põhjuseid. Esiteks arendab meditasioon sind vaimselt - see arendab meie keskendumisvõimet ja inimest, kes on tegelenud meditatsiooniga häirivad vähem väiksemad asjad elus. Teiseks on teaduslikult tõestatud, et meditatsioon parandab mediteerija tervist, kuna ta vähendab stressi ja pingeid. Meditatsiooni käigus õpime ka paremini tundma ennast ja meditatsiooni käigus võib arusaada oma elu põhimõttest. Sensoorne deprivatsioon Sensoorse deprivatsiooni korral on meeleelundite kaudu välismaailmast saadav info märgatavalt vähenenud. Eristatakse kahte erinevat sensoorse deprivatsiooni tüüpi : osaline sensoorne deprivatsioon ja täielik sensoorne deprivatsioon(kasutatakse ka mõistet sensoorne isolatsioon). Osalise sensoorse deprivatsiooni korral blokeeritakse ainult mõne meeleelundi funktsioneerimine - suletakse silmad vms . Täieliku sensoorse deprivatsiooni korral - püütakse blokeerida aistmine kõigis meeleelundites
Üritatakse meditatsiooni abil laiendada argielu teadvustamist (1). Mediteerimise põhjused: tahetakse vaimselt areneda, lõdvestuda, otsitakse mõtteselgust (1). 9 SENSOORNE DEPRIVATSIOON Sensoorne deprivatsioon on olukord, kus ühe või mitme meeleelundi kaudu välismaailmast saadav andmehulk on märgatavalt vähenenud (1). Eristatakse: · osalist sensoorset deprivatsiooni, · täielikku sensoorset deprivatsiooni. Osalise sensoorse deprivatsiooni korral blokeeritakse ainult mõne meeleelundi funktsioneerimine - suletakse silmad vms (1). Täieliku sensoorse deprivatsiooni korral - (kasutatakse ka mõistet sensoorne isolatsioon) - püütakse blokeerida aistmine kõigis meeleelundites. Sensoorse isolatsiooni saavutamisel kerkivad esile eetikaprobleemid - kas uurimise eesmärgil on õigus sekkuda inimese
12.2011 selle saame me aru jala ravimise tähtsusest. See omadus võib samas meid eksitada nagu Laggenhageri katse näitas ning võib olla ka üks põhjustest, miks inimesed kogevad kehaväliseid kogemusi. Tihti elatakse astraalrännakuid läbi püühilise või füüsilise trauma korral nagu näiteks infarkt või insult. Selliste traumadega kaasneb ka sensoorne deprivatsioon, sest ajule edastatakse väga väikses koguses stabiilseid väliskeskkonna aistinguid. Sensoorse deprivatsiooni tagajärjel tekivad inimestel tihti hallutsinatsioonid ja väga elavad kujutluspildid (Sireteanu, Oertel jt. 2008). Kehavälised kogemused võivad olla ühed nendest hallutsinatsioonidest. Sensoorse deprivatsiooni korral genereerib aju kujutlusi. Susan Blackmore (1987) kinnitas seda hüpoteesi katsega, kus ta palus kehaväliseid kogemus kogenud inimestel ning testgrupil hinnata enda kujutlusvõimet. Katsest selgus, et elavama kujutlusvõimega inimesed kogevad
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA PRAKTIKA 1. Millised on erinevad võimalused mõiste sotsiaalpedagoogika tõlgendamiseks ja miks on võimalik seda tõlgendada mitmeti? Sotsiaalpedagoogika kohta ei ole üht, kõigile vastuvõetavat tõlgendust. Sotsiaalpedagoogika ei seostu ühegi objektiga sedavõrd selgesti kui muud pedagoogikaga terminid, nagu koolipedagoogika jne. Sotsiaalpedagoogika enesemääratlus kujuneb ja areneb diskusiooni käigus. Selle erisugused tõlgendused on seotud erinevate inimese ja ühiskonna käsitlustega, moraaliteooriate ja teadusteoreetiliste suundmuste ja mõttevooluga. Sotsiaalpedagoogika on tihedas seoses ühiskonna eluga ehk areneb vastavalt ühiskonnas toimuvaga aga teda ei tohiks käsitleda reaktiivse seisukohavõtuna ühiskonnas vaid püüdena toimuvat muuta ehk parandada. Kogu pedagoogika on seotud tuleviku kujundamisega, otsides vaatenurki ja vahendeid indiv...
Alamklassi teooria: Teooria pärineb 19 sajandist, H.Methew, 1980. aastatel arendas edasi C.Murray Tööturuga mitteseotud, elavad sotsiaalabist Suurem deprivatsioon (tõrjutus) kui töölisklassil Spetsiifiline subkultuur – seotud mõne rassi või grupiga Sotsiaalabist elatujad, kriminaalid, väikesulid (k.a. koolist puudujad), kriminaalne majandus, alkohoolikud, shopping bag ladies, psüühiliselt haiged jt. Kultuurilise deprivatsiooni teooria: Pärineb Inglismaalt Seletab vaesust jm. probleeme puudustega sotsialiseerimisel Perekond pole erinevatel põhjustel võimeline kasvatama, neile omaks tegema domineeriva kultuuri väärtusi jm Ei ole võimelised avama ust paremasse ellu ja pole kedagi, kes neid aitaks Lastesõim vaeste perede lastele jms – üks konkreetne näide, kuidas mingid teooriat sotsiaalpoliitikas ellu viiakse K.Joseph – deprivatsiooni tsükkel
teised on armastavad olevused. NÄIDE II: Olen väärtusetu ja teised on hoolimatud, äratõukavad. 1. Lapsel on kaasasündinud vajadus kiinduda ühte kindlasse objekti. Lapsel peab olema üks kiindumussuhe, mis on teistest tähtsam (tavaliselt emaga). Ta nimetas seda monotroopsuseks. Selline suhe on kvalitatiivselt erinev kõigist teistest suhetest ja selle mittetekkimine viib tõsiste negatiivsete tagajärgedeni, kaasaarvatud psühhopaatiani. Monotroopsuse teooriast arenes emaliku deprivatsiooni hüpotees, mis tähendab, et laps käitub viisil, mis kindlustab kontakti ja läheduse hooldajaga. Kui laps tunneb ohtu, siis annab ta hooldajale signaali – selleks võib olla nutmine, naeratamine, liikumine vms. Hooldaja vastab sellele instinktiivselt. 2. Laps peab saama kiindumusobjektilt pidevat hoolitsust vähemalt esimesel kahel eluaastal. Olemas on kriitiline periood emaliku hoolitsuse saamiseks. Enamiku laste puhul on see
Ema kaotusest tingitud trauma mõjud vaadelduna läbi Bowlby teooria. Lapsel on kaasasündinud vajadus kiinduda ühte kindlasse kiindumusobjekti. Bowlby arvas, et lapsel peab olema üks kiindumussuhe, mis on teistest tähtsam (tavaliselt emaga). Ta nimetas seda monotroopsuseks. Selline suhe on kvalitatiivselt erinev kõigist teistest suhetest ja selle mittetekkimine viib tõsiste negatiivsete tagajärgedeni, kaasaarvatud psühhopaatiani. Monotroopsuse teooriast arenes emaliku deprivatsiooni hüpotees, mis tähendab, et laps käitub viisil, mis kindlustab kontakti ja läheduse hooldajaga. Kui laps tunneb ohtu, siis annab ta hooldajale signaali – selleks võib olla nutmine, naeratamine, liikumine vms. Hooldaja vastab sellele instinktiivselt. Laps peab saama kiindumusobjektilt pidevat hoolitsust vähemalt esimesel kahel eluaastal Bowlby (1951) väitis, et on olemas kriitiline periood emaliku hoolitsuse saamiseks. Enamiku
vajaduste suhted selles lõigus, mis siiani oli tema peamiseks elusisuks. Kui siis ka elukaaslane jäädavalt lahkub, võib vana inimene jääda üksikuks. Seda isegi olukorras, kus tema ümber elab arvukaltnaabreid, nendega ei ole tal mingeid lähemaid suhteid, ainsaks ühiseks nimetajaks on elukoha majanumber. Just psüühiliste-emotsionaalsete seoste hõrenemine ja nõrgenemine põhjustab inimeste üksinduse, tema sotsiaalse deprivatsiooni ehk isolatsiooni sisu, mida enamastion üpris raske taluda. Eakate elukvaliteetti mõjutavad kõige enam kolm valdkonda. Esimene neist on inimese endaga seotud asjaolud. Siia kuuluvad nii füüsiline seisund (näiteks võime liikuda oma kodus ja selle ümbruses) kui ka psüühiline loomus ( hea kognitiivne ehk tunnetuslik võimekus, otsutusvõime, võime kohaneda muutusega elus jmt). Teiseks valdkonnaks on suhestumine keskkonnaga ehk kuuluvus. Füüsilistest suhtest on
ühiskonnas on laiemalt piiratud. Äärmuslik deprivatsioon ja hooletusse jätmine · METSIKUD LAPSED aegajalt on ette tulnud kummalisi lugusid n-ö metsikustest lastest, kes on leitud metsikust loodusest ja kellel nähtavasti pole olnud mingit kontakti inimestega. Institutsionaalse kasvatuse mõjud laste arengule · VARASEMAD UURIMUSED II MAAILASÕJA JOOKSUL JA PÄRAST SEDA teine uurimus ala, mis pakub informatsiooni deprivatsiooni mõjust laste arengule, keskendub nende laste kogemustele, kes kasvasid orbudena või lastekodudes. · HILISEMAD UURIMUSED TEISTES KULTUURIDES kuigi neid uurimudi on kritiseeritud osalejate väikese arvu ja ülesannete täitmise puudumise tõttu ekperimentaal ja kontrollgruppide vahel, pakuvad need hämmastavan tulemused, tugevaid argumente, selle kohta, et
raskendatud juurdepääsu haridusele, kontaktide nõrgenemist või kadumist ühiskonna, tõrjutud indiviidide ja gruppide väärtushinnangute ja käitumismallide muutumist jpm Keda ähvardab sotsiaalne törjutus: Sotsiaalse tõrjutuse spekter on tunduvalt laienenud ja võib mõjustada mitut tüüpi elanikkonnakihte: 1. keskklassi esindajad, 2. kestvalt madala sissetulekuga inimesed, 3. pikaajalise deprivatsiooni tõttu kannatavad inimesed 4. pikaajaliselt sotsiaalselt tõrjutud inimesed, kel puudub võimalus osaleda ühiskonnaelus riiklike sotsiaalkaitsesüsteemide nõrkuse ja sotsiaalametnike diskrimineerimise tõttu. Ohutrendid: 1. Tehnoloogia-, majandus- ja finantssüsteemid muutuvad ja "võrgustuvad" (globaliseeruvad) väga kiiresti. 2. Regioonide majandusliku ja sotsiaalse arengu 3. ebaühtlus, kapitali kasvav kontsentratsioon 4
Organisatsioonid, nt. töökollektiiv, ühing, poliitilised parteid. 18. Referentrühm- (reference group) on grupp kellega ennast võrreldakse. Ei pruugi olla ise grupi liige. # Normatiivne funktsioon: grupi arvamused, hoiakud, omadused kiidetakse heaks või laidetakse maha. (Nt. töölised või noored, kes kiidavad heaks neoliberalistliku poliitika, kuna peavad ettevõtlikkust ja edukust normiks) # Komparatiivne funktsioon: inimene võrdleb ennast gruppiga. Relatiivse deprivatsiooni (millestki ilmajäämine) võimalus: kui inimene võrdleb ennast sellise grupiga, mille liikmetel on rohkem edu (Nt. edukas tudeng, kes jääb stipendiumist ilma võib võrrelda ennast kas kõikide tudengitega või ainult teiste edukate tudengitega) 19. In-grupp ja out-grupp: 20. “Oligarhia raudne seadus” Robert Michels oligarhia raudne seadus: valitseva vähemuse vältimatu võim organisatsioonis. Mida suurem ja bürokraatlikum organisatsioon, seda kõrgem on
mida tuleb teha lapse puudest tulenevate erivajaduste kompenseerimiseks. Samuti vajab puudega laps enam järelvalvet ning erihooldust nii kodus, lasteaias, koolis kui ka hiljem tööl. Reilsoni uurimuse ,,Puudega laste perede vajadustest ja võimalustest Tartu linna näitel" (2002) kohaselt satuvad puudega lapse pered seoses puudega lapse ilmumise ja majanduslike riskide kuhjumisega suuremasse majanduslikku deprivatsiooni olukorda kui tavalapsega pered; puudelapse ilmumine peresse asetab pere suuremasse sotsiaalse isolatsiooni olukorda; puudelapse pere vajab tavaperest rohkem informatsiooni, abi ja nõu ning puudelast kasvatavad vanemad loodavad eelkõige iseenda ressurssidele. Seega lapse puue toob kaasa muutusi nii pereliikmete tööjaotuses, omavahelistest suhetes, majandusolukorras, ajakasutuses Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Merilin Võikar KESKKOND LAPSE ARENGU MÕJUTAJANA ASENDUSPERES Diplomitöö Juhendaja: Magister Gerta Sooserv Tallinn 2005 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.......................................................................................................................... 3 1 LAPSE KASVUKESKKOND......................................................................................... 5 1. 1.1 Kodu........................................................................................................................ 5 2. 1.2 Erinevad asenduspere liigid..................................................................................... 9 3. Eestkoste...............................
) süsteem, mis muundab segamiseta. A hiljem oli 5 neist surnud, üks teinud ajuvälise keskkonna muutused närviimpulssideks. enesetapu, veel 1 hulluks läinud ja ülejäänud olid Psüühika saab toetuda individuaalsele kogemusele. sügavas melanhoolias. 1823. aastal sellisest täielikust ja Meeleorganid jaotame kvaliteetide alusel, millele pikaajalisest isolatsioonist loobuti. 1/2 saj tagasi tehtud reageerivad nende retseptorid. sensoorse deprivatsiooni ja ülekoormuse uuringud * Kõik retseptorid on kõrgelt spetsialiseerunud ja kinnitavad varasemaid jälgimisi: Fakt, et mõned reageerivad ainult kvaliteedilt ja kvantiteedilt väga inimesed, kes on läbinud vanglaisolatsiooni ka enne või piiratud osale füüsikalise (!) maailma muutustest. Meil kes suudavad luua endale aktiivse ja sihipärase pole süsteemi, mis reageeriks mittefüüsikalisele
Verevoolu vähenemine, hapniku vähesus veres, toitainete puudus, ainevahetuse häired või mürkide toime Unestaadiumid: - REM uni – rapid eye movement, vasakule-paremale ostsilleerivad silmaliigutused, kergem, pinnapealsem, hommikul ärgates selles - Mitte-REM uni: väga kerge uni (kukkumistunne), kerge uni, sügav uni (pensionäridel puudub täiesti), - Uni läheb pidevalt pinnapealsemaks, tsüklid une jooksul korduvad Unepuuduse e deprivatsiooni mõju organismile. Hallutsinatsioonid, terviserikked, ärrituvus, stress, kognitiivne kahju,mälu, keskendumisraskused, immuunsüsteemi kahjustus, madal reaktsiooniaeg, peavalud Mida räägivad uneuuringud selle kohta, milleks meil und vaja on? (Lugege kindlasti õpikust juurde.) Uni kui ajutüve tekitatud loomulik dünaamiline protsess - Kuna kõikidel loomadel on siis ilmselt on vajalik ikka
Yldbak; Adler284 Valikvastustega eksam 17.mai 15.15 T318 Teadus Teadus keskajal märkimaks ükskõik millise teadmiste haru süsteemi, asja õpetuse ja teooria ilma vahetu rakenduseta. Kasutati vastandina kunstile. Oluline valida määratlus ja mis mõttes asja määratletakse. 1726 Watts (16741748) teadus on õpetatud meeste korrapärase v metoodiliste vaatluste või väidete tervikliku kogu kohta, mis puudutab ükskõik millist mõistmise teemat, millest 1 tõde on tuletatud teisest argumentide järjestuse toel. Selleks, et end mõista, tuleb teha metoodilise vaatluse uuringuid. Kui ei tea, kust idee on tulnud, ei pruugi me sellest aru saada. Statistilise andmeanalüüsi meetodeid kasut tänapäeva psys. Selleks et teha põhjuslikke järeldusi, tuleb teada, millel (nt mõõtmisskaalad) põhinevad teadmised. Teaduslik meetod> rakendus. Määratleda võib suvalistel viisidel. Teadmiste liik, mi...
omavalitsusele või otse lastekaitsetöötajale. Hädaohus lapse puhul teatada otse politseile ja kohalikule omavalitsusele. Koolil on reeglina politseis oma kontaktisik. Informatsiooni võib edastada kirjalikult, suuliselt, telefoni teel. Edastatav informatsioon peab olema asjakohane. Raul Heido lasteahistamise temaatika (Lõuna ringkonnaprokuratuur). Tel. 7500737 21.10 loeng Sotsiaalpedagoogilised probleemid: sotsiaalne tõrjutus/ekslusioon, deprivatsiooni ring - sotsiaalpedagoogika kui võimalus ennetada ja leevendada sotsiaalset tõrjutust 4.11 loeng Sotsiaalpedagoogiliste probleemide avaldumine üldhariduskoolis, antisotsiaalne käitumine koolis. Sotsiaalse taustaga probleemid koolis 13 Õpi- ja käitumisprobleemid Tõrjutus kooliklassis ja ühiskonnas
1990.aastatate algus - tõrjutus tähendab lisaks hulgaliselt muid probleeme: raskendatud juurdepääsu haridusele, kontaktide nõrgenemist või kadumist ühiskonna, tõrjutud indiviidide ja gruppide väärtushinnangute ja käitumismallide muutumist. Keda ähvardab sotsiaalne törjutus: Sotsiaalse tõrjutuse spekter on tunduvalt laienenud ja võib mõjustada mitut tüüpi elanikkonnakihte: keskklassi esindajad, kestvalt madala sissetulekuga inimesed, pikaajalise deprivatsiooni tõttu kannatavad inimesed 7 pikaajaliselt sotsiaalselt tõrjutud inimesed, kel puudub võimalus osaleda ühiskonnaelus riiklike sotsiaalkaitsesüsteemide nõrkuse ja sotsiaalametnike diskrimineerimise tõttu. Ohutrendid: 1. Tehnoloogia-, majandus- ja finantssüsteemid muutuvad ja “võrgustuvad” (globaliseeruvad) väga kiiresti. 2
hilisemas elus emotsionaalselt ebakindel · Lasteaiad · Lastekodud · Sotsiaalsus, järjekindlus, saavutused Kui kiindumussuhe puudub · Harlow ja reesusahvid Isolatsioon, mis kestis kauem kui 3 kuud Puuduvad mängulised oskused Puudub oskus vastata agressioonile Stereotüüpiad ja autoagressiivsus Sellise käitumismustri püsivus teismelise ja täiskasvanueas (võimetus järglasi soetada) · Inimestel lisandub kognitiivne mahajäämus Kas varase sotsiaalse deprivatsiooni mõju saab muuta? · Mineviku muutmine reesusahvide näitel Mängukaaslased Teine laps · Mineviku muutmine inimeste näitel Lastekodu lapsed hooldekodu naistega · Sotsiaalse arengu esimesed sammud mõjutavad järgnevaid Lasteaia mõju · Laste kognitiivsele arengule Lapsed saavutavad koolis rohkem · Seotusele vanematega Lapsed muutuvad iseseisvamaks ning loodavad rohkem iseendale Lapsed on sotsiaalsemad ja järjekindlamad (Clarke-Stewart, 1989, 1993)
niivõrd erinevad eelmistest põlvedest, millised võivad need olla kahekümne, kolmekümne aasta pärast. Sotsioloogia tegeleb üksikisiku uurimisest kuni globaalsete sotsiaalsete protsessideni. Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia uurib kuidas sotsiaalsed institutsioonid üksteist mõjutavad ning milline on nede omavaheline kokkupuude. Lisaks institutsioonidele uurib sotsioloogia ka ebavõrdsust ühiskonnas, deprivatsiooni, ja konflikte, vastuolusid. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psüholoogias on väljakujunenud arvamus, et inimkäitumise määrab ära isiku vaimne ja emotsionaalne seisund. Sotsioloogia lähtub situatsioonist, kus käitumine aset leiab. Sotsioloogilisest seisukohast mõjutab käitumist kontekst, milles see toimub, mõju avaldavad pigem
Põhiliseks ajasegmendiks on lapse minevik, lapse alateadvuses, sorime lapsepõlves. Teoreetiline alus alateadvus või mitteteadvus on tahtele allumatu; varajane lapsepõlv. Ego kaitsemehhanismid: Id- alateadvus, agressiivne ja seksuaalne, Ego- teadvus, superego - kõik mis puudutab ühiskonnas olevaid norme. Emotsionaalne deprivatsioon ja kiindmus õpisituatsioonides - emotsioonidega eluliste asjaolude mitterahuldamine. Need lapsed, kes emotsionaalse deprivatsiooni all kannatanud, neil esinevad teatud probleemid hilisemas eas. Väljendub erinevates sotsiaalsetes probleemides, näiteks lähisuhteid on raskem luua, raha planeerimist ei osata. Indiviidididel puudub empaatia. Kui kiindumussuhe on piisavalt lähedal, tähelepanelik, senistiivselt reageeriv, vastutusvõimeline, tunnustav? Jah - turvalisuse tunne, armastus. Eneseusaldus mängutujuline, naeratav, sotsiaalne, uurimisele orienteeritud TURVALINE (B)
• Anakliitiline depressioon – abitus ja isu kaotus • Affectionless psychopathy – võimetus luua tähendusrikkaid emotsionaalseid suhteid + krooniline viha, kehv impulsside kontroll ja kahetsuse puudumine. • Teismelised poisid, kellel on olnud varajases lapsepõlves probleeme seotusega, sooritavad 3x suurema tõenäosusega vägivaldseid kuritegusid. Bowlby: deprivatsioon põhjustab pikaajalisi raskusi, mida ei ole võimalik hiljem parandada • Rutter: deprivatsiooni efekt sõltub lahusoleku täpsest põhjusest – Mõjuvad pigem probleemid perekonnas, kui lahusolek iseenesest. Tõendusmaterjal näitab, et isegi privatsioonil ei pruugi olla püsivat, ümberpöördumatut efekti. Lahutuse ja lasteaia mõju seotuse ja suhete arengule Bowlby jägi võib igasugune ema ja lapse vahelise sideme katkestus kahjustada lapse sotsiaalset ja emotsionaalset arengut • Tänapäeval on järjest rohkem levinud lahutus ja see, et emad lähevad tööle.
arvama, et naised on nõus seksuaalaktiga ka siis, kui ütlevad, et ei ole. Sport - ei ole klassikaline. Terrorism vägivalla kasutamine või sellega ähvardamine poliitiliste, ideoloogiliste või religioossete eesmärkide saavutamiseks. Terrorismi trepp (Moghaddam, 2005): psühholoogiline mudel, mis võib aidata mõista, miks inimesed sooritavad terroriakte. Moghaddam: terroriakti saab tagasi hoida vaid muutes tingimusi alumisel korrusel. Alumine korrus relatiivse deprivatsiooni tajumine: inimesed usuvad, et neid ei ole koheldud õiglaselt. 1. korrus õigluse otsingud: vähemus inimesi ,,ronib" esimesele korrusele, et otsida lahendusi tajutud ebaõiglusele. Siin on oluline ka tajutud protseduuriline õigus ehk see, kui õiglaseks peab indiviid oma valitsust, ja kui suureks oma võimalust kaasa rääkida ühiskondlikes küsimustes; 2. korrus agressiooni ümbersuunamine: kui indiviid ei saa avalikult oma pahameelt
paljastajad. Mida väiksemad on pime ja varjatud ala, seda vähem tõenäoline on piiririkkumine ja seda vabamalt ja impulsiivsemalt saab suhelda. Tundmatu ala – see on täielikult tundmatu ala. Siia kuulub kõik see, mida ei ole kunagi avastatud ei teie ega ka kellegi teise poolt. Te võite ainult järeldada, et selline ala on olemas. See võib muutuda tunnetatavaks mingites ekstreemsetes olukordades. See on sügaval alateadvuses. Tuleb esile hüpnoosi, narkootikumide, sensoorse deprivatsiooni olukorras. Samuti avameelsetes vestlustes usaldusväärsete inimestega. Nt paanika ajal. Ei teie ega ka teised inimesed ei pruugi teada seda kuidas te reageerite mingites spetsiifilistes situatsioonides. See tähendab et keegi ei tunne/tea teie personaalset potentsiaali, teie varem väljendamatuid füüsilisi ja mentaalseid ressursse. Kuna te ei suuda kunagi end lõpuni tunda, eksisteerib see ruut alati. Kui see aga teatavaks saab, siis saab see teatavaks nii endale kui teistele.
Nt ei osata mängida (puuduvad mängulised oskused) ja ei osata enam mängimist õppida. Puudub oskus vastata agressioonile, on autoagressiivsed (hakkavad endale liiga tegema), ka stereotüüpiad. Sellise käitumismustri püsivus teismelise ja täiskasvanueas (võimetus järglasti soetada). Inimestele lisandub sellisel juhul kognitiivne mahajäämus: mõistus ja taiplikus ei saa arenenda. Kas varase deprivatsiooni mõju saab muuta? Titadega koos õpitakse mängimine selgeks. 29 Mineviku muutmine reesusahvide näitel: mängukaaslased, teine laps. Mineviku muutmine inimeste näitel: lastekodu lapsed hooldekodu naistega. Oluline pole, et inimene oleks väga tark, haritud ehk kvaliteetaeg lapsega, vaid oluline võib ka olla lihtsalt oma inimese olemasolu, et saaks lapse areng toimuda. Sotsiaalse arengu esimesed sammud mõjutavad järgnevaid
ennast teistega ja idenfitseerivad ennast teiste inimeste või gruppidega. Referentgruppi hoiakud, omadused, käitumine kiidetakse heaks ja seda jälgitakse, sellega võrreldakse ennast. * Inimene ei pruugi ise olla selle gruppi liige . nt. Lääne-Euroopa töölised, kes toetavad konservatiivseid parteisid: keskklass on võetud referentgrupiks. * Normatiivne funktsioon: inimene võtab omaks gruppi normid * Komparatiivne funktsioon: inimene võrdleb ennast gruppiga. relatiivse deprivatsiooni (millestki ilmajäämine) võimalus: kui inimene võrdleb ennast sellise gruppiga, mille liikmetel on rohkem edu, nt. edukas tudeng, kes jääb stipendiumist ilma võib võrrelda ennast kas kõikide tudengitega või ainult teiste edukate tudengitega. Viimase puhul kogetud ebaõnnestumine à rel.deprivatsioon. - Sotsiaalsed rühmad mõjutavad inimese käitumist * Grupi normide järgimine on seotud identifitseerumisega gruppi gruppi ühetaoline käitumine
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese või...
isastevaheline agressiivsus (mida kinnitab asjaolu, et 87 % vägivaldsetest kurjategijatest USAs on mehed) hirmust tingitud agressiivsus (avaldub imikuil alates 5-st elukuust nende randmest kinnihoidmisel) territoriaalne agressiivsus (seadused annavad inimesele õigusi oma territooriumi kaitsta) emalik agressiivsus (reeglina emad kaitsevad oma lapsi kõigi kättesaadavate vahenditega) ärritusagressiivsus (frustratsiooni, valu, deprivatsiooni ja muu suuremõõdulise stressi mõjul) seksuaalsusega seotud agressiivsus (meid seksuaalselt erutav isik põhjustab teistega flirtides meis armukadedust ja agressiivsust) instrumentaalne agressiivsus (kasu või hüvitusi toonud agressiivsust kasutatakse samadel eesmärkidel korduvalt) · Valdavalt iseloomustab inimesi võime oma agressiivsust pidurdada ja teistega rahumeelselt koos eksisteerida Agressiivsuse määratlus
Kohanemise mõlema aspekti edukus sõltub integratsioonistrateegia valimisest ning päritolu- ja uue kultuuri minimaalsest distantsist. Samastumine kohalike inimestega ei mõjuta oluliselt psüühilist heaolu, on aga oluline sotsiokultuurilise kohanemise jaoks. c) majanduslik kohanemine seda iseloomustab töö olemasolu või puudumine, tööga rahulolu, professionaalsete saavutuste tase ning heaolu uues kultuuris. Seda mõjutavad samuti motivatsioon migratsiooniks, suhtelise deprivatsiooni tajumine ja staatuse kaotamine esimesel sisenemisel töömaailma. 4. Desotsialiseerimine. Resotsialiseerimine. Resotsialiseerimine kunagi varem omandatud, kuid unustatud rollidesse uuesti sisse elamine. Ühiskonda naasmine (näiteks: vabaneb vanglast ja on ühiskonnast, kui tervikust eraldatud) Resotsialiseerimine ei ole inimese ümberkasvatamine. Resotsialiseerimine tähendab kuritegu soodustanud asjaolude kindlakstegemist ja nende kõrvaldamist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
