puhtad diftongid ie, üö, uo. Sarnaselt harilike vokaalide ehk monoftongidega võib diftong olla keele foneemivara täisõiguslik liige (see eeldab, et ta esinemises ilmneb samalaadilist süsteemsust nagu on monoftongidel). Kui see puudub, tõlgendame diftongi kahe vokaalfoneemi järgnevusena. Üks võimalusi on ka see, et üks komponent nn diftongis osutub funktsionaalses mõttes poolvokaalseks konsonandiks, nt /j/, /w/ või //. 4. Häälikumoodustuse fonoloogiline aspekt 4.1. Erisused keeliti: näiteid vokaalisüsteemidest Eesti kirjakeele i, e, ä ning a, o, u moodustuvad faktiliselt kardinaalvokaalidena, s.t trapetsi otstes (vt seal lõikuvaid põikjooni). Teisisõnu, tänapäeva haritud eestlase kõnet iseloomustab keele maksimaalne liikumisulatus ette-taha-suunal. Huulvokaalide ü, ö ning huulestamata tagavokaali õ moodustus võib olla teljest vaid pisut tsentripoolsem (lähenedes kolmnurga külgedele, kuid siiski neist väljapoole jäädes).
pehmesuulae mõju häälikule ehk velarisatsioon (lad velum 'pehmesuulagi'). Konsonantide jaotus ,,klusiilid, nasaalid, frikatiivid, poolvokaalid" rajaneb kõnetrakti neljal põhiasendil neist igaühe puhul on elundite takistus õhu- (väljapääsu)-le erineva iseloomuga. Kõnetaju motoorilise teooria kohaselt osalevad kõne tajumisel peale kuulmismeele ka need närviühendused, mille abil me kõnet moodustame. Foneetiline transkriptsioon märgib häälikuid ja kirjutatakse nurksulgudes. Fonoloogiline trankriptsioon märgib foneeme ja eraldatakse kaldsulgudega (kaldjoontega). Rahvusvahelist foneetilist transkriptsiooni tähistatakse lühendiga IPA. Keele väikseimat hääldusüksust nimetatakse foneemiks. Foneemi tegelikke esinemisvariante eri hääldusolukordades nimetatakse allofoonideks. Eri foneemidega saab muuta tähendust, eri allofoonidega mitte. Foneemi mõiste formuleeris esimesena Jan Baudoin de Courtenay.
lihtsõnu. 12. Sõnamoodustus on kõige tavalisem sõnavara rikastamise viis. Muud viisid on nt laenamine, uute juursõnade e tehissõnade loomine ja olemasoleva sõna tähenduse muutmine. Tuletamine 13. LEKSEEM on semantiline sõna, millel võib olla üks v mitu fonoloogilist v grammatilist kuju, mis kokku moodustavad selle lekseemi vormistiku e paradigma. Kui SÕNA on lekseem, siis fonoloogiline kuju on SÕNAKUJU, grammatiline väljendusvorm aga SÕNAVORM. 14. Vormitunnustele eelnevat sõnaosa nim SÕNATÜVEKS. 15. MORFEEM on väikseim tähenduslik üksus keeles. Jagunevad juurmorfeemideks ja afiksiteks. JUURMORFEEMID on leksikaalse tähendusega morfeemid, AFIKSID on kategoriaalse tähendusega morfeemid. Juurmorfeemid võivad moodustada lekseemi üksi või koos teiste morfeemidega. Juur on obligatoorne osa sõnast
1. Millist informatsiooni töötleb Fonoloogiline komponent on mõeldud ÕO9 töömälu fonoloogiline komponent fonoloogilise informatsiooni lühiajaliseks (phonological loop)? säilitamiseks. Funktsiooniks on verbaalse informatsiooni säilitamine, töötlemine ja taastamine Aitab objekte meeles pidada visualiseerimiseks. Eristatakse kahte alakomponenti: fonoloogiline hoidla
Õpiküsimus Vastus Allikad 1. Millist informatsiooni töötleb See on mõeldud fonoloogilise ÕO9 töömälu fonoloogiline komponent informatsiooni lühiajaliseks (phonological loop)? säilitamiseks. Seal toimub informatsiooni säilitamine, aga ka mälujälje pidev värskendamine korduva artikuleerimise abil. 2. Millist informatsiooni töötleb Selles komponendis hoitakse visuaalset ÕO9 töömälu visuaal-ruumiline ja ruumilist informatsiooni. See on
foneeme, mis on olemas kõigis uuritud keeltes? Jne). Foneemisüsteemide tõlgendamise ja võrdlemisega käivad kaasas mitmed probleemid. Keelt saab fonemiseerida (keele foneeme määrata) erinevatel abstraktsioonitasemetel ja nii võib saada kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt erinevaid tulemusi. Mida lähemal on fonemiseerimine hääldamisele, seda konkreetsem see on ja seda suurem on oletatavate foneemide hulk. Nagu igasugune keeletüpoloogia, areneb ka fonoloogiline tüpoloogia põhjalike, sadu keeli hõlmavate võrdluste kaudu, mis toovad esile nii erinevatele keeltele ühiseid omadusi kui ka keelte erijooni. Fonol. tüpoloogia on märgatavalt edasi arenenud tänu Maddiesonile, kelle uurimus toetub UPSIDi nimelisele fonol andmebaasile. Selles on 317 keele foneemisüsteemi andmed. Keelte valik on tehtud väga hoolikalt, nii et maailma (oletatavate) keelkondade igast rühmast oleks võetud parim esindaja.
Fennougristikas kasutatakse soome- ugri transkriptsiooni, mis sobib paremini soome-ugri keelte fonoloogilise struktuuriga. Foneetilise transkriptsiooni eesmärk on kajastada keele hääldust, mitte fonemaatilist struktuuri: sama foneemi erinevat hääldust kirjutatakse üldjuhul erinevalt, isegi kui sellega ei kaasne tähenduse muutus ja erinev hääldus ei tähenda keele fonoloogia seisukohalt kaht vastanduvat foneemi. Fonemaatilist struktuuri kajastab fonoloogiline transkriptsioon. (Wiki) IPA - http://www.langsci.ucl.ac.uk/ipa/fullchart.html Soome- ugri transkriptsioon- http://heli.eki.ee/kohanimed/pdf/foneetilise_transkriptsiooni_ylevaade.pdf FONEEM- häälik häälesüsteemi üksusena, väikseim tähendust omav keele üksus Struktualistliku fonoloogia alus: minimaalpaar on sõnapaar, mille liikmed erinevad teineteisest häälduslikult vaid ühes punktis ning mille liikmeil on erinev tähendus Kana – kala; kann- kann`; kas- kass
Milleks on vajalik transkribeerimine? Nimetage kasutatavad transkriptsiooni variandid. Transkriptsioon on suulise kõne võimalikult täpne ülesmärkimise süsteem · Foneetilises transkriptsioonis kasutatakse erinevaid märke, millega saab tähistada nt rõhku, häälikupikkust, helilisust, väldet, palatalisatsiooni, sõnade kokkuhääldust lauses jne · Transkribeeritud sõnad pannakse nurksulgudesse [ ] Erinevad transkriptsioonisüsteemid: Ortograafiline transkriptsioon õigekiri Fonoloogiline transkriptsioon kõne fonoloogiliselt täpse ülesmärkimise süsteem Foneetiline transkriptsioon kõne foneetiliselt täpse ülesmärkimise süsteem · IPA International Phonetic Alphabet rahvusvaheline foneetiline tähestik · SUT soome-ugri transkriptsioon · SAMPA Speech Assessment Methods Phonetic Alphabet - arvutile kohandatud lihtsustatud foneemne transkriptsioon 20. Mis on kõnetakt? Nimeta kolme liiki kõnetakte (näited).
on keerulisem õiges järjekorras meeles pidada kui erineva kõlaga tähejada (nt K W Y L R Q). Kui paluda osalejatel taolise katse jooksul pidevalt öelda mõnd sõna, siis see efekt kaob, sest ..... (kaks sõna) tõttu ei saa katseisikud visuaalselt esitatud materjali sisekõne abil viia töömälu fonoloogilisse komponenti. 12. Kui lektor näitab loengus tekstirohket slaidi, võib osa tema jutust kuulajate tähelepanuta jääda, kuna nende töömälu fonoloogiline komponent on slaidil olevast tekstist ülekoormatud. Kui slaidil on aga põnev foto, töötleb seda ennekõike töömälu visuaal-ruumiline komponent ning lektori jutu jälgimine on lihtsam. Kui lektor esitab aga väga palju uusi mõtteid lühikese aja jooksul, võivad kuulajad järje kaotada töömälu keskse kontrolli komponendi ülekoormatuse tõttu. 13. Teadvust peetakse enamasti emergentseks fenomeniks ehk madalama taseme protsesside koosmõjul tekkivaks kvalitatiivselt uueks nähtuseks.
Töömälu Millised on töömälu omadused? Tähelepanu kontroll, stiimulitele tähenduse andmine, seoste loomine. Kõige üldisemalt öeldes sisaldab teadlikku informatsiooni. Koosneb: kodeerimisest, säilitamisest, meenutamisest, äratundmisest, tuttavlikkusest, värskendamisest, ajalise järjekorra seadmisest, sidumisest, tähelepanust, pärssimisest. Milline on Baddely ja Hitchi poolt 1974.a väljapakutud töömälu mudel? Keskne- täidesaatev tähelepanusüsteem, fonoloogiline ring ja visuaal-ruumiline visandiplokk. Milline on Baddeley mitmekomponendiline mudel ning uuendused võrreldes vanema mudeliga? Lisaks eelnevalt olemasolevatele osadele on juures episoodiline puhver mis säilitab integreeritud kujutisi mis moodustavad teiste lühiajalist emälu osade visuaalsete, ruumiliste ja verbaalsete koodide seostumisel pikaajalises mälus oleva informatsiooni. Millest koosneb fonoloogiline ring ning milleks see vajalik on? Ülesandks on hoida ajuiselt
ja 17 konsonantfoneemi ( j märgib palataliseeritud foneeme): / p, t, tj, k, f, v, s, sj, s, h, m, n, nj, l, lj, r, j / Minimaalpaare leiduks järgmiste sõnade hulgast: vaar, veer, viir, voor, võõr, väär, vöör. Sõnadel vüür, vuur pole tähendust. Tuleb otsida uus rühm: kiir, küür, kuur, koor, kõõr 'ehispaelast rõivaäär', kaar, käär. Siin on tähenduseta sõnadeks keer (küll on olemas keerd), köör. Fonoloogiline ülesanne on eesti keeles ka näiteks II ja III vältel, mis võimaldavad eristada sõnade tähendusi ja vorme: kalla 'lill' - kalla! (kallama), naeru (omastav) - naeru (osastav). Niisiis võib minimaalpaaride puhul üks foneem asendada teist ning sellisel asendamisel saab sõna uue tähenduse. Näiteks /r/ ja /l/ järgmistes paarides: rahu - lahu, varu - valu, vaar - vaal. Neis erinevates sõnades on tegemist sõnas erinevas positsioonis teineteisega
· Peamine ülesanne on mäluressursside koordineerimine. 5. Millised eksperimentaalsed ja neuropsühholoogilised andmed tõendavad fonoloogilise hoidla kui suhteliselt iseseisva funktsionaalse mooduli olemasolu? On patsiente, kellel häire artikulatoorse ringi osas, kuid mitteverbaalset kuulmisinfot kasutab hästi. On vastupidiseid juhtumeid, kus lühiajaline verbaalne kuulmismälu on väga kehv, kuid normaalne kõne. Seega artik protsess tagatud, kuid fonoloogiline hoidla kahjustatud. Mäluprotsessid 6. Töötlustasemete käsitlus ja selle roll meeldejätmise protsessi seletamisel Töötlustasandite käsitlus: · Pikaaegne mälu on seda parem, mida põhjalikum on töötlus õppimisel. · Säilituskordamine ja viimistlev kordamine. · Eristatakse töötluse sügavuse tasandid alates stiimuli füüsikalistest karakteristikutest, lõpetades sügava semantilise analüüsiga.
Peegelneuronite vahendusel toimub vaatlusõpe. Kui toimub mingi tegevus, siis peegelneuronid aktiveeruvad ning see paneb teist inimest järjendama mingisugust tegevust. 5. Mis on kogemuslik empaatia ja mis rolli mängivad selles peegelneuronid? Kogemuslik empaatia on mingi teise olendi seisundi tahtmatu ning vahel võib olla märkamatu kogemine Peegelneuronite poolt on see vahendatud. 1. Millist informatsiooni töötleb Fonoloogiline komponent on mõeldud ÕO9 töömälu fonoloogiline komponent fonoloogilise informatsiooni lühiajaliseks (phonological loop)? säilitamiseks. ). Funktsiooniks on verbaalse informatsiooni säilitamine, töötlemine ja taastamine Aitab objekte meeles pidada visualiseerimiseks Eristatkase kahte alakomponenti:
1) Lühikesed, pikad ja ülipikad vokaalfoneemid e. kokku 27 vokaalfoneemi (Mihkel Veske). 2) Lühikesed ja pikad vokaalfoneemid e. kokku 18. Pikad foneemid kuuluvad erineva rõhuga (kerge või raske) hääldatud silpi (Tiit-Rein Viitso). 3) Pikad monoftongid on kahe samasuguse vfoneemi ühendid e. kokku 9 vfoneemi (Mati Hint, Arvo Eek, Ilse Lehiste). Lõppseisukoht: foneetiliselt pikad ja ülipikad monoftongid loetakse fonoloogiliselt kahe foneemi järjenditeks. Fonoloogiline põhjendus: pikad monoftongid on funktsioonilt paralleelsed diftongidega (saame-saime). Sarnaselt ka laadivahelduse tulemusel tekkivates monoftongides / diftongides kõrgete vokaalide madaldumine (süsi-söe, lugu-loo). 22. Mis on iseloomulik konsonantide hääldamisele? · Konsonantide hääldamisel moodustatakse kõnetrakti mingisse kohta kitsus (sulg või ahtus). · Õhk võib pääseda vabalt voolama kas nina kaudu või suu kaudu üle keele külgede. 23
ei pruugi kokku langeda. Tähenduste üle saab suhtluses läbi rääkida. • Seletussõnaraamatutes ikka: põhitähendused, allltähendused, suur hulk näiteid. Lekseem • Lekseemide oluliseks omaduseks on nende kuulumine sõnaklassidesse ja sõnaliikidesse. • Muutuvad sõnad moodustavad sõnavorme, muutumatud sõnad ei muutu sünkroonilises plaanis. • Sõnavorm = grammatiline sõna. • Leksikaalne kirjeldus lähtub tavaliselt sellest, et leksikonis esitatakse vaid üks fonoloogiline vorm, põhivorm. Sõne • Sõne – tekstisõna, sõna esindaja tekstis, võib esineda mistahes vormis, s.t. üks lekseem võib esineda tekstis mitme erineva sõnena. • Sõnavarastatistikas opereeritakse sageli just sõnede arvuga. Keele sõnavara muutuvus • Keele sõnavaraline koosseis muutub pidevalt. Seetõttu on keele sõnavara suurust raske täpselt hinnata. • Sõnavara täieneb nt. neologismide e. uudissõnade arvel.
Kakskeelne laps – erivajadustega laps? I.Loeng. Kakskeelse lapse all ei mõtle me ainult kakskeelseid vaid ka mitmekeelseid lapsi. Kakskeelsust nimetame mitmekeelsuse prototüübiks. Siin aines keskendume just keelelisele eripärale. Saame teadmisi millega on vaja arvestada õpetades kakskeelset last. Kakskeelsel lapsel tuleb keele õppimise käigus õppida keelekoode vahetama ja loomulikult võib sel ajal tulla ette keeltekoodide segistamist. Samas on mitmekeelne laps aga väga huvitav ja nendelt on ka meil palju õppida. Kuna tänasel päeval on meil eestis umbes 211 erinevat emakeelt, siis me peame pöörama tähelepanu nende laste õpetamisele - kelle kodune keel või ühe vanema emakeel on teine. Meie poliitikud tahavad teha eesti koolid eest keelseks just seetõttu, et võimaldada kõigile võrdseid võimalusi. Erinevate keeltega kokkupuude on muutnud ka meie enda keelt. Meie keel ...
Võib-olla tekitas sisemine kontrollitunne rohkem pingeid ja kui ilmnes mõningaid tagasilööke dieedist kinnipidamises, siis peeti neid enda süüks ja see langetas enesehinnangut. Kuid see ei selgita ikkagi, miks kaalukaotus enesehinnangut ei tõstnud. Selle põhjuseks võib olla rahulolematus tulemusega, ehk ei võetud enda arvates piisavalt palju alla. Seoste otsimisest anoreksia ja kolme töömälu alaskaala vahel ilmnes, et mõjutatud ei olnud ainult fonoloogiline ring. Halvemad olid keskne täidesaatev ja visuaalruumiline töömälu osa. Halvemad tulemused visuaalruumilises töömälus ei ilmnenud dieedipidajatel, mis viitab sellele, et tegemist on anoreksiale omase defitsiidiga. Autorite poolne seletus oli, et toitu kujutatakse ette ja see hõivab mälu (Kemps, Tiggermann, Wade, Ben-Tocim, Breyer, 2006). Visuaalruumilise töömälu seost toitumisega tõestasid ka Meule, Skirde, Freund, Vögele ja
Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) on vähenenud fonoloogilise hoidla maht, pole võimalik infot säilitada piisavas mahus – kuuldud info säilitamsiega tegeleb fonooogiline hoida. Kui helid on leitud püsimälust, siis neid tuleb säiitada, kuni tõlge on lõpuni sooritatud. Seda just fonoloogilises hoida. Kui tõlge on aeglane, siis mingi info läheb kusagilt kaduma. Fonoloogiline hoidla on töömälus, ül säilitada helilist infot. on häiritud automaatne kordamisprotsess, kaovad osad häälikud enne sõna lõplikku dekodeerimist – fonoloogiises komponendis , mis tegeleb fonoloogilise info säilitamisega, on kaks osa: passiivne hoidla ja lisaks toimub alateadlik kordamisprotsess, et varajasem info ei kaks. Koguaeg hoitakse alateadlikult aktiivsena varasem info
Fonoloogia kordamisküsimused 1. Fonoloogiline hierarhia Lausung > intonatsiooniline fraas > fonoloogiline fraas > prosoodiline sõna () > jalg ehk kõnetakt (F, ) > silp () > moora () > segment ehk foneem 2. Foneem, allofoon Foneem foneemi ei öelda välja, s.o abstraktne üksus. Ei sõltu kontekstist, vaid hääldus eristab, nii on nt provansaali keeles 'õhtu' seRo ja 'saag' sero (kontekst on sama: se_o) Allofoon allofoone öeldakse selgelt välja. Konteksti poolt määratud, nt kas mõnes Lõuna-Rootsi dialektis on R alati silbi alguses ja r on alati silbi koodas.
Mõiste "düsleksia" viitab raskustele info omandamisel ja töötlemisel, mis väljendub probleemides lugemisel, häälimisel ja kirjutamisel. Düsleksia olulisemate tunnuste kohta on erinevaid teoreetilisi käsitlusi; kõige sagedasem on selgitus, et düsleksiaga õpilasel on probleeme fonoloogilise arengu, visuaalse infotöötluse, töömälu ja infotöötlemise kiirusega. (erivajaduste teejuht) Düsleksia äratundmisel võib olla abi UK Dyslexia (2009) esitatud tunnustest, mis düsleksiaga lapsel võivad esineda. Käitumine • unistab või kipub oma maailma sulguma ‒ unustab kergesti eriti hiljuti juhtunu, ent võib hästi mäletada ammu juhtunud asju • tal on raske järgida korraga rohkem kui ühte töökorraldust • äärmuslikud meeleolud, on harva rahulik ja tasakaalukas ‒ puudulik ajataju • võib olla väga kangekaelne • võib olla vaikne, endassetõmbunud ja ärevil • ei armasta muutusi • esinevad jonnihood • tähelepanu hajub kergesti • ei kannat...
1. Morfoloogia e vormiõpetuse aine ja uurimisobjekt - on grammatika osa, mis tegeleb sõnavormidega – nende moodustamisega ja nendest arusaamisega. Kahesuunalised protsessid: sünteesi- ja analüüsiprotsessid. Vormimoodustus ehk morfoloogiline süntees - vormimoodustuse tulemuseks on korrektne sõnavorm ehk leksikaalset ja grammatilist tähendust kandev fonoloogiline järjend. Morfoloogiline analüüs - . . . vastupidises suunas toimuv protsess: mingi fonoloogilise järjendi leksikaalse ja grammatilise tähenduse tuvastamine ehk kindlaks tegemine. Seega tegeleb morfoloogiline analüüs sõnavormidest arusaamisega. Morfoloogiline analüüs on keerukam kui süntees, sest analüüsil mängib kaasa ka kontekst, nt homonüümsete sõnavormide tuled ja tuled tuvastamisel kord verbivormina
märgi referente konventsionaalsed normid e. konventsionaalsed süntagmad- sõnad esinevad oma normaalses põhitähenduses, konventsionaalsus aga tähendab seda, et paljude põhimõtteliselt võimalike kombinatsioonide seast valitakse miski üks ja kindel konventsioon- kokkulepe konvergents- teineteisest sõltumatu paralleelareng kood- süsteem, mille hulgast valitakse sõnumite põhiüksused kopulatiivsed liitsõnad- sõna osad on samaväärsed korrelatsioonikimp- sama fonoloogiline vastandus kordub mitmes foneemipaaris, eriti sama loomuliku rühma sees kreoolid- emakeeleks muutunud segakeeled kvantor- hulga väljendaja kõneaktide teooria- selle kohaselt on keeleliste nähtuste tõlgendamisel kõige tähtsam võtta arvesse kõneleja eesmärke käändegrammatikateooria- selle järgi on iga lause tuumaks mingit protsessi või seisundit väljendav verbaalne (tegusõnaline) osa ja seda täiendab verbi sisust sõltuv hulk erinevaid
1) lühikesed, pikad ja ülipikad vokaalfoneemid e. kokku 27 vokaalfoneemi (Mihkel Veske); 2) lühikesed ja pikad vokaalfoneemid e. kokku 18. Pikad vfoneemid kuuluvad erineva rõhuga (kerge või raske) hääldatud silpi (Tiit-Rein Viitso); 3) Pikad monftongid on kahe samasuguse vfoneemi ühendid e. kokku 9 vfoneemi (Mati Hint, Arvo Eek, Ilse Lehiste). Lõppseisukoht: foneetiliselt pikad ja ülipikad monoftongid loetakse fonoloogiliselt kahe foneemi järjenditeks. Fonoloogiline põhjendus: pikad monoftongid on funktsioonilt paralleelsed diftongidega (saame-saime). Sarnaselt ka laadivahelduse tulemusel tekkivates monoftongides / diftongides kõrgete vokaalide madaldumine (süsi-söe, lugu-loo). Konsonandid häälikud, mis ei vasta vokaalide definitsiooni tingimustele; õhuvoolule tekib keele (suu) keskele takistus sulg või ahtus. Konsonantide hääldamise seisukohalt on olulised kolm tegurit: 1) moodustusviis 2) fonatsioon (heliline või helitu)
Inimesed on agendid, kes otsustavad ise, millal, millest ja miks rääkida tahavad. Inimkeele omadused: o Arbitraarsus ehk motiveerimatus (pole seost tähenduse ja märgi vahel) aga ikoonid, indeksid o Diskreetsus ehk eristatavus (reeglid, ) o Paralingvistilised (intonatsioon, häälikud, rõhk) ja ekstralingvistilised (zestid) vahendid o Duaalsus (kaks liigendust) o Tähendus/vorm o Fonoloogiline süsteem o Produktiivsus (uute sõnade/liitsõnade/lausete moodustamine) o Metakeel (Objektikeele kirjeldamiseks kasutatav keel, teoreetilised mõisted) o Elusa keele süsteemi pidev muutumine o Kõne primaarsus, kirja sekundaarsus o Keelesüsteemide variantid o Keele omandamine lapseeas 2 Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm
- Stimulatsioon võib olla erinevatest kanalitest. Nende vahel toimub töötlus kokkupuutekohtades. Omavahel on teatud piirini sõltumatud. - Lähtusid sellest et tavalisel inimesel on süsteemid sõltumatud – seda saab näidata: saab teha kahte asja korraga, sest üks ei sega teist. Sarnased süsteemid segaksid üksteist - Kui pead tegelema verbaalse informatsiooniga siis visuaalne ei sega seda eriti, aga teine verbaalne info segaks. 2 teemat - Fonoloogiline ladu – sisemine kõrv - Artikulatoorne kontrolliprotsess – sisekõne, mida teeme asjadega ja mida hakkame meelde jätma Robert Logie - Visuaalne vahemälu – aitab sõnu pildi järgi meelde jätta - Sisemine kuvand Fonoloogiline ring - Fonoloogilise/semantilise sarnasuse efekt - Sõnapikkuse efekt – meenutatakse niipalju sõnu kui 2s jooksul korrata jõuab, nii palju meelde jääb
Kui tähele vastavat häälikut ei leita, ei saa tõlget sooritada – mingi osa sõnast jääb tõlkimata / teadmata tõlkimine on aeglane, võivad eelmised helid enne edasist töötlust kaduda – kui laps jõuab viimase tähe tõlkimiseni, on eestpoolt osa infot kadunud. on vähenenud fonoloogilise hoidla maht, pole võimalik infot säilitada piisavas mahus – kuuldud info säilitamisega tegeleb fonoloogiline hoidla. Kui helid on leitud püsimälust, siis neid tuleb säilitada, kuni tõlge on lõpuni sooritatud. Seda just fonoloogilises hoida. Kui tõlge on aeglane, siis mingi info läheb kusagilt kaduma. Fonoloogiline hoidla on töömälus, ül säilitada helilist infot. on häiritud automaatne kordusprotsess, kaovad osad häälikud enne sõna lõplikku dekodeerimist –
Tartu Tervishoiu Kõrgkool füsioteraapia õppekava Triin Teder Maia-Liisa Voolaid Mari-Liis Luukas Töömälu Referaat Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus 1. TÖÖMÄLU MÕISTE 2. UURIMUSED 2. 1. "The cognitive and behavioral characteristics of children with low working memory" 2. 1. 1. Eesmärgid 2. 1. 2. Meetodid 2. 1. 3. Tulemused 2. 1. 4. Uurimuse kokkuvõte 2. 2. "Executive function in children with high and low attentional skills: Correspondences between behavioural and cognitive profiles" 2. 2. 1. Eesmärgid 2. 2. 2. Meetodid 2. 2. 3. Tulemused 2. 3. "Developing reading comprehension: combining visual and verbal cognitive processes" 2. 3. 1. Mentaalne mudel 2. 3. 2. Strateegiad Lõppsõna Kasutatud materjalid 2 Sissejuhatus Valisime referaadi teemaks töömälu, mida käsitleme kolme artikli põhjal. Esimene artikkel on v...
vokaalne mäng 7. 12. korrutav lalin 9. 18. mittekorrutav lalin 12. esimesed sõnad 18. kahesõnalaused umbes 2 aste I 400 sõna, LKP 1.75 2.6 aste II 900 sõna, LKP 2.25 3 3.6 aste III 1200 sõna, LKP 2.75 3.6 4 aste IV 1500 sõna, LKP 3.5 45 aste V 1900 sõna, LKP 4.0 4. Foneetiline ja fonoloogiline areng. Eesti häälikusüsteemi areng. Karlep (Psühholingvistika ja emakeeleõpetus) Kõigepealt omandatakse kons-vok kontrast, seejärel kergemini ja hiljem raskemini artikuleeritavad häälikud. Kõige raskem on eesti lastele r, rasked on ka s, l, k ja õ. k: mõnedel lastel väga varakult, teistel viimase konsonandina. Võimalikud probleemid: - h. puudumine, - h. asendamine e substitutsioon (üldlevinud ja individuaalsed substituudid) [Sandril t s-i asemel näit tuvila], - h
42. Millised on kolm rõhulisuse astet eesti keeles? Näited. · Pearõhk: kõik eestikeelsed sõnad (v.a hüüd-, võõr- ja liitega sõnad) · Kaasrõhk (paaritu arv silpidel): ma-ga-ma(t)-ta · Rõhuta 43. Milleks on vajalik lauserõhk? Lauses olulise ja uue info välja toomiseks. Eesti keeles on rõhk lause lõpusosas. 44. Missugune on kvantiteedi foneetiline ja fonoloogiline külg (kestus ja välde)? Kvantiteet ehk pikkus jaguneb kestuseks ehk füüsikaliseks kvantiteediks ja välteks ehk lingvistiliseks kvantiteediks. Välde väljendab seda, kuidas mingit keelt emakeelena rääkiv inimene kvantiteeti tajub; iseloomustab pearõhulist silpi. 45. Mis avaldab mõju häälikute kestusele? 1) hääliku laad: kõrged häälikud on kestuselt lühemad 2) naaberhäälikute mõju (nt vokaal on sulghääliku ees lühem kui nasaali ees)
*keele struktuuris on süntagmaatilised (assosatsiatiivsed = sidusad) ja pradigmaatilised suhtes. *keelestruktuur on tasandiline (süntaks, morfoloogia, fonoloogia) Ferdinand de Saussure - hariduselt indoeuroopa keelte asjatundja. Keel kui struktuur on olemas ainult tervikuna, luues iseennast eristuste kaudu. Keel on foneetilise eristuste hulk, mis on vastavuses mõisteliste eristustega. Keeles on absoluutset abitaarsust ja suhtelist abitaarsust, mis on süsteemi poolt motiveeritud. Praha fonoloogiline koolkond - Saussure'i seisukohad 15. Strukturalismi edasiareng USAs, Bloomfield Keelelise vormi tähendus on situatsioon, milles see öeldakse ja situatsioon, mille see põhjustab. Keelt peab keeleteadlane vaatlema täpselt ja impersonaalselt. Strukturalismi mõjul kadus ajaloolise arengu käsitluse kohustus. 16. Keelelise relatiivsuse teooria tekkimine 20. saj esimesel poolel, Boas, Sapir, Whorf Boas Ameerika antropoloogia alusepanija 20 saj arvas, et kõik keeled on võrdsed
Võru Instituut - asutati 1995. Ajaloolise Võrumaa keele ja kohanimede uurimine, murdesotsioloogia. Tallinna Tehnikaülikoolis foneetika ja kõnetehnoloogia labor. Arvo Eek, Einar Meister. 14. Keele struktuuri uurimine: foneetika, fonoloogia, morfoloogia, süntaks, sõnamoodustus; olulisemad uurijad ja tööd. 1879 esimene foneetikaülevaade: kvantiteedisüsteem, k, p, t ja g, b, d suhted; fonoloogiline lähenemine: tähendust eristavad opositsioonid. Raamatu nimi, autor? Paul Ariste. 1930nd. artikulatoorne foneetika. Saareste kutsus uurima soome-ugri keelte fonoloogilisi süsteeme; 1938 Ariste Gentis foneetikakongressil ettekanne kvantiteedikeelest. Häälikute ja diftongide pikkused eristavad tähendusi 1939 doktoriväitekiri ,,Hiiu murrete häälikud" Keeleajalugu, kirjeldav ja eksperimentaalne uurimus, fonoloogilised opositsioonid. III välte intonatsioonikurv.
Kuidas aitab tingimise L8, Ch 7 pp. ajumehhanisme seletada 296-297 Hebbi seadus? / How (Gleitman et al does Hebb's law (long- 2011) term potentiation) help explain the brain mechanism of conditioning? Millistel tingimustel viib L8, Ch 7 (Gl sündmuste koosesinemine keskkonnas assotsiatsiooni tekkimiseni ajus? / Under what conditions does the simultaneous occurrence of events lead to the formation of an association in the brain? 1. Millist Töömälu fonoloogiline komponent hoiab ja töötleb verbaalset informatsiooni informatsiooni. See koosneb hoidlast ja kordamismehhanismist ehk töötleb töömälu korratakse infot peas nagu sisemist häält. See aitab inimestel fonoloogiline kauem infot töömälus hoida. komponent? 2. Millist Visuaal-ruumiline komponent hoiab visuaalset ja ruumilist informatsiooni informatsiooni ning töötleb seda. See koosneb sisemisest hoidlast ja töötleb töömälu sisemisest kuvandist
nende omavahelistest suhetest. 1) Semantika tähenduste uurimine (tähendussüsteem) 2) Fonoloogia häälikute struktuuri uurimine (häälikusüsteem) 3) Leksikon ehk sõnavara kinnistunud sõnade allsüsteem 4) Morfoloogia sõnade sisestruktuuri allsüsteem 5) Süntaks lauseehituse allsüsteem Fonoloogia, morfoloogia, leksikon ja süntaks on vormilised allsüsteemid, mille üksustel on olemas materiaalne fonoloogiline vorm (keeleline vorm). Selle vastandpooluseks on tähendus ehk semantiline allsüsteem (tähendus on vastuvõtja tõlgendusprotsessi tulemus). Keelesüsteemi avatus Suhtlussüsteemid jagunevad avatuteks ja suletuteks selle järgi, kas märkide arv nendes on piiratud v mitte. Ainult loomulikud keeled on avatud süsteemid. (Sõnu on võimalik juurde luua, sõnad on mitmetähenduslikud.) Avatud süsteemi tähtis omadus on loovus. uusi märke võib moodustada vastavalt vajadusele
Inimkeele olemuslikud omadused 1. Keelemärgi arbitraarsus ehk motiveeritus kehtib ainult sümbolite puhul. 2. Keelemärid diskreetsus ehks eristatavus igal sõnal on oma terviklikkus, kindel tähendus. Ei kehti paralingvistiliste(hääletämberiga sujuv üleminek, kõnetempo, toon, ilming jms) ja ekstralingvistiliste(näoilmed, sestid jms) vahendite puhul. 3. Keelesüsteemi duaalsus keelesüsteemi kaks liigendust: esiteks tähendus/vorm, teiseks fonoloogiline süsteem. 4. Keelsüsteemi produktiivsus inimekeel lõpmata arenev, avatus uuendustele, Veel omadusi: - Elusa keele süsteemi pidev muutumine laensõnad, grammatika muutumine ajapikku. - Keelesüsteemi variantide olemasolu(allkeeled: nt kirjakeel, dialekt e murre, idiolekt ühe inimese keel, stiil) - Kõne primaarsus, kirja sekundaarsus - Keele omandamine lapseeas(emakeel) - Metakeele olemasolu keele abil võime rääkida ja kirjeldada keelt
Olles oma loomuliku keele omandanud, hakkab inimene selle abil maailma kirjeldama ja ennast maailmas tajuma. Inimkeelel on teiste keeltega võrreldes mitmeid eriomadusi: näiteks keelemärk on arbitraarne e motiveerimatu. Sümbol on näiteks ,,ä", seose puudumine vormi ja tähenduse vahel tähendab seda, et ,,ä" välimus ei ütle mulle kuidagimoodi, et ma peaksin ,,ä" niimoodi hääldama, nagu ma hääldan, diskreetne e eristatav (paralingv ja ekstraling vahendid) , duaalne (tähendus/vorm, fonoloogiline süsteem), produktiivne jne. 2. Keeleteadus: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteadus tekkis 19 saj alguses! Diakrooniline - KT Ajalooline areng. Arvestab ajalist arengut, eri etappide keelemuutused, vaadeldakse kuidas KT läbi aja muutub. Sünkrooniline - selgitab probleemi antud ajahetkest lähtudes,ei arvesta ajaloolist arengut. On ajahetkel muutumatu. KT Hetkeseisund.
Erandiks on semantika, mis on seotud kõikide teiste allsüsteemidega. Allsüsteemi struktuuri moodustavad vastavad üksused ja nende omavahelised suhted. Ühes allsüsteemis võib olla mitmesuguseid üksusi, samuti võivad ühed ja samad üksused kuuluda erinevatesse allsüsteemidesse. Nt on fonoloogia üksused foneemid /k/ või /a/, leksikoni üksused sõnad (kala). Fonoloogia, morfoloogia, leksikon ja süntaks on vormilised allsüsteemid, mille üksustel on olemas materiaalne fonoloogiline vorm (keele- või keeleline vorm). Keelelise vormi vastandpooluseks on tähendus ehk semantiline allsüsteem. Tähendusel endal kuuldav või nähtav substants puudub. Tähendust ei ole tegelikult olemas, see ei ole materiaalne objekt. Tähendus realiseerub mingi vormilise allsüsteemi (leksikon) kaudu, tähendusest ja häälikulisest vormist koosnevate sümbolitena. Mittemateriaalne tähendus <-> materiaalne vorm (on teineteisest lahutamatud). Tähendussüsteem on samuti struktuurne.
kahetähenduslikud tühimikud opositsiooni kategooriate vahel (Ashcroft &Griffiths&Tiffin 2007: 18). 8 ,,Juri Lotmani, Roman Jakobsoni jt uurijate andmeil kuuluvad binaarsed opositsioonid ka loomuliku keele ,,omastruktuuri" tunnuste hulka. Jakobson on jõudnud järeldusele, et kõikide loomulike keelte fonoloogiline ehitus on läbivalt binaarne. Lotmanil on binaarsed opositsioonid ühtaegu nii objektikeele kui ka metakeele struktuurielemendid (universaalidest 142-143) Phallus fallos. ,,Feministliku teooria terminisõnastik" (A Glossary of Feminist Theory) kohaselt on ,,fallos" sümbol või tähis ning peamine ja kõrgeim tähis mees-domineerivas kultuuris. Freudi järgi representeerib naiste peenise mitteomamine piltlikku ,,kastreerimist"
Martin Ehala Eesti ühiskonna etnolingvistilise vitaalsed probleemid, emakeeleõpetus. Keelekasutuse uurimine ja tekstianalüüs Krista Kerge sõnamoodustus, allkeele tekstilised omadused 14. Keele struktuuri uurimine: foneetika, fonoloogia, morfoloogia, süntaks, sõnamoodustus; olulisemad uurijad ja tööd. Foneetika ja fonoloogia 1879 esimene foneetikaülevaade: kvantiteedisüsteem, k, p, t ja g, b, d suhted; fonoloogiline lähenemine: tähendust eristavad opositsioonid. Raamatu nimi, autor? Paul Ariste. 1930nd. artikulatoorne foneetika. Saareste kutsus uurima soome-ugri keelte fonoloogilisi süsteeme; 1938 Ariste Gentis foneetikakongressil ettekanne kvantiteedikeelest. Häälikute ja diftongide pikkused eristavad tähendusi. 1939 doktoriväitekiri ,,Hiiu murrete häälikud" Keeleajalugu, kirjeldav ja eksperimentaalne uurimus, fonoloogilised opositsioonid. III välte intonatsioonikurv.
idiolekt, stiil); koha Inimkeele olemuslikud omadused • keelemärgi • keelemärgi keelesüsteemi arbitraarsus ehk diskreetsus ehk kaksikliigendus: motiveerimatus(kehtib eristatavus (ei kehti nt: esimene liigendus: sümbolite puhul, aga paralingvistiliste ja tähendus/vorm; teine mitte ikoonide ja ekstralingvistiliste liigendus: fonoloogiline indeksite puhul(nt vahendite puhul) süsteem) kala,kana)) • keelesüsteemi • keelesüsteemi duaalsus (st produktiivsus. 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid.
Lauseehituse allsüsteem süntaks Ühes allsüsteemis võib olla väga mitmesuguseid üksusi, samuti võivad ühed ja samad üksused kuuluda erinevatesse allsüsteemidesse. Nt fonoloogia üksused -> foneemid. Leksikoni üksused-> sõnad. Morfoloogia üksused -> sõnad ja morfeemid. Süntaksi üksused -> laused, fraasid ja sõnad (peasõnad koos laienditega). Vormilised allsüsteemid fonoloogia, morfoloogia, leksikon ja süntaks. Nende üksustel on olemad materiaalne fonoloogiline vorm. Keelelise vormi vastandpooluseks on tähendus ehk semantiline allsüsteem. Tähendus ei ole materiaalne objekt, tähendust kui sellist ei olegi tegelikult olemas. Realiseerub mingi vormilise allsüsteemi kaudu, tähendusest ja häälikulisest vormist koosnevate sümbolitena. Tähenduse põhiüksust on võimatu määratleda tema mittemateriaalsuse tõttu. Mittemateriaalsus ei tähenda aga, et tal puudub struktuur (on struktuurne).
aktiveeritud osa) Baddeley (1986jj) mudel ja selle edasiarendused. Töömälu 3 osa Tähelepanu koordineeriv keskus (central executive) Verbaalse info Visuaalruumilise info töötlemise blokk töötlemise blokk (phonological loop) Passiivne fonoloogiline töötlus (visuospatial sketchpad) Aktiivne kõne tekitamine Visuaalne semantika Kõne LILL MESILANE Mõõdetakse · Arvujadade meeldejätmine loetule vastupidises suunas 25489351 · Meeldejätmine loetud suunas: pigem lühimälu, kus hoitakse, mitte ei töödelda · Sõnade meeldejätmine · Kujundite meeldejätmine
võidakse valida suvaline märk (nt vastav tähestiku märk) Fonoloogiliste tunnusjoonte tabelid on fonemide disdikntiivse sisu täpsed kajastused. Funktsionaalse määratluse järgi on foneemid distinktiivtunnuste kimbud. Keele foneemid moodustavad foneemisüsteemi e foneemiventari. Keelt saab fonemiseerida (s.o keele foneeme määrata) erinevatel abstraktsioonitasemetel ja seega võib saada kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt erinevaid tulemusi. UPSID - fonoloogiline andmebaas; selles on 317 keele foneemisüsteemi andmed; keelte valik on tehtud väga hoolikalt, et maailma keelkondade igast rühmast oleks võetud parim esindaja. Implikatiivsed sõltuvused (UPSIDi andmete põhjal), peaaegu eranditeta reeglid. UPSIDi põhjal ei ole sajaprotsendilisi universaale, ei ole leitud ühtegi kindlat vokaali või konsonanti mis esineks kõigis uuritud keeltes. 16. Fonotaktika.
Ta oli polüglott, kirjutas oma tööd saksa keeles. ,,Fonoloogia alused". Üks tähtsamaid teoseid siiamaani. V. Skalicka- oli esimese strukturialistliku grammatilise keeleteooria autor. Roman Jakosbson- vaatles keelt kui praktilist suhtlemist.oli Venemaa juudi päritolu lingvist ja semiootik. Keeleteadlane. Koostas lingvistilise ringi Rootsis. Kirjutas artikli värsiteadusest. Milleks on silpi vaja? Foneemidest modustame sõnu, aga milleks silbid? Tõestas, et silbil on fonoloogiline sisu. Silp on foneemide jada, kus kehtivad piirangud. Silbil on fonoloogiline tähendus, süntaks. Lauseid on vaja, sest keele loogika nõuab seda. Trubetskoi väidab, et eelnev ei ole oluline ja keeles ei ole häälikuid, vaid kindel arv foneeme. Tänu neile tunneme häälikud ära, nende funktsiooniks on tähenduse eristamine. Selle protseduuri nimeks on diagnostiline kontekst: signifikatiivne (tähenduslik)
käände-ja pöördelõpp). Leksikaalne tähendus, grammatiline tähendus. Formatiiv. Morfoloogia e vormiõpetuse aine ja uurimisobjekt - On grammatika osa, mis tegeleb sõnavormidega – nende moodustamisega ja nendest arusaamisega. Kahesuunalised protsessid: sünteesi- ja analüüsiprotsessid. Vormimoodustus ehk morfoloogiline süntees - Vormimoodustuse tulemuseks on korrektne sõnavorm ehk leksikaalset ja grammatilist tähendust kandev fonoloogiline järjend. Morfoloogiline analüüs - vastupidises suunas toimuv protsess: mingi fonoloogilise järjendi leksikaalse ja grammatilise tähenduse tuvastamine ehk kindlaks tegemine. Seega tegeleb morfoloogiline analüüs sõnavormidest arusaamisega. Morfoloogiline analüüs on keerukam kui süntees, sest analüüsil mängib kaasa ka kontekst, nt homonüümsete sõnavormide tuled ja tuled tuvastamisel. Morfeem - keelesüsteemi väikseim tähenduslik osa
Kellelgi hoolimata east või taustteadmistest on kasutada teatud autonoomne häälikute hulk lugematu arv kordi... ...viisil, millest saab aru vähemalt üks isik (näiteks lapse keelendid, mida kasutab ainult laps ja millest saab aru oma perekond). Sõna olemusest Sõna olemust annab kõige paremini edasi Mattehewsi esitatud arusaam, millele toetub ka EKG sõnaliigikäsitelu. Sõnal on kolm kuju: prosoodiline sõna (varem termin fonoloogiline sõna) grammatiline sõna (ehk üldiselt sõnaliigikäsitelu) lekseem Prosoodilist sõna ehk kõlalist sõna ei seota selles teoorias tähendusega: tee on üks prosoodiline sõna, mis vastab kolme lekseemi teatavaile esinemiskujudele (tee ja way ehk tsai ja doroga vaste ainsuse nimetav, do/make ehk delatj/sdelatj vaste käskiv kõneviis). Põhimõisteid III Lekseem Lekseem on abstraktsioon, mis vastab inimese argiarusaamale
oskused. Firth´i kolmefaasiline lugemisstrateegia teooria (käsitleb seda kuidas lapsed kasutavad erinevad lugemisstrateegiad): 1. Faas: kasutavad logograafilist strateegiat (pöörduvad tähelepanu üksikutele tühedele). Lapsed õpivad sõna ära tundma nende välise kuj põhjal! 2. Faas: kasutavad alfabeetilist strateegiat, „täht-häälikud“. Reeglipäraste sõnade lugemise oskus. 3). Faas: ortograafiline faas. Sõnad lahutatatakse ... KOOLI MÕJU II: LUGEMINE, KIRJUTAMINE JA FONOLOOGILINE TEADLIKKUS Thorstad leidis, et itaalia lapsed üpivad lugema palju kiiremini kui võrreldavate vimetega briti lapsed. Itaalia keele puhul alfabeetiline strateegia on mõttekam kui inglise keele kontekstis Lapsi saab õpetada sõnu kirjutama samal ajal, kuui nad nemad lugema õpivad!! Lapsed üpivad harilikult lugema mõni aeg pärast seda, kui nad on õppinud rääkima. Kurdid lapsed: 1% kurtidest loeb kooli lõpetamisel nende eale
Osa kognitiivse lingvistika järgijaid on huvitatud kognitiivsete mehhanismide selgemaks muutmisest. Teised on huvitatud lingvistilisete ühikute kirjeldamisest ja vormimisest. Selliseid teooriaid kutustakse konstrueerimise grammatikaks. (Evens 2007: 20) Kognitiivse grammatika juhtmõtted on: · Sümboli tees Evens jt leiavd, et sümboolne tees on eriline selle poolest, et ta põhiühikuks on sümboolne üksus, millel on kaks poolt: semantiline (tähenduse) ja fonoloogiline (heli). See, et keel on sümboolne, pärineb Saussure'i keeleteooriast. Kognitiivses lähenemises ei uuri grammatika tähendusest eraldi nagu teeb seda formaallingvistika. See tähendab, et uurimise alla võetaks kogu lingvistiline ühik, koos kõikide oma omadustega. Piir kognitiivse semantika ja kogniivse grammatika vahel pole selge. Grammatika uurib keele ühikuid ehk siis keelt ennast. Kognitiivne semantika uurib, kuidas lingvistiline süsteem on seotud kontseptuaalse süsteemiga
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse/Keeleteaduse alused 1. Kordamisküsimused sügisel 2015. 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. • Märk = vorm + tähendus • Märkide liigid – sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) – ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) – indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel) • Kommunikatiivne situatsioon: KOOD (märgisüsteem) SIGNAAL _____________________ SAATJA _____KANAL__________VASTUVÕTJA (kõneleja) (kuulaja) MÜRA Inimkeele olemuslikud omadused: • keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus – aga:...
Tema tuntuim teooria on hegemooniateooria, mis on ideoloogiale vastandatav. Enamus marksismist mõjutatud filosoofe uurib kultuuri ja võimu suhteid. 6. Kuidas on fonoloogia lähtekohad mõjutanud kultuuriteoreetilisi distsipliine? Saussure´i järgi on keel defineeritav kui märgisüsteem. Selleks, et eneseväljendus oleks võimalik, peavad märgid ühinema suuremateks tervikuteks, lauseteks ja tekstideks. Keeleteaduslikud teooriad on sellest, kuidas tekstid moodustuvad. Trubetskoi fonoloogiline teooria tutvustas foneemi mõistet. Foneemi puhul on oluline see, et ta on tähendust kandev ühik, millele võivad vastata mõnevõrra erinevad märgid. On olemas teatavad ühisomadused, mis lubavad neil märkidel kombineeruda. Sellest omakorda tuleneb strukturalistlik tekstiteooria, mis väidab, et keelelises väljenduses eksisteerivad erinevad struktuuritasandid ning süvatasandi mõtetekombinatsioon leiab pinnatasandil väljenduse mitmel erineval viisil.
MORFOLOOGIA Morfoloogia ehk vormiõpetus uurib sõnade ehitust nende morfoloogilistest osistest morfeemidest lähtudes. Morfeem on väikseim tähendusega üksus. Morfoloogia jagatakse kahte ossa: 1) sõna muutmine ja 2) sõnamoodustamine. Morfeemide järjestuse uurimist nimetatakse morfotaktikaks. Morfoloogilise protsessi all mõeldakse operatsioone, mida rakendades saab kirjeldada vormide moodustamist. Morfoloogiline loomulikkus avaldub selles, et keerulisemat sisu kodeeritakse keerulisemalt ja lihtsamat vastavalt lihtsamalt. Sõnavormide moodustamist käsitlevat vormiõpetuse osa nimetatakse vormi- moodustuseks ehk morfoloogiliseks sünteesiks ja sõnavormidest arusaamist käsitlevat osa morfoloogiliseks analüüsiks. * Sõna Keelesüsteemi tähtsamad struktuuriüksused on lause ja sõna. Morfoloogias selgitatakse sõnade siseehitust, lause on aga sõnadest moodustatud tervik. Sõnad võivad iseseisvalt ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
