Arengupsühholoogia kokkuvõte (1)

Lapse kõne ja suhtlemise areng
Miks uuritakse?
*Teaduslikus uurimistöös.
*Kliinilises praktikas.
*Lapsepsühholoogi igapäevases töös, kuna kõne arengu tase ennustab lapse edaspidist kõne arengut (eriti hästi just kõneprobleeme ja 2. eluaastal mõõdetuna), kuid ka lapse arengut teistes valdkondades.

Kõne arengu perioodid

3. kuu algul – koogamine
4. kuul – lalisemine
9. kuu – ehholaalia periood
9. kuu – asju nimetama
9-24. kuu – ühesõnaliste lausungite periood
1.5aastaselt 20-50 sõna
24. kuu – umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid
30. kuu – umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid
3-4aastastel lastel erandsõnade kasutamisel ülereguleerimine
Eesti lapse esimesed sõnad (nimetatud 254 ema poolt)
Emme (167)
Aitäh (153)
nämm-nämm (78)
anna (37)
issi (33)
daa-daa (26)
tita (16)
kutsu (12)
kiisu (12)
ai-ai (10)
Suured individuaalsed erinevused kuni 3.-4. eluaastani
Tüdrukud poistest ekspressiivse keele arengu poolest ees. Tihti neile erinevad normid.

Kõne arengu aeglustumine

24kuusel lapsel on:
*alla 50 sõna (vahel: alla 30)
*ei kombineeri sõnu lausungiteks
*ka passiivne sõnavara väike
kui sõnavara suurus alla 10 (vahel 20) protsentiili või alla 1 SD vanuse keskmisest.
Poisid Tüdrukud
1/3 Vara rääkima 2/3
2/3 Hilja rääkima 1/3

LASTE KÕNE UURIMISMEETODID

Testid
Lapsele, nt Reynelli test 1-7aastastele (ekspressiivne kõne ja kõnest arusaamine)
Lapsevanematele
Vaatlusmeetod:
*Päevikud
*Spontaanse kõne analüüsimine
MacWhinney, B. (1991). The CHILDES project: Tools for analyzing talk . Hillsdale, NJ: LEA.
TESTID
*EKSPRESSIIVNE KÕNE *ARUSAAMISÜLESANDED
*IMITEERIMISÜLESANDED
INTERJUEERIMINE
*ANALÜÜSITAKSE LAPSE KEELT NAGU VÕÕRKEELT
SPONTAANNE KÕNE
Lapse kõne arengu uurimine vanemate raportite alusel
MacArthuri Suhtlemise Arengu Test (CDI – Communicative Development Inventories)
1993
Adapteeritud rohkem kui 20 keelde
Sõnad ja zestid (9-16kuulistele)
Sõnade nimekirjas 383 sõna 19 semantilisest kategooriast
Sõnad ja laused (16-30kuulistele)
629 sõna 22 kategooriast

Kõne omandamise teooriad

1.ÕPPIMISTEOORIA
2.KÕNEORGANI TEOORIA
3. KOGNITIIVNE TEOORIA
4.SOTSIAALNE LÄHENEMINE
1.ÕPPIMISTEOORIA
F. Skinner
2.KÕNEORGANI TEOORIA
Chomsky , Lenneberg, Fodor jt.
Sotsiaalne ja keeleline isolatsioon
Aveyron’i metsik poiss Victor  
  Genie juhtum
Isabell ’i juhtum
Kriitiline periood - bioloogiliselt kindlaksmääratud lühikene periood, mil toimub mingi liigile omane õppimine (Konrad Lorenz , mis küpsemise poolt)
Sensoorne isolatsioon: kas pime või kurttumm võib omandada keele?
Helen Keller’i juhtum
3.KOGNITIIVNE TEOORIA
Piaget, Sinclair -de Zwart jt.
4.SOTSIAAL-INTERAKTSIOONILINE LÄHENEMINE
K. Nelson , C. Snow jt.
protokonversatioonid
hoidekeel
K. Nelson keele õppimise stiil
1.Refereeriv - rõhutatakse asjade nimesid . Analüütiline ja informatsioonile orienteeritud lähenemine keelele. Ema nimetab ja kirjeldab mänguasju.
2.Ekspressiivne – tähelepanu inimestevahelistel suhetel , kõne on sotsiaalselt ekspressiivsem . Tegu-, asesõnu, isiklikke, sotsiaalseid väljendeid rohkem. Orienteeruvad teadete andmisele.
C. Ferguson
Baby talk

Kuidas tuleks lapsega rääkida?

Lapsele kohandatud kõne esimestel eluaastatel
Hiljem ergutama last ka dekontekstualiseeritult keelt kasutama (põhjendused, narratiivid jm.)
Uuemad uurimused lapsele kohandamata kõne tähtsusest
Keele omandamiseks vaja
Võimalust suhelda, suhtlemispartnerit (TVst ei õpi, kurtide vanemate kuulja laps, sotsiaalses isolatsioonis kasvanud lapsed ei õpi)
Keelemudeli olemasolu
Kooliks ettevalmistamisel, edukus koolis

• Kui palju lapsega räägitakse
  
• Sõnavara suurus seotud kirjaliku keele omandamise edukusega
  
• Kuidas lapsega räägitakse – suhtlemisstiil: direktiivne või suhtlemis
  
• Dekontekstualiseeritud keelekasutus: jutustused, põhjendused
  

Lapse- ja noorukiea arenguhäired

Mis on norm?

• subjektiivne norm - ise
• normatiivne lähenemine - täiuslikkus
• kultuuriline lähenemine – enamus inimesi
• statistiline lähenemine – testide keskmine +/- SD
• kliiniline norm - eksperthinnangud

Normaalne areng vs häire

Hinnatakse emotsionaalset, sotsiaalset ja intellektuaalset funktsioneerimist.
Arenguhäired kui
– tõsised kõrvalekalded tavapärasest arengust (hälve, häire, puue )
– nooremale eale iseloomulik käitumine
– ootuspärane, aga problemaatiline käitumine
Arvestada võimalikke mõjutegureid
- keskkond ja kontekst
-komorbiidsus

Lapse- ja täiskasvanuea häired

Oluliselt erinevad, prognoos ja põhjused erinevad
Täiskasvanuea häirete hindamisel ei oma vanus olulist rolli
Arengut iseloomustavad järsud muutused enamikel lastel ilmneb mõningaid psühholoogilisi
probleeme
Lapsed reeglina ei otsi abi – sõltuvad täiskasvanutest

Lapseea häirete etiloogia

Lapseea häirete põhjused

Pole ühtset põhjust
• Orgaanilised
• Füüsilised haigused/kahjustused
• Temperament
• Keskkond

Häirete epidemioloogia

•Käitumishäired > emotsionaalsed probleemid
•Psühholoogilised probleemid P > T
•Emotsionaalsed probleemid T > P
•T käitumishäirete ja depressiooni esinemise sagedus ↑ vanusega
•Phäirete levik 10. Ja 20. Eluaasta vahel järk ärgult vaibub (v.a depressioon ) Cohen jt (1993), Laste ja noorukite…(2006)

Vanus ja arenguhäired

Tõusud: 6-7-a (kooliminek), 9-10-a, 14-15-a
•Vastsündinu ja imikuiga – raske eristada somaatilistest
•Väikelapsed – seotud kommunikatsiooniga
•Eelkooliiga – emotsioonid , arenguhäired
•Koolilapsed – käitumine ja õpivilumus, emotsioonid
•Noorukid – emotsioonid, isiksus, käitumishäired, ainete tarvitamine jne.

Soolised erinevused

•Poiste probleemid on seotud noorema eaga
•Tüdrukutel enam murdeeas , sarnasemad täiskasvanu häiretele
•Poisid: autism , käitumishäired, ADHD, tikid , suitsiid, enurees , enkoprees, spetsiifilised arenguhäired
•Tüdrukud: spetsiifilised foobiad , enurees, enesevigastamine, depressioon, anoreksia, buliimia

Häirete esinemissagedus

Suur varieeruvus uuringuti:
– 7-14% USA lastest/noorukitest on mõned arenguhäired (Knopf, 1984)
– 14-20% lastest arengu, emotsionaalsed ja käitumishäired, tõsiseid 8-10% ( Sattler , 1995)
– 20% noorukitest kergemad või tõsisemad psühhiaatrilised probleemid
– Noorematel 14-26% (Rutter, 1979)
20-30% lastest probleemsed (Liivamägi, 1996/1999)
– 1700 last (5 vanuserühma, 2-18a)
– vanemad>õpilased>õpetajad

Häirete prognoos ja väljatulek

• Ettekujutus normist
•Lapseea häired ei ennusta alati häireid hilisemas eas
– antisotsiaalne käitumine (50% ja täiskasvanueas)
–ADHD ka täiskasvanueas
–depressioon
• Ravimata häired on püsivad
•Sõltuvus sekkumisest ja ravist
–häirespetsiifilised sekkumised
–erinevate teraapiate efektiivusus
–vahel vaja ravida pigem vanemaid

Häirete klassifikatsioon

Milleks üldse klassifikatsioon?
–info mingi kindla probleemi tüübi kohta
–epidemioloogilise info koondamine
–ühine keel uurijatele ja klinitsistidele
•RHK – 10 (ICD 10, 1993)
•DSM – IV (1992)
•DC:03 (1994)

Lapse- ja noorukite häirete klassifikatsioon

RHK 10s lastega seotud dgn. kategooriad
– Psüühilise arengu spetsiifilised häired
– Lapseeas alanud käitumis ja tundeelu häired
– Teistes blokkides esinevad häired, mida diagnoositakse suvalises vanuses
Laste diagnoosimisel silmas pidada:
– lapsed muutuvad kiiresti
– kiire muutumine (käitumise muutus, mis ei sobi ühegi kategooria alla või sobib korraga mitme alla)

Psüühilise arengu spetsiifilised häired

Häirete ühised tunnused
– Avalduvad juba imiku või lapseeas
– Iseloomulik KNS bioloogilise küpsemisega seotud funktsioonide arengu pidurdumine või kahjustus
– suhteliselt stabiilsed
P >T
Sageli geneetiline komponent (peres veel)
• Kõne ja keele spetsiifilised arenguhäired
• Õpivilumuste spetsiifilised häired
• Motoorika spetsiifiline arenguhäire
• Pervasiivsed arenguhäired

Kõne- ja keele spetsiifilised arenguhäired

• Varases eas keelesüsteemi omandamise probleemid või pidurdunud areng
• Diagnostilised probleemid:
– raske eristada normi variatsioonidest; sageli lisanduvad kirjutamis -, lugemis- ja häälduspuue, suhtlemisraskused eakaaslastega, tundeelu ja käitumishäired
– raske eristada üldisest arengu pidurdumisest või VAMist
– raske eristada kurtuse, neuroloogiliste või muude ajustruktuuride anomaaliaga kaasaskäivatest seisunditest

Ekspressiivne kõne häire

• Kahjustus aktiivses kõnes
• Selge erinevus vanusnormidest (sõnavara, mõisted, lausete struktuur ja pikkus, agrammatism, kõne voolavus ja loogika )
• Kõnemõistmine ~ normis
• MV kommunikatsiooni kompenseeriv roll
• Kaasuvaks suhtlemisprobleemid, emotsionaalsed häired, käitumisprobleemid, tähelepanu ja
keskendumisraskused
• Kuni 3. eluaastani kõnehilistumine

Retseptiivne kõne häire

• Kahjustus passiivses kõnes
• Selge erinevus vanusnormidest (nimi, sõna-objekt seosed, korraldused , grammatilised konstruktsioonid )
• Piiratud arusaamine žestidest ja intonatsioonist
• Välistatud pervasiivne arenguhäire
• Kaasuvaks
– ekspressiivse kõne häire (hääldusvead),
– suhtlemisprobleemid (kartlikkus, häbelikkus)
– kohanemisprobleemid (isolatsioon)
– emotsionaalsed häired (tundlikkus)
– käitumisprobleemid
– tähelepanu ja keskendumisraskused, huvide piiratus

Õpivilumuste spetsiifilised häired

• Kes? Raskused RÕK omandamisel (norm)
• Tegemist kognitiivsete anomaaliatega (bioloogilisest düsfunktsioonist; keskkondlikud faktorid soodustavad)
• Enam P, 6-10% lastest
• Sageli komorbiidsus (ADHD, käitumishäire)
– lugemishäire (düsleksia)
• kirjutamishäire (düsgraafia)
• arvutamisvilumuste häire (düskalkuulia)

Spetsiifiline õigekirjahäire

• Iseloomulik spetsiifiline ja ilmne oluline õigekirja arengu häirumine (vanus/IQ, klass)
• Välistatud teised probleemid
– spetsiifilised lugemishäired, arenguline ebaküpsus, nägemis/kuulmispuue, neuroloogiline kahjustus, õpetamatus
• Võivad kaasneda
– foneemi- ja häälikuanalüüsi raskused
– kehv käekiri
• Levimus 3-4%, P>T
• Eraldiseisvana haruldane , tavaliselt esinevad kirjutamis/ lugemisraskused koos

Spetsiifiline lugemishäire

• Iseloomulik spetsiifiline ja ilmne lugemisvilumuse arengu häirumine
– häiritud loetu mõtte tabamine, sõnade tähenduse mõistmine, lugemise tehniline külg
• Anamneesis sageli kõne-keele arenguprobleeme
• Levimus 3:100-6:100, koolilaste seas 3-15%, P>T
• Sageli kaasnevad
– kirjutamisraskused
– emotsionaalsed-, kohanemis- ja suhtlemisraskused, käitumishäired
• Üldine õpiedukus langenud (verbaalsuse osakaal)

Spetsiifiline arvutamisvilumuste häire

• Iseloomulikud kahjustused arvutamisvilumuses
• Sageli kaasnevad häired
– emotsionaalsel tasandil
– käitumises ja suhtlemisel
• Levimus 6% kooliõpilastest
– ÕR seas 8% - 27%
– koos teistega 13-40% (lugemis-kirjutamisraskused)

Vaimse arengu mahajäämus

• Erinevad tasemed
– Piirialane IQ 70 – 79 (84)
– Kerge IQ 50 – 69
– Mõõdukas IQ 35- 49
– Sügav IQ 20- 34
– Raske alla 20
– Diferentseerimata
• Sageli geneetiline komponent (peres veel)
• Kaasnevad teised häired
• Enne 18 eluaastat

Pervasiivsed arenguhäired

• Esimesed kirjeldused juba XIX saj. algul
• 1943 a. Kanneri sündroom (USA) – early infantile autism
– kontakti puudumine, endassetõmbumine
-rigiidsus
– ebaharilik tegevus/liigutused
-↑mälu, ruumitaju
– kõnetus ( ebatavaline kõne)
- pilkkontakt
• 1944 a. Asperger (Austria) – Aspergeri sündroom
– sobimatu käitumine
-hea sõnavara, monotoonne kõne
– piiratud huvid
-kehv motoorika
– IQ variatsioonid
-kesine intuitsioon
• 70ndad – emotsioonihäire - lapseea skisofreenia
• 1977a kui eraldi haigus (RHK – 8)
Omane
– Sotsiaalse retsiprooksuse häire
– Kommunikatsiooni häire
– Käitumise ja huvide piiratus
– Kaasuvad häired
• Algus 30-36 elukuul
• Kliiniline pilt sõltub soost, vanusest ja IQ tasemest
– pole identseid case
• Levimus 4,712,7:10 000, P>T (3:1), sagedus ↑
• Erinevad tekkepõhjuste teooriad
• Francesca Happe, Uta Frith jt.

Keel ja kommunikatsioon varases eas

Tavaarenguga laps
Autismihäirega laps
2k – koogamine
6k – vastastikused häälitsused
Nutt raskesti interpreteeritav
8k – silplalin, žestid
Vähe lalinat
18k – 3-50 sõna, sõnaühendeid, ehholaaliat
24k – 3-5 sõnalised laused, küsimused, ‘mina’, siin/praegu
Üksikud sõnad, karjumine
36k ~1000 sõna, küsija/suhtleja
Sõnavara piiratud, konkreetne
48k – laused, teemad, kohandab keelt
Sõnakombinatsioone vähe, kajafraasid
60k – kõne grammatiline, nali ja iroonia , kõne kohandamine
Vähe lauseid , ehholaalia

Käitumis- ja tundeeluhäired

Erinevatel põhjustel tekkinud käitumise ja/või tundeelu häirete avaldused
– Hüperkineetilised häired
– Käitumishäired
– Lapseeale iseloomulikud tundeeluhäired
– Motoorsed ja/või vokaalsed tikid
– Lapse või nooruki muutunud käitumis ja tundeelu häired

Hüperkineetilised ja tähelepanu aktiivsushäired

• Täheldatav enne 7. eluaastat
• Problemaatiline käitumine vähemalt 2 KK-s
– tähelepanematus, impulsiivsus , üliärrituvus
– kohanemis ja unehäired
– kohmakus
– õpi- ja suhtlemisraskused, halb frustratsiooni -taluvus jne.
• Esinemissagedus 1-20% lastest, P>T (10:1), L>M
• Komorbiidsus (mis primaarne?), alatüübid
• Tekkepõhjused: geneetilised, kk, orgaanilised

Käitumishäired

Normist hälbiv käitumine
• Agressiivsus, asjade lõhkumine, valetamine , varastamine, seaduserikkumised
• Esinemissagedus 1,5-5,4% (10%)
– psüühikahäiretest kuni 30-50% (15-25%)
• P>T, linn>maa, koolilastest 4-11%
• Algus enne 10 eluaastat
• Komorbiidsus ADHD, õpiraskused, depressioon, sõltuvus ja ärevushäired, isiksusehäired

Varastamine

• KH üks osa?
• levinud erinevates vanustes:
1.väikelapsed (2-4a) varastavad, sest:
– kõik kuulub neile
– samastumissoov
– superego, südametunnistus pole väljaarenenud
2.vanemad lapsed:
– heaolu
– osa hälbivast käitumisest ( riskivalmidus )
– pidev hälbiv käitumine (org. Kuritegevuse alged )
•Oht muutuda probleemseks – piirid, abi

Valetamine

Miks?
-esitatud nõuded on ebaadekvaatsed (sooritushirm)
-teravdatud sotsiaalne taju, viha
-aktiivne kujutlemine ( nooremad )
Valetamise tüübid
• Antisotsiaalne
• Kaitsevaletamine
• Prosotsiaalne valetamine
Probleem kui takistab arengut, suhteid, kaasnevadKP-d

Tundeelu häired

Täiskasvanu tundeelu häiretest eristatakse, kuna:
• Nende kahe häire vahel puudub otsene seos
• Lapse tundeelu häired pigem normi liialdus kui kvalitatiivne anomaalia
• Lapse häirete aluseks ei ole samad mehhanismid
• Raske liigitada täiskasvanutele omaste kategooriate alla

Hirmud ja foobiad

• Erinevused vanuseti, T >P
• Aluseks sündmus, hinnang
• Individuaalsed erinevused
• Mõjutused ühiskonnast
• Väljendumine erinev
• Enamus hiljem kaovad või asenduvad
• Intensiivsed, ebatavalised ja fikseerunud mingile objektile – foobiad (diagnostiline)- pikem,
probleemid.
2,4% lastest, enam koolifoobia (1,7-7,6% lastest, T=P)

Koolist puudumine

• koolist keeldumine /vältimine/foobia jne.
• Seletused erinevad
• 1,7– 5%, P>T
• Hilisemaid patoloogiaid enam
– Psühhiaatrilised haigused, vältiv käitumine, töötus, suhete probleemid jne.
• Riskifaktorid (laps, pere)
• Põhjalik hindamine – käitumine, pere, laps ise jne.

Kiusamine

• 5% 5-11a; 23-28% kogenud/kartnud
• Jõud (võim) → hirm
– füüsiline või sellega ähvardamine
– narrimine , mõnitamine
– väljapressimine, eiramine
• Soodustavaks stress , pere distress, klassi suurus
…
• varased ohumärgid
– kiusatav laps (passiivne või provotseeriv)
– kiusaja

Kiusamisele viitavad märgid

• Laps kardab kooli minna/tulla
• Ei taha kooli minna
• Muudavad kooliteed
• Teevad halavasti koolitööd
• Riided/õpikud/vihikud räsitud
• Näljased
• Endassetõmbunud (kogelus)
• Õudusunenäod, seletamatud hirmud
• Ei räägi, mis viga

Kiusajad

• Vanematel konfliktid, probleemid
• Vanemad ise olnud samas rollis
• Vanemlik käitumine küsitav
• Ei suhtu mõistvalt teiste probleemidesse
• Hüperaktiivsed, destruktiivsed
• Õpiraskused
• Ei näe ega saa aru, et tegemist on probleemiga
• Ei suuda ennast panna teiste olukorda
Arengu hindamine

Arengu hindamine erivanuses

Esimeseks arengu näitajaks Apgari hinne
Nooremad lapsed
• Üldisem, enam mitteverbaalne
• Riskistaatuse väljaselgitamine
Vanemad lapsed
• Hindamine spetsiifilisem, enam verbaalne
• Probleemsed valdkonnad

Hindamismeetodid

• Vaatlus
• Juhtumianalüüs (case studies jt.)
• Intervjuu
• Eksperiment
• Testid
– Arengutestid, intelligentsustestid, eritestid

Vaatlus

• Näiteid ajaloost kaasajani
• Kõige käepärasem meetod
• Info erinevatest valdkondadest
• Loomulik – üldistatavus?
• Hindamise aluseks ja teistele meetoditele
• Pidev, kuna laps muutub
• Erinevates keskkondades , erineval ajal (kk!)

Vaatluse võimalused

• Eesmärk - mida vaadelda?
– üks/mitu, üldisem/spetsiifilisem
• Viis
–planeeritud/planeerimata
• Aeg – millal, kui sageli ja kui kaua?
• Vormid
– loomulik, struktureeritud, osalusvaatlus
• Erinevad meetodi ja tehnikad

Vaatlusmeetodid

• Kirjeldav vaatlus
• Hindamisskaalad
• Aja ja sündmuse fikseerimine
• Kontrollnimistu (checklist)

Vaatluse head ja vead

+
• paindlik meetod
• saab läbi viia loomulikus keskkonnas
• sobiv meetod siis kui teisi ei saa kasutada
• annab täpsema pildi kui testitulemused ...
• madal reliaablus / valiidsus
• vaatlejate kallutatus
• vaadeldava … määratlemine ja kodeerimine ...

Juhtumid (case studies)

• Uuritakse pigem indiviidi, mitte gruppi
–tänapäeval täiendav meetod ja lisainfo (nt. elulood , Piaget’ ja Freudi tööd)
–levinud kliinilises praktikas
• Paindlik meetod (aeg/koht/viis/olukord)
• Probleemiks
–representatiivsus ja üldistatavus

Intervjuu

• Verbaalse-mitteverbaalse info vahetus
• Eesmärk, suunatus ja sisu
• Hea kitsama teema ja arengu hindamiseks
• Erinevad vormid
– küsimustikud, süvaintervjuud
– struktureeritud/mittestruktureeritud, jututamine
• Levinud kliinilises töös, väikelastega
– küsimuste ja vastuste analüüs
– lapstunnistajate ütlused

Laste intervjueerimine

• Vastuse sõltuvad lapse arengust
– sotsiaalsed oskused, kognitiivne areng, kõne jne.
• Oluline, milline on
– kontakt lapsega
– küsimuste sõnastus
– lapse emotsioonide väljendamine ja taju
– teiste inimeste taju

Intervjueerimise head ja vead

+
• paindlik meetod
• võimalikud täpsustused ...
• valiidsus ja reliaablus
• teadmised ja arvamused
• sotsiaalne soovitatavus ...

Arengutestid ja –skaalad

• Väikelaste ja erivajadustega laste hindamisel
• Dünaamiline jälgimine
• Astmeline käsitlus
– noorem laps, väiksem varieeruvus
• Toetuvad vaatlusmeetodile + testülesanded
• Hinnatavate valdkondade arv varieeruv
• Eelduseks standardiseeritus (normid/kriteeriumid), reliaablus ja valiidsus
• Areng mõõdetaval kujul (DQ)

Normid ja standardiseeritud

• Individuaalselt läbiviidava testi kasutamise eeldus (Sattler, 1992)
• Ei saa rääkida standardiseeritusest kui puuduvad normid uuritava populatsiooni jaoks, samas ei saa koostada norme kui puuduvad standardiseeritud protseduurid – seotud (Toim, 1987)
• Standardiseerimine on vajalik testide praktilisele kasutajale ja selle tähendus seisnebki normide väljatöötamises
• Testinormid on tulemused selgelt defineeritud valimilt ja standardiseerimine annab testiskooridele psühholoogilise tähenduse, võimaldab tulemusi interpreteerida ( Kline , 1994)

Bayley – hinnatavad valdkonnad

• Kognitiivne areng
– Reaktsioonid ja orienteerumine (reaktsioonid, habituatsioon)
– Uurimiskäitumine, taju, mäng, mõisted (suurus, värv jne.)
• Kõne areng
– Retseptiivne: reaktsioon häälele/kõnele, nimele , sõnadele, seosed sõna, pildi, mõistetega
– Ekspressiivne: häälitsused, tähelepanu võitmine, MV kommunikatsioon, väljendid, küsimustele vastamine
• Peenmotoorika , Üldmotoorika
– Jälgimine, pealiigutused, haaramine , klotside ladumine , pliiatsikasutus, lõikamine; peakontoll…trepist kõndimine
• Sotsiaalne-emotsionaalne areng
– Suhtlemine , eneseregulatsioon , emotsioonid, sümbolite Kasutamine

Arengutestide puudused

• Individuaalsuse eiramine (arengseisakud)
• Kultuurierinevuste eiramine
• Valiidsuse ja reliaabluse küsimus
• Teoreetiline põhjendatus
• Kallid (võrreldes lihtsa vaatlusega)

Intelligentsuse elemendid

1020 eksperti IQ elementidest (Snyderman jt.1987):
96%: - abstraktne mõtlemine
- teadmiste omandamine
- probleemide lahendamine
60-80%:- kohenemine keskkonnaga, mälu, üldteadmised, töötluskiirus, loovus , lingvistiline/matemaatiline kompetents
Alla 25%: eesmärgipärasus, motivatsioon

Intelligentsuse definitsioone

...praktiline otsustusvõime, mis võimaldab end vastavalt keskkonna tingimustele kohandada (Binet & Simon, 1916)
...võime abstraktselt mõelda (Terman, 1916)
...indiviidi kohanemine keskkonnaga...õpivõime...abstraktse mõtlemise võime ( Freeman , 1955)
...võime planeerida ja oma käitumist struktureerida (Das, 1973) jne.

Intelligentsuse mõõtmisest

• Raske kui mitmeti mõistetav
• Üritatakse hinnata IQ-d ja selle komponente
• IQ arvulisel kujul (100±15), hälbimus normist
IQ = (vaime/kronoloogiline) x 100 ( Stern , 1914)
• Hindamise eesmärk
– teaduslik huvi (teooria)
– praktiline vajadus, ennustamine (praktika)
1905 Binet’ testid

Meetodite efektiivsus

Informaalsed meetodid → suured erinevused
• läbiviija roll
• arvestada arengu erinevusi
• vead suuremad, vähem objektiivsed
Testid ja skaalad → väiksemad erinevused
• standardiseeritud – normid, protseduur
• objektiivsemad
• psühhomeetrilised näitajad (reliaablus, valiidsus)
• mõõdetaval kujul (number, vanusetase jne.)
Soovitav kasutada integreeritud informatsiooni

Hindamisest ja tulemuste interpreteerimisest

• Oluline lisainfo
– vaatlus, soorituse objektiivsus (testikäitumine)
– testide tundlikkus ja ökoloogiline valiidsus
– toimetulek mujal (koolis, lasteaias)
• Arvesta hindaja panusega (omadused, hoiakud)
• Arvesta lapse individuaalsust (temperament, kohanemine)
• Väljaõpe, praktika
• Eeldab arengu ja patoloogia head tundmist
• Käsitle tulemusi laiemas kontekstis
Lapse kognitiivne areng

Kuidas teadmised arenevad?

• Ajalooliselt vanim - James Marc Baldwini (1861-1934) lapse teadmiste progressiivse arengu teooriale
• Jean Piaget (1896-1980) teadmiste omandamise arengustaadiumite teooria
• Lev Semjonovitš Võgotsky (1896-1934) sümboliliselt vahendatud kognitiivsete protsesside arengu teooria

Jean Piaget (1896-1980) teooria

• Teadmine tekib tegija tegutsemisel objektidega
• Kogu arengu alguseks on imiku manipuleerimine esemetega, edasi hakatakse manipuleerima ka abstraktsete objektidega (omadused)
• formaalne mõtlemine seisneb konkreetse mõtlemise dekontekstualiseerumises.
• Kognitiivse arengu jaoks on bioloogilised eeldused ja keskkondlikud tingimused vajalikud ent
ebapiisavad. Keskne konstrukt on tasakaalu otsmine.
• Tasakaalu otsimine – inimene üritab vältida vastuolulisust ning seetõttu kaldub tasakaalu
otsimisele.
Tasakaalu puudumine:
• Ebastabiilsus kui sama tegevus on seotud erinevate tulemustega
• Kompenseeritavuse puudumine – kui vastupidised tegevused ei tühista üksteist
• Poolik järeldus kui tegevuste koordineerimine ei ole paratamatu
• Teadmiste otsingus mängib olulist rolli assimilatsioon – tegevuse käigus kohatud objektidele kooskõlalise tähenduse otsimine.
• Otsingu tulemuseks on teadmiste organiseerituse tase e. skeem, mis olemas teatud määral igal arengutasemel.
• Samas võib eksisteerivaid teadmisi ümber lükata akommodatsiooni käigus – olemasoleva skeemi muutmine erinevate teadmiste/kogemuste vahel valitsevate vastuolude tõttu
! Tasakaalu otsimise mehhanism ei määra seda, mil viisil kognitiivne areng toimub

Piaget’ kognitiivse arengu mudel

• Areng läbib erinevaid staadiume, teadmiste arengus on kolm erinevat teadmise taset
• Hilisemad staadiumid järgnevad varasematele vastavad paremini reaalsuse nõudmistele
• Iga staadiumiga seotud vanuselised piirid on keskmised ning võivad erinevate laste ja kultuuride
vahel suuresti varieeruda.
• Staadiumide järjekord on muutumatu
• I-III staadium on universaalsed, IV aga omane vaid täiskasvanute teatud liiki mõtlemisele arenenud
tööstusühiskondades
• Sensomotoorne staadium - Imikueas (0-2 a.) Praktilise intelligentsuse staadium mille lõpuks
konstrueeritakse ettekujutus tegelikest objektidest
Üleminek edukat tegutsemiselt mõistmisele
Lapseeas (2.-12.a) toimub esindava (representational) mõtlemise areng
• Operatsioonide - eelne e. preorperatsionaalne staadium (2.-7. a.) Laps pole veel omandanud päris
loogilist mõtlemist.
• Konkreetsete operatsioonide staadium (7.-12.a.) Tegutsemine reaalsete objektidega. Laps suudab mõelda loogiliselt „konkreetsetest“ probleemidest „siin ja praegu“.
Üleminek objektide esindamiselt formaalsele mõistmisele
• Formaalsete operatsioonide staadium ( puberteediiga ). konstrueeritakse abstraktseid objekte
mis ei piirdu ainult reaalse maailmaga

Lev Võgotski (1896-1934) - kognitiivse arengu käsitlus

• Kuidas sotsiaalsed vahendid väljenduvad indiviidi psüühikas
• Võgotski eristas loomulikku arengut ja kultuurilist arengut, ning rõhutas eriti nende kahe vastasmõju
• Loomulik areng on seotud bioloogilise arenguga ning reaktsioonidega keskkondlikele tingimustele
• Kultuuriline areng on seotud sümboliste ja/või kunstlike stiimulite omandamisega.
• Kultuuriline vahendatus ei asenda bioloogilisi protsesse – need kaks arenguliini on paralleelsed,
arenevad paralleelselt kogu elu.
• Loomulikus arengus mõjutab protsesse ainult keskkond
• Kultuurilises arengus loome ise endale stiimulid, mis meie käitumist suunavad/mõjutavad.
! Sümboliliselt vahendatud kognitiivsed protsessid on “kõrgemad” bioloogilise baasiga protsessidest

Vahendatud tunnetus

• Arengu mõistmise võtmeks tuleb mõista, et sotsiaalset suhtlemist vahendavad semiootilised
süsteemid, millest kõige olulisem on keel.
• Kuidas laps omandab kognitiivsete protsesside arengus inimestevaheliseks suhtlemiseks kasutavad märgisüsteemid?
• Märgisüsteemid on: keel, mnemotehnilised võtted, loendamise võtted, algebra sümbolid, kunst ,
kirjutamine, skeemid , diagrammid, kaardid, joonised ja muud kokkulepitud märgid
• Arengu allikaks ei ole ei laps ise, ega ka kultuurilised vahendid vaid lapse ja vahendite kasutamise vaheline interaktsioon.
• Kultuuriliste vahendajate kasutuselevõtt ei muuda tegutsemist kergemaks vaid toob kaasa kvalitatiivselt uue tegutsemisviisi
Nt. keelatud värvide mäng
• Lapsed võivad näiliselt kasutada küll samu mõisteid kui täiskasvanud, ent tegelikult toimub sageli mõiste areng
Nt. klotside kategoriseerimise ülesanne

Individuaalsete funktsioonide sotsiaalsed alged

• Kõik funktsioonid ilmnevad lapse kognitiivses arengus kaks korda – esmalt kasutatakse neid vaid
inimestevahelisel suhtluse ja alles seejärel internaliseeritakse indiviidisiseseks
• Laste probleemilahendusoskused ei arene mitte füüsilises keskkonnas tegutsedes vaid sotsiaalsetes protsessides osalemise läbi.
• Egotsentrilisel kõnel planeeriv ja reguleeriv funktsioon. See on tuletatud sotsiaalsest kõnest ning
muutub järk-järgult sisekõneks

Lähima arengu tsoon (Zone of Proximal Development)

• Erinevus selle vahel, mida laps on võimeline probleemide lahendamisel saavutama üksinda ning mida täiskasvanute või eaklaaslaste grupi abiga.
• Lapse teadmised arenevad keerukamate lahendsute suunas täiskasvanu juhendamise kogemuse kaudu
• Lähima arengu tsoon on metafoor erinevuse kohta, mis iseloomustab indiviidi sooritust ja juhendamisel saavutatavat sooritust.
• Mängus võtab laps sageli üle sotsiaalsed rollid, mida tal igapäevaelus veel ei ole – mängimise kaudu õpib rolle mõistma.
Kognitiivne areng imikueas (0-2 aastat)

Piaget’ sensomotoorne staadium

• Varases arengus „õpetab käsi silma.“ Meelte andmed on esialgu lahus ning hakkavad koordineeritult tööle alles lapse enda tegevuse kaudu.
• Algselt ei ole imikute taju maailmast info hankimiseks adekvaatne
• Imik ei ole võimeline objekti ajas ja ruumis säilitama. Kuni 18. elukuuni ei saa laps aru, et objektide ilmumine ja kadumine on seotud nende liikumisega ruumis – objektil puudub jäävus, ainelisus ja identiteet .

Imikueas muutuvad tegevusmustrid

Piaget’ sensomotoorse staadiumi fenomenide seletusi kaasajal

• Imikud tajuvad objektide suuruse ja kuju jäävust, tahkust ja püsivust varases eas
• Bower ( 1971 ): ei kehti väide „mis silmist, see meelest“.
• Baillargeoni (1991): lapsed eristavad nähtamatust ja haihtumist
Võibolla ei ole imikute raskused peidetud asjade otsimisel seotud tajuga vaid hoopis:
• Motoorsete oskuste arenguga – raskused haaramisel
• Mäluga – imiku võime asju meeles pidada on piiratud
• Piaget’ teooriast võib paika pidada väide, et IV alastaadiumis on oluline just võime koordineerida kahte järjestikust tegevuste jada kui vahendeid lõppeesmärgi saavutamiseks
Kognitiivne areng varases lapseeas (2-6 aastat)

Piaget’ operatsioonide-eelne staadium (2,5- 6 a.)

• Süstemaatilise loogilise mõtlemise omandamine – ülesandeks on mõtlemise organiseerimine vaimsete operatsioonide süsteemiks.
• Tegevused, mida laps juba valdab internaliseeritakse.
• Mõtlemine pole veel täiesti loogiline
• Mõtlemist eristavaks jooneks on võime keskenduda korraga vaid probleemi ühele silmatorkavale omadusele.
• Domineerib see, kuidas asjad vahetult näivad olevat
• Sellise mõtlemise näiteks on nii jäävusprobleemide lahendamisel tekkivad tüüpvead kui ka raskused klassi lülitamise probleemis.

Jäävuse mõistmine

• Jäävuse mõiste – arusaam, et aine põhiomadused jäävad samaks, vaatamata pinnapealsetele muutustele aine välises kujus. Nt. Mahu jäävus, arvu jäävus, massi jäävus.
• Eelkooliealine laps ei suuda arvestada korraga mitut dimensiooni – võrreldakse osi osadega mitte aga osi tervikuga
• Samuti ei suuda arvestada pööratavust

Lapseea egotsentrism

• Egotsentrism –maailma nägemine vaid iseenda positsioonilt, võimetus teha vahet iseenda lähtepunktil/vaatepunktil ja teiste võimalikel vaatepunktidel.
• Egotsentriline on ka laste keel – olemuselt pigem monoloog kui dialoog . Puudub selge kommunikatiivne funktsioon.

Animism

• Animism – elu omistamine elututele objektidele.
• Selline mõtlemine on lastele iseloomulik kuni ~10. eluaastani.
• Lapsed assimileerivad egotsentriliselt selle, mida nad ei mõista, sellesse, millest and aru saavad.
• Ka animism viitab egotsentrilisusele – võimetus teha vahet psühholoogilise ja füüsilise maailma vahel
• Lapsed on võimetud eristama näivust ja tegelikkust.
• Eelkooliealised lapsed usuvad, et iga nähtus, millel pole ühtegi silmnähtavat füüsikalist põhjust, on mingil moel hingestatud. Tegevust peetakse elu kriteeriumiks ning seetõttu omistatakse kavatsusi kõigele, mis liigub
• Olulisemaks tunnuseks peavad Piaget’ arvates lapsed näivalt iseeneslikku liikumist

Piaget’ operatsioonide- eelse staadiumi ideed tänapäeval

• Donaldson (1978), Light (1988), Siegal (1991) arvavad , et suurem osa laste raskustest järeldamisel ei ole tingitud loogilise mõtlemise puudumisest, vaid sellest, et nad ei saa täiskasvanute keelest aru ja/või puudub ülesandel laste jaoks tähendus.
• Lapsed püüavad avastada , mida täiskasvanu küsimusega tegelikult mõtleb ja millist vastust ta
ootab.

Jäävusprobleemidest

Erinevad leiud viitavad , et eelkooliealiste laste mõtlemine on pigem kontekstispetsiifiline ja arusaam objektide omadustest tekib kogemuse käigus erinevalt

Egotsenrilisusest

Hugesi katse peitva nuku ja 1 või 2 politseinikuga
• Cox (1991) - lihtsamate ruumilist mõtlemist nõudvate ülesannetega saavad ka väiksemad lapsed hakkama.
• Ka väiksemad lapsed saavad aru, et maailmas eksisteerivad erinevad vaatepunktid, samas ei pruugi nad olla teadlikud kõigist ruumis liikumisega kaasnevatest muutustest.
• Egotsentrilisest keelest - Võgotski arvates on keel kommunikatiivne algusest peale. Keel ja mõtlemine arenevad samaaegselt, ning mõjutavad üksteist, et ühinedes luua inimesele ainuomane mõtlemise vorm – sisemine kõne e. verbaalne mõtlemine.

Näivus ja tegelikkus e. animismismist

• Enne 4. eluaastat lähtuvad lapsed peaasjalikult isiklikust kogemusest, ning peavad seda reaalseks. 4. aastased aga on võimelised juba eristama näivust ja reaalsust:
• Flavelli (1983) katse kivi moodi värvitud käsnaga
• DeVriesi (1969) katse kassiga, kelle pandi ette koera mask
• Carey (1985) näidanud, et 4 aastased lapsed animismi omistamisel ebajärjekindlad. Lastel puudub väljakujunenud mõiste elusatest asjadest, mis elututest objektidest eristuvad – neil on olemas intuitiivne teooria bioloogiast, mis tugineb kogemusele aga puudub piisav bioloogiline teadmine.
• Inagaki 1990 uurimus – kuldkala- kasvatajad vs kalata lapsed
• Siegali 1991 aasta katse piimaklaasiga
• Seega – animism võib tuleneda elusolendite mõistmiseks iseenda analoogi põhjal loodud täiesti usaldusväärse strateegia laiendamisest elututele asjadele. Näivus ja tegelikkus e. animismismist
Kognitiivne areng keskmises lapseeas (algklassid)

Piaget’ konkreetsete operatsioonide staadium

• Toimub üleminek tajuandmete usaldamiselt loogika usaldamisele – selle tulemusena ei põhjusta jäävusprobleemide lahendamine enam raskusi
• Laps suudab loogiliselt arutelda ning operatsioone pöörata
• Tunnuseks on see, et otsuseid põhjendatakse loogiliselt. Siiski ollakse raskustes ülesannetega, kus korraga vaja keskenduda kahe objekti omadustele
• Mõtlemine jääb siiski piiratuks, sest laps vajab mõtlemise toetamiseks konkreetset objekti – ei suudeta käsitleda puhtalt hüpoteetilisi probleeme.
• Omandatakse järgmised loogilised operatsioonid – järjestamine (ajalise/ ruumilise paiknevussuhte mõistmine), klassifitseerimine (objektide paigutamine hierarhilistesse klassidesse), nummerdamine (ühendatakse klassifitseerimise ja järjestamise oskused)

Järjestamine

A on pikem kui B ja B on pikem kui C.
Milline pulk on kõige pikem?
• Kui laps suudab selliseid ülesandeid lahendada, on ta mõistnud transitiivse järeldamise reegleid. Samas piirdub järeldamisvõime vaid konkreetse objektidega
• Bryant ja Trabasso (1971) – värviliste pulkadega katse
• Russell (1978) lihtsamaid järjestamise ülesandeid võivad lapsed lahendada ka lihtsalt kujutluspiltide abil
• Bryant ja Koptynskya (1976) kirjude pulkadega aukude sügavuse mõõtmine
• Bryant väitis, et väikeste laste taju on piisav objektidevaheliste suhete mõistmiseks, kuid puudulik absoluutse info hankimiseks

Võgotski – õppimine

• Võime oma käitumist verbaalselt reguleerida märgib siirdumist varasest lapseea staadiumist keskmisesse lapseikka.
• Luria ( 1959 ) ülesanne – pigista palli, kui näed rohelist tuld , ära pigista palli, kui näed punast tuld.
• Eelkooliealised lapsed satuvad instruktsioonist segadusse ja pigistavad palli ükskõik millist tuld nähes, kooliealised lapsed järgivad instruktsiooni.
Kognitiivne areng teismeeas
• Bioloogilised ja kultuurilised tähised
• Suguküpsus
• Bioloogilise ja kultuurilise küpsuse vahe 7-9 aastat
• Kiired muutused füüsilises arengus
• Suur varieeruvus sugude vahel ja sees
• Suguküpsus tüdrukutel ~2 aastat varem
• Teismeiga toob kaasa uued õigused ja kohustused
• Uued mõtteviisid, mis on tundlikud omandatud elukogemuste ning moraalsete ja eetiliste ideaalide suhtes
Keating (1980) – teismeea mõtlemise erinevus võrreldes varasemate staadiumidega:
• Mõtlemine võimalustest, mis pole koheselt kättesaadavad
• Planeerimine , ette mõtlemine
• Hüpoteeside kaalumine – nõuab üldistuste tegemist, hüpoteeside süstemaatilist läbikaalumist
• Mõtlemine mõtlemisest (metatunnetus)
• Konventsionaalsete piiride eiramine mõtetes (võib olla seotud teismeea idealismiga)

Piaget’ formaalsed operatsioonid

• Mõtlemine süstemaatiline – arvestatakse kõikide võimalike elementide kombinatsioonidega kogu probleemi ulatuses ja arutletakse ka täiesti hüpoteetiliste situatsioonide üle.
• Transitiivset loogikat suudetakse lisaks konkreetsetele situatsioonidele rakendada ka ainult verbaalsetes ja/või hüpoteetilistes terminites esitatud ülesannete puhul.
• Jaan on rohelisem kui Mari. Mari on rohelisem kui Kadri . Kes on kõige rohelisem?
• Samuti suudavad lapsed ülesandeid lahendades keskenduda mitmele olulisele omadusele

Piaget ideed tänapäeval

• Ilmneb, et formaalne operatsiooniline järeldamine ei ole ka täiskasvanutele omane
• Ühe seletusena on pakutud , et teismeeas muutub mõtlemine kvantitatiivselt mitte kvalitatiivselt
• Samuti leitud, et ka väiga väikesed lapsed suudavad lahendada lihtsaid loogilist järeldamist nõudvaid ülesandeid, kui ülesandest on kõrvaldatud mitmetimõistetavus.

Kas laste mõtlemine on fundamentaalselt erinev täiskasvanute mõtlemisest?

Carey
• Kas lapsed esitavad informatsiooni teisiti kui täiskasvanud
• Laste ja täiskasvanute alusmõisted teadmiste omandamiseks võivad olla erinevad
• Lastel võivad puududa metatunnetuslikud teadmised – mälu piirangud, terminite tähendus
Kumb sõna on pikem, kas uss või röövik?
Auto või rong?
• Valdkonnast sõltumatud teadmised ja valdkonnaspetsiifilised teadmised eri inimestel võivad olla erinevad
• Intellektuaalsed oskused on laia kasutusalaga tööriistad
Lähedussuhte areng

Eeldused sotsiaalseks arenguks vastsündinul

• Nägemismeel
– Robert Fantz (1965): visuaalse eelistuse meetod
– Fantz (1961): vastsündinud eelistavad vaadata näosarnast mustrit
– Bushnell, Sai ja Mullin (1989): kas imikud eelistavad ema vaadata?

Vastsündinute jäljendusoskus

• Maratos (1973) The origin and development of imitation in the first six month of life
• Meltzoff ja Moore (1977) The imitation of facial and manual gestures by human neonates
• Nagy & Molnar (2004) Homo imitans or homo provocans? Human imprinting model of neonatal imitation

Jäljendamine

• Meltzoff ja Moore (1977): imikud imiteerivad keele näitamist, suu avamist ja huulte prunditamist
• Vinter (1986) näitas, et vastsündinud suudavad imiteerida ka sõrmeliigutusi
• Oluline on nähtav liikumine ehk tajutava nähtuse dünaamika
• U-kujuline arengukõver (3 k – 12 k)
• Sümboliline imiteerimine (nt Piaget ja tikutops)

Eeldused sotsiaalseks arenguks vastsündinul

• Kuulmine
– De Casper ja Fifer (1980): emad lugesid kõhus olevale lapsele jutukest, ema hääle eelistamine
– Snow (1977): beebid eelistavad kõrgemat hääle helisagedust (260 võnget sekundis)
– Võime ära tunda erinevaid häälikuid
• Lõhnataju
– MacFarlane (1975): imikud eelistavad oma ema piima lõhna

Naeratamine

• Vastsündinu naeratus
– emotsioonide väljendus
– suhtlemisvahend
– esialgu tekib reaktsioonina sisemisele stiimulile
– üks osa süsteemist, mille ülesandeks on luua side vanema ja lapse vahel
– seostatakse sotsiaalsete stiimulitega, vallandub kergemini reaktsioonina tuttavale inimesele
• Sotsiaalne naeratus
– u 3kuuselt
– vastastikusus
– sotsiaalne kaaslane

Imprinting

• Õppimine, mis toimub väga varases eas ja on aluseks lapse kiindumusele emasse
– Etoloog Konrad Lorenz
– Sensitiivne periood
– Vanemad pardid olles sunnituna veetma rohkema ega uue hirmutava objekti läheduses “vermuvad ümber”

Seotus

• Võime luua keskendunud, püsivaid ja emotsionaalselt tähenduslikke suhteid oluliste teistega (mõjutatud sotsiokultuurilise konteksti poolt)
• Maccoby (1980)
– imik otsib lähedust esmase hooldajaga
– distress esmasest hooldajast lahutamisel
– rõõmustamine taaskohtumisel
– hooldaja reaktsiooni otsimine

Jagatud tähelepanu

• Collis ja Schaffer (1975) ja Collis (1977)
• Butterworth jt (1989-1991): juba 6k jälgib ema pilku
• Näpuga näitamine teiste tähelepanu suunamiseks ( Bates jt 1979 – varase sõnavara arengu indikaator)
• Harris , Jones ja Grant (1983-1985): kui laps muudab oma tegevust, muudab ema kõneainet sellele vastavalt
– lapse pilgu suund (7k)
– lapse tegevus (10k)
– tegevus ja sellega kaasnevad häälitsused (16k)

Seotus

• Sigmund Freud
– lapse esimesed sotsiaalsed suhted tuginevad baasvajaduste rahuldamisele
• John Bowlby (1969)
– “söögilaua-armastuse” teooria vastu
– emotsionaalse seotuse aluseks on turvalisusvajadus

Bowlby seotusteooria

• Kaasasündinud kalduvus otsida täiskasvanuga otsest kontakti
• Laps naudib nähtavalt oma emaga koos olemist ja temaga suhtlemist
• Ema hääle ja lõhna eelistamine
• Naeratamine (rahulolu märk, sotsiaalse kontakti märk)
• Põhjuseks hirm tundmatu ees
• Hirm, mis tekib ema äraolekul on sarnane üldistunud ärevusele

Lapse kiindumus hooldajasse

• Lähedusvajadus
• Lohutus
– Nägemisest
– Kuulmisest
– Puudutusest
• Kuigi liikumisraadius suureneb pidevalt, jääb ema pikaks ajaks turvalise kodu põhiliseks sümboliks

Seega kas vajadus ema järele tuleneb baasvajadustest?

• Imikud ilmutavad huvi ka nende inimeste vastu, kes ei ole neid kunagi toitnud ega nende teiste vajaduste eest hoolt kandnud
• Sotsiaalne rahulolu kui tasu iseeneses
• Harry Harlow katse: ahv puuris koos kahe asendusemaga

Isa roll

• Kiindumus vanematesse erineb
– Füüsilised müramismängud
– Verbaalsed mängud
– Isa kui eelistet mängukaaslane, ema kui eelistet lohutaja
– Kihistamine isaga ja naeratamine emale
• Hoolitsuskäitumine, kultuurilised ootused, bioloogilised erinevused

Võõristamine

• Tuttava inimese äratundmine ( hiljemalt kolmandaks elukuuks )
• Kaheksandaks või üheksandaks elukuuks on imikutel välja kujunenud mälu nende jaoks oluliste inimeste kohta
– võime mälust tahteliselt informatsiooni ammutada
– vaimsed representatsioonid on jäigad
– beebid muutuvad võõraste suhtes ettevaatlikuks ja kartlikuks
• Bowlby (1969): mälupilt vanemast on alus vanema ja lapse vahelisteks seotussuheteks

Lahutuskartus

• Esimestel elukuudel lepib laps ka teiste täiskasvanutega
• 6-8 kuu vanuselt hakkab laps nutma , kui näeb ema lahkumas ehk protesteerib lahus olemise vastu
• Emast lahutamine tekitab lapsel distressi
• Linus’e turvatekk

Võõras situatsioon

• Katse, mille viisid esmakordselt läbi Ainsworth ja Bell (1970)
• Ema ja 12 kuu vanuse väikelapse vahelise seotussuhte kvaliteedi mõõtmiseks
• Becker & Rauh (200)) The stranger in the strange situation: does her behavior need more standardization?
• Jälgitakse väikelapse reaktsiooni
– võõras keskkonnas
– võõrale inimesele ema juuresolekul
– võõraga üksi olles
– emaga uuesti kokku saades

Neli seotuse tüüpi

• Turvaline seotus (2/3 lastest)
– aasta vanune laps uudistab ema juuresolekul ümbrust
– reageerib võõra ilmumisele positiivselt
– ema lahkumisel on laps häiritud (ei reageeri ägedalt)
– taaskohtumisel otsib emaga lähedust, jätkab mängu, pooleli jäänud tegevust
– 2/3 kõigist uurimuses osalenud lastest
• Ärev-vältiv seotus
– ei otsi lähedust emaga
– last ei häiri võõraga üksi jäämine
• Ärev- resistentne seotus
– hoidub ema lähedusse ja on ärev
– laps on väga häiritud, kui ema lahkub ega luba võõral end lohutada
– taaskohtudes otsib emaga kontakti, samas ei lase end lohutada
• Ebakindel desorganiseeritud seotus
– laps on emaga uuesti kohtudes segaduses
– võib „kangestuda” või teha stereotüüpilisi liigutusi
– väga väike osa katses osalenud lastest

Seotuse tüübi olulisus

• On näidatud, et need lapsed, kes olid aastaselt turvaliselt seotud, olid kolme-poole-aastaselt lasteaaias teiste seas populaarsed ja hästi kohanenud (Waters, Wippman ja Sroufe, 1979)
• Samas võib oluline olla mitte seotuse tüüp iseeneses, vaid asjaolu, et laps ise on rõõmsameelse ja rahuliku loomuga (Kagan, 1984)

Varane lahutamine esmasest hooldajast

• John Bowlby
– ema ja lapse varase kiindumussuhte häirimine toob tagajärjena kaasa selle, et inimene on oma
hilisemas elus emotsionaalselt ebakindel
• Lasteaiad
• Lastekodud
• Sotsiaalsus , järjekindlus, saavutused

Kui kiindumussuhe puudub

• Harlow ja reesusahvid
– Isolatsioon, mis kestis kauem kui 3 kuud
– Puuduvad mängulised oskused
– Puudub oskus vastata agressioonile
– Stereotüüpiad ja autoagressiivsus
– Sellise käitumismustri püsivus teismelise ja täiskasvanueas (võimetus järglasi soetada)
• Inimestel lisandub kognitiivne mahajäämus

Kas varase sotsiaalse deprivatsiooni mõju saab muuta?

• Mineviku muutmine reesusahvide näitel
– Mängukaaslased
– Teine laps
• Mineviku muutmine inimeste näitel
– Lastekodu lapsed hooldekodu naistega
• Sotsiaalse arengu esimesed sammud mõjutavad järgnevaid

Lasteaia mõju

• Laste kognitiivsele arengule
– Lapsed saavutavad koolis rohkem
• Seotusele vanematega
– Lapsed muutuvad iseseisvamaks ning loodavad rohkem iseendale
– Lapsed on sotsiaalsemad ja järjekindlamad ( Clarke -Stewart, 1989, 1993)
• Oluline on see, millises lasteaias laps käib
Sotsialiseerimine

Õppimine

• Klassikaline ja operantne tingimine
– Pavlov ja koerad
– Thorndike´i kassid
– Skinner ja kinnituse erinevad kavad
– Kiitus ja karistus
• Sotsiaalse õppimise teooriad
– Mudelõpe, jäljendamine
• Kognitiivne arenguteooria
– Piaget, Kohlberg
– Mõistmine, kognitiivne skeem
– Võgotski rõhutas sotsiaalse interaktsiooni olulisust kognitiivses arengus (keel ja mõtlemine)

Sotsialiseerimine lapsepõlves

• Ühiskonnale omaste mõtlemis- ja käitumismustrite omandamine
• Kultuurilised väärtused (õigused ja kohustused)
– Sõltuvad nt ühiskonnatüübist (põllumajandus ja karjakavatus, jahipidamine , tööstusühiskond, postindustriaalühiskond)

Kasvatusstiilid ( Baumrind , 1967)

Vanema stiil
Lapse stiil
Autokraatne
Tagasitõmbunud, iseseisvusetu, agressiivne
Autoriteetne-retsiprookne
Iseseisev, kompetentne , vastutustundlik
Kõikelubav
Iseseisvusetu, agressiivne, ebaküps, vastutustundetu

Koosmõju

• Ühiskond ja kultuur
• Vanema kasvatusstiil
• Lapse iseloom
– Passiivsus, ükskõiksus
– Aktiivus, assertiivsus
• Näiteks: agressiivsete laste füüsiline karistamine on tõenäolisem (Pulkinen)

Mäng

• Howes & Matheson
– Paralleelne mäng
– Korda-mööda
– Rollide vahetamine
– Verbaalsed oskused
– Mängureeglite üle arutamine
– Kaaslasega arvestamine

Mäng kui funktsionaalsete ja sotsiaalsete rollide õppimine

• Individuaalsete oskuste harjutamine
• Elutute asjade uurimine
• Inimsuhete ja sotsiaalsete rollide tundma õppimine
– Mudeldab täiskasvanute elustiili
– Soorollid
– Käitumisvõimaluste piirid
– Oskuste harjutamine turvaliselt

Mängureeglid ja sümbolid mängus

• Mäng võib olla spontaanne või reeglitel põhinev
• Sümbolilises mängus pannakse esemed „esindama” teisi asju
• Uute sümboliliste kombinatsioonide loomise eelduseks on kujutlusvõimele vabaduse andmine

Soorollid

• Kas poiss või tüdruk?
• Erinevad ootused, mida erinevast soost inimesed võivad teha ja millised olla
• U 1,5 aastaselt hakkavad ilmnema käitumises soole sobivad mustrid
• U 3aastased eelistavad soole sobivaid mänguasju ja samasoolisi mängukaaslasi

Sooline identiteet

• Sooline identiteet – soorolli mõistmine ja interpreteerimine, kujunemine, kas tajume iseennast mehe või naisena
• Sigmund Freud (1938)
– identifitseerumine samasoolise vanemaga
– Oidipuse kompleks
• Piaget (1952)
– teadvustatud intellektuaalsed protsessid
• Kohlberg (1966):
– teadlikkus oma soolisest identiteedist - „poisilikud või tüdrukud” objektid ja inimesed
– Kognitiivse soolise identiteedi mõistmine => uskumused stereotüüpsetest soorollidest => täiskasvanute imiteerimine => eriline kiindumus samasoolisse vanemasse

Prosotsiaalne käitumine

• Empaatia
• Abistav käitumine
• Heateod ehk positiivsed moraalsed teod
– Eneseohverdamine
– Altruism (on tõenäolisem siis, kui enda vajadus sotsiaalse heakskiidu järele on rahuldatud)

Empaatia

• Otsene emotsionaalne vastus teise inimese emotsioonidele (juba ühepäevastel imikutel)
– Klassikaline tingimine
– Kaasasündinud stressreaktsioon, hädakisa
• Teod empaatilise distressi korral (abistad või vaatad mujale)

Agressiivne käitumine

• Vanuselised iseärasused
• Soolised erinevused
• Kaaslaste vahelise agressiivsuse seos omavaheliste suhetega
• Käitumishäired

Sotsiaalsete reeglite mõistmine

• Juhised, kuidas erinevates olukordades (mitte)käituda
• Perekonna ja kaaslaste mõju
• Üldinimlikud reeglid, milledest ühe spetsiifilise hulga moodustavad moraalireeglid
– Kuis panna inimesi vältima ebasoovitavaid käitumisi siis, kui teisi läheduses pole?
– Moraalsus vs kuulekus; internalisatsioon

Sotsiaalsete reeglite tüübid

• Turiel ja Nucci 1978
– Moraalireeglid
– Konventsionaalsed reeglid
– Prudentsiaalsed reeglid

Moraalne areng

• Piaget uurimused mängureeglitest
• Lawrence Kohlberg (3 staadiumi, 6 astet)
– Lood moraalsete dilemmadega
• Haige naine vajab ellu jäämiseks ravimit. Mees ei jõua seda osta ja apteeker ei ole nõus järelmaksuga. Mees murrab apteeki sisse ja varastab naise jaoks ravimi.
• Kas mees toimis õigesti? Miks?
• Lawrence Kohlberg
– 1. staadium: Prekonventsionaalne (tagajärg; tegija vajadused)
– 2. staadium: Konventsionaalne (kavatsus sotsiaalsete reeglite raamistikus - rõõmustab teisi; sots korra säilitamine, kohustuste täitmine)
– 3. staadium: Postkonventsionaalne (transtsendentsed moraalsed printsiibid - ühiskonnas kokkulepitud väärtused; isiklik südametunnistus)
• Soolised erinevused ( Carol Gilligan)
• Seos käitumisega

Internalisatsioon

• Freud: enese karistamine süü- ja ärevustunde kaasabil
– Selgitamine , miks tegu oli vale
• Petmine
• Süütunne
• Ülestunnistamine
• Minimaalne on piisav: vajalikul määral mõjutamist, et laps hakkaks käituma uuel viisil, aga piisavalt vähe, et ta ei tunneks end sunnituna
• Seos erinevate kasvatusstiilidega
Murdeiga
G. Stanley Hall ( 1904 )
M. Mead (1928)
K. Lewin (1939)
A. Bandura (1964)
Offer & Offer (1975)

Füüsiline areng

• Primaatsed ja sekundaarsed sootunnused tüdrukutel varem kui poistel
  
• Esimene menstruatsioon 8. ja 16. eluaasta vahel
  
• Füüsilise arenguga rahulolu poistel suurem kui tüdrukutel; halvim liiga vara küpsevatel tüdrukutel ja liiga hilja küpsevatel poistel
  

NAISSUGUHORMOONID :
östrogeen jt.
MEESSUGUHORMOONID testosteroon jt.

SIGMUND FREUD ( 1856 -1939)

• PRELATENTNE PERIOOD Sünd - 6-7 a. 
  
• ORAALNE PERIOOD Sünd - 1 a.
  
• ANAALNE e. SADISTLIK e. MUSKULAARNE PERIOOD 1 a. - 2.5 a.
  
• FALLOSLIK PERIOOD 2.5 a. - 6-7 a.
  
• LATENTNE PERIOOD 6-7 - 10.5 a.
  

 MURDEIGA10.5 a. - täisiga 
* PUBERTEEDI - EELNE PERIOOD
* PUBERTEET
* PUBERTEEDIJÄRGNE PERIOOD

Kognitiivne areng

• Piaget’ formaalsetes operatsioonides mõtlemise periood
  
• Mõtlemisest mõtlemise ehk reflektiivse mõtlemise ehk metamõtlemise võime
  
• Abstraheerimise võime
  
• Kognitiivne areng ei vasta sageli emotsionaalsele arengule
  

Emotsionaalne areng

• Ajutised probleemid madala enesehinnangu, ärevuse, depressiivsusega
  
• Oluline eristada kliinilisest depressioonist; depressioonide sagedus suureneb, eriti tüdrukutel. Soolised erinevused ilmnema 13-15 eluaastal, suurenevad kuni 16-19 a.
  
• Offer 1960.- 70ndate uurimus: viiendik kogeb väga raske ajana
  

*Nooremas murdeeas raske ära tunda, sest kaasnevad mõtted teistsugused kui täiskasvanutel. Väljendub agressiivses või kuritegelikus käitumises;
*Vanemas murdeeas põhjused abstraktsemad, kaudsemad. Tihti kaasneb alkoholi või narkootikumide tarbimine.

Varases murdeeas

• suurem vajadus autonoomia järele
  
• orientatsioon eakaaslastele, keskenduma heteroseksuaalsetele suhetele
  
• enesele tähelepanu pööramine, eneseteadvus
  
• identiteedi otsimine
  
• tekivad abstraktsed kognitiivsed võimed
  

Suhted vanematega
Arengulised muutused nii lastel kui nende vanematel;
tormi ja tungi periood > muudatuste periood

IDENTITEEDI KUJUNEMINE

Erik Eriksoni järgi:

• Identiteedi leidmine
  
• Rollisegadus
  

Marcia järgi:

• LAIALIVALGUNUD IDENTITEET e. IDENTITEEDI DIFUSIOON
  
• ENNEAEGNE IDENTITEET
  
• MORATOORIUMI VÄLJAKUULUTAMINE
  

SOTSIAALSED REEGLID

• sotsiaalsed konventsioonid
  
• moraalireeglid
  
• prudentsiaalsed reeglid
  
• personaalsed reeglid
  

Murdeiga kui riskiperiood, mil alustatakse

• Kuritegeliku käitumise
  
• Narkootikumide tarvitamise
  
• Alkoholi tarvitamise
  
• Seksuaalsete suhetega
  

Üks põhjusi:
uurida oma identiteeti, proovides saada võimalikult palju kõikvõimalikke kogemusi enne täisea rollide ja vastutuse omaksvõttu.

Autonoomia

• Käitumuslik autonoomia
  
• Emotsionaalne autonoomia
  
  • Individualiseerumine
    
  • Vanemate deidealiseerimine
    
• Kognitiivne autonoomia
  

Sotsialisatsioon on kahesuunaline, laps on subjekt .
Põlvkondadevaheline lõhe või sarnasus? Vanematega sarnasus piirdub poliitiliste, religioossete tõekspidamistega, elustiiliga, mitte aga väärtustega. Sarnasus tuleb mitte väärtuste ülekandmisest järgmisele põlvele, vaid pigem sarnasest sotsiaalsest staatusest või lapsed sotsialiseerivad oma vanemaid teatud väärtusi omaks võtma.

VANEMATE KASVATUSSTIILID

• AUTORITAARNE ehk AUTOKRAATNE
  
• Tüdrukud > sõltuvaks
  
• Poisid > agressiivseks
  
  • AUTORITEETNE ehk AUTORITATIIVNE
    
  • LUBAV ehk MINNALASKMISSTIIL
    
  • ÜKSKÕIKNE ehk HOOLETUSSEJÄTTEV ehk EIRAV
    

Jaotus 2 dimensiooni järgi:
Soojus / vaenulikkus
Kontroll/autonoomia
+ murdeeas: demokraatia peres otsustuste vastuvõtmisel
(kas lapse seisukohti võetakse arvesse)

Laste kasvatamise viisi mõju lapse arengule ja psühholoogilisele kohanemisele

2 põhidimensiooni

• Soojus (hoolitsus/omaksvõtt- tõrjumine/vältimine (accepptance/rejection)
  >
  
• Lapse kontrollimine > ????
  

Kontroll
*psühholoogiline kontroll vs. autonoomia
*range vs. lõtv kontroll
Käitumise kontroll – vanemate käitumine, mille eesmärgiks on reguleerida lapse käitumist vastavalt perekonnas kehtivatele ja sotsiaalsetele normidele:
Teadmised lapse elust, jälgivad lapse tegevust:
kus laps õhtuti käib,
kus ta on pärast kooli.
kes on ta sõbrad,
millele kulutab raha
Piirangud:
otsustavad, kui kaua tobib laps TV vaadata
vaatab koos koolitöö läbi
vaatab ule kontrolltöös tehtud vead
kontrollib, kas kodutöö on tehtud
Psühholoogiline kontroll – vanemate käitumine, mis ei vasta lapse emotsionaalsetele ja psühholoogilistele vajadustele ja takistab lapse eneseväljendamist ja iseseisvust.
Kas ja mil määral mõjutab käitumise kontroll lapse suhteid oma vanemate ja õpetajatega tema psühholoogilist kohanemist ning edukust koolis?
(Uurimus eesti koolide 6ndates klassides)
Suhted kodus
Üldiselt tajuti oma emasid, isasid ja õpetajaid aksepteerivatena ja mõõdukalt kontrollivatena

Suhted koolis

Suured erinevused poiste ja tüdrukute vahel:
* Poisid tajuvad õpetajaid tõrjuvamate ja kontrollimatena kui tüdrukud;
* õpetajad väidavad, et poistel rohkem käitumisprobleeme
* Poistel halvemad hinded.
20.2 % teismelistel psühholoogilise kohanemise probleeme (PAQ Psühholoogiline kohanemine seostus tüdrukute puhul sellega, kui aksepteerivatena nad oma suhteid ema ja isaga tajuvad;
poiste puhul oli olulised üksned suhted emaga;
Käitumisprobleemid seostusid poistel sellega, kui kontrollivatena isasid tajuti, tüdrukutel aga sellega, kuivõrd aksepteerivatena õpetajaid tajuti.
Täiskasvanuiga
Arenguperioodid:
20-30 varane täisiga
40-50 keskmine täisiga
60- … hiline täisiga

Levinsoni täisea perioodid:

• 0-22 täisea-eelne aeg
  
• 17-45 varane täisiga
  
  • 17-22 üleminek varasesse täisikka
    
  • 22-28 täiskasvanute maailma sisenemine
    
  • 28-33 30-ndate üleminek
    
  • 33-40 settimisperiood
    
• 40-65 keskiga
  
  • 40-45 üleminek keskikka
    
  • 45-50 50-ndate üleminek
    
  • 55-60 keskea kulminatsioon
    
• 60-85 hiline täisiga
  
  • 60-65 üleminek hilisesse täisikka
    
• Üle 80 hiliseim täisiga
  

Noorem täiskasvanuiga.

Täiskasvanuks saamise kriteeriumid:

• Nt iseseisvus otsustustes + majanduslik iseseisvus
  
• Periood pikk: 18.-34. eluaastad
  

Füüsilised võimed on haripunktis 18-30 aasta vahel: tehakse ja jõutakse palju

• Lihasjõud: tipp 20.-30.a. vahel, seejärel umbes 10% kadu 30.-60.a. Enam “kannatavad” selja- ja jalalihased
  
• Käeline tegevus ilmutab langust alates 30.-ndate teisest poolest
  

Tervis

“Mündi teine pool” on aga sageli esinevad halvad tervisekäitumise harjumused ( suitsetamine , joovastavate ainete kasutamine; jm tervist mitte säästvad eluviisid)

Belloc, Breslow (1972)

7 tervisekäitumist:

• Hommikusöögi söömine
  
• Regulaarne söömine, ilma näksimiseta vahepeal
  
• Keskmistes kogustes söömine normkaalus püsides
  
• Mõõdukas kehaline liikumine
  
• Regulaarselt 7-8 tundi magamine
  
• Mitte suitsetamine
  
• Alkoholi tarbimine mõõdukas või üldse mitte
  

Midagi praktilist: mida saab teha tervise hoidmiseks?

Söö korralikult
Treeni mõõdukalt
Kasuta turvarihma autos sõites
Ära suitseta
Ole ettevaatlik alkoholi tarbimisega
Väldi meelemürkide kasutamist
Harrasta turvalist sekselu

Kognitiivne areng:

Postformaalne mõtlemine

• Piaget: formaalsete operatsioonide staadium
  
• Labouvie-Vief – pragmaatiline mõtlemine
  
• Schaie - funktsionaalsus
  
• mitmetasandiline, dünaamiline protsess; sisaldab progressi ja taandarengut (Kurt Fischer)
  
• Fischer: abstraktne mõtlemine; printsiibid
  

Intelligentsus kasvab kuni 30-40 aastani
Loovuse kõrgpunkt peale 30-ndaid.

Schaie kognitiivse arengu teooria

• Intellektuaalne areng sõltub sellest, mida inimene peab tähtsaks ja tähenduslikuks oma elus.
  
• “mida on mul vaja teada”
  
• “kuidas ma seda kasutan , mida ma tean”
  
• “miks ma peaksin teadma”
  
• Igapäevaelu kogemused mõjutavad
  
• Omandamine (lapsepõlv, murdeiga) – teadmine iseenesest
  
• Saavutamine (noorem täisiga) – teadmiste abil kompetentseks,
  
• sotsiaalne vastutamine (keskiga) – vastutus teiste eest,
  
• Täidesaatev funktsioon (keskiga, vanadus ) – kompleksed suhted erinevatel tasanditel
  
• Reintegratsioon (vanadus) - tähenduslikkus
  

Isiksuse areng

Normatiivne-kriis mudel

• Erikson : intiimsus vs isolatsioon
  

Sündmuste ajastuse mudel

• Neugarten: sotsiaalne kell
  
• Normatiivsed elusündmused
  
• Idiosünkraatilised elusündmused
  
• Nb! Tänapäeval sündmuste “õigeaegsusel” laiemad piirid (nt millal peaks abielluma, ülikooli minema jne)
  

Sotsiaalne areng:

Lähisuhetes põhirõhk seksuaalsusel!
Peamised sotsiaalsed “ülesanded”:

• Partneri leidmine (sotsiaalne surve!)
  
• Abiellumine (abielu ja vabaabielu )
  
• lapsevanemaks saamine (lapse saamine nihkunud 20-ndate teise poolde)
  

Võimalikud selles vanuses ka:

• Lahutus (demokraatia?)
  
  • Riskitegurid : abielueelne kooselu, noorelt abiellumine, lastetus, kasulapsed, vanemad lahutatud
    
• üksindus (valik olla üksi – probleem ühiskonnale?)
  
  • Inimeste hulk, kes pole kunagi abielus olnud, tõuseb (nt 30-34 a naised 6,2% 1970 – 18,7% 1991, meestel vastavalt 9,4% ja 27,3%
    

Keskiga.

40-65 keskiga

• 40-45 üleminek keskikka
  
• 45-50 50-ndate üleminek
  
• 55-60 keskea kulminatsioon
  

Keskeas esineva kriisi võimalused:

• pole keskea kriisi (elumuutustega kohanemine)
  
• Segadus (kohanemine nõuab pingutust)
  
• Pidev kriis (elumuutustega kohanemine on olnud raske läbi erinevate eluperioodide)
  
• Keskea kriis (naistel – välimus; sotsiaalsete rollide muutus; meestel – saavutused; vastavus ühiskonna standarditele)
  

Füüsiline areng keskeas:

• Nägemisteravuse langus (40-50)
  
• Kuulmise langus (20-…, kõrgema sagedusega helid; alates 55. a meestel enam kui naistel)
  
• Maitse-, valu- ja lõhnatundlikkuse vähenemine.
  
• Reaktsiooniaeg alaneb 20% 60.a-ks
  
• Füüsis vs kogemused = kompensatsioon
  
• Välised muutused (nahk, juuksed, kehahoiak jms)
  
• Tervis – organismi “nõrgad kohad” hakkavad end ilmutama
  
• Menopaus naistel (naissuguhormoonide tootmise lõppemine organismis toob kaasa fertiilsuse kadumise ning mitmesuguseid somaatilisi ja emotsionaalseid sümptome, mis on korrigeeritavad hormoon -asendusraviga; abi saab ka psühhoteraapiast).
  

Kognitiivne areng

• Ilmneb mälu langus – siiski tihe seos eluviisidega!
  
• Intelligentsus stabiilne kuni 50-60
  
• Voolav ja kristalliseerunud intelligentsus
  
  • Voolav: neuroloogilisest arengust sõltuv võime tulla toime uue infoga (seoste loomine, põhjendamine, üldistamine jne)
    
  • Kristalliseerunud: võime meenutada ja kasutada omandatud infot
    
• Keskeas voolav int. langeb ja kristalliseerunud int. tõuseb
  
• Integratiivne mõtlemine
  

Sotsiaalne ja isiksuse areng

• Erikson: produktiivsus vs stagnatsioon
  
• Abielu – kiindumus suhetes esikohale (vastandina kirele, seksuaalsusele)
  
  • Abielu püsivuse “ retsept ”: pos suhtumine partnerisse, pühendumus, jagatud eesmärgid
    
• Vanemlikkuses - "tühja pesa" sündroom.
  
  • Vahel ka “mitte nii väga tühja pesa” sündroom
    
• Lahutus – nn “teise ringi” fenomen
  
• Seotus õdede-vendadega kasvab
  
• Hoolitsemine (tavaliselt naised) oma vanemate eest
  
  • Vanemate surm
    

Peck'i täisea konfliktid, neist neli esimest keskeas

• Elutarkuse või füüsilise jõu väärtustamine
  
• Uue tasakaalu leidmine sotsialiseerivate ja seksuaalsete suhete vahel
  
• Emotsionaalne paindlikkus vs emotsionaalne vaesestumine
  
• Vaimne paindlikkus vs vaimne rigiidsus
  

• Ego diferentseerumine vs töörolli domineerimine
  
• Keha muutumine vs keha domineerimine
  

Vanadus

Hoiakud:

• Kultuuriline stereotüüp – “mida vanem, seda lollim”
  
• “Vanad inimesed on õnnetud ja üksikud”
  

TEGELIKULT:

• Vananedes kogetakse enam positiivseid emotsioone, samuti on rahuldustpakkuvaid suhteid keskmiselt enam (nt Carstensen, 1993, 2000)
  
• “noored” ja “vanad” vanad
  
  • Üldiselt: paljud tänased 70. a. käituvad nagu 50.a. paar kümnendit tagasi.
    

Lisaks:

• Elatakse vanemaks
  
• Vanade hulk populatsioonis kasvab
  

Vananemise teooriad:

geneetilise etteprogrammeerituse teooriad (110)

• rakuline “praht” – vananemisel ei jõua rakk oma elutegevuse jäätmeid kõrvaldada, need hakkavad kuhjudes tööd häirima;
  
• Rakukell - inimrakkudele on sisseehitatud ajalimiit ja peale teatud aega pole nad enam võimelised jagunema
  
• Cross - linkage –molekulid seostuvad teineteisega sellisel moel, et nad pidurdavad elulisi biokeemilisi tsükleid ja loovad häirivaid kooslusi, mis kõik takistab rakkude funktsioneerimist.
  
• Kasvuhormooni vähenemine
  

Makrobioloogilised teooriad:

• immuunsüsteem – immuunsüsteem kaotab oma võimet ära tunda ja rünnata baktereid ja teisi “sissetungijaid”, nagu nt vähirakke.
  
• Aju – alates puberteedist mõjutab ajuripatsi poolt produtseeritav hormoon keha taandarengut etteprogrammeeritud moel.
  
• Kandmise ja kulumise teooria – mehhaaniline kulumine.
  
  • Vabad radikaalid (keemiliselt üliaktiivsed aatomid ja molekulid, mille välimisel elektronkihil asetseb paaritu arv elektrone.)
    

Teooriad praktikasse

Ehk eristatakse kahte tüüpi vananemist :

• Primaarne – pidev, vältimatu protsess
  
• Sekundaarne – haiguste, kuritarvitamise ja mitte tarvitamise mõjul kulgev protsess – enamasti juhitav ja välditav
  

Füüsilised muutused:

• Välimuses toimuvad muutused
  
• reaktsiooniaeg alaneb
  
• füüsiline vastupidavus on nõrgem ja koormuse järgne taastumine on pikem
  
• nägemine väheneb
  
  • Sügavustaju, värvitaju; lugemine raskem;
    
• Kuulmine väheneb
  
  • Kõrgsageduslike helide tundlikkus väheneb – ei kuule , mida teised räägivad
    
• maitsetundlikkus väheneb
  
  • Soolane, hapu ja mõru
    
  • Meestel enam, naistel vähem
    
  • Ravimite tarvitajatel enam
    

• Kompleksed ülesanded raskendatud
  
  • Nt öösel auto juhtimine hõlmab: dünaamiline nägemine, valgustundlikkus, lähedale nägemine, infotöötluskiirus, visuaalne infotöötlus.
    
• Seksuaalsus vähem intensiivne, kuid täiesti võimalik! Probleeme esineb vaid siis, kui tervis takistab, või kui inimene ise arvab , et “see” enam ei sobi.
  

Vanadel kroonilised haigused

• Kasvajad, südamehaigused, vererõhu probleemid, artriit.
  
• Haigusi esineb
  
  • 65-75 aastastest : 2-el igast 5-st
    
  • Peale 75. eluaastat: 3-el 5-st.
    
• Sagedused
  
  • 38% artriit (liigesepõletik),
    
  • 20% kuulmishäire,
    
  • 20% nägemishäire
    
  • 20% südamehaigus.
    

Kognitiivsed muutused

Aju ja närvisüsteem - neuronite kadu kiireneb

• Terve vana inimese aju sarnane noore inimese omaga
  
• Individuaalsed erinevused (nt haiguste mõju)
  

Intelligentsus

• Vastuolulised seisukohad seoses küsimusega vaimsete võimete langusest
  
• Voolav intelligentsus – uute olukordade lahendamine - halveneb
  
• Kristalliseerunud intelligentsus püsib stabiilsena või isegi tõuseb
  
• IQ testide probleem!
  
• Oluline kompenseerimine .
  

Õpivõime ei kao; pigem seotud hoiakutega vananemisesse

Mälu muutused

• Mälu kõrgpunkt a`20-ndates, edasi aeglane ja pidev langus
  
• lühiajalises mälus (töömälu)
  
  • Arvujada edaspidi OK, tagurpidi vanusega halveneb
    
• episoodilises mälus (sündmused)
  
  • Vanusega alaneb nn mitte-eristatavate episoodide meenutamine
    
• protseduurilises mälus
  
  • Teadmine, kuidas asju teha, püsib heas seisus
    
  • Probleem siis, kui ülesanne on keeruline
    
• semantilises mälus
  
  • Probleeme esineb enam verbaalses voolavuses, fakti meenutamises (kuid mitte sõnavaras)
    
• prospektiivses mälus (tulevikus tehtavate asjade meeles pidamine)
  
  • Langus seotud pigem aja kriteeriumiga (millal), mitte sündmusega (mida)
    

Vaimse võimekusega seotud probleemid:

Seniilsus – progresseeruv vaimsete võimete taandareng , mälukaotus, ajas ja kohas desorienteeritus jms

• (hrl. kõrgest east tingitud) järjest kiirenev organismi taandareng, kehaliste ja vaimsete võimete langus
  

Dementsus – kognitiivsed düsfunktsioonid seoses (orgaanilise või traumaatilise) peaajukahjustusega

Schaie kognitiivse arengu teooria

• Omandamine - (lapsepõlv, murdeiga)
  
• Saavutamine - (noorem täisiga),
  
• sotsiaalne vastutamine - (keskiga),
  
• Täidesaatev funktsioon (keskiga, vanadus)
  
• Reintegratsioon (vanadus)
  

Sotsiaalsed suhted.

• Üksindus?
  
• Hõivamatuse teooria (Cumming & Henry , 1961)
  
• Sotsiaalse murdumise – rekonstruktsiooni teooria (Kuypers & Bengston, 1973) – vananemist soodustab negatiivne mina- kontseptsioon , tagasiside teistelt ja ühiskonnalt ning toimetulekuoskuste puudus.
  

• Abielu
  
• Vanaemadus, -isadus.
  

Peck'i täisea konfliktid, neist neli esimest keskeas

• Elutarkuse või füüsilise jõu väärtustamine
  
• Uue tasakaalu leidmine sotsialiseerivate ja seksuaalsete suhete vahel
  
• Emotsionaalne paindlikkus vs emotsionaalne vaesestumine
  
• Vaimne paindlikkus vs vaimne rigiidsus
  

• Ego diferentseerumine vs töörolli domineerimine
  
• Keha muutumine vs keha domineerimine
  

Vanurite psüühikahäired

• Neid esineb 16-30%-l üle 65 aastastest
  
• meeleoluhäired, ärevushäired, psühhoosid ja orgaanilised psüühikahäired
  
• Alzheimer: progresseeruv degeneratiivne häire, mis seisneb ajurakkude kärbumises. Sümptomid: mälu halvenemine, isiksuse muutus, unehäired, kehafunktsioonide kontrollimise raskused, isukaotus, depressioon.
  

Surmaga kohanemine

• Elisabeth Kübler- Ross (1969) surmaga leppimise staadiumid:
  
  • Eitus (see ei juhtu minuga; tavaline 20. aastaste mõtlemises)
    
  • Viha (see ei tohi minuga juhtuda; esineb 30-ndatel ja sealt edasi)
    
  • Tingimine (kui saaks veidi veel; 40-50-ndad)
    
  • Depressioon (see on ikkagi tõsi; 60-ndad)
    
  • Omaksvõtt (kui nii, siis nii; 70-...-ndad)
    
• Seda saab vaadata teatud sündmuse järgselt, aga ka inimese eluea raames
  
• On laiendatud seda käsitlust ka traumaatiliste muutustega/sündmustega toimetulekule