andmine kvalitatiivne, põhineb enesehindamisel. Humanistlik õppimiskäsitlus (Maslow, Rogers, Knowles, Mezirov, Freire) Aluseks nägemus loovast ja vaimsele kasvule pürgivast inimesest. inimese tegevuse keskne pürgimus realiseerida igaleühele omast arengupotentsiaali. Freire: Õpetaja on isik, keda ennast õpetatakse dialoogis õppijatega. Igaühel on teatud põhiõigused, õigus individuaalsusele. Õppimine lähtub sisemisest aktiivsusest. Oluline on õppima õppimine, pidev avatus oma kogemustele ja muutustele ning teadmine sünnib inimestevahelises suhtlemises. Väljastpoolt antud hinnang õppimisprotsessile on teisejärgulise tähtsusega. Teadmine on isiklik, suhtlemise kaudu arenev. Õppimine on protsess, kus teadmisi luuakse kogemuste muutuste kaudu. H lähenemisviis eeldab õppija teadlikkust endast. - Keskne idee realiseerida igale inimesele omast arengupotensiaali. Õpetaja on isik, keda õpetatakse dialoogis õppijateg
Miks on õppimine tähtis Lugupeetud Õpetaja ja head klassikaaslased. Mina räägin täna teile sellest, miks on vajalik koolis käia. Õppimine on elualuseks. Minu arvates on õppimine teadmiste omandamine iseenda jaoks. Iga päev, iga minut, iga sekund õpid sa midagi juurde ja kõik vaid enda jaoks, mitte keegi ei saa õppida sinu eest. Õppimine on vajalik. Õpi ja ära lase õpitul ununeda. Inimene õpib kogu elu ütlevad targad. Sellega vist nõustuvad kõik. Kuid mis on õppimine? Õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad Õppija käitumises aset suhteliselt püsivad muutused.
ÕPPIMINE 1. Mis on õppimine? Õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises või käitumis-võimelisuses aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimisest räägitakse nii inimeste, loomade kui arvutite puhul ning seda psühholoogia, filosoofia, kasvatusteaduse, informaatika jms teadusharude võtmes, mistõttu on väga raske anda ühtset õppimise definitsiooni, sh isegi ühe teadusharu piires. 2. Selgitage, kuidas omandataks teadmis ja oskusi.
16.10.2016 YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis Tõnis Saarts YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 1 Loeng 7. Funktsionaalne lugemine, kirjanduse kasutamine ja viitamine Allikavalikust veel Teadustekstide funktsionaalne lugemine millele tähelepanu pöörata? Lugemisstrateegiad eri tekstide puhul Refereerimine ja tsiteerimine Plagiaat Viitamine: tekstisisene viitamine ja viitekirjete vormistamine YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 2 Miks peab kirjandust kasutama? · Näitab, et autor on kursis valdkonnaga, millest kirjutab; muudab töö professionaalseks · Kasutatud allikad kui ,,visiitkaart" kvaliteedist · Vihjab, millise koolkonna või lähenemise raames töö on tehtud · Aitab vältida plagieerimist · Lugejad saavad viid...
ja tasakaalule. Kaasneb soov olla erinev, loov, õppimine ilmneb alati käitumise muutusena; keskkond kujundab nii käitumist, liigendamisstr Kognitiivsed Sõltuv paradoksid mõtleja, suhtleja, tegutseja
sotsiaal- Arusaam arusaamad ja inimene on kultuurilise elukäikudest, nägemused endast saavutanud keskkonnaga, kogemused kui õppijast teatud taseme oma mille kaudu rõhub Võimalik intellektuaalses, toimub õppimisel saavutada sotsiaalses ning õppimine ning väga palju autonoomne vaimses arengus seeläbi inimese kogemustele- mõtlemine Oluline on mina areng motivaator. enesemotivatsioon, sest selleta õppimist ei toimu
saadakse selgeks neid spetsiaalselt ning teadlikult õppides, näiteks koolitundides matemaatikavalemeid õppides. Toimub informatsiooni hankimine ja seejärel süstematiseerimine. Teadmiste omandamine leiab aset tegevusena, mille käigus püüeldakse kindla eesmärgi suunas. Mõni teine asi võib aga külge jääda märkamatult, ilma, et selle omandamisest oleks iseennast teadvustatud või seda tahtlikult, ettekavatsetult tehtud. Sellist liiki õppimine toimub igapäevaselt, näiteks mingi tegevuse pideval kordamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Sel juhul hõlmab õppimine lisaks teaduslike teadmiste omandamisele ka inimsuhteid ja tundeelu ning uskumuste ja maailmapildi kujunemist. Õppimist võib käsitleda ka kui hariduse omandamist. Sel juhul on võimalik õppimist kui tegevust jaotada kaheks formaalseks ning mitte-formaalseks hariduseks.
juurde. Tegelikult mõistis vajadust sellise distsipliini järele, mis eristaks laste ja täiskasvanute õpetamist, juba tsehhi pedagoog ja humanist Jan Ámos Komensk (17. saj). Tema teaduslik pärand lubab lugeda teda andragoogika rajajaks, kuigi terminn tuli hiljem. Ta väitis, et kogu inimrass on arenguvõimeline ja võib omandada kultuuri ja hariduse sõltumata oma vanusest, klassist, soost ja rahvusest. Inimese eluiga= inimese õppimine. Tegi kõik selleks, et arendataks välja täiskasvanute õpetamise süsteem. Mõiste andragoogika võttis Saksamaal kasutusele (19.saj I pool) gümnaasiumiõpetaja Alexander Kapp, kes kasutas seda Platoni haridusteooria kirjeldamisel (Platon ise seda terminit muidugi ei kasutanud). Filosoof ja Kapi kaasaegne J.F.Herbart väitis täpselt vastupidist (õppida saab vaid nooruses ja õpetaja käe all) ja termin unustati peaaegu sajandiks. Idee hakkas arenema ja Saksa teadlane A.W
o Hoiakute muutumist; o Käitumisviiside muutmist. 20. Selgitage mõistet ,,õppiv organisatsioon" 21. Millistele valdkondadele on vaja keskenduda õppiva organisatsiooni loomiseks? · Süsteemne mõtlemine · Isiklik meisterlikkus · Mõttemudelid · Jagatud visioon 4 · Meeskondlik õppimine 22. Millised omadused iseloomustavad õppivat organisatsiooni? o Avatus uutele ideedele; o Uute teadmiste genereerimine ja levitamine; o Kõikidel töötajatel on võimalus olla toimuvaga kursis; o Kõikidel töötajatel on võimalus olla loov ja pakkuda oma ideid tegevuste parendamiseks; o Kõikidel töötajatel on võimalus uute teadmiste ja oskuste omandamiseks;
Biheivioristlikud õppimisteooriad Biheiviorism · 20. sajandi alguses tekkinud psühholoogia, sotsioloogia, etoloogia ja kasvatusteaduse suund · Teooriate loomisel puudus piir inimese ja looma käitumise vahel, enamus katseid läbi viidud loomadega Viide? Mis on õppimine ? · Protsess, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes suhteliselt püsivad muutused (Krull, 2000) · Õppimise peaeesmärk-kohaneda elukeskkonnaga(J. Dewey 1859-1952) Tahtlik ja tahtmatu õppimine · Tahtlik õppimine - uut informatsiooni püütakse omandada teadlikult · Tahtmatu ehk kaasnev õppimine - tegemist teadvustamata protsessiga (Krull 2000) Õppimise põhiajendid · Hedonistlik motiiv
2010 Läbi aegade on eri kultuurid omavahel erinevatel põhjustel kokku puutunud. Rahvusvahelist koostööd on proovitud läbi erinevate organisatsioonide kuid ilmnes, et seda takistasid vääritimõistmised suhtlemises. Seepärast pandi 1960. aastatel alus uuele koolitussuunale, kultuuridevahelisele kommunikatsioonile, mille peamine eesmärk on õpetada eri kultuuridest pärit inimesed omavahel paremini läbi saama. Kultuuridevaheline õppimine ei ole väga laialt levinud mõiste. Peamiselt seostatakse seda tööga rahvusvahelistes noorteprogrammides ja ei osata sellele tähelepanu pöörata igapäevases kontekstis. Igapäevaelus tähendab see erinevast rahvusest ja kodakondsusega noorte ühiseid ettevõtmisi, mille käigus õpitakse tundma erinevusi kultuuride vahel ja mõistma üksteist sellest lähtuvalt. Arendades sallivust erineva kultuuritausta ja kodakondsusega noorte seas, tekib nende vahel tugev sotsiaalne
Õppimine ei piirdu ainult koolipingis omandatuga, vaid näiteks leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemisel vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Mina olen õppija, kes omandaks uut infot pigem kogemuste teel kui koolipingis istudes. Ma õpin meelsasti majandusega seotud asju ja kõike mis puudutab raha- näiteks, kuidas raha kasvama panna. Õppimisel toetab mind vajadus saada uusi teadmiseid antud valdkonnas. Lisaks arendab ja rikastab õppimine õppija isikut. Pinnapealne õppimine on kasulik koolis, kus tuleb omandada liialt teadmisi erinevates valdkondades. Pealegi kui on kiire ja siiski on vaja positiivne hinne kätte saada, siis hommikul enne tundi pinnapealselt tööks õppimine võib soovitud tulemuseni viia. Õppimistakistused on minu jaoks omaette teema. Neid on gümnaasiumis mul palju ja siiani olen üritanud nendest ainult mööda vaadata ja oodata, et kõik ise laabub
........................4 1. Mis on õppiv organisatsioon?............................................................................................................... 5 1.1 Õppimisetasandid............................................................................................................................5 1.2 Kolm silmust...................................................................................................................................6 1.3 Organisatsiooniline õppimine......................................................................................................... 6 1.4 Õppiva organisatsiooni omadused.................................................................................................. 7 2. Milleks õppiv organisatsioon?.............................................................................................................. 8 3. 21. sajandi suundumused.................................................................................
Õppimise konstruktivistlikud ja sotsiaalkonstruktivistlikud käsitlused. Gerly Karjat Mis on konstruktivism? · Konstruktivism tuleneb sõnast konstrueerima (inglise keeles constructivism). · Konstruktivismi põhiidee: õpilane konstrueerib oma teadmised ise, tuginedes varasematele kogemustele ja teadmistele. · Konstruktivismi kohaselt on õppimine indviduaalne protsess, mille tegevuskäik ja tulemused on erinevad. Õppimine on õppija enda tegevuse tulemus. Mis on konstruktivism?(2) · Õppijale tuleb tekitada sisemine motivatsioon, õppimine käib läbi avastusõppe õppimine läbi praktika. Õppimine ei toimu mehaaniliselt pähe õppides valmis materjalide abil. Õpetaja roll on olla toetaja, juhendaja, mentor. Ajaloost Esimesed ilminguid konstruktivismist on leitud 18.sajandi
09.2015 Õppimine kui kohandumine elukeskkonnaga • Tahtlik õppimine (õppimise peamine eesmärk) – Püüab teadlikult omandada uut infot või tegevusoskusi • Tahtmatu/kaasnev õppimine 1 • Hedonistlik motiiv HEA SOOVIMINE ENDALE
seostuvad füüsilise kasvu või küpsemisega. Näiteks on vanemad lapsed võimelised hüppama kõrgemale kui nooremad. Õppimine on üks niisuguseid mõisteid, mida psühholoogid nimetavad ka järelduslikuks konstruktsiooniks. See tähendabki seda, et mõtestatakse oma tegevus ja selle tagajärg ning tehakse kogemusest omad järeldused, mille kaudu muudetakse edaspidist tegutsemist. Niisiis on muutused organismi tegevuse soorituses signaaliks, et õppimine on tõepoolest toimunud. Õppimisvõime avab meile juurdepääsu oma kaasaja teadmisvaramule, aga ka inimsoo varasemaile kogemustele. Mis tahes sotsiaalse rolli, kutse või ameti õppija ammutab oma teadmised tegelikult inimsoo paljude põlvkondade vältel kogutud tarkustevarust. Õppimise tõhusust suurendab omapärane lisakasu efekt: kõik juurde õpitav rikastab ja väärtustab varem õpitut. Uued teadmised loovad varem
või raamatu lugemine. Õppimine leiab aset juba siis, kui me millegi korduva läbitegemisega suurendame oma vilumust. Ka sügavad läbielamised õpetavad meile nii mõndagi, nii head kui halba. Päevast päeva mällu lisanduvad tähelepanekud, tõdemused ja pisiavastused kujundavad psüühikas aegamisi uusi hoiakuid ja teadmisi ning nende toimel hakkab edaspidi muutuma ka meie käitumine. endale teadvustades või mitte, moodustab õppimine märkimisväärse osa meie ärkvelolekuajast. Kõige hea kõrval õpitakse elus ka uimasteid kasutama, interneti- ja kasiinosõltuvust. Me oleme sündinud õppijad- me peame olema, sest ellujäämiseks on meil vaja tunda oma keskkonda ja sellega kohaneda. Õppimine on üks kohanemisnähtus, mille abil organism suudab end kaitsta ja tasakaalustada oma suhted ümbruskonnaga nii, et elu oleks võimalikult mugavam. Isiksusele: Üldiselt valitseb tõekspidamine, et õppimismuutused on organismile
Minu valik õppimine kõrgkoolis Kõrgkoolis õppimine on väga iseseisev, aeganõudev ja pikaajaline protsess, mille käigus tuleb palju pingutada: leida aega ja võimalusi õppetööga tegelemiseks, et edukalt ja heade tulemustega kool lõpetada. Selleks tuleb olla sihikindel, motiveeritud ning omada eesmärke. Õppimine kõrgkoolis oli minu läbikaalutud valik. Enne sisseastumist mõtlesin põhjalikult läbi erinevad küsimused nagu ,,Kas ma saan seda endale nii rahalises kui ajalises mõttes lubada? Olen ma piisavalt sihikindel ja motiveeritud
Ene Alunurm Klassikaline tingitud refleks · Ivan Pavlov vene füsioloog Ene Alunurm Ene Alunurm · Harjutamisseadus: mille järgi teeb harjutamine ehk kordamine õppimise edukamaks. · Efektiseadus:ütleb, et kui käitumisele järgneb soovitud tulemus, siis on niisuguse käitumise tõenäosus edaspidi suurem. Soovimatu tulemuse korral on muidugi vastupidi. Ene Alunurm Sotsiaalne õppimine · Sotsiaalne õppimine e. mudelõppimine tähendab õppimist eeskujude järele jäljendamise e imiteerimise kaudu. Ene Alunurm Kanada psühholoog Albert Bandura eristas nelja etappi: · Märkamine käitumismudeli omandamine eeldab antud mudeli ja selle oluliste külgede tähelepanemist · Meeldejätmine luuakse algul üldine ettekujutus, jälgitakse, millistest osadest see koosneb ja seejärel üritatakse need üksikud osad meelde jätta. · Taastamine e
Õppimise tähendus isiksuse ajaloos. Õppimist soosiv keskkond. Vana ja uus kool Mis on õppimine? Milleks me õpime? Juba väikestele mängivatele lastele räägivad nende vanemad tänapäeval üha varasemas eas, et õppimine on tähtis ning et õppida tuleb selleks, et targaks saada ja oma töös edukas olla. Need väikesed pisipõnnid aga õpivad juba ammu, ilma et nad selleks koolipingis peaksid istuma. Nad õpivad mängides ja läbi mängu, nad õpivad mängukaaslastelt ja mängukaaslastega. Ka koolis
· 1928-1932 Kultuur-ajalooline teooria · Ülemaailmne mõju hiljem (1960ndatel jj) Põhiideed · Huvi lapse ja kultuuride arengu vastu · Geneetiline seletus. Kompleksse nähtuse mõistmiseks tuleb uurida selle nähtuse lihtsamaid vorme, uurida nende kujunemise ajalugu (Durkheim, Levy-Bruhl, Koffka, Köhler, Spencer, ka Piaget) Loomad, traditsionaalsete kultuuride inimesed, psüühiliselt haiged, lapsed vs lääne kultuuri täiskasvanud · Areng ja õppimine on vastastikku seotud · Oluline on nii lapse aktiivne tegutsemine kui suhtlemine endast kompetentsematega · Inimese arengus on tähtis koht keelel ja teistel märgisüsteemidel · Kahte tüüpi psühhilised protsessid: madalamad ja märgiliselt vahendatud Põhiideed · Iga kõrgem psüühiline funktsioon tekib kaks korda algselt kollektiivis (interpsüühilisel tasandil), koostöös teistega ning alles hiljem see interioriseeritakse (toimib
Kadrioru Saksa Gümnaasium ÕPPIMINE JA MÄLU Suhtlemispsühholoogia referaat Kristiina Toomik 10. Sotsiaal Tallinn 2015 Mis on õppimine? Õppimiseks nimetatakse protsessi, mille tulemusel leiavad õppija käitumises või käitumisvõimelisuses aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimisest räägitakse nii inimeste, loomade kui tehnika puhul ning seda psühholoogia, filosoofia, kasvatusteaduse, informaatika jms teadusharude võtmes, mistõttu on väga raske anda ühtset õppimise definitsiooni, seal hulgas isegi ühe teadusharu piires. Õppimisest räägitakse väga erinevates kontekstides ning
tulemusena omandab inimene info vastuvõtuks, lahtimõtestamiseks ja probleemide lahendamiseks tarvilikke sisemisi mudeleid. Õppimise kognitiivset protsessi võib vaadelda ka vaimse tegevuse operatsioonide jadana: enesehäälestamine, tähelepanu koondamine, tajumine, teabe vastuvõtt, teabe mõistmine, meeldejätmine, meeldetuletamine, õpitu kasutamine, lõplik omandamine. Lühidalt võib öelda, et kognitiivne õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. Kognitiivse õppimise tunnused: *uue käitumise omandamiseks piisab ka selle ühekordsest nägemisest, *nähtu jäljendamine ei pea toimuma kohe, vaid siis kui on sobiv olukord, *uus käitumisviis omandatakse ilma välise tasustamisega, *uue käitumisviisi rakendamine sõltub oodatavast tagajärjest- karistust püütakse vältida. Kognitiivne Stiimul tunnetusprotsessid reaktsioon Õppimise kognitiivsed käsitlused
% ..riiete valmistamine ja hooldamine 1,01 ..majapidamise korrashoid 2,57 ..söögitegemine 4,06 õppimisega seotud liikumine 0,31 õppimine vabal ajal 0,14 kool/ülikool 2,33 tasulise tööga seotud liikumine 1,35 lõunavaheajad 0,1 tööandjaga seotud tegevus 0,14 lisatöö 0,31
Ülddidaktika ja kasvatustöö alused 28.09.2017 Õppimise olemus ja õppimise ajendid Didaktiline mõiste Mis on minu arvates õppimine? Arenemine arusaamad Suhtlemine Mõistmine Ellujäämine Miks selline võte hea on? Panen üksi kirja, siis paaris ja siis terves grupis hea? Piiratud mõttemaailm , siis suurenb jagades Saada turvatunnet ja kinnitust kaaslaselt ja lõpuks jagada, pole üksi enda vastuse hirm, vaid saanud kinnitust kaaslaselt. PIKKI LINKE LÜHENDA LINGID.ee PADLET- sõnad mida rohkem, seda suurem QR-koodi loomise vahend qrcode-monkey http://linoit
................................................................................................. 4 Ausubeli ja Bruneri vaated ning konstruktivism .................................................................... 4 2. Teadmiste struktuuri käsitamine võrkudena ....................................................................... 6 3. Teadmiste sotsiaalne konstrueerimine ................................................................................ 7 4. Situatiivne õppimine ja autentsed õppeülesanded .............................................................. 8 5. Õpilaste suunamine ja õppimise eest vastutuse ülekandmine õpetajalt õppijale ................ 9 Uurimuslik õpe .................................................................................................................... 10 Dialoog ja vestlused............................................................................................................. 11
See on ka väga suur osa meie elust. Haridus on elule põhja panev ning igas arenenud riigis iga laps peab saama vähemalt põhikooli hariduse, juba see iseenesest kestab üheksa aastat. Gümnaasiumiharidust tahtev noor peab koolis käima aga 12 aastat ja sellele oleks kasulik käia veel mõned aastad ka ülikoolis. Seda kõike oleks kokku siis umbes 16 kuni 17 aastat koolis käimist. Selline pikk rutiin võib hakata juba tüütuks muutuma umbes põhikooli lõpus. Pidev õppimine muutub kurnavaks ning selle tulemusena õpilase õpihuvi kaob ning hinded halvenevad. Sellega omakorda kaasnevad probleemid koolis ning vanematega. Kui on eraelus probleeme juba palju, on õpilane stressis ning kõik läheb allamäge. Seega, tuleb mõelda välja moodus, kuidas tõsta õpilase õpimotivatsiooni, ilma et see peaks segama tema elu väljaspool kooliasju, probleeme kaasama ning tohutul hulgal meie väärtuslikku aega röövima.
Õppimine teeb inimeseks Inimese elutee on nagu üks suur kaar, mis algab sünniga ja lõppeb surmaga. Elutee võib meil olla pikk, kui võrrelda seda teadmiste hulgaga, mida tuleb elu jooksul omandada, või lühike, kuna palju jääb siiski omandamata. Seepärast peame elus otsustama, millised neist tulevad kasuks ja millised mitte. Inimese esimesed eluperioodid on imiku ja maimikuiga, mis mööduvad käimise, rääkimise, lugemise ja kirjutamise õppimisega. Õppimine teeb inimeseks, õpime mängides, sest mäng on lapse töö ja looming enne kooli. Elu järgmisel etapil koolis saame hulgaliselt teadmisi, mis tuleb aastate jooksul meile kasuks. Juba peale keskkooli lõppu mõtleb inimene, et nüüd on kõik ja rohkem pole midagi juurde omandada. Miks seda teha, kui sa juba tead kõike, mis teada on? Täiskasvanuks saades õpime juba iseseisvalt asjadega toime tulema ja planeerima oma elu. Suurema osa oma elust veedame kooli...
enesehinnangu vahel? Kodu ja lasteaia roll lapse emotsionaalses arengus, enesehinnangu ja mina-pildi kujunemisel. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Lk. 92-103 7. Loovuse areng. Erinevate kasvatusstiilide mõju lapse arngule. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Lk. 238-246. Laps ja lasteaed, lk.117-121. Loengumaterjalid ja Katrin Kaljula ettekande refereering. 8. Õppimisprotsess. Õppimise erinevad viisid. Otsene ja semiootiliselt vahendatud õppimine. Mõistete kujunemine lastel. Õppimine analoogia alusel. Õppimine läbi tegevuste (vaatlus, täskasvanutega ja eakaaslastega tegutsedes, mängides). Mängu tähtsus lapse arengus. Erinevad mängu liigid. Mängu tähtsus õppimisel. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Lk. 104-137 9. Lapse arengu hindamine. Lapse arengu hindamise põhimõtted. Lapse arengu hindamisel kasutatavad meetodid (vaatlus, intervjueerimine, testid). Vaatlus, vaatluse eesmärk, vormid, meetodid ja tehnikad.
Ühiskond ise sallib seda ja peab loomulikuks. Kool meenutab rohkem tehast. · Unustus. Hariduses on unustatud inimene ja tema kohustus olemise oskamiseks, mis vaimsuseta õnnestuda ei taha. On unustatud , kuidas läbi sajandite oli kasvatus hariduse lahutamatu saatja ja et just tema haridusele tingimusi lõi. Õppimine peab kandma õppija jaoks mõtet, siis sünnivad ka rõõm ning huvi. Haridus ja kasvatus nende parimal viisil vajaksid tasakaalutust. Kogemus ja õppimine See, milliseks õppimist mõistetakse, väljendub end, millisele kahest järgmisest rakenduspunktist langeb suurem osakaal: · inimest kui õppijat-püüdmisega mõista, mis temas juhtuma hakkab, millised on teadmisele tulemise seaduspärasused ja eksiteed, millal ollakse õppinud · inimvaimu ja inimtegevuse vilju-teadmisi, oskusi, vilumusi, väärtusi, lugusid-ja nende omandamist järgmise põlvkonna.
integreeritud, seostatud ja süsteemne vajab head ettevalmistust õpetaja poolt (meetodid, teadmine õpikeskkond) protsessi hindamine õpetajal on vaja teada õppija tausta õppija vastutus õppija sõltub liidrist avatus arvestatakse õppija eelnevat kogemust HUMANISTLIK SUUND Plussid Probleemid dialoog, õppimine koos õppijatega protsessi hindamine vajalik õppija ja õpetaja küpsus individuaalne lähenemine raske hinnata tulemusi isiksuse arvestamine raske sobitada aineid eneseteadvuse tugevdamine tulemused sõltuvad pühendumisest usk inimesse, tema tahtesse areneda õppija sõltub liigselt motivatsioonist loovuse rakendamine iseseisvu avatus, positiivsuse esiletoomine
Elu on õppimine Õppimine on kõige alus. Õppimise all mõtlen ma kõige õppimist, mitte ainult koolitükke. Elu algab meil õige väheste oskuste ja teadmistega. Iga väiksem asi, mida teeme ja õpime jääb mällu kogu eluks. Kogu õppimine tundub justkui loomulik areng, koos kasvamisega. Aastate möödudes on lausa raske tunnistada, et ma seda või teist varem ei teadnud või ei osanud. Tähtis on ka juurde õppida. Suured inimesed kutsuvad seda enesetäiendamiseks. Täiendatakse ennast nii teadmiste kui ka oskuste vallas ja mõned teevad seda ka veel täiskasvanuna. Sellepärast polegi paika pandud vanusepiire. Kui on jaksu, tahtmist ja pead, pole vanus mingi piiraja. Hindan
Inimese ellu tekib rohkem valikuid ja tema uudishimu ei ole enam nii valimatu. Üldiselt koondub inimese tähelepau sellele, millest ollakse huvitatud, mida arvatakse endale paremini sobivat. Selliste tegurite individuaalsus on põhjustatud geenide tekitatud erinevustest ja ühiskonna mallide mõjust. Tehes järjest keerulisemaid järeldusi selgub, et on võimalik vastu võtta järjest keerulisemat infot, on võimalik õppida järjest keerulisemaid oskuskeeli ja omandada teadmisi. Selline õppimine võib inimeses tekitada väga suuri muutusi, õppimise käigus muutub inimene alati lihtsamast keerulisemaks.Selline õppimine on humaanne, sest enda intellekti teadliku arendamisega tegelevad ainult inimesed. Võiks öelda, et töö kõrvalt tegi ahvist inimese ka õppimine. Tänapäeva ühiskonnas on inimesed sunnitud õppima, nad veedavad suure osa oma elust asutustes, mis on täielikult pühendatud õppimisele - kogukondades.Neis sunnitakse inimesi arendama oma oskusi
vastamise, ülesande lahendamise või muu tegevusena). (Mikser, 2013) Õppimise käigus õpime ka tundma oma tugevaid ja nõrku külgi, kasutamaks neid oma edaspidises õpitegevuses, st õpime õppima. Õppima õppimise käigus arendatakse endas teatud omadusi, omandatakse uusi teadmisi – oskusi, mis võimaldavad edaspidi õppida kiiremini, väiksema aja- ning jõukuluga. Teiseltpoolt on oluline ka tõhusa ehk efektiivse õppimise tundma õppimine, kasutamaks teiste õppijate parimaid kogemusi ära oma õppimise arendamiseks, muutes need oma kogemusteks. (Kadajas, 2005) Õppimise olemuse sügavamaks avamiseks on oluline mõiste, mis õppimist ajendab. Vastavalt inglise loodusteadlase Charles Darwini (1809-1882) teooriale kujunesid intellekt ja sealhulgas õppimisvõime inimestel ja kõrgematel loomadel evolutsiooni käigus välja selleks, et elukeskkonnaga paremini kohaneda. Neid seisukohti arvestades ja edasi arendades tõi USA
Dishes Names of dishes Polite English. Shall I ...? 15. nädal Christmas Christmas activities, food Christmas in Britain and Estonia Jason's Christmas Eesmärgid Hindamine Meetodid Unit 1. Oma suve tegemistest oma suvest jutustamine paarislugemine, ahelküsimine, rääkima õppimine (minevik) arutlus, iseseisev töö õpiku ja töövihikuga. Unit 2. Lugemisoskuse teksti lugemine ja tõlkimine õpetaja selgitus, näitlikustamine, arenemine. Londoni tunnikontroll sõnavara kohta paaristöö, ideekaart, iseseisev vaatamisväärsustega töö õpiku ja töövihikuga. tutvumine Unit 3
.............................................................................. 4 1.2 Kognitiivsed õppimisteooriad...................................................................................... 4 1.3 Biheivioristlike ja kognitiivsete õppimisteooriate võrdlus .......................................... 6 2 Kognitiivsete õppimisteooriate olemus ............................................................................... 7 2.1 Tunnetusprotsess ja õppimine ..................................................................................... 7 2.2 Informatsiooni vastuvõtmine ja rekonstrueerimine ..................................................... 8 2.2.1. Informatsiooni vastuvõtmine................................................................................ 8 2.2.2. Informatsiooni rekonstrueerimine ........................................................................ 9 2.2.3
enne toidunõu etteandmist. Piisas sellest, kui katseruumi astus talitaja toiduga. Avastatud seaduspärasust hakati nimetama klassikaliseks tingituseks. Seda peetakse tänapäeval üheks õppimise põhiprotsessiks. Klassikalisele tingitusele toetuval õppimisel hakkab mingi neutraalne ärritaja (nt kellahelin) toimima refleksi vallandava signaalina. Klassikalise tingituse kolmeks lähtealuseks on eristamine, üldistamine ja kustutamine. Üldistamisvõtte kasutamine e. õppimine võtab aega, et see võib kaasa tuua vigu olukorras, kus sarnased stiimulid võivad segi minna. Õpitud üldistus säilib seda kauem, mida suurem ja selgem on eri käitumisviise tingivate stiimulite erinevus. Paljud tingreflektoorsed seosed taanduvad, kui neid ei kinnistata. Kui mingit stiimulikorrata ilma selle kinnituseta, hakkab stiimuli tähendus kaduma, kuni see mingi aja möödudes ei too enam esile tingitud refleksi. Käitumise modifitseerimine ehk muutmine
Nende kahe haru abil on võimalik luua paremat kooskõla ja täpsemat simulatsiooni mõttemudelite tõelisusest. · Süsteemi dünaamika Mõttemudelite laiendamine läbi ilmsete mudelite loomise. Need mudelid on selged, lihtsalt ühendatavad ja neid saab võrrelda üksteisega. · Süsteemne mõtlemine Mõttemudelite täiustamine ja seeläbi dünaamiliste otsuste kvaliteedi parandamine mõttemudelite põhjal. Ühetsükliline ja kahetsükliline õppimine Pärast elementaarsete tunnuste analüüsimist on vajalik lisada mõttemudelite muutmise protsess või õppimise muutmise protsess. Õppimine on tagasiside protsess ja seda saab illustreerida kahel moel: Ühetsükliline ja kahetsükliline õppimine. · Ühetsükliline õppimine mõttemudelid mõjutavad informatsiooniga töötamise viisi ja määravad niimoodi lõpliku otsuse. Otsus muutub, aga mõttemudel jääb samaks. See on valdav õppimise meetod, sest see on väga mugav
Rändeid liigitatakse iseloomu järgi: vabatahtlik ränne (majanduslik, õppimine); sundränne (sõjad, tagakiusamine, nälg); riigisisene (õppimine); rahvusvaheline (abiellumine, õppimine); alaline (pikaks ajaks, elu koht); ajutine (õppimine); sesoonne (aastaajaline kolimine) Vabatahtlik migratsioon - õppimine, töökoht, abielu, kolimine Sundmigratsioon - küüditamine, sõdadest tingitud põgenikuvool, loodusõnnetus, näljahäda Pagulane - isik, kes viibib väljaspool oma kodumaad ja ei saa tagasi pöörduda kartusest saada tagakiusatud. Rändesaldo - aasta jooksul sisse- ja väljarännanute vahe. Tänapäeval Lääne-Eu - Põhja-Aafrikast ja Lähis-Idast; Põhja-Ameerika - Ladina Ameerikast, Kagu-Aasiast; Lähis-Ida - Ida ja Lõuna-Aasiast
..................................................... 12 2. UURIMUS ÕPILASTE ARVAMUSE KOHTA.................................................... 14 2.1 Vastajate jaotumine............................................................................ 14 2.1.1 Õpilaste olulisus võõrkeelte õppimisele........................................ 16 2.1.2 Õpilaste kartlikus rääkida võõrkeeltes.......................................... 17 2.1.3 Vene/saksa keele õppimine on raskem kui inglise keele ...............19 2.1.4 Kasu võõrkeelte õppimisest tulevikus........................................... 20 2.1.5 Võõrkeelte õppimine tekitab tunde, et olete edukas ..................... 21 2.1.6 Võõrkeelte õppimise meeldivus..................................................... 23 2.1.7 Võõrkeelte tase............................................................................. 24 KOKKUVÕTE................................................
põhjustel tuleks õppida võõrkeeli. Samuti tuleb küsitlusest välja, kuidas võõrkeele tundmine mõjutab noorte elu ja enesetunnet. Võrreldud on poiste ja tüdrukute arvamusi ning tõekspidamisi eraldi, mis teeb uurimistööst ka mingil määral soouurimuse keelte valdkonnas. Küsitluses küsiti 11 küsimust. ---SLAID 6--- Välja on toodud õpilaste arvamus võõrkeelte õppimise olulisusele. Vasak poolsel joonisel on noormeeste hinnang sellele, kui oluline on nende jaoks võõrkeelte õppimine ning parem poolsel joonisel neidude oma. Tervelt 94% noormeestest pidas võõrkeelte õpet oluliseks ning 91% neidudest. Uurimistööst selgus, et võõrkeelte õppimine on oluline. Nii poisid kui ka tüdrukud pidasid võõrkeelte õppimist väga oluliseks, sealhulgas oli see noormeeste arvates isegi olulisem kui neidude. Kõige levinumad vastuse variandidid olid, et võõrkeel oskus aitab elus hakkama saada ning suhtlemisel on vaja võõrkeeli. ---SLAID 7---
mitte selles, missugused need ressursid on, vaid selles, kes neid kasutab. Meil domineerib objektne lähenemine, mis püüab individuaalsete eelduste arvestamise nimel kasutada inimest kui ressurssi. Tähendab, kesksed on küsimused, mida, kuidas ja mille jaoks inimene kasutab seda, mis on tal olemas teadmiste, oskuste, võimetena. Et tulla toime õppimisega, peab domineerima subjektne lähenemine, mis omakorda arvestab individuaalset lähenemist. Selle jaoks aga peab õppimine omakorda olema mõistetud multifunktsionaalsena, kusjuures erilise tähelepanu pälvivad tema põhifunktsiooni, s.o millegi omandamise kõrval õppimise õppimine ja eriti õppimises oma individuaalsete ressursside kasutamises nende väärtustumine õppija jaoks, s.o MINA kujunemine. (J.Orn, 1993, Haridus, 68 lk). Probleem on õpetamise ja õppimise vahekord. J.Käisi raamatust on välja toodud tsitaat: ,,et õpetaja vähem õpetaks ja õpilased rohkem õpiksid".
Õppimine 1 Sisukord Mis on õppimine? lk 3 Õppimise mehhanismid lk 4 Mälu osa õppimisel lk 7 Mälu liigid lk 7 Mälu protsessid lk 8 Kasutatud kirjandus lk 10 2 Mis on õppimine? Õppimine on lai mõiste, sest õppimise tulemusena peavad inimese (ka looma) käitumises toimuma muutused. Seda on lihtne segamini ajada omandamisega, mille tähendus on tegelikult palju kitsam ja toetub tihti erinevalt õppimisest ainult mälule. Psühholoogilises tähendus sõnastatakse termin ,,õppimine" järgnevalt: õppimise all mõistetakse organismi käitumises toimuvaid suhteliselt püsivaid muutusi, mis tekivad mingi kogemuse tagajärjel. Sellised muutused
Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon Käitumise bioloogilised alused ja õppimine KORDAMISKÜSIMUSED 2012 I Käitumise bioloogilised alused 1. NEURONID. Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Mis on närviraku sees? Milliseid funktsionaalselt ja/või morfoloogiliselt eri tüüpi neuroneid oskad nimetada? Mille poolest nad erinevad? Kas neuroneid saab tekkida organismis elu jooksul juurde? Koosneb: aksonid-juhib signaale eemale raku kehast erinevate märklaudade suunas
närvisüsteemiga inimesed. On tähele pandud, et nad pööravad rohkem tähelepanu ülesande eelnevale tundma õppimisele. Inertsid lähtuvad varasemast planeeringust, ka kehtestatud reeglitest. Labiilsed inimesed töötavad aga kiiremini mäluliste ülesannete puudumisel. Arvatakse, et nad suudavad kiiremini läbi töötada neile tulevad infot. Samuti on nad võimelised kiiremini ümber lülituma ja proovima erinevaid lahendusvariante ning võtteid. Katseeksitus meetodiga õppimine on õppimine, kus otsitakse lahendusi millegi tegemisel selle asemel, et mõelda eelnevalt palju, mida teha. Kognitiivne psühholoogia on tunnetega seoses.Keeruliste õppimisnormide puhul pandi tähele, et oluline pole niivõrd mitte uue info omandamine vaid info kasutamine.Õppimist arutluse abil kasutatakse juhul, kui mingi ülesande lahendamine ebaõnnestub meile tuntud viise kasutades. Seega mängib olulist rollim kogemused ja seosed, mida suudetakse luua. Unustamine algab kohe koos meeldejäämisega
Kasutatud kirjandus Pullmann, H & Allik, J., 2002. Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Sirk, M. 2013. Õppija iseärasused ja nende arvestamine õpiprotsessis. Tallinn: /Tallinna Ülikool [Võrgumaterjal] Leitav: http://erinevadoppijad.weebly.com/ [Kasutatud 30.11.2015]. Valk, A. Vaimsete võimete mõõtmine. [Võrgumaterjal] Leitav: http://tnk.tartu.ee/0vaimsete.html [Kasutatud 30.11.2015]. Pedastaar, T. Õppima õppimine. [Võrgumaterjal] Leitav: http://opetaja.edu.ee/kyllin/materjalid/varia/oppima_oppi mine.pdf [Kasutatud 30.11.2015]. Täname kuulamast!
vajaksid mõlemad eraldi lahti seletamist. Õpihoiakud Hoiak on püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil ja on seega inimese isiksuse juurde kuuluv nähtus. Õppimise tulemust mõjutavad meie hoiakud õppimise suhtes ja arusaam enda võimest õppida. Meie hoiakud mõjutavad motivatsiooni. Kui see hoiak on õppimise suhtes positiivne, on meil kergem olla motiveeritud õppima. Kui see on aga negatiivne, siis puudub meil ka motivatsioon õppimiseks. Kui inimene arvab, et õppimine on tema jaoks raske, siis ta ei pruugi seda üritadagi. Samas unustab ta, et kui ta on õppinud midagi enda jaoks huvitavat, siis pole see sugugi raske olnud. Probleem on selles, et huvipakkuvate asjade omandamist ei peeta tihti õppimiseks, kuigi ka see on õppimine. Kui inimesel on huvi millegi suhtes, on selle õppimine hulga kergem. Õpihoiakuid liigitatakse ka pindmiseks (pinnapealseks) ja süvitsi minevaks (sügavaks). Pindmise
vajalikuks peame. Küll aga on võimalik meelde jätta ka asjad, mis meid ei huvita, ent mida võib vaja minna. Vahel lihtsalt tuleb end sundida kokku võtma. Niisiis kõik see, mida inimene tahab meelde jätta ja mida õppida kõik see tule- neb esialgu ikka temast enesest. Kiiremini unustatakse mõtestamata informatsiooni (seega pole üksnes tuupimisest mingit kasu) (Uljas, Rumberg, 2002). Seega võib kokkuvõtlikult öelda, et õppimine on uute kogemuste omandamise protsess, mis on edasise käitumise korraldamise aluseks ja mälu, kui elusa organsmi võime omandada ja säilitada oskusi, teadmisi ning harjumusi (Autorid ja Tartu Ülikooli Kirjastus, 2002) Kasutatud kirjandus: Jüri Uljas, Thea Rumberg (Koolibri 2002) Psühholoogia gümnaasiumiõpik. Lk. 88, 89, 95, 97. Autorid ja Tartu Ülikooli Kirjastus (2002) Psühholoogia gümnaasiumile. Lk. 275, 278. Aaro Toomela (Koolibri 1999) Ülevaade psühholoogiast. Lk. 48.
Mis on minu jaoks õppimine? Sellele vastamiseks tuleb küsida, mis see õppimine üldse on. Õppimine on minu jaoks eneseleidmine, eneseteostamine ja kindel tugi kiiresti arenevas maailmas. Me õpime oma vigadest ja ka oma edusammudest. Me õpime ja areneme kogu elu: kellele tuleb see lihtsalt, kellele raskelt. Olen püüdnud oma minevikust kaasa võtta kõik hea, olen selle hea nagu kalliskivid karpi kogunud ja püüan edasi minna. Tänu oma ilusale lapsepõlvele olen kaasa võtnud palju positiivseid kogemusi ning tugeva enesehinnangu. Minu moto on: Ma olen tubli;
Millele tasub minu arvates oma elu pühendada? Igal inimesel on elus omad eesmärgid. Ilma nendeta lihtsalt ei saa. Elu üksinda ei tähenda mitte midagi, vaid sellele annab mõtte soov millegi poole püüelda, midagi, mida oodata. Kuid on asju, millele oma elu tasub pühendada ning asju, millele mitte. Lapse töö on õppimine. Nii ütlevad vanemad neile, kui nad õppida ei viitsi. Tõsi ta ju on, et õppimine on kõige alus. Õppimine on vahend edasiseks edukaks eluks, kuid on palju inimesi, kes võtavad õppimise endale südameasjaks ning ei tegele peaaegu mitte millegi muuga. Ka näiteks minu vanas klassis oli kaks tüdrukut, kes kogu aeg ainult õppisid. Selle eest ei saa loomikult kedagi kritiseerida, sest igal ühel on omad lemmiktegevused, kuid õppimine ei tohiks olla kellegi elu mõte,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
