õppimise teooria puhul. Kognitiivne teooria võimaldab leida lahendusi probleemidele selles osas, miks laps teatud vanuses mõnda asja erinevalt teeb, kuid see ei kanna laiemapõhjalist toetust arenguks erivajadustega laste puhul, kelle arengu ja vanuse vaheline seos ei klapi. Samas selgitab teooria arengu toimumist suurepäraselt, sest toob välja arenguetapid väga detailselt, iga eelnev staadium on oluline eeldus järgmisesse jõudmisel. Õppimise ning teadmiste kujunemise arenguteooriad on oma sisu ja ülesehituse poolest erinevad, kuid mõlemad tõestavad inimese arengu toimumist oivaliselt.
ARENGUTEOORIAD S . F R E U D , J . P I A G E T, E . E R I K S O N , L . KO H L B E R G , L . V Õ G O T S K I , J . B O W L BY ARENGUPSÜHHOLOOGIA • Inimese areng ning käitumise muutumine vananedes • Algus 19.sajand • Põhimõisted Areng – muutused Füüsiline ja motoorne areng – kasvamine, liigutused Kognitiivne e tunnetuslik areng – taju, mälu, mõtlemine, kõne Sotsiaalne areng – emotsioonid, suhtlemine Kõlbeline areng – väärtused, õige vs vale Vaimne areng – teadmised, oskused SIGMUND FREUDI PSÜHHOSEKSUAALSE ARENGU TEOORIA • Alateadlikud soovid ja mälestused • „jäämäe veepealne osa" • Lapseea kogemuse mõju • Tasakaalu püüe – sisemised tungid vs ühiskonna normid ARENGUSTAADIUMID FREUDI JÄRGI 1) Prelatentne periood (sünd - 6a) oraalne periood (sünd-1a) anaalne periood (1-3a) falloslik periood (3-6a) – Oidipuse/Elektra kompleks 2) Latentne periood (7-10a) – teadmiste omandamine 3) Genitaalne ...
Arengupsühholoogia Arenguteooriad Kristiina Uriko, MSc 2014 Arenguteooriad · Respekteerivad üldist teadmist. Igaühel on isiklik ja üldine teadmine. · On põhimõtteliselt kontrollitavad. Enamik psühhoanalüütilisi teooriaid on halvasti kontrollitavad. · Aitavad organiseerida fakte ja interpreteerida neid. Fakt iseenesest ei oma tähendust. · On vähem keerukamad kui seda on inimene ise. S.t.teooria jätab alati mingid asjad seletamata, sest inimest ei saa ära seletada kuna teist nii keerulist süsteemi kui ta ise · On üldistavad. S
BIHEIVIORISM(1909) KK keskne, sarrustused KOGNITIIVNE WATSON(lõpuni objektiivne) inimkäitumise põhjuseks TINGIMINE ja PIAGET(intelligentsuse lätted-reaalsuse konstrueerimine - mäng,unenäog, jäljendamine IQ-progresseerumine- ruumi,aja, ÕPPIMISPROTSESSID/klassikaline tingimine S= R põhjuste seosed- fantaasiad ja sümbolismi teke) KK tähtsam pärilikkusest. Ükski võime-oskus pole 1970 lapsed läbivad erinevad arengu staadiumid, mis on kaasasündinud. Need on õpitud, omandatud. ühesugused. Astmed erinevad teadmiste ja mõistmise poolest. * Kaasasündinud emotsioonid: VIHA,HIRM,ARMASTUS --- vasta...
Arenguteooriad: aitavad organiseerida fakte ja interpreteerida neid; põhimõtteliselt kontrollitavad; üldistatavad PREFORMATSIOONI teooria (17-18saj) A. Leeuwenhoek spermatosoide sees juba kvalitatiivselt valmis inimene, emakas hakkab kasvama kvantitatiivne areng. MATERIALISTLIK-SENSUALISTLIK NAVISTLIK looduslähedus J.LOCKE tabula rasa teadvus on PUHAS LEHT J. ROUSSEAU- sündides on laps HEA(kristlik väärtus) - KK+kogemused= teadmiste allikad Lastel oma viis näha ja tunda. Keha ja vaim -sünnipärane uudishimu (Preyer) harmonilised. *füüsilise karistuse vastu Tunnetusteooria: teadvuses ei ole midagi, mida varem pole o loodus = ühiskond. Looduse ees kõik olnud meeltes. Taju: märgid, ideed,seosed võrdsed. Ühiskond rikub inimest see ühtlustab ASSOTSATSIOONID: t...
Arenguteooriad Lektüür Gordon Willard Allporti individuaalse dispositsiooni õpetus Allport on psühholoogias tuntud kõige visama ja põhjalikuma isikuomaduste uurijana. Koos Odbertiga leidsid nad Websteri sõnastiku 1925. Aasta väljandest 18 000 inimest kirjeldavat sõna, millest ligemale neljandik iseloomustab nende hinnangul isiksust.Osa leitud sõnu kirjeldasid iseloomujooni, teised psüühilisi seisundeid, kolmandad kujutasid endast inimese hinnangulisi määratlusi, ülejäänud aga inimese füüsilisi omadusi. Allporti isiksuse teooria võiks lihtsustatult kokku võtta ühe lausega: inimene on see, millised on tema iseloomujooned. Individuaalne dispositsioon Üldised iseloomu jooned on mingisse kindlasse kultuuri kuuluvaile isikuile üldomased. Neis joontes peegelduvad rahvusele, etnilisele grupile või kultuurile ühised omadused. Palju selgemat keelt kõnelevad inimese kordumatust loomusest tema individuaalsed omadused. Allporti meelest r...
SISUKORD 1 Gordon Willard Allport'i individuaalse dispositsiooni õpetus Iseloomujooned Allporti isiksuse teooria võiks lihtsustatult kokku võtta ühe lausega: inimene on see, millised on tema iseloomujooned. 1. Iseloomujooned on reaalsed moodustised, mitte üksnes keelelised tähistused; need on mis tahes inimese eksistentsi tähtsaks osaks ja eelduseks. 2. Iseloomujooned kujundavad meie käitumise üldise, suhteliselt püsiva põhilaadi. Samal ajal kui harjumusi ja käitumisreaktsioone vallandavad spetsiifilised situatsioonid, jäävad inimloomuse põhijooned paljuski samaks, olenemata olukorrast. Teisest küljest kujundab harjumuste korduvus ka püsivaid iseloomujooni. 3. Iseloomujooned toimivad käitumist kujundavate teguritena. Isikuomadused ei unele ootuses, et mingi välisstiimul äratab need. 4. Iseloomujooni võib uurida empiiriliselt. Allport mainib sellega seoses pikaajalisi vaatlusi, biograafiate uurimist, aga ka intervjuusid j...
,,Laste arengu mõistmine" Peter K. Smith, Helen Cowie, Mark Blades Esimene osa: Teooriad ja meetodid 1.Arengu uurimine · Nicolas Humprey väitis et teadvus on bioloogiline adaptsioon, mis võimaldab meil kasutada introspektsiooni psühholoogiat. · Süstemaatiliselt teadmisi kogudes ja kontrollitud eksperimente läbi viies saame arendada välja parema arusaama ja teadlikuse meist endist , mis teisiti ei oleks võimalik. Arengu vaatlemine · Charles Darwin kirjutas ühena esimestest lastearengupsühholoogiast. See põhines tema oma poja arengu jälgimisel. · 1920/30 sai hoo sisse laste are3ngu uurimine. Asutati hoolekande instituute. · Durkin arvas et eksperimente tuleks läbi viia laboris, kus laps on keskkonnast eraldatud. · Shaffer tähel...
Arengupsühholoogia Arengubioloogia tuumaks embrüoloogia kolm põhiprobleemi, mida iseloomustab uuritavate protsesside pöördumatus: •. diferentseerumine, •. morfogenees, •. kasvamine. Arengu sünteesiteooria (developmental synthesis). Lisandub uurimissuunana veel üks pöördumatu protsess — fülogenees. Ontogenees – areng viljastumisest surmani. Areng jaotatakse kaheks arenguliseks protsessiks: küpsemine ja õppimine. Arengupsühholoogia põhiküsimused: 1. Keskkond vs pärilikkus 2. Arengu järjepidevus vs perioodilisus 3. Inimese sünnipärane olemus 4. Aktiivsus vs passiivsus 5. Arenguliste muutuste universaalsus vs individuaalsus Arengupsühholoogia ülesandeks on: kirjeldamine, seletamine ja prognoosimine/ennustamine. Uurimismeetodid: Vaatlus (varjatud, avatud; sisevaatlus ehk introspektsioon ja välisvaaltlus). Läbilõikeuuring ja longituuduuring. Üksikjuhtumi analüüs. Kliiniline intervjuu (kombinatsioon „naturalistlikust“ vaa...
Areng - Süstemaatilised muutused alates munaraku viljastamisest kuni inimese surmani. - Kasvamine - Küpsemine Bioloogiline, kognitiivne, sotsiaalne Arengupsühholoogia kui uurimisvaldkond • Arengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud muutuseid käitumises, psüühikas ja inimsuhetes • Imikuiga 0-2 eluaasta • Varane lapseiga 2-6 eluaasta • Keskmine lapseiga 7-12 eluaasta • Murdeiga alates 12-13 elauaastast • Varane täisiga 20-30 eluaastat • Keskmine täisiga 40-50 eluaastat • Hiline täisiga alates 60 eluaastast Arengupsühholoogia lätted I • John Locke (1632-1704) – laps sündides tabula rasa • Jean Jacques Rousseau (1712-1778) – lapsed kasvavad “looduse plaani” kohaselt Arengupsühholoogia lätted II • Teaduslik lähenemine tekkis 19. saj koos Charles Darwini evolutsiooniteooriaga: • Süstemaatiline arengu uurimine • Areng – lapse pidev kohanemine keskkonnaga • Iseseisva distsipliin...
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika- ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond JÄTKUSUUTLIK KONTSEPTSIOON: VAATED JA ARENG Referaat Koostas: Meila Kamp Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Tänapäeva maailmas on palju probleeme, mida maailma erinevas paigus püütakse lahendada erinevat moodi. Ühel pool on suureks probleemiks kliimasoojenemine, teises paigas aga inimese ja riigi ning ka inimeste omavahelised suhtled. Jätkusuutlikkuseks nimetataksegi just seda, mis hõlmab kõiki neid probleeme ning püüab leida nendele lahendusi. Minu referaadi eesmärgiks ongi lühidalt selgitada, mida tähendab jätkusuutlik kontseptsioon. Mida see endast kujutab ning miks on seda vaja. Analüüsida jätkusuutlikkuse vaateid nii ülemaailmselt kui ka meie väikeses Eesti mõõtmetes. Millised on meie riigi eeldused olla jätkusuutlik väi...
14. Erinevate usulise arengu teooriate põhisisu. - oser&gmünder: usulise otsustamise toeeria (kuidas muutub inimese arusaam Jumala rollist elusündmustes kuidas in lahendab eluprobleeme Jumalaga seoses) - james loder: transformatsiooniteooria (kuidas toimub inimese vaimsuse areng, mis seondab omavahel nö maist ja igavikulist tasandit, muutused inimese jumalasuhetes kutsuvad esile muutusi inimese tunnetes, mõtetes, käitumises) - narratiivsed arenguteooriad: lähtuvad inimeste endi arengulugudest 15. Usulised toimetulekumeetodid. - 1) tähenduse ja mõtestamisega meetodid (stressori usuline ümberdefineerimine nagu Jumala karistus, deemon, jumalik väeilming jne) - 2) juhtimise ja kontrollimise meetodid (koostöö Jumalaga, jumaliku sekkumise ootamine, Jumala usaldamine, intensiivne palvetamine jne) - 3) lohutuse ja Jumala ligiolu leidmine (vaimuliku abi otsimine, keskendumine
Psühholoogia ja inimeseõpetuse suunal sissejuhatavate ainete kohutsuslik aine Kujundada integreeritud teadmine psühholoogia eri suundadest ja rakendamise võimalustest. Toetada arusaamise kujunemist, inimesest kui biopsühhosotsiaalsest reaalsuste mõtestavast tervikust. Lühikirjeldus: Tänapäeva psühholoogia põhisuunad ja ideed. Psühholoogia võimalused inimelus oluliste nähtuste mõistmisel. Psühholoogia valdkonnad, meetodid. Psüühika bioloogilised alused. Arenguteooriad. Tunnetusprotsessid. Õppimine. Individuaalsed erinevused. Isiksus. Intelligentsus. Sotsiaalpsühholoogilised teemad (atributsioonid, veendumused, hoiakud, grupp, atraktiivsus, altruism, agressiivne käitumine, konformsus).Patopsühholoogia. Teraapiameetodid ja -eetika. Stress ja toimetulek. Õpimeetodid: Loengud, diskussioonid, rühmatööd. Hindamisviis- ja meetodid: Arvestutööks on kirjalik valikvastustega test Kohustuslik kirjandus: Bachmann, T., Maruste, R
juures ning tegevuse eesmärk on kindlasti grupikeskne. Koosmänguks on võimelised lapsed alates 4. eluaastast. Lapse arengut silmas pidades on oluline toetada ja juhendada väikelapse mängu, samuti aga luua tingimused, et nad saaksid mängida omaette ja koos kaaslastega. [7] Mänguteooriad Mitmesugused arenguteooriad käsitlevad mängu mõnevõrra erinevalt, aja jooksul on rõhuasetsus muutunud. Mängu käsitlused võib tinglikult jagada kahte kategooriasse. Klassikalised käsitlused keskenduvad mängu põhjustele ja tagajärgedele (Seefeld & Barbour, 1998) läbi bioloogilise vaatevinkli, pidades füüsilist arengut tähtsamaks resultaadiks ( Sluss, 2005). Kaasaegsed teooriad kujunesid pärast 1920ndaid ning käsitlevad mängu kui lapse sotsiaalse, emotsionaalse ning kognitiivse arengu osa.
oma võimet luua tõeliselt soovitud tulemusi, kollektiivselt arendades ja võttes kasutusele uusi mõttemalle ning õppides koos õppima. Nii, nagu kõik siin maailmas, pole kõik must ja valge - õppivat organisatsiooni on autorid käsitlenud väga erinevalt: · Normatiivne lähenemine. Selle suuna esindajad väidavad, et organisatsiooniline õppimine saab toimuda ainult siis, kui selleks on loodud õppmiseks vajalikud tingimused; · Arenguteooriad. Organisatsioon hakkab organisatsioonina õppima oma loomuliku arengu hilisemates arengustaadiumides. Uuest organisatsioonist ei saa kohe õppivat organisatsiooni teha, enne tuleb läbida eelmised arengustaadiumid; · Võimekusteooria. Õppimine on juba algselt organisatsiooni olemusse programmeeritud. Ühte ning parimat õppimismoodust, mis sobiks kõigile organisatsioonidele, ei ole olemas. Iga organisatsioon õpib omamoodi.
mäletamine- Äratundmine (tahtmatu), Meenutamine (tahtlik), Mäletamine (tahtlik+tahtmatu) Mis on känkimine; kodeerimise spetsiifilisuse printsiip. kodeerimise spetsiifilisuse printsiip (Tulving) - Meenutada saab ainult seda, mis on salvestatud, ja see, kuidas meenutamine toimub, sõltub sellest, kuidas info on meelde jäetud (olulised on seosed ja kontekst, mis peaksid meenutamise hetkel olema samad kui salvestamise hetkel) 23. Arenguteooriad – Freud, Erikson, Piaget. kognitiivse arengu staadiumid J. Piaget järgi : 1) Sensomotoorne periood (0-2a), 2) Eeloperatsionaalne periood (2-7a) (egotsentrismi periood - laps hindab kõike enda seisukohast, 3) Konkreetsete operatsioonide periood (7-11a)- (põhjused-tagajärjed), 4) Formaalsete operatsioonide periood (12-....)- Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine. Freudi psühhoseksuaalse arengu teooria:
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Mis on psüühika? Psüühika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Protsessid Seisundid Omadused Psühholoogia harud Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia Organisatsioonipsühholoogia Reklaamipsühholoogia Spordipsühholoogia Koolipsühholoogia Militaarpsühholoogia Teaduslik meetod psühholoogia Teaduslik meetod psühholoogias PROBLEEMI DEFINEERIMINE ...
sajandi teisest poolest. Erilise populaarsuse saavutas see tänu USA professori Peter Senge teosele "Viies distsipliin" (The Fifth Discipline), mis ilmus esmakordselt 1990. aastal. Õppivat organisatsiooni on autorid käsitlenud väga erinevalt. Mõned näited. Normatiivne lähenemine. Selle suuna esindajad väidavad, et organisatsiooniline õppimine saab toimuda ainult siis, kui selleks on loodud vajalikud tingimused. Arenguteooriad. Organisatsioon hakkab organisatsioonina õppima oma loomuliku arengu hilisemates arengustaadiumides. Uuest organisatsioonist ei saa kohe õppivat organisatsiooni teha, enne tuleb läbida eelmised arengustaadiumid. Võimekusteooria. Õppimine on juba algselt organisatsiooni olemusse programmeeritud. Ühte ning parimat õppimismoodust, mis sobiks kõigile organisatsioonidele, ei ole olemas. Iga organisatsioon õpib omamoodi.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond xxxxxxxxx AÜSRx 18- KUU KUNI 5- AASTA VANUSTE LASTE ERIVAJADUSTE JA PUUETE ANALÜÜS Referaat Juhendaja: Dagmar Narusson Pärnu 2016 SISSEJUHATUS Suurem osa erivajadusi ilmnevad varajases lapsepõlves. Paljude puuete puhul arenevad lapsed mingi ajani normaalselt ja just kindlas vanuses hakkavad tekkima tagasilöögid ja spetsiifilised tunnused, mis annavad märku puude olemasolust. Antud töö eesmärk on uurida ja kirjeldada varajases lapsepõlves kõige sagedasemaid haigusi ning puudeid ja erivajadusi. Väikelapse ning eelkooliiga on aeg, mil inimene hakkab oma keha üle kontrolli omama ning seda keskkonnas kasutama. See on aeg, mil lapsed saavad aru soo erinevustest, õpivad suhtlema ning muutuvad veidi iseseisvamaks oma vanematest. Väikelapse eas toim...
ARENGUPSÜHHOLOOGIA 1. Arengupsühholoogia kui psühholoogia haru 1.1. Mõisted, aine 1.2. Koht teaduste süsteemis 1.3. Uurimismeetodid 2. Arengutegurid 2.1. Pärilikkus 2.2. Keskkond 3. Arenguteooriad. 4. Kreatsioon vs evolutsioon 5. Arengu periodiseerimine 6. Ülevaade arenguperioodidest 6.1. Sünnieelne areng 6.2. Areng imikueas 6.3. Areng väikelapseeas 6.3. 1.Kõne ja keele areng 6.4. Koolieeliku areng 6.4.1. Mänguteooriad 6.5. Areng nooremas koolieas 6.6. Areng noorukieas 6.6.1. Murdeiga 6.6.2. Käitumishäired, käitumisgeneetika 6.7. Täiskasvanuiga 6.7.1. Areng varases täiskasvanueas 6.7.2. Areng keskmises täiskasvanueas 6.7.3. Areng vanemas täiskasvanueas
areneb läbi bioloogiliste mehhanismide kompleksi ja inimese arenevad võimed on seotud teatud ajaliste piirangutega. Teda huvitas motoorika ehk aju areng ja arvas, et normaalsetes tingimustes on motoorika areng möödapäsmatu. Rõhutas metodootika täpsuse olulisust. (Metatasand on mõtlemine oma mõtetest, tunnetest, reflektsioon, abstraktne mõtlemine jm, mis lapsel ei ole välja kujunenud.) Arengupsühholoogia arenguteooriad Arenguteooriad aitavad organiseerida fakte ja neid intepreteerida. Arenguteooriad respekteerivad üldist teadmist ning nad on põhimõtteliselt kontrollitavad ja vähem keerukamad kui inimene ise (ja jätab seetõttu mõningad asjad seletamata) ja seega üldistavad. Varased arengukäsitlused Preformatsiooniteooria (17.-18 saj), mis käsitleb metafüüsilist arengut inimene on kvalitatiivselt olemas spermatosoidis (Antonie van Leeuwenhoek).
mitteagressiivselt käituva täiskasvanu jälgimine. Konstruktivistlik lähenemine (Lev Võgotski)- rõhutab, et õpilane ja õppimine on aktiivne, sotsiaalse arengu teooria (keeleomandamine, keeleareng, teistega suhtlemine), sotsiaalsed kontaktid, õpetaja, lähima arengu tsoon. Konstruktivistlik lähenemine (John Dewey)- aktiivõpe, probleemipõhine õpe. Humanism- kasvu- ja arengupotentsiaal, õppijakeskus, koostöö, toetamine, kogemuslik õppimine. Arenguteooriad Freud, Erikson, Piaget, Kohlberg. Eriksoni psühhosotsiaalne areng - Teooria põhineb praktikal Arengut tuleb vaadelda staadiumite kaupa - areng on stadiaalne Igas staadiumis on oma arenguülesanded, mis tuleb täita, et saaks liikuda järgmisesse staadiumi, Iga staadiumiga kaasnevad kriisid, mille läbitegemine on isiksuse arengu huvides, Probleemid tekivad siis, kui arenguülesanne jääb lahendamata ja inimene võtab teatud perioodist kaasa negatiivse tunnuse
Lasteaia sotsiaalne, eetiline, emotsionaalne ja füüsiline keskkond LASTEAIA KESKKOND Inimene ei saa kasvada isolatsioonis ta vajab kasvukeskkonda ja kasvatust, et eluga toime tulla. Lisaks ümbritsevale keskkonnale avaldavad lapse arengule kahtlemata mõju ka kaasasündinud omadused. Varajane kasvukeskkond paneb aluse lapse edasisele arengule. See võib nii arendada kui pärssida laste arengu erinevaid tahkusid. Esmatähtis on lapse kodune kasvukeskkond, kuid oluline mõju on ka lasteasutuse keskkonnal. Keskkonna mõju inimesele võib olla kolmesugune: ülekoormav, alakoormav ja optimaalne (Kolga, 1998). Ülekoormavas keskkonnas ei tule laps toime info töötlemisega (lapsest läheb temale oluline informatsioon mööda). Alakoormavas keskkonnas on aga olukord vastupidine: siin on laps infopuuduses. Lihtne keskkond on lapsele pigem väsitav (igav) kui stimuleeriv ja arendav. Nende vahepealne variant on optimaalne keskkond. Iga koolieelse lasteasutuse õpp...
Fakte orkaanidest (taifuunidest) Kõige intensiivsem: Arenguteooriad. taifuun Tip (Vaikne ookean), 1979 – 870 Orkaani areng (konvektsiooni teooria) mb, 85 m/s a)Cb, b)varjatud soojuse vabanemine orkaan Wilma (Atlandi ookean), 2005 – troposfääri ülaosas - kõrge rõhk
keha, meele ja vaimu terviku eest hoolitsemise põhimõtte valgusel. Hoolitsemine on õenduse eluliselt oluline osa Õed sekkuvad oma tegevusega kui nad hoolitsevad inimese kui terviku eest. Õenduse uurimistöös on õendustegevused teaduslikult dokumenteeritud nagu ka Nightingale töö sai statistilise tõestuse. Kui eriala on õendus pühendunud inimeste abistamisele. Mudelid: puu oksad Õenduse elava puu okstena on kirjeldatud kolme liiki mudeleid: vastastikuse mõjutamise, süsteemi- ja arenguteooriad. Teooriate ja kontseptsioonide teaduslik arendamine on toetatud uuringutega ja 4 õenduspraktikaga. See on selliste teadmiste hulk /keha, mis kasvab välja puutüvest. See artikkel toob esile ainult mõne juhtiva teoreetiku seisukohti. Iga mudel või teoreetik omab oma definitsiooni mõistetele ja oma sõnavara, mida toetavad õendusuuringud ja õenduspraktika. Vastastikuse mõjutamise mudel
ARENG JA ARENGUTEOORIAD Arengu mõisted: Kasvamine füüsiline, SAMAS kasvamine ülekantud tähenduses (nt õpetaja) Areng organismi areng, esimesed 7a kujundad, ülejäänud elu on ,,vigade parandus", aju areneb, teadmised, rääkimine, ema on see kõige suurem spetsialist lapse jaoks, kakskeelsus õpib mõlema ära ja tuleb loomulikult. Laps õpib mängu kaudu, mäng on kõige olulisem!, mäng on väikese inimese töö. Arvuti ja teler mida vähem, seda parem. Mõtlemine toimub targa õpetaja juuresolekul. Küpsus täiskasvanu tegeleb oma arenguga ise, ülikool näiteks, kuid ei pea olema akadeemiline, nt rahvaülikoolid. Või hoopis huvialad ja nende süvendamine. Raamatud on teadmisteallikad. 40 on kõige küpsem. Piaget´ kognitiivse arengu teooria Piaget elas kuni 1980. Töötas alguses Pine laboris, uuris vastuseid. Lõi kognitiivse arengu teooria, uuris laste mõtlemist. Laste 4 arenguetappi: Sensomotoorne perioo...
Ülevaade psühholoogiast eksam. 6. jaanuar kell 14.00 1. Mis on psühholoogia Psühholoogia on teadus inimese psüühikast. Teadus mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise. See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja vaimsed protsesse ehk psüühikat. 2. Mis on psüühika? Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist, peamiseks eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. 3. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised nähtused jagunevad: Psüühilisteks protsessideks – vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, tunnetusprotsessid – aistingud, tajud, kujutlus, mõtlemine, tähelepanuprotsess jt. Psüüh...
Arengupsühholooga. Refereaat 10 lehekülge sisu. Populaarteadluslik allikas ei sobi, peab olema teaduskirjandus. Raamatukogus käimine vajalik - teaduspõhised, vähemalt konkureerivat allikat. Arenguppsühholoogia tegeleb vanusega seotutud käitumisluke ja kogemuslike muutuste teaduslike seletamisega. Teadus on ümbritseva reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline viis, mida iseloomustab teatud loogiline süsteem ja põhinemine reaalsusele. Arengupsühholoogia ülesanded: * kirjeldamine - uuritavate nähtuste, probleemide, olukordade jne taseme, ulatuse ja struktuuri uurimine. Küsimused: "Kas", "kuipalju" * seletamine - uuritava nähtuse või probleemi olemuse, põhjuste ja võimalike tagajärgede analüüs. Põhiline uurimisvahend on erinevate sotsiaalsete nähtuste ja probleemide vaheliste seoste analüüs ja vastasmõjude leidmine. Küsimused: "miks", "kuidas". * prognoosimine - teadusliku uurimise kõige kõrgem tase. Räägib võimalikest arengu...
Arengu uurimine meetodid: *Vaatlus, *Intervjueerimine, *Katsed Loomulikus keskkonnas vs kunstlikus keskkonnas/situatsioonis (nt laboris) Ristlõikelised vs longituutsed Arengut mõjutavad tegurid * Vanusest sõltuvad: *bioloogiline: kasvamine, *sotsiaalne: koolimineku vanus *Ajaloost sõltuvad: ajaloolis-kultuurilised tegurid, mõjutavad sarnaselt suuremat hulka indiviide nt sõjad Mittenormatiivsed mõjutavad väheseid indiviide, nt haigused Arenguteooriad *Areng kui kvantitatiivne kasv - lapsele lisandub arengu käigus ainult rohkem teadmisi ja oskusi. *Areng kui pidev kvalitatiivne muutus - lapsele saavad jõukohaseks uut tüüpi vaimsed operatsioonid. Uued ül-te lahendamise viisid. Bioloogilised, indiviidikesksed arenguteooriad Jean Piaget Sigmund Freud Uus Piaget`lased, infotöötluslik, konstrutkivism Psühhodünaamiline lähenemine, Erik Erikson, Alfred Adler Sotsiaalsed, arengu (õppimise) teooriad õppimiskesksed
jaotatud õppimine ja kordamine- kui õppida osade kaupa on asi efektiivsem. Asi peitub selles, et erisugune kontekst erinevatel õppimiskordadel aitab materjali kinnistumisele kaasa. Mnemoonilised ehk mälu abistavad tehnikad subjektiivne organiseeritus ja objektiivne organiseeirtus, mille abil luuakse seoseid ja süsteem õpitavas informatsioonis. Vajab pikemat treeningut, sest muidu on suhteliselt vähe efektiivne. 20. Arenguteooriad Freud, Erikson, Piaget, Kohlberg. FREUD Teooria üldised põhimõtted: · Inimese käitumist juhivad alateadlikud soovid ja mälestused, mida ei saa ühiskonna moraalinormide tõttu otseselt välja elada. Need soovid on tihti seksuaalse iseloomuga (libido - sugutung) · Inimese teadvustatud kogemus on vaid ,,jäämäe veepealne osa" · Varase lapseea kogemustel on suur mõju isiksuse arengule ja inimese käitumisele
J. M. Baldwin- 1861-1934- Piaget mõjutaJa. PeetaKse üheks olulisemaks kaasaegse arengupsühholoogia alusepanijaks. Oli ka I teadusliku psühholoogiaajakirja rajaja. 1903-1908- Andis välja oma kolmeköitelise sarja ,,Geneetiline loogika". See käsitleb lapse mõtlemise arengut. Nende raamatutega pani ta aluse lapse teadmiste progressiivse arengu teooriale. Ta arvas et areng toimub läbi järjestikuse üksteisest eristuvate staadiumite. Alates kaasasündinud motoorsetest refleksidest ning liikudes edasi keele ja loogilise mõtlemise omamiseni. Ta oletas et liikumine läbi erinevate arengustaadiumite sõltub stimuleerivast keskkonnast saadavast tagasisidest. Ta rõhutab, et lapse areng on võrdselt tingitud sotsiaalsetest kogemustest ja bioloogilisest kasvamisest. Pärit on ka arengu mehhanismid. Assimilatsioon- sarnastumine. Siin räägitakse keskkonna mõjust organismile. Akommodatsioon- kohastumine. Räägime paindlikust muutumisest. Arnold Gesell 1880-19...
=> intelligentsus on paljude erinevate keskkonnas toimetulekuks vajalike vaimsete võimete kujundlik-abstraktne nimetus · Erinevad uurijad on püüdnud neid kognitiivseid vaimseid võimeid erinevalt määratleda ja mõõta Peamised lähenemised ja uurimissuunad: I Bioloogiline lähenemine II Kognitiivsed teooriad III Kognitiiv-kontekstuaalsed teooriad IV Arenguteooriad V Antropoloogilised teooriad VI Psühhomeetriline lähenemine (Eysenck, 1998) : "Psühholoogid kirjeldavad sageli neid väga erinevaid asju, mida kõrge intelligentsuse tase meile võimaldab. Neid on tõesti palju, ent keskendumine neist ühele või teisele ei tähenda suutmatust kokku leppida intelligentsuse enda olemuse üle. Füüsikud võivad uurida erinevaid gravitatsiooni tagajärgi õuna kukkumas Newtoni
A.Binet: Binet`-Simoni test (1905) - testid peaksid sisaldama palju erineva raskusastmega küsimusi. Rõhutati täpsust J.M.Baldwin - geneetiline loogika, hakkas rääkima lapse mõtlemisest, tõi sisse mõisted: assimilatsioon (keskkonna mõju organismile) ja akommodatsioon (peab olema valmis keskkonnaga suhestuma). Lapse areng toimub läbi erinevate astmete, mis on üksteisest eraldatud. Lapse areng on seotud nii keskkonna kui ka bioloogiaga. Arenguteooriad aitavad organiseerida fakte ja interpreteerida neid. Fakt iseenesest ei tähenda midagi. On põhimõtteliselt kontrollitavad. Enamik psühhoanalüütilisi teooriaid on halvasti kontrollitavad. on üldistavad ehk teooria seletab inimese olemuse neid omadusi, mis on üldiselt enamustel. Preformatsiooniteooria: (17.-18.sajandil) Antony van Leeuwenhoek - spermatosoidis on väike inimene, kui inimene on valmis olema spermatosoidis, siis edaspidi toimub ainult kasvamine
(Osad hakkavad just enam veel selgitama, samas see koormab veelgi lapse mälu ja ikka ta ei saa aru). laste oskuste kujunemist kirjeldas A.Gesell (võttis kasutuse läbipaistva (mrBeani)peegli. Siis lapse oskused ja käitumine oli loomulikum. Gesell töötas välja ka skaaala, mis mõõtis laste oskustetaset, pm terve eelkooli laste vanuse ulatuses. ENNE TEDA ei olnud teada, mida laps peaks ühes või teises vanuses oskama. Gesell aga ei selgitanud miks! arenguteooriad Piaget, Võgotski, Erikson jt (Aga olid nö arenguteoreetikut, töötasid välja teooriaid: miks oskused tekivad? Miks tingimustes oskused tekivad?) Pole ideaalset teooriat: Piage vaimset arengut, jne et iga teooria selgitab omavaldkonda, et pole sellist mis selgitaks arengut tervikuna ja millega kõik nõus oleksid. Samas küsimärke on ka teiste arenguteooriate kohta. 20.saj teine pool (tekkis vajadus laiema hindamisnõustamis süsteemi järele, järest rohkem
Teadusharu saab inspiratsiooni osalt kasvu- ja evolutsiooniteooriast, teine osa seletustest käsitleb viise, kuidas erinevad kultuurid arengut suunavad. Arvesse tuleb võtta ka mitmesuguseid mõjusid, mida konkreetne ühiskond lapse arengule avaldab. Areng on tegelikkuses ühteaegu nii bioloogiline protsess kui ka kultuuri omandamine. Läbiv küsimus arengupsühholoogias: pärilikkuse ja kultuuri roll arengus (kumma roll on suurem?). Kaasaegsed arenguteooriad seovad omavahel nii pärilikkuse kui ka kultuuri. Arengupsühholoogia temaatiline käsitlus ehk mida selles teaduses spetsiifilisemalt uuritakse: 1 Füüsiline areng eri kehastruktuuride küpsemine Motoorne areng uute motoorsete vilumuste omandamine Kognitiivne areng ehk intellektuaalne areng lapse intellektuaalse funktsioneerimise areng
See tähendab, et loodusseadused - iseregulatiivsed arenguseadused - nende puhul ei kehti! Neil olevat valmiskujul kaasas see, mis ei ole sünnipärane antus - eneseteadlikkus ja tahe. Arenguseadused on nagu loodusseadused Areng toimub teatud kindlate arenguseaduste alusel. Muutused järgnevad üksteisele kindlas järjekorras ja mida väiksem on laps, seda kindlam on muutuste aeg ja järjekord. Lapse kasvades suurenevad ka indiviididevahelised erinevused. Inimese arenguteooriad nii filosoofias kui ka psühholoogias näitavad, et kogu jutt indigo- ja kristall-lastest on puhas bluff. Inimese arengu loogika oli ja on üks - enesetunnetuslikule ehk kõlbelisele tasemele jõudmine eeldab, et läbitud on pikk tee ja et nii psühhomotoorika kui ka intellekt on baasiks, mis aitavad sisemist väärtusmaailma vormida. Ükskõik missuguse tuntud arengumudeli järgi me neid lapsi ka ei vaatleks, saame ikka ühesuguse tulemuse. Tahe ja eneseteadlikkus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
