Bipolaarne meeleoluhäire Bipolaarne meeleoluhäire ehk bipolaarne häire (varasem nimetus maniakaal-depressiivne psühhoos) on psüühikahäire, mille puhul vahelduvad kõrgenenud meeleolu, aktiivsuse ja energiaga perioodid (maniakaalne episood või hüpomaania) ning meeleolu, aktiivsuse ja energia alanemine (depressioon). Alanenud meeleolu perioodid sarnanevad bipolaarse meeleoluhäire puhul tavalise depressiooniga. Maania ajal on patsient ülienergiline, sage on ideedetulv, tihti võtab ta endale võimatuid ülesandeid, mida üritab ka täita
Viimastel päevadel on püüdnud abivajavaid inimesi aidata, viibides nende leidmiseks kaubanduskeskustest, bussijaamas jt rahvarohketes paikades. Enda tervislikku seisundit peab heaks, samuti meeleolu. Haiglasse jäätmist peab oluliseks, kuna tunneb ennast siin turvaliselt ja samas mainib, et siin on tal võimalik abivajajatele lähemal olla. Skisoafektiivne häire Skisoafektiivne häire koosneb peamiselt raske meeleoluhäire perioodist, kus on esikohal depressioon, mania või mõlemad korraga, ning selgelt eristuvast tüüpiliste skosofreeniasümptomite (hallutsinatsioonid või luul) perioodist. Meeleoluhäirete järgi võib eraldi diagnoosida maniakaalsed, depressiivset, segatüüpi, muud täpsustatud või täpsustamata skisoafektiivset häiret. DSM-IV annab skisoafektiivsele häirele ainult kaks põhitüüpi: bipolaarne ja depressiivne tüüp
puberteedieas tunduda normaalsetena, peaksid lapsevanemad siiski pöörama tähelepanu teatud ilmingutele, mis võivad viidata depressioonile. Selles konkreetses referaadis tahangi keskenduda just depressioonile, kuna tänapäeval on see noorte seas äärmiselt aktuaalne probleem. Minu eesmärgiks on välja tuua vihjeid ja ilminguid, mis võiksid viidata depressioonile. Samuti püüan selgitada lahendusi, mis võiksid aidata selle meeleoluhäire all kannatavat noorukit. 3. DEPRESSIOONI MÕISTE Depressiooni mõistet on mitmed psühholoogid ja teadlased lahti mõtestanud ning nende ideed ja mõttet omavahel ka mitmeti kattuvad. Üldiselt on depressioon meeleoluhäire, mida iseloomustab ennekõike alanenud tuju, energia vähenemine ja elurõõmu kadumine. Martha Underwood Barnard´i definitsioon on üsna sarnane. Ta kirjutas oma raamatus, et “depressiooni puhul on laps masendunud ja lootuse kaotanud ega
DEPRESSIOON 2012 Mis on depressioon ? *Meeleoluhäire, mis on tingitud närviülekannet mõjutava aine neurotransmitteri (serotoniin, norepinephrine ja/või dopamiin) funktsioonihäirest. *iseloomustab ennekõike alanenud meeleolu, huvideringi kitsenemine ja elurõõmu kadumine ning energia vähenemine. Miks tekib depressioon ? * Sõjaaegse traumaga, lapsepõlves seksuaalse ärakasutamisega, raske õnnetuse * Mitterahuldavad suhted minevikus * Perekondlik soodumus Sümptomid Huvi ja elurõõmu kadumine Vähemalt 2 nädala jooksul püsivalt alanenud meeleolu Tunded, et mis ka ei teeks , sellel ei ole väärtust, läbikukkumistunne, süütunne, häbistatuse tunne Raskused mõtlemisega, keskendumisega Tõusnud huvi surma ja enesetapu küsimustes Unehäired. Täielik energia puudumine. Inimene ei leia kuskil asu, läheb kergesti endast välja Ravivõimalused Psühhoteraapia Ravi medikamentide tablettide abil Kas depressioonist võib ülds...
Kui tegemist on pelgalt medikamentoosse raviga, on soovitav ravi mõju hindamiseks teha kontrollvisiite. Kui ravi on jõudnud sinnamaale, et patsiendil ei ole mõnda aega sümptomeid esinenud, võib jälgimise üldiselt lõpetada. Pärilikkus Arvatakse, et depressiivsus on mingil määral pärilik. Depressioonis identse kaksiku teise poole oht sattuda depressiooni arvatakse olevat umbes 50%. Pärilikkuse mehhanismid on siiski suures osas tundmatud. Levimus Depressioon on levinud meeleoluhäire, seda esineb umbes 15% rahvastikust, kusjuures naistel esineb depressiooni kaks korda sagedamini. Põhjused selleks arvatakse olevat hormonaalsetes erinevustes, sünnituste mõjus naise organismile, naiste ja meeste erinevates igapäevaelu stressorites. Depressiooni esineb igas vanuses inimestel, ka alla 20-aastaste inimeste hulgas suureneb haigestumine üha enam. Prognoos Depressioon on haigus, mis võib ravimata jätmisel hakata korduma. Ravi katkestamine enne
Referaat Poliitika ja depressioon Sisukord Mis on depressioon? 2 Depressiooni sümptomid 3 Depressiooni tüübid 4 Depressioon poliitikas 5 Kokkuvõte 6 Mis on depressioon? Depressioon on meeleoluhäire, mida iseloomustab ennekõike alanenud meeleolu, huvideringi kitsenemine ja elurõõmu kadumine ning energia vähenemine. Depressioon on levinud meeleoluhäire, seda esineb umbes 15%l rahvastikust. Naistel esineb depressiooni kaks korda sagedamini. Selle põhjuseks arvatakse hormonaalset erinevust, sünnituste mõju naise organismile, naiste ja meeste erinevaid igapäevaelu stressoreid. Depressiooni esineb igas vanuses inimestel.
Klassis peab kindlasti valitsema sõbralik õhkkond, nii on ju kõigil parem. Suuresti mõjutavad seda õpetajad ja just nimelt algklassides, kui õpilasi juba siis motiveerida olemaks sõbralik ja lahke teiste vastu, siis peaaegu alati jääb see ka nii. Muidugi on igas klassis need paar inimest, kes arvavad, et nemad valitsevad klassis ja narrivad kõiki, keda vähegi võimalik. Tänapäeva noored on muutunud väga tundlikuks, paljudel tekib väga kergesti depressioon ehk pidev meeleoluhäire. See võib panna noori koolist puuduma või koguni enesetappu sooritama. Enamasti aga lahendatakse need asjad kergemini õnneks. Kui sa saad oma klassiga hästi läbi, moodustub kui tervik perekond. Omavahel jagatakse infot vabamalt ega olda kadedad kui keegi abi palub. Kui sa tahad, et sinusse hästi suhtutakse klassis, siis ära ole see, kes on kade või narrib teisi. Kui suhted muutuvad kooli lõpuks eriti tugevaks, on ka paljudel
TRESS JA DEPRESSIOON coolguys DEPRESSIOON Depressioon on meeleoluhäire, Lisasümptomid mida iseloomustab ennekõike tähelepanu ja keskendumisvõime alanenud meeleolu, alanemine huvideringi kitsenemine ja enesehinnangu alanemine süü ja väärtusetusetunne elurõõmu kadumine ning pessimism tuleviku suhtes energia vähenemine. unehäired söömishäired
Depressioon Depressioon on meeleoluhäire, mida iseloomustab ennekõike alanenud meeleolu, huvideringi kitsenemine ja elurõõmu kadumine ning energia vähenemine. Kui teiste peale paistab päike, siis depressioonis inimene elab pilvise taeva all. Või kui teised vaatavad värvilist filmi, näeb tema mustvalget ekraani. Depressioon võtab elurõõmu, häirib töötegemist ja võib hävitada suhteid. Depressiooni korral on tekkinud muutused aju keemilises tasakaalus. Muutuste täpsed
Kuna see on nii levinud, siis otsustasimegi valida depressiooni oma uurimistöö teemaks. Sellest räägitakse palju, kuid otsustasime, et sooviksime lisaks põhiteadmistele depressioonist rohkem teada saada. Antud uurimistöös püstitasime endale küsimused: mis on depressioon, kuidas see avaldub, millised on selle sümptomid, mis depressiooni põhjustab, millised liigid sellel on ning kuidas seda diagnoosida ja ravida. Mis on depressioon? Depressioon on meeleoluhäire, mille puhul masendustunne valitseb mitmeid päevi, nädalaid ja isegi kuid. Depressioonist võib kõnelda siis, kui teatav hulk kaebusi või sümptomeid ilmneb pikema aja vältel. Üldjuhul vähemalt nädala või paari jooksul. Ei tohi loomulikku kurvastamist segi ajada haigusega. Kurbus ja halb tuju lähevad mööda. Isegi sügav lein avaldab aja jooksul järjest vähem mõju, kuigi leinavalust ei paraneta täielikult arvatavasti mitte kunagi. Haigusliku tähenduse omandavad
Liitium on suhteliselt haruldane ning hajutatud element, teda ei leidu vabal kujul. Enamus liitiumist saadakse tänapäeval mineraalidest ja meresoolast. Liitiumi kasutatakse soojusülekandeaparaatides, patareides(peamiselt mobiiltelefonide ja fotoaparaatide omades), lennukiehituses kasutatavates sulamites. Liitiumisooli, näiteks liitiumkarbonaati kasutatakse meeleolu tasakaalustajana (tümostabilisaatorina) meeleoluhäirete, näiteks bipolaarse meeleoluhäire maniaepisoodide ravis. Liitiumi kasutatakse metallurgias. Näiteks lisada vasele tühine kogus liitiumi (0,005%) parandab see märgatavalt vase kvaliteeti. Liitiumi väheseid lisandid alumiiniumile, magneesiumile ja teistele metallidele suurendavad viimaste vastupanuvõimet ja muudavad nad püsivamaks hapete ja leeliste suhtes. Liitiumi aurudes võib keevitada alumiiniumi. Tähtis kasutusala on veel tuumaenergeetika. Liitiumiühendeid kasutatakse keraamikas glasuuride
Emotsionaalne areng Depressioon on meeleoluhäire, mil meeleolu alanemine on püsiv ega sõltu erinevatest olukordadest (http://www.regionaalhaigla.ee). Depressioon ei „ründa“ ainult täisealisi ja eluraskustega kokku puutuvaid inimesi. Ka põhikooli õpilasel võib esineda depressioon. Depressiooni üks avaldumise viise on see, kui inimene on peaaegu iga päev ning seejuures terve päeva rusutud meeleolus. Laste puhul võib see ilmneda ärrituvuses ja pahuruses. Seda võivad märgata lapse lähikondsed, kuid laps võib sellest ka ise rääkida (Underwood Barnhard 2003: 35). Masendunud meeleolu, püsiva omadusena, teeb inimese haavatavamaks stressorite suhtes ning põhjustab negatiivse kognitiivse laadi arenemist (Hyde jt., 2008, Karelshon, B., uurimistöö 2017 kaudu). Teiseks õpilasel väljenduvaks stressi faktoriks võib olla see, kui lapsel on kehalisi kaebusi (pea – ja kõhuvalud jms), muutunud on söögiisu ning öö uni on häiritud (Kikas 2010: 159). Söö...
Paljudel on depressioon krooniline haigus, mis muudab lihtsamadki igapäevased toimingud ületamatuks takistuseks. Depressioon jääb sageli avastamata. Pea iga teine patsient, kes depressioonikaebusega arsti poole pöördub, saadetakse sageli tagasi koju vale diagnoosiga. Depressiooni õigeaegne diagnoosimine ja ravimine on äärmiselt oluline tervise seisukohalt. 4. Maania Maania ehk maniakaalne episood ehk maania on meeleoluhäire, mida iseloomustab inimese meeleolu kõrgenemine. Reeglina on ka mõttekäigu kiirenemine ja tahteaktiivsuse tõus. Kuid meeleolu kõrgenemine võib esineda ka ilma tahteaktiivsuse tõusuta - loid maania või võivad kaasuda tigeduse episoodid - pahur maania. Meeleolu on kõrgenenud sõltumata olukorrast, ning võib varieeruda lihtsalt heast tujust eufoorilisuseni. Sageli kaasneb meeleolutõusuga kõnetulv, suurenenud tegutsemistung, vähenenud unevajadus
Depressioon Mis depressioon tegelikult on? Depressioon on meeleoluhäire. See haarab inimest tervikuna, võttes kogu elujõu, energia, huvid, ja lootuse. Depressioon on palju enam kui tavaline kurbus, halb tuju või pettumus, mis võivad mööduda juba järgmisel päeval. Depressioon võib tekkida igaühel sõltumata vanusest, soost, rahvusest, haridusest, ametist või jõukusest. Miks depressioon tekib? Psühholoogilised või emotsionaalsed põhjused (pikaajaline stress, psühhotrauma)
Liitiumi kasutamine Liitium on suhteliselt haruldane ning hajutatud element, teda ei leidu vabal kujul. Enamus liitiumist saadakse tänapäeval mineraalidest ja meresoolast. Liitiumi kasutatakse soojusülekandeaparaatides, patareides(peamiselt mobiiltelefonide ja fotoaparaatide o mades), lennukiehituses kasutatavates sulamites. Liitiumisooli, näiteks liitiumkarbonaati kasutatakse meeleolu tasakaalustajana (tümostabilisaatorina) meeleoluhäirete, näiteks bipolaarse meeleoluhäire mania-episoodide Liitiumi isotoobid Liitiumil on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 6 ja 7. Pikima elueaga radioaktiivse isotoobi (massiarvuga 8) poolestusaeg on 0,84 sekundit. Kasutatud kirjandus http://web.zone.ee/chemistry/Li.htm http://et.wikipedia.org/wik Liina Haringu powerpointi esitluse põhjal
Mida suurem kiirus, seda rohkem riskitakse. • Aitab elus läbi lüüa- tekib tunne, et oled parim, kuid seda vaid joobes. Toime lõppedes on enesetunne vastupidine. Ectasy (komm, ratas, ketas, tablakas, tabla, vidin, päkapikk, ahvirohi...) • parandab meeleolu „looduslikul“ moel- paraku kurnab ka mõõdukas tarvitamine serotoniini reservi ja see ei tarvitse enam taastuda. Sageli ilmneb meeleoluhäire ka aastaid hiljem; • aine mis teeb enesetunde nii heaks, ei saa halvasti mõjuda- on tõestatud, et nendel, kes on tarvitanud regulaarselt rohkem kui kaks kuud, võivad tekkida meeleoluhäired ka 5-10 aastat hiljem; Kanep (savu, kansa, pops, viisleht, rohi, õis, lill, lilleke, kivi...) • on sama palju narkootikum kui alkohol- õige, kuid on teada, et kui alaealine hakkab tarbima
nädalaks töölt vabastuse ja uue rohuretsepti. Läheb veel kaks nädalat ja Harry ütleb arstile, et nüüd tunneb ta ennast hästi. Ta suutis rääkida naisega kõigest ja on selle tulemusel palju rõõmsam. Ta tuli äsja kahenädalaselt puhkuselt perega, see on esimene kord mitme aasta jooksul, mil nad on koos ära olnud. Talle öeldi, et teine meeskonnajuht lahkub töölt, mis on hea uudis. Nüüd kavatseb ta tööle tagasi minna kahe nädala pärast, kui haigusleht lõpeb. Depressioon on meeleoluhäire, mida iseloomustab ennekõike alanenud meeleolu, huvideringi kitsenemine ja elurõõmu kadumine ning energia vähenemine. Nendega kaasneb sageli kiire väsimine (isegi pärast väikest pingutust) ja vähenenud aktiivsus. Lisaks nendele esinevad sageli nn. "lisasümptomid": · tähelepanu ja keskendumisvõime alanemine · enesehinnangu alanemine · süü- ja väärtusetusetunne · pessimism tuleviku suhtes · unehäired · söömishäired
hulka.Depressiivsete kalduvustega inimeste enesehinnang on madal ja seda ei suuda tõsta ka tema saavutused.Seetõttu vajab ta teiste inimeste toetust,ehkki teisest küljest on tal tunne,et keegi ei hinda ega armasta teda.Sõltuvusega kaasnev sageli vaenulikkus,mida masendunu püüab tõrjuda.Lõpuks pöörab ta selle iseenda vastu.Depressiooni põhjustavad kõik kaotused,kõrvalvaataja meelest väga tähtsusetud. 4. MAANIA · Maania on raske meeleoluhäire,mida iseloomustavad meeleolu ülemäärane tõus või ärrituvus,kõrgenenud enesehinnang,mõttetegevuse kiirenemine ja lausa ekstaasi sattumine,vähenenud unevajadus,kõnevool,liigne familiaarsus,kergesti erutatavus ja kasvanud toimekus või rahutus,mis võivad olla tülikad.Maniaki meeleolu on lõbus ja optimistlik,ta veiderdab ja naljatab ning on oma liigutustes üliaktiivne.Ehkki patsient on tähelepanelik,lendavad ta mõtted ühelt asjalt teisele,mistõttu ta on
24. Kirjeldage lapse õigust puhtale elukeskkonnale. Lapsel on õigus adekvaatsele elustandardile, vanemate esmane kohustus on tagada vastavalt oma võimetele ja rahalistele võimalustele lapse arenguks vajalikud elutingimused (art 27). 25. Kirjeldage lapse õigust vaba aja veetmisele. Lapsel on õigus puhkusele ja vabale ajale, mida ta saab kasutada mänguks ja meelepäraseks tegevuseks (art 31). 26. Laste vaimse tervise häired. Traumaatiline stressihäire Meeleoluhäire Kohanemishäire Regulatsioonihäired Unehäire Söömishäire Suhtlemis- ja kommunikatsioonihäired
enesehinnang, alanenenud keskendumis- või otsustusvõime, lootusetusetunne Hetkel ca 3% : naistel 4%, meestel 2% Elu jooksul: ca 6% Korduvad lühiajalised düsteemia episoodid: Vähemalt korra kuus, kestus alla 2 nädala(2-4 päeva), ei kaasne menstruatsioonitsükli faasiga, sageli ärevust, tigedus konfliktsust. Düsteemia sümptomitega ärevushäired: depressiooni ning ärevuse sümptomid, ei vasta ühegi meeleoluhäire ega ärevushäire kriteeriumitele, oluline toimetuleku häirumine Kohanemishäire: Stressoorse elusituatsiooni tulemusena tekkinud emotsionaalse häire seisund *depressiivne, ärev-depressiivne, muude emotsionaalsete häiretega, käitumishäiretega *Aastas 5-10% *Üldarstide ja üldhaiglate patsiendid 15-30% *Täiskasvanute psühhiaatriline teenistus 10-20% *Noorukitel ja lapspatsientidel 20-40% Diferentsiaaldiagnostika *Bipolaarne meeleoluhäire *Skisoafektiivne häire
hakatakse koolist eemale hoidma. Kuid ka sellistel noortel on kuuluvus- ja tunnustusvajadused ja nii võivadki nad leida tee tänavakampadesse. Kuid käitumisprobleemidel võivad mõnikord olla hoopis teistsugused ja pisut ootamatudki tagamaad. Nimelt lugesin ühte uurimustööd, kus räägiti andekatest lastest seoses probleemse käitumisega. Üsna tihti on sellised lapsed ekslikult omale külge saanud kas aktiivsus- ja tähelepanuhäire, tõrges-trostlikku käitumishäire või bipolaarse meeleoluhäire diagnoosi. Ja kuigi uurimuses viidatakse, et mõnikord on need diagnoosid õigustatud, siis tihtilugu tulenevad need hoopis sellest, et andekatel lastel on iseloomuomadused, mida tõlgendatakse käitumishäirena. Artikli autor, James Webb väidab, et andekad lapsed on juba oma olemuselt intensiivsemad ja impulsiivsemad kui tavalapsed. See sisemine intensiivsus avaldub tihtilugu ka kõrgenenud motoorse aktiivsuse ja füüsilise rahutusena. Sellised lapsed veedavad
· Premenstruaalne sündroom (PMS) sümptomid, mis esinevad menstruatsioonitsükli teisel poolel ja kaovad menstruatsiooni algamisel. PMS-i iseloomustab: menstruatsioonile eelnev pingesolek, meeleolukõikumine, ärrituvus, unetus, peapööritus, rindade tundlikkus, higistamine, lihasvalud, kehakaalutõus, nahalööbed. PMS-i põhjused ei ole veel täielikult selged, ent arvatakse, et see sõltub hormoonide tasemest ja kõikumistest. · Premenstruaalne meeleoluhäire (premenstrual dysphoric disorder - PMDD) premenstruaalne sündroom, mida iseloomustavad eriti selgelt avaldunud psühhosomaatilised sümptomid, nt depressioon, meeleolumuutused, hirmutunne, stress, ärrituvus, närvilisus, agressiivsus, patoloogiline unisus või unetus, tähelepanu vähenemine, kontrollikaotus. PMDD juhtumite puhul on sageli vajalik psühhiaatriline konsultatsioon. Üsna sageli määratakse raviks monofaasilisi rasestumisvastaseid tablette.
Psühholoogilised tegurid Isiksus ja stressorid Sotsiaalsed tegurid Nt väärtused • Stress-diatees mudel – Soodumus e diatees – Momendil mõjuvad pingetegurid e stress RAVI - Farmakoloogiline ravi nt skisofreenia või depressioon Lisaks või ainult psühhoteraapia nt neurootilised häired (foobiad jne) või füsioloogiliste ja füüsiliste tegurite häired. 34.Põhilised psüühikahäirete grupid: skisofreenia, meeleoluhäire (näide), ärevushäire (näide). Skisofreenia - on psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu[1]. Intelligentsust skisofreenia märgatavalt ei mõjuta. Skisofreenia on levinud geograafilisest asupaigast sõltumatult enamvähem sarnase sagedusega - 1 juht 100 inimese kohta. Kuigi on mõningaid kliinilisi erisusi meeste ja naiste vahel, haigestumus
Stressist võib kujuneda välja masendus ning sellest omakorda nõrk depressioon. Kuid selle vältimiseks on erinevaid võimalusi ning neid järgides saab hõlpsasti haiguse teket ära hoida. Uurimisküsitluses soovisin gümnaasiumi õpilastelt teada, millised on nende teadmised haigusest ning kuidas on nad sellega kokkupuutunud. 3 1. Depressiooni olemus 1.1 Mis on depressioon? Depressioon on meeleoluhäire, mis muudab inimese mõtlemist ning käitumist. Haiguse põhitunnusteks on vähemalt paar nädalat kestnud masendav meeleolu, elurõõmu ning huvi kadumine ümbritseva keskkonna vastu, eluenergia vähenemine, väsimustunne tekib palju kiiremini ning kergemini võrreldes varasemaga. Lisaks põhitunnustele võib tekkida veel tähelepanuvõime langus, alanenud enesehinnang, pidev süütunne, pessimistlik mõtlemine, unehäired ning söögiisu langus. Kehalised depressiooni tunnused on näiteks
Unehäired Me veedame kolmandiku elust unes. Vähemalt nii peaks see olema. Uni on bioloogiline imperatiiv. Uuemad uurimused tõestavad, et vähesel magamisel võivad olla tõsised tagajärjed. Meie keha on peenelt tasakaalustatud süsteem, mille tõrgeteta funktsioneerimine sõltub sellest, kas saame piisavalt magada või ei. Unedefitsiit võib vähendada dieedi mõju, kiirendada vananemist ja viia immuunsüsteemi tasakaalust välja. Juhtivad spetsialistid väidavad, et kui mitmel ööl magada järjest kasvõi üks tund tavalisest vähem, võib tekkida kurnatus, mis on märksa levinum kui unetus ja muud unehäired. Teoreetiliselt vajab tavaline inimene 8 tundi ööund. Uurijad väidavad, et üksnes 10% inimestest vajab vähem kui kaheksatunnist und. Unepuudus nõrgestab immuunsüsteeme, stressi talumisvõime väheneb ning kehatemperatuur väheneb. Et kindlaks teha, kuidas unetus ainevahetusele môjub, uurisid teadlased 11 noort meest. Esimesel kolmel ööl ...
5 Hüpersomnia Hüpersomnia on unehäire, mille peamiseks vaevuseks on liigne unisus taotletud ärekvelolekuajal ning pikenenud uneperiood (1). Hüpersomnia on ülemäärase päevase unisusega ja unehoogudega või pikenenud virgumisperioodiga seisund (ei tule arvesse ebapiisava une korral) (1). Sagedasemad hüpersomnia põhjused on orgaaniline ajukahjustus ja psüühikahäired nagu bipolaarse meeleoluhäire depressioonifaas; depressiooniepisood, korduv depressioon ja kohanemishäire (ülemäärase stressi tõttu suureneb kompensatoorselt unevajadus) (1). Parasomniad Parasomniate alla kuuluvad häired, mille korral ilmnevad une ajal anormaalsed episoodilised nähtused: Uneapnoe Uneapnoe. Enamusel uneapnoe-haigetest ülemäärane päevane unisus on seotud rahutu ja katkendliku unega (seega tegelikult sekundaarne insomnia) ning peale selle võib enamasti esineda:
Depressioon 1 DEPRESSIOON Depressiooni kui terminit kasutatakse juba 1845.aastast ning ilmselt võeti see kasutusele Reisingeri poolt Saksamaal. Paralleelselt on ajaloos kasutatud ka terminit melanhoolia, millega ajalooliselt tähistati vanemaealiste depressiooni. Depressioon on levinud meeleoluhäire, seda esineb umbes 15%-l rahvastikust. Naistel esineb depressiooni kaks korda sagedamini. Selle põhjuseks arvatakse hormonaalset erinevust, sünnituste mõju naise organismile, naiste ja meeste erinevaid igapäevaelu stressoreid. Depressiooni esineb igas vanuses inimestel. Vahel kasutatakse depressiooni mõistet ka meeleolu hetkelise, kerge alanemise kohta, seda tuleks aga vältida. Depressioonist on saanud juba moesõna, mida sageli kasutatakse, teadmata selle tegelikkku tähendust
negatiivsed automaatmõtted > emotsioonid, käitumine, kehalised reaktsioonid ,,Tüüpilised" nõuanded - Võta ennast kokku ta juba on proovinud ja ei jaksa Tõenduspõhised sekkumised - Käitumuslik aktivatsioon - Kognitiiv-käitumisteraapia - Interpersonaalne Psühhoteraapia - Teadveloleku treening tagasilanguste ennetamiseks õpetatakse inimesi oma mõtetest distantseeruma Bipolaarne meeleoluhäire - Korduvalt (vähemalt 2) häiritud meeleolu ja aktiivusse episoodi mille käigus mõnel juhul ilmneb meeleolu kõrgenemine ja aktiivsus, teistel juhtudel meeleolu langus ja depressioon - Maniakaalsed episoodid algavad järsku ja kestavad 2 4,5,6 nädalat - Depressioonid kestavad harilikult kauem, keskmiselt 6 kuud, kuid harva rohkem kui aasta, va vanemas eas. Episoodide vahel võib olla stabiilne periood, kuid ei pruugi
Alates 70.-ndad (geneetiline komponent päritavuses) a. Identsetel kaksikutel pärandumine 0,85 b. Mitteidentsetel kaksikutel pärandumine 0,60 Spetsiifilised: lugemine, kõne, loogiline mõtlemine, ruumiline ettekujutus, tajumiskiirus, mälu. 9. Kvalitatiivsed käitumistunnused 1. Intelligentsusomadused 2. Psüühikahäired ja sõltuvused · Alkoholism · Suitsetamine · Skisofreenia, bipolaarne meeleoluhäire ja agressiivsus 3. Käitumisgeenide valik FOXP2 (7-das kromosoomis) Kõnegeen Kunstlik valik (loomkatsed) 10. Kvantitatiivsed käitumistunnused
nõustamist. § 16. Tundeelu- ja käitumishäiretega õpilaste klassi vastuvõtmine või üleviimine ja õppekorraldus (1) Tundeelu- ja käitumishäiretega õpilaste klassi võetakse vastu või viiakse üle õpilane, kelle erivajadus on tingitud sotsialiseerunud käitumishäirest, sotsialiseerumata käitumishäirest või hüperkineetilisest käitumishäirest ning kellel esineb lisaks nimetatule muu meeleoluhäire või tõsine psüühikahäire. (2) Õppetöö toimub põhikooli riikliku õppekava või põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel lihtsustatud õppe tasemel. (3) Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel lihtsustatud õppe tasemel õppivatele õpilastele tagab kool eripedagoogilise õppemetoodika rakendamise ja jõukohase õppevara kasutamise. (4) Vajadusel koostab kool õpilasele individuaalse käitumise tugikava ning korraldab individuaalset
inimesed ja nende unekvaliteet on kokkuvõttes halvem. Häire tekkimisele aitavad kaasa negatiivsed elujuhtumid, samas mõjutavad seda ka pärilikud tegurid. Teisteks riskiteguriteks on vanemate ebapiisav hoolitsus või vastupidi ülehoolitsemine. Patsiendid kaebavad üsna tihti ka halba enesetunnet, turvatunde puudumist, lahusoleku ärevust ja sõltuvuse ning agressiivsusega seotud probleeme. Pikaleveninud kurbusereaktsioon; depressioon- meeleoluhäire, mida iseloomustab ennekõike alanenud meeleolu, huvideringi kitsenemine ja elurõõmu kadumine ning energia vähenemine. Nendega kaasneb sageli kiire väsimine (isegi pärast väikest pingutust) ja vähenenud aktiivsus. Segatüüpi emotsionaalse väljenduse häire- Neil on mitme häire iseloomulikke jooni, millest ükski pole nii valdav, et saaks kasutada spetsiifilisemat diagnoosi. lapseea sooidentsushäire- Häired, mis ilmnevad esmaselt varases lapseeas (ja
- Sundnähud häirivad normaalset toimetulekut, põhjustavad kannatusi - Sageli koos teiste häiretega Sundmõtted: - Nakatumisfoobia - Obsessiivne kahtlemine - Somaatilised sundmõtted - Sümmeetriavajadus - Agressiivsed kujutlused - Seksuaalsed kujutlused Sundteod - Kontrollimine - Pesemine - Arvutamine - Küsimine või katsumine - Sümmeetriline korrastamine Depressiooni sümptomitega ÄH - Depressiooni ja ärevuse sümptomid - Ei vasta ühegi meeleoluhäire ega ärevushäire kriteeriumitele - Oluline toimetuleku häirumine Äge stressreaktsioon - Erakordselt tugevalt traumeeriv sündmus - Tekib koheselt ja taandub paari ööpäeva jooksul - Peamised tunnused: Dissotsiatiivsed sümptomid, emotsionaalne erutus, motoorne rahutus või pidurdus Traumajärgne stresshäire PTSD - Eluohtlik õnnetusjuhtum, loodusõnnetus, sõjategevus, vägivald, vangistus või piinamine,
põhidiagnoosiga seotud on; IV - psühhosotsiaalsete stressorite tase (hinne 1 - 5 raskuse järgi) ning V - üldine funktsioneerimise tase (GAF) nii käesoleval momendil kui eelneva aasta jooksul kumbki 1 - 100 punkti (mida kõrgem hinne, seda paremini käsi käib). Sellise süsteemi järgi võiks ühe patsiendi diagnoos välja näha nii: Telg I: F10.2 alkoholsõltuvus F52.2 genitaalne vaegreaktsioon, erektsiooni nõrkus F31.1 bipolaarne meeleoluhäire, psühhootiliste sümptomiteta mania Telg II: F60.6 vältiv isiksus Telg III: K25 maohaavand Telg IV: 3 - mõõdukas krooniline stress, abieluprobleemid Telg V: GAF = 55 (momendil), GAF = 68 (parim seisund eelneva aasta jooksul) Tegelikult oleks pilt haigusloos küll natuke teistsugune, sest teljed on võetud DSM- süsteemist, DSM-IV ja DSM-III-R koodinumbrid ja diagnoosid ise aga erinevad veidi RHK-10 omadest. Et õppija pilt segamini ei läheks, on siin kasutatud RHK-10 koode ja
(d) trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku; (e) enesekahjustuse- või suitsiidimõtted või -teod; (f) häiritud uni (g) isu alanemine. Teatud puhkudel võib loiduse ja vähese aktiivsuse asemel esineda ka kõrgenenud ärrituvust ja agressiivsus, eriti meestel. Depressiooni raviks kasutatakse nii medikamente (antidepressante, toimemehhanismid kirjeldatud täpsemalt bioloogilise psühholoogia rubriigis) kui ka erinevaid psühhoteraapia vorme. Bipolaarne meeleoluhäire. Sellele on iseloomulikud korduvad (vähemalt kaks) häiritud meeleolu ja aktiivsuse episoodid, mille käigus mõnel juhul ilmneb meeleolu kõrgenemine ning energia ja aktiivsuse tõus (mania või hüpomania), teistel juhtudel meeleolu alanemine ning energia ja aktiivsuse alanemine (depressioon). Paranemine on episoodide vaheperioodil tavaliselt täielik. Kuigi diagnoos maniakaal-depressiivne psühhoos hõlmas algselt ka patsiente, kellel oli ainult
rõõmu, viha, meeleheite, põlguse avaldumist, nimetatakse afektiks. Kalduvus afektiivseteks puhanguteks, oma afektide üle valitsemise võime kaob inimestel, kellel on olnud koljutaruma, alkohoolikutel või psühhopaatidel. Somaatilised haigused, liigväsimus ja endokriinsete nihete perioodid organismis võivad afektiivsete puhangute tekkimist teataval määral soodustada. Enam-vähem kestev meeleoluhäire võib esineda meeleolu kõrgenemisega ehk eufooriana, mis on ka yks manikaalse seisundi sümptomeid. 6. Käitumise ja kihude häire psüühilise talitluse selle sfääri häire yheks sagedaks tunnuseks on visa keeldumine toidust. Võivad olla söömata päevi keeldudes igasuguseid põhjuseid tuues. Müned võivad ennast meelega vigastada: lõigata, kratsida, hammustada, nahka kriimustada, esemeid alla neelata(lusikad, kahvlid, nõelad). Visalt võivad teha suitsiidilisi katseid
Uimastid Referaat Nimi: Sinu nimi Kool: Sinu kool Klass: Sinu klass Juhendaja: Õpetaja nimi Tallinn 2009 Eessõna. Uimastiprobleem on Eestis muutumas sensatsioonilisest sündmusest paratamatuks igapäevanahtuseks. Ühelt poolt laiendab rahvusvaheline narkoäri oma turgu ja teisalt soovib meie tarbija eksperimenteerida demokraatliku "vabadusi". Eestis on uimastite tarvitajate ja narkomaanide arv esialgu veel väiksem kui Lääne-Euroopas, Ameerikas või meie naaberriikides Soomes, Lätis ja Venemaal. Samas uimastikuritegevus peaaegu kahekordistub iga aastaga, suurenevad konfiskeeritud narkootikumide kogused ning kasvab mürgituse või psühhoosi vältimatu arstiabi vajadus. Läbiviidud õpilasküsitlused kajastavad järjest ulatuslikumat narkootikumide levikut noorte hulgas. Võib arvata, et uimastitega seotud küsimused muutuvad lühiaastatel Eesti ühiskonnas palju ...
Raviks: rahulik keskkond, päevakava, ärritajate vähendamine Laste puhul väiksemad õpperühmad Ravimid: KNS stimulandid – metüülfenidaat jt (efektiivne 3/4 patsientidest) Prognoos: täiskasvanud eas osa elab suhteliselt normaalselt, osal probleemid jäävad (alkohoolikud jt) Dissotsiatiivsed häired Hävib osaliselt või täielikult normaalne ühtsus mälu-, identsuse- ja vahetute aistingute ning liigutuste kontrolli vahel. Bipolaarne meeleoluhäire Maniakaalne episood: püsivalt kõrgenenud meeleolu kõrgenenud enesehinnang ja mis võib areneda luulumõteteks energia, aktiivsuse, erutuvuse tõus – mis võivad areneda agressiivseks või vägivaldseks käitumiseks ilmne heaolu ning vaimse ja füüsilise kõrgenemise tõus kõrgenenud seltskondlikkus, jutukus, familaarsus seksuaalsuse tõus unevajaduse vähenemine
F30 - F39 Meeleoluhäired. F40 - F49 Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired. F50 - F59 Füsioloogiliste funktsioonide häirete ja füüsiliste teguritega seotud käitumissündroomid. F60 - F69 Täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired. F70 - F79 Vaimne alaareng. F80 - F89 Psühholoogilise arengu häired ehk psüühilise arengu spetsiifilised häired. F90 - F98 Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired Meeleoluhäire näide: Depressioon Ärevushäire näide: paanikahäire 62. Kuidas ravitakse psüühilisi häireid? Farmakoloogiline ravi näiteks skisofreenia või depressioon, Psühhoteraapia näiteks neurootilised häired (foobiad) või füsioloogiliste ja füüsiliste tegurite häired. Kognitiiv-käitumuslik teraapia (terapeut üritab muuta inimese tõlgendust enda käitumise kohta ja situatsioonide kohta), kuid iga teraapia efektiivsus sõltub häirest, selle tugevusest ja patsiendi
6) eesmärgipärase tegevuse suurenemine või psühhomotoorne agiteeritus 7) ülemäärane hõivatus rahuldust pakkuvatest tegevustest, mis omab väga suurt tõenäosust ebameeldivate tagajärgede tekkeks. Kriteeriumid: 1) Selgelt eristuv anormaalne ja püsivalt kõrgenenud, ekspansiivne või ärrituv meeleolu, mis kestab vähemalt 1 nädal. 2) Peab esinema vähemalt 3 või enam sümptomit (4 kui esineb ainult ärrituv meeleolu) 3)Ei vasta segatüüpi episoodi kriteeriumitele 4) Meeleoluhäire on piisavalt raske, et põhjustada toimetuleku probleeme tööl, tavalistes sotsiaalsetes tegevustes või suhtes teistega või tingivad hospitaliseerimise, et takistada enese või teiste kahjustamist või esinevad psühhootilised sümptomid. 5) Sümptomid ei ole otseselt seotud ainete toimega või kehaliste haigustega. Ärevushäired ja stressiga seotud häired Ärevus- ja stressiga seotud häirete klassifikatsioon F40 Foobsed ärevushäired e. foobiad F40.00 Agorafoobia paanikahäireta
Millised on peamised ravimid ja mis puhul neid tarvitatakse? Depakine Chrono't kasutatakse järgmiste epilepsiavormide korral: - generaliseerunud epilepsia vormide ravi: absansid, müokloonilised krambid, toonilis- kloonilised krambid, atoonilised krambid, segatüüpi krambid. - Partsipaalse epilepsia vormide ravi: lihtsad või komplekssed krambid, sekundaarse generaliseerumisega krambid, teatud sündroomid (West, Lennoxi-Gastaut'). - Bipolaarse meeleoluhäire puhul esineva mania episoodi ravi juhul, kui liitium on vastunäidustatud või ei ole talutav. Pärast mania episoodi võib ravi jätkamist kaaluda nendel patsientidel, kes reageerisid ägeda mania ravis valproaadile. 16 Trileptal on näidustatud esimese rea epilepsiavastase ravimina monoteraapiana või kombinatsioonis teiste epilepsiavastaste ravimitega. Trileptal on näidustatud juhul, kui ravi
kahjustust. Raviks: rahulik keskkond, päevakava, ärritajate vähendamine. Laste puhul väiksemad õpperühmad. Ravimid: KNS stimulandid metüülfenidaat jt (efektiivne ¾ patsientidest). Prognoos: täiskasvanud eas osa elab suhteliselt normaalselt, osal probleemid jäävad (alkohoolikud jt). Dissotsiatiivsed häired: Hävib osaliselt või täielikult normaalne ühtsus mälu-, identsuse- ja vahetute aistingute ning liigutuste kontrolli vahel. Bipolaarne meeleoluhäire Maniakaalne episood: Püsivalt kõrgenenud meeleolu. Kõrgenenud enesehinnang ja mis võib areneda luulmõteteks. Energia, aktiivsuse, erutuvuse tõus mis võivad areneda agressiivseks või vägivaldseks käitumiseks. Ilmne heaolu ning vaimse ja füüsilise kõrgenemise tõus. Kõrgenenud seltskondlikkus, jutukus, familiaarsus. Seksuaalsuse tõus. Unevajaduse vähenemine
Kurbus võib tekkida ka ilma välise põhjuseta ja olla sügavam kui selleks põhjust võiks olla. On suur enesetapurisk. On laialt levinud. Etioloogia: emotsionaalne stabiilsus on seotud elutähtsate kemikaalide tekkimise ja fn ajus. Neurontransmitterid on siduvaks lüliks KNS info kandumisel ühelt närvirakult teisele. Kui närvirakk kaotab võime toota vajalikkus koguses neurotransmitterit, talletada seda vajalikul määral või siduda endaga, siis võib tekkida selle tulemusel krooniline meeleoluhäire. Neurotransmitterite tootmist ja toimet vähendavad: haigused (hepatiit, lupus, allergiad, AIDS), hormonaalse tasakaalu häirumine( kilpnäärme haigused, muutused naissuguhormoonide östoregeenis), sessonse depresiooni all kannatajad on sõltuvuses ajuhormooni melatoniini produktseerimisest, geneetilised faktorid. Sümptomid: elurõõmu kadumine, vähemalt 2 nädala jooksul püsivalt alanenud meeleolu, keskendumishäired. Füüsilised kaebused: isu ja kaal langevad või tõusevad, unehäired,
A. Litsko klassifikatsioonis on toodud 11 aktsentueerituse tüüpi. A. Litsko lähtus iga tüübi kirjeldamisel nelja põhilise noorukieas intensiivselt areneva reaktsiooni erinevast avaldumisviisist (s.o grupeerumine eakaaslastega, püüd vabaneda vanemate eestkostest emantsipeerumine , tegelemine harrastuse, huvialaga ja kontakti otsimine vastassugupoolega). 1) Epileptoidne tüüp sellele tüübile on iseloomulik ägedalt kulgevate düsfooriahoogude (düsfooria meeleoluhäire, pahurus, tujutus, sisemine kärsitus) esinemine; afektid on tugevad; julmus; liikumatus, inertsus, raskepärasus; korraarmastus; sihipärasus, tugev seksuaaltung; enesehinnang ühekülgne; kiivus; mure tervise pärast. Sellel tüübil suur soodumus õigusvastaseks käitumiseks. Moodustavad suure osa kõigist alaealistest õigusrikkujates sellised iseloomujooned kujunevad välja halvas keskkonnas.
Konspekt I osa Sõltuvuskäitumine- interdistsiplinaarne probleem. Selle erinevad aspektid: - Sotsiaalne - Psühholoogiline - Majanduslik - Meditsiinilis-farmakoloogiline - Kultuurantropoloogiline - Juriidiline Õppeaine seotus inimeseõpetusega: Põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava (rõk, 2002) kohustuslikud läbivad teemad: 1. Keskkond ja säästev areng 2. Tööalane karjäär ja selle kujundamine 3. Infotehnoloogia ning meedia 4. Turvalisus a) ohuõpetus b) liiklusohutus c) uimastipreventsioon Turvalisuse teema õppeesmärgiks on: · õpilane kujundab tauniva hoiaku uimastite tarbimise suhtes; · õpilane omandab teadmised ja oskused uimastitega seotud situatsioonides toimetulekuks. Inimeseõpetuse ainekava (1.12. klass) läbiv temaatika: 1. Ealised iseärasused 2. Eetika ja väärtuskasvatus 3. Efektiivsed toimetulekuoskused (suhtlemis- ja sotsiaalsed oskused)...
mania - meeleolu kõrgenemine vähemalt mitu päeva järjest; füüsilise ja vaimse tegevuse mahu ja kiiruse tõus, energia ja aktiivsuse tõus ja tavaliselt ilmne heaolu ning vaimse ja füüsilise töövõime kõrgenemise tunne; esineb ka kõrgenenud seltskondlikkus, jutukus, familiaarsus, seksuaalsuse tõus ja unevajaduse vähenemine, kuid mitte sellisel määral, et see põhjustaks raskeid häireid töös või sotsiaalsetes suhetes; võib esineda luululisi mõtteid. Bipolaarne meeleoluhäire - iseloomulikud korduvad (vähemalt kaks) häiritud meeleolu ja aktiivsuse episoodid, mille käigus mõnel juhul ilmneb meeleolu kõrgenemine ning energia ja aktiivsuse tõus (mania või hüpomania), teistel juhtudel meeleolu alanemine ning energia ja aktiivsuse alanemine (depressioon). Depressiivne episood e. depressioon - tavaliselt alanenud meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumine ja energiavähenemine, mis toob kaasa suurenenud väsitatavuse ja vähenenud aktiivsuse
A. Litsko lähtus iga tüübi kirjeldamisel nelja põhilise noorukieas intensiivselt areneva reaktsiooni erinevast avaldumisviisist (s.o grupeerumine eakaaslastega, püüd vabaneda vanemate eestkostest emantsipeerumine , tegelemine harrastuse, huvialaga ja kontakti otsimine vastassugupoolega). Epileptoidne tüüp Epileptoidsed (epilepsialaadsed) jooned muutuvad märgatavaks enamasti noorukieas. Kõige iseloomulikum sellele tüübile on ägedalt kulgevate düsfooriahoogude (düsfooria meeleoluhäire, pahurus, tujutus, sisemine kärsitus) esinemine. Afektid on tugevad ja kestvad ja nende käigus võib esineda küüniline sõim, julmus, hoolimatus teise inimese abituse ja nõrkuse suhtes.Kogu isiksust iseloomustab liikumatus, inertsus, raskepärasus, mis väljendub alates motoorikast ja emotsionaalsusest kuni mõtlemise ja väärtushinnanguteni. Seda püütakse tasakaalustada pisiasjadeni ulatuva korraarmastuse ja sihipärasusega.
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud kari...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
