt valiku tegemine, millal distsiplineerida ja millal mitte ehk vanemlik dolerants. Põhimõtteks on see, et distsiplineerida last siis, kui ta teeb midagi sellist, mida kohe kuidagi sallida ei saa, muul juhul ignoreerida. Läbi distsiplineerimise ja õpetuse puutuvad lapsed kokku terve hulga erinevate
kaasasündinud omadused (nature) või elu jooksul õpitu (nurture)? Kaks äärmuslikku vastust sellel küsimusele: Bioloogiline determinism olulisemad omadused on inimesele geenide poolt kaasa antud Keskkondlik determinism inimese omadused sõltuvad peaegu täielikult keskkonnast Instinktiteooria William McDougall (1871 1938) Inimkäitumine on määratud kaasasündinud instinktide poolt. Inimestele omaste instinktide hulka kuuluvad näiteks: vanemlik hool, uudishimu, toidu otsimine, vastumeelsus, sümpaatia, seltsivus jne. 3 Sissejuhatus sotsioloogiasse Sotsiobioloogia (evolutsiooniline psühholoogia) Inimese käitumine sõltub suurel määral meie esivanematel miljonite aastate jooksul evolutsiooni käigus kujunenud geneetilistest kohastumustest. Need kohastumused
mitmete loodusjõududega, loomadega ja mis seal salata, eelkõige teise inimesega. Selleks, et ellu jääda pidid inimesed arendama erinevaid oskusi ja hankima erinevat infot ja seda kasvõi niigi palju tõõtlema, et on võimalik rääkida kultuuri tekkest ja seeläbi esimestest haridusilmingutest. Infot saadi loodusest ja seda põimiti inimese vaimse sünnitisega- usundiga, sealt tulenevad tavad ja kombestik. Arvata on, et vanemlik hool aitas seda olemasolevat teadmist põlvest põlve edasi kanda. Lisaks vanemlikule õpetusele olid tollastes kogukondades omad targad, teadjad kelle ülessanne oli olla välise maailmaga dialoogis enamgi kui tava hõimuliikmel. Sellist tarka võikski nimetada õpetajaks kuigi praeguse malli järgi oli ta mitu professiooni ühes. Loodusteadlane, vaimulik, arst, kohtumõistja kellel pidid olema väga head oraatorlikud võimed. Lisaks sellele, et õpetada
sõjast aimugi, vastu vaatab kena puhas laps, kes on ilusasti riides. Tema ema laskis teda lõputult palju pildistada, umbes iga paari kuu tagant. See näitas seda, et teda koheldi hästi ning tal tekkis positiivne suhtumine maailma ning negatiivne tegelikkus jäi temast kaugele. Kui lapse põhivajadused ei leia rahuldust ja tema eest ei hoolitseta siis võib siit alguse saada ebakindlus ja usaldamatus teiste suhtes, olulisim pole mitte niivõrd hällilapse regulaarne toitmine, kui vanemlik hoolitsus kõige laiemas mõttes. Helgi Sallo mäletab, et tema ema hoolitses tema eest väga hästi ning tegi kõik endast oleneva, et lapsel oleks hea ja turvaline. Varane lapseiga: autonoomia vs. häbi ja kahtlused. Lapsed õpivad nüüd ka esemeid haarama ja nendega mängima, käima ning teistega suhtlema. Helgi jaoks oli mängimine raskendatud kuna tol ajal käis kõva pommitamine ning tal tuli oma emaga ühest varjendist teise joosta . Siiani on tal silme eest ema
saaksid üles kasvada positiivse enesehinnanguga ja turvatunnet omavad lapsed. Töötus, vaesus, kehvad elamistingimused. Sellises perekondlikus õhkkonnas kogevad lapsed harva optimismi, rõõmu ja toetust. Vaesus tähendab piiratud rahalisi võimalusi tarbimise vallas. Laste normaalseks kehaliseks arenguks on vaja piisavalt mängu- ja tegevusruumi. Kui mängimiseks kohta ei ole, jääb lapse areng kängu. Ebapiisav vanemlik järelevalve ja suunamine. Vanemate ükskõikne suhtumine lastesse võib ärgitada neis agressiivset käitumist. Iga laps vajab kindlustunnet, teadmist, et tal on alati võimalik pöörduda mõne usaldusväärse täiskasvanu poole. Massimeedia mõju. Agressiivsete telesaadete vaatamine tulemusena hakkavad lapsed vägivalla aktsepteerima. Käitumistaktika agressiivse kliendiga Sotsiaaltöötaja, et mõista oma kliendi ja aidata teda, peab teadma
Distsiplineerimise mõju sõltub vanemapoolsest sekkumisviisist ( suunamine, juhendamine, sobilikuks käitumiseks põhjuse andmine, aga ka riidlemine, ähvardamine, millestki meeldivast ilmajätmine). Enamsti kasutavad vanemad erinevate võtete kombinatsioone ning distsiplineerimise pikaajalised mõjud sõltuvad domineerivatest võtetest. Vanemlike kasvatusstiilide klassik Baumrind on oma uurimustes välja toonud, et teatav vanemlik kontroll on oluline laste parema sotsiaalse kompetentsuse kujunemisel ( viidatud Greenspan, 2006). Greenspan (2006) on aga rõhutatud, et lisaks kontrollile ja hoolivusele on ääretult oluline vanemate poolt valiku tegemine, millal distsiplineerida ja millal mitte ehk vanemlik tolerants. Põhimõtteks on see, et distsiplineerida last siis, kui ta teeb midagi sellist, mida kohe kuidagi sallida ei saa, muul juhul ignoreerida. Kui laps rõõmsalt raamaturiiuli sisuga tutvub, võib
Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................3 Loomuõiguse mõiste........................................................................................................................4 Loomuõiguse tähtsus........................................................................................................................4 Valgustusajastu loomuõiguskoolkond..............................................................................................5 Kaasaegne loomuõigus.....................................................................................................................5 Inimõigused......................................................................................................................................6 Inimõiguste kolm generatsiooni...............................................................
hästi välja toodud SEYLE uuringuga kogutud tulemused. Antud uuring on tõsiseltvõetavam kui palju teised, kuna käsitletud on 11 Euroopa riiki. (Värnik jt, 2015) Antud uurimuse tulemina on "Koolinoorte vaimse tervise kokkuvõtvas raportis" välja toodud autoagressiivsete noorte psühhosotsiaalsed tegurid. Enesevigastamise psühholoogilist tausta on ennegi uuritud ning olulised on selle juures isiksuse jooned, perega seotud tegurid (vähene vanemlik tähelepanu, vanemate töötus), inimestevaheliste suhete kvaliteet, soov 5 vältida karistust või saada tähelepanu. (Värnik jt, 2015, SEYLE, 2009-2011 kaudu). SEYLE uuringus leiti soolisi vastasmõjusid teguritega, mis on seotud vanemate kaasatusega noore ellu ja alkoholi ning mõnuainete tarvitamisega. Värnik ja teised leiavad tänu SEYLE uuringule, et tugev seos vanemate tähelepanu puudumise ja autoagressiivse käitumise vahel naissoost
on nooruki elus vaid juhendav ülesanne. Emal on suurem roll selles, milline inimene noorukist kujuneb. Kuid uuemad uurimused rõhutavad isa rolli eriti noorele tüdrukule. Näiteks lähedane suhe isaga aitab tüdrukul edasi lükata seksuaalelu algust, kuid ei mõjuta teiste elutähtsate otsuste ajastamist. 7 KOKKUVÕTE Ema ja isa mõjutavad oma lapsi üpris sarnasel moel ja vanemlik soojus, hoolitsus ja lähedus on seotud positiivse tulemusega lapse arengus, ükskoik kas hooldaja on ema või isa. Isa isiklikud iseloomujooned ei olegi nii tähtsad kui isa-lapse vahelise suhte tunnused. Samamoodi ei ole isa ja lapse koosveedetud aja kogus nii tähtis, kui on see, mida nad selle koosveedetud aja jooksul teevad ja kuidas nad omavahelisi suhteid hindavad. Samas pole ka omavahelised suhted nii tähtsad kui perekonna kontekst. Positiivne isa-lapse suhe
istuda kuhu tahan, lennata kuhu iganes, kui olen näidanud passi, olnud kahtlustatava osas, võtnud tollis jalast ka kingad, siiski taas vilisenud turvaväravate vahel, siis 8 võtnud seljast ka jaki, nii rahuldanud tollitöötaja. Huvitav et ikka satub lennukisse kriminaale - kus nad küll elavad, milliste piiride kohal lendavad? Näen välja kui kurjategija oma heleda mantli ja salliga, sõidan luulefestivalile, viisakas, vanemlik, kaasa mängiv ja elav, psühholoogiliselt intelligentne, isegi juba natuke manipuleeriv. Huvitav - ikka satub nende lennukeisse ohtlikke. Minagi teha võin, mida tahan, kui olen vastanud kaubanduskeskuse küsimustikule, siis saan ma hinnaalandust, mida ma ometi soovin, kui usaldan neile oma aadressi, telefoni ja sünniaja, abikaasa nime ja sissetuleku suuruse. Me kestade asupaiga, me nõudmiste raskused. Ma võin teha, mida ma tahan! Huvitav, ikka satub
_ Edukad vajalike toitainete leidmisel _ Kulukus _ Mida väljakutsuvam oled, seda silmatorkavam oled ka kiskjatele 50. Monogaamia ja polügaamia _ Monogaamia e. ainukooselu _ Polügaamia e. mitmikkooselu Polügüünia e. paaritumine kahe või enama emasloomaga Polüandria e. paaritumine kahe või enama isasloomaga Polügüünandria e. paaritumine kahe või enama isaslooma ning kahe või enama emaslooma vahel Promiskuiteet e. segapaaritumine 51. Lõimetishoole Lõimetishoole e vanemlik hool (parental care)- järglaste eest hoolitsemine alates munaraku viljastamisest kuni järglaste iseseisvumiseni _ Biparentaalne hool- järglaste eest hoolitsevad mõlemad vanemad _ Maternaalne hool- järglaste eest hoolitseb ainult emane _ Paternaalne hool- järglaste eest hoolitseb ainult isane 52. Lordoos Lordoosiks nimetatakse ka asendit, millega mõne liigi emasloomad (näiteks rott) näitavad valmisolekut paaritumiseks. 53. Erinevate loomaliikide sigimise eripärad 54
lastehalvatus) esinemine seoses ravi paranemisega ja avalike tervisestandardite muutustega (prügimajandus, kanalisatsioon), samas on tõusnud ennetatavate haiguste/häirete esinemine, nt kopsuvähk, südamehaigused, alkoholi ja teiste ainete tarvitamine ja liiklusõnnetused. Tervisekäitumist mõjutavad: demograafilised tegurid- vanus, sugu, sotsiaalmajanduslik staatus, etniline staatus sotsiaalsed tegurid- vanemlik eeskuju, eakaaslased, töökaaslased väärtused ja kultuuriline tagapõhi isiklik kontroll isiklikud eesmärgid tajutud sümptomid juurdepääs tervishoiusüsteemile nt uuringud, vaktsineerimised Tervisekäitumist mõjutavad ka isiksuseomadused ning kognitiivsed tegurid (nt uskumused). SEKSUAALSEL TEEL LEVIVAD HAIGUSED. Seksuaalsel teel levivad infektsioonid ehk nakkused (rahvakeeles suguhaigused) levivad kaitsmata seksuaalvahekorra ajal
vastuvõetamatule käitumisele. Distsiplineerimiseks loetakse vanemapoolseid reageeringuid lapsele sotsiaalselt sobiliku käitumise õpetamiseks ning vastava käitumise soodustamiseks. Mõju sõltub sekkumisviisist vanema poolt • suunamine • juhendamine • sobilikuks käitumiseks põhjuse andmine • riidlemine • ähvardamine • millestki meeldivast ilmajätmine Teatav vanemlik kontroll on oluline laste parema sotsiaalse kompetentsuse kujunemisel. Läbi distsiplineerimise ja õpetuse puutuvad lapsed kokku terve hulga erinevate sotsiaalsete reeglite ja ootustega erinevates keskkondades. Nende reeglite mõistmine on vajalik eeldus sotsiaalselt kompetentseks käitumiseks. Reeglitest saab aru juba 3 aastane laps. Kuue aastased eristavad juba moraalseid ja konventsionaalseid reegleid ning teevad seda tuttavates situatsioonides.
Järelikult võib lapsevanemaks saamist soodustada inimese vaimseid, majanduslikke jm jõuvarusid täiendades või tema koormust vähendades. 3. Elukaareteooria järgi on lapsevanemaks saamine täiskasvanuikka kuuluv arenguülesanne. Seega on see loomulik kriisi- või üleminekuperiood, mis on ,,vaja üle elada". Kuidas inimesel ee õnnestub, sõltub tema enda arenguloost ning ida vanemlus on ainulaadne ja kordumatu. Isa ja ema roll Talkott Parsoni rolliteooria järgi jaguneb vanemlik roll kaheks erinevaks rolliks: isa roll on ülesandekeskne, ema rolliks on hoolitseda perekonna emotsionaalse õhustiku eest. Varjatult ütleb see käsitus ka seda, et laste hoidmine on ennekõike ema ülesanne, isale jääb ,,leivateenija" ning ,,aineõpetaja" roll. Ajad on muutunud ning tänapäeva isa ja ema rolle on raske kirjeldatud viisil eristada. Familistlik ja individualistlik perekonnakäsitus Parsoni mudel pärineb 1950. aastate Ühendriikidest, kui seal valitses familistlik
Populatsiooni mõjutavad tegurid jaotatakse sisemisteks ja välimisteks. Sisemised tegurid nt organismide sigivus, kasvukiirus, eluiga, suremus, populatsioonisisene konkurents ja muud omadused. Sisemiste arengutegurite alusel eristatakse eri elustrateegiaid (kuidas jaotab elusorganism ressursse, r- ja K-strateegiad (r populatsiooni kasvu kiirus; K keskkonna mahutavus)) r-strateegia: suur kasvukiirus, lühike eluiga, suur järglaste hulk, madal vanemlik hool, hea levimisvõime, madal arvukuse sõltuvus tihedusest, näiteks umbrohud ja närilised K-strateegia (järjepidev): väike kasvukiirus, pikk eluiga, väike järglaste hulk, kõrge vanemlik hool, halb levimisvõime, kõrge arvukuse sõltuvus tihedusest (populatsiooni enda sees mingi arvukust korrigeeriv mehhanism, nt linnud reguleerivad oma sagedust kuskil keskkonnas lauluga), näiteks tippkiskjad: karud, kotkad
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika osakond BLA BLA ÕPILASTE SOTSIAALSE ARENGU JA SOTSIALISEERUMISE MÕISTED. PEREKONNA MÕJU ÕPILASTE SOTSIAALSELE ARENGULE Referaat Juhendaja BLA BLA Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi eesmärk on lahti seletada mõned tähtsamad mõisted seoses õpilaste sotsiaalse arenguga ning selgitada nende olulisust. Lisaks tutvustatakse selles töös erinevaid kasvatusstiile ja nende põimumisi. Referaadis püütakse anda vastused küsimustele, nagu mis on perekondlik kasvatusstiil, kuidas kujunevad soorollid, mis vahe on autoritaarsel ja autoriteetsel kasvatustiilil ning millist mõju avaldavad tüüpilised äärmuslikud kasvatustiilid lapse isiksusele. Tö...
Sisukord VÕIM.................................................................................................................................. VÕIMULIIGID........................................................................................................................ Ametlik ehk formaalne võim.............................................................................................. Hirmul rajanev võim............................................................................................................ Premeerimisel/tunnustamisel rajanev võim........................................................................ Seaduslik võim.................................................................................................................... Informatsioonil rajanev võim......................................................................................
- Majanduslik (kaotab kontrolli töö rahulolu üle) - Sotsiaalpoliitiline (inimesed passiivsed, nt valimistulemustega ei olda rahul) - Psühholoogiline võõrandumine (inimsuhted, teist inim vaadeldakse, et kuidas temast kasu saada). Mõjutused: - Idapoolne kultuur - Eksistentsialism o Inimene on optimistlikum tema sõnul, on võime armastada, mis eritstab meid muudest liikidest. Vanemlik armastus Vennalik, õelik Erootiline Enesearmastus Jumalaarmastus Isiksusekäsitlus põhineb vajadustel, mida saab rahuldada pos ja neg teel. 1) Suhtlemisvajadus + läbi viie armamastuseliigi -läbi valitsemise, türannia (allutamine endale) 2) Vajadus ületada olemasolevat (muutuste vajadus) +loomeprotsessid -hävitamine, agressiivsus
- vastutus atribueeritakse (omistatakse) vaid neile tegudele, mille taga järgi oskas inimene ette näha. - vastutus tuleb kõnealla vaid sihipäraselt ettekavatsuslike tegude puhul. - inimest peetakse vastutavaks vaid nende tegude eest, kus väliskeskkonna mõju puudub. Suhtlemistõkked - kommunikaatori loodud barjäärid - ükskõikne, üleolev suhtumine kuulajasse - väsimus - pikad monoloogid - ebakompetentsus - vanemlik käitumine - teate vastuvõtja poolt loodud tõkked: kuulamistõkked, tervise probleemid, mõttelaiskus Stereotüüpide toimimine Määratakse ära, et teatav inimeste grupp moodustab spetsiifilise kategooria. - inimgrupile on omased teatavad tunnused - üritatakse grupile kuuluvad omadused omistada igale selle grupi indiviidile Nt on välismaalased eestlasi hinnanud nii tublideks ja töökateks, kui ka kinnisteks ja ebasõbralikeks
Sotsiaalpedagoogika Referaat 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Mis on sotsiaalpedagoogika?.................................................................................. 4 Sotsiaalsed probleemid laste ja noorte asutustes..................................................6 Sotsiaalpedagoogi roll laste ja noorte asutustes..................................................10 Kokkuvõte............................................................................................................. 14 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 15 2 Sissejuhatus Referaat on koostatud Sissejuhatus sotsiaalpedagoogikasse aine raames eesmärgiga analüüsida sotsiaalpedagoogika teoreetilist ja pr...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
