· Oluline oli püsivus · Õpingud kestsid tavaliselt 6 aastat · Eesmärk oli koolitada vaimulike · Ülikooli struktuur on sama mis praegu · Ülikoolidel vahel ei tehtud, oluline oli inimene kes pidas loengut · Tudengid elasid kogukondades 7 VABA KUNSTI Õpetus põhines antiikajast üle võetud seitsmel vabakunstil, mis jagunesid kaheks astmeks. · TRIVIUM oli suunatud loogilisele mõtlemisele ja arutluskunstile: 1.Grammatika (ladina keel, kirjutamine ja sorav lugemine) 2.Retoorika (kõnekunst) 3.Dialektika (loogika ja vaidluskunst) QUADRIVIUM oli suunatud loodusteaduste tundmisele: 4.Astronoomia (tähtede järgi ennustamine ja teadmised taevakehadest) 5.Geomeetria (maamõõtmine ja geograafia) 6.Muusika (kirikulaulude laulmisoskused) 7. Aritmeetika (arvutamine) ÜLIKOOLI 4 TEADUSKONDA · Kunstide teaduskond · Arstiteaduskond · Õigusteaduskond · Usuteaduskond AITÄH KUULAMAST!
välja suremine. Selleks, et seda ei juhtuks, on väga oluline õppida eesti keelt ja rääkida ning kirjutada õiges eesti keeles. Mitte kellelgi pole nii head keelevaistu, et õppimata oskaks puhtalt rääkida. Mis tähendab, et igaüks peaks nii alg-, põhi-, kui ka keskkoolis pöörama tähelepanu oma emakeele oskusele ja selle lihvimisele. Kui seda ei tee meie, ei tee seda ka järgnev põlvkond. Ning nende keeleks ei ole siis enam seesama ilus ja sorav Eestimaa keel, vaid hoopis slang'ide ja võõrkeeltest laenatud sõnade pundar. Lõpuks ei oska keegi enam meie keelt rääkida ega õpetada nii üks keel välja surebki. Mis aga saab siis rahvast ja riigist, kui riigikeel välja sureb? Loomulikult saab otsa ka Eestimaa rahvas. Sest mis meid siis enam ühendab kui mitte meie ainus riigikeel? Me jäime juba ilma oma armsast rahast kroonist. Meile on jäänud ainult nimetus eestlased ja meie oma eesti keel. Oma
Läksin tuppa, kus olid Robert ja tema ema ning istusin voodile. Esimene tegevus, mida jälgisin (15 minutit), oli mängimine. Robert mängis autodega. Roberti mängimist vaadata oli väga huvitav, sest ta tegi iga mänguasjaga mängides selle mängu asja häält, näiteks auto ''prõnn-prõnn'' ja kui mingi kokkupõrge toimus, siis ''tufffffff''. Mängides rääkis Robert väga palju oma emale, mida ta teeb. Ta näitas emmele, milline auto on ema oma ja milline isa oma. Tema jutt oli ladus, sorav ja ta hääldas ka kõiki häälikuid nii nagu peab, mis on 4- aastasele kohane. (Soopõld&Talvik, 2009) 4-aastasel lapsel peaks olema kujunenud monoloogi alged, st. laps räägib meelsasti oma tegevusest ning mänguasjadest, jutustamisel kasutab peamiselt lausungite ahelat ehk ühendab lauseid üht tüüpi sidesõnaga (ja/ ja siisvms). (Hallap&Padrik, 2008) Robert käitus nii, nagu nelja aastane käituma peaks. Ta tahtis väga oma emale näidata, kuidas ta mängib ja hüüdis
Soomes koristusfirma all. Ent omanikeks siiski oli Eesti päritolu naisterahvas ent tema abikaasa oli Horvaatlane. Teen oma ettevõtte analüüsi Harrisoni järgi. Firma kontor asus Espos ning mina ja veel üks töötaja asusime samuti Espos ettevõtte poolt antud meile rendile olevas korteris. Pea 9a.tagasi helistasin Business Planningusse, kust suunati mind edasi otsese tööandja poole. Telefoni teel suheldes juhiga tundus tema jutt väga sorav, soe, ning ilus ja lubadused olid üllatavalt mesimagusad. Mulle jäi väga hea mulje-olin justkui unistuste palga ja juhiga töö saanud. Järgmine päev võtsin ette siis retke Soome poole, ning laevasadamasse tuli vastu omanik ise, ning viis mind Esposse tööliste korterisse, kus esialgse jutu järgi pidin olema veel ühe töötajaga kahekesi, kuid reaalsus muidugi oli midagi muud. Olime hoopiski neljakesi korteris. Korter
jääb.Võideldes majandusliku olukorra pärast,on Karin kasutanud vaid oma mõitust,aga nüüd vajab ta ka tundeid.Ta vajab tunnet ja teadmist,et mees temast hoolib,teda armastab.Tülide ja mõttetute norimistega otsib Karin tegelikkuses kirge enda ja mehe vahel,mis on täiesti olemas,kui jälgida nende vestlust ja emotsioone.Aga Indrek on tark ja rahulik mees,kes ei lase ennast kõigutada.Karini silmapaistev välimus ja sorav eneseväljendus ei jäta aga ühtegi teist meest külmaks ning nii talle tekivadki kaks uut austajat:advokaat Parlepp ja noor laululinnuke Rönee.Mõlemaid kasutab naine,kas siis tahtlikult või pahaaimamatult,enda huvides ära.Ta laskub nendega sina peale ja kutsub mehi enda juurde koju,kus on võimalus Indrekul neid näha.Kaks austajat kipuvad naise pärast isegi kaklema ning kui Karin advokaadi katkist mokka näeb,tunneb ta suurt
Puudu jäi värskusest ja uudsusest Teose maht on liigne 423 lehekülge???? Puudub tüüpilise eesti autori noorteka muster Teost lugedaon tüütu ja väsitav Ma kindlasti soovitan seda raamatut oma eakaaslastel lugeda, sest see raamat paneb väga palju elu üle järele mõtlema ja on piisavalt kurb vahelduseks mingile igavale ajalooraamatule. See raamat on vaieldamatult parim raamat, mida ma olen elus lugenud, sest seda oli mõnus lugeda, tekst oli sorav , algul tundub küll, et kes see viitsiks üle 400 -leheküljelist raamatut läbi lugeda- kuid lugege, te ei kahetse mitte üks põrm.
HAYMITCH ABERNATHY 40-aastane mees, kelle suurmimaks trumbiks - vaatamata alkoholismile - on arukus ja terav mõistus. Ta elab 12. ringkonna võitjatekülas. Kirjeldatakse veidikene tüsedamana, hallikate silmadega, keskealise mehena. Seotus Katnissiga: Näljamängudel saab Haymitch'ist tema juhendaja (ja Peeta oma ka). Kirjaniku keelekasutus oli ladus ja sujuv. Raamat on küll paks, kuid iseenesest lugedes on pinge nii suur, et raamatut on raske käest panna ning lihtne ja sorav sõnastus teebki selle raamatu kergesti loetavaks. Põneviku peaossa on valitud Katniss Everdeen, tavaline 16 aastane neiu, mitte mingi superkangelane. Raamat rääkib Katnissi elust, kuidas ta peab oma pere üleval hoidma, kuidas ta Gale'iga metsas jahil käib jne. Tegemist on põnevikuga, kus justkui kübeke minevikku ja tulevik saavad kokku. Ühel päeval valitakse tema õde Näljamängude tribuudiks, kuid tema pakub ennast vabatahtlikuna oma õe eest
1631.aastal esitas Johan Skytte kuningale palve muuta gümnaasium Tartu Ülikooliks ning aasta hiljem ka nii juhtus.Sellest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis.Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Õpetajate seminar Beng Gottfried Forselius rajas 1684.aastal Tartu lähedal Papimõisa.Seminari asusid õppima peamiselt ümberkaudsete kihelkondade poisid, kellest said koolmeistrid ja köstrid.Oluline oli sorav lugemine ja usuõpetus, veidi õpiti ka raamatuköitmist, kirikulaule, arvutamist ehk rehkendamist ja saksa keelt.Suuri raskusi tegi koolile aga õpilaste saamine, sest mõisnikud ei lubanud lapsi kooli saata.Haridus pidavat inimesed targaks tegema ning mässama ajama.Teised aga ütlesid, et eestlased on orjadeks loodud ja peavadki neiks nääma. 1687.aastal pärast Rootsi kuninga külastust sai Forselius loa ning vahendid ehitada kaks kooli.Vastavalt Harju-Madise ja Risti kiriku juurde.1688
"jah", muidu vägistaja võib mõelda, et ei leidnud ja võib öelda tõde, kui ta väidab oma ohvri olevat tingimusteta nõustunud. Ja üks põjus, miks keegi võib sellise süüdistusega välja tulla tõepärase käitumisega, on see, et nad usuvad oma väidetesse ja ei usu ise ka, et nad valetavad. Loomulikult ei ole see ainus põhjus, miks mõni võib näida totaalselt usutav. Ekman alguses kasutas terminit loomulik valetaja, et määratleda neid inimesi, kelle vale on sorav. Ja kelle käitumine on täiesti usutav, kui nad teavad, et nad valetavad. Niisiis on Ekman muutnud tõepärase esineja terminit, kuna oma õpingute tulemusena ei pidanud ta neid enam psühhopaatideks, ega tingimata antisotsiaalseteks. Loomutruudel näitlejatel on võime saavutada roll, mida nad mängivad ja kuna nad usuvad, et nad räägivad tõtt, on nende käitumine täiesti usutav. Inimene võib alguses teada,et ta valetab, kuid hiljem võib ta hakata oma valet uskuma
Nüüd aga mõistan seda palju paremini ja ei pane seda enam pahaks, püüan mõista, et nende suhtumine aega on lihtsalt palju erinev kui minu suhtumine. Koostöö sujus meil hoolimata erinevast mõtlemisest siiski hästi, mind küll häiris hilinemine, aga tunnen, et olen üsna hea kohaneja ja seetõttu ei tekkinud meil ka probleeme. Eks kindlasti mõjutas minu käitumist ja oma arvamuse mitte välja ütlemist nii väga see, et minu hispaania keel ei olnud tol hetkel nii sorav, kui see on praegu. Ma arvan, et kui oleksin sellistes situatsioonides praegu, siis oleks mul võib-olla ka keeleliselt julgem oma mõtteid välja öelda. Aga enam ma seda ei teeks, sellepärast, et nüüd ma mõistan meie erinevat suhtumist aega. Kriitiline juhtum kultuuridevahelises kommunikatsioonis Mirjam-Marleen Kond
süüa suu kaudu · Potentsiaalne kõhukinnisuse oht tingitud piiratud liikumisest Valu · Lihasvalu tingituna intensiivsest lihastööst krambihoo ajal · Valu tingituna krambihoo ajal tekkinud vigastustest Enesehooldusdefitsiit 17. Afaasia erinevate liikide iseärasused Motoorne afaasia kõne takistatud, arusaamisvõime suhteliselt hästi säilinud või kahjustuseta. Patsient teab, mida öelda, aga suu ,,ei kuula sõna". Sensoorne afaasia kõne sorav, arusaamisvõime kahjustatud. Patsient kuuleb, kuid kuuldu on kui võõras keeles. Segatüüpi afaasia kõne takistatud, arusaamisvõime kahjustatud. 18. Õendustegevus afaasia korral Paku patsiendile võimalikult palju tuge ja abi Patsiendi juures tegutsedes püüa kogu aeg temaga rääkida Keskkond, mis patsienti ümbritseb, peaks olema võimalikult meeldiv, rahulik ja lõõgastav Anna patsiendile võimalikult lihtsaid korraldusi Püüa igati patsiendi kõnet mõista
eluline keeleõpe . Puutub iga päev, kogetud, tulevikus vaja minev. Õpingud näidavad, et mitmekeelsus on hea meie aju tervise ja arengu jaoks (nii lastele, kui ka täiskasvanutele). Need inimesed, kes oskavad rohkem, kui üht keelt, on parem "multitasking"-is. Teise keele õppimine teeb meid parem oma keeles ning see võib teha meid empaatiliseks. Me saame aru kui raske on teises keeles rääkimine ja seepärast oleme kannatlikud nendega, kes ei ole sorav meie keeles. Keel on ka tähtis kultuurili aspekt. Ta näitab inimeste väärtused. Inimene peab keskenduma õpitavas keeles näiteks järgmistele küsimustele: "Tere, Kuidas läheb?" ,,Kus asub bensiinijaam?" või ,,Kus asub kauplus?". umbkeelne õpe . Piiritletud. On olnud mõned uuringud teha võrrelda monolinguals koos kakskeelsed. Kuigi ükski uuringud on leidnud veenvaid tõendeid, et on ükskeelne või kakskeelne on parem kui teine, palju on
enamik neist koolidest paiknes LõunaEestis. Forselius Harjumaalt, rootsi pastori perest pärit Bengt Gottfried Forseliusel rajas 1684. aastal Tartu lähedale Piiskopimõisa (Papimõisa) kuninga nõusolekul õpetajate seminari. Seminari asusid õppima peamiselt ümberkaudsete kihelkondade poisid, kellest said koolmeistrid ja köstrid. Õpiaeg koolis oli kaks aastat ja ainsaks õpetajaks oli kooli asutaja Forselius. Oluline oli sorav lugemine ning usuõpetus, veidi õpiti ka raamatuköitmist, kirikulaule, arvutamist ehk rehkendamist ja saksa keelt. Suuri raskusi tegi koolile aga õpilaste saamine, sest mõisnikud ei lubanud lapsi kooli saata. Haridus tegevat inimesed targaks ja kihutavat mässama. Teised ütlesid, et eestlased olevat orjadeks loodud ja pidavat neiks jääma. Mõisnikud lugesid kooliharidust lausa kahjulikuks ja püüdsid Forseliust lausa takistada
eksootiline element poeem “Henriaad”(1728) – valgustatud monarhi kuju poeem “Orleans’i neitsi”(1735) -filosoofilised jutustused: kõige loetavamad tema loomingust, ainus mõõdupuu valgustuslik mõistus, ülevaade ajastu filosoofilistest ideedest; põhiprobleem – maailmas valitsev kurjus. “Zadig”(1747) “Mikromegas”(1752) “Kohtlane”(1767) “Candide ehk Optimism”(1759) -eesmärgiks ei ole sügav inimkujutus; sorav jutustamisanne; satiirik Saksamaa ei olnud rahvuslikku ega poliitilist ühtsust teaduste areng nn tormi ja tungi liikumine – mäss isiksust ahistavate ühiskondlike ja esteetiliste normide vastu; vabadus, võrdsus, õiglus; eelromantiline liikumine J.G.Herder(1744-1803) 1778-79 avaldas teose “Rahvaste hääled lauludes”, kuhu võttis rahvalaule, mis olid tõlgitud või mugandatud hispaania, inglise, soti,
põimunud. Järgnevalt Gardneri antud erivõimete ülevaade. · Matemaatilis-loogiline hea arvu- ja numbrimälu, peastarvutamise, kategoriseerimise võime, kalduvus süüvida nähtuste olemusse, asju kollektsioneerida; selle puudumisel ei taipa inimene analoogiat, ei suuda meelde jätta korrutustabelit või lahendada lihtsamaidki võrrandeid. · Keeleline ehk lingvistiline tundlikkus sõnade tähenduse ja järjekorra suhtes, sorav keelekasutus, oskus hästi jutustada, kirjeldada, argumenteerida ja kirjutada, huvi sõ-namängude vastu; puudumisel düsgaafia, düsleksia. · Ruumiline hea kolmemõõtmelise ruumi taju, hea nägemismälu, joonistab, saab asjad selgeks diagrammide abil, ei eksi labürindis; puudumisel ei suuda meelde jätta kujundeid, pilte ega filme, ei taipa perspektiivi, ei oska esemete välimust võrrelda. · Muusikaline võime jätta meelde ja tunda ära meloodiaid, muusikaliste intervallide hea
Bengt Gottfried Forselius- kooli- ja kirjamees, avas 1684 Tartu lähedal esimese eesti koolmeistrite kooli, nn Forseliuse seminari, lihtsustas eesti kirjaviisi, eestimaa hariduse eest võitleja Õppima asusid peamiselt ümberkaudsete kihelkondade poisid, kellest said koolmeistreid ja köstrid Õpiaeg oli 2 aastat ja ainsaks õpetajaks oli kooli asutaja Forselius. Tähtis oli: a) sorav lugemine b) usuõpetus ja kirikulaul c)õpiti ka raamatukõitmist d)arvutamist ehk rehkendamist e)saksa keelt 1686. kirjutas Foreselius ise aabitsa kuna õpperaamatuid veel ei olnud 1686 Koolihariduse rajamine lihtrahva jaoks Vihikute asemel kirjutasid õpilased paberilehtedel mille nad ise raamatuks köitsid
Viis minutit viimistletud viisakust Ei tea, kas oled tüdruk, lits või ime, kuid tean, et sinuga on ülihea, kui õhtu tulles on me tuba pime ja sina avad naudinguterea. Ei uuri ma su püksilõiget, nime, ei sinu soeng mind vaimustusse vea. Kuid, teineteist et meie kompasime, Euroopa kaua mäletama peab. Me kaardusime teineteise kaisus, mu pihu alla sattus sinu naisus ja välja kutsus kauni häbiteo. See oli päiksepaisteliselt sorav. Ma karglesin su kaevul nagu orav ja paika panin surematu eo. Eesti luule antoloogia Kolm kosmogoonilist etüüdi II Sul on sada salaihu. Igas sada salakihu. Kokku teeb see kümme tuhat. Luited ja luhad. Leegid ja tuhad. Kuhu meid uhab see püha puhang? See, mis praegu nii lõkatab, see, mis praegu nii rõkatab, kartusi milles ei võpata, see, mis praegu nii lõbusalt luikab, see, mis praegu nii tuliselt tuikab,
13 säilinud või tahab, aga suu ei kahjustunud kuula sõna, vajalik sõna ei meenu, või meenub vale sõna Sensoorne afaasia Sorav Täielikult Pt. kuuleb, kuid kahjustunud kuuldu on kui võõras keeles,Ta ei suuda mõista kuuldut ega seda korrata
paiknes LõunaEestis. Õpetajate seminar Harjumaalt, rootsi pastori perest pärit Bengt Gottfried Forseliusel rajas 1684. aastal Tartu lähedale Piiskopimõisa (Papimõisa) kuninga nõusolekul õpetajate seminari. Seminari asusid õppima peamiselt ümberkaudsete kihelkondade poisid, kellest said koolmeistrid ja köstrid. Õpiaeg koolis oli kaks aastat ja ainsaks õpetajaks oli kooli asutaja Forselius. Oluline oli sorav lugemine ning usuõpetus, veidi õpiti ka raamatuköitmist, kirikulaule, arvutamist ehk rehkendamist ja saksa keelt. Et õpperaamatuid ei olnud, kirjutas Forselius ise 1686. aastal aabitsa, mille järgi lugemist õpetas. Vihikuid veel ei tuntud, kirjutati paberilehtedele, mida õpilased hiljem ise raamatukesteks köitsid. Forselius hakkas kasutama ka uut lugemismeetodit. Kooris veerimise asemel luges üks poiss loo valjusti ette, teised jälgisid teksti. Tema soovitusel õpiti lugemist
Te olete ju omandanud mingite eeskujude häälduse ja intonatsiooni. Teie käsutuses olevad sõnad pole mitte teie, vaid õpiku omad. Suhtuge seega võõrkele kõnelemisse kui rolli, millesse te ajutiselt satute. Roll võimaldab teil situatsioonist psüühiliselt distantseeruda. (Kleinschroth 2000: 208) Õppides rääkima võõrkeeles teid võib aidata kõnelemisstrateegiate kasutamine. Neid on kokku seitse,kuid meie vaatleme kolm neist. Alustagem KIIRUSEST: Sorav vestlemine ei tähenda tingimata seda, et räägitakse võimalikult kiiresti. Paljud õpilased arvavad, et keele soravalt rääkimine tähendab seda, et suudetakse rääkida kiiresti. Nad arvavad, et mida kiiremini nad räägivad, seda suuremat muljet avaldavad kuulajale. Teised õpilased räägivad kiiresti seetõttu, et närveerivad. Ilmselt tunnevad nad võõrkeeles rääkides ebamugavust ning kiirustavad alateadlikult, et kogu asja rutem ära teha
talurahvakooli tegutsemisest, enamik neist koolidest paiknes LõunaEestis. ÕPETAJATE SEMINAR Harjumaalt, rootsi pastori perest pärit Bengt Gottfried Forseliusel rajas 1684. aastal Tartu lähedale Piiskopimõisa (Papimõisa) kuninga nõusolekul õpetajate seminari. Seminari asusid õppima peamiselt ümberkaudsete kihelkondade poisid, kellest said koolmeistrid ja köstrid. Õpiaeg koolis oli kaks aastat ja ainsaks õpetajaks oli kooli asutaja Forselius. Oluline oli sorav lugemine ning usuõpetus, veidi õpiti ka raamatuköitmist, kirikulaule, arvutamist ehk rehkendamist ja saksa keelt. Et õpperaamatuid ei olnud, kirjutas Forselius ise 1686. aastal aabitsa, mille järgi lugemist õpetas. Vihikuid veel ei tuntud, kirjutati paberilehtedele, mida õpilased hiljem ise raamatukesteks köitsid. Forselius hakkas kasutama ka uut lugemismeetodit. Kooris veerimise asemel luges üks poiss loo valjusti ette, teised jälgisid teksti
Eestis. Õpetajate seminar 1684 1688 Piiskopimõisas (Papimõisas) Harjumaalt, rootsi pastori perest pärit Bengt Gottfried Forseliusel rajas 1684. aastal Tartu lähedale Piiskopimõisa (Papimõisa) kuninga nõusolekul õpetajate seminari. Seminari asusid õppima peamiselt ümberkaudsete kihelkondade poisid, kellest said koolmeistrid ja köstrid. Õpiaeg koolis oli kaks aastat ja ainsaks õpetajaks oli kooli asutaja Forselius. sorav lugemine ning usuõpetus ja kirikulaul veidi õpiti ka raamatuköitmist, arvutamist ehk rehkendamist saksa keelt. Et õpperaamatuid ei olnud, kirjutas Forselius ise 1686. aastal aabitsa, mille järgi lugemist õpetas. Vihikuid veel ei tuntud, kirjutati paberilehtedele, mida õpilased hiljem ise raamatukesteks köitsid. Forselius hakkas kasutama ka uut lugemismeetodit. Kooris veerimise asemel luges üks poiss loo valjusti ette, teised jälgisid teksti
Leo Saalepi kui ka terve näidendi hinge leidmine ei teinud mulle õieti mingit raskust; vaja ju ainult seda tunda, mida Teie töö tegelased kõnelevad, ja terve näidend muutub nii koduseks, nii arusaadavaks. Kodune ja siiski nii euroopaline on Teie töö esimene eesti näitemäng, millest mulle Õhtu-Euroopa kultuuri õhk vastu lehvis, esimene, mis mu peale oma hingeelulise peensusega suurt mõju avaldas. See Teie hingeelu tundmine, Teie keel ja sorav konversatsioon tegidki Teie töö mu meelest nii armsaks, seadsid ta kõrgemale kõigist senistest eesti algupärastest... Siinsete seltskonnategelaste kopeerimise vastu olin mina kohe alguses ja see sündis ka ainult niiütelda "näitlejate koerustükina", kuid juba teistkordsel ettekandel jäid "maskid" ära. Lõpuks võin juurde lisada, et "Tabamata ime" publiku poolt suure soojusega vastu võeti; kiiduavaldustel
linakasvatus, lambakasvatus jm), metalli- ja mineraalide kaevandamisest, metsatööstusest, keemiatööstusest, kaubandusest. Kõik need valdkonnad vajavad spetsialiste, kelle töö tulemused suuremal või vähemal määral sõltuvad tekstiilide või tekstiiltoodete tundmisest. Tekstiilmaterjalide otstarbekas kasutamine nii individuaalõmbluses kui õmblustööstuses eeldab materjalide omaduste tundmist. Materjalide omaduste tundmine saab alguse tekstiilkiudude ja nende omaduste tundmisest, nagu sorav lugemine saab alguse aabitsast ja A-tähest. Kiudude omadused on määratletud nende füüsikalise struktuuri, keemilise koostise ja molekulide ehitusega. Kanga omadused sõltuvad komponentidest, millest ta koosneb. Üldandmed tekstiilkiududest Selleks, et mõista, mis on tekstiilid ja edaspidi aru saada materjaliõpetuse erialase terminoloogia baasmõistetest, on
Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. De facto peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, de iure aastat 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Venemaa keisririigi valitsusaeg, uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt nimetatakse Rootsi aega ka Rootsi-Poola ajaks[viide?], kuna enamik praegusest Eestist oli jaotatud Rootsi ja Poola riigi vahel. Põhja-Eestis (Eestimaa kubermang) oli Rootsi ja Lõuna-Eestis (Liivimaa kubermang) Rzcezpospolita võim, Saaremaa kuulus aga Taani kuninga v...
• agrammatiline telegramm- kõne, 32 • laulmine/lugemine kergem • teavad oma häiret – Wernicke- (gyr.temporalis sup.tagumine pk.) • kõne mõistmise ja arusaadavalt rääkimise häire: mitte-sõnad, neologismid, parafaasiad, • kõne sorav, artikuleeritud, vahetavad häälikuid • ei tea midagi oma häirest • 40% ajuinsuldi haigetest • dementsusega kaasuv : (Pick, Alzheimer) • ajutraumade järgselt Afaasiad 3. • Gyrus angularise pk.e.nurkkäär – W taga ühendab W-B, seob O P F sagaraid, kahjustusel • kirjutatud sõnade mõistmise/ lugemine häire Primaarne progresseeruv afaasia PPA • G
• Formuleerimine – kavatsetud sõnumi spetsiifiliseks lauseks kujundamine, ning heliline väljatöötamine • Artikulatsioon – lauses olevad sõnad muudetakse kõneks Kõnehäired • Afaasia – ajukahjustuse tõttu kahjustunud kõneoskus 32 • Broca afaasia – kõne ei ole sorav, esineb grammatikavigu • Wernicke’se afaasia – kõnest arusaamine on häirunud; kõnelemine on sorav, kuid kõnel võib puududa • Anomia – kahjustunud on võime objekte nimetada– Lemma– Fonoloogia • Agrammatism – kahjustunud on võime paigutada sõnu grammatilistesse lausetesse • Soravusafaasia – vaatamata sellele, et kõne on grammatiliselt korrektne, on probleeme sõnade leidmisega. (väljamõeldud sõnad) Keel ja mõte
Gardner eristab järgmisi erivõimeid. · Matemaatilis-loogiline hea arvu ja numbrimälu, peastarvutamise, kategoriseerimise võime, kalduvus süüvida nähtuste olemusse, asju kollektsioneerida; selle puudumisel ei taipa inimene analoogiat, ei suuda meelde jätta korrutustabelit või lahendada lihtsamaidki võrrandeid. · Keeleline ehk lingvistiline tundlikkus sõnade tähenduse ja järjekorra suhtes, sorav keelekasutrus, oskus hästi jutustada, kirjeldada, argumenteerida ja kirjutada, huvi sõnamängude vastu. Puudumisel düsgraafia, düsleksia. · Ruumiline kolmemõõtmeline ruumi hea taju, nägemismälu, asjad saadakse selgeks piltide või diagrammide abil, ei eksita labürindis. Puudumisel ei suudeta meelde jätta kujundeid, pilt ega filme. · Muusikaline võime jätta meelde ja tunda ära meloodiaid, muusikaliste intevallide hea tajumine, rütmitaju
kategoriseerimise võime, kalduvus süüvida nähtuste olemusse, asju kollektsioneerida; selle puudumisel ei taipa inimene analoogiat, ei suuda meelde jätta korrutustabelit või lahendada lihtsamaidki võr- randeid. Intelligentsus ja erivõimed 21 • Keeleline ehk lingvistiline – tundlikkus sõnade tähenduse ja järje- korra suhtes, sorav keelekasutus, oskus hästi jutustada, kirjeldada, argumenteerida ja kirjutada, huvi sõnamängude vastu. Puudumisel düsgraafia, düsleksia. • Ruumiline – kolmemõõtmelise ruumi hea taju, hea nägemismälu, asjad saadakse selgeks piltide või diagrammide abil, ei eksita labürin- dis. Puudumisel ei suudeta meelde jätta kujundeid, pilte ega filme, ei taibata perspektiivi, ei osata esemete välimust võrrelda.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
