« » . . : wikipedia.org; antiplagiat.org; svoboda.org. 1928 , « », , . , . , , . 1928 , « » «». , , , . , . 1970- , 1929 , , 1919 . «» , , 22- . : « -- , - . . !» « ». . . , , « », , . 1930 , , 3 1917 . « » , . 1977 , « », . , , , . . , «». 29 1929 , « » . , , , , , . . , . , . . . . , 1932 () « ». 1937--1938 . . . -, , «» . , « » , , 1920 ; , . . , . , , , , . , 1929 « » , , . 1938 . , , , ...
Probleemilahendus Probleem ... · tekib siis, kui inimesel Probleemi märkamin on vastuse leidmisel või e eesmärgi saavutamisel Probleemi tekkinud raskused Hindamine määratlemine ja esitamine · Probleemi lahendamise etapid (kõiki probleeme Strateegia Jälgimine valik ei saa lahendada kindlate etappide Ressurssi Informatsioon järgnevusega) de i hindamine korrastamine Probleemi lahendamise astmed 1. Probleemi sõnastamine: millega ma rahul ei ole? Enda käitumises, teiste käitumises 1. Eesmärgi sõnastamine: millest saan aru, et olen probleemi lahenda...
Kokkupandav laud Sissejuhatus: On vaja konstrueerida selline kokkupandav laud, mis võtaks vähem ruumi, oleks mugav kasutamiseks, käiks kiiresti lahti ja samaks oleks odav. Laul on mõeldud kuue inimese kasutamiseks. Laud on selline koht, mille ümber kogunevad inimesed nii probleemilahendamiseks, kui ka meelelahutamiseks. Ta peaks olema piisavalt suur ja mugav. 1 1. Kokupandud asendis laud näeb välja nagu ,,kortspill". Pealmise tasapinna osad on ühendatud omavahel spetsiaalse mehhanismidega. See laud on raataste peal, teda on väga mugav transportida. 2. Laud käib lahti, raatsate abil see on väga lihtne ja ta on valmis kasutamiseks. 2 1. Nii näeb välja laud kokkupadud asendis. Keskel asub töötasapind ja äärtel on lauajalad, mis on kinnitatud vasakul ja paremal tööpinna külge aasadega. Lauajalad käivad lahti joonise näidatud ...
Inimese vajadustasandid Maslow'i järgi Eneseteostus Püüe maksimaalselt rakendada oma võimeid, arendada ennast, oma võimeid ja omada võimalust eneseväljenduseks. Enesehinnang Enesest ja teistest lugupidamine, oma "ego" vajaduste rahuldamine. Suhtlemine (sotsiaalsus) Suhtlemine teiste inimestega, kuulumine gruppidesse, saada ja jagada sõprust, kiindumust ja armastust. Ohutus Kaitse ohtude, ähvarduste ja oluliste kaotuste eest. Füsioloogilised tarbed Nälg, janu, töö-unetsükkel, sex ja tualett. Probleemide lahendamise viisid: Metoodiliselt -Sõnaliselt Visualiseerides Arvutades Katsetades Mõttetööga Küsimustega täpsustamine Mis on see probleem? Miks see probleem on olemas? Kus on see probleem? Miks me ta sealt leidsime? Miks see probleem üldse esineb? Miks just seal ja siis? Kellele on see probleem? Miks just neile? Kui üldine (suur, tähtis, raske, ...) see probleem on? Millised on alamprobleemid ja kuidas on nad seotud? Probleemi al...
Kokkuvõte peatükist Allik, J., Luuk, A., Harro, J., Häidikind, jt. raamatust 1 Psühholoogia gümnaasiumile PROBLEEMILAHENDUS (Allik lk 136141). Probleem tekib siis, kui inimesel on vastuse leidmisel või eesmärgi saavutamisel tekkinud takistused. Probleemi lahedamine on suunatud mõtlemine, kusjuures suuna annab probleem. Probleemi pole vaja hakata lahendama, kui inimene leiab vastuse mälust kiiresti. Kui ta seda ei suuda, siis tuleb probleem määratleda ja asuda lahendama. .Probleemi lahendamise etapid. 1. PROBLEEMI MÄRKAMINE: ei saa enne lahendada, kui pole märganud. Probleemi võib olla raske ära tunda! 2. PROBLEEMI MÄÄRAMINE JA ESITAMINE: probleemi täpsem määratlemine ja enda jaoks lahti mõtestamine. Mida täpsemalt määratletud, seda lihtsam on lahendada. Mida tahetakse saavutada? Mis on olemas? Mida oleks vaja ära teha, et lahendus...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHAANIKATEADUSKOND MASINAEHITUSE INSTITUUT TOOTEARENDUSE ÕPPETOOL PROBLEEMILAHENDUS Töö nimetus: Ostukott Juhendaja: Töö teostamise kuupäev: 15. DETS. 2011 Üliõpilane: Rühm Töö teostamist kinnitan: ....................................................................................................................................... ....... ..................................................................................
Turunduse kodu ül. Ettevõte soovib teada saada , kuidas tarbijad toiduained ostavad 1. Uuringu eesmärk Uuringu eesmärgiks on saada teada kuidas tarbijad toiduained ostavad. Milliseid ostprotsessi etappe läbitakse ja millise ostuga on tegu kas rutiinse, limiteeritud probleemilahendus või ulatuslik probleemilahendus. 2. Probleemküsimused · Kuidas käitub tarbija nt leiva ja piima ostmisel? · Kuidas käitub kinnisvara ostmisel? · Missugused tarbijagrupid tarbivad kallimaid tooteid/teenuseid missugused odavamaid ? · Mille järgi valitakse ostukoht?( lähedus, toote valik, toodete kvaliteet) · Kui palju ostetakse näiteks päevas antud leibkonna kohta piima, leiba, saia , maiustusi, lihatooteid?
puudu. 16. Raske kuulmislangus ja kurtus-kõne ja keele spontaanne areng on tugevasti pidurdunud või puudub. Kuulmishälbe tõttu peab suhtlema viipekeeles. 17. Intellekt on inimese mõtlemisvõime ja oskus kohaneda erinevate olukordadega. 18. Vaimupuue on inimese intellektuaalsete võimete kahjustus või halvenemine. 19. Kerge vaimne alaareng- 7-12 aastase lapse vaimse arengu tasemel, kognitiivne areng konkreetse operatsiooni faasis, probleemilahendus loogilise mõtlemise abil, kõnehilisus, eneseteenindus oskus, saavad hakkama iseseisva eluga. IQ 50-69 20. Mõõdukas vaimne alaareng- 4-7 aastase inimese vaimse arengu tasemel, kognitiivne areng eel-loogilises faasis, probleemilahendus katseeksitus meetodil, suudab vastu võtta otsuseid ja vastutada teatud tegude eest, IQ35-49, Kõne ja intellekt arenevad aeglaselt ja saavutused piiratud, motoorikahäired ja suutmatus eneseteeninduseks, ei omanda ladusat kõnet. 21
põhivajadused oleksid rahuldatud! 7 Vahel ei soovigi tüli osapooled konflikti lahendada, sest vihatunded soovitavad mitte kunagi enam teise osapoolega tegemist teha. Sellisel juhul saab viha välja rääkida nii et tekiks motivatsioon tüli lahendamiseks. Muidugi ei ole kogu eelnenud tööst kasu, kui leitud lahendusi ei rakendata. Seega, asuge aga julgesti asja kallale! Kokkuvõte Nüüd võib tekkida küsimus, et kui probleemilahendus nii hea on, miks seda siis nii vähe rakendatakse? Sellel on kolm põhjust. Esiteks arvavad inimesed ekslikult, et võitmine eeldab tingimata oma vastase löömist ja nad on harjunud kasutama võitlevat straateegiat. Seega teadmatus. Teiseks põhjuseks on emotsioonid, mis konfliktsetes olukordades löövad üle pea ning takistavad ratsionaalset mõtlemist. Siin aitab kui osapooled tunnistavad, et nii võib
Anneli Müürsepp T1 Probleemküsimustiku iseseisev töö Sotsiaalne kompetentsus Sotsiaalne tähendab ühiskondliku ja kompetentsus tähendab asjatundlikkust, pädevust. Sotsiaalne kompetentsuse all mõistame seega ühiskondlikku asjatundlikkust. Aga mis on siiski ühiskondlik asjatundlikkus, mina mõistan selle all, oskust kasutada sotsiaalseid võimeid (oskusi arukalt suhelda); näha, lahendada ning põhjendada ühiskonnas esile kerkivaid lokaalseid ja globaalseid probleeme. Sotsiaalne kompetentsus koosneks siis inimene sotsiaalsetest ehk ühiskondlikest oskustest, näiteks mõjuvõim, konfliktisituatsiooni lahendamine, koostöö, sidemete loomine ja muutuste kiirendamine, ning empaatiast (teiste mõistmine, orienteeritus teenind...
seotud seadmeid. ■ Suurendatakse teadlikkust digivahendite kasutamisega kaasneda võivatest terviseriskidest ja internetis loomingu jagamise turvalisusest. DIGIPÄÄ̈DEVUSMUDEL Digipädevusmudel aitab hinnata õpilaste digipädevusi riikliku õppekava kontekstis. Pädevusmudel kirjeldab digipädevuse eri aspekte, et mõista ja määratleda, mis on digipädevus. DIGIPÄDEVUSE 5 OSAOSKUST: ■ info haldamine, ■ suhtlemine digikeskkondades, ■ sisuloome, ■ turvalisus, ■ probleemilahendus. Nimetatud pädevused on kirjeldatud sooritusena neljal tasemel: ■ I tase - põhikooli I kooliaste; ■ II tase - põhikooli II kooliaste; ■ III tase - põhikooli III kooliaste; ■ IV tase - gümnaasium ja kutseõppeasutus. Sooritustasemed on seotud õppekavades kirjeldatud õpitulemuste rahuldava tasemega. DIGITAALNE ÕPPEVARA: ■ Digitaalne õppevara on digitaalsel kujul avaldatud õppematerjal: e-õpik, õpiotstarbeline veebivideo ja
sotsiaalne toetus, huumor, narkoainete kasutamine, religioon, tunnete väljaelamine, leppimine, tegevusetus (allaandmine), mittemõtlemine (TV vm abiga), keskendumine positiivsele (õpid kogemusest) Emotsioonikesksed- põgenemine, vältimine, enesesüüdistamine, unistamine, emotsioonide väljaelamine Probleemilahenduse kesksed- planeerimine, variantide väljamõtlemine, teabe otsimine, otsene probleemi lahendamine Teine liigitus: probleemilahendus, emotsioonide ja suhete regulatsioon ja vältimine Toimetulekustiil versus paindlikkus- stiili puudumine, ehk see, kui inimene kasutab igas olukorras väga erinevaid strateegiaid versus väljakujunenud stiil, ehk püsivalt sarnaste strateegiate eelistamine. T.stiil ei väljendu väga paindlikel inimestel, eelkooliealistel, täiesti uudes olukorras olijatel. Meestel pigem võitle-ja-põgene, naistel pigem hoolitse-ja-sõbrune- käitumine.
Tallinna Tehnikaülikool Probleemilahendus Praktika ülesanne number 1 Indrek Kirs Karl Aas 1 Praktiline töö nr. 1 Õrna optilise aparatuuri Kuu peale heitmine. Töö eesmärgiks on: 1. leida õrna optilise aparatuuri transpordiks sobivaim viis; 2. arutada läbi erinevad konteineritüübid. Töövahendid ja materjalid: 1. paber, 2. papp, 3. vatt, 4. liim, 5. teip, 6. tööriistad (käärid, nuga, plekikäärid, viil, saag jms). Lähteandmed:
tootjale. Ootuste täitumine Minu ootused täitusid väga. Teenindus oli kiire ja polnud mingit pikka probleemi seletamist. Samuti olid täidetud minu jaoks tunduvalt suuremad ootused ehk siis järjekordade ja ülerahvastatuse vältimine. 4 Valikuvabaduslik mõtteviis Suhtlemine klienditeenindaja ja kliendi vahel oli viisaks, probleemilahendus kiire ja ilma mingisuguste komplikatsioonideta. Kliendina ei tekkinud kordagi sellist tunnet, et mind ei usuta. Positiivne/negatiivne külg Positiivne ongi see, et kogu protsess toimus meeldivalt kiiresti ilma liigse jututa. Negatiivne on see, et soovitud vorstisaia söömine tuli lükata edasi ja kiire eine asemel pidin kõhu täitmiseks pisut vaaritama hakkama. Samas oli vaaritatud toit jällegi tervislikum. Igas halvas on midagi head.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHAANIKATEADUSKOND MASINAEHITUSE INSTITUUT TOOTEARENDUSE ÕPPETOOL PROBLEEMILAHENDUS Töö nimetus: Kasvuhoone automaatne kastmissüsteem Juhendaja Töö teostamise kuupäev: 9. DETS. 2011 Üliõpilased: Rühm Töö teostamist kinnitan: ' ............................................................................................................................ .................. .............................................................................................................
vastu või põgeneda. Vastupanu faas: vastuseis stressori mõjule. Kurnatuse faas: stressori pikaajaline mõju, võib tekkida soov kõigest loobuda. Stressi peamised põhjused: Katastroofid taluvuspiiri ületamisel võib tekkida post-traumaatiline stressihäire (unehäired, teistest võõrdumine) Elusündmused positiivne ja negatiivne pinge. Tööstress tekitavad tööülesanded, töökeskkond, rollinõuded, töösuhted. Probleemilahendus Probleemi defineerimine ja määratlemine Informatsiooni kogumine probleemi kohta (faktid olemasoleva probleemi kohta). Probleemi mõistmine. Realistliku probleemilahenduseesmärgi püstitamine. Probleemi ümberhindamine Alternatiivsete lahendusvariantide genereerimine Ajurünnak võimalike lahendusvariantide osas. Valiku tegemine, otsustamine
Personaliuuringudeesmärk:otsuste tegemisex täiendava info kogumine,selle analüüs/ tõlgendamine Uuringule esitatavad nõudedusaldusväärne(objektiivsus,süsteemsus, selgus,kriitilisus) Teaduslik artikkel?Pealkiri,Autor,Kokkuvõteülevaade,Sissejuhatus, Teoreetiline ülevaade,Meetod,Tulemuste esitus ja analüüs,Arutlus,Kasut kirjandus Uuringu eetilise teotamise reeglid?Anonüümsus,Konfidentsiaalsus,Infomeeritus ja nõusolek, Vabatahtlikkus Kliendi õigused/kohustused uuringu tellimisel?Õigused:oodata uuringule objektiivseid/täpseid andmeid,nõuda uuringute eetilise teostamise põhimõtete järgmist,õigus kontrollida tehtud töö kvaliteeti Kohustused:avatus/koostöövalmidus suhetes uuringu teostajaga,mitte korraldada pseudo- e pilootuuringuid Kvantitatiivse/kvalitatiivse uuringu erinevus?Kvantitatiivuuringkvantitatiivseid andmeid kogutaxe (statistiliselt) suurelt valimilt ja nende analüüsimisel kasut sageli statistilisi meetodeid.Tulemus sõltub valim...
o Probleemi tunnetamine o Info otsimine ja alternatiivide hindamine o Otsustamine ja ostmine o Tarbimine ja hindamine o Tuleviku otsustusprotsess o Ostueelne protsess o Ostuprotsess o Ostujärgne protsess Rutiinne ost – protsess lihtne ja lühike, lisainfo vajadus puudub. Ostetakse toiduaineid ja kiire käibega odavamaid tarbekaupu Limiteeritud probleemilahendus – tuttav tootekategooria, kuid uus bränd, mille eeliste ja puudustega tuleb tutvuda ja hoiak kujundada Ulatuslik probleemilahendus – kallis kaup, mida ostetakse harva, risk eksida, suur infovajadus 5. Mis on positsioneerimine? Toiminguid, mis paigutavad toote teatud kohale kindlatest näitajatest lähtudes. Positsioonimine on toote pakkumise kujundamine, see tähendab toote konkurentsivõimelise positsiooni ja vastava
loomise oskus. Kognitiivse arengu teooria on Jean Piaget' loodud arengupsühholoogia teooria. Selle kohaselt läbib lapse kognitiivne areng neli staadiumi: · Sensomotoorne staadium sünnist kuni 2. eluaasta lõpuni. · Operatsioonieelne staadium 3. kuni 7. eluaastani. · Konkreetsete operatsioonide staadium 7. kuni 12. eluaastani. Formaalsete operatsioonide staadium 12. eluaastast alates. · Mõtlemine muutub loogiliseks, sümbolistlikuks ja abstraktsemaks · Probleemilahendus toimub loogilise mõtlemise abil · Raske mõelda abstraktsetes terminites
erinevusi selle vahel, mida nad usuvad ja mida mitte, ignoreerides või eitades teavet, mis on nende väärtussüsteemiga vastuolus. Neil kipuvad olema vastandlikud uskumused, 14 Karmel Tall (Tartu Ülikool), 2011 mida nad ei suuda küsimuse alla seada, ning nende püüdlused neid uskumusi kaitsta lämmatavad igasuguse loovuse. Kaotuseta probleemilahendus Kaotuseta probleemilahendus tõestab, et peaaegu alati on võimalik konfliktsituatsioonis rahuldada mõlema osapoole vajadusi. Selle lähenemise, mis on probleemilahendamise lähenemise üks variatsioon, arendas välja Thomas Gordon ning see põhineb kahel baaseeldusel: 1) kõigil isikutel on õigus saada oma vajadused rahuldatud; 2) kahe osapoole vahelises konfliktis pole vastuolu mitte nende vajaduste vaid vajaduste rahuldamise viiside ehk lahenduste vahel.
ettevalmistus 2. sõnumi saatmine 3. vaikus 4. teise inimese kaitsereaktsiooni peegeldav kuulamine 5. 2.-4. sammu kordamine nii kaua, kui vaja 6. lahendusele keskendumine Konflikti lahendamise meetod: 1. Kohelge teist inimest lugupidavalt 2. Kuulake, kuni kogete teist poolt, ning peegeldage sisu, tundeid ja tähendust 3. Sõnastage lühidalt oma vaated, vajadused ja tunded. Konfliktide liigid: x emotsioonide konfliktid x väärtuste konfliktid x vajaduste konfliktid Koostööl põhinev probleemilahendus: 1. probleemi defineerimine vajaduste, mitte lahenduste keeles 2. ajurünnak võimalike lahenduste leidmiseks 3. lahendus(t)e valik, mis vastavad kõige paremini mõlema osapoole vajadustele, nende võimelike tagajärgede analüüs 4. plaani koostamine kes teeb mida, kus ja mis ajaks 5. plaani elluviimine 6. probleemilahendusliku protsessi hindamine. Tõhusa suhtlemise komponendid: x ehedus ausus ja avatus oma tunnetes, vajadustes ja mõtetes; komponendid: o eneseteadlikkus
ja vastupidi. Rõhutute pedagoogika Paulo Freire eesmärk õhutada ühiskondlikku ja poliitilist emantsipatsiooni Loodud toimima Ladina-Ameerika kontekstis Kes on rõhutud ja kuidas neid pedagoogiliselt aidata? Dialoogiline kasvatuspraktika Elemendid marksistlikust ühiskonnateooriast kui ka teoloogilise vabanemise ideest Eesmärk ühiskondlike võimustruktuuride radikaalne uuendamine Kahe võrdõigusliku ja vaba inimese dialoog, isiksuse kasv ja ühine probleemilahendus Personaalsuse kujunemine kollektiivis Kultuuriline vabanemine Kriitilise teadlikkuse kasvatus Hilismodernistliku ühiskonna väljakutsed Indiviidikeskne ühiskonnamudel Integreerumine uutesse sotsiaalsetesse süsteemidesse teiste protsesside kaudu Elukestev õpe, tõrjutuse oht alakvalifitseeritutel Infotehnoloogia mõjutused Tähelepanu valikutel ja tahtekasvatusel Juhused, raske ennustada muutusi Üldine tõrjutus Hariduse olulisus!!
ümbritsevat maailma. Hoiak - suhteliselt püsiv, omandatud valmidus reageerida teatud objektide suhtes mingil kindlal soosival või mittesoosival viisil. Ostuprotsess - protsess, mille käigus sooritatakse vajalik ost. Ostuprotsess võib kesta mõne minuti (leib, piim) või mitu kuud (kinnisvara). Üldiselt võib ostuprotsess olla sõltuvalt keerukusest ja infovajadusest rutiinne, limiteeritud või ulatuslik probleemilahendus. Tuletatud nõudlus - terminit kasutatakse sellise nõudluse tüübi kirjeldamiseks, kui toode ise pole mõeldud lõpptarbimiseks, vaid seda kasutatakse mingite uute toodete valmistamiseks (nisu- pagaritoodeteks või makaronisaadusteks, mais ja oder jõusöödaks..) Sihtturundus - Strateegia, mille puhul püüab ettevõte rahuldada teatud turusegmenti või -segmente. Sihtturunduse kasutamisel eeldatakse, et tarbjatel on erisugused omadused, vajadused ja soovid.
KEEL on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. *KEEL ja KÕNE (suuline ja kirjalik) KEEL on: - konstruktiivne ja loov - struktueeritud - mõtestatud - osutav - inimeste vaheline suhtlemine Retseptiivne kõne – saame aru Ekspressiivne kõne – seletame KEELE STRUKTUUR - foneemid: eristatavad heli kategooriad (väikseim tähendusega häälikuüksus õ) - morfeemid: väiksemad tähendust kandvad keeleühikud (nt ba, da) - sõnad - fraas - lause KEELE SISU *leksikaalne *semantiline *süntaktiline SÕNADE TÄHENDUS - mõiste - kategooria - klassifitseerimine - kognitiivne ökonoomia MÕTETE ESITAMISE KOLM TASET - superordinaalne - baastase - subordinaalne DEFINEERIVATE TUNNUSTE TEOORIA - algelemendid: tunnused (kõikidel objektidel, mida tajuma, on teatud tunnused) - sefineerivad tunnused: tarvilikud ja piisavad määramaks mõistet - objekti kuulumine mõiste alla kindel ja selge - mõisted asetsevad hierarhiliselt PROB...
olla huvitatud klientide ootustest. Teha kõik võimalik, et kliendi tahtmised saaksid rahuldatud. Konflikti lahendamisel on aga oluline tuua välja põhjused, miks konflikt tekkis ja ühiselt töötada välja lahendused, mida taotlevad mõlemad osapooled, ehkki võibolla erinevate vahenditega. Probleemilahendus ei ole kindlasti lihtsaim viis oma konfliktidega toime tulekuks, küll aga suure tõenäosusega kõige otstarbekam. Vaatamata näilisele muljele, et probleemilahendus on liiga ilus, et olla tõsi, on vastastikuse kasu otsimine hea tahte korral siiski tulemusrikas. Oluline on näha konflikti osapooli kui partnereid ning arvestada ka teise poole huvidega. Igal juhul tuleb kasuks positiivne ja avatud suhtumine, sest enamus konflikte on lahendatavad. 22 Kasutatud kirjandus 1. Suhtekorralduse käsiraamat.AS Äripäev 2007 2. Matthew Mckay Ph
lahenduseks juhul kui ressursse on võimalik võrdselt jagada (nt. raha). See võib olla ajutiseks lahenduseks eriti keeruliste ja raskete probleemide puhul. Samuti olukorras, kus osapooltel ei õnnestu täielikult rakendada probleemilahendusstrateegiat - sel juhul on see sobivaks tagataskuvariandiks. Olenevalt olukorrast on kõik need strateegiad kasutatavad. Mõnel juhul võib anda üks strateegia paremaid tulemusi, teisel juhul teine. Nüüd võib tekkida küsimus, et kui probleemilahendus nii hea on, miks seda siis nii vähe rakendatakse? Sellel on kolm põhjust. Esiteks arvavad inimesed ekslikult, et võitmine eeldab tingimata oma vastase löömist ja nad on harjunud kasutama võitlevat straateegiat. Seega teadmatus. Teiseks põhjuseks on emotsioonid, mis konfliktsetes olukordades löövad üle pea ning takistavad ratsionaalset mõtlemist. Siin aitab kui osapooled tunnistavad, et nii võib
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Mis on psüühika? Psüühika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Protsessid Seisundid Omadused Psühholoogia harud Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia Organisatsioonipsühholoogia Reklaamipsühholoogia Spordipsühholoogia Koolipsühholoogia Militaarpsühholoogia Teaduslik meetod psühholoogia Teaduslik meetod psühholoogias PROBLEEMI DEFINEERIMINE ...
Sallivus ja sallimatus Vanemad, kes on ümbritsevate inimeste vastu sallivad, on üldjuhul sallivad ka oma laste suhtes. Tolerantsus on osa nende isiksusest, mis sisaldab sisemist kindlustunnet, kõrget enesehinnangut ja palju muid isiksuslikke omadusi. Niisuguste inimestega on hea koos olla nendega saab sundimatult rääkida ja ennast lõdvaks lasta. Te saate olla teie ise. Mõned teised vanemad on inimestena sallimatud. Nad leiavad, et suurem osa teiste inimeste tegudest on vastuvõetamatud. Neil on jäigad arusaamad sellest, kuidas peab käituma, milline käitumine on õige ja milline vale. Sellise inimese seltskonnas võite tunda end ebamugavalt, sest tõenäoliselt tekib teil kahtlus, kas ta ikka kiidab teie käitumise heaks. Ehkki sallivust ja sallimatust mõjutavad paljuski tegurid, mis sõltuvad vanemast, määrab seda osaliselt ka laps. Mõningate lastega on raskem salliv olla nad võivad olla silmapaistvalt agressiivsed ja hüperaktiivsed või ilm...
o Teadlikkus o Suunatus (hästi/halvasti defineeritud)- konkreetsele eesmärgile suunatud o Kasutatavate teadmiste hulk (teadmiste vaesed/rikkas)- ei nõua väga palju eelteadmisi Mõtlemise elemendid: o Representatsioon: analoogia, sümbol (nt: oskus tähti ära tunda ja seejärel lugeda) o Sümboliline esitus: mõisted- konkreetsed/ abstraktsed; stsenaarium (millisetest tegevustes nt eksam koosneb) Probleemilahendus: o Algsituatsioon-- ?—eesmärk, lõppsituatsioon o James (1890)- probleemide lahendamine kui otsing, mis toimub siis, kui tulemuseni viivad vahendid ei avaldu samaaegselt tulemusega. Ülesannete lahendamise võimalused: o Katse-eksituse teel o Meenutamise teel o Loovalt, ülesannet uudselt lahendades o Äkktaipaminse teel lahendatvad ülesanded Lahenduse otsimise hierarhiline protsess:
Areneb elev vestlus. Kostab naeru pahvakuid. Sekretär imestab, mis seal nii lõbusat on. Proff tuhiseb kohviaparaadi juurde, toob paar tassi kohvi, tõttab oma tuppa ja suleb ukse. Jälle kostab valjuhäälset juttu ja naeru. Keegi tormab välja, toob mingi paberi ja läheb tagasi. Ukse taga käib vilgas tegevus. Sekretär vaatab nördinult suletud ukse juurde ja mõtleb : " Nagu tavaliselt. Kõikidel paistab olevat lõbus peale minu ". Profi jaoks on eriala, professioon, probleemilahendus keskne. Kõik muu on allutatud ülesandele ja lahenduse leidmisele. Nii võib juhtuda, et proff ei tulegi ühel heal päeval tööle. Probleemi lahendus 4 Töötajate hindamine ja motiveerimine väikefirmas 5 leidub ehk väljaspool organisatsiooni, mõne teises firmas töötava kolleegi juures või raamatukogus. Või ehk kodus pärast mõnetunnist juurdlemist või lauaraali ees arvutamist.
Kogemuslikud-ekspressiivsed Rogers 1951 kliendikeskne Perls 1976 gestalt Frankl -logoteraapia Singer ja Pope kujutlusteraapiad jne Häired tulenevad võimetusest end väljendada (ka seesmiselt). Arusaam endast ja maailmast ebarahuldav. Analüüsida ja muuta arusaamu endast ja maailmast. Strateegilised-süsteemsed Minuchin, Andersen, White & Epsten jne Kommunikatsiooni analüüs, pere ja paariteraapia, individuaalsed raskused tlevad süsteemi ebafunktsioneerimisest. Mitte otsene probleemilahendus vaid lähedastevaheline konfliktilahendus, infotöötlus ja suhtlemine. Teraapia efektiivsuse kriteeriumid APA 1) Väh 2 uurimust: efekt võrdne või ületab ravi, platseebot vms 2) Üksikjuhtumite suur arv: hea eksperimentaalne kava, võrreldud teistega 3) Ravimanuaalidele vastavus 4) Katsegrupid detailselt kirjeldatud 5) Mõju demonstreerinud 2 eri uurijat Biopsühhosotsiaalne lähenemine Organism seotud. Bio + sots + psüh interaktsioon
Mõisteid raske defineerida, tüüpilised ja ebatüüpilised kategooria liikmed. Prototüübi teooria kategooriad prototüüpidena, iseloomulikud tunnused. Probleemid: mõsitetel pole häid/ei pruugi olla prototüüpe, liiga suur rõhk on tajul, on nii defineerivad kui ka prototüüpsed tunnused, tähtsad ka mõistetevahelised seosed. Lapse kõne areng foneemitaju.kõigi foneemide vs emakeele foneemide taju (l-r) LOE VIHIKUST EDASI Mõtlemine. Mõtlemise elemendid. Probleemilahendus. Algajad ja eksperdid. Algoritm ja heuristikud. Mõtlemine - Laialt määratletuna on mõtlemine peaaegu kogu psühholoogia, kitsalt defineerituna peaaegu mitte midagi sellest. Elemendid representatsioon (analoogia ja sümbol). Probleemi lahendus - probleemide lahendamine kui otsing, mis toimub siis, kui tulemuseni viivad vahendid ei avaldu samaaegselt tulemusega. Lahendamise võimalusteks katse-eksituse teel, meenutamise abi, loovalt,
ja sellest õppimisele. Sotsiaalpedagoog peab vältima poolehoiu ülesnäitamist ka laste omavahelistes konfliktides. Sageli näevad lapsed probleemi lahendamisel olukorda, kus ühele poolele antakse õigus ja teist poolt karistatakse. Sotsiaalpedagoog peaks keskenduma pigem lepitamisele ja panema lapsed analüüsima, kuidas nad probleemses olukorras käitusid ja kuidas saaks tulevikus selliseid olukordi vältida. 10 Kõige lihtsam probleemilahendus on ennetamine. Kui sotsiaalpedagoog märkab probleemi enne, kui see tekkida jõuab, on olukorra lahendamine valutum ja tõhusam. Laste ja noorte asutuses on oluline vältida probleemset olukorda tekitavat keskkonda. Ennetamiseks saab kasutada erinevaid võtteid, külalisesinejad ja infotunnid, koostööd soodustavad mängud ja ülesanded, mängulised situatsiooni lahendused, laste suunamine huvialaringidesse ja palju muud. Usaldusliku suhte loomine on sotsiaalpedagoogi töös väga oluline
Salvestatud info: protseduuriline, semantiline, episoodiline Sissejuhatus psühholoogiasse 62 Tähelepanu Mis on? Tähelepanu on töödeldava informatsiooni selekteerimine Alajaotused Teadvustatud-teadvustamata (see omakorda: teadvuseelne-automaatne) Fokusseeritud-jagatud Visuaalne-auditoorne-taktiilne Mõtlemine Mis on?: Mõtlemine on probleemilahendus. Mõtlemine on kogemuse seesmine organiseerimine. Peamised alajaotused Tajuline-sümboliline Ratsionaalne mitteratsionaalne ("rusikareeglid") Sissejuhatus psühholoogiasse 63 Keel ja kõne Keel on sümbolite süsteem koos sümbolitega manipuleerimise reeglitega (grammatika). Kõne on keele kasutamine Sümbol on asi, mis * osutab millelegi muule * on kokkulepitud tähendusega
Juurdluspsühholoogia kordamisküsimused 1. Millised on juurdluspsühholoogia põhilised uurimismeetodid? Eksperimendid laboratoorsed uuringud või reaalelu (toimikud). 2. Miks on isikute äratundmine problemaatiline? Inimesed on pinge all ning võivad tulla vead. Võib-olla viga ka mälus või inimene lihtsalt tahab nii väga isiku ära tunda, lisaks ka politsei kavalad/viitavad vihjed. Kasutatakse pidevalt samu meetodeid ning ei selgitada piisavalt. 3. Millised on erinevad mäluliigid (episoodiline, protseduuriline, semantiline) ja nende seos isikute äratundmisega? Episoodiline isiku eluseigad fikseerituna ajas ja ruumis Protseduuriline vilumused, oskused Semantiline - mõisted, reeglid, teooriad, tähendused 4. Mida tähendab kodeerimise spetsiifilisuse printsiip? Meenutada saab ainult seda, mis on salvestatud, ja see, kuidas meenutamine toimub, sõltub sell...
Nõustamisel grupis on omad piirid. Grupivormi rakendatakse selliste teemade puhul nagu kasv ja eneseareng. Enamasti on nõustamine grupis nii-öelda vabas vormis nõustamine. Grupinõustamise puhul on oluline just ennetav loomus. Kuid grupinõustamine on nii ennetava ja/või sekkuva loomuga. Enamasti on igal grupil spetsiifiline eesmärk, mis lepitakse esimestel nõustamistel kokku (hariduslik, sotsiaalne, personaalne, karjäärialane jne). Sisu on enamasti probleemilahendus. Orienteeritud kasvule, arengule (vs ravi). Grupijuht on vähemalt endale alustuseks selgeks teinud, milline on grupp ja milline on laiem eesmärk. Grupijuht peab vastutama iga grupiliikme toimuva osas ja nende omavahelises toimimises. Grupinõustamise puhul on vastutus nõustajal suurem. Nõustaja enda meeleseisund võib mõjutada gruppi. Nt mingi kindel hoiak. Grupinõustamise rakendamise näited spetsiifilistes elanikkonnagruppides:
KONFLIKTI LAHENDAMINE 1 4. OSA. KONFLIKTIDE LAHENDAMINE Käesolev osa käsitleb konfliktide lahendamist kolmest vaatenurgast. Need vaatenurgad ei välist üksteist, küll aga tegelevad konfliktiga mõnevõraa erinevalt. Esimest võib nimetada kõrvaltvaataja perspektiiviks. Teine vaatenurk on konfliktis osaleja oma. Kolmas vaatenurk on lepitaja oma (Lehtsaar, 207). 4.1 KONFLIKTIDIAGNOSTIKA JA KONSTRUKTIIVNE VASTANDUMINE Selles peatükis tuleb juttu kahes omavahel seotud valdkonnast. Esiteks sellest, kuidas üldse konflikti analüüsida, ning teiseks sellest, kuidas välja ütelda oma arusaam probleemist. Konfliktidiagnostika ehk konfliktide analüüsimisega kindlate kriteeriumite alusel saab tegelde nii algavate kui kaugelearenenud konfliktide puhul. Kõige otsesem seos diagnostika ja vastandumise vahel seisneb selles, et konfliktidiagnostika loob üldise konfliktide analüüsi oskuse, mis omakorda mõju...
Estonian Business School Diplomiõpe SUHTLEMINE JA SUHTLEMISPROBLEEMID Kursusetöö Getri Järvsoo ÕDB-11 Juhendaja: prof. J.Ennulo Tallinn 2002 1 1 SISSEJUHATUS............................................................................................................................ 4 2 ESMAMULJE KUI SUHTLEMISE ALUS................................................................................. 5 2.1 ESMAMULJE TÖÖVESTLUSEL........................................................................................................5 2.2 ESMAMULJE SELTSKONNAS...........................................................................................................7 3 HINGEELU KUI SUHTLEMISE SISU...................................................................................... 9 4 ENE...
eriti intensiivne. Laps jätab tihti meelde sõna, mis ta esmakordselt kuulis(ja kus ning mis oludes) ning hiljem kasutab ta seda enda arvates sobivad kohas. 1,5a laps valdab keskmiselt 25 sõna, 4-aastane aga 5000 sõna. 6- aastane u 15000 sõna. Keskmiselt õpitakse 10 sõna päevas. Aastaselt räägib laps üksikuid sõnu, 2-aastaselt paarsõnalisi lauseid. 4-aastane võib rääkida juba samamoodi nagu täiskasvanud. 22. Mõtlemine. Mõtlemise elemendid. Probleemilahendus. Algajad ja eksperdid. Algoritm ja heuristikud. Mõtlemine käsitletakse vaimset aktiivsust, mis seostub informatsiooni töötlemise ja mõistmisega ning suhtluse kasutamisega Mõtlemise elemendid Representatsioon:analoogia, sümbol Probleemilahendus - Algsituatsioon -> ? -> eesmärk, lõppsituatsioon James (1890): probleemide lahendamine kui otsing, mis toimub siis, kui tulemuseni viivad vahendid ei avaldu samaaegselt tulemusega
kasutatakse erinevat liiki representatsioone, ennekõike mõisted, aga ka kujundeid Mõtlemisülesandeid võib eristada eesmärgi ja selle saavutamise võimaluste selguse alusel Representatsioonide kasutamine uue teabe loomiseks võib mõtlemise käigus toimuda heuristilisemal või süsteematilisemal moel. MÕTLEMISÜLESANDED: Järeldamine – mõtlemine suhteliselt selgete võimaluste ja eesmärgiga olukorra lahendamiseks Probleemilahendus – mõtlemine suhteliselt selge eesmärgi saavutamiseks ebaselgete võimaluste abil Otsustamine – suhteliselt selgete võimaluste seast sobivaima valimine ebaselge eesmärgi saavutamiseks Loovmõtlemine – mõtlemine täpsustamata eesmärgi saavutamiseks uudsete võimaluste kaudu DEDUKTIIVNE JÄRELDAMINE Spontaansuse kadumine Ignoreerimine Mittehuvitumine Pidev kaeblemine Varjamine.
Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded, erivajaduste liigid Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbinud- kõrvalekalle tavalisest (keskmisest) arengust, võib olla nii positiivses kui ka negatiivses suunas Kursuse käigus pööratakse rohkem tähelepanu lastele (0-puberteediiga), kuna mida väiksemad on lapsed, seda suuremad muutused arengus aset leiavad ja seda olulisem on nende muutustega kursis olla. Erivajaduste psühholoogia näol on tegemist teadusharuga, teadmised sellest on tulnud uuringute kaudu. Kontrollitakse püstitatud hüpoteese eksperimentide ja katsete põhjal. Oluline on teha üldistusi teooriast, aga olla valmis selleks, et praktikas tegeletakse indiviididega ja seega ei pruugi need kokku minna. Erivajaduste psühholoogia ülesanded: Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses, nende põhjustes ja ilm...
PEREKONNAÕPETUS EKSAM Perekonna mõiste ja ülesanded Perekonna mõistet on keeruline defineerida, sest see def. Peaks olema universaalne kõigile kultuuridele, nendes eksisteerivatele perevormidele ja ka uuematele perevormidele. Perekond koosneb erisoolistest täiskasvanutest, kellest vähemalt kaks lävivad omavahel seksuaalselt, nende ühistest ja/või adopteeritud lastest ja/või sugulussidemetega täiskasvanutest (Murdock, 1949) Perekond koosneb inimestest, kes on omavahel seotud abieluliste või veresugulus/lapsendamissidemetega ning kelle eesmärgiks on luua ja säilitada ühist kultuuri, kus kõikide liikmete füüsiline, vaimne, emotsionaalne ja sotsiaalne areng on tagatud ja turvaline (Duvall, 1977) Perekond on abielupaar koos järglaste ja lähisugulastega, kes kuuluvad leibkonda. (http://www.eki.ee) Universaalset perekonda iseloomustab veresugulus, ühine olme, vastastikune abistav käitumine, ühine moraalne vastutus, ühine keskkond ja ühin...
tervis ja inimõigused, sotsiaalsed teemad. Koolile suurem rõhk kui kasvatusasutusele, mitte tarkuse pähepanemise kohale. Et õppekavas oleks rohkem rõhk elus vajaminevatel oskustel. See on kaudselt nii HIV-i teema kui ka kõigi muude sotsiaalsete probleemide, mis me siin oleme rääkinud, teema. Suhteliselt elementaarne need eluks vajaminevad oskused on suhtlemisoskus, kuulamisoskus, läbirääkimisoskus, keeldumisoskus (ei ütlemine, enesekehtestamine), otsusetegemine, probleemilahendus, toimetuleku- ja enesejuhtimisoskus (enesehinnang, stressiga ja emotsioonidega toimetulek). Põhimõtteliselt peaks üle vaatama, kuidas õppemeetodid ja tunnitegevused neid arendavad. Ja võiksid olla ka praktilised treeningud. See eeldaks, et on inimesi, kes oskavad seda teha. Ja loomulikult praktilised oskused seoses AIDSi jms ennetamisega. Seda suunda nimetatakse life-skills based education elus toimetuleku oskuste arendamisele põhinev haridus. Kirjandus Hiiemäe, R. (2012)
firma tegevuse lõpptulemustele. Sisuliselt tähendab see seda, et lepitakse juhi ja alluva vahel kokku tulemused, mis alluval tuleb saavutada teatud ajaperioodi jooksul. Selleks, et tulemusjuhtimist edukalt läbi viia peaks olema organisatsioonis tulemusjuhtimist toetav kultuur, mida iseloomustab: · usaldusväärne, aus ja avatud kommunikatsioon organisatsioonis; · eesmärkide püstitamisel ühine probleemilahendus ja arutelud; · osapoolte võidan- võidan suhted; · tasu ja tagasiside põhinevad tööga seotud sooritustel; · positiivne ja avatud tagasiside andmise kultuur (osatakse anda ja vastu võtta) (Eensalu 2012: 198). Lisaks toetavale organisatsiooni kultuurile peaks olema kindlasti ka paigas ka reeglid tulemuslikule inimressursi juhtimisele, mis aitaksid kaasa tulemusjuhtimisele ja need oleks järgmised: · selgus ja lihtsus; · paindlikkus; · dünaamilisus;
Ÿ Erinevad oletused ja prognoosid. Ÿ Erinevad väärtushinnangud. Ÿ Eelnevalt lahendamata konfliktid. KOLM KONTSEPTSIOONI Tööga kaasnevate probleemidega tegeletakse valdavalt kolmel viisil. Ÿ Traditsiooniline probleemidega tegelemine pöörab peamiselt tähelepanu sümptomitega võitlemisega. Seda lähenemist tuntakse ka tulekustutamise nime all. Tähelepanu on suunatud tagajärgedele ja nendest tagajärgedest vabanemisele. Ÿ Süsteemne probleemilahendus tähendab seoste nägemist mitmete omavahel seotud asjaolude vahel, mille tagajärjel probleemid tekkisid. Sellisel juhul tegeletakse mitme põhjuse koosmõju uurimisega. Ÿ Strateegiline probleemide lahendamine on oluliselt terviklikum ja haarab endasse kogu küsimuste kompleksi: võimalused, eeldused, arengud, ohud jne. Siin lahendatakse probleem eelkõige tulevikueesmärke silmas pidades. (Üllas Tankler, 2003) 23 Lisa 4. Mis on üldse konflikt
On tõestatud, et vabas õhus viibimine ja füüsiline tegevus mõjuvad kooliedukusele positiivselt. Reeglipärane füüsiline tegevus vähendab stressi ja mõjutab positiivselt immuunreaktsiooni (Ader 2001). Füüsiline tegevus haajutab ka riski haigestuda erinevatesse haigustesse. Tegevused looduses uurendavad töörõõmu. Eksperimentaalne uurimus õuesõppe pedagoogikale tugineva juhtkonnaga andis tõestust paranenud grupiprotsessidest, mida iseloomustasid vähenenud stressitase, paranenud probleemilahendus ja kommuniatsioon grupiliikmete vahel (Evans, Egnew 1998). Soodsast mõjust tervisele tundub positiivne ja loomulik pakkuda välja õuesõppe pedagoogikat kui üht tervislikku alternatiivi. IMESTAMISE KUNST (Stefan Edman) Õuesõppe pedagoogika on kõige suveräänsem vorm kogemiseks ja omandamiseks. Kõikjal leidub mida avastada ja mille üle mõtteid vahetada, kuidas kõik selles suures süsteemis on seotud. Imestus nr.1: Päike särav anarhist 330 korda raskem kui Maa
1. Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. - Inimese tervis, kui ühiskondlik väärtus, on riigi majandusliku ja sotsiaalse mitmekesisuse vähenemine ja mulla degradeerumine võivad samuti Tervis on... 1.täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte arengu üheks peamiseks alustalaks. kahjustada tervist. ainult haiguste või füüsilise vea puudumine 2.tervis kui ulatuse määr, millega - Tervis ei ole elamise eesmärk, vaid igapäevase elu vahend, positiivne mõiste, Keskkonna üldised valdkonnad, mis võivadmõjutada tervist: 0suurenenud inimene võiinimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja mis toonitab sotsiaalseid ja individuaalseid ressursse ningfüüsilisi võimeid nõudlus ühiskonna infrastruktuurile - vee- varustus, kanalisatsioon, rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohan...
Individuaalne motivatsioon, spetsiifilised probleemid ja saladused. Kolmas seanss (sisuliselt) on ühine. Selgitatakse välja tugevad ja nõrgad küljed, formuleeritakse probleem, koostatakse järgmine raviplaan. Põhilised tehnikad: kommunikatsioonioskuste arendamine (mitte ainult suhtlemisoskuste), nii koos kui jäetakse kodutöid. Automaatmõtete hindamine ja muutmine. Käitumiste vahetus, nt. hoolimise päevad, armastamise päevad, tähelepanu päevad. Probleemilahendus õpetatakse probleemi definitsioon vs. probleemi lahendus. Jagatud vastutus, ajurünnak. Takistustega tegelemine, nt konfliktilahendus. Negatiivsete interaktsioonimustrite identifitseerimine. Emotsionaalne ja seksuaalne rikastamine. Tagasilanguste ennetamine. Aktsepteerimissekkumised nt. tolerantsuse suurendamine, enese eest hoolitsemise tähtsustamine (eraldi), ühine empaatia. Õpetatakse realistlikke ootusi: kas tingimusteta armastus on reaalne? Austust on vaja rohkem kui kirge
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) hing, vaim Logos (kreeka k) õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm ...
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
