TAJU – protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt ehk tajukujund vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest - tajul on piirid (absoluutsed piirid (mis on minimaalne/maksimaalne mõjumäär, mida tajume? (heli, nägemine jne)), suhtelised piirid ehk eristuslävi (mis on kõieg väiksem vahemik, mille vahel oleme võimalik vahet tegema? (heli, nägemine jne)) - tajul on kujunemise aeg (närvirakus erutuse levimise lõplik kiirus) (inimesel visuaalne tajumine + reageerimine vajutusega - 300ms) - koosneb aistingutest – need, mida teadvustame ja mida ei teadvusta - pole lihtsalt aistingute summa – lisandub varasem kogemus, emotsioonid, sõltub mõtlemisest ning eeldab tähelepanu – subjektiivsus (tajumise olukord võib olla inimeste jaoks sarnane, kuid emotsioonide ja mõtlemise osa indiviidil erineb – harjumused, eelistused jne)
maailmast (aisting, taju, mälu, mõtlemine, tähelepanu, kujutlus) Aistingute seaduspärasused: 1. Kompensatsioon ühe aistingu liigi nõrkuse või puudumise korral arenevad teised paremini välja. 2. Adaptatsioon kohanemine, ( lähed pimedasse tuppa) 3. Sünesteesia ühele meeleelundile iseloomuliku ärrituse teke, teise meeleelundi ärritamisel. Taju: Mõju avaldavad varajasemad kogemused, ka mõtlemine, hoiakud ja emotsioonid. Tajul on muutumatu iseloom. Taju liigid: 1. isiku taju mehhanism - *stereotüpiseerimine 2. samastumine Tähelepanu psüühilise aktiivsuse seisund, mis väjendub teadvuse keskendumises mingile objektile. Tahtmatu tähelepanu kandub objektile iseenesest. Tahtlik tähelepanu suunatakse objektile jõupingutuse varal. Tähelepanu omadused: 1) Tähelepanu maht väljendub objektides mida tähelepanna on võimalik (5-9 objekti). 2) Intensiivsus tähelepanu tugevus
Selle suurust iseloomustab absoluutne tundlikkus ehk võime reageerida minimaalsele ärritusele. Mida madalam lävi, seda suurem on tundlikkus. Adaptatsioon tundlikkuse muutmine mingi ärritaja toimel. ( N: pimedast valgusesse ...) Kompensatsioon kui üks aisting on nõrk, siis teised on tugevamad. Taju vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemeis ja nähtusi tervikuna. Taju koosneb aistingutest. Tajule avaldavad mõju nii mõtlemine, kui tunded. Tajul on valiv iseloom. Taju liigid: - Ümbritsevate objektide taju - Ruumitaju - Ajataju - Liikumistaju Omaette tajuliik on illusioon. Illusioon on moonutatud, ebaõige taju.
sellest tervikstruktuuri. Tervikliku tajupildi tekkeks on olulised neli tingimust. Lähedus ühe tervikuna tajutakse üksteisele lähemal asetsevaid objekte. Suletus tervikuna tajutakse objekte, mis moodustavad suletud kontuuri. Sarnasus ühesuguseid objekte eristatakse teistest tavaliselt värvuse, suuruse ja paiknemise alusel. Hea jätk kui joone kõverus teatud punktis ei muutu või muutub vähe, siis tajutakse kujutatut ühtse tervikuna. Tajul eristatakse mitmeid omadusi: * Antropomorfism * Apertseptiivsus * Konstantsus * Liikuvuse eelistamine liikumatusele * Mõtestatus * Taju kulgemine üldiselt üksikule * Tuntuse eelistamine tundmatule * Valivus * Ökonoomsus Tajufenomenidega, mille füsioloogilist substraati (näit. vastavaid retseptoreid) ei ole inimesel tänini avastatud või mille olemasolu ei suudeta tänapäevaste teaduslike meetoditega tõestada, tegeleb parapsühholoogia
sellest tervikstruktuuri. Tervikliku tajupildi tekkeks on olulised neli tingimust. Lähedus ühe tervikuna tajutakse üksteisele lähemal asetsevaid objekte. Suletus tervikuna tajutakse objekte, mis moodustavad suletud kontuuri. Sarnasus ühesuguseid objekte eristatakse teistest tavaliselt värvuse, suuruse ja paiknemise alusel. Hea jätk kui joone kõverus teatud punktis ei muutu või muutub vähe, siis tajutakse kujutatut ühtse tervikuna. Tajul eristatakse mitmeid omadusi: Antropomorfism, konstantsus, liikuvuse eelistamine liikumatusele, mõtestus, tuntuse eelistamine tundmatule, valivus, ökonoomsus. Tajufenomenidega, mille füsioloogilist substraati (näit. vastavaid retseptoreid) ei ole inimesel tänini avastatud või mille olemasolu ei suudeta tänapäevaste teaduslike meetoditega tõestada, tegeleb parapsühholoogia. Selliseid meelesüsteeme nimetatakse kuuendaks, seitsmendaks jne meeleks. Taju liigid 1
Nõuanne: Öeldes ,,firma poliitika on ..." või ,,nad ei luba..." annate kliendile mõista, et teie olete vaid ametnik. Kui te ennast ainult ametnikuna tunnetegi, pole te kunagi võimeline klienti tõeliselt aitama. Teid võiks kergesti asendada mõne automaadiga. Te peate teadma, mida tippteenindus tähendab? ,,Iga klient tajub teenindust ainult talle omasel isikupärasel, emotsionaalsel, irratsionaalsel ja kõikehõlmaval moel, seega, täiesti inimlikult. Kõik põhineb tajul." Tom Peters Kliendid on nõudlikud. Ja täie õigusega tänastel klientidel on rohkem valikuvõimalusi kui kunagi varem. Kui teie firma ei paku seda, mida nad tahavad või vajavad, kui koostöö teiega ei rahulda nende ootusi, kõnnivad nad lihtsalt edasi ja ajavad asja ära mõne teie konkurendiga. Ja kui teil pole kliente, pole teil ka tööd. Kõige häirivam on aga see, et ainult üks 25st rahulolematust kliendist ütleb teile seda, et ta on rahulolematu. Teised
3. Kahepoolne kommunikatsioon on aktiivse koostöö tagamiseks tõhusam. 4. Iga kord, kui inimesed üksteist tajuvad, annavad nad üksteisele midagi teada. 5. Sõnumil on sisu- ja suhteaspekt, kusjuures viimane määrab ära esimese. PARTNERITAJU See, mida inimene tajub välisest maailmast, on seotud tema varasema suhtluskogemusega ja taju-süsteemi iseärasustega · taju on valiv · inimene omistab tajutavale kindla tähenduse ja otstarbe · tajul on piirid PARTNERITAJU MEHHANISMID stereotüübid · kuna tajul on piirid, siis puuduvate detailide kohta hakkab inimene tegema ennatlikke järeldusi põhjuslik omistamine · kui inimene tajub erinevusi, hakkab ta teatud tunnuste järele omistama käitumise põhjusi projektsioon · inimene kannab oma minevikututtavate ise-loomuomadused ja eelmiste suhete kogemused üle uutele HOIAKUTE TEOORIA
Kategoriseerimine valgustus, kaugus, orientatsioon jne) ja seega ka Enesetaju stiimuli tunnuste muutumisele 13.02.2010 Tiiu Kamdron PhD 1 13.02.2010 Tiiu Kamdron PhD 2 Sotsiaalne taju Sotsiaalne taju Sotsiaalset taju mõjutab: Meie tajul on kalduvus luua oma reaalsust selektiivne tähelepanu Eelnevalt kujunenud arusaamad ja eelarvamused vajadused mõjutavad sündmuste interpreteerimist isiklikud kogemused Kinnituskalduvus võib mõjutada inimest otsima kultuurinormid
teadvelolek iseendast. Inimese kasvades peaks välja arenema TÄIELIKULT TOIMIV ISIK, kes: · on avatud oma kogemustele · elab ekstentsiaalselt · teeb seda, mis tundub 'õige' · on mittekonformne(pole püsivaid isikuomadusi) · vaba kaitsetest · käitumine on usaldatav · on VABA (Rogers, Carl (1961). On becoming a person: A therapist's view of psychotherapy. London: Constable.) Lähenemise plussid · Püütakse pigem seletada kui mõista · Igal üksikul tajul on oma eesmärk ja põhjus · Areneb välja täielikult toimuv isk · Tähtsal kohal mina pilt · Isiksuse mõistmine · Isiksuse arengu ja tegurite mõistmine · Inimese potentsiaal · Inimese vabastamine mõtete kammitsaist, enese arendamine · Rangete teaduslike mõistete hülgamine Lähenemise miinused · Vahel on vaja nähtusi ka seletada, mitte ainult mõista · Täielikult toimivaid isikuid on vähe Paar mõttetera C. R. Rogers'ilt:
Kui meid huvitab see, kuidas heli tegelikult tajutakse, on selle heli akustiline kirjeldus täiesti mõttetu. Inimese kuulmissüsteem pole riist, millega analüüsitaks sagedust, heli taset või spektrit ning mille näit, eeldusel et riist on korras, oleks ühesuguste signaali tunnuste korral alati ühesugune. Näiteks kaks sama sagedusega heli võivad vahel olla eri kõrgusega. Ilmselt sel põhjusel arvabki hulk tehnilise mõttelaadiga inimesi, et taju on subjektiivne. Tegelikult on tajul omad seaduspärasused, vahel pisut salapärased. Põhimõtteliselt on see, mida me tajume, niisama konkreetne ja objektiivne kui see, mida me mõtleme. Tajutav helivaljus on ilmselt tihedalt seotud amplituudiga. Sellesama amplituudi muutmine paneb vahetult võnkuma kõrva trumminaha, ning väga raske on ette kujutada, kuidas inimene imepisikesi trumminaha võnkumisi tajub kuristavalt valju helina. Inimkõrva suutlikkus helisi vastu võtta on tõepoolest hämmastav
2. Keha ja vaimu ühtsus. Selle vaate kohaselt on teadvus piisavalt keerulise närvisüsteemi omadus, mis tekib eluslooduse teatud arenguastmel- see on füüsikaline Psühholoogia 1 monism, mille kohaselt pole peale tuntud või veel avastamist vajavate füüsikaliste, keemilliste ja bioloogiliste nähtuste erilist vaimsete nähtuste maailma. Igal psüühikailmingul- tajul, mõttel, meenutusel, tundel, soovil ja kavatsusel- on vaste sündmuse näol, mis toimuvad närvisüsteemis. Teadvus pole midagi muud, kui sündmused ja protsessid. Selle vaate pooldajate seas pole üksmeelt, kas teadvust tuleks samastada mingi kindla osaga närvisüsteemis või on teadvus pigem tööpõhimõte, mille järgi toimib terve keeruline närvivõrk, mitte mingi eriline osa sellest. Milles see tööpõhimõte seisneb, pole samuti selge
Tunne tähendab kogemust ja emotsioon selle füsioloogilist reageeringut. Tunne juhib inimese käitumist. (Goleman) Tunnetel on taust: neid äratavad ärilised, kultuurilised ja elulised protsessid. Tunded sünnivad suhtlemises. (Goleman, Forsberg) Partneritaju. See, mida inimene tajub välisest maailmast, on seotud tema varasema suhtluskogemusega ja taju-süsteemi iseärasustega. Inimene omistab tajutavale kindla tähenduse ja otstarbe. Taju on valiv ja tajul on piirid. Partneritaju mehhanismid: · stereotüübid - kuna tajul on piirid, siis puuduvate detailide kohta hakkab inimene tegema ennatlikke järeldusi · põhjuslik omistamine (kausaalne atributsioon) - kui inimene tajub erinevusi, hakkab ta teatud tunnuste järele omistama käitumise põhjusi · projektsioon - inimene kannab oma minevikututtavate ise-loomuomadused ja eelmiste suhete kogemused üle uutele
17. Mis on taju? on protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt ehk tajukujund vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest Aisting? on psüühiline protsess ehk meeleelundile toimivast stimulatsioonist aru saamine Millised on põhilised tajuteooriad? Herman von Helmholtz (1821-1894) –teadvustamata otsustuste tajuteooria, James Gibson (1904-1979) – ökoloogiline tajuteooria Millised on taju omadused? 1. Tajul on piirid, Tajul on kujunemise aeg (närvirakus erutuse levimise lõplik kiirus- 300 ms), Tajumuljel on teatud kestus, sõltub stiimuli keerukusest ja intensiivsusest, Püsivus e konstantsus 2. Ruumilised vastasmõjud ,Ajaline vastasmõju( kohanemisvõime (adaptatsioon), maskeerimine) 3. Juhitud ja spontaansed protsessid (nime eristamine mürast), Õppimisvõime 18. Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil? Illusioon- olukord, kus stiimul on olemas,
· Õppimise hüpotees · Unustamise hüpotees · Kõrvalprodukti hüpotees Mis on taju? Taju peegeldab meid ümbritsevaid nähtusi Aisting? Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi Millised on põhilised tajuteooriad? · Herman von Helmholtz (1821-1894) teadvustamata otsustuste tajuteooria · James Gibson (1904-1979) ökoloogiline tajuteooria Millised on taju omadused? Taju omadused I · Tajul on piirid · absoluutsed piirid · suhtelised piirid e eristuslävi · Tajul on kujunemise aeg (närvirakus erutuse levimise lõplik kiirus) · Inimesel visuaalne tajumine + reageerimine vajutusega ~ 300 ms. · Tajumuljel on teatud kestus, sõltub stiimuli keerukusest ja intensiivsusest · Püsivus e konstantsus Taju omadused II · Ruumilised vastasmõjud · Ajaline vastasmõju kohanemisvõime (adaptatsioon) maskeerimine
Ta oli ka Rooma keisri Nero, kes ta ka ära lasi tappa, õpetajaks. Teine kuulsam esindaja on Marcus Aurelius (121- 180). Oli ka kuulus kirjanik ja kunstnik. Tema kuulsaim teos oli "Ise endale", mis oli kreeka keeles. Temast sai ka Rooma keiser. Stoikude loogika ja tunnetus õp Stoikud rõhutasid elu praktilist poolt. Leidsid, et loogika ja tunnetuse õp eesmärgiks on õpetada ini vooruslikult elama. Tunnetus õp - stoikude järgi põhines kogu maailma tunnetus meelelisel tajul. Väitsid, et ini hing on sündides puhas leht. Kõik on võimalik saavutada kasvatusega. Meeleline tunnetus ei peta. Need on loomulikud mõisted. Kui ini rakendab ka mõistus, siis tulemus on teaduslikud mõisted. Loomulikud mõisted on täpsemad ja õigemad. Loogika õp võtsid kogu loogika õp üle Aristoteleselt, kuid nad leidsid, et see on liiga keeruline. Näit kategooriate õp leidsid nad, et olulised on 4 kategooriat: substanss- asja olemus; omadus-kvantiteet ja
- objekti kuulumine mõiste alla kindel ja selge - mõisted asetsevad hierarhiliselt PROBLEEMID - mõisteid raske defineerida (hästi ja halvasti defineeritavad mõisted) - tüüpilised ja ebatüüpilised kategooria liikmed - kategooria piirid pole selged PROTOTÜÜBITEOORIA - kategooriad esitatakse prototüüpidena - iseloomulikud tunnused - liikmete tüüpilisus PROTOTÜÜBITEOORIA PROBLEEMID - kõigil mõistetel pole prototüübilisi omadusi - liigselt suur rõhk tajul - esitused nii prototüüpidena kui defineerivate tunnustena - tähtsad ka mõistevahelised seosed KEELE OMANDAMISE TEOORIAD * õppimisteooria (Skinner): põhineb käitumuslikul lähenemisel. - mudeldamine - imiteerimine - harjutamine - valikuline kinnitamine * kaasasündinud keeleomandamismehhanism - Noam Chomsky KRIITILISTE PERIOODIDE HÜPOTEES - bioloogiliselt determineeritud ajavahemik, mil organism on eriliselt valmis mingi vastuse omandamiseks - K
tajuline püsivus? luua objektist püsiv ja stabiilne kujutis ka stiimuli omaduste muutudes. 29. Kuidas on Tajuprotsessid seotud mäluga: Kui inimene meenutab tajuprotsessid seotud teatud sündmust oma minevikust, siis ei saa rääkida mälu, tähelepanu ja selle tajumisest, aga kui inimene meenutab, siis on teadvuse protessidega? teada, et on kunagi seda ka tajunud. Samas mälu aitab ka tajul õppida e kui näed midagi esimest korda siis järgmisel hetkel tajud asju tänu mälu koostööle paremini. Tajuprotsess vajab töötamiseks tähelepanu, et teatud objekt või sündmus saaks tähelepanu. Kui tähelepanu sellele ei suundu, on keeruline seda ka töödelda. Et teadlikuks saada on vaja, et stiimul saaks
3 ratsionaalsete indiviidide mõtete läbi-,et põhjendada vajadust suveräänse võimu järele. (100 filos) (2) 3.1 Materiaalne maailm. Kohtumine Galileiga pani aluse Hobbesi veendumusele, et loodus koosneb kehadest, mis tõmbumise ja tõukumise tõttu väljaarvutataval viisil liiguvad. Antiikaja atomistilt võttis ta omaks seisukoha, et ka inimese tajul on materiaalne iseloom, ja kartesiaanlusest võttis ta üle ,,geomeetrilise meetodi, mis seisneb loogiliselt paratamatute järelduste tegemises iseenesestmõistetavatest tõdedest, millele omistatakse samalaadne kehtivus, nagu on matemaatika aktsioomidel. Oma materialistliku süsteemi esitas ta kolmes teoses: ,,Kehast", ,,Inimesest" ja ,,Kodanikust". Nii nagu materiaalne maailm, mis funktsioneerib nagu keeruline
Tööd tehes inimesed pidevalt võrdlevad oma ja teiste panuseid saavutatavate töötulemustega. Töötaja võib võrrelda oma panust ja tulemust oma eelnevate kogemustega antud/eelnevates organisatsioonides, teiste organisatsiooni liikmetega samast või teistest organisatsioonidest. Järeldused võrdsuse teooriast: ● Tingimused, mis tunduvad võrdsete või ebavõrdsetena, põhinevad inimese tajul. ● Ebavõrdsus on suhteline. Selleks, et hoida oma firma töötajate töömotivatsiooni, peaks hoidma oma töötajaid suhteliselt ülemakstuna. ● Inimene püüab muuta enda jaoks ebaõiglast olukorda järgmisel: on ükskõiksem töö tegemise suhtes; käib ultimaatumeid nõudmas; lahkub töölt. 10. Kirjeldage F. Hezbergi Kahe-faktori teooria põhimõtet. F. Herzbergi Kahe faktori teooria jaguneb hügieeni (või keskkonna)- ja motivatsiooniteguriteks
Kõige olulisemalt mõju avaldasid talle seal Pierre Gassendi (1592-1655), kes oli taasavastanud Epikurose atomistliku materialismi, ja munk Marin Mersenne (1588-1648), kelle kaudu Hobbes tutvus oma noorema, kuid varakult kuulsaks saanud kaasaegse Descartes'i ideedega. Kohtumine Galileiga pani aluse Hobbesi veendumusele, et loodus koosneb kehadest, mis tõmbumise ja tõukumise tõttu väljaarvutataval viisil liiguvad. Antiikaja atomismist võttis ta omaks seisukoha, et ka inimese tajul on materiaalne iseloom, ja kartesiaanlusest võttis ta üle ,,geomeetrilise meetodi", mis seisneb loogiliselt paratamatute järelduste tegemises iseenesestmõistetavatest tõdetest, millele omistatakse samalaadne kehtivus, nagu on matemaatika aksioomidel. Oma materialistliku süsteemi esitas ta kolmes teoses : Kehast, Inimesest ja Kodanikust. Nii nagu materiaalne maailm, mis funktsioneerib nagu keeruline uuritaoline hammasratastega mehhaaniline
Prototüübiteooria (ka tähenduse prototüübiteooria)- teooria, mille järgi arusaam sõna tähendusest põhineb keskmisel või tüüpilisel väärtusel: Kategooriad eristatakse protitüüpidena Iseloomulikud tunnused Liikmete tüüpilisus Prototüübiteooria probleemid: Kõigil mõistetel pole prototüübilisi omadusi Liiga suur rõhk tajul Esitused nii prototüüpidena kui defineerivate tunnustena Tähtsad ka mõistetevahelised seosed Keele omandamise teooriad: Õppimisteooria (Skinner)- elusolendid õpivad luues assotsiatsioone või sidemeid oma kogemuste, mõtlemise ja käitumise vahel Mudelamine- lapse puhul ta kordab vanema öeldut Imiteerimine- lapse puhul matkib ta täiskasvanu tegevust
S. Adamsi ’Võrdsuse teooria’ järgi on inimeste peamiseks motiiviks sotsiaalse õigluse tase. Tööd tehes inimesed pidevalt võrdlevad oma ja teiste panuseid saavutatavate töötulemustega. Töötaja võib võrrelda oma panust ja tulemust oma eelnevate kogemustega antud/eelnevates organisatsioonides, teiste organisatsiooni liikmetega samast või teistest organisatsioonidest. Järeldused võrdsuse teooriast: • Tingimused, mis tunduvad võrdsete või ebavõrdsetena, põhinevad inimese tajul. • Ebavõrdsus on suhteline. Selleks, et hoida oma firma töötajate töömotivatsiooni, peaks hoidma oma töötajaid suhteliselt ülemakstuna. • Inimene püüab muuta enda jaoks ebaõiglast olukorda järgmisel: on ükskõiksem töö tegemise suhtes; käib ultimaatumeid nõudmas; lahkub töölt. 10. Kirjeldage F. Hezbergi Kahe-faktori teooria põhimõtet. F. Herzbergi ’Kahe faktori teooria’ koosneb tööga rahulolu teguritest (seotud tööga,
põhjal luuakse terviklik pilt ehk tajukujund vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest. Sensoorsed, Pertseptiivsed, Mnestilised ja intellektuaalsed mõtlemise protsessid. Aisting – psüühiline protsess, mis tekib objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganite mõjumisel. Väljendavad välismaailma esemete ja nähtuste algkvaliteeti nagu raskus, temperatuur, värv, heledus, valjus, suurus, maitse ja lõhn. Taju omadused - • Tajul on piirid • absoluutsed piirid • suhtelised piirid e eristuslävi • Tajul on kujunemise aeg (närvirakus erutuse levimise lõplik kiirus) • Inimesel visuaalne tajumine + reageerimine vajutusega ~ 300 ms. • Tajumuljel on teatud kestus, sõltub stiimuli keerukusest ja intensiivsusest • Püsivus e konstantsus • Ruumilised vastasmõjud • Ajaline vastasmõju • kohanemisvõime (adaptatsioon) • maskeerimine • Juhitud ja spontaansed protsessid
Weberi tööst tunnetusega oli inspireeritud Gustav Fechner, ning see viis edasi Weberi seaduse loomiseni. Weber ei mõistnud lõpuni, milline on tema panus tunnetuslike stiimulite ja vastuste mõistmisel. Weberi seadus: Weberi seadus, nagu selle nimetas Gustav Theodor Fechner, aitab näidata, et psühholoogilisi sündmusi saab uurida samaaegselt mõõdetavate füüsiliste stiimulite väärtustega.(Wikipedia) Taju omadused • Tajul on piirid • absoluutsed piirid- iseloomustavad eelkõige mingi objekti omaduse minimaalset (või maksimaalset) väärtust, mida organism on suuteline tajuma. • suhtelised piirid e eristuslävi- objektide kõige väiksem erinevus, mida tajusüsteem on võimeline avastama. • Tajul on kujunemise aeg (närvirakus erutuse levimise lõplik kiirus) • Inimesel visuaalne tajumine + reageerimine vajutusega ~ 300 ms.
Defineerivate tunnuste teooria algelemendid on tunnused, defineerivad tunnused on tarvilikud ja piisavad määramaks mõistet. Objekti kuulumine mõiste alla kindel ja selge, mõisted asetsevad hierarhiliselt. Probleemid: Mõisteid raske defineerida, tüüpilised ja ebatüüpilised kategooria liikmed. Prototüübi teooria kategooriad prototüüpidena, iseloomulikud tunnused. Probleemid: mõsitetel pole häid/ei pruugi olla prototüüpe, liiga suur rõhk on tajul, on nii defineerivad kui ka prototüüpsed tunnused, tähtsad ka mõistetevahelised seosed. Lapse kõne areng foneemitaju.kõigi foneemide vs emakeele foneemide taju (l-r) LOE VIHIKUST EDASI Mõtlemine. Mõtlemise elemendid. Probleemilahendus. Algajad ja eksperdid. Algoritm ja heuristikud. Mõtlemine - Laialt määratletuna on mõtlemine peaaegu kogu psühholoogia, kitsalt defineerituna peaaegu mitte midagi sellest. Elemendid representatsioon (analoogia ja sümbol)
(vanaema). Detailsed, Baastaseme erilisus 1. Nii täiskasvanud kui lapsed nimetavad spontaanselt just baastaseme mõisteid 2. Lapsed omandavad baastaseme mõisted kõige varem 3. Baastaseme objekte (pilte) tunnevad nii lapsed kui täiskasvanud kõige kiiremini ära 4. baastaseme mõisteid tähistavad sõnad on lühemad kui sub- ja superordinaarse taseme mõistetel Prototüübiteooria probleemid · Kõigil mõistetel pole prototüübilisi omadusi · Liiselt suur rõhk tajul · Esitused nii prototüüpidena kui defineerivate tunnustena · Tähtsad ka mõistetevahelised seosed · Raha, dokumendid, kuldasjad, lapsed Kas tegemist on poissmehega? · Alfred pole abielus, elab oma pruudiga koos juba 23 aastat. Suhe on õnnelik ja stabiilne. · Bernard pole abielus ja tal pole partnerit. Bernard on munk, kes elab kloostris. · Charles on abielus, ent pole oma naist aastaid näinud. Ta käib aktiivselt kohtamas ja otsib uut elukaaslast.
284. Panus lojaalsus, kogemused, pingutus, haridus, kohusetunne 285. Ebavõrdsus: 286. 1.Kui minu tulemuse ja panuse suhe on suurem kui teise töötaja tulemuse ja panuse suhe ülemaksmise situatsioon. 287. 2. Kui minu tulemuse ja panuse suhe on väiksem kui kolleegi tulemuse ja panuse suhe alamaksmise situatsioon. 288. Järeldused: 289. 1. Tingimused, mis tunduvad võrdsete või ebavõrdsetena, põhinevad inimese tajul. 290. 2. Ebavõrdsus on suhteline. Selleks, et hoida oma firma töötajate töömotivatsiooni, peaks hoidma oma töötajaid suhteliselt ülemakstuna. 291. 3. Inimene püüab muuta enda jaoks ebaõiglast olukorda järgmiselt: 292. - on ükskõiksem töö tegemise suhtes; 293. - käib ultimaatumeid nõudmas; 294. - lahkub töölt. 295. 9. Kirjeldage F.Herzbergi 2-teguri teooriat. · Tööga rahulolu tegurid
Taju on etteantud sensoorsete tingimuste analüüsi põhjal tehtav järelduslik protsess, ratsionaalne otsustus. Inimpsüühika konstrueerib maailma mudeli (selle representatsiooni). Ökoloogiline tajuteooria- James Gibson. Taju ei konstrueeri representatsioone, ta ,,korjab üles" infot, mis on juba keskkonnas olemas. Tajume keskkonna invariante, sündmusi ning täidame navigatsiooni- ja liikumisülesandeid. Taju omadused: Tajul on piirid- absoluutsed, suhtelised Tajul on kujunemise aeg Tajumuljel on teatud kestus, sõltub stiimuli keerukusest ja intensiivsusest. Püsivus Ruumilised ja ajalised vastasmõjud Illusioon on tegeliku objekti moonutatud tajumine või kujutamine. Hallutsinatsioon on häire tajumises. Hallutsinatsiooni korral esineb tajuelamus ilma reaalse stiimulita. 14. Kuidas jaotatakse mälu sisu alusel? Kestvuse alusel? Meelteinfo alusel?
(lühiajaline mälu, Kestus. Töömälu efektiivsuses on väga suur variatiivsus indiviidide vahel. See, kui kiiresti keegi infot töötleb ja kui täpselt, sõltub suuresti indiviidi eripäradest. Töömälus olev info on tähelepanu fookuses (kas väliskeskkonnast sissetulev info või sisemine nt pikaajalisest mälust ammutatav info) Tähelepanu fookuses olev info sõltub selle info olulisusest organismi jaoks ja ka info füüsikalistest tunnustest, mõned objektid ületavad kergemini tajuläve (nt liikuvad, teistest erinevad, eluliselt olulised – ohtlikud, intensiivsemad objektid). Tähelepanuprotsess: ● Tähelepanu fookuses olev info saab siseneda töömällu. ● Tähelepanu suunamine informatsioonile on vajalik selleks, et see saaks kodeeritud töömällu. ● Töömälusüsteem omab endas tähelepanu komponenti. Mäluprotsess: ● Töömälu toimib sarnaselt teistele mälusüsteemidele: kodeerimine
Kui teada, kuidas neid printsiipe kasutada, ollakse suutelised võitma ka tugevamata vastast. Sama 6 põhimõte kehtib ka nende puhul, kes kasutavad ära loomulikul viisil meie ümber eksisteerivaid automaatse mõjustamise relvi. Ärakasutajad oskavad kasutada ära nende relvade jõudu, enda jõudu mitte kasutades. See omadus annab ärakasutajatele tohutu eelise- võime manipuleerida, ilma et jääks mulje manipuleerimisest. Inimese tajul on üks toimimispõhimõte, kontrastiprintsiip, mis mõjutab seda, kuidas me tajume kahe järjestiku esitatud asja erinevust. Nimelt, teine asi on esimesest üsna erinev, siis kaldume seda erinevust pidama suuremaks, kui see tegelikult on. Näiteks kui me tõstame kõigepealt kerget eset ja siis rasket, siis hindame me teise eseme raskemaks, kui me poleks enne kerget eset tõstnud. Selle printsiibi kasutamise suur eelis on see, et see mitte ainult ei toimi, vaid ühtlasi
Panus – lojaalsus, kogemused, pingutus, haridus, kohusetunne. Ebavõrdsus: 1. Kui minu tulemuse ja panuse suhe on suurem kui teise töötaja tulemuse ja panuse suhe – ülemaksmise situatsioon. 2. Kui minu tulemuse ja panuse suhe on väiksem kui kolleegi tulemuse ja panuse suhe – alamaksmise situatsioon. Järeldused: Tingimused, mis tunduvad võrdsete või ebavõrdsetena, põhinevad inimese tajul Ebavõrdsus on suhteline. Selleks, et hoida oma firma töötajate töömotivatsiooni, peaks hoidma oma töötajaid suhteliselt ülemakstuna Inimene püüab muuta enda jaoks ebaõiglast olukorda järgmiselt: o On ükskõiksem töö tegemise suhtes o Käib ultimaatumeid nõudmas o Lahkub töölt
Taju tekkimine pole päris selge, selle kohta on kaks teooriat: esimese pakkus välja Helmholz, kes ütles, et taju tekkimine sarnaneb mõtlemisprotsessile. Taju on lõppprodukt, mida inimene tunneb, aga enne on veel mitmeid protsesse. Ta ütles seda 19. saj. Teise teooria pakkus välja Gibson, kes ütles, et alateadvuslikke protsesse pole vaja, inimene saab niipalju infot, et taju tekib vahetult. Mõlemad teooriad on veel kinnitamata. Taju omadused(kujundid): 1. inimese tajul on kindlad piirid, see sõltub, kui tugev on ärritaja, kuid see ei kehti alati. Taju kasvab aeglasemalt(nt minnes eredama valguse kätte ei kohane me kohe) 2. tajupildi kujundamine võtab alati kindla aja, sest närviprotsessid võtavad kindla aja, aga see kiirus pole absoluutne. Keskmine kiirus on 20m/s. 3. taju pildi järeltoime näit. nägid valgussähvatust, aga reaalselt on see sähvatus juba läbi. 4
vastutuse liik välja arenenud lepinguvälise kahju põhimõtte juurde käivate ühisettevõtte ja ettevõtte vastutuse põhjal. Praktika kujundamisel on Ühendriikide kohtud kinnitanud, et vajalik teadmine hõlmab nii tegelikku kui ka konstruktiivset teadmist ning on vastutavaks pidanud sekundaarse rikkuja, kes teadis või pidi teadma otsesest rikkumisest. 23 Teadmine rikkumise kohta võib põhineda contributory rikkuja otsesel tajul või teadmisel, mida mõistlik isik sarnases olukorras omaks. Siinkohal vaadatakse, kas mõistlik isik samas olukorras oleks olnud teadlik otsesest rikkumisest.24 20 P. Katz. (viide 18) p 3 21 S.H. Song. (viide 9) p 9 22 H. Bidgoli. The Internet Encyclopedia Volume 1. John Wiley & Sons, Inc. Hoboken, New Jersey, 2004. P 307 23 D. Seng. (viide 15) p 52 24 H. Bidgoli. (viide 22) P 307 12
Defineeritavad tunnused: tarvilikud ja piisavad määratlemaks mõitest. Objekti kuulumine mõiste alla on kindel ja selge. Mõisted asetsevad hierahiliselt. Probleemid: mõisteid raske defineerida, tüüpilised ja ebatüüpilised kategooriad, mis pole piisavalt selged. Prototüübiteooria: kategooriaid esitatakse prototüüpidena, millel on loomulikud tunnused. Liikmete tüüpilisus. Probleemid: kõigil mõistetel pole prototüüpe, liigselt suur rõhk tajul, tähtsad ka mõitetevahelised soesed. Lapse kõne areng: Intelligentsus on indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja keskkonnas edukalt toime tulla (Wechsler) + Olemasolevate teadmiste efektiivne kasutamine, probleemide lahendamine, võime mõista ümbritsevat maailma. Suhteliselt püsiv omadus, mis vanusega ei muutu. Galton oli esimene, kes kasutas
sajandi filosoofide usku esteetilisse meelesse, on Dickie meelest siiski ekslikul arvamusel, et kunstiteoste vastuvõtu puhul tuleb rääkida esteetilisest tajust ja esteetilisest elamusest. Dickie meelest on esteetiliste teooriate püüd postuleerida erilist esteetilist valdkonda, näiteks mingi spetsiaalse võimena, nagu maitsena või esteetilise hoiakuna, sügavalt 1663 Mis on kunst? ekslik. Tema arvates pole mingit vahet nn esteetilisel ja tavalisel tajul. Vaatame nüüd, missuguseid argumente kasutab Dickie näiteks Jerome Stolnitzi esteetilise hoiaku teooria kritiseerimisel. Esteetiline hoiak on Stolnitzi meelest "ükskõik millisele objektile ainult tema enda pärast osutatav huvitu ja sümpatiseeriv tähelepanu" (1960: 34). Esteetiline tähelepanu on siin defineeritud "huvitusena" (disinterest), mille all Stolnitz mõtleb igasuguste muude eesmärkide puudumist objekti suhtes.4 Dickie
Panus – lojaalsus, kogemused, pingutus, haridus, kohusetunne. Ebavõrdsus: 1. Kui minu tulemuse ja panuse suhe on suurem kui teise töötaja tulemuse ja panuse suhe – ülemaksmise situatsioon. 2. Kui minu tulemuse ja panuse suhe on väiksem kui kolleegi tulemuse ja panuse suhe – alamaksmise situatsioon. Järeldused: Tingimused, mis tunduvad võrdsete või ebavõrdsetena, põhinevad inimese tajul Ebavõrdsus on suhteline. Selleks, et hoida oma firma töötajate töömotivatsiooni, peaks hoidma oma töötajaid suhteliselt ülemakstuna Inimene püüab muuta enda jaoks ebaõiglast olukorda järgmiselt: o On ükskõiksem töö tegemise suhtes o Käib ultimaatumeid nõudmas o Lahkub töölt 146. V. Vroomi ootuste teooria põhiseisukohad
Tulemus see, mida inimene saab oma töö eest:palk, tunnustus, sotsiaalsed suhted Panus lojaalsus, kogemused, pingutus, haridus, kohusetunne Ebavõrdsus: 1.Kui minu tulemuse ja panuse suhe on suurem kui teise töötaja tulemuse ja panuse suhe ülemaksmise situatsioon. 2. Kui minu tulemuse ja panuse suhe on väiksem kui kolleegi tulemuse ja panuse suhe alamaksmise situatsioon. Järeldused: Tingimused, mis tunduvad võrdsete või ebavõrdsetena, põhinevad inimese tajul. Ebavõrdsus on suhteline. Selleks, et hoida oma firma töötajate töömotivatsiooni, peaks hoidma oma töötajaid suhteliselt ülemakstuna. Inimene püüab muuta enda jaoks ebaõiglast olukorda järgmiselt: - on ükskõiksem töö tegemise suhtes; - käib ultimaatumeid nõudmas; - lahkub töölt. 28 Kirjeldage F. Hezbergi Kahe-faktori teooria seisukohti. + Tööga rahulolu tegurid. Need on seotud tööga nim. motivaatoriteks. Tööga rahulolematuse tegurid
verbaalsele teatele. ERINEVUSED VERBAALSE JA MITTEVERBAALSE SUHTLEMISE VAHEL: 1)vahetu ja kaudne 2)MV: enamik mittetahtlik V:tahtlik 3) MV tajutakse varem kui V 4)MV toimub pidevalt, V on selge algus ja lõpp 5)MV reguleeritav bio aluselt, V in poolt loodud reeglite alusel 6) MV mõjutab taju, interaktsiooni, kujunevad välja oskused. V mõjutab mõtlemistm teadmiste omandamist 7)MV mõistime baseerib partneri tajul, empaatial. V mõistmine baseerub verbaalsel kokkuleppel. LIIGID: 1) Ruumilised ja ajalised märgid : a)TERRITORIUM- primaarne ruum (kuhu paned oma asjad, kellel on suurem kõrgeim staatus), avalik ruum (kõigil on sissepääs avatud), sekundaarne ruum (on reelid, et pääseda nt kostüümipidu). b) DISTANTS suhete iseloom1)intiimne 0-45cm, 2) personaalne 45-120cm, 3) Sotsiaalne 120-360cm , 4) Avalik 360cm ja rohkem.
teiselt poolt. Oluline on mitte kahe silma vahele jätta põhimõtteliselt erinevatele ennustustele ja printsiipidele viivaid ning osutavaid reklaamiteate töötlemise mooduseid. Näib otstarbekas lähtuda reklaami mõjumehhanismide liigitamisel kolmest momendist: 1. Liigitada mehhanisme sõltuvalt sellest psühholoogilisest protsessist, mis on kandev reklaamiteates sisalduva info psühholoogilisel töötlemisel. Nii saame rääkida tajul, tähelepanul, mälul, kujutlusel (sh. image'il), keeleprotsessidel, mõtlemisprotsessidel, motivatsioonil (vajadustel), emotsioonidel, hoiakutel, eneseteadvusel, eelistuskäitumisel põhinevatest mehhanismidest. 2. Saame reklaamiteate mõjumehhanisme liigitada sõltuvalt sellest, milline on teabetöötlus selle teadvustumise tasemest lähtudes (teadlikult ja väljaspool teadvust toimuvad protsessid, ühes vahepealsete üleminekutega) ning lähtudes sellest, millisele
360. Võrdsus: Konkreetse inimese tulemuse ja panuse suhe võrdub teise inimese tulemuse ja panuse suhtega. 361. Ebavõrdsus: 362. 1.Kui minu tulemuse ja panuse suhe on suurem kui teise töötaja tulemuse ja panuse suhe ülemaksmise situatsioon. 363. 2. Kui minu tulemuse ja panuse suhe on väiksem kui kolleegi tulemuse ja panuse suhe alamaksmise situatsioon. 364. Järeldused: 365. 1.Tingimused, mis tunduvad võrdsete või ebavõrdsetena, põhinevad inimese tajul. 366. 2.Ebavõrdsus on suhteline. Töömotivatsiooni hoidmiseks peaks hoidma töötajaid suhteliselt ülemakstuna. 367. 3.Inimene püüab muuta enda jaoks ebaõiglast olukorda järgmiselt: ükskõiksem töö tegemise suhtes; käib ultimaatumeid nõudmas; lahkub töölt 368. 69. V.Vroom´i Ootuste teooria põhiseisukohad 369. Ootuste teooria väidab, et inimene tegutseb kindlal viisil, mis baseerub ootusel, et tegevusele järgneb
vaid sõltub sellest kui kiiresti toimuvad protsessid inimese närvides tajuks on vajalik aeg. -) Taju pilt tekib hetk hiljem ja samas ka kestab kauem tajukujundil on järeltoime või pilt. -) Taju kontstantsus ehk tajupüsivus tähendab seda, et tajutavate objektide omadused jäävad samaks erinevates tingimustes samaks (nt inimene tajub järve ikka järvena ka siis kui vett pole või, et kass jääb kassiks igas kauguses). -) Tajul on ka ajaline ja ruumiline vastastoime (see mida me tajume ei sõltu sellest, mis hetkel on, vaid ka sellest, mis varem oli). -) Inimese taju on valiv selle põhiliseks tunnuseks on see, et inimene pöörab teatud erinevatele asjaoludele, detailidele tähelepanu ja need kindlad asjad muutuvad selgemaks. -) Võib oletada, et teatud taju omadused on kaasa sündinud, kuid samas on väga suur osa siiski ka õppimisel ja arenemisel esimesel paaril eluaastal on taju areneg eriti kiire,
Panus – lojaalsus, kogemused, pingutus, haridus, kohusetunne Ebavõrdsus: 1.Kui minu tulemuse ja panuse suhe on suurem kui teise töötaja tulemuse ja panuse suhe – ülemaksmise situatsioon. 2. Kui minu tulemuse ja panuse suhe on väiksem kui kolleegi tulemuse ja panuse suhe – alamaksmise situatsioon. Järeldused: 1. Tingimused, mis tunduvad võrdsete või ebavõrdsetena, põhinevad inimese tajul. 2. Ebavõrdsus on suhteline. Selleks, et hoida oma firma töötajate töömotivatsiooni, peaks hoidma oma töötajaid suhteliselt ülemakstuna. 3. Inimene püüab muuta enda jaoks ebaõiglast olukorda järgmiselt: - on ükskõiksem töö tegemise suhtes; - käib ultimaatumeid nõudmas; - lahkub töölt. 69. V.Vroom´i Ootuste teooria põhiseisukohad
Psühhofüüsika rajajaks loetakse saksa teadlast Gustav Theodor Fechnerit (1801-1887). Fechneri läbimurre tuli, kui ta avastas, et taju võib olla täpse muutuse objektiks, eeldades, et tajuelamuste magnituudimuutus kahe järjestikkuse stiimuli vahel, kus vahe on ainult vaevalt tajutav, on võrdne. Selle tulemusena sai ta luua skaala nende stiimulite mõõtmiseks. Tema järgi on absoluutne lävi punkt, kus stiimulit on võimalik esimesena tajuda ning eristuslävi on punkt kohe absoluutse tajuläve kohal, kus stiimuli muutust on võimalik tajuda. Peatselt hakkasid muud teadlased seda ideed testima ning veenduti, et see on tõene ainult teatud tingimuste all. Tema mõõtmisi segas ebajärjekindel nähtamatu sensoorse vea mõju. Seetõttu hakkas Fechner mõõtma sensoorse süsteemi eksimise suurust, et leida inimese, kui mõõtmisseadme, täpsus. Seda täpsust mõõtes sai järeldada, kas inimese sensoorse süsteemi ebatäpsus on konstantne kogu aja vältel
esemeline tegevus ja liikumine Terviklikkus Produktiivsus Nägemistaju Kuulmistaju Kompimistaju Liigutustaju Maitsmistaju Haistmistaju Vaatlus tajumine võib olla eesmärgipärane, ettekavatsetud, tahte osavõtul toimuv ning teadlikult organiseeritud. Taju mõtestatus tajutava teadlikustamine, mis saavutatakse tajus esindatud esemete ja nähtuste tähenduse mõistmisega. Kui tajul puudub mõtestatud, st inimene ei oska paigutada tajutavat talle tuttava kategooria alla ega seda seletada jääb tajutav fooniks ega eraldu objektina. Üldistav taju on tervik, mis saadakse esemete üksikomaduste ja kvaliteetide integreerimise teel. Lihtsaim aste äratundmine. Üldistav äratundmine: see on tool Eristav See on biidermeieri stiilis tool. Eristav äratundmine on äratundmise kõrgem aste, kus tuleb lähtuda objekti eritunnustest.
esemeline tegevus ja liikumine Terviklikkus Produktiivsus Nägemistaju Kuulmistaju Kompimistaju Liigutustaju Maitsmistaju Haistmistaju Vaatlus tajumine võib olla eesmärgipärane, ettekavatsetud, tahte osavõtul toimuv ning teadlikult organiseeritud. Taju mõtestatus tajutava teadlikustamine, mis saavutatakse tajus esindatud esemete ja nähtuste tähenduse mõistmisega. Kui tajul puudub mõtestatud, st inimene ei oska paigutada tajutavat talle tuttava kategooria alla ega seda seletada jääb tajutav fooniks ega eraldu objektina. Üldistav taju on tervik, mis saadakse esemete üksikomaduste ja kvaliteetide integreerimise teel. Lihtsaim aste äratundmine. Üldistav äratundmine: see on tool Eristav See on biidermeieri stiilis tool. Eristav äratundmine on äratundmise kõrgem aste, kus tuleb lähtuda objekti eritunnustest.
insula anatoomilist jaotust ja funktsioone Temporaal-, frontaal- ja parietaalsagara varju jääv insula on emotsionaalsemate sisuga elamuste üks olulisem vahendav ajukooreala, osaledes sealt läbikäiva seostamises teiste elamustega. Näidetena aktiveerib seda kuigipalju maitsetaju, valu, soojus- ja külmataju, sügelus, mõnu ja emotsioonid nagu rõõm, viha, hirm, kurbus, vastikus, motivatsioon (sh. sõltuvused ja vajadused) ning tõenäoliselt teisi selliseid, aktiveerudes nende tajul. See on ühenduses amügdalaga, mis tegeleb emotsioonide seostamisega mälestustes ja on insulale üheks peamiseks signaalide saatjaks. Lisaks saadakse signaale veel taalamusest ning ajukoore somatosensoorsetelt, auditoorsetelt ja motoorsetelt aladelt. Insula ise saadab signaale amügdalale, orbitofrontaalsesse koorde, striaatumisse, mis muuhulgas dopamiinist sõltuvalt liikumisaktiivsust mõjutab, ja motoorsetesse koorealadesse
Suunatud tähelepanu – tähelepanu juhtimine ühele stiimulile Varjutamine - Avastatakse mittejälgitava stiimuli füüsilisi omadusi (sugu, instrument), ei avastata emantilisi omadusi (võõrkeel, kordamist). olulisusest ja tuntusest Kokteilipeo fenomen (Cherry, 1953): tähelepanu suunamine stiimuli füüsiliste omaduste alusel (sugu, hääle intensiivsus, asukoht). Tajumise lõpp-produkt on tajukujund ehk mõtestatud arusaam vastuvõetud energiast. Tajul on nii absoluutsed kui ka suhtelised piirid. Absoluutsed piirid tähendavad stiimulite kõige suuremaid või väiksemaid tajutavaid väärtusi, suhtelised piirid aga stiimuli väärtuste minimaalsemaid muutusi, mida tajusüsteem on võimeline märkama. Inimene ei taju enamasti absoluutseid suurusi, vaid eelkõige suuruste omavahelisis suhteid. 1. Filtri teooria (Broadbent, 1958): 1. Samal ajal esitatud stiimulid sensoorsesse puhvrisse 2.Füüsiliste omaduste alusel üks läbib filtri
Algelemendid tunnused Defineerivad tunnused: tarvilikud ja piisavad määramaks mõistet Objekti kuulumine mõiste alla kindel ja selge Mõisted asetsevad hierarhiliselt Probleemid: mõisteid raske defineerida; tüüpilised ja ebatüüpilised kategooria liikmed; kategooria piirid pole selged. Prototüübiteooria Kategooriad esitatakse prototüüpidena Iseloomulikud tunnused Liikmete tüüpilisus Probleemid: kõigil mõistetel pole prototüübilisi omadusi; liigselt suur rõhk tajul; esitused on nii prototüüpidena kui defineerivate tunnustena; tähtsad ka mõistetevahelised seosed Kõigepealt prototüüpidel põhinevad seosed, hiljem defineerivatel tunnustel Keele omandamise teooriad: 1) Õppimisteooria (Skinner): Mudeldamine üritatakse kellegi järel midagi sõna-sõnalt öelda Imiteerimine tehakse järele kõnemaneeri või stiili. Harjutamine Valikuline kinnitamine õigesti öeldud sõnu korratakse, et need kinnistuks
Algelemendid – tunnused Defineerivad tunnused: tarvilikud ja piisavad määramaks mõistet Objekti kuulumine mõiste alla kindel ja selge Mõisted asetsevad hierarhiliselt Probleemid: mõisteid raske defineerida; tüüpilised ja ebatüüpilised kategooria liikmed; kategooria piirid pole selged. Prototüübiteooria Kategooriad esitatakse prototüüpidena Iseloomulikud tunnused Liikmete tüüpilisus Probleemid: kõigil mõistetel pole prototüübilisi omadusi; liigselt suur rõhk tajul; esitused on nii prototüüpidena kui defineerivate tunnustena; tähtsad ka mõistetevahelised seosed Kõigepealt prototüüpidel põhinevad seosed, hiljem defineerivatel tunnustel Keele omandamise teooriad: 1) Õppimisteooria (Skinner): Mudeldamine – üritatakse kellegi järel midagi sõna-sõnalt öelda Imiteerimine – tehakse järele kõnemaneeri või –stiili. Harjutamine Valikuline kinnitamine – õigesti öeldud sõnu korratakse, et need kinnistuks
saadavat informatsiooni vastavalt oma eesmärkidele, vajadustele ja hoiakutele neid toetavas suunas. Gestaltpsühholoogiliast kasvas välja mikrogeneetiline koolkond, kes väidavad, et taju on mikrogeneetiline protsess. Gestalt ei ilmu ühe korraga tervikult detailide eristamine ning mõtestamine, vaid taju andmetest luuakse umbmäärane esitus (kui protoobjekt), seejärel umbmäärane tervik ja alles siis diferentseeritakse üksikasjad. Tavaliselt toimub see ajuprotsessis hästi kiiresti. Tajul on eri tasandid, mis kõik koos annavad tervikliku pildi. Taju protsess ei vahenda vaid objektide tunnetamist, vaid ka sündmuste ja dünaamliste nähtuste tunnetamist. Flash-lag efekt – uue objekti teadvustamine võtab vana omaga võrreldes rohkem aega (kahe objekti liikumise näide, kus uus objekt, mis lisatakse, jääb teisest (esimesest) maha). Ilmselt on see nii, sest esimese (ehk vana) objekti infot nö kogu aeg update´takse.
annaabi.ee 
