empaatia tekitab subjektiivsust 13.02.2010 Tiiu Kamdron PhD 19 13.02.2010 Tiiu Kamdron PhD 20 Enesetaju Peegelmina (Cool) Enesetaju teooria (Bem): · Enesetõhusus ja mina-pilt tekivad teiste Õpime end tundma ennast vaadeldes (Valins & Ray reaktsioonide peegeldamise tulemusena eksperimendid) 13.02.2010 Tiiu Kamdron PhD 21 13.02.2010 Tiiu Kamdron PhD 22 Enesetõhusus (tunnetatud võimekus) Enesetõhusus Enesetaju kõige olulisemaks omaduseks on enesetõhususe uskumused (Bandura) Tunnetus-
Enesetõhususe Affektiivne pr-s enesehinang tõstamine vähendab Elustehtavate negatiivseid valikute emotsioone ja stresse Valikuline pr-s mõjutamine Enesetõhusus määrabki ära selle, kuidas inimene mõtleb, tunneb, ennast motiveerib ja käitub.
otsuste langetamiseks. Toredad õpetajad, kaasõpilased, head tingimused koolis ning turvatunne on samuti faktorid, mis aitavad õpilasel õppimisele keskenduda. Kui koolis on halvad tingimused õppimiseks, õpilane ei suhtle klassikaaslaste ega õpetajatega ning puudub turvatunne, siis kaob igasugune huvi õppimise vastu ning õpimotivatsioon langeb. Õpetajad peaksid õpilastele näitama kui oluline on enesetõhusus. Enesetõhusus on usk endasse, et ollakse võimeline edukalt mingit tegevust sooritama või mingil viisil käituma. Kui õpilased usuvad, et nad on võimelised lõpetama kiituskirjaga, siis nad pingutavad selle nimel, nad õpivad korralikult kuni nad oma eesmärgi saavutavad, aga kui inimesel puudub enesetõhusus, siis nad ei pinguta, neil on täiesti erinevad arusaamad õppimise vajalikkusest, neil on teised prioriteedid ja keskenduvad teistele asjadele ning õppimine jääb tahaplaanile.
Tervise psühholoogiline tähendus.............................................................................................7 Tervise kontseprtsioonid psühholoogilisest aspektist lähtuvaslt..............................................8 Psühholoogiline lähenemine...................................................................................................10 Psühholoogilised mõjurid mikrotasandil..........................................................................10 Enesetõhusus.....................................................................................................................10 Koherentsusetunne............................................................................................................10 Interpersonaalsete käitumismuutuste mudelid........................................................................12 Kokkuvõte....................................................................................................................
kõige rohkem käitumuslikku aspekti, oskused jagunevad: *liigutuslik- praktilised *tunnetuslik- üldoskused( intelligents) *sotsiaalne interaktsioon- sotsiaalsed oskused. Vilumus- tegevuse automatiseerumine harjumuste teel. Kasvatuspsüholoogia mõiste= tajutud vanemlik kompetents: (oskused olid käitumuslikud, kompetents aga kognitsioonide põhjal)- vanema uskumus, et ta tuleb efektiivselt vanemlike ülesannetega toime. Tajutud vanemliku kompetentsuse dimensioonid (2): *lapsevanema enesetõhusus *rahuolu seoses vanemliku rolliga. Lapsevanema poolt tajutud vanemlik kompetentsus võib erineda tegelikust vanemlikust kompetentsusest. Lapse eest hoolitsemise kvaliteet on tugevalt seotud vanemliku enesetõhususega, mis omakorda mõjutab seda, kui rahul on lapsevanem oma vanemliku rolliga hakkama saamisega. Tajutud vanemlikku kompetentsi saab muuta kui arendada enesetõhusust ja suurendada rahulolu – kompetents suureneb. Seos tajuga.
3.Aktivatsiooniteooria-üritatakse mõista motivatsiooni ja aju füsioloogia vahelisi seoseid. 4.Humanistlikud motivatsiooniteooriad-üritavad ühtsesse süsteemi viia inimese bioloogilised ja sotsiaalsed vajadused. 5.Kognitiivne lähenemine- uurib küsimust, millised on need mõtlemisprotsessid, mis moodustavad inimese käitumise aluse. 6.Intrisiivselt ehk seesmiselt motiveeritud on selline tegevus, mis võetakse ette mingite pikaajaliste eesmärkide nimel või eelistuste tõttu. 7.Enesetõhusus teooria-käsitleb probleemi, kuidas on seotud inimeste arusaamad endast ja nende soov ise oma eesmärke saavutada. 8.Saavutusvajadus-seostub sooviga teha kõike võimalikult hästi.Saavutusvajaduses eristatakse püüdlust edu saavutada ja püüdlust ebaedu vältida. 9.Maslow' püramiid: 1) Füsioloogilised vajadused 2)Kaitstusvajadus 3)Armastus- ja kuuluvusvajadus 4)Tunnustusvajadus 5)Eneseteostusvajadus 10
Väline motivatsioon Väline motivatsioon käivitub baastarvete rahuldamisel ja välistele mõjutustele reageerides. Välise motivatsiooni korral on tavaliselt olulisem tasu kui tegevus ise. Eduelamus Inimese eesmärgipärast käitumist mõjutavad kaks põhilist motivatsiooniallikat: võime prognoosida oma käitumise tagajärgi inimene kasutab oma varasemaid kogemusi ja teadmisi tegevuseesmärkide aktiivne püstitamine eesmärkidest kujunevad tegevuse kriteeriumid Enesetõhusus Valmisolek jõupingutusteks sõltub enesetõhususeootusest usust oma võimetesse. Eneseefektiivsuse ootus kujuneb püstitatud eesmärkide saavutamise kogemusest. Enesetõhusus Usk oma võimetesse suureneb kui: eesmärgid on konkreetsed mõõduka raskusega saavutatavad lähitulevikus soorituse edukus Motivatsiooni Vajaduste teooria teooriad McClelland inimestel esineb kolm vajaduste kategooriat Saavutusvajadus Kuulumisvajadus
tööpäeva jooksul intervjueeritavad nende palvele eitavalt vastasid. Uuringus leiti olulisi seoseid eitavate vastuste hulga ja intervjueerijate ärevuse vahel. Teema: Käesolevas töös uuriti ärevuse seoseid eitavate vastuste hulga ja enesetõhususega. Võrdlev hüpotees: 1. Need, kes saavad palju eitavaid vastuseid, on ärevamad kui need, kes saavad vähem eitavaid vastuseid. Tekib probleem, kui palju on palju ja kui vähe on vähe. 2. Nende enesetõhusus, kes saavad palju eitavaid vastuseid, on kõrgem, võrreldes nendega, kes saavad vähe eitavaid vastuseid. Tekib taas probleem, kui palju on palju ja kui vähe on vähe. Võrdlevat hüpoteesi saab siin püstitada ka ärevusega seoses. Korelatsiooni puudutav hüpotees: 1. Ärevus on seotud eitavate vastuste hulgaga. Ärevus (10p) Eitavate vastuste hulk päeva jooksul 1 15
sellele järgnev. 6. Kognitiivne teooria a) Sisemine motivatsioon e. intersiivne b) Väline motivatsioon e. ekstrinsiivne Tegevus, mis me teeme, meeldib meile, annab Tegutsema paneb tagajärg: heaolu või mingiks etapiks eesmärgi Positiivne – saan midagi vastu saavutamisel Negatiivne – ei saaks negatiivset tagasisidet Enesetõhusus – need inimesed, kes usuvad oma teadmistesse ja oskustesse, on rohkem motiveeritud tegutsema. On seotud enesehinnanguga ja teiste hinnanguga meie suhtes 7. Humanistlik teooria (Maslow) NB! Isikuvajadused = tunnustus Sotsiaalsed vajadused = armastus, kuuluvus Turvalisuse vajadus ja kõrgemale on sotsiaalsed (võim, osalus, saavutus) Toidu, janu ja sekusaalsete vajaduste eest vastutab ajus hüpotalamus. Puberteedieast aktiveerub hormoonide tootmine
· Kehamass ja rasvkoe hulk kehamassist. Kuni 7-aasta vanustel lastel esineb ülekaalu harva. · Teadmised kehalise aktiivsuse soodsast toimest. Eelkoolieas omandatakse baasteadmised liikumise kasulikust mõjust tervisele. · Suhtumine kehalisse aktiivsusesse ja rollimudelite olemasolu. Väärtushinnangute kujundajateks lapsel on perekond, lasteaia personal. Olulist rolli mängib ka eakaaslaste suhtumine. · Enesetõhusus. Eneseusk on üks olulisemaid käitumist mõjutavaid tegureid. Enesetõhusust aitab suurendada.kehaline treening. · Käitumisharjumuste kujunemine. Liikudes ja liikumismängude kaudu õpivad lapsed oma keha valitsema, kogevad erinevaid olukordi ja peavad olema suutelised toime tulema muutustega. · Motoorsed oskused. Kehalise aktiivsuse käigus kinnistuvad varem omandatud ning kujunevad uued liigutusoskused (Kaldmäe&Piisang: 2003). 1
käitumise regulaarsusi seletada kogemusest õppimisega, verbaalne käitumine • Miller ja Dollard: katsed ühendada psühhoanalüüsi biheiviorismiga • Bandura: sotsiaalne õppimine, vaatlusõppimine – käitumise ja keskkonna vastastikune determinism, eneseregulatsioon, enesetõhusus • Mischel: tasu edasilükkamine, kognitiivne-‐afektiivne isiksusesüsteem Dispositsionaalne lähenemine: • Eyesnck: PEN mudel Nomoeetiline hüpotees: isiksuse omadused rakenduvad kõigile ja küsimus on vaid selles, millisel astmel on keegi antud omadusel.
Suhtlemiskompententsus Einevad terminid aga samad asjad Suht. Komp kommunikatiivne komp.(mõnikord kirsam, infovahetuse tähenduses) Sotsiaalne komp, interpersonaalne ja emotsiaalne komp( emotsiaalne intelligentsus) Peab olema hooliv hoiak õpilastesse, enesekindlus ja kehtestamine Tundmisest on vähe tuleb välja näidata Suhtlemiskompetentsus koosneb: -teadmistest -hoiakutest -oskustest Õpetaja mõistab ja hoolib ta käitumine on paindlik tal on tahtekindel ja järjekindel ja eetiline. Enesetõhusus- ma pean endast lugu ja usaldan ennast. Ma usun et oma nõudmisi tuleb õpilastele esitada. Suhtlemisoskusi saab enamasti jagada osaoskusteks, mis võivad omakorda koosneda tehnikatest: nt. Esinemisoskus koosneb: mitteverbaalse kommunikatsiooni oskustest( miimika zestid poosid, pausid jms) verbaalse kommunikatsiooni oskustest. Oskusest väljendada ennast arusaadavalt ja olla veenev. Suhtlemine - Tajumine(pertseptsioon) - Informatsiooni vahetamine( kommunikatsioon)
Füsioloogilised vajdused(seksuaal-vee-toidu-une jne) 26.Seesmine ja väline motivatsioon Seesmiselt motiveeritud on selline tegevus, mis võetakse ette mingite pikaajaliste eesmärkide nimel, mingtie eelistuste tõttu, soovist end ületada või mingit ülesannet lõpetada või lihtsalt nautida tegvust ennast. Väliselt motiveeritud on käitumine ,mis lähtub mingi väljaspoolt saadava tasu silmaspidamisest. 27.Enesetõhusus Käsitletakse probleemi, kuidas on omavahel ühenduses inimeste arusaamad endast ja nende soov oma eesmärke saavutada.Edukas sooritus aitab tõsta meie enesetõhususe astet ja seada endale kõrgemaid eesmärke. 28.Seksuaalsuse arneg Freudi järgi 1. Oraalne faas-sünnist kuni 12 elukuuni. Selle vältel on peamiseks naudinguallikaks suu(imemine ) 2. Anaalne faas-1-3 eluaastani. Iseloomulik on lapse huvi roojamise vastu; seda protsessi kontrollides
Kui lõppu aga ei tulnud, kasvas inimeste usk veelgi- nende palveid võeti kuulda. Kaks vastuolulist hoiakut samal ajal Madala palga eest valetad rohkem, et igav töö põnevamaks teha 83. Küps isiksus Maslow järgi. Vajaduste hierarhiast tulenev. Eneseteostus, eneseaktsepteerimine, mitte egoist, kõrged väärtused 84. Bandura teooria oluline termin. Sotsiaal-psühholoogiline perspektiiv: oled see, mida ootad. Ootuste teooria, enesetõhusus. Enesetõhusus seotud ootustega, mitte võimalustega. 85. Stereotüüpide olemus 2 tüüpi: rahvuslikud ja soolised Tegelikult: 1.kategoriseeritaval ei pruugi üldse neid omadusi olla 2.liiga suur üldistus 3.ebaõiglased järeldused, nt blondide kohta Stereotüübist lähtumine ohtlik Stereotüübid aitavad olla konservatiivsed, aitavad elu hoida etteennustatavana 86. Hoiaku komponendid.. 1.Afekt - tead, et beefeater on hea jook 2
usku oma enesetõhususse. (isegi kui see hinnang on nn parandamatu, saab osaliselt seda pisutki mõjutada kas toetades või nn, maapeale tagasi tuues (aga seda ka toetades!) NB! Potentsiaalne eneseteostus sõltub inimese ,,mina käsitlusest" vähemalt sama palju või rohkemgi kui eneseteostuse või arengu objektiivsetest näitajatest. Enesetaju kõige olulisemaks omaduseks on enesetõhusususkumused. (vt.lisa 1) Enesetõhusus meie tajutud kompetentsus ehk see, mille saavutamist me endale jõukohaseks peame; usk endasse, et oleme võimeline ülesannet hästi sooritama. Meie uskumused oma võimete kohta on äärmiselt mõjukad. · Kõrge enesehinnang tähendab, et me püstitame endale kõrgemaid eesmärke, · Uskumused mõjutavad meie püsivust - võimaldavad meil jätkata kuni lõpuks saabub edu. · Tunne, et suudad kontrollida/ olukorda toime tulla vähendab ärevust ja stressi ning võimaldab inimesel
- ekstravertsus (seadumus kogeda positiivseid emotsioone) - avatus (seadumus, mis paneb inimesi maailma ja sündmuste vastu huvi tundma, ka iseenda sisemiste seisundite vastu) - sotsiaalsus (seadumus usaldada teisi) - meelekindlus (kindlaks jäämine seisukohale, kohusetundlikkus) BIHEIVIORISM (J. B. Watson (1878-1959) - isiksus on muudetav KOGNITIIV-KÄITUMUSLIKUD TEOORIAD - sotsiaalne õppimine (tagajärg, tulemuse olulisus) - kognitiivne stiil - õpitud abitus (M. Seligman 1942) - enesetõhusus (A. Bandura 1925) (kõrge või madal- kui me usume edusse, tuleb tulemus kõrgem ja vastupidi) HUMANISM JA FENOMENOLOOGILISUS - unikaalsus ja arenemisvõimelisus (Maslow, Rogers) - enesekontseptsioon (kujuneb välja juba lapsepõlves ja lähtuvalt sellest oleme kas aktiivsed või passiivsed) *meil on piiramatu arengupotensiaal, oleme kõik unikaalsed ISIKSUSE UURIMINE 1) kaudsed meetodis (projektiivtestid) – inimene tõlgendab teatud pilte, joonistab ning selle põhjal
State reaalne toimetulek, mis on üldisema eesmärgiga. Ehk kuidas toimetulekuviis aitas inimesel stressiga toime tulla. Microanalytic vs macroanalytic Micro suur number erinevaid toimetuleku strateegiaid Macro keskendutakse peamistele konstruktidele Stressi ressursiteooriad. Stressi ressursiteooriad ei keskendu tihti stressi tekitavatele faktoritele, vaid ressurssidele, mis säilitavad heaolu stressisituatsioonides. Sotsiaalne toetus, kooskõlatunne (sense of coherence), enesetõhusus, optimism. Kooskõlatunne uskumus, et maailm on meaningful, ette ennustatav ja põhimõtteliselt heatahtlik. Ressursside säilitamise teooria (Hobfoll). Selle järgi eeldatakse, et stressi kogetakse ükskõik millises kolmest kontekstist: inimesed kogevad ressursside kadu, ressursid on ähvardatud, inimesed investeerivad enda ressurssidesse ilma kasu saamata. Dispositsonaalsed (trait-oriented, dispositional) lähenemised toimetulekule: repression-sensitisatsioon; seiramine vs ähmastamine
tegutsemisest nende eesmärkide saavutamise nimel, edu ja ebaedu põhjustest Need mõtted suunavad tegutsemist, koolis õpistrateegiate valikut ja õpikäitumist, mõjutades seeläbi õpitulemusi Alati pole õpilasele teadvustatud Lapsed on motiveeritud mitmel viisil oluline küsida, mida, kuidas ja miks nad on motiveeritud õppima Uskumused Võimetesse ja oskustesse Edu ja kaotuse põhjused Eduootus, enesetõhusus, usk oma suutlikusse ülesannet lahendada · -> akadeemiline minakäsitlus · Nende kujunemine · Õpetajale praktilist: Süstemaatiline tagasiside enda oskuste paranemise kohta Hindamisel rõhutada õpilase jõupingutust saavutuse alusena Hinnata tuleks (ka) jõupingutust, mitte ainult tulemust Väärtused ja huvid · Ülesande väärtus: selle olulisus, huvitavus, kasulikkus lapse jaoks · Õpetajale praktilist:
1) B. F. Skinner · Teadus peaks käsitlema ainult objektiivselt jälgitavaid fakte · Mõisted nagu "mälu", "armastus", "isiksus" ei ole objektiivselt jägitavad · Inimese käitumise regulaarsusi saab seletada kogemusest õppimisega · Verbaalne käitumine 2) Albert Bandura · Käitumise ja keskkonna vastastikune determinism · Vaatlusõppimine · Sotsiaalne õppimine · Eneseregulatsioon = enese sarrustamine (self-reinforcement) · Enesetõhusus (self-efficacy) Dispositsionaalne lähenemine · Eysenck: PEN mudel · Cattell: 16 faktorit sh parmia ja premsia · Leksikaalne lähenemine ja "suur viisik" · Viiefaktoriline mudel Raymond Cattell · Faktoranalüüsi arendamine · Isiksuseomaduste klassifitseerimine · Dünaamilised omadused: ergid, sentimendid, hoiakud Gordon Allport · Motiivide funktsionaalne autonoomia · Idiograafiline vs nomoteetiline lähenemine · Leksikaalse lähenemise algataja · Proprium Isiksuse tavateooriad
Individuaalsed muudetavad tegurid: kehamass ja rasvkoe osahulk; kehaline võimekus; teadmised KA soodsast toimest tervisele; informeeritus KA harrastamise võimalustest; usk liikumise soodsasse toimesse; suhtumine kehaliselt aktiivsesse eluviisi; kavatsused muuta oma eluviisi kehaliselt aktiivsemaks; isikliku eeskuju ja rollimudelite olemasolu; motiveeritus ja oskused kehalise aktiivsusega tegelemiseks; enesetõhusus; tajutud ja tegelike barjääride olemasolu; ajapuudus jne. Sotsiaal-majanduslikud tegurid: rahvuslikud ja kultuurilised eripärad; elukoht; lapsevanemate elukutse ja haridustase; perekonna sissetulek ja sporditarvete soetamise võimalikkus jne. Vahetult ümbritsevast keskkonnast pärit tegurid: perekondlikud harjumused;
raviarst. Individuaalsed muudetavad tegurid · Kehamass ja rasvkoe hulk kehamassist. Kuni 7-aasta vanustel lastel esineb ülekaalu harva. · Teadmised kehalise aktiivsuse soodsast toimest. Eelkoolieas omandatakse baasteadmised liikumise kasulikust mõjust tervisele. · Suhtumine kehalisse aktiivsusesse ja rollimudelite olemasolu. Väärtushinnangute kujundajateks lapsel on perekond, lasteaia personal. Olulist rolli mängib ka eakaaslaste suhtumine. · Enesetõhusus. Eneseusk on üks olulisemaid käitumist mõjutavaid tegureid. Enesetõhusust aitab suurendada.kehaline treening. Kokkuvõte Liikumisaktiivsus sõltub suurest hulgast teguritest ja nende kombinatsioonide koosmõjust. Sekkumisprogrammid, mille eesmärk on liikumisaktiivsust suurendada, on vaid siis efektiivsed, kui erinevate meetodite abil õnnestub paralleelselt mõjutada mitmeid erinevaid tegureid, millest KA sõltub. Kasutatud kirjandus Stephen J. Virgilio. (2007)
) Miks enesehinnang on tähtis? Võimaldab inimesel kohaneda ...............motivaator ..... (stressi puhver) Enesehinnang mina kontseptsiooni osana: Mina kontseptsioon- psühholoogiline tervik, inimese enesekohaste mõtete, tunnete, hoiakute ja hinnangute kogum; ettekujutus endast. Milline ma olen. Enesehinnang on mina kontseptsiooni hinnanguline aspekt (suhtumine endasse positiivselt) Eneseselgus- kui püsivad ja ajaliselt stabiilsed on mina karakteristikud. Enesetõhusus. Enesetõhusus- udkumud, et ollakse võimelineteatud ülesandeid edukalt sooritama selleks, et saavutada teatud eesmärk. Hinnang, mida oma võimetega ollakse võimelised saavutama tulevikus, mitte hinnang oma võimetele praegu. (Bandura) ..................... Enesetõhusus on inimese veendumus oam võimetesse tulla toime teatud ülesandega ning kontrollida sündmusi, mis mõjutavad nende elusid. Enesetõhusus on sõltumatu inimese tegelikest võimetest
must-valgelt) Nähtut ei jäljendata kohe, vaid siis kui tekib sobiv olukord Käitumine tekib ka siis kui ei ole kinnitust Kriitika: arvatakse, et selle tegemine laboris ei näita seda, et seda tehakse ka väljaspool laborit; pole kindel, et samad tulemused on korratavad; kui BoBo oleks elus, kas siis temaga kui mingis suhtes oleva isikuga käituks ta samamoodi; eetika Tegemist on korratava katsega Sotsiaal-kognitiivne teooria, 1980 17.02 Enesetõhusus Bandura, A. (1997). Self-efficacy: the exercise of control. New York: W.H. Freeman. Kui usud, et saad hakkama, siis saad ka hakkama – kui ei, siis isegi potentsiaali olemasoluga ei saa. Reguleerib ise, suuresti enesetõhususe määravad ära vanemad (esimene kasvukeskkond). Hea enesetõhusus: Huvitatud pigem tegevusest kui tagajärjest – suunatud keskendumisele tegevusele
3) Arvestuse saamise eelduseks on iseseisvate tööde esitamine ja ühise projektitöö esitamine, tervisekäitumise edendamisele suunatud projekti ning selle ettekandmist ja arutelu viimasel korral. Noorsootöö: Tervisekasvatus noorsootöös – moodustab see osa, 60%: hindeline Tervisekäitumine, TE teooriad/mudelid Tervis Tervise edendamine Haigus Elukvaliteet Tervisekaitse Ebavõrdsus tervises Tervisekasvatus Enesetõhusus Rahvatervis Paikkond Haiguste ennetamine Haigestumus,suremus Võimestumine Levimus Sotsiaalne kapital Epidemioloogia Eluviis, riskikäitumine Ekspositsioon Salutogenees Riskiindikaatorid Patogenees Epidemioloogia indikaatorid Haiguste esinemise võrdlusnäitajad Relatiivne risk (relative risk RR)- võrreldakse riskist eksponeeritud ja eksponeerimata rühmades haiguste esinemisnäitajate suhet Šansisuhe e
· Kehamass ja rasvkoe hulk kehamassist. Kuni 7-aasta vanustel lastel esineb ülekaalu harva. · Teadmised kehalise aktiivsuse soodsast toimest. Eelkoolieas omandatakse baasteadmised liikumise kasulikust mõjust tervisele. · Suhtumine kehalisse aktiivsusesse ja rollimudelite olemasolu. Väärtushinnangute kujundajateks lapsel on perekond, lasteaia personal. Olulist rolli mängib ka eakaaslaste suhtumine. · Enesetõhusus. Eneseusk on üks olulisemaid käitumist mõjutavaid tegureid. Enesetõhusust aitab suurendada kehaline treening. · Käitumisharjumuste kujunemine. Liikudes ja liikumismängude kaudu õpivad lapsed oma keha valitsema, kogevad erinevaid olukordi ja peavad olema suutelised toime tulema muutustega. · Motoorsed oskused. Kehalise aktiivsuse käigus kinnistuvad varem omandatud ning 6 kujunevad uued liigutusoskused (Kaldmäe&Piisang: 2003). 1.3
(elukvaliteet) aspekti. 22. I. Prilleltenski heaolukäsitlus, 5S-mudel. Heaolu 5-tasandiline mudel (The five Ss of well-being): 1. Sites – heaolu tasandid: personaalne suhete tasand – ühendab kõiki organisatisiooni kogukonna/ ühiskonna tasand, 2. Signs – tunnused igal tasandil: personaalne heaolu – enesemääramine ja kontrollitunne oma elu üle, enesetõhusus, füüsiline ja vaimne tervis, optimism, elu tähenduslikkus ja spirituaalsus; suhete tasand – armastus; hoolivus ja sidusus; emotsionaalne toetus; hooldus; respekt erisuste suhtes; vastastikkus; koostöö ja demokraatlik osalemine otsuste tegemisel, organisatsiooni heaolu – töötajate osalemine otsuste tegemisel; töötajate/kolleegide vahel hea kommunikatsioon; selged rollid ja produktiivsus
tulemuseni. Ootuste teooria järgi koosneb motivatsiooniprotsess kolmest etapist. I Pingutus tegevus. Inimene hindab tõenäosust, kuivõrd teatud jõupingutus võimaldab tulemusi saavutada, arvesse võttes inimese võimeid ja seniseid kogemusi. Pingutuse tugevus sõltub inimese usust endasse ja oma võimetesse antud situatsioonist. inimene peab uskuma, et tema pingutuse tulemusena on töösooritus parem! (seotud seega enesetõhusus uskumustega) II Tegevus- tagajärg . Inimene hindab tõenäosust, kuivõrd edukas sooritus viib teatud tulemusteni kui reaalne on soovitavat tulemust saavutada. Analüüsitakse teiste kogemusi, hinnatakse riskimäära ja prognoositakse teiste inimeste võimalikke reaktsioone. Pingutuse tugevus sõltub inimese usust tegevuse tulemuslikkusesse antud situatsioonis. (näit. kogemus ütleb, et initsiatiivi
arusaamade/tõekspidamiste ja treenerite/õpetajate kujundatud hoiakutest tingitud huvi kaudu. Neid, kes teevad sporti selleks, et kogeda rõõmu, naudingut ja meisterlikkuse tunnet, nimetatakse sisemiselt motiveeritud indiviidideks. 5) Iseloomustage enesetõhususe tõstmise võimalusi. 1. Sooritusvõimed. Edukogemused pakuvad otsest kinnitust oma võimekuse kohta, ebaedukogemused tekitavad kahtlusi oma võimetes. 2. Asendav kogemus. Kui enesetõhusus ei saa baseeruda enda kogemusel, saab seda tõsta, kui sportlane vaatleb teist inimest mingit uut oskust edukalt sooritamas või tundmatut vastast võitmas. 3. Veenmine. Suuline veenmine on efektiivne, kui veenjat tajutakse usaldusväärse informatsiooniallikana, usutakse, et tal on vajalikud teadmised ja oskused hinnangu andmiseks. 4. Füsioloogiline seisund. Võistluseelset ärevust interpreeritakse sageli
ACTH levib läbi vereringe neerupealistesse. Neerupealistest vabanevad kortisool, beeta-endorfiinid, vasopressiini, glükakoon, prolaktiin. Psühholoogilised sümptomid: ärevus, muretsemine, keskendumis- ja otsustamisraskused, kontrollitunde puudumine, meeleolumuutused: depressiivsus, tigedus, kannatamatus, ärritavus, rahutus, abitustunne, seksuaalhuvi vähenemine, negatiivsed mõtted, madal enesetõhusus. Kes on stressi suhtes enim vastuvõtlikumad? Neurootilisus inimesed kes on oma loomult ärevad, muretsevad, on negatiivsete sündmuste suhtes tundlikumad ning panevad ka rohkem negatiivseid sündmusi tähele. A- tüüpi isiksus- võistluslikud, edule orienteeritud, kärsitud, tigedad, pidev ajapuudustunne, ei lõõgastu, loovad oma käitumisega konflikte, rahulolematus oma suhetega. Pessimistlik seletustiil VI.
hea.Kontrollimine-inimese sisemine soov küll kahaneb,tegutsetakse vaid siis,kui kontrollija on kohal.Uudishimu-soov olla iseenda peremees;kui äratada uudishimu,suureneb intrinsiivne motivatsioon. Nt lastel,kui hakkavad lelusi tõstma ja muud moodi paigutama. Ekstinsiivselt ehk väliselt motiveeritud on selline tegevus,mida tehakse raha,palga või ühiskonnas saadavate tasude nimel;annab paremaid tulemusi,sest inimene töö käigus,mille eesmärk on raha, omandab teadmisi. Enesetõhusus kuidas on seotud inimese arusaam endast ja soov oma eesmärke saavutada; arusaam suutlikusest kujuneb välja kogemustest,teiste arvamusest,meie enda hinnang emotsionaalsusele ja motivatsioonilisele seisundile. Kui see on kõrge,pingutame rohkem ja saavutame samuti palju,kui aga madal,on pingutused nõrgad. Saavutusvajadust- püüdlus saavutada egu ja välitida ebaedu;lastel mängib suurt rolli vanemad,kes on selgitanud,milliel juhul on mingi tegevus edukas ja millisel mitte ning
· Kujunemisel 3 olulist komponenti ja nendevahelised interaktsioonid (Rubin ja Mills, 1991) Temperament Varane sotsialisatsioon Perekonda mõjutavad tegurid, keskkond ebakindlus, mis viib suhtlemisest hoidumiseni, eemaletõmbumiseni · Võimalikud ka teistsugused arenguteed, oleneb omavahelisest kombinatsioonist Internaliseeritud probleemid · Seotud emotsionaalsete vajadustega, turvatundega Eluga rahulolu ja õnnelikkus Enesehinnang-enesetõhusus Üksildus Kaasneb: ärevus · Hirmud ja foobiad; koolitõrge · Depressioon Hirm · Kolme tüüpi reaktsioonide muster tajutud ohule: · Motoorsed reaktsioonid (nt vältimine, eemaldumine, nutmine, sõimamine, küünte närimine) · Subjektiivsed-emotsionaalsed reaktsioonid (nt verbaalsed ebamugavustunde väljendused, kurbus, kollide nägemine, mõtted ohust, enesekriitilised mõtted, ebakompetentsuse mõtted) · Füsioloogilised reaktsioonid (nt
Terviseuskumuse mudel (HBM-mudel) Võimalus, et isik muudab oma tervisekäitumist, on seotud demograafiliste faktoritega: vanus, sugu ning uskumuste määraga, mis võivad tekitada vajaduse järgida kindlaid internaalseid või eksternaalseid märguandeid tegevuse suunamisel. Need uskumused hõlmavad ettekujutusi võimalikust hädaohust ning küsitava käitumise väärtustamisel, mis annab tõuke tegevuseks ja tervisealasek infootsinguks hilisemal ajal.Toimib kaks asja: ohutunnetus ja enesetõhusus. Veendumus ohust oma tervisele · Üldised terviseväärtused (olen mures) · Üldised ja spetsiifilised uskumused haavatusest (suits=vähk; vastuvõtlikkus??) · Uskumus haiguse tõsidusest Veendumus, et teatud tervisekäitumine vähendab ohtu · Uskumused, et teatud käitumine võib olla efektiivne mingi ohu suhtes. · Uskumus, et teatud käitumine toob rohkem kasu kui kahju Tervisekäitumine: ei suitseta enam, lõpetan. Põhjendatud tegutsemise teooria
Mina-käsitus · Käitumise põhjuste seletus Paljudel juhtudel seletus ei vasta p õhjustele ja põhjustena e eldatakse seda, mis ei m õ juta käitumist. · Käitumise prognoos · Tunnete prognoos Kalduvus ülehinnata väliste faktorite m õju o ma heaolule (lotovõit, AIDSi haigestumine ) Prognoos agressiooniks seksuaalse erutuse seisundis vs e m otsionaalselt rahulikus seisundis Suitsetajate prognoos (Lynn & Bonnie, 1994) Enesetõhusus, eneseefektiivsus (Bandura, 1986) ·Enese ko mp etentsuse ja tõhususe subjektiivne tajumine ·B. Levy eksperi mendid lühiajaliste ekspositsioonide ga: Langus, unustama, raugastunud vs elutark , arukas, õpetatud Kontrollkese, kontrolli lookus (J. Rotter): ·Inimese hinnang sellele, kas ta elus toimuvad sünd mused ja kogu elu on ta enese poolt kontrollitav või sõltub ta täielikult välistest jõududest ja juhusest
“superfaktoriga” mudel (PEN) Isiksuse bioloogiline mudel; ekstravertsuse psühhobioloogia Bioloogiline paradigma HJ Eysenck J Gray Marvin Zuckerman Avshalom Caspi … Kognitiivse paradigma algus Watson, Skinner, Dollard, Miller; sotsiaalne õppimine (social learning) (Eysenck …) Julian Rotter, väljast sõltuvus (field dependence); kontrollkese (locus of control) George Kelly, personaalsed konstruktid Albert Bandura, enesetõhusus Walter Mischel Walter Mischel 1930- Tasu edasilükkamine (delay of gratification) 1968 raamat “Personality and assessment”; isiku vs situatsiooni “debatt” Sotsiaal-kognitiivne isiksusemudel “Käitumissignatuurid”, kui…siis mustrid Psühhomeetria arendajaid Lee Cronbach Lewis Goldberg (leksikaalne lähenemine jne) Jerry Wiggins Personality and Prediction, 1972* Warren Norman Paul Costa, Robert
jälgimise teel õpitud käitumist imiteerima. uue käitumisviisi omandamiseks, piisab tihti selle ühekordsest nägemisest; nähtut ei pruugi jäljendada kohe, vaid siis kui tekib sobiv olukord; uus käitumisviis omandatakse sageli ilma välise tasustuseta; uue käitumisviisi rakendamine sõltub oodatavatest tagajärgedest (karistust kaasatoovaid käitumisviise püütakse pigem vältida, sest inimesel on võime seada ennast teise isik rolli). Enesetõhusus on Kanada psühholoogi Albert Bandura sotsiaal-kognitiivse teooria võtmemõiste (Bandura, 1986). Albert Bandura pakkus enesetõhususe kontseptsiooni Sotsiaal-kognitiivne teooria keskendub õppimise ning tunnetuslike, sotsiaalsete ja motoorsete soorituste uurimisele. inimese saavutusvõime sõltub tema käitumise, isiklike omaduste (mõtted, uskumused) ning keskkonna tegurite koosmõjust. Samas mõjutavad ka tegevused ja keskkonna tingimused inimese enesetõhusust
Usuvad, et võimed tagavad edu. Kasutavad emotsioone stressiga toime tulekuks – räägivad oma tunnetest. Ülesande eesmärgi orientatsioon keskendub oma varasema soorituse suhtes paranemisele – motivatsioon: oskuste õppim, väljakutsetele vastam, enesearendam. Need sportlased on tegevusest sisemiselt enam huvitaud, pingutavad rohkem ja kestvamalt. Usuvad, et pingutus toob edu. Kasutavad stressiga toimetulekuks probleemlahendust.. Enesetõhusus nim. indiviidi subjektiivseid uskumusi oma võimete ja oskuste kohta, mis ei pruugi peegelduda objektiivseid võimeid ja oskusi. 1. Kui sportlasel on objektiivselt eeldused hea soorituse tegemiseks, siis kõrge enesetõhusus parandab sooritust, madal enesetõhusus aga takistab võimete ja oskuste realiseerimist. 2.Enesetõhusus määrab ära sportlase valikud (soovi treenida) ja pingutuse määra, millise koormusega ja kui püsivalt treenitakse.
rotatsioon, 2-dimensiooniliste objektide kujutlemine 3- dimensionilistena, mentaalsed kaardid) o Soodustavad ikoonilise/analoogse esituse kujunemist – oskus mõista & kasutada pilte, sümboleid, jooniseid o Paraneb (visuaalse) tähelepanu jagamise oskus o Mitte-verbaalse IQ kasv Motivatsioon ja kognitiivne areng Oskuste kasutamise edukus sõltub suuresti just usust enda võimekusse e. enesetõhususest Madal enesetõhusus mingis valdkonnas põhjustab keeruliste ülesannete vältimist, madalate eesmärkide püstitamist ning vähest pühendumist nendele eesmärkidele. Kõrge enesetõhusus soodustab saavutusi – keerulised ülesanded on väljakutseteks, mida on võimalik ületada pühendumise abil. Õpilaste akadeemiline edukus sõltub nii nende endi enesetõhususest kui ka nende õpetajate usust oma õpetamisvõimesse ARENGUPROBLEEMID JA -HÄIRED Mis on norm? subjektiivne norm
religioosne mõtlemisstiilid seotud maailma ja nähtuste lahtiseletamisege, kõrgemad olendid, jumal. kriitiline mõtlemine enda ja teiste mõtete järjepidev kontroll. Lubab analüüsida probleeme erinevatelt lähtekohtadelt. Demagoogika. EMOTSIOONID JA ÕPPIMINE Enesekäsitus kõik see, mida me teame või rvame teadvat iseendast Vastavalt Carl R. Rogersile (1951) väljendub meie suhtumine enesekäsitusse põhiliselt sõnaga kooskõlalisus (consistency). Enesetõhusus on veendumus, et teatud eesmärgid on meie poolt saavutatavad. Bandura (1977) väidab, et meie enesetõhususe ootused on määratud 5 omavahel seotud inormatsiooniga. Tulemuslik tegevuse sooritamine Kaasnev kogemus Sõnaline veenmine Emotsionaalne stimulatsioon Situatsioon Isiksuse jooned ja õpimotivatsioonid Termin isiksus tähendab suhteliselt stabiilseid, kooskõlalisi ja püsivaid käitumisstiile, mis
Mis eeldab, et indiviid on aktiivne ja ratsionaalne otsuse langetaja ja hindab kasu. * Suhtumine teatavasse käitumisviisi, mis on seotud uksumustega. * Subjektiivsed normid (milline on arusaam, kuidas teised temast mõtlevad) kujuneb kavatsus, et ma võiksin nii käituda Käitumine. Oluline on et, käitumine kujuneks välja personaalsus (mõjutab teda personaalselt) Planeeritud käitumise mudel Personaalsuse juurde lisandub veel kontrollitunnetus. Enesetõhusus. Usub, et käitumise muutus toob kasu, tulemus on väärtuslik. Suudan ja saan hakkama, oma käitumis ekontrollimisega. Milline on suhtumine. (see mis ma teen on oluline mu jaoks) Normid- kõik teevad nii. (olulised minu jaoks) Ma saan seda teha, ning see sõltub minust. REALISTLIKUS ON TÄHTIS Kombineeritakse teiste mudelitega. Muutumise Transteoreetiline mudel uskumuste dünaamiline dimensioon, aeg , tasu ja kulu omavaheline suhe. Mudel toob välja käitumise muutuse protsessi
või teatud raskes olukorras toime tulla. Selle olemasolu määrab: valmisoleku olukorras hakkama saada, stressikindluse, visaduse eesmärgi saavutamiseks, tunnete tekke, motivatsiooni tegutseda, alateadliku soovi harjutada eduka käitumise võitteid, käitumise tegeliku sooritamise. Eneseefektiivsus põhineb edu ootusel, tõstab ensehinnangut. Kõrge eneseefktiivsusega isikud panustavad tegutsemisse rohkem eneseusku, jõupingutusi, tarmukust, visadust. Samal ajal kui kõrge enesetõhusus annab selge eelise edu saavutamisel, on madalal eneseefektiivsusel mitu olulist miinust: ülitundlikkus oma puuduste suhtes, isiklike vigade sidumine oma madala õpivõimega, ahistav enesekriitika, sooritusvõimet kahjustav ebakompetentsuse taju, klammerdunud ebaeduka stsenaariumi külge elus, häiritus automaatmõtteist, et inmene ei kõlba millekeski, motivatsiooni alanemine oma jõuvarude mängupanekuks, takistatus sobiva käitumisviisi valikul ja teostamisel. Agressiivsuse tõlgendamine
käib kokku minu identiteediga aitab ennustada suure osa käitumise variatiivsusest. Käitumine ei ole juhuslik vaid inimesed planeerivad kuna ja kuidas nad käituvad. Mõjutavad ka hoiakud käitumise suhtes – kas käitumine on hea või halb? Teiste minu jaoks oluliste inimeste hoiakud. Tajutud kontrolli olemasolu – kas mina saan seda teha, oskan teha, enesetõhusus. Mis mõjutab? Kas prosotsiaalne käitumine toimub, kas tehakse või mitte Indiviidi omadused - Isiksuseomadused o Sisemine kontrollkese – inimesed kes näevad et nende teha on midagi muuta, asjad ei toimu läbi õnne o Sotsiaalne vastutus – kui palju tuntakse vastutust selle eest kuidas ühiskonnas asjad on o Sotsiaalsus o Avatus
TEADVUSTATUD REGULATSIOON ENESETÕHUSUSE TEOORIA Enesetõhususeks nimetatakse indiviidi subjektiivseid uskumusi oma võimete ja oskuste kohta, mis ei pruugi peegeldada objektiivseid võimeid ja oskusi. Enesetõ- husus mõjutab spordimotivatsiooni mitmel viisil. Kui sportlasel on objektiivselt eeldused hea soorituse tegemiseks, parandab kõrge enesetõhusus sooritust, madal enesetõhusus aga takistab võimete ja oskuste realiseerimist. Enesetõhusus määrab ära sportlase valikud (soovi treenida) ja pingutuse määra, millise koormusega ja kui püsivalt treenitakse. Kõrge enesetõhususega sportlased on püsivamad ja pingutavad rohkem. Enesetõhusus määrab ära sportlase eesmärgid suurema enesetõhususega sport- lased seavad endale väljakutsuvamaid eesmärke.
vormistatakse kas umbisikulises vormis (tehti, uuriti ja järeldati), meie-vormis (tegime, uurisime ja järeldasime) või mina-vormis (tegin, uurisin ja järeldasin). Esimene variant on kõige enam ja viimane kõige vähem levinud. Igal juhul peab vorm olema kogu töös ühtne. Võõrkeelsest kirjandusest refereeritud mõiste, mille tähendus ei ole eesti keeles kõigi jaoks üheselt tuntud, tuleb töös esimest korda mainides sulgudes kursiivkirjas ka originaalkeeles välja tuua. Näiteks: Enesetõhusus (self-efficacy) on tugevalt seotud õpitulemustega. Võõrkeelsest kirjandusest materjali tõlkimisel peab kindlasti jälgima lauseehitust ning püüdma vältida liiga pikki lauseid. NB! Erista kriipse - sidekriips ja kuni kriips. 20 7.3. Viitamine Kõigile töös kirja pandud seisukohtadele, faktidele ja andmetele, mis ei ole autori enda poolt välja mõeldud, tuleb viidata
õnnelikkuse määr on kõrgem. Enesehinnangul on ka oma pimedam pool. - Kas kõrgem agressiivsus ja antisotsiaalne käitumine on seotud enesehinnanguga? Kas madal enesehinnang viib agressiivsuele ja antisotsiaalsele käitumisele? Ei ole ühtset arvamust ega seisukohta. Kõrge enesehinnaguga inimesed kipuvad teisi segama, vahele rääkima. Tajutud enesekontroll Mina-pilt jääb mõjutama sooritust. - Bandura, 2000, enesetõhusus inimese enda hinnang oma võimekusele organiseerida ja täide viia tegevusi, mis on vajalikud teatud tüüpi eesmärgi saavutamiseks. Mina-pildi üks oluline osa. Enesehinnang ja enesetõhusus on Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 omavahel positiivselt seotud. Tervis on parem, tööl produktiivsemad. Kujunemise juures on suur osa sotsiaalsel keskkonnal usaldusväärsus hinnangute kohta. Vastavalt tagasisidest korrigeeritakse enesehinnangut ja
Heaolu parandamiseks püütakse tõsta posit. emotsioone • Aasias dialektiline filosoofia, sobitab need vastandid teineteisega. Heaolu parandamiseks püütakse langetada negatiivseid emotsioone. I. Prilleltenski heaolukäsitlus, 5S-mudel. 1. Sites – heaolu tasandid - personaalne - suhtetasand – ühendab kõiki - organisatsiooni tasand - kogukonna/ühiskonna tasand 2. Signs – heaolu tunnused igal tasandil • personaalne heaolu - enesemääramine ja kontrollitunne oma elu üle - enesetõhusus - füüsiline ja vaimne tervis • suhtetasand - armastus - hoolivus ja sidusus - emotsionaalne toetus • organisatsiooni heaolu - töötajate osalemine otsuste tegemisel - töötajate/kolleegide vahel hea kommunikatsioon - selged rollid ja produktiivsus • kogukonna/ühiskonna heaolu - puhas keskkond - diskrimineerimise puudumine - turvaline naabruskond - head koolid ja tööhõive võimalused - eelkõige suhted seovad ja hoiavad alal inimeste heaolu kogukonna tasandil.
Perleth on seda mudelit modifitseerinud ja tõstnud eriliselt esile aktiivse õppeprotsessi tähtsuse silmapaistvate tulemuste saavutamises (joonis 3). Soovitatavad isiksuse- jooned Toimetulek edu/ebaeduga Saavutusmotivatsioon Stressitaluvus Õpistrateegiad Enesetõhusus Võimed/eeldu- Jne Silmapaistvad sed saavutused Spetsiifiline kompetentsus
" Flow is an intrinsically rewarding experience, and it can also help one achieve a goal (e.g. winning a game) or improve skills (e.g. becoming a better chess player) · Vaimsus - spirituality is associated with mental health, managing substance abuse, marital functioning, parenting, and coping. It has been suggested that spirituality also leads to finding purpose and meaning in life. · Enesetõhusus - self-efficacy´is one's belief in one's ability to accomplish a task by one's own efforts. Low self-efficacy is associated with depression high self-efficacy can help one overcome abuse, overcome eating disorders, and maintain a healthy lifestyle. High self-efficacy also improves the immune system, aids in stress management, and decreases pain. · Õpitud optimism - learned optimism is the habit of attributing one's failures to causes that are external
• Sotsiaalsus- Soodumus usaldada teisi inimesi. Oleme sõbralikud! • Meelekindlus – Madal meelekindlus tähendab, et lasen ennast tunduvalt rohkem segada. Kognitiiv- käitumuslikud teooriad • Sotsiaalne õppimine (vaatame teise inimese käitumist) – Tagajärg, tulemuse olulisus • Kognitiivne stiil (Kuidas me maailmale vaatame) • M. Seligman (s. 1942) - õpitud abitus (learned helplessness) • A. Bandura (s. 1925) – enesetõhusus (selfefficacy)- Olukord, kus meil uskumus sellest, et saame hakkama on suurem, siis saame paremini hakkama. Kui see on madalam, siis tuleme halvemini toime. Humanism ja fenomenoloogilisus • Unikaalsus ja arenemisvõimelisus (Maslow, Rogers) – Väidavad, et isiksuse puhul on tähtis see, kuidas me enda potensiaali saavutame. • Enesekontseptsioon Isiksuse uurimine • Kaudsed meetodid (kas inimene tõlgendab teatud pilti või siis joonistab ise midagi.
ekstravertsuse psühhobioloogia HJ Eysenck- Bioloogiline paradigma, PEN J Gray- kontseptuaalne närvisüsteem (ärevus ja impulsiivsus) Marvin Zuckerman- Avshalom Caspi- Kognitiivse paradigma algus -Watson, Skinner, Dollard, Miller- biheivioristid - sotsiaalne õppimine (social learning) (Eysenck ...) - Julian Rotter, väljast sõltuvus (field dependence); kontrollkese (locus of control) - George Kelly, personaalsed konstruktid - Albert Bandura, enesetõhusus - Walter Mischel Walter Mischel- 1930- Tasu edasilükkamine (delay of gratification)- vahukommi katse. Sellest sai alguse uurimine tasu edasi lükkamisest 1968 raamat "Personality and assessment"; isiku vs situatsiooni "debatt" Sotsiaal-kognitiivne isiksusemudel "Käitumissignatuurid", kui...siis mustrid Psühhomeetria arendajaid Lee Cronbach Lewis Goldberg (leksikaalne lähenemine jne) Jerry Wiggins Personality and Prediction, 1972* Warren Norman Paul Costa, Robert McCrae
Uue käitmumisviisi esitamine sõltub oodatavast tagajärjest (karistus, kiitmine vms). Tunnetus on seoses, keskkonna ja käitumisega. Teooria põhiidee: Me jälgime teiste käitumist, võtame sellest eeskuju ja püüame jäljendada. Erinevus biheivorimist: puudub väline tasustamine kinnituskoht. Mudelid: Elusmudel inimene demonstreeri mingit käitumist Verbaalne mudel keegi kirjeldab, kuidas käituda Sümboolne mudel meedia, kirjandus jms kui eeskujulik mudel Enesetõhusus on see, mille pealt suuresti toimub inimese käitumise sooritus kuivõrd inimene usub, et ta suudab midagi sooritada. Kõrge enesetõhususega inimestel on hea eneseregulatsioon ja seega valitakse jõukohased eesmärgid, on huvitatud oma tegemistest ning saavad kiiremini üle pettumustest, tagasilöökidest; kohanduvad hästi. Madala enesetõhususega inimesed valivad madalad eesmärgid, mille täitmine on tagatud, saavad raskesti üle pettumusest; võtavad vähe väljakutseid.
annaabi.ee 
