Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Arengupsühholoogia kokkuvõte (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas tuleks lapsega rääkida ?
  • Milleks üldse klassifikatsioon ?
  • Millal, kui sageli ja kui kaua ?
  • Kuidas teadmised arenevad ?
  • Kuidas laps omandab kognitiivsete protsesside arengus inimestevaheliseks suhtlemiseks kasutavad märgisüsteemid ?
  • Milline pulk on kõige pikem ?
  • Kui Mari. Mari on rohelisem kui Kadri. Kes on kõige rohelisem ?
  • Kumb sõna on pikem, kas uss või röövik ?
  • Kuis panna inimesi vältima ebasoovitavaid käitumisi siis, kui teisi läheduses pole ?
  • Midagi praktilist: mida saab teha tervise hoidmiseks ?
 
Säutsu twitteris
Lapse kõne ja suhtlemise areng
Miks uuritakse?
*Teaduslikus uurimistöös.
*Kliinilises praktikas.
*Lapsepsühholoogi igapäevases töös, kuna kõne arengu tase ennustab lapse edaspidist kõne arengut (eriti hästi just kõneprobleeme ja 2. eluaastal mõõdetuna), kuid ka lapse arengut teistes valdkondades.

Kõne arengu perioodid

3. kuu algul – koogamine
4. kuul – lalisemine
9. kuu – ehholaalia periood
9. kuu – asju nimetama
9-24. kuu – ühesõnaliste lausungite periood
1.5aastaselt 20-50 sõna
24. kuu – umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid
30. kuu – umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid
3-4aastastel lastel erandsõnade kasutamisel ülereguleerimine
Eesti lapse esimesed sõnad (nimetatud 254 ema poolt)
Emme (167)
Aitäh (153)
nämm-nämm (78)
anna (37)
issi (33)
daa-daa (26)
tita (16)
kutsu (12)
kiisu (12)
ai-ai (10)
Suured individuaalsed erinevused kuni 3.-4. eluaastani
Tüdrukud poistest ekspressiivse keele arengu poolest ees. Tihti neile erinevad normid.

Kõne arengu aeglustumine

24kuusel lapsel on:
*alla 50 sõna (vahel: alla 30)
*ei kombineeri sõnu lausungiteks
*ka passiivne sõnavara väike
kui sõnavara suurus alla 10 (vahel 20) protsentiili või alla 1 SD vanuse keskmisest.
Poisid Tüdrukud
1/3 Vara rääkima 2/3
2/3 Hilja rääkima 1/3

LASTE KÕNE UURIMISMEETODID

Testid
Lapsele, nt Reynelli test 1-7aastastele (ekspressiivne kõne ja kõnest arusaamine)
Lapsevanematele
Vaatlusmeetod:
*Päevikud
*Spontaanse kõne analüüsimine
MacWhinney, B. (1991). The CHILDES project: Tools for analyzing talk . Hillsdale, NJ: LEA.
TESTID
*EKSPRESSIIVNE KÕNE *ARUSAAMISÜLESANDED
*IMITEERIMISÜLESANDED
INTERJUEERIMINE
*ANALÜÜSITAKSE LAPSE KEELT NAGU VÕÕRKEELT

SPONTAANNE KÕNE
Lapse kõne arengu uurimine vanemate raportite alusel
MacArthuri Suhtlemise Arengu Test
(CDI – Communicative Development Inventories)
1993
Adapteeritud rohkem kui 20 keelde
Sõnad ja zestid (9-16kuulistele)
Sõnade nimekirjas 383 sõna 19 semantilisest kategooriast
Sõnad ja laused (16-30kuulistele)
629 sõna 22 kategooriast

Kõne omandamise teooriad

1.ÕPPIMISTEOORIA
2.KÕNEORGANI TEOORIA
3. KOGNITIIVNE TEOORIA
4.SOTSIAALNE LÄHENEMINE
1.ÕPPIMISTEOORIA
F. Skinner
2.KÕNEORGANI TEOORIA
Chomsky , Lenneberg, Fodor jt.
Sotsiaalne ja keeleline isolatsioon
Aveyron’i metsik poiss Victor  
  Genie juhtum
Isabell ’i juhtum
Kriitiline periood - bioloogiliselt kindlaksmääratud lühikene periood, mil toimub mingi liigile omane õppimine (Konrad Lorenz , mis küpsemise poolt)
Sensoorne isolatsioon: kas pime või kurttumm võib omandada keele?
Helen Keller’i juhtum
3.KOGNITIIVNE TEOORIA
Piaget, Sinclair -de Zwart jt.
4.SOTSIAAL-INTERAKTSIOONILINE LÄHENEMINE
K. Nelson , C. Snow jt.
protokonversatioonid
hoidekeel
K. Nelson keele õppimise stiil
1.Refereeriv - rõhutatakse asjade nimesid . Analüütiline ja informatsioonile orienteeritud lähenemine keelele. Ema nimetab ja kirjeldab mänguasju.
2.Ekspressiivne – tähelepanu inimestevahelistel suhetel , kõne on sotsiaalselt ekspressiivsem . Tegu-, asesõnu, isiklikke, sotsiaalseid väljendeid rohkem. Orienteeruvad teadete andmisele.
C. Ferguson
Baby talk

Kuidas tuleks lapsega rääkida?

Lapsele kohandatud kõne esimestel eluaastatel
Hiljem ergutama last ka dekontekstualiseeritult keelt kasutama (põhjendused, narratiivid jm.)
Uuemad uurimused lapsele kohandamata kõne tähtsusest
Keele omandamiseks vaja
Võimalust suhelda, suhtlemispartnerit (TVst ei õpi, kurtide vanemate kuulja laps, sotsiaalses isolatsioonis kasvanud lapsed ei õpi)
Keelemudeli olemasolu
Kooliks ettevalmistamisel, edukus koolis
  • Kui palju lapsega räägitakse
  • Sõnavara suurus seotud kirjaliku keele omandamise edukusega
  • Kuidas lapsega räägitakse – suhtlemisstiil: direktiivne või suhtlemis
  • Dekontekstualiseeritud keelekasutus: jutustused, põhjendused

Lapse- ja noorukiea arenguhäired

Mis on norm?

• subjektiivne norm - ise
normatiivne lähenemine - täiuslikkus
• kultuuriline lähenemine – enamus inimesi
• statistiline lähenemine – testide keskmine +/- SD
• kliiniline norm - eksperthinnangud

Normaalne areng vs häire

Hinnatakse emotsionaalset, sotsiaalset ja intellektuaalset funktsioneerimist.
Arenguhäired kui
– tõsised kõrvalekalded tavapärasest arengust (hälve, häire, puue )
– nooremale eale iseloomulik käitumine
– ootuspärane, aga problemaatiline käitumine
Arvestada võimalikke mõjutegureid
- keskkond ja kontekst
-komorbiidsus

Lapse- ja täiskasvanuea häired


Oluliselt erinevad, prognoos ja põhjused erinevad
Täiskasvanuea häirete hindamisel ei oma vanus olulist rolli
Arengut iseloomustavad järsud muutused enamikel lastel ilmneb mõningaid psühholoogilisi
probleeme
Lapsed reeglina ei otsi abi – sõltuvad täiskasvanutest

Lapseea häirete etiloogia


Lapseea häirete põhjused

Pole ühtset põhjust
• Orgaanilised
• Füüsilised haigused/kahjustused
Temperament
• Keskkond

Häirete epidemioloogia

•Käitumishäired > emotsionaalsed probleemid
•Psühholoogilised probleemid P > T
•Emotsionaalsed probleemid T > P
•T käitumishäirete ja depressiooni esinemise sagedus ↑ vanusega
•Phäirete levik 10. Ja 20. Eluaasta vahel järk ärgult vaibub (v.a depressioon ) Cohen jt (1993), Laste ja noorukite…(2006)

Vanus ja arenguhäired

Tõusud: 6-7-a (kooliminek), 9-10-a, 14-15-a
•Vastsündinu ja imikuiga – raske eristada somaatilistest
•Väikelapsed – seotud kommunikatsiooniga
•Eelkooliiga – emotsioonid , arenguhäired
•Koolilapsed – käitumine ja õpivilumus, emotsioonid
•Noorukid – emotsioonid, isiksus, käitumishäired, ainete tarvitamine jne.

Soolised erinevused

•Poiste probleemid on seotud noorema eaga
•Tüdrukutel enam murdeeas , sarnasemad täiskasvanu häiretele
•Poisid: autism , käitumishäired, ADHD, tikid , suitsiid, enurees , enkoprees, spetsiifilised arenguhäired
•Tüdrukud: spetsiifilised foobiad , enurees, enesevigastamine, depressioon, anoreksia, buliimia

Häirete esinemissagedus

Suur varieeruvus uuringuti:
– 7-14% USA lastest/noorukitest on mõned arenguhäired (Knopf, 1984)
– 14-20% lastest arengu, emotsionaalsed ja käitumishäired, tõsiseid 8-10% ( Sattler , 1995)
– 20% noorukitest kergemad või tõsisemad psühhiaatrilised probleemid
– Noorematel 14-26% (Rutter, 1979)
20-30% lastest probleemsed (Liivamägi, 1996/1999)
– 1700 last (5 vanuserühma, 2-18a)
– vanemad>õpilased>õpetajad

Häirete prognoos ja väljatulek

Ettekujutus normist
•Lapseea häired ei ennusta alati häireid hilisemas eas
antisotsiaalne käitumine (50% ja täiskasvanueas)
–ADHD ka täiskasvanueas
–depressioon
Ravimata häired on püsivad
•Sõltuvus sekkumisest ja ravist
–häirespetsiifilised sekkumised
–erinevate teraapiate efektiivusus
–vahel vaja ravida pigem vanemaid

Häirete klassifikatsioon

Milleks üldse klassifikatsioon?
–info mingi kindla probleemi tüübi kohta
–epidemioloogilise info koondamine
–ühine keel uurijatele ja klinitsistidele
•RHK – 10 (ICD 10, 1993)
•DSM – IV (1992)
•DC:03 (1994)

Lapse- ja noorukite häirete klassifikatsioon

RHK 10s lastega seotud dgn. kategooriad
– Psüühilise arengu spetsiifilised häired
Lapseeas alanud käitumis ja tundeelu häired
– Teistes blokkides esinevad häired, mida diagnoositakse suvalises vanuses
Laste diagnoosimisel silmas pidada:
– lapsed muutuvad kiiresti
– kiire muutumine (käitumise muutus, mis ei sobi ühegi kategooria alla või sobib korraga mitme alla)

Psüühilise arengu spetsiifilised häired

Häirete ühised tunnused
– Avalduvad juba imiku või lapseeas
– Iseloomulik KNS bioloogilise küpsemisega seotud funktsioonide arengu pidurdumine või kahjustus
– suhteliselt stabiilsed
P >T
Sageli geneetiline komponent (peres veel)
• Kõne ja keele spetsiifilised arenguhäired
• Õpivilumuste spetsiifilised häired
• Motoorika spetsiifiline arenguhäire
• Pervasiivsed arenguhäired

Kõne- ja keele spetsiifilised arenguhäired

• Varases eas keelesüsteemi omandamise probleemid või pidurdunud areng
• Diagnostilised probleemid:
– raske eristada normi variatsioonidest; sageli lisanduvad kirjutamis -, lugemis- ja häälduspuue, suhtlemisraskused eakaaslastega, tundeelu ja käitumishäired
– raske eristada üldisest arengu pidurdumisest või VAMist
– raske eristada kurtuse, neuroloogiliste või muude ajustruktuuride anomaaliaga kaasaskäivatest seisunditest

Ekspressiivne kõne häire

• Kahjustus aktiivses kõnes
• Selge erinevus vanusnormidest (sõnavara, mõisted, lausete struktuur ja pikkus, agrammatism, kõne voolavus ja loogika )
• Kõnemõistmine ~ normis
• MV kommunikatsiooni kompenseeriv roll
• Kaasuvaks suhtlemisprobleemid, emotsionaalsed häired, käitumisprobleemid, tähelepanu ja
keskendumisraskused
• Kuni 3. eluaastani kõnehilistumine

Retseptiivne kõne häire

• Kahjustus passiivses kõnes
• Selge erinevus vanusnormidest (nimi, sõna-objekt seosed, korraldused , grammatilised konstruktsioonid )
• Piiratud arusaamine žestidest ja intonatsioonist
• Välistatud pervasiivne arenguhäire
• Kaasuvaks
– ekspressiivse kõne häire (hääldusvead),
– suhtlemisprobleemid (kartlikkus, häbelikkus)
– kohanemisprobleemid (isolatsioon)
– emotsionaalsed häired (tundlikkus)
– käitumisprobleemid
– tähelepanu ja keskendumisraskused, huvide piiratus

Õpivilumuste spetsiifilised häired

• Kes? Raskused RÕK omandamisel (norm)
• Tegemist kognitiivsete anomaaliatega (bioloogilisest düsfunktsioonist; keskkondlikud faktorid soodustavad)
• Enam P, 6-10% lastest
• Sageli komorbiidsus (ADHD, käitumishäire)
– lugemishäire (düsleksia)
• kirjutamishäire (düsgraafia)
• arvutamisvilumuste häire (düskalkuulia)

Spetsiifiline õigekirjahäire

• Iseloomulik spetsiifiline ja ilmne oluline õigekirja arengu häirumine (vanus/IQ, klass)
• Välistatud teised probleemid
– spetsiifilised lugemishäired, arenguline ebaküpsus, nägemis/kuulmispuue, neuroloogiline kahjustus, õpetamatus
• Võivad kaasneda
– foneemi- ja häälikuanalüüsi raskused
kehv käekiri
Levimus 3-4%, P>T
• Eraldiseisvana haruldane , tavaliselt esinevad kirjutamis/ lugemisraskused koos

Spetsiifiline lugemishäire

• Iseloomulik spetsiifiline ja ilmne lugemisvilumuse arengu häirumine
– häiritud loetu mõtte tabamine, sõnade tähenduse mõistmine, lugemise tehniline külg
• Anamneesis sageli kõne-keele arenguprobleeme
• Levimus 3:100-6:100, koolilaste seas 3-15%, P>T
• Sageli kaasnevad
kirjutamisraskused
– emotsionaalsed-, kohanemis- ja suhtlemisraskused, käitumishäired
• Üldine õpiedukus langenud (verbaalsuse osakaal)

Spetsiifiline arvutamisvilumuste häire

• Iseloomulikud kahjustused arvutamisvilumuses
• Sageli kaasnevad häired
– emotsionaalsel tasandil
– käitumises ja suhtlemisel
• Levimus 6% kooliõpilastest
– ÕR seas 8% - 27%
– koos teistega 13-40% (lugemis-kirjutamisraskused)

Vaimse arengu mahajäämus

• Erinevad tasemed
Piirialane IQ 70 – 79 (84)
– Kerge IQ 50 – 69
– Mõõdukas IQ 35- 49
– Sügav IQ 20- 34
– Raske alla 20
– Diferentseerimata
• Sageli geneetiline komponent (peres veel)
• Kaasnevad teised häired
• Enne 18 eluaastat

Pervasiivsed arenguhäired

• Esimesed kirjeldused juba XIX saj. algul
• 1943 a. Kanneri sündroom (USA) – early infantile autism
– kontakti puudumine, endassetõmbumine
-rigiidsus
ebaharilik tegevus/liigutused
-↑mälu, ruumitaju
– kõnetus ( ebatavaline kõne)
- pilkkontakt
• 1944 a. Asperger (Austria) – Aspergeri sündroom
– sobimatu käitumine
-hea sõnavara, monotoonne kõne
– piiratud huvid
-kehv motoorika
– IQ variatsioonid
-kesine intuitsioon
• 70ndad – emotsioonihäire - lapseea skisofreenia
• 1977a kui eraldi haigus (RHK – 8)
Omane
– Sotsiaalse retsiprooksuse häire
– Kommunikatsiooni häire
– Käitumise ja huvide piiratus
– Kaasuvad häired
• Algus 30-36 elukuul
• Kliiniline pilt sõltub soost, vanusest ja IQ tasemest
– pole identseid case
• Levimus 4,712,7:10 000, P>T (3:1), sagedus ↑
• Erinevad tekkepõhjuste teooriad
• Francesca Happe, Uta Frith jt.

Keel ja kommunikatsioon varases eas


Tavaarenguga laps
Autismihäirega laps
2k – koogamine
6k – vastastikused häälitsused
Nutt raskesti interpreteeritav
8k – silplalin, žestid
Vähe lalinat
18k – 3-50 sõna, sõnaühendeid, ehholaaliat
24k – 3-5 sõnalised laused, küsimused, ‘mina’, siin/praegu
Üksikud sõnad, karjumine
36k ~1000 sõna, küsija/suhtleja
Sõnavara piiratud, konkreetne
48k – laused, teemad, kohandab keelt
Sõnakombinatsioone vähe, kajafraasid
60k – kõne grammatiline, nali ja iroonia , kõne kohandamine
Vähe lauseid , ehholaalia

Käitumis- ja tundeeluhäired

Erinevatel põhjustel tekkinud käitumise ja/või tundeelu häirete avaldused
– Hüperkineetilised häired
– Käitumishäired
– Lapseeale iseloomulikud tundeeluhäired
Motoorsed ja/või vokaalsed tikid
– Lapse või nooruki muutunud käitumis ja tundeelu häired

Hüperkineetilised ja tähelepanu aktiivsushäired

• Täheldatav enne 7. eluaastat
• Problemaatiline käitumine vähemalt 2 KK-s
– tähelepanematus, impulsiivsus , üliärrituvus
– kohanemis ja unehäired
– kohmakus
– õpi- ja suhtlemisraskused, halb frustratsiooni -taluvus jne.
• Esinemissagedus 1-20% lastest, P>T (10:1), L>M
• Komorbiidsus (mis primaarne?), alatüübid
• Tekkepõhjused: geneetilised, kk, orgaanilised

Käitumishäired

Normist hälbiv käitumine
• Agressiivsus, asjade lõhkumine, valetamine , varastamine, seaduserikkumised
• Esinemissagedus 1,5-5,4% (10%)
– psüühikahäiretest kuni 30-50% (15-25%)
• P>T, linn>maa, koolilastest 4-11%
• Algus enne 10 eluaastat
• Komorbiidsus ADHD, õpiraskused, depressioon, sõltuvus ja ärevushäired, isiksusehäired

Varastamine

• KH üks osa?
• levinud erinevates vanustes:
1.väikelapsed (2-4a) varastavad, sest:
– kõik kuulub neile
– samastumissoov
– superego, südametunnistus pole väljaarenenud
2.vanemad lapsed:
– heaolu
– osa hälbivast käitumisest ( riskivalmidus )
– pidev hälbiv käitumine (org. Kuritegevuse alged )
•Oht muutuda probleemseks – piirid, abi

Valetamine

Miks?
-esitatud nõuded on ebaadekvaatsed (sooritushirm)
-teravdatud sotsiaalne taju, viha
-aktiivne kujutlemine ( nooremad )
Valetamise tüübid
• Antisotsiaalne
• Kaitsevaletamine
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Arengupsühholoogia kokkuvõte #1 Arengupsühholoogia kokkuvõte #2 Arengupsühholoogia kokkuvõte #3 Arengupsühholoogia kokkuvõte #4 Arengupsühholoogia kokkuvõte #5 Arengupsühholoogia kokkuvõte #6 Arengupsühholoogia kokkuvõte #7 Arengupsühholoogia kokkuvõte #8 Arengupsühholoogia kokkuvõte #9 Arengupsühholoogia kokkuvõte #10 Arengupsühholoogia kokkuvõte #11 Arengupsühholoogia kokkuvõte #12 Arengupsühholoogia kokkuvõte #13 Arengupsühholoogia kokkuvõte #14 Arengupsühholoogia kokkuvõte #15 Arengupsühholoogia kokkuvõte #16 Arengupsühholoogia kokkuvõte #17 Arengupsühholoogia kokkuvõte #18 Arengupsühholoogia kokkuvõte #19 Arengupsühholoogia kokkuvõte #20 Arengupsühholoogia kokkuvõte #21 Arengupsühholoogia kokkuvõte #22 Arengupsühholoogia kokkuvõte #23 Arengupsühholoogia kokkuvõte #24 Arengupsühholoogia kokkuvõte #25 Arengupsühholoogia kokkuvõte #26 Arengupsühholoogia kokkuvõte #27 Arengupsühholoogia kokkuvõte #28
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 28 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 461 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor blondy2323 Õppematerjali autor

Lisainfo

Kokkuvõte arengupsühholoogia eksamiks. Kõik tähtsad asjad on ära mainitud. Sõbranna õppisime selle järgi ja saime A ja B hindeks.

Sobib ka hästi inimestele, kes tahavad paremini mõista inimelu arengut (lapse kasvamist, täiskasvanuks saamist, vananemist).

laps , kõne , suhtlemine , areng , uurimismeetod , testid , vaatlus , kõne omandamine , õppimisteooria , noorukiiga , arenguhäired , normaalsus , faktorid , soolised erinevused , klassifikatsioon , retseptiivne , ekspressiivne , lugemishäire , vaimne areng , kommunikatsioon , aktiivsushäired , varastamine , valetamine , hirmud , foobiad , kiusajad , hindamismeetodid , intervjuu , arengutestid , bayley , intelligentsus , piaget , kognitiivne arengu mudel , võgotski , lähima arengu tsoon , imik , animism , egotsentrilisus , järjestamine , jäljendamine , imprinting , bowlby , lahutuskartus , lasteaia mõju , kasvatusstiilid , mäng , soorollid , prosotsiaalne käitumine , empaatia , moraalne areng , freud , kognitiivne areng , identiteet , autonoomia , piirangud , levinson , keskiga , vanadus , schaie

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (1)

kyllicarmen profiilipilt
kyllicarmen: väga hea, aitas kindlasti
21:55 01-01-2014


Sarnased materjalid

68
docx
Arengupsühholoogia loeng
7
docx
Arengupsühholoogia
12
doc
Arengupsühholoogia
524
doc
Arengupsühholoogia
72
pdf
Arengupsühholoogia Tartu Ülikool-2011
70
docx
Arengupsühholoogia
74
docx
Psühholoogia konspekt
36
docx
Psühholoogia konspekt





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun