reaalainetes on hinde ,,5" vääriline, kuid looduses ,,4" vääriline. Hinde üks kasutegur ongi see, et hinded toovad välja inimeste tugevused ning näitab millist ala endale tulevikus valida. Ilmselgelt reaalainete suhtes kaheline ju tuumafüüsikuks õppima ei lähe. Hindamine stimuleerib enamusi õpilasi kavakindlalt õppima. Hea hinne peale pikka õppimist on väga hea preemia ja tekitab inimeses rahulolu ning motiveerib veelgi inimest õppima järgnevate heade hinnete saamiseks. Kuid halb hinne võib inimestes väga erinevaid emotsioone tekitada. Neid, kes tavaliselt õpivad hästi, kuid nüüd saavad negatiivse hinde, paneb see veelgi rohkem õppima, et võimalikult hea tulemus välja pigistada. Kuid need, kes saavad koguaeg negatiivseid hindeid, paneb see üldse õppetööst loobuma ning mitte pingutama. Neile kujuneb arusaam, et nad ei saaks ka siis hakkama kui nad pingutaks ning nad ei proovigi enda tulemusi kuidagimoodi parandada. Selles
101 101 87 72 531 2 3 4 5 Grand Total 75,13 75,13 64,72 53,56 395 25,87 25,87 22,28 18,44 136 101 101 87 72 531 eksamihinnete jaotus tudengite soo lõikes statistiliselt oluliselt erinev (p=0,01) AA Sugu Õppekeskus Õppevorm 5 N Tallinn päevane H0: AA hinnete jaotus ei erine õppevormi lõikes 5 N Tallinn päevane H1: AA hinnete jaotus on erinev õppevormi lõike 5 M Tallinn õhtune 5 N Tallinn kaug 5 N Tallinn kaug Count of AA AA 5 N Tallinn kaug Õppevorm 0 1 5 N Tallinn kaug kaug 1 4 5 N Tallinn kaug päevane 1 5
Sissejuhatus Minu uurimustöö eesmärgiks on uurida, kas Oskar Lutsu palamuse Gümnaasiumi 9- klassi matemaatika ja eesti keele esimese veerandi hinnded on omavahel sõltuvuses. Ma valisin selle teema sellepärast, et teada saada, kas tõesti matemaatika oskus sõltub eesti keele oskusest. Hinne on järjestustunnus Uurimistöö üldkogumiks on Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi 9. klass. Uurimustööd tegema hakates oli minu esimene töökäik koguda andmeid 9. klassi hinnete kohta. Andmeid kogusin matemaatika õpetaja Lea Isotamme abil. Kokku küsitletuid inimesi oli 58. 3 3. Sagedustabel maatemaatika ja eestikeele hinnetega Korrelatsiooni kordaja R= 0,899455 see tähendab et hinnete vaheline korrelatsioon on väga tugev. 4 3.1 Matemaatika hinnete tabel sagedus tunnus (X) (F) X-xx (X-xx )² f(x-xx )²
maatika 5 4 2 4 4 5 3 4 2 4 4 5 4 5 5 4 5 5 4 5 2 3 4 5 3 4 4 4 4 4 4 4 3 5 2 5 3 5 2 3 2 2 4 5 2 3 4 5 4 4 Leidke eraldi hinnete järgmised arvkarakteristikud: Mate- Füüsika maatika Maksimum 5 5 Miinimum 2 2 Variatsiooniamplituud 3 3 Mood 4 5 Alumine kvartiil 2 4
1 Materjalide struktuur ja omadused Tahkkesendatud kuupvõre Kompaktne heksagonaalvõre 2 Metallide margivastavus 1. EN 1)Euronorm S185 0 (). Kasutusvaldkond: Tavaehitusterased Harilikult kasutatakse ehitusteraseid mitmesuguse ristlõikega profiilmetallina ( nurkteras, talad, latid, armatuur jt). Mehaanilised põhiomadused, T=20 C Material Voolavuspiir Tugevuspiir Katkevenivus y (REH), MPa u (Rm ), MPa , EN10025-2: S185 290-5101 175-185 18 : C 0 240 370 32 Keemiliste elementide sisaldus, %: 0 () ( >0.23, S>0.06, P>0.07 ) S185(EN10025-2) (P>0.005, S>0.005, V>0.002) Hinnete võrdlus, leht tonnides: 0 () = 32500 2 466 S185(EN10025-...
Kooli nimi Õpilase nimi Klass Statistika XII B klassi bioloogia ja geograafia hinnete ning keskmiste hinnete põhjal Uurimustöö matemaatikast Juhendas: Õpetaja nimi Tallinn 2010 Sissejuhatus Antud uurimustöö on koostatud ...(kooli nimi)... XII B klassi küsitluse põhjal. Küsitluse käigus määratleti ära õpilaste bioloogia ning geograafia hinne. Antud töös on vaadeldud statistilisi uurimismeetodeid kasutades kolme tunnust bioloogia hinnet, geograafia hinnet ning nende ainete keskmist hinnet
Me õpime edaspidiseks eluks, mitte kooli jaoks Õpilaste poolt tehtud tööd on vaja hinnata. Kõik õpilased on tuttavad hinnete ja protsentide vahekorraga. 90%-100% on hinne 5, 70%-89% on hinne 4 jne. Paljude lase kodudes nõutakse ja tahetakse, et ikka nende laps õppiks väga hästi ning oleks väga tubli. Osades peredes isegi antakse raha või pakutakse preemiat selle eest, et lapsel kõik viied tunnistusel oleksid. Need lapsed, kes istuvad kodus, pöörates tähelepanu enamasti ainult koolitööde õppimisele, on küll targad, kuid kas nad suudavad ka elus läbi lüüa? Või äkki laps, kes pole küll kõige parem
Mida lähemal on punktid joonele, seda tugevam on seos. 8.2. Korrelatsiooni kordaja Korrelatsioon on seda tugevam, mida lähemal korrelatsioonikordaja absoluutväärtus on ühele. n m f i =l j =l ij xi y j - n xy r= n x y r= 0,629469 7 9. Iseloomustan kahe tunnuse vahelist seost Füüsika hinnete keskväärtus on 4,4 ja matemaatika hinnete keskväärtus on 3,8. Selle põhjal ei saa me veel järeldusi teha, et nende tunnuste vahel on seos. Füüsika ja matemaatika hinnete standardhälve põhjal võib juba hakata oletama, et nende tunnuste vahel võib olla seos. Füüsika hinnete standardhälve on 0,7 ja matemaatika hinnetel 0,8. Mõlemal tunnuse variatsioonikordaja on umbes 0,2, mille tõttu võime arvata, et mõlema tunnuse keskväärtuse ja standardhälve vahel on seos.
Kui suur on nüüd Juku brutopalk ja kui mitme protsendi võrra on viimane palk suurem aasta alguses saadud palgast? 5. (8 p). Täisnurkse trapetsi alused on 10 cm ja 6 cm ning lühem haar 5 cm. Leidke trapetsi pindala ruutdetsimeetrites (kümnendiku täpsusega). Kui palju tuleb kumbagi haara pikendada, et need lõikuksid? 6. (8 p) Ottomari hinded on 2, 4, 3, 1, 2, 4, 3, 5, 3, 4, 5, 3, 2, 3, 5, 3, 1, 3, 5, 3, 3 ja 1. Leidke keskmine hinne ja hinnete mood. Kui mitu protsenti hinnetest ei ületa moodi? Tehke hinnete jaotusele vastav tulpdiagramm. 2 7. (11 p). Joonestage ühte teljestikku funktsioonide y = x2 3x 4 ja y = - x + 3 3 graafikud. Leidke ruutfunktsiooni nullkohad ja graafiku haripunkti koordi- naadid
töövahendeid kasutades vastused alltoodud küsimustele. 1. Kas tudengite proportsionaalne jaotus soo järgi erinevates linnades on erinev või mitte? 2. Kas on erinevusi tudengite soolises jaotuses erialade lõikes? 3. Missugune on tudengite sooline jaotus õppevormide lõikes? 4. Kas ilmneb erinevusi Matemaatika ja statistika eksamihinnete jaotustes õppevormi, eriala, õppekeskuse või tudengi soo lõikes? 5. Kas hinnete jaotus õppeaines Andmeanalüüs sotsiaalteadustes erineb õppevormi, õppekeskuse või soo lõikes? 6. Analüüsige õppeaine Matemaatika ja statistika keskmist hinnet soo, eriala ja õppevormi lõikes. 7. Analüüsige õppeaine Andmeanalüüs sotsiaalteadustes keskmist hinnet soo ja õppevormi lõikes. 8. Missugune on seos MS ja AA eksamihinnete vahel? Tõlgenda saadud tulemust. Kas leitud seosekordaja on statistiliselt oluline (olulisuse nivool 0,05)?
Standardhälve 22.61 17.78 Korrelatsioonikordaja Vastus: Korrelatsioon on positiivne ning tugev Füüsika tulemused on paremad kui matemaatika tulemused e tulemused. Leia korrelatsioonikordaja ( xi x)( yi y ) xy 3.4242 -0.0348 0.0647 1. Leidke keskväärtused ja paigutage hinnete alla [=AVERAGE 0.5375 2. Leidke standard hälve ja paigutage keskväärtuste alla [=ST 0.1269 3. Arvutage hinnetest parempoolsed lahtrid 1.5454 4. Kontrolliks leidke tabeli alla funktsioon [=CORREL] 0.8362 5. Leidke korrelatsiooniväli 0.1394 2.2297 0
hindega või vastupidi. Valisin sellise teema, sest tahtsin teada saada kas ajaloo hinne sõltub ühiskonna hindest või vastupidi, või kas kahe aine vahel on üldse seost. Eelkõige tundus teema huvitav, sest kahte ainet õpetab üks õpetaja. Hüpotees: Kas ajaloo ja ühiskonnaõpetuse hinded on omavahel seoses? Uurimustöö üldkogum on 9. Klass, millest valimi moodustab 20 õpilast. 10 poissi ja 10 tüdrukut. Hinded sain teada suulise küsitlemise teel. Mõlema aine hinnete puhul on tegemist järjestustunnustega. Kõik arvutused on tehtud Microsoft Excelis vastavate valemitega. 1. Uurimustöös esinevate mõistete ja tähistuste selgitused 1. Statistika teadus, mis käsitleb arvuandmete kogumist, töötlemist ja analüüsimist. 2. Matemaatiline statistika matemaatika haru, mis uurib statistiliste andmete põhjal järelduste tegemise meetodeid. Statistikas on oluline uurimise objekt ja üldkogum. 3
Kas hindamine on koolis vajalik? Ühiskonnal on palju mõõdupuid, mille järgi seatakse standardid. Koolis on nendeks hinded. Kui õpid hästi, saad häid hindeid, peetakse sust lugu, saad kiita ja oled korralik. Halbade hinnete puhul on ka reputatsioon (just vanemate inimeste hulgas) sellevõrra madalam. Kuivõrd vajalik on koolis aga hinnete panek ja sellega kaasnev õpilaste grupeering? Hinded on kindlasti vajalikud õpetajapoolse tagasiside andmiseks, nii õpilastele endile kui ka nende vanematele. Vanemad ju tahavad teada, mida nende lapsed koolis , kus nad suurema osa oma päevast veedavad, teevad. Lapsed ise on kodus üsna kidakeelsed ning e- koolis nähtavad hinded on vanematele heaks ülevaateks. Õpilased ise aga näevad samamoodi oma edasijõudmist: mis õppeaines ollakse tublid, mis õppeaines nii hästi ei lähe
Kas koolis on tähtis vaid hinne? Kas head hinded koolis tagavad hea karjääri ja õnneliku elu? Kaldun arvama, et paraku mitte. Usun, et ükski tööandja ei tunne iial huvi, mis hinde ma ajaloo kontrolltöö eest 11.klassi sain. Arvan, et üheskis CVs pole küsimusi mu keskkooli või ülikooli hinnete kohta, pigem arvan, et rohkem tahetakse teada, mis on minu varasem töökogemus ning minu hobid – need on tööandja jaoks hoopis olulisemad, kui on hinded. Kui on tulemas kontrolltöö või mõni muu hindeline töö, siis ikka mõnikord tuubin nii palju asju pähe, kui võimalik ja nii sooritan tööd enamjaolt edukalt. Ainult hinnetele õppimine kurnab kindlasti väga palju õpilast, nt kui õpid kogu öö ning tuled järgmine päev kooli, teed selle töö ära ja
analoogiline millega? Analoogiline saavutustega analoogne millega? Analoogne süsteem aru saama millest? Tekstist aru saama arusaamatused mille pärast? Arusaamatused hinnete pärast arvestama mida?millega? Arvestage vastustega baseeruma millel? Liana teadmised baseeruvad õpitul hirm/ hirmu tundma mille ees? Mul on hirm läbikukkumise ees huvi tundma mille vastu? Ma tunnen huvi töö vastu huvituma millest? Indrek huvitus uuest treeningust imestama mille üle? Ta imestas laulu üle kaasnema millega
Kui suur on nüüd Juku brutopalk ja kui mitme protsendi võrra on viimane palk suurem aasta alguses saadud palgast? 5. (8 p). Täisnurkse trapetsi alused on 10 cm ja 6 cm ning lühem haar 5 cm. Leidke trapetsi pindala ruutdetsimeetrites (kümnendiku täpsusega). Kui palju tuleb kumbagi haara pikendada, et need lõikuksid? 6. (8 p) Ottomari hinded on 2, 4, 3, 1, 2, 4, 3, 5, 3, 4, 5, 3, 2, 3, 5, 3, 1, 3, 5, 3, 3 ja 1. Leidke keskmine hinne ja hinnete mood. Kui mitu protsenti hinnetest ei ületa moodi? Tehke hinnete jaotusele vastav tulpdiagramm. 7. (11 p). Joonestage ühte teljestikku funktsioonide y = x2 3x 4 ja 233yx=-+ graafikud. Leidke ruutfunktsiooni nullkohad ja graafiku haripunkti koordi- naadid. Missugustes punktides lõikab lineaarfunktsiooni graafik koordinaattelgi? 8. (11 p) Silindrikujulise anuma läbimõõt on 56 cm ja kõrgus 120 cm. Kas sellesse
aprillil, seekord 3,5% võrra. Kui suur on nüüd Aadu brutopalk ja kui mitme protsendi võrra on viimane palk suurem aasta alguses saadud palgast? 5. (8 p). Võrdhaarse trapetsi alused on 10 cm ja 4 cm ning kõrgus 4 cm. Leidke trapetsi pindala ruutdetsimeetrites (kümnendiku täpsusega). Kui palju tuleb kumbagi haara pikendada, et need lõikuksid? 6. (8 p) Ottomari hinded on 2, 4, 3, 1, 2, 4, 3, 5, 3, 4, 5, 3, 2, 3, 5, 3, 1, 3, 5, 3, 3 ja 1. Leidke keskmine hinne ja hinnete mood. Kui mitu protsenti hinnetest on suuremad moodist? Tehke hinnete jaotusele vastav sektordiagramm. 2 7. (11 p). Joonestage ühte teljestikku funktsioonide y = x 2x 3 ja 223yx=-+ graafikud. Leidke ruutfunktsiooni nullkohad ja graafiku haripunkt. Missugustes punktides lõikab lineaarfunktsiooni graafik koordinaattelgi? 8. (11 p) Silindrikujulise anuma läbimõõt on 56 cm ja kõrgus 20 cm. Kas sellesse
Kas peaksime õpilastele õppimise eest maksma? Oleme harjunud koolis teenitud heade hinnete eest saama kodus midagi muud kui paar kiidusõna ja patsutuse õlale, kuid milliseks muutuks Eesti koolisüsteem siis kui õpilased hakkaksid töö eest palka saama. Mõnedes paremal majanduslikul järjel olevates Skandinaavia riikides on vastav õpilaste palgasüsteem juba kasutusel. Taanis on kõikidel õpilastel, kellel on vanust 18 ja rohkem, võimalus kooliskäimise eest raha teenida. Noored, kes elavad kodus, saavad kuus keskmiselt 400
Kas peaksime õpilastele õppimise eest maksma? Oleme harjunud koolis teenitud heade hinnete eest saama kodus midagi muud kui paar kiidusõna ja patsutuse õlale, kuid milliseks muutuks Eesti koolisüsteem siis kui õpilased hakkaksid töö eest palka saama. Mõnedes paremal majanduslikul järjel olevates Skandinaavia riikides on vastav õpilaste palgasüsteem juba kasutusel. Taanis on kõikidel õpilastel, kellel on vanust 18 ja rohkem, võimalus kooliskäimise eest raha teenida. Noored, kes elavad kodus, saavad kuus keskmiselt 400
eksole? Kõigel tulenevad piirid. Piirid,mis haridussüsteemis on meile ette antud, kuid samuti sisemisearengu piiritlejateks oleme me ise. Seega eluküpsuse tagab meile kool ühekülgselt, hoopis olulisemaks osaks eluküpselisusel on iga indiviidi isiklik tahe ja kogemused. Seega oleme me jõudnud punkti, kus võib väita, et kooli osaroll õpilase eluküpselisel on ühekülgne ning enamalt iga õpilase enda teha. Mille põhjal siis vahet teha küpsel ja ebaküpsel õpilasel? Hinnete põhjal? Arvan, et kui gümnasist ei ole õpingute kõrvalt mitte millegi muuga tegelenud, on ta üsna eluvõõras. Kool on vaid etapp ja kui see etapp on läbitud, tulevad uued. Sturktuur püsib vaid koolis. Kooli lõpetades peaks õpilane hakkama saama ka teistes struktuurides. Toon ühe elulise näite: õpilane, kes kohusetundlikult oli harjunud järgima vaid koolireegleid ja õppeprogramme, langes peale kooli lõpetamist sisemisse segadusse
variatsioonireas 25%. Tähis Kv · Hälve variatsioonireas oleva tunnuse väärtuse ja keskväärtuse vahe. Kogu variatsioonirea hälvete summa on 0. · Dispersioon hälvete ruutude aritmeetiline keskmine. Tähis ² · Standardhälve ruutjuur dispersioonist. Tähis · Variatsioonikordaja standardhälbe ja keskväärtuse suhe. Esitatakse tavaliselt protsentides. Tähis V. 1. Hinnete tabel küsitluse põhjal Üldkogumiks on XII B klassi õpilased, samuti kuuluvad ka valimisse. Jrk Bioloogia Geograafia nr Nimi hinne hinne 1 Karin 3 4 2 Liis 4 4 3 Jaanika 4 4 4 Maria N 4 3 5 Ott 4 4 6 Risto 5 5 7 Kadi 5 4
= 8,57 2,93 Variatsioonkordaja on standardhälbe ja keskväärtuse suhe. V= 2,93 : 40,91 0,07 Variatsioonrea ulatus on maksimaalse ja minimaalse elemendi vahe. 46-37= 9 Alumine kvartiil on tunnuse väärtus, millest väiksemaid või võrdseid liikmeid on variatsioonreas 25%. (Kv ) = 38 Ülemine kvartiil on tunnuse väärtus, millest suuremaid või võrdseid liikmeid on variatsioonreas 25%. (Kv ) = 44 Kvartiilide vahe 44-38= 6 Tabel matemaatika hinnete kohta Tunnuse Absoluutne x*f d= | x - x | |x- x |*f | x- x |² | x- x |² *f väärtus x sagedus f 3 13 39 0,5 6,5 0,25 3,25 4 7 28 0,5 3,5 0,25 1,75 5 2 10 1,5 3 2,25 4,5
3. Piiramatud suhtlemisvõimalused, võimalik olla pidevalt kursis oma sõprade käekäiguga o säilib kontakt ka nendega, kes viibivad kaugel o materiaalne kokkuhoid selleks, et sõpradega kokku saada, tuleb leida selleks sobiv koht. Kõige sagedamini osutuvad selleks kohvik, kino või mõni üritus, mis kõik eeldavad rahalisi vahendeid 4. Kõrgem enesehinnang tänu positiivsele tagasisidele piltidele kommentaaride ja hinnete näol 5. Virtuaalne märkmik lihtsam meeles pidada tuttavate sünnipäevi ja ees ootavaid üritusi Suhtlusportaalide negatiivsed küljed: 1. Soovimatu reklaami peale surumine 2. Madal enesehinnang halvustavate kommentaaride ja hinnete tõttu piltidele 3. Suhtlus võõraste isikutega o pealetükkivad välismaalased o oht sattuda ahistajate küüsi 4. Rikutakse inimeste autoriõigusi, kui pannakse ilma luba küsimata nende pilte
Uurimustöö matemaatikas Nimi Klass Juhendaja Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................... 3 Uurimustöös esinevad mõisted, tähised ja seletused....................................................... 3 1. Hinnete tabel küsitluse põhjal.......................................................................................... 5 2. Statistiline rida................................................................................................................. 5 3. Variatsioonirida................................................................................................................ 5 4. Sagedus-jaotustabel.....................................................................................
21. Juuresolev sektordiagramm kujutab perekonna ühe kuu sissetuleku jaotust, kusjuures on teada, et toidule kulub 2800 krooni ehk 35% kogu sissetulekust. Arvuta 1) mitu krooni on perekonna kuu sissetulek; 2) mitu krooni kulub eluaseme eest tasumiseks; 3) mitu krooni sissetulekust säästetakse; 4) mitu krooni ja mitu protsenti sissetulekust läheb muudeks kuludeks. 22. Joonisel 2 on esitatud tulpdiagramm, mis kujutab ühe kooli 9. klassi õpilaste matemaatika eksamitöö hinnete jaotust protsentides. Jooniselt puudub hindeid "5" kujutav tulp, kuid on teada, et selle hinde said 18 õpilast. Arvuta: 1) Mitu protsenti õpilastest said hinde"5" ning joonesta puuduv tulp joonisele 2; 2) mitu õpilast oli eksamil; 3) mitu õpilast said hinde "4"; 4) mitu protsenti õpilastest sooritas eksami vähemalt hindele "3"; 23. Lihtsusta avaldis ( 2 x - y ) 2 - 5 x( x - 2 y ) + ( x + y )( x - y ) ja arvuta selle väärtus, kui x = 1/3 ja y = -2,5. 24
Äratõuke hetkel on uisutaja seljaga sõidu suunas. Toe loop: Lihtsaim sakitõukega hüpe. Äratõuke hetkel on uisutaja seljaga sõidu suunas. Hindamine Alates 2004. aastast hindavad rahvusvaheliste võistluste kohtunikud iluuisutajate kava tehnilist sooritust ja veel viit komponenti. Tehniline hinne on kogusumma kõigi elementide esitamise eest saadud hinnetest. Kohtunikud hindavad iga elemendi soorituse puhtust, lisades või maha arvates kuni 3 puntki. Elemendi lõplik hinne on kõikide hinnete keskmine, kusjuures võetakse maha kõrgeim ja madalaim hinne. Kava ülejäänud 5 komponenti on võistleja uisutamisoskus, elemente siduvad sammud, esituse kvaliteet, koreograafia ja interpretatsioon. Iga komponent saab hinde 10 palli süsteemis. Iga komponendi koguhinne kujutab endast kõikide kohtunike hinnete keskmist, suurim ja väikseim hinne ei lähe arvesse. Saasud arv korrutatakse koefitsendiga, mis on määratud iga konkreetse võistluse juhendis
introverdile,kes on endassetõmbunud, vaikne ja solvub kiiresti. NT:kui klassi tuleb uus inimene, siis saab ekstravert temaga ruttu sõbraks. Neurotism-närvilisus,kiire iseloom , mitte rahulik,tujutu,kartlik,agressiivne. NT:kui klassi tuleb uus õpilane, siis tema ei saa temaga sõbraks ja võib ruttu tema peale närvi minna. Normaaljaotuse kõver määrab inimese iseloomujoonte/saavutuste järfi rühmadesse. NT:määramine hinnete järgi,spordi tulemuste järgi,koolis aktiivsuse järgi IQ-Vaimse võimekuse testitega mõõdetud intelligentsustaseme numbriline väljendus. Perekonna statiline meetod-eri astme sugulaste sarnasuse uurimise meetod. Hippokrates-Vana-Kreeka filosoof, käis välja kehamahlade teooria ja pani aluses hippokraatese vandele,vanna,mille peab välja andma iga arst W.M.Wundt-saksa päritolu filosoof,kes leiutas katseseadmeid.
Praktiline töö: statistika Matemaatika Antud uurimistöös uurisin 11.klassi õpilaste matemaatika hinnet. Küsitlesin 30 Saku Gümnaasiumi õpilast. 1. Variatsioonirida 3;3;3;3;4;4;4;4;4;4;4;4;4;4;4;4;4;4;4;4;5;5;5;5;5;5;5;5;5;5 n=30 Variatsioonirea järgi koostasin sagedustabeli, mille järgi leidsin millist hinnet esineb klassis kõige rohkem ehk mood ja mis on mediaan. 2. Sagedustabel Hinne x 5 4 3 Sagedus f 10 16 4 3. Mo= 4 4. Me= 4 Sagedustabeli järgi koostasin sagedusdiagrammi ja sektordiagrammi, kuhu kandsin hinded ja kui palju neid esines. 5. 6. 7. 6. Sagedusjaotus tabel Hinne x 5 4 3 ...
Töökohal aitab hetkeks pingest vabaneda näiteks poosivahetus, hetkeks pilgu mujale lülitamine(aknast välja) või korraks sügavalt sisse ja välja hingamine. Stressi vastu aitab ka mõõdukas meeldiva spordialaga tegelemine. Üleüldse peaks rohkem tegelema huvialadega ning tuleks rohkem lubada endale midagi meeldivat. Ka puhtas looduses viibimine rahustab. Metsas, aias või pargis jalutamine näiteks. Ka minul on olnud mitmeid stressi kogemusi, enamasti kooliga seoses, hinnete ja õppimise pärast. Kui mul on hinnete pärast stress olnud, ei ole ma tavaliselt pikka aega midagi ette võtnud, et olukord paraneks, vaid aina hullemaks ajanud, seni kuni lõpuks on nii lootusetu olukord, et olen kõik suure hirmu ning vaevaga korda teinud. Minu arvates võiks psühholoogiga rääkimine stressi puhul kindlasti mõningaid abivajajaid aidata, kuid võib-olla mitte kõiki. Mina ise pole kunagi koolipsühholoogi või mõne muu proffessionaali juures käinud
Statistika uurimistöö Teema: nimetähed Üldkogum :12 klass Valim: oma klass Variatsioonirida: 3,4,4,4,4,4,4,5,5,5,5,5,5,5,5,5,5,6,6,6,6,6,7,7,7,8 N = 26 Tunnus : diskreetne Jaotustabel X (Arv) 3 4 5 6 7 8 F( Sagedus) 1 6 10 5 3 1 W (Suhteline3,80% 23,10% 38,50% 19,20% 11,50% 3,80% sagedus%) T ä h te d e a r v n im e s 12 10 8 S a g e d u s 6 F( S agedus ) 4 2 0 3 4 5 6 7 8 T ä h te d e a r v Mediaan - variatsioonrea keskmine liige Me = 5 Mood - variatsioonrea kõige suu...
· Teha õigeaegselt kodutöid/kontrolltöid · Läbida edukalt eksamisessioonid Tegevusplaanid prioriteetsetele eesmärkidele Eesmärk Tegevusplaan Plaani teostatavuse kontroll 1 Saada iga semester kõik selgeks. Täita tuleb järgnevad Kontrollida saab eesmärgid sellest tabelist, siis hinnete, arvestuste ja täitub ka esimene eksamihinnete näol. 2 Käia loengutes/ Jälgida oma tunniplaani, Kontrollida saab nt. harjutustes/praktikumides. puududa võimalikult vähe, ka võrreldes end teiste vähemolulistest tundidest kursusekaaslastega. 3 Teha õigeaegselt kodutöid/ Jälgida tuleb kõikide ainete Edu näeb igas aines kontrolltöid
Miks jätavad paljud noored põhikooli pooleli ? Haridus on minu jaoks väga oluline. Alg- ja põhiharidus on elementaarsed. Minu jaoks ka keskharidus ning plaanin omandada kindlasti ka kõrghariduse. Püüan leida põhjusi, miks õpilased jätavad enda õpingud juba üsna alguses pooleli. Kindlasti on üks põhikooli poolelijätmise põhjus on laiskus. Kui olen liiga laisk, et õppida, siis hakkavad mu hinded langema ja õppimise tahe alaneb veelgi enam. Hinnete alanedes jään kaasõpilastest maha ning järele õppimine on juba üsna keerukas, kuid kindlasti mitte võimatu. Olles laisk, ei viitsi ma ka koduseid töid teha ja sellega mu sansid põhihariduse omandamiseks vähenevad. Lõpuks löön koolile käega ja leian endale mõne meelepärase tegevuse. Teine põhjus laiskuse kõrval on meelemürgid. Kui ma tarbiksin kõiksuguseid narkootikume, satkusin ma sõltuvusse. Olles sõltlane ei taha ma enam koolis käia ja loobun sellest
akõik mida sa tahaksid oleks natuke vaheldust. Mida enam aeg edasi läheb, seda enam hakatakse väärtustama hinnet, mitte teadmisi, mis on suur probleem. Töö pärast on suurem mure hinde pärast kui peaks olema. Neid probleeme saab lahendada vaid ühise töö abil ja seda näeb harva. Õpilased peaksid olema üksteise vastu abivalid ja lahked, õpetajad peaksid olema mõistvad ja kannatlikud ning vanemad ei peaks kiitma ja karistama hinnete põhjal. Minu arust on koolis käimine raske, kuid seda annab parandada. Kooli ei peaks suhtuma nii negatiivselt. Koolis käimine ei peaks olema noortele vangla, vaid hoopis töö, mille palk on teadmised.
14 korda. Kui mitu tabavat pealeviset peab ta tegema teisel poolajal, et saavutada 80%-line viske- tabavus (eeldame, et teisel poolajal tabasid kõik visked)? 9. Auto liikus 20% võrra planeeritust suurema kiirusega. Kui mitme protsendi võrra väheneb sõiduks kuluv aeg? Kas see sõltub läbitud tee pikkusest? 10. 9.a. klassis õpib 30 õpilast. Esimesel õppeveerandil sai 3 õpilast hinde "5", 9 õpilast hinde "4", 13 õpilast hinde "3" ja ülejäänud õpilased hinde "2". Leia hinnete protsentuaalne jaotus ja koosta vastav sektordiagramm
Kuid köige hullemini möjub see loomulikult närvikavale , eriti veel lastel . Mitte puhtalt juhuse tõttu , võivad olla ka kriitilised õpetaja ja õpilase omavahelised suhted . Asi võib isegi kõige väiksemates probleemides või vigades olla , kui õpetaja lihtsalt äkki enam ei salli ja teeb köik , et saaks kuskilt kasvöi pool punktikest maha saada , et halvem hinne panna . Põhjuseid vöib ju selleks olla mitmeid . Kasvõi see kui sa jääd silma oma puudumiste vöi halbade hinnete suhtes , kuid see pole ju mingi vabandus kuna tervis pole enda teha , see on lihtsalt igaühel erinev ja mõnel vöibki lihtsalt väga nõrk organism olla ning sama ka hinnete kohta , köikidel polegi vöiamlik köikides ainetes ainult viisi saada , igal inimesel on omad tugevad ja omad nõrgemad küljed , seepärast ei saagi köik inimesed näiteks matemaatika kontrolltööd viite saada . Aga kahjuks on mönele õpetajale lihtsalt võimatu seda
Populaarsemad laulud valitakse sarja televaatajate pakutud lugude seast ning kõlavad Eesti tipplauljate esituses üheksas säravas telesaates. Saatesarja finaalis valitakse kõigi aegade lemmiklaul telefonihääletusel. Igas saates esitatud lauludest valivad televaatajad telefonihääletuse teel ühe, mis pääseb edasi finaalsaatesse. Lisaks jõuab igast saatest finaali veel üks laul tuntud asjatundjatest koosneva esindusliku akadeemia antud hinnete põhjal. Kaheksa saate jooksul selgub sel viisil kokku kuusteist laulu, mis konkureerivad finaalsaates eestlaste armastatuima laulu tiitlile. Võitjalaulu selgitab finaalis välja televaatajate telefonihääletus. Ühe 8-st koosneva saate salvestusel käisin ka mina ja see toimus Vanemuise kontsertmajas 06.04.2009. Seekordsel salvestusel esitasid erinevad Eesti artistid välismaiste autorite laule. Laulud esitajateks olid Ivo Linna, Anne Veski, Jana Kask, Noorkuu, Pearu Paulus ja Els Himma
Ma mäletan hästi, kui põhikoolis umbes seitsmendas klassis rääkis meile vene keele õpetaja, et on ka juhuseid, kui 2-line või 3-line õpilane saab tulevikus parema töökoha kui 4-line ja 5-line õpilane, sest halbadele hinnetele õppivad lapsed veedavad rohkem aega sõpradega ja väljas, kogevad sellega rohkem elutarkust, ning sageli on neil ka hea suuvärk, mis on tulevikus suureks plussiks. Headele hinnetele õppivad lapsed on päris tihti kodus või trennis, ning muretsevad oma hinnete pärast. Lõppude-lõpuks on neil lihtsalt paremad hinded, kuid elus ei oska ikka kuidagi hakkama saada. Peaaegu iga inimene siin maailmas otsustab ja muudab oma saatuse ise. Justnimelt peaaegu, kuna osadel inimestel ei ole seda võimalik lihtsalt muuta, näiteks mõne puude või muu haiguse tõttu. Kindlasti ei tasuks mainimata jätta ka neid, kellele langevad sülle suured loteriivõidud või pärandused, mis muudavad tuleviku kindlasti palju õnnelikumaks
(kuni 1,00 punkti) ning boonust (kuni 1,20 punkti); kokku võib saada kuni 5,00 punkti. B-rühma kohtunikud hindavad harjutuse sooritamist, tehnika ja puhtus kokku annavad kuni 5,00 punkti. A-kohtunikekogu määrab harjutuse maksimaalse väärtuse ja kinnitab A-hinde (lähtehinne). B-kohtunikekogu määrab harjutuse täitmise, tehnika ja kompositsiooni vead ning kinnitab B-hinde. B-kohtunike madalaim ja kõrgeim hinne jäetakse arvestamata, allesjäänud hinnete keskmine on B- hinne. Lõplik hinne saadakse, kui A-hindest lahutatakse B-hinne. Juhul, kui kõik erinõudmised on täidetud, hinnatakse vabaharjutust, toenghooglemist ning rõngastel, rööbaspuudel ja kangil sooritatud harjutusi alates 8,80 punktist. D-, E-, Super-E- ja S-elementide ning nende ühendite veatu esitamise eest on võimalik koguda 1,20 boonuspunkti ning saada lõpphindeks 10,0. 3 2.4 Raskusastmed:
mina. Alati ei pea tegema elus ainult õigeid valikuid, et elus hästi läbi lüüa. Koolis käies tekib tohutult valikuid, neid on isegi ehk rohkem kui terves eelnevas elus. Eriti oluline on valik õppimise ja mitteõppimise vahel. Kui juba väiksena hoolega õppimisele keskenduda ning häid tulemusi saavutada, muutub see harjumuseks ja loob alla tugeva põhja, millele hiljem veelgi rohkem tarkust koguda. Kui aga noorena tehakse halb valik ning loobutakse heade hinnete nimel pingutamast, võib see ära rikkuda kogu tulevase elu. Isegi kui hiljem oma vigadest aru saadakse, võib olla hilja, ei saa ju ehitada tugevat maja halvale vundamendile. Mina, kui tulevane abiturient olen peagi kahe valiku vahel: kas pärast gümnaasiumi minna õppima välismaale või jääda truuks oma kodumaale? Suurimaks probleemiks ja takistuseks on minu, kui ka paljude teiste eesti noorte jaoks keelebarjäär, hirm iseseisva elu ees, rahalised probleemid ning võõras kultuur
Test 1 küsimused ja vastused: 1. Selgita valimi mõistet. Kuidas tagada valimi juhuslikkus ning milleks seda vaja on? Valim on üks osa meid huvitavast sarnaste objektide hulgast - üldkogumist. Selleks, et valim annaks üldkogumi kohta objektiivset ja usaldatavat informatsiooni, tuleb valimi liikmed valida juhuslikult. Juhuslikkuse printsiibi rakendamiseks on mitmeid võimalusi, näiteks loosimine, arvude genereerimine arvutil, valimine iga teatud fikseeritud sammu tagant (näiteks iga 10.) jne. 2. Mille poolest erinevad diskreetsed ja pidevad tunnused? Too mõlema kohta näiteid! Pidev tunnus võib omandada kõiki reaalarvulisi väärtusi mingist piirkonnast, omab lõpmata palju võimalikke väärtsui (pikkus, kaal, aeg, temperatuur, jne.). Diskreetne tunnus võib omandada vaid üksikuid üksteisest eraldatud väärtusi, tavaliselt suhteliselt v...
· Teha õigeaegselt kodutöid/kontrolltöid · Läbida edukalt eksamisessioonid Tegevusplaanid prioriteetsetele eesmärkidele Eesmärk Tegevusplaan Plaani teostatavuse kontroll 1 Saada iga semester kõik selgeks. Täita tuleb järgnevad Kontrollida saab eesmärgid sellest tabelist, siis hinnete, arvestuste ja täitub ka esimene eksamihinnete näol. 2 Käia loengutes/ Jälgida oma tunniplaani, Kontrollida saab nt. harjutustes/praktikumides. puududa võimalikult vähe, ka võrreldes end teiste vähemolulistest tundidest kursusekaaslastega. 3 Teha õigeaegselt kodutöid/ Jälgida tuleb kõikide ainete Edu näeb igas aines
testitakse õpilaste teadmisi erinevates ainetes ja valitakse välja tulevased gümnasistid. Katsete tulemused on äärmiselt olulised ning need otsustavad, millisesse kooli õpilane saab ja mida edasi õppima hakkab. Kui õpilane võetakse vastu mitmesse kooli, saab ta ise teha valiku, kuhu ta soovib gümnaasiumisse minna. Mina tahan ja pean üheksandas klassis palju pingutama ja hoolas olema, sest tahan meie kooli gümnaasiumisse pääseda. Teatavasti pääseb gümnaasiumisse heade hinnete ja tublide katsete tulemustega, ning selle kallal pean palju vaeva nägema. Samuti pean rõhku panema heale käitumisele, sest ka see on väga oluline. Üheksandas klassis pean tegema hästi lõpueksamid ning saama hea tunnistuse, siis on gümnaasiumisse minek peaaegu kindel. Olen oma tulevikuplaanid läbi mõelnud ja tean, mida tahan ja mida selle saavutamiseks vaja on. Käesolev õppeaasta on minu jaoks väga tähtis ja ma teen kõik, et täita oma eesmärgid. Loodan
P5 0,0675 5 0,3375 P6 0,0698 5 0,349 P7 0,0473 4 0,1892 P8 0,0492 5 0,246 P9 0,0515 5 0,2575 P10 0,0396 5 0,198 P11 0,0609 4 0,2436 P12 0,063 5 0,315 P13 0,0512 0 0 P14 0,062 5 0,31 P15 0,063 5 0,315 P16 0,0601 4 0,2404 P17 0,0558 4 0,2232 Summa 1 70 Kaalutud hinnete summa => 4,1283 Riskiindeks (= 5 - Summa) => 0,8717
elame usus ,et praegune olukord paraneb ja parem tulevik ootab ees.Milline seis meil praegusel hetkel on ja mis meid ootab ees? Paljud uuringud küll näitavad ,et Eesti on maailmas arvestataval kohal,küll siis võistlustel ja hariduse poolest,kuid tegelikult on tõsine probleem,mis võib hakata tulevikus tõsiselt Eestit mõjutama.Iga aastaga on õpilaste haridustase langenud,kui mõned aastad tagasi olid hinnete piirid palju kõrgemad , siis nüüd tunduvalt langenud ,mis on tõsine ohumärk, kuna õpilaste suhe õppimisse on langenud. Teine probleem,mis on ka osaliselt seotud eelnevaga, on alkoholism ja narkootikumid.Domineeriv on alkoholism,mis on viimastel aastatel nooremapoolsete inimeste seas tunduvalt suurenenud,eriti alaealiste osas.Alkoholi liigtarvitamisega kaasneb rida sotsiaalseid probleeme, kuna alkoholi
mõni praktikant, küll oli niisama noor õpetaja keda lihtsalt ei austatut ja ei kuulatut. Nüüd on gümnaasiumis selle võrra hulganisti keerulisem. Üsna tihti on selle kahe aasta jooksul tekkinud tunne- Ega ometi keemia jälle?Ütlen ausalt, et see sõna keemia on tõesti viimase 2 aasta jooksul hirmu nahka toonud, sest koguaeg mõlgub mõttes, et nüüd võib jälle töö tulla. Töö-töö otsa, ilma et oleks osasse süvenenud või üldse jõudnud millestki aru saada. Sealt tekib ka hirm hinnete tulemuste ees. Kahte saada ei taha meist ju mitte keegi. Muidugi paneb see meetod ka rohkem pingutama, aga liigne pinge pole kellegi hea. Samas on kindlasti selles tunnis ka midagi positiivset. Kui on teada, et mingit tööd ei tule (kui tunnis ilusti käitutakse) siis tunni vastu hirmu pole, kuna heas tujus õpetaja Helgi Muoni teeb tunni alati naljakaks, ja näideterikkaks. Ühesõnaga, ei õpi me siis üksnes keemiat, vaid kõike, mida maailmas vaja.
Mario Tromp, 10A Me kõik õpilased käime koolis ühel eesmärgil - saada targaks ning omada head haridust. Selge on aga see, et selleks tuleb kõvasti pingutada ning mõista, et haridus omandatakse endale, mitte kellegile teisele - vanematele, õpetajale. Kuidas aga tõsta õpilase õpimotivatsiooni? Tihti on algklasside õpilastel sellised programmid, kus heade hinnete eest saadakse erinevaid meeneid või taskuraha. See on heaks motivatsiooniks, kuid kas see on õige? Kindlasti mitte, juba väikesed koolilapsed peaksid mõistma, et õpitakse ju vaid iseendale ning oma tulevikku silmas pidades. Kahjuks on väga palju just selliseid inimesi, kes sellest aru ei saa/ei ole saanud ning neid võib näha tänavapildis kurbades värvides. Kui aastaid tagasi võis tõesti ka ilma väga hea hariduseta
Mitte kellegi elu ei kulge läbi liblikate ja lillede. Kõigil on tõuse ja mõõne. Hea, kui inimestel on juba noores eas siht silme ees, milleni püüelda. Hetkel käin gümnaasiumis alles esimest aastat. Kõik on nii uus ja raske ja harjumatu. Enam ei jookse õpetajad õpilastel järgi, et parandaksid oma hinded ära. Gümnaasiumis on paljud asjad vastupidi. Vanus on juba seal maal, et peaks ise ka muretsema oma korda tegemata ainete ja hinnete pärast. Loodan, et olen 2aasta pärast rõõmsameelne ja uhke abiturient, kellel sihid silme ees. Ootan mõnes-mõttes tulevikku nii väga, kuid ei taha eriti gümnaasiumi lõppu. Klass on nii tore! Raske mõelda, et tulevikus läheb meie lahe seltskond laiali ja igaüks hakkab sammuma oma radapidi. Loodan, et ka neil kõigil läheb elus hästi, kuid vahest on olnud ka nii, et osad põruvad elus rängalt. Ma ei teagi, mida pärast gümnaasiumi lõppu teha. Valikuid ja mõtteid nii
iseloom, et kui head on liiga palju, siis seda ei märgata ja muututakse aina kurvemaks ja saamahimulisemaks. Sellest järeldades oletan, et peab ka vahepeal olema õnnetu ja mõnikord peab ka mõni asi ebaõnnestuma, et ei harjuks ära ainult õnnestumistega ja rahuloluga. Toon näite paljudest noortest ja ka endast ,et kui on kõik koolis välja teenitud hinded aina positiivsed, siis need ajapikku ei rõõmusta enam õpilast, aga kui vahel on mõni negatiivne hinne, positiivsete hinnete seas. Emotsioonid, mis inimeste hingedes on, määravad paljugi nende käitumist ja muudab või suunab otsuseid. Halvas tujus inimene võib korda saata palju ebameeldivaid asju või minna väga halvale teele võis siis võtta ennast kokku ja oma elus kõik korda seada ja saab jällegi tunda rõõmu ja eneserahulolu ja see rõõmustab inimest veel kõige rohkem. Positiivsed on aga need inimesed, kes ei lase ebaõnnestumistel neid kurvastada vaid oskavad nendest kõrvale vaadata
Aarnet ei rahulda väikekodanlik idüll ning ta satub tädiga korduvalt konfliktidesse. Ta süüdistab Aarnet koolist matkapäeviku varastamises, elektrikontrolli kohale kutsumises ning tülide tulemusena jääb Aarne ilma elektri ja söögita, mis tema õppimisväljavaateid veelgi kahandab. Teine oluline liin on tärkav ja hääbuv armastus jõukamast väikekodanlikust perekonnast tüdruku Maiaga, kes on sisemise sügavuseta. Suhe tüdrukuga viib Aarne mõtted õppimiselt kõrvale, mis viib hinnete halvenemiseni ning kokkupõrkeni õpetaja Korneliga. Konfliktid tädiga ja suutmatus jätkata sumbunud õhkkonnas päädivad Aarne lahkumisega kollasest majast ning kolimisega sõbra juurde. Aarne arutusi elust, armastusest, ühiskonnast ja inimese kohustusest antakse edasi vestluste kaudu sõpradega. Tegelastes on ebakindlust, otsimist, romaani üldine toon on närviline. Lause on lühike, palju dialooge. 1992
juhtumid. Eelnev lõigu mõttearendust jätkab Aidi Valliku sõnavõtt Metsaülikooli aastatel 2005-2007 maailma eri paigus toimunud mõttetalgute põhjal koostatud kogumikus ,,Eesti jätkusuutlikkus ja lõimumine" (2008). 5 Kirjanik käsitleb laiemalt probleeme riigis/ühiskonnas ning nende mõju nooremale põlvkonnale. Ta toob välja näiteks vastuolud riigieksamitulemuste ja õppurite tegeliku teadmistepagasi vahel, andes nii mõista, et hinnete ületähtsustamine on pannud õpilased treenima ja kasutama eelkõige oma lühimälu, unustades hiljem suurema osa omandatust. Suurem osa õpilastest väärtustavat liiga palju hindeid (mis sisuliselt on vaid numbrid) ja liiga vähe nende hinnete taga olevaid teadmisi. Vallik juhib tähelepanu sellele, et täiskasvanute (ehk vanema põlvkonna) võidujooks materiaalsele edule avaldab mõju ka lastele ja nii omistatakse valed väärtused eluks juba rohujuure tasandil
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
