« » . . : wikipedia.org; antiplagiat.org; svoboda.org. 1928 , « », , . , . , , . 1928 , « » «». , , , . , . 1970- , 1929 , , 1919 . «» , , 22- . : « -- , - . . !» « ». . . , , « », , . 1930 , , 3 1917 . « » , . 1977 , « », . , , , . . , «». 29 1929 , « » . , , , , , . . , . , . . . . , 1932 () « ». 1937--1938 . . . -, , «» . , « » , , 1920 ; , . . , . , , , , . , 1929 « » , , . 1938 . , , , ...
Probleemilahendus Probleem ... · tekib siis, kui inimesel Probleemi märkamin on vastuse leidmisel või e eesmärgi saavutamisel Probleemi tekkinud raskused Hindamine määratlemine ja esitamine · Probleemi lahendamise etapid (kõiki probleeme Strateegia Jälgimine valik ei saa lahendada kindlate etappide Ressurssi Informatsioon järgnevusega) de i hindamine korrastamine Probleemi lahendamise astmed 1. Probleemi sõnastamine: millega ma rahul ei ole? Enda käitumises, teiste käitumises 1. Eesmärgi sõnastamine: millest saan aru, et olen probleemi lahenda...
Kokkupandav laud Sissejuhatus: On vaja konstrueerida selline kokkupandav laud, mis võtaks vähem ruumi, oleks mugav kasutamiseks, käiks kiiresti lahti ja samaks oleks odav. Laul on mõeldud kuue inimese kasutamiseks. Laud on selline koht, mille ümber kogunevad inimesed nii probleemilahendamiseks, kui ka meelelahutamiseks. Ta peaks olema piisavalt suur ja mugav. 1 1. Kokupandud asendis laud näeb välja nagu ,,kortspill". Pealmise tasapinna osad on ühendatud omavahel spetsiaalse mehhanismidega. See laud on raataste peal, teda on väga mugav transportida. 2. Laud käib lahti, raatsate abil see on väga lihtne ja ta on valmis kasutamiseks. 2 1. Nii näeb välja laud kokkupadud asendis. Keskel asub töötasapind ja äärtel on lauajalad, mis on kinnitatud vasakul ja paremal tööpinna külge aasadega. Lauajalad käivad lahti joonise näidatud ...
Inimese vajadustasandid Maslow'i järgi Eneseteostus Püüe maksimaalselt rakendada oma võimeid, arendada ennast, oma võimeid ja omada võimalust eneseväljenduseks. Enesehinnang Enesest ja teistest lugupidamine, oma "ego" vajaduste rahuldamine. Suhtlemine (sotsiaalsus) Suhtlemine teiste inimestega, kuulumine gruppidesse, saada ja jagada sõprust, kiindumust ja armastust. Ohutus Kaitse ohtude, ähvarduste ja oluliste kaotuste eest. Füsioloogilised tarbed Nälg, janu, töö-unetsükkel, sex ja tualett. Probleemide lahendamise viisid: Metoodiliselt -Sõnaliselt Visualiseerides Arvutades Katsetades Mõttetööga Küsimustega täpsustamine Mis on see probleem? Miks see probleem on olemas? Kus on see probleem? Miks me ta sealt leidsime? Miks see probleem üldse esineb? Miks just seal ja siis? Kellele on see probleem? Miks just neile? Kui üldine (suur, tähtis, raske, ...) see probleem on? Millised on alamprobleemid ja kuidas on nad seotud? Probleemi al...
Kokkuvõte peatükist Allik, J., Luuk, A., Harro, J., Häidikind, jt. raamatust 1 Psühholoogia gümnaasiumile PROBLEEMILAHENDUS (Allik lk 136141). Probleem tekib siis, kui inimesel on vastuse leidmisel või eesmärgi saavutamisel tekkinud takistused. Probleemi lahedamine on suunatud mõtlemine, kusjuures suuna annab probleem. Probleemi pole vaja hakata lahendama, kui inimene leiab vastuse mälust kiiresti. Kui ta seda ei suuda, siis tuleb probleem määratleda ja asuda lahendama. .Probleemi lahendamise etapid. 1. PROBLEEMI MÄRKAMINE: ei saa enne lahendada, kui pole märganud.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHAANIKATEADUSKOND MASINAEHITUSE INSTITUUT TOOTEARENDUSE ÕPPETOOL PROBLEEMILAHENDUS Töö nimetus: Ostukott Juhendaja: Töö teostamise kuupäev: 15. DETS. 2011 Üliõpilane: Rühm Töö teostamist kinnitan: ....................................................................................................................................... ....... .................................................................................
Turunduse kodu ül. Ettevõte soovib teada saada , kuidas tarbijad toiduained ostavad 1. Uuringu eesmärk Uuringu eesmärgiks on saada teada kuidas tarbijad toiduained ostavad. Milliseid ostprotsessi etappe läbitakse ja millise ostuga on tegu kas rutiinse, limiteeritud probleemilahendus või ulatuslik probleemilahendus. 2. Probleemküsimused · Kuidas käitub tarbija nt leiva ja piima ostmisel? · Kuidas käitub kinnisvara ostmisel? · Missugused tarbijagrupid tarbivad kallimaid tooteid/teenuseid missugused odavamaid ? · Mille järgi valitakse ostukoht?( lähedus, toote valik, toodete kvaliteet) · Kui palju ostetakse näiteks päevas antud leibkonna kohta piima, leiba, saia , maiustusi, lihatooteid?
puudu. 16. Raske kuulmislangus ja kurtus-kõne ja keele spontaanne areng on tugevasti pidurdunud või puudub. Kuulmishälbe tõttu peab suhtlema viipekeeles. 17. Intellekt on inimese mõtlemisvõime ja oskus kohaneda erinevate olukordadega. 18. Vaimupuue on inimese intellektuaalsete võimete kahjustus või halvenemine. 19. Kerge vaimne alaareng- 7-12 aastase lapse vaimse arengu tasemel, kognitiivne areng konkreetse operatsiooni faasis, probleemilahendus loogilise mõtlemise abil, kõnehilisus, eneseteenindus oskus, saavad hakkama iseseisva eluga. IQ 50-69 20. Mõõdukas vaimne alaareng- 4-7 aastase inimese vaimse arengu tasemel, kognitiivne areng eel-loogilises faasis, probleemilahendus katseeksitus meetodil, suudab vastu võtta otsuseid ja vastutada teatud tegude eest, IQ35-49, Kõne ja intellekt arenevad aeglaselt ja saavutused piiratud, motoorikahäired ja suutmatus eneseteeninduseks, ei omanda ladusat kõnet. 21
põhivajadused oleksid rahuldatud! 7 Vahel ei soovigi tüli osapooled konflikti lahendada, sest vihatunded soovitavad mitte kunagi enam teise osapoolega tegemist teha. Sellisel juhul saab viha välja rääkida nii et tekiks motivatsioon tüli lahendamiseks. Muidugi ei ole kogu eelnenud tööst kasu, kui leitud lahendusi ei rakendata. Seega, asuge aga julgesti asja kallale! Kokkuvõte Nüüd võib tekkida küsimus, et kui probleemilahendus nii hea on, miks seda siis nii vähe rakendatakse? Sellel on kolm põhjust. Esiteks arvavad inimesed ekslikult, et võitmine eeldab tingimata oma vastase löömist ja nad on harjunud kasutama võitlevat straateegiat. Seega teadmatus. Teiseks põhjuseks on emotsioonid, mis konfliktsetes olukordades löövad üle pea ning takistavad ratsionaalset mõtlemist. Siin aitab kui osapooled tunnistavad, et nii võib
oleks korrektne toimida, ilma tülli ajamata asjasse sekkunud osapooli ning viima nende vahel läbi edukaid läbirääkimisi. Samuti mõistab ta valeuskumusi, sotsiaalseid valetamisi ja sarkasmi. Kompetentne inimene ei ,,kaota pead" kunagi, vaid suudab jääda pädevaks ka konfliktses situatsioonis. Tema oskuste hulka kuuluvad kuulamis-, kehtestamis-, konfliktilahendus-, koostööl põhineva probleemilahendus- ja suhtlemisoskuste valimisoskus. Inimesed, kellel on sotsiaalsed oskused olemas, suudavad oskuslikult suhelda teistega, pannes kergesti tähele teise poole reaktsioone ja tundeid, suudavad juhtida ja organiseerida ning lahendada konflikte. Nad on sündinud juhid inimesed, kes on võimelised väljendama välja ütlemata kollektiivseid tundeid ning neid sõnastama selliselt, et kogu meeskond liiguks ühise eesmärgi poole.
seotud seadmeid. ■ Suurendatakse teadlikkust digivahendite kasutamisega kaasneda võivatest terviseriskidest ja internetis loomingu jagamise turvalisusest. DIGIPÄÄ̈DEVUSMUDEL Digipädevusmudel aitab hinnata õpilaste digipädevusi riikliku õppekava kontekstis. Pädevusmudel kirjeldab digipädevuse eri aspekte, et mõista ja määratleda, mis on digipädevus. DIGIPÄDEVUSE 5 OSAOSKUST: ■ info haldamine, ■ suhtlemine digikeskkondades, ■ sisuloome, ■ turvalisus, ■ probleemilahendus. Nimetatud pädevused on kirjeldatud sooritusena neljal tasemel: ■ I tase - põhikooli I kooliaste; ■ II tase - põhikooli II kooliaste; ■ III tase - põhikooli III kooliaste; ■ IV tase - gümnaasium ja kutseõppeasutus. Sooritustasemed on seotud õppekavades kirjeldatud õpitulemuste rahuldava tasemega. DIGITAALNE ÕPPEVARA: ■ Digitaalne õppevara on digitaalsel kujul avaldatud õppematerjal: e-õpik, õpiotstarbeline veebivideo ja
sotsiaalne toetus, huumor, narkoainete kasutamine, religioon, tunnete väljaelamine, leppimine, tegevusetus (allaandmine), mittemõtlemine (TV vm abiga), keskendumine positiivsele (õpid kogemusest) Emotsioonikesksed- põgenemine, vältimine, enesesüüdistamine, unistamine, emotsioonide väljaelamine Probleemilahenduse kesksed- planeerimine, variantide väljamõtlemine, teabe otsimine, otsene probleemi lahendamine Teine liigitus: probleemilahendus, emotsioonide ja suhete regulatsioon ja vältimine Toimetulekustiil versus paindlikkus- stiili puudumine, ehk see, kui inimene kasutab igas olukorras väga erinevaid strateegiaid versus väljakujunenud stiil, ehk püsivalt sarnaste strateegiate eelistamine. T.stiil ei väljendu väga paindlikel inimestel, eelkooliealistel, täiesti uudes olukorras olijatel. Meestel pigem võitle-ja-põgene, naistel pigem hoolitse-ja-sõbrune- käitumine.
Tallinna Tehnikaülikool Probleemilahendus Praktika ülesanne number 1 Indrek Kirs Karl Aas 1 Praktiline töö nr. 1 Õrna optilise aparatuuri Kuu peale heitmine. Töö eesmärgiks on: 1. leida õrna optilise aparatuuri transpordiks sobivaim viis; 2. arutada läbi erinevad konteineritüübid. Töövahendid ja materjalid: 1. paber, 2. papp, 3. vatt, 4. liim, 5. teip, 6. tööriistad (käärid, nuga, plekikäärid, viil, saag jms). Lähteandmed:
tootjale. Ootuste täitumine Minu ootused täitusid väga. Teenindus oli kiire ja polnud mingit pikka probleemi seletamist. Samuti olid täidetud minu jaoks tunduvalt suuremad ootused ehk siis järjekordade ja ülerahvastatuse vältimine. 4 Valikuvabaduslik mõtteviis Suhtlemine klienditeenindaja ja kliendi vahel oli viisaks, probleemilahendus kiire ja ilma mingisuguste komplikatsioonideta. Kliendina ei tekkinud kordagi sellist tunnet, et mind ei usuta. Positiivne/negatiivne külg Positiivne ongi see, et kogu protsess toimus meeldivalt kiiresti ilma liigse jututa. Negatiivne on see, et soovitud vorstisaia söömine tuli lükata edasi ja kiire eine asemel pidin kõhu täitmiseks pisut vaaritama hakkama. Samas oli vaaritatud toit jällegi tervislikum. Igas halvas on midagi head.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHAANIKATEADUSKOND MASINAEHITUSE INSTITUUT TOOTEARENDUSE ÕPPETOOL PROBLEEMILAHENDUS Töö nimetus: Kasvuhoone automaatne kastmissüsteem Juhendaja Töö teostamise kuupäev: 9. DETS. 2011 Üliõpilased: Rühm Töö teostamist kinnitan: ' ............................................................................................................................ .................. ............................................................................................................
vastu või põgeneda. Vastupanu faas: vastuseis stressori mõjule. Kurnatuse faas: stressori pikaajaline mõju, võib tekkida soov kõigest loobuda. Stressi peamised põhjused: Katastroofid taluvuspiiri ületamisel võib tekkida post-traumaatiline stressihäire (unehäired, teistest võõrdumine) Elusündmused positiivne ja negatiivne pinge. Tööstress tekitavad tööülesanded, töökeskkond, rollinõuded, töösuhted. Probleemilahendus Probleemi defineerimine ja määratlemine Informatsiooni kogumine probleemi kohta (faktid olemasoleva probleemi kohta). Probleemi mõistmine. Realistliku probleemilahenduseesmärgi püstitamine. Probleemi ümberhindamine Alternatiivsete lahendusvariantide genereerimine Ajurünnak võimalike lahendusvariantide osas. Valiku tegemine, otsustamine
outsourcing´u v funktsioonisiirde eesmärgid?Kulude alandamine,püsikulude muutmine muutuvkuludex, asutusevälise oskusteabe kasutamine,kontsentreerumine põhitegevusele. Milliseid organisatsiooniuuringu etappe saab sisse osta?Uurimise probleem ja mida uuritaxevõimalik juurde osta: Osaliselt:koos firma vastavate oluliste in-ga.Töö eesmärk ja laneeritav tulem ning väljund (missugused võivad olla planeeritavad uuringutulemused või probleemilahendus)osaliselt koos firma vastavate in-ga.Uurimise meetodid, tapid/ajakava e kuidas uuritaxe v püütakse probl lahendadaosaliselt,sarnane 2 viimasega.Uuringu läbiviimine,analüüs,esitusvõib lasta konsultatsioonifirmas ise tegutseda Mida saab tulemustest järeldadaosaliselt siiseost, konsultatsioonifirma saab esitada omapoolsed järeldused ja soovitused,kuid lõppjäreldused firmal. Mis sarnast/erinevat rahulolu ja motivatsiooni mõõtvate uuringute vahel?
o Probleemi tunnetamine o Info otsimine ja alternatiivide hindamine o Otsustamine ja ostmine o Tarbimine ja hindamine o Tuleviku otsustusprotsess o Ostueelne protsess o Ostuprotsess o Ostujärgne protsess Rutiinne ost – protsess lihtne ja lühike, lisainfo vajadus puudub. Ostetakse toiduaineid ja kiire käibega odavamaid tarbekaupu Limiteeritud probleemilahendus – tuttav tootekategooria, kuid uus bränd, mille eeliste ja puudustega tuleb tutvuda ja hoiak kujundada Ulatuslik probleemilahendus – kallis kaup, mida ostetakse harva, risk eksida, suur infovajadus 5. Mis on positsioneerimine? Toiminguid, mis paigutavad toote teatud kohale kindlatest näitajatest lähtudes. Positsioonimine on toote pakkumise kujundamine, see tähendab toote konkurentsivõimelise positsiooni ja vastava
loomise oskus. Kognitiivse arengu teooria on Jean Piaget' loodud arengupsühholoogia teooria. Selle kohaselt läbib lapse kognitiivne areng neli staadiumi: · Sensomotoorne staadium sünnist kuni 2. eluaasta lõpuni. · Operatsioonieelne staadium 3. kuni 7. eluaastani. · Konkreetsete operatsioonide staadium 7. kuni 12. eluaastani. Formaalsete operatsioonide staadium 12. eluaastast alates. · Mõtlemine muutub loogiliseks, sümbolistlikuks ja abstraktsemaks · Probleemilahendus toimub loogilise mõtlemise abil · Raske mõelda abstraktsetes terminites
erinevusi selle vahel, mida nad usuvad ja mida mitte, ignoreerides või eitades teavet, mis on nende väärtussüsteemiga vastuolus. Neil kipuvad olema vastandlikud uskumused, 14 Karmel Tall (Tartu Ülikool), 2011 mida nad ei suuda küsimuse alla seada, ning nende püüdlused neid uskumusi kaitsta lämmatavad igasuguse loovuse. Kaotuseta probleemilahendus Kaotuseta probleemilahendus tõestab, et peaaegu alati on võimalik konfliktsituatsioonis rahuldada mõlema osapoole vajadusi. Selle lähenemise, mis on probleemilahendamise lähenemise üks variatsioon, arendas välja Thomas Gordon ning see põhineb kahel baaseeldusel: 1) kõigil isikutel on õigus saada oma vajadused rahuldatud; 2) kahe osapoole vahelises konfliktis pole vastuolu mitte nende vajaduste vaid vajaduste rahuldamise viiside ehk lahenduste vahel.
ettevalmistus 2. sõnumi saatmine 3. vaikus 4. teise inimese kaitsereaktsiooni peegeldav kuulamine 5. 2.-4. sammu kordamine nii kaua, kui vaja 6. lahendusele keskendumine Konflikti lahendamise meetod: 1. Kohelge teist inimest lugupidavalt 2. Kuulake, kuni kogete teist poolt, ning peegeldage sisu, tundeid ja tähendust 3. Sõnastage lühidalt oma vaated, vajadused ja tunded. Konfliktide liigid: x emotsioonide konfliktid x väärtuste konfliktid x vajaduste konfliktid Koostööl põhinev probleemilahendus: 1. probleemi defineerimine vajaduste, mitte lahenduste keeles 2. ajurünnak võimalike lahenduste leidmiseks 3. lahendus(t)e valik, mis vastavad kõige paremini mõlema osapoole vajadustele, nende võimelike tagajärgede analüüs 4. plaani koostamine kes teeb mida, kus ja mis ajaks 5. plaani elluviimine 6. probleemilahendusliku protsessi hindamine. Tõhusa suhtlemise komponendid: x ehedus ausus ja avatus oma tunnetes, vajadustes ja mõtetes; komponendid: o eneseteadlikkus
ja vastupidi. Rõhutute pedagoogika Paulo Freire eesmärk õhutada ühiskondlikku ja poliitilist emantsipatsiooni Loodud toimima Ladina-Ameerika kontekstis Kes on rõhutud ja kuidas neid pedagoogiliselt aidata? Dialoogiline kasvatuspraktika Elemendid marksistlikust ühiskonnateooriast kui ka teoloogilise vabanemise ideest Eesmärk ühiskondlike võimustruktuuride radikaalne uuendamine Kahe võrdõigusliku ja vaba inimese dialoog, isiksuse kasv ja ühine probleemilahendus Personaalsuse kujunemine kollektiivis Kultuuriline vabanemine Kriitilise teadlikkuse kasvatus Hilismodernistliku ühiskonna väljakutsed Indiviidikeskne ühiskonnamudel Integreerumine uutesse sotsiaalsetesse süsteemidesse teiste protsesside kaudu Elukestev õpe, tõrjutuse oht alakvalifitseeritutel Infotehnoloogia mõjutused Tähelepanu valikutel ja tahtekasvatusel Juhused, raske ennustada muutusi Üldine tõrjutus Hariduse olulisus!!
ümbritsevat maailma. Hoiak - suhteliselt püsiv, omandatud valmidus reageerida teatud objektide suhtes mingil kindlal soosival või mittesoosival viisil. Ostuprotsess - protsess, mille käigus sooritatakse vajalik ost. Ostuprotsess võib kesta mõne minuti (leib, piim) või mitu kuud (kinnisvara). Üldiselt võib ostuprotsess olla sõltuvalt keerukusest ja infovajadusest rutiinne, limiteeritud või ulatuslik probleemilahendus. Tuletatud nõudlus - terminit kasutatakse sellise nõudluse tüübi kirjeldamiseks, kui toode ise pole mõeldud lõpptarbimiseks, vaid seda kasutatakse mingite uute toodete valmistamiseks (nisu- pagaritoodeteks või makaronisaadusteks, mais ja oder jõusöödaks..) Sihtturundus - Strateegia, mille puhul püüab ettevõte rahuldada teatud turusegmenti või -segmente. Sihtturunduse kasutamisel eeldatakse, et tarbjatel on erisugused omadused, vajadused ja soovid.
MÕTLEMIST ISELOOMUSTAB - teadlikkuse - suunatus (hästi, halvasti defineeritud) - kasutatavate teadmiste hulk (teadmiste vaesed, rikkad) MÕTLEMISE ELEMENDID *representatsioon - analoogia - sümbol KUJUNDID *Sir Francis Galton (1822-1911) - uurimismeetodid: introspektsioon SÜMBOLILINE ESITUS - Mõisted: konkreetsed/abstraktsed - Skeem: mõiste struktueeritud klaster, nii sümbolilised kui visuaalsed elemendid - Stsenaarium *Võrgustikumudelid – hierarhia (objekti tunnused, erinevused) PROBLEEMILAHENDUS - algsituatsioon - ? - eesmärk, lõppsituatsioon - (James, 1890): probleemide lahendamine kui otsing, mis toimub siis, kui tulemuseni viivad vahendid ei avaldu samaaegselt tulemusega ÜLESANNETE LAHENDAMISE VÕIMALUSED - katse-eksituse teel - meenutamise abil - loovalt, ülesannet uudselt lahendades - äkktaipamise teel lahendatavad ülesanded LAHENDAMISE OTSIMISE HIERARHILINE PROTSESS - mõtlemisele annab suuna lahendatav ülesanne - lahenduseni ei jõuta kohe, vaid mitme astme järel
On ka teada, et väga lihtsalt võib tekkita konflikt sekretäri ja kliendi vahel. Selleks, et seda ei tekiks ei tohi unustada, et firma kultuuri ja imago kujundamisel on tähtis tunda oma kliente ja olla huvitatud klientide ootustest. Teha kõik võimalik, et kliendi tahtmised saaksid rahuldatud. Konflikti lahendamisel on aga oluline tuua välja põhjused, miks konflikt tekkis ja ühiselt töötada välja lahendused, mida taotlevad mõlemad osapooled, ehkki võibolla erinevate vahenditega. Probleemilahendus ei ole kindlasti lihtsaim viis oma konfliktidega toime tulekuks, küll aga suure tõenäosusega kõige otstarbekam. Vaatamata näilisele muljele, et probleemilahendus on liiga ilus, et olla tõsi, on vastastikuse kasu otsimine hea tahte korral siiski tulemusrikas. Oluline on näha konflikti osapooli kui partnereid ning arvestada ka teise poole huvidega. Igal juhul tuleb kasuks positiivne ja avatud suhtumine, sest enamus konflikte on lahendatavad.
lahenduseks juhul kui ressursse on võimalik võrdselt jagada (nt. raha). See võib olla ajutiseks lahenduseks eriti keeruliste ja raskete probleemide puhul. Samuti olukorras, kus osapooltel ei õnnestu täielikult rakendada probleemilahendusstrateegiat - sel juhul on see sobivaks tagataskuvariandiks. Olenevalt olukorrast on kõik need strateegiad kasutatavad. Mõnel juhul võib anda üks strateegia paremaid tulemusi, teisel juhul teine. Nüüd võib tekkida küsimus, et kui probleemilahendus nii hea on, miks seda siis nii vähe rakendatakse? Sellel on kolm põhjust. Esiteks arvavad inimesed ekslikult, et võitmine eeldab tingimata oma vastase löömist ja nad on harjunud kasutama võitlevat straateegiat. Seega teadmatus. Teiseks põhjuseks on emotsioonid, mis konfliktsetes olukordades löövad üle pea ning takistavad ratsionaalset mõtlemist. Siin aitab kui osapooled tunnistavad, et nii võib
· Kategooriad esitatakse prototüüpidena · Iseloomulikud tunnused · Liikmete tüüpilisus Lapse kõne areng · Eimas et al., 1970ndad - imikute foneemitaju katsed · Habituatsioonimeetod · Kõigi foneemide vs emakeele foneemide tajumine (l-r eristamine) Mõtlemine · Sümbolilised protsessid · Varjatus · Elementidega manipuleerimine Mõtlemise elemendid · Representatsioon Analoogia Sümbol KASS cat Probleemilahendus · Algsituatsioon ? eesmärk, lõppsituatsioon · James (1890): probleemide lahendamine kui otsing, mis toimub siis, kui tulemuseni viivad vahendid ei avaldu samaaegselt tulemusega Algajad ja eksperdid · Harjutamine · Vigadest õppimine · Osadeks jaotamine · Tegevuste automatiseerumine Eksperdid ja algajad · deGroot (1966) ja Chase & Simon (1973) Algoritm ja heuristikud
midagi teatud viisil ja ajal. Nii õpib laps teid tajuma avatud ja ausa inimesena. Ehkki lapsed eelistavad olla tunnustatud, suudavad nad konstruktiivselt toime tulla ka vanemate laitusega, kui vanemad edastavad selgeid ja ausaid, oma tõeliste tunnetega kooskõlas olevaid sõnumeid. See mitte ainult ei lihtsusta laste toimetulekut vanemate vastuseisuga, vaid aitab näha oma vanemas inimest, kes on aus ja inimlik kedagi, kellega on tore suhelda. Probleemilahendus Kui lapse käitumine on vanema jaoks vastuvõetamatu, on vanemal tarvis võtta hoiak, mis edastaks lapsele sõnumi: ,,Mul on probleem ja ma vajan su abi" (sekkumise oskused). See on üsna erinev hoiakust, mis on vajalik siis, kui probleem on lapsel ja vanem tahab edastada sõnumit: ,,Paistab, et sul on probleem, vajad sa minu abi?" (kuulamise oskused). On väga oluline, et vanem iga konkreetset olukorda analüüsiks, et kasutada seejärel kas aktiivset
o Teadlikkus o Suunatus (hästi/halvasti defineeritud)- konkreetsele eesmärgile suunatud o Kasutatavate teadmiste hulk (teadmiste vaesed/rikkas)- ei nõua väga palju eelteadmisi Mõtlemise elemendid: o Representatsioon: analoogia, sümbol (nt: oskus tähti ära tunda ja seejärel lugeda) o Sümboliline esitus: mõisted- konkreetsed/ abstraktsed; stsenaarium (millisetest tegevustes nt eksam koosneb) Probleemilahendus: o Algsituatsioon-- ?—eesmärk, lõppsituatsioon o James (1890)- probleemide lahendamine kui otsing, mis toimub siis, kui tulemuseni viivad vahendid ei avaldu samaaegselt tulemusega. Ülesannete lahendamise võimalused: o Katse-eksituse teel o Meenutamise teel o Loovalt, ülesannet uudselt lahendades o Äkktaipaminse teel lahendatvad ülesanded Lahenduse otsimise hierarhiline protsess:
Areneb elev vestlus. Kostab naeru pahvakuid. Sekretär imestab, mis seal nii lõbusat on. Proff tuhiseb kohviaparaadi juurde, toob paar tassi kohvi, tõttab oma tuppa ja suleb ukse. Jälle kostab valjuhäälset juttu ja naeru. Keegi tormab välja, toob mingi paberi ja läheb tagasi. Ukse taga käib vilgas tegevus. Sekretär vaatab nördinult suletud ukse juurde ja mõtleb : " Nagu tavaliselt. Kõikidel paistab olevat lõbus peale minu ". Profi jaoks on eriala, professioon, probleemilahendus keskne. Kõik muu on allutatud ülesandele ja lahenduse leidmisele. Nii võib juhtuda, et proff ei tulegi ühel heal päeval tööle. Probleemi lahendus 4 Töötajate hindamine ja motiveerimine väikefirmas 5 leidub ehk väljaspool organisatsiooni, mõne teises firmas töötava kolleegi juures või raamatukogus. Või ehk kodus pärast mõnetunnist juurdlemist või lauaraali ees arvutamist.
Kogemuslikud-ekspressiivsed Rogers 1951 kliendikeskne Perls 1976 gestalt Frankl -logoteraapia Singer ja Pope kujutlusteraapiad jne Häired tulenevad võimetusest end väljendada (ka seesmiselt). Arusaam endast ja maailmast ebarahuldav. Analüüsida ja muuta arusaamu endast ja maailmast. Strateegilised-süsteemsed Minuchin, Andersen, White & Epsten jne Kommunikatsiooni analüüs, pere ja paariteraapia, individuaalsed raskused tlevad süsteemi ebafunktsioneerimisest. Mitte otsene probleemilahendus vaid lähedastevaheline konfliktilahendus, infotöötlus ja suhtlemine. Teraapia efektiivsuse kriteeriumid APA 1) Väh 2 uurimust: efekt võrdne või ületab ravi, platseebot vms 2) Üksikjuhtumite suur arv: hea eksperimentaalne kava, võrreldud teistega 3) Ravimanuaalidele vastavus 4) Katsegrupid detailselt kirjeldatud 5) Mõju demonstreerinud 2 eri uurijat Biopsühhosotsiaalne lähenemine Organism seotud. Bio + sots + psüh interaktsioon
Mõisteid raske defineerida, tüüpilised ja ebatüüpilised kategooria liikmed. Prototüübi teooria kategooriad prototüüpidena, iseloomulikud tunnused. Probleemid: mõsitetel pole häid/ei pruugi olla prototüüpe, liiga suur rõhk on tajul, on nii defineerivad kui ka prototüüpsed tunnused, tähtsad ka mõistetevahelised seosed. Lapse kõne areng foneemitaju.kõigi foneemide vs emakeele foneemide taju (l-r) LOE VIHIKUST EDASI Mõtlemine. Mõtlemise elemendid. Probleemilahendus. Algajad ja eksperdid. Algoritm ja heuristikud. Mõtlemine - Laialt määratletuna on mõtlemine peaaegu kogu psühholoogia, kitsalt defineerituna peaaegu mitte midagi sellest. Elemendid representatsioon (analoogia ja sümbol). Probleemi lahendus - probleemide lahendamine kui otsing, mis toimub siis, kui tulemuseni viivad vahendid ei avaldu samaaegselt tulemusega. Lahendamise võimalusteks katse-eksituse teel, meenutamise abi, loovalt,
ja sellest õppimisele. Sotsiaalpedagoog peab vältima poolehoiu ülesnäitamist ka laste omavahelistes konfliktides. Sageli näevad lapsed probleemi lahendamisel olukorda, kus ühele poolele antakse õigus ja teist poolt karistatakse. Sotsiaalpedagoog peaks keskenduma pigem lepitamisele ja panema lapsed analüüsima, kuidas nad probleemses olukorras käitusid ja kuidas saaks tulevikus selliseid olukordi vältida. 10 Kõige lihtsam probleemilahendus on ennetamine. Kui sotsiaalpedagoog märkab probleemi enne, kui see tekkida jõuab, on olukorra lahendamine valutum ja tõhusam. Laste ja noorte asutuses on oluline vältida probleemset olukorda tekitavat keskkonda. Ennetamiseks saab kasutada erinevaid võtteid, külalisesinejad ja infotunnid, koostööd soodustavad mängud ja ülesanded, mängulised situatsiooni lahendused, laste suunamine huvialaringidesse ja palju muud. Usaldusliku suhte loomine on sotsiaalpedagoogi töös väga oluline
Salvestatud info: protseduuriline, semantiline, episoodiline Sissejuhatus psühholoogiasse 62 Tähelepanu Mis on? Tähelepanu on töödeldava informatsiooni selekteerimine Alajaotused Teadvustatud-teadvustamata (see omakorda: teadvuseelne-automaatne) Fokusseeritud-jagatud Visuaalne-auditoorne-taktiilne Mõtlemine Mis on?: Mõtlemine on probleemilahendus. Mõtlemine on kogemuse seesmine organiseerimine. Peamised alajaotused Tajuline-sümboliline Ratsionaalne mitteratsionaalne ("rusikareeglid") Sissejuhatus psühholoogiasse 63 Keel ja kõne Keel on sümbolite süsteem koos sümbolitega manipuleerimise reeglitega (grammatika). Kõne on keele kasutamine Sümbol on asi, mis * osutab millelegi muule * on kokkulepitud tähendusega
Seega jääb neil vähem kognitiivseid ressursse üle. Kui kognitiivset nõudlust veelgi suurendada (nt lasta rääkida sündmustest tagurpidi järjekorras, paluda vaadata rääkimise ajal küsitlejale silma), ei pruugi valetajad sellega toime tulla tekib kognitiivne ülekoormus. 29. Milline on ajukuvamismeetodite võimekus valetamiskäitumise avastamisel? Ajukuvamine: EEG P300 (Nakayama 2002). Suurenenud tegevus prefrontaalses korteksis (kõne ja probleemilahendus). 30. Millised on terrorismi tunnused Richardsoni järgi? Poliitiliselt inspireeritud Vägivaldsus või ähvardus vägivallale Sõnum Sündmuse läbiviimine ja ohver sümboolselt tähtsad Viivad läbi alagrupid Ohver on erinev sihtgrupist Meelevaldne suunatus tsiviilisikutele 31. Mis ajendab inimesi terroristlikule teele? Materiaalne deprivatsioon, haridus, lihtsustamine, repressiivne reziim, suhteline deprivatsioon, vaimuhaigus
Nõustamisel grupis on omad piirid. Grupivormi rakendatakse selliste teemade puhul nagu kasv ja eneseareng. Enamasti on nõustamine grupis nii-öelda vabas vormis nõustamine. Grupinõustamise puhul on oluline just ennetav loomus. Kuid grupinõustamine on nii ennetava ja/või sekkuva loomuga. Enamasti on igal grupil spetsiifiline eesmärk, mis lepitakse esimestel nõustamistel kokku (hariduslik, sotsiaalne, personaalne, karjäärialane jne). Sisu on enamasti probleemilahendus. Orienteeritud kasvule, arengule (vs ravi). Grupijuht on vähemalt endale alustuseks selgeks teinud, milline on grupp ja milline on laiem eesmärk. Grupijuht peab vastutama iga grupiliikme toimuva osas ja nende omavahelises toimimises. Grupinõustamise puhul on vastutus nõustajal suurem. Nõustaja enda meeleseisund võib mõjutada gruppi. Nt mingi kindel hoiak. Grupinõustamise rakendamise näited spetsiifilistes elanikkonnagruppides:
nemad Sulle teeksid". 11 Vastastikuse mõistmise arendamine hõlmad erinevate eesmärkide, motiivide ja vaatenurkade ärakuulamist. Samas on mõistmise põhisisuks oma perspektiivide laiendamine. Koostöine lahendusviis ei pruugi sobida olukordades, kus on kiire, kus on palju eriarvamusi, kui põhiküsimus ei ole eriti kaalukas või kui on ilmselge üks parim probleemilahendus, milleni koostöö ei pruugi viia. Konfliktistiilid on väga mitmekesised. Uurimused näitavad siiski, et inimestel on suhteliselt püsiv konfliktikäekiri (Lehtsaar, 233-236). 4.4 LEPITAMINE KONFLIKTIS On võimalik, et kaks osapoolt ei saa konflikti lahendamisega hakkama ja vajavad abi väljaspoolt. Kõrvalt sekkujat, kes aitab osapooli põhiküsimuse lahendamisel, nimetatakse lepitajaks või ka vahendajaks. Lepitamine võib toimuda väga erinevatel tingimustel ja vormidse (Lehtsaar, 238)
olevad pooled ning leida mõlemaid rahuldava tulemuse. Just läbirääkimiste tekkides on lähenemas või juba käes konflikt, mida inimestel lahendama tuleb asuda. TÜ psühholoogiamagistrant Kaili Paltsi arvates on igapäevases suhtlemises konfliktid täiesti paratamatud, seega peaksid kõik rahulikku keskkonda armastavad inimesed õppima nendega toime tulema, ning esitab selleks mitmeid võimalusi. Et alati pole probleemi vältimine, tasandamine või selle vastu võitlemine võimalik, siis probleemilahendus, kus kasutada läbirääkimisi ja kompromisse, on tavaliselt parim võimalus harmooniat ja kokkulepet saavutada. Ka läbirääkimiste puhul ei saa kuidagi üle ega ümber kuulamis- ning eneseväljendusoskuse vajalikkusest, et võimalikult head tulemust saavutada. 17 9 ERINEVAD SUHTLEJAD - INIMESETUNDMINE Nii palju, kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid maitseid, seisukohti, mõtteid, tundeid ja küllap ka suhtlusstiile
eriti intensiivne. Laps jätab tihti meelde sõna, mis ta esmakordselt kuulis(ja kus ning mis oludes) ning hiljem kasutab ta seda enda arvates sobivad kohas. 1,5a laps valdab keskmiselt 25 sõna, 4-aastane aga 5000 sõna. 6- aastane u 15000 sõna. Keskmiselt õpitakse 10 sõna päevas. Aastaselt räägib laps üksikuid sõnu, 2-aastaselt paarsõnalisi lauseid. 4-aastane võib rääkida juba samamoodi nagu täiskasvanud. 22. Mõtlemine. Mõtlemise elemendid. Probleemilahendus. Algajad ja eksperdid. Algoritm ja heuristikud. Mõtlemine käsitletakse vaimset aktiivsust, mis seostub informatsiooni töötlemise ja mõistmisega ning suhtluse kasutamisega Mõtlemise elemendid Representatsioon:analoogia, sümbol Probleemilahendus - Algsituatsioon -> ? -> eesmärk, lõppsituatsioon James (1890): probleemide lahendamine kui otsing, mis toimub siis, kui tulemuseni viivad vahendid ei avaldu samaaegselt tulemusega
kasutatakse erinevat liiki representatsioone, ennekõike mõisted, aga ka kujundeid Mõtlemisülesandeid võib eristada eesmärgi ja selle saavutamise võimaluste selguse alusel Representatsioonide kasutamine uue teabe loomiseks võib mõtlemise käigus toimuda heuristilisemal või süsteematilisemal moel. MÕTLEMISÜLESANDED: Järeldamine – mõtlemine suhteliselt selgete võimaluste ja eesmärgiga olukorra lahendamiseks Probleemilahendus – mõtlemine suhteliselt selge eesmärgi saavutamiseks ebaselgete võimaluste abil Otsustamine – suhteliselt selgete võimaluste seast sobivaima valimine ebaselge eesmärgi saavutamiseks Loovmõtlemine – mõtlemine täpsustamata eesmärgi saavutamiseks uudsete võimaluste kaudu DEDUKTIIVNE JÄRELDAMINE Spontaansuse kadumine Ignoreerimine Mittehuvitumine Pidev kaeblemine Varjamine.
pole isiklikku kokkupuudet Teadusmõisted (al 7.a) võimaldavad teiste poolt vahendatud infost aru saada. Must-valge arvamus. Süsteemmõisted (al 12) mõistetakse suhtelisust. Operatsioonid: analüüs ja võrdlemine välimuse põhjal hiljem hakatakse võrdlema funktsiooni alusel. Kategoriseerimine keerulisematel ja abstraktsetel alustel. Oluline on see, mida saab objektiga teha. Teadmiste seostamine ja faktide süstematiseerimine. Probleemilahendus katse-eksitus-meetodil- võime ette kujutada tagajärgi planeerimisoskus. Lapsed ei kujuta ette, kui käitun nii, siis mis juhtub. Ei oska näha tagajärgi, peab olema isiklik kogemus. Kaemuslik-praktiline- kaemuslik- kujundline- verbaalne. Alguses lapsed mõtlevad tegutsedes, kõike tuleb ise läbi teha. Kujundiline mõtlemine võimaldab mõelda piltide alusel, kujutlused lapse peas, võimaldab lastel nn paigal püsida- peab olema isiklik kogemus. Verbaalne
sündmuse(põhjuslik) iseenda ja teiste(nende isiksuseomadused) käitumise seletamine. Põhjuslik atributsioon. Kiirenemine: jätkad süüdistamist, personaalne rünnak Atributsiooniviga- saab maailma valesti mingis aspektis. Atributsiooniviga võib tekkida kui proovitakse partnerit mõista mingis valdkonnas. Ära leppimine: ebahariliku ektreemse afektsiooni (seotuse) väljendamine paarisuhtes. Valik põhjuslik atributsioon. Läbirääkimised: *probleemilahendus *kommunikatsioon *infovahetus *lahenduse otsimine Konflikti lõpu toimumise viisid: 1. Suhete parenemine- sobilikud muutused seoses suhetega 2.Kokkulepe- partnerite vajadused rahuldatud üheaegselt 3. Kompromiss 4. Domineerimine- üks saab oma tahtmise, teine annab alla 5. Eraldumine- lahendamata jätmine Negatiivsed konflikti lahendamise strateegiad on seotud distressiga ja rahulolematusega suhetes.(Sund, manipulatsioon,vältimine) SEE SLAID ÕISIS!
tervis ja inimõigused, sotsiaalsed teemad. Koolile suurem rõhk kui kasvatusasutusele, mitte tarkuse pähepanemise kohale. Et õppekavas oleks rohkem rõhk elus vajaminevatel oskustel. See on kaudselt nii HIV-i teema kui ka kõigi muude sotsiaalsete probleemide, mis me siin oleme rääkinud, teema. Suhteliselt elementaarne need eluks vajaminevad oskused on suhtlemisoskus, kuulamisoskus, läbirääkimisoskus, keeldumisoskus (ei ütlemine, enesekehtestamine), otsusetegemine, probleemilahendus, toimetuleku- ja enesejuhtimisoskus (enesehinnang, stressiga ja emotsioonidega toimetulek). Põhimõtteliselt peaks üle vaatama, kuidas õppemeetodid ja tunnitegevused neid arendavad. Ja võiksid olla ka praktilised treeningud. See eeldaks, et on inimesi, kes oskavad seda teha. Ja loomulikult praktilised oskused seoses AIDSi jms ennetamisega. Seda suunda nimetatakse life-skills based education elus toimetuleku oskuste arendamisele põhinev haridus. Kirjandus Hiiemäe, R. (2012)
firma tegevuse lõpptulemustele. Sisuliselt tähendab see seda, et lepitakse juhi ja alluva vahel kokku tulemused, mis alluval tuleb saavutada teatud ajaperioodi jooksul. Selleks, et tulemusjuhtimist edukalt läbi viia peaks olema organisatsioonis tulemusjuhtimist toetav kultuur, mida iseloomustab: · usaldusväärne, aus ja avatud kommunikatsioon organisatsioonis; · eesmärkide püstitamisel ühine probleemilahendus ja arutelud; · osapoolte võidan- võidan suhted; · tasu ja tagasiside põhinevad tööga seotud sooritustel; · positiivne ja avatud tagasiside andmise kultuur (osatakse anda ja vastu võtta) (Eensalu 2012: 198). Lisaks toetavale organisatsiooni kultuurile peaks olema kindlasti ka paigas ka reeglid tulemuslikule inimressursi juhtimisele, mis aitaksid kaasa tulemusjuhtimisele ja need oleks järgmised: · selgus ja lihtsus; · paindlikkus;
Ÿ Erinevad oletused ja prognoosid. Ÿ Erinevad väärtushinnangud. Ÿ Eelnevalt lahendamata konfliktid. KOLM KONTSEPTSIOONI Tööga kaasnevate probleemidega tegeletakse valdavalt kolmel viisil. Ÿ Traditsiooniline probleemidega tegelemine pöörab peamiselt tähelepanu sümptomitega võitlemisega. Seda lähenemist tuntakse ka tulekustutamise nime all. Tähelepanu on suunatud tagajärgedele ja nendest tagajärgedest vabanemisele. Ÿ Süsteemne probleemilahendus tähendab seoste nägemist mitmete omavahel seotud asjaolude vahel, mille tagajärjel probleemid tekkisid. Sellisel juhul tegeletakse mitme põhjuse koosmõju uurimisega. Ÿ Strateegiline probleemide lahendamine on oluliselt terviklikum ja haarab endasse kogu küsimuste kompleksi: võimalused, eeldused, arengud, ohud jne. Siin lahendatakse probleem eelkõige tulevikueesmärke silmas pidades. (Üllas Tankler, 2003) 23 Lisa 4
On tõestatud, et vabas õhus viibimine ja füüsiline tegevus mõjuvad kooliedukusele positiivselt. Reeglipärane füüsiline tegevus vähendab stressi ja mõjutab positiivselt immuunreaktsiooni (Ader 2001). Füüsiline tegevus haajutab ka riski haigestuda erinevatesse haigustesse. Tegevused looduses uurendavad töörõõmu. Eksperimentaalne uurimus õuesõppe pedagoogikale tugineva juhtkonnaga andis tõestust paranenud grupiprotsessidest, mida iseloomustasid vähenenud stressitase, paranenud probleemilahendus ja kommuniatsioon grupiliikmete vahel (Evans, Egnew 1998). Soodsast mõjust tervisele tundub positiivne ja loomulik pakkuda välja õuesõppe pedagoogikat kui üht tervislikku alternatiivi. IMESTAMISE KUNST (Stefan Edman) Õuesõppe pedagoogika on kõige suveräänsem vorm kogemiseks ja omandamiseks. Kõikjal leidub mida avastada ja mille üle mõtteid vahetada, kuidas kõik selles suures süsteemis on seotud. Imestus nr.1: Päike särav anarhist 330 korda raskem kui Maa
• Õnnelikkus on seotud ka parem tervis. Meso-tase – kogukond/paikkond ja tervis. o Etniline ja _ being: mida indiviid on ja mida ta teeb suhetes ühiskonnaga- isiklik prestiiž, heategevusse pandava raha ja võõraste abistamisega. • Rõõm suurendab grupisidusus mõjutab nii vaimset kui füüsilist tervist – bonding efekt. o asendamatus, poliitilised ressursid, huvitavate asjadega tegelemine loovust, probleemilahendus- ja otsustusvõimet ning innovaatilisust ja Tihedad gruppidevahelised sidemed mõjutavad kogukonnaliikmete tervist- Allardti (1975) käsitlus heaolu mõõdetest: läbirääkimisoskusi • Positiivne afekt suurendab paindlikku mõtlemist. Kõik diskrimineerimine/märgistamine/ suitsidaalsus või haiguste levik ning
Individuaalne motivatsioon, spetsiifilised probleemid ja saladused. Kolmas seanss (sisuliselt) on ühine. Selgitatakse välja tugevad ja nõrgad küljed, formuleeritakse probleem, koostatakse järgmine raviplaan. Põhilised tehnikad: kommunikatsioonioskuste arendamine (mitte ainult suhtlemisoskuste), nii koos kui jäetakse kodutöid. Automaatmõtete hindamine ja muutmine. Käitumiste vahetus, nt. hoolimise päevad, armastamise päevad, tähelepanu päevad. Probleemilahendus õpetatakse probleemi definitsioon vs. probleemi lahendus. Jagatud vastutus, ajurünnak. Takistustega tegelemine, nt konfliktilahendus. Negatiivsete interaktsioonimustrite identifitseerimine. Emotsionaalne ja seksuaalne rikastamine. Tagasilanguste ennetamine. Aktsepteerimissekkumised nt. tolerantsuse suurendamine, enese eest hoolitsemise tähtsustamine (eraldi), ühine empaatia. Õpetatakse realistlikke ootusi: kas tingimusteta armastus on reaalne? Austust on vaja rohkem kui kirge
Suulise kõne planeerimiseks on vähem aega Lisaks oluline: mitteverbaalne kommunikatsioon Mõtlemine - laialt määratuna on mõtlemine peaaegu kogu psühholoogia, kitsalt defineerituna peaaegu mitte midagi sellest (Oden, 1987) Tavatähendus seotud uskumise, arutlemise, meenutamisega Teaduslik psühholoogia mõistetega ümberkäimine, organiseerimine ja korrastamine sümbolilised protsessid mõistete moodustamine, omavaheline seosamine, probleemilahendus varjatus ei saa mõtteid aju tasandil vaadata, aga saame uurida põhjuseid, mõne mõtte esile tulemiseks elementidega manipuleerimine Iseloomustab: *teadlikkus jätame mõne mure oma ajju pärastiseks *suunatus konkreetse eesmärgi saavutamisele, ülesande lahendamisele *kasutatavate teadmiste hulk kui suured on meie teadmised valdkonnas Elemendid: representa tsioon: analoogia konkreetne kujund, tajupilt sümbol sõna kuulmisel tuleb pilt silme ette
Suulise kõne planeerimiseks on vähem aega Lisaks oluline: mitteverbaalne kommunikatsioon Mõtlemine - laialt määratuna on mõtlemine peaaegu kogu psühholoogia, kitsalt defineerituna peaaegu mitte midagi sellest (Oden, 1987) Tavatähendus – seotud uskumise, arutlemise, meenutamisega Teaduslik psühholoogia – mõistetega ümberkäimine, organiseerimine ja korrastamine sümbolilised protsessid – mõistete moodustamine, omavaheline seosamine, probleemilahendus varjatus – ei saa mõtteid aju tasandil vaadata, aga saame uurida põhjuseid, mõne mõtte esile tulemiseks elementidega manipuleerimine Iseloomustab: *teadlikkus – jätame mõne mure oma ajju pärastiseks *suunatus – konkreetse eesmärgi saavutamisele, ülesande lahendamisele *kasutatavate teadmiste hulk – kui suured on meie teadmised valdkonnas Elemendid: representa tsioon: analoogia – konkreetne kujund, tajupilt sümbol – sõna kuulmisel tuleb pilt silme ette
annaabi.ee 
