HORMOON TEKKEKOHT TOIME AKTH (adrenokortikotroopne hormoon) e. Hüpofüüs (eessagar) Stimuleerib hormoonide moodustumist neerupealiste koores. adrenokortikotropiin == TSH (türotroopne hormoon) e. Türotropiin Hüpofüüs (eessagar) Stimuleerib troksiini moodustumist kilpnäärmes. == STH (somatotroopne hormoon) Hüpofüüs (eessagar) Stimuleerib valgusünteesi rakkudes ja organismi kasvu. somatotropiin e. Kasvuhormoon == Naistel stimuleerib koos LHga munaraku arengut munasarja folliikulis ja FSH (folliikuleid stimuleeriv hormoon) e.
Hüpofüüsi ehitus ja talitlus Mis on hüpofüüs? Hüpofüüs (ka ajuripats, lad. Hypophysis) on selgroogsetele organismidele omane suuraju all paiknev ovaalne sisenõrenääre, mis on tihedalt seotud hüpotalamusega, reguleerides koos temaga endokriinsüsteemi korrastatud talitlust. Joonis 1. pathology.jhu.edu Joonis 2. thesaurus.plus Joonis 3. medical-dictionary.thefreedictionary.com Hüpofüüsi ehitus ja talitlus
SISENÕRENÄ ÄRMED e. ENDOKRIINE LUNDID Oma tekkelt võivad hormoonid olla: Ø Neorohormoonid Ø Endokriinhormoonid Ø Koehormoonid HORMOONID Humoraalne regulatsioon põhineb endokriin näärmete e sisesekretsiooninäärmete tööl. Nendeks on: § AJURIPATS e hüpofüüs § KÄBIKEHA e epifüüs § HARKELUND e tüümus § KILPNÄÄRE § KÕRVALKILPNÄÄRE § KÕHUNÄÄRE e pankreas § NEERUPEALISED § SUGUNÄÄRMED www.ut.ee/KK/spendo/joonis1.jpg Sisenõrenäärmed toodavad hormoone ja eritavad neid otse verre. Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust. Igal hormoonil on oma kindel ülesanne, st nad mõjutavad ainult kindlat kude või elundit. Hormoonidel on erinev toimeaeg (erutus, hirm,
Suguhormoonide ala- ja ületalitluse etiopatogenees Seotud hormoond • Gonadoliberiin (GnRH) • Follikuleid stimuleeriv hormoon (FSH) • Luteiniseeriv hormoon (LH) • Androgeenid (testosteroon, DHEA, DHT) • Östrogeenid (östradiool, östroon, östriool) • Progesteroon • Aktiviin (A, AB ja B) • Inhibiin (A ja B) • Anti-Mülleri hormoon • Prolaktiin Hüpotaalamus-hüpofüüs-gonaadid telg Naised Mehed Endocrine Physiology, 4e, 2013 Testosteroon ja östradiool läbi elu Ober, C., Loisel, D.A., Gilad, Y., 2008, Nat Rev Hormoonide tase meestel ja naistel Mehed (18-50 a) Naised (18-50 a) Referentsvä Ühik Referentsvä Ühik ärtus ärtus
satuvad verre, lümfi ja koevedelikku, mis transpordivad neid vajalikesse organitesse. Endokriinnäärmed toodavad mitmesuguseid hormoone, millel on erinevatesse elunditesse spetsiifiline toime. Endokriinnäärmete ehitust, talitlust ja haigusi ning hormoonide biokeemilist struktuuri käsitleb endokrinoloogia. Sisesekretoorsete näärmete hulka kuuluvad: ■ ajuripats ehk hüpofüüs, ■ käbikeha ehk epifüüs, ■ kilpnääre, ■ kõrvalkilpnäärmed , ■ harkelund ehk
Ajuripats ja tema hormoonid Referaat SISUKORD 1. Ajuripats ehk Hüpofüüs 3 lk. 2. Hüpofüüsi eessagara hormoonid 3 lk. 3. Hüpofüüsi tagasagara hormoonid 5 lk. 4. Hüpofüüsi haigused 6 lk. 2 1. AJURIPATS ehk HÜPOFÜÜS Ajuripatsi ehk hüpofüüsi ladina keelne nimetus on hypophysis. Hüpofüüs asetseb ajukolju alusel kiilluus nn. türgi sadula augus, olles paigutatud otsekui luust moodustunud kapslisse. Lehtri kaudu on ta ühenduses vaheaju alumise osa hüpotalamusega. Hüpofüüs on küll väike (läbimõõt ca 1 cm, kaal 0.5-1.0 g), kuid äärmiselt oluline endokriinnääre, mis kontrollib enamuse ülejäänud sisenõrenäärmete talitlust. Hüpofüüsis eristatakse ees-, kesk- ja tagasagarat, mis erinevad üksteisest nii morfoloogilises kui ka funktsionaalses mõttes
organismi ainevahetuse regulatsioon. Iseloomulikku: Vajatakse väikestes kogustes Väga aktiivsed Erinev toimeaeg Kindel ülesanne Näited: insuliin, adrenaliin, testosteroon, östrogeen. 3 ÖSTROGEEN Inimese sisesekretsiooninäärmed 4 ENDOKRIINNÄÄRMED nimekiri ajuripats ehk hüpofüüs, käbikeha ehk epifüüs, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harkelund ehk tüümus, kõhunäärme ehk pankrease sisesekretoorsed saared, neerupealised, sugunäärmete endokriinne osa. Ajuripats e hüpofüüs Kõige tähtsam sisenõrenääre Juhib teiste endokriinnäärete talitlust Sünteesib kasvuhormooni 5 6 Käbikeha ehk pineaalkeha ehk epifüüs Ööpäevased rütmid nahapigmentide süntees Hormooniks melatoniin
Endokrinoloogia Sisesekretsiooninäärmed e. endokriinnäärmed (glandulae endocrinae): - näärmed, milledel puudub viimajuha, seega toodetud sekreet eritatakse verre, - toodavad teatud bioaktiivseid aineid – hormoone,- klassikaliselt loetakse endokriinnäärmete hulka: Hüpofüüs e. ajuripats (hypophysis), Käbikeha e. epifüüs (corpus pineale),Kilpnääre (glandula thyroidea), Kõrvalkilpnäärmed (glandulae parathyroideae), Harkelund e. tüümus (thymus), Kõhunäärme saarekesed (insulae pancreaticae), Neerupealis (glandula suprarenalis), Sugunäärmed – munand (testis) meestel või - munasari (ovarium) naistel. Hüpofüüs e. ajuripats (hypophysis): NB! Tähtsam endokriinnääre – juhib teiste tööd! - on ovaalse
SISENÕRENÄÄRMED Sisenõrenäärmed toodavad hormoone, mida nad eritavad otse verre, sest neil pole juhasid, mis sünteesitud hormooni sihtkohta toimetaks. Veri kannab näärmetes toodetud hormoonid kudede ja elunditeni, mille talitust nad mõjutavad. Sisenõrenäärmed: ajuripats e. hüpofüüs, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. Ajuripats e. hüpofüüs: Peaajus asuv ajuripats juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitust. Ta sünteesib ka kasvuhormooni, mis mõjutab kogu organismi kasvu. Ajuripatsi kaudu on närvisüsteem ja hormoonisüsteem omavahel seotud. Aju närvirakud aktiveerivad ajuripatsit, mis hakkab hormoone valmistama. Kilpnääre on inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis kaalub umbes 40 grammi ning asub kaelal kõri ees ja külgedel
Ajuripats Ajuripats ehk hüpofüüs (hypophysis) on kõige tähtsam sisenõrenääre. Peaajus asuv ajuripats juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust. Ajuripats asub peaajus, suuraju all kiilluu türgi sadula ajuripatsiaugus. Ajuripats toodab kasvuhormooni ja reguleerib suguhormoonide sünteesi sugunäärmetes. Kasvuhormoon mõjutab organismi kasvu. Kasvuhormooni vähesus põhjustab kääbuskasvu, üleküllus aga hiidkasvu ehk gigantismi.
KURK KOPSU- TORUD NINAAVA KÕRI SÜDA VERESOONED KOPSUD HINGETORU KÕÕLUSED HINGAMIS- RINGE- ELUNDKOND ELUNDKOND JUUKSED LIHASED NAHK TUGI- LUUD ELUNDKOND INIMENE KATTE- ELUNDKOND LIIGESED KÜÜNED KUSEPÕIS NEER NÄRV...
Sisenõrenääre Hormoon Hormooni ül 1.Ajuripats e hüpofüüs (Üle 100 hormooni), Juhib koos närvisüsteemiga teiste sisenõrenäärmete talitlust kasvuhormoon 2.käbikeha Melatoniin Regul ööpäevaseid rütme 3.kilpnääre Türoksiin Regul. Ainevahet. Kiirust,kasvamist,arengut 4.kõrvalkilpnääre Parathormoon Regul kaltsiumi ja fosfori ainevahet 5.kõhunääre Insuliin Reg glükoosi imendumist organismi,sünteesib glükogeeni 6
Kui inimesel on mõne hormooni süntees häiritud, (kas toodetakse seda liiga palju või liiga vähe), tekivad suured häired organismi talitluses. Hormooni vaeguse või puuduse korral aitab sageli hormoonpreparaatide tarvitamine, näiteks diabeedi ravimisel. Hormoonpreparaatide kontrollimatu kasutamine võib organismis esile kutsuda pöördumatuid kahjulikke muutusi. Hormoonide teket reguleeritakse närvisüsteemi kaudu antavate impulssidega. Ajuripats ehk hüpofüüs Paikneb peaajus. Hüpofüüs on äärmiselt oluline endokriinnääre, mis kontrollib enamuse ülejäänud sisenõrenäärmete talitlust. Näiteks käivitavad ajuripatsi poolt toodetavad hormoonid sugunäärmete talitluse puberteediea alguses. Sünteesib kasvuhormooni ning neerupealiste ja kilpnäärme tööks vajalikke hormoone. Käbikeha ehk epifüüs Tema hormoonid reguleerivad inimese ööpäevaseid rütme, ärkvelolekut ja und. Samuti mõjutavad naha pigmentide sünteesi.
SISENÕRENÄÄRMED Sisenõrenäärmed toodavad hormoone ja eritavad neid otse verre. · Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust. · Igal hormoonil on oma kindel ülesanne, st nad mõjutavad ainult kindlat kude või elundit. · Hormoonidel on erinev toimeaeg (erutus, hirm, kasvamine, arenemist, paljunemist, vananemist). Ajuripats ehk hüpofüüs · Juhib teiste sisenõrenäärmete tööd · Mõjutab suguelundite ja luustiku arengut · Toodab kasvuhormooni ning neerupealiste ning kilpnäärme tööks vajalikke hormoone Käbikeha ehk käbinääre · Ööpäevased rütmid, · nahapigmentide süntees. Kilpnääre · Toodab hormooni türoksiin. · Mõjutab ainevahetuse kiirust ja kehatemperatuuri. · Kõrvalkilpnäärmed reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust Neerupealised · Toodavad hormooni adrenaliin.
hapnikuga Närvisüsteem Närvid, peaaju, seljaaju Töödelda väliskeskkonnast ning organismist pärit informatsiooni ja reguleerida selle tulemuse organismi käitumist. Sisenõrenäärmed Ajuripats ehk hüpofüüs, Toota hormoone ja eritada neid kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, otse verre kõhunääre ehk pankreas, käbikeha, sugunäärmed ja neerupealised Suguelundkond Meestel – munandikott ja suguti Meestel - valmistada ja Naistel – emakas, munajuha, väljutada spermat tupp Naistel – moodustada
neerupealis, lümf, aju jne. Kontratseptsioonid: · Hormoonspiraal · Rasestumisvastased hormoontabletid · Rasestumisvastased hormoonplaastrid Kuidas rasestusmisvastased tabletid toimivad? Rasestumisvastased tabletid takistavad rasestumist mitmete tegurite koostoimel. Olulisemad on ovulatsiooni pärssimine, emaka limaskesta paksenemise pidurdamine ning emakakaela lima tihkemaks muutmine. Kuidas see juhtub? Munasarjade talitlust reguleerib hüpofüüs ehk ajuripats, mis on organismi tähtsaim hormonaalsete protsesside reguleerija. Munasarjad, mille tegevust stimuleerivad hüpofüüsi hormoonid, valmistavad ette munaraku ja toodavad naissuguhormoone - östrogeene ja progesteroone. Selle tsüklilise hormonaalse talitluse peamiseks eesmärgiks on rasedus. Naissuguhormoonid östrogeen ja progesteroon valmistavad emakat ette lähenevaks
Sisefaktorid- sünteesitakse organismis Erinev toimeaeg Hormoonid II Sünteesitud hormoone ei deponeerita (erandid: türeoglobuliin kilpnäärmes) Muudavad rakkude või rakuosade permeaablust (läbitavust) Reguleerivad ensüümide hulka ja kulgu Stimuleerivad/pidurdavad närvisüsteemide talitlust Mõjustavad rakkude jagunemist, koensüümide ja ensüümide aktiivsust Mõjutavad ainult kindlat kude või elundit Endokriinnäärmete klassifikatsioon ajuripats ehk hüpofüüs, käbikeha ehk epifüüs, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harkelund ehk tüümus, Click to edit Master text styles kõhunäärme ehk pankrease Second level sisesekretoorsed saared, Third level neerupealised, Fourth level sugunäärmete endokriinne osa.
näärmed aminohapetega ja moodustab hormoonid TÜROKSIIN ja TRIJOODTÜRONIIN ( need mõjutavad organismi kasvu ja arenemist, ainevahetuse aktiivsust, NS. erutuvust, oksüdatsiooniprotsesside aktiivsust( kehatemp. hoidmine ) ja soodustavad valkude tootmist. ) Kilpnäärme alatalitlusel lapseeas peatub kasv. - Kretinism Struuma ehk hõõtsik. Kilpnäärme suurenemine- joodi vaegusest väheneb türoksiini produktsioon. Selle tagajärjel hakkab hüpofüüs `asja parandama ` ( stimuleerib kilpnäärme tööd ) aga kuna lähtematerjali ei ole siis kilpnääre suureneb. Täiskasvanul põhjustab alatalitlus mälunõrgenemist, kõne ja liigutuste aeglustumist, lihastetoonuse nõrgenemist, uimasust, tüdimust. Ületalitluse ehk hüperfunktsiooni korral kiireneb südametegevus ja ainevahetus, alaneb kehakaal ja silmad punuvad. KÕRVALKILPNÄÄRE ehk PARATÜREOID NÄÄRE!
Sisenõrenäärmed Sisenõrenäärmed toodavad hormoone ja eritavad neid otse verre. Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust. Igal hormoonil on: Oma kindel ülesanne Erinev toimeaeg Nt. adrenaliinihormoon, suguhormoon Tähtsad sisenõrenäärmed: 1) Ajuripats e. hüpofüüs · Juhib teiste sisenõrenäärmete tööd (Mõjutab luustiku + suguelundite arengut) · Toodab kasvuhormooni, neerupealiste + kilpnäärme tööks vajalikke hormoone. 2) Käbikeha · Reguleerib ööpäevaseid rütme (nt. ärkvelolek ja puhkeaeg) · Nahapigmentide süntees 3) Kilpnääre (mõõtmetelt kõige suurem sisenõrenääre) · Toodab hormooni, mis sisaldab joodi (mõjutab ainevahetust ja kehatemperatuuri)
Sisesekretsioon, erutuvuse füsioloogia, kesknärvisüsteem 1. Hüpofüüs, hormoonid, nende ülesanded Hüpofüüs alumine ajuripats, mis asuv aju põhimikul ning koosneb ees-, vahe- ja tagasagarast. Hormoonid: 1) Adenikortikotroopne hormoon reguleerib neerupealiste tööd 2) Türeokortikotroopne hormoon reguleerib kilpnäärme aktiivsust 3) Gonadotroopne hormoon reguleerib sugunäärmete talitlust 4) Somatotroopne hormoon tagab normaalse kehalise arengu lapseeas 2. Somatotroopne hormoon ehk kasvuhormoon, selle ülesanded
Sünaps-närviimpulsi ülekandekoht närvirakult närvikule või lihasele või näärmele nim. informat.elukoht. Neuron- närvirakk Refleks- vastusreaktsiooni ärritusele, mis tekib kesk närvi süsteemi vahendusel Eferentne ehk motoorse (viima) närv Apnoe-hingamisseiskus Expiirium-väljahingamine (pasiivne) Minutiventilatsioon- on ühe minuti jooksul sisse-välja hingatava õhu hulk. Anuuria- ei tekki uriin Kondrotsüüt- kõhrerakk Refleksiaeg-aeg, mille kestel saame ärritusele vastuse Hüpofüüs- kasvuhormoon Gigantism- suur inimene(kasvu hormooni liig) Homöostaas- stabiilsete tingimuste säilitamine rakus või organismis. Spermatogenees- spermatosoidide areng munandites Kude- on ühtse ehituse,arengu,spetsialiseerumise ja ülesandega rakkude ja nende tekiste süsteem. Adaptatsioon- võime näha erinevuses valgustusest Akomodatsioon- võime eristada asjad erinevuses kauguses Lühnägija näeb kaugel halvasti ja temal on vaja miinus klaasidega MEDIALIS- keskmine
Sisenõrenäärmed Klass: 9c Mõiste Sisenõrenäärmed toodavad hormoone Lühiajalised hormoonid ehmatus, hirm Pikaajalised hormoonid kasvamine, vananemine Joonis Hormoonid Hormoonid mõjutavad kudede ja elundite talitlust ja ainevahetust Iga hormoon täidab kindlat ülessannet ja mõjutab ühte või mitut kindlat kude, mis tunneb hormooni ära Iga hormooni toimeaeg on erinev Ajuripats Ajuripats ehk hüpofüüs Juhib teiste hormooni sünteesivate näärmete talitlus Sünteesib kasvuhormooni Ajuripats Kilpnääre Kõige suurem sisenõrenääre inimese organismis Toodab kilpnäärmehormoone, mis reguleerivad ainevahetuse kiirust ja organismi kasvamise arengut Kui lapseeas on kilpnäärmehormoonide tootmine ebapiisav, siis on inimene vaimselt alaarenenud ja kääbuskasvu Rohke kilpnäärmehormooni tootmine mõjutab kasvamiskiirust ja ainevahetust Kilpnäärme probleem Neerupealised
*Oksütotsiin Emaka ja tupe (efektoorsed) konteahtsioonid, rinna näärmest piima eritumine Liberiinid/ statiinid Vabastab/ takistavad hüpofüülisid hormoonide vabanemist Hüpofüüs -tagasagar - Talletatakase ADH ja oksütatsiin - eessagar Glandoteguseed Toimivad teistesse hormoonid näärmetesse Gonadotroopsed Toimivad pollikotropiin sugunäärmetesse liotopiin polaktiin
Humoraalne regulatsioon-elundkondade talitlus hormoonide vahendusel Neutraalne regulatsioon- elundite ja elundkondade talitlus närvisüsteemi vahendusel Apoptoos- rakkude programmeeritud surm Sisenõrenäärmed- toodavad ja eritavad hormoone otse verre Neuteenia- Pidurdunud areng, inimese aeglasem areng võrreldes teiste imetajatega, šimpansi küpsus 3-aastaselt vastavuses inimesega 8-10 aastaselt SISENÕRENÄÄRMED: Käbikeha- nahapigmentide süntees Ajuripats e. hüpofüüs- juhib teiste sisenõren tööd, mõjutab suguelundite ja luustike arengut, toodab kasuhormooni ning neerupealiste ja kilpnäärme tööks vajaliku hormooni Kilpnääre- intensiivistab rakuvaheainet, reguleerib kasvu ja arengut ning põhiainevahetust Neerupealised- toodavad adrenaliini, ergutab südametegevust, tõstab veresuhkrut Kõhunääre- toodab insuliini, soodustab glükoosi tungimist rakku ning glükogeeni sünteesi maksas Munasari- toodavad sootunnuste kujunemiseks vajalike hormoone
mediator- Retseptorid- ärritust vastu võttev organ Innervatsioon- seljaaju segmentidest väljuvad närvid innerveerivad kindlat kehapiirkonda Püramidaaltrakt- tahteliste liigutuste juhtimiseks ( parema käe liigutusi regulleerib vasak aju pool) Ekstrapüramidaatrakt- tagab normaalse kehaasendi Hormoonid Sisesekretsiooninäärmed- fun. Hormoonide moodustamine ja verre eritamine Hormoonid- bioloogiliselt aktiivsed orgaanilised ained mis mõjutavad elundite talitust juba väikes koguses Hüpofüüs- ajuripats Epifüüs- käbikeha Tüümus- harkelund Meeleelundid. Nahk Konjuktiiv- silmalau sedekoeline kest Silma adaptsioon- silma võime kohaneda esemetega erinevatel valgustugevustel Silma akommodatsioon- silma võime kohaneda esemetega erinevatel kaugustel
Asjatundmatuna näimise tõttu surutakse alla soov jagada oma mõtteid ja tundeid teistega. Tekib tunne, et teie ideed ei ole huvitavad ega väärtuslikud ja hoiate suu lukus, selle asemel, et arutelust osa võtta. Viies tsakra on hädavajalik olukordades, kui tunnete esinemishirmu. Teadvustage, et hirm ja rõõm esinemise puhul on üks ja seesama energia, vahe seisneb vaid selles, kuidas te sellele reageerite. KUUES TSAKRA Ehk laubatsakra. Selle keskuseks on otsmik, näärmeks hüpofüüs (Hüpofüüs on peaaju alumiselt pinnalt rippuv hormoone tootev endokriin- ehk sisenõrenääre). Emotsionaalne tasand: Intuitsioon (Intuitsioon on võime jõuda teadmiseni sõnade abita tunnetada tõde, ilma et oleks antud selgitusi.) Vajadus mõista elu mõtet ja maagiat juhib kuuenda tsakra ärkamiseni. Kuuenda tsakra tavapärasest erinev maailm nõuab vaimset küpsust ja loomingulist distsipliini, et seda tsakrat tasakaalustada
IMMUUNSÜSTEEM *LÜMFIRINGE Lümf- Lümfisoontes liikuv vedelik Tekib vereplasma filtreerumisel kapillaaridest. Lümf on värvusetu, läbipaistev keha vedelik,mis sisaldab lümfotsüüte,koevedelikust päritolevaid aineid ja rasva osakesi. *LÜMFISÕLMED Lümfisoonte koondumis kohtades Hävitavad ümbritsevatest kehaosadest kohale kandunud baktereid ja võõrkehasid. Suuremad lümfisõlmed on : kaelas,lõua all , kõhuõõne keskosas , vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubeme piirkonnas. *PÕRN asub kõhuõõne ülemises vasakpoolses osas. Kuulub keha lümfi-süsteemi. Puhastab organismi mürk ainetest,hävitab haigus tekitajaid. Suureneb mõnede nakkushaiguste ajal. *ANTIKEHAD - Lümfotsüüdid toodavad antikehasid,mis võitlevad haigus tekitajatega. Iga haigustekitaja vastu on oma antikeha. *IMMUUNSUS - Organismi võime tõrjuda mitmesugus...
Sisenõrenäärmed eritavad hormoone otse verre, neil pole juhasid, mis sünteesitud hormooni sihtkohta toimetab. Veri kannab hormoonid kudede ja elunditeni, mille talitlust nad mõjutavad. Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust, väga aktiivsed, igal hormoonil on oma kindel ülesanne, erinev toimeaeg, mis ei ole väga pikk. Osa hormoone reguleerib lühiajalist muutust, teised pikemaajalisi protsesse. SNN 1) Ajuripats ehk hüpofüüs kõige tähtsam snn. Paikneb peaajus ning juhib koos närvisüsteemiga teiste snn talitlust. Sünteesib kasvuhormoone (liiga vähene hulk põhjustab kääbuskasvu ning liiga suur hulk põhjustab hiidkasvu ehk gigantismi), ning üle kümne erineva teise hormooni ka. 2) Käbikeha asub peaajus, hormoonid reguleerivad ööpäevaseid rütme (ärkvelolekut ja und) ning mõjutavad naha pigmentide sünteesi (melatoniin)
liiki kuuluvatel isenditel kutsuvad esile käitumuslikud, harvem füsioloogilised, muutused. Allomoonid- on näiteks puukide kaitseeritis sipelgate vastu. 2. Iseloomustage hormoone ning täitke tabel inimese hormoonide toime kohta. Hormoon Hormooni tootev Toime Ületalitluse Alatalitluse sisenõrenääre tunnused tunnused 1. Kasvuhormoon Hüpofüüs Stimuleerib Üleküllus põhjustab Kasvuhormooni neerupealise hiidkasvu ehk vähesus koore tegevust, gigantismi. põhjustab kilpnäärme kääbuskasvu. talitust mõjutavat
2-Hormoonid Hormoonid on bioaktiivsed ühendid, mida sisenõrenäärmed sünteesivad kesknärvisüsteemi kontrolli all ja mis reguleerivad ainevahetust. Hormoone iseloomustab: ülisuur aktiivsus; sünteesi kontrollitakse negatiivse tagasiside meetodil; toime spetsiifiline; toimeaeg. Liigid: Valgud; steroidid- neerupealsete koor, sugunäärmed. Saamine: sisenõrenäärmed; kunstlikult: loomade sisen; biotehnoloogiliselt; keemiline süntees. Näärmed: Hüpofüüs(ajuripats)-teiste näärmete töö kontroll, kasv; hiiglased, kääbused. Käbikeha- melatoniin; pigmentatsioon, ööpäevane rütm. Kilpnääre- oksüdatsiooni protsessid; struuma. Kõrvalkilpnääre Harknääre Kõhunääre- insuliin, glükogeen; glükoos<>glükogeen; suhkruhaigus. Neerupealsed- adrenaliin; kiirendab organismi tervikuna, hirmuhormoon. Neerupealsete koor Sugunäärmed- suguhormoonid; teisesed sootunnused, sugufunktsioon; vale suunitlus soo suhtes.
Hormoonid-suure aktiivsusega ühendid, mis koos närvisüsteemiga juhivad organismi ainevahetust. Sisenõrenäärmed-sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Käbikeha-peaajus olev sisenõrenääre. Hüpofüüs-ajuripats Kõhunääre-mao taga olev sisenõrenääre. Insuliin-kõige tähtsam hormoon. Diabeed-suhkrutõbi Adrenaliin-neerupealsete tuntuim hormoon. Kesknärvisüsteem-juhib kogu organismi tegevust. Suuraju-kõige suurem ja arenenuim peaaju osa. Seljaaju-selgroos paiknev närvirakkude kogumik. Neuriit- Dendriidid- Refleksid-organismi kohanemisreakstioon. Somaatiline närvisüsteem-kehaline närvisüsteem,mis korraldab suhtlust välismaailmaga.
6. 2 kopsu vasak kops(2 sagarit), parem kops(3 sagarit) 7. alveoolid kopsusombud (S=100 m2), 12-20 x/min, 0,5 l õhku sissehingates 02 21% , CO2 0,03% väljahingates 02 16 %, CO2 3,6% Inimene hingab minutis 16-18 korda, kopsudesse mahub 5-6 liitrit õhku. Hormoonid ja sisenõrenäärmed Hormoonid keemilised ained, mis juhivad elundite tööd (veres väga vähe, kindel ülesanne, erinev toimeaeg) Sisenõrenäärmed toodavad hormoone. 1. Ajuripats ehk hüpofüüs kontrollib teisi hormoone, kasv 2. käbikeha ajus ärkveloleku ja une määramine, pigment 3. kilpnääre 40 g, suurim, reaktsiooniaeg, erutusprotsessid, ainevahetus, vajalik iood 4. kõrvalkilpnäärmed 0,1 g, väikseimad, Ca ja P omastamine 5. neerupealsed adrenaliin (hirm, põnevus, rõõm, ärritus jne) 6. kõhunääre insuliin, trandpordib glükoosi verest kudedesse, suhkruhaigus ehk diabeet (I insuliini ei ole, süstivad
aeglustab ainevahetusreaktsioone vastavas koes või organis. Hormoonid on väga aktiivsed. Hormoonidel on erinev toimeaeg. Hormoon kannab infot edasi aeglasemalt kui närv ja mõju on pikaajalisem, sest nad jäävad mõneks ajaks verre. Inimese sisenõrenäärmed on ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. Kaks viimast on segatüüpi näärmed, täidavad teisi ülesandeid ka. Ajuripats e. Hüpofüüs on kõige tähtsam SNN. Ajuripatsi kaudu on närvisüsteem ja hormoonsüsteem omavahel seotud. Peaajus asuv ajuripats juhib koos närvisüsteemiga teiste SNN talitlust. Aju närvirakud aktiveerivad ajuripatsit, mis hakkab hormoone valmistama. Ajuripats sünteesib ka kasvuhormooni, mis mõjutab kogu organismi kasvu. Kilpnääre on inimese suurim SNN (kaalub u. 40g). Paikneb kaelal kõri ees ja külgedel, reguleerivad ainevahetuse kiirust ja kasvamist ja arengud. Muudavad ka erutusprotsesside
b. Tertsiaalne – Info, mis üldjuhul ei unune nt. nimi Närvirakud a) Dendriit – lühike jätke f) Neuriit – pikk jätke (terve kollane) b) Rakukeha Refleksid Tingimatud – kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleksid Tingitud – Omandatakse elu jooksul nagu kaitse- ja käitumisrefleksid ( silmapuppilide ahenemine) Sisenõrenäärmed Sisenõrenäärmed toodavad hormoone ja eritavad neid otse verre. 1. Ajuripats ehk hüpofüüs a. Juhib teiste sisenõrenäärmete tööd. b. Mõjutab suguelundite ja luustiku arengut. c. Toodab kasvuhormooni ning neerupealiste ning kilpnäärme tööks vajalike hormoone. 2. Käbikeha ehk käbinääre a. Ööpäevarütmid, nähapigmentide süntees. 3. Kilpnääre a. Toodab hormooni türoksiin. b. Mõjutab ainevahetuse kiirust ja kehatemperatuuri. c
Higistamine, …,…,… Isomeetrilisel lihaskontraktsioonil? Sarkomeer lüheneb, ei muutu, pikeneb,… Ca liikumine lihase tööl? Sarkoplasmast sarkoplasmaatilisse retiikulumi, sarkoplasmaatilisest retiikulumist sarkoplasmasse, Mis vererakud tagavad immuunsuse? leukotsüüdid Suured motoorsed ühikud rakenduvad lihastööl? Koheselt, suurel lihaspingutusel, enne aeglasi, peale aeglasi koostöös Mis reguleerib teiste endokriinnäärmete tööd? hüpofüüs, eessagar, kesksagar, tagasagar Kuulmiskeskus? Otsmikusagaras, kuklasagaras,kiirusagar ,oimusagar Neerus üleminek juhadele? Karikas, vaagen, ..., … Kilpnäärme H?türoksiin, trijoodtüroniin, kaltsitoniin, parathormoon Veres glükoosi vaja peamiselt? Erütrotsüütidele, lihasele, leukotsüütidele, … Hingamissagedus treenimatul rahulolekus? 6-8, 12-16, 20-26, … O2 puudus treenimatul? Tõstab pulssi, südame löögi tugevust,…,… Hingamiskeskuse töö intensiivistub
a) Probleemile suunatud strateegiaid stressiga toime tulemiseks b) Emotsioonile suunatud strateegiaid stressiga toime tulemiseks c) Alkoholi vms. uimasteid stressiga toime tulemiseks d) Põgenemisele/vältimisele suunatud streteegiaid stressiga toime tulemiseks e) Õiged on b-d 9. Milline neist on keha peamine ,,termomeeter"? a) Talamus b) Mandelkeha c) Hüpotalamus d) Käbikeha e) Hüpofüüs 10. Hans Selye üldise adaptsiooni sündroomi faasid on? a) Hüpotalamus, hüpofüüs, neerupealised b) Immuunsüsteemi nõrgenemine, eitamine, põgene-või-võitle reaktsioon c) Reaktsiooni faas, vastupanu faas, kurnatuse faas d) Vältimise fas, kohanemise fas, toimetuleku faas e) Stressiolukorra tingimine, õpitud abitus, pöördumatu kohanemiskahjustus 11. Peeglitesti abil hinnatakse, kas inimesel ja loomadel on välja arenenud...? a) Minapilt b) Enesehinnang
ülekuumenemise DEHÜDRATATSIOON veesisalduse langus HÜPERHÜDRATATSIOON veesisalduse tõus 10. Vitamiinid jagunevad: a) rasvlahustuvad b) vesilahustuvad 11. Millist vitamiini on võimalik sünteesida organismis ja millistel tingimustel? http://lemill.net/content/webpages/vitamiinid/view 12. Vitamiinide üleasanded organismis 13. Sisesekretoorsete näärmete ülesanded organismis. 14. Hüpofüüs, epifüüs Hüpofüüs e. alumine ajuripats paikneb aju põhimikul ja on säärekese kaudu ühendatus hüpotaalamusega. Koosneb kolmest sagarast: · ADENOHÜPOFÜÜS e. eessagar · VAHESAGAR · NEUROFÜPOFÜÜS e. tagasagar Epifüüs e. ülemine ajuripats e. käbinääre paikneb keskaju nelikküngastiku peal funktsioneerib eriti aktiivselt esimese 7 - 8 eluaasta vältel. Pidurdab hüpofüüsi gonadotroopset funktsiooni ja väldib enneaegset sugulist küpsemist 15
2.mõiste Hormoonid on boiaktiivsed ühendid, mida sisenõrenäärmed sünteesiv ad kesknärvisüsteemi kontrolli all ja mis reguleerivad ainevahetust. 3.Horm isel *ülisuur aktiivsus *sünteesi kontrollitakse negatiivse tagasiside printsiibil *mõjutavad ainevahetust ensüümide kaudu 3.liigitus *valgud *steroidid 4.kasutatakse *organism ei tooda *ravi *rasestumisvastased vahendid 5.tootmine *imetajate näärmetes *kunstlik süntees *tootmine mikroorganismide abil 6.näärmed-hormoonid hüpofüüs-toime(kasvu mõjutav, teiste näärmete kontroll) häired(kääbused,hiiglased) käbikeha-hormooon(melantiin)t(pigmentatsioon)h(kaamos) kõrvalkilpnäärmed harknääre Langerhansi saared-h(insuliin)h(suhkruhaigus) neerupealsed-h(adrenaliin) neerupealiste koor sugunäärmed-h(mees-ja naissugu hormoonid) (teisesed sootumused, sugufunktsioon)
Refleksikaar: ärritaja toimel tekib närvilõpmetes erutus, mis levib mööda aferentset närvi kesknärvisüsteemi. Kesknärvisüsteemi haigused: entsefaliit ajupõletik, dementsus vaimne haigus, epilepsia. Aju ehitus: Väikeaju liigutuste täpsus, tasakaal. Vaheaju 1) Hüpotalamus juhib sisenõrenäärmete talitlust ja 2) talamus värav suurajju Hormoonid toimivad aeglaselt, kuid mõju on pikemaajalisem kui närvidel. Hormoone toodavad sisenõrenäärmete rakud. Ajuripats ehk hüpofüüs: toodab kasvuhormooni, õnnetunnet. Kilpnäärme hormoon on türoksiin, mis reguleerib ainevahetust ja kehatemp. Kõhunääre/pankreas toodab insuliini ja glükagooni. Neerupealised adrenaliini. Adrenaliin kiirendab südamerütmi, suurendab pupille, hingamine kiireneb. Munasarjad östrogeen, munandid testosteroon Platsenta toodab rasedushormoone. Hormoonid on väga aktiivsed keemilised ained, mis liiguvad vere kaudu. Prokestoroon raseduse hormoon. Inimkeha kolm kaitseliini: 1
insuliini. Vere suhkrusisaldus tõuseb, sest organism ei suuda küllaldaselt suhkrut omastada. Suhkur hakkab erituma uriiniga. Suhkruhaiged peavad kindlat dieeti pidama ja endale insuliiini süstima. Hormoonid aitavad korraldada ainevahetust. Nii näiteks reguleerib kilpnäärme hormoon toitainete lõhustumist rakkudes ning neerupealsete hormoon mineraalainete vahetust. Hormoonid mjuhivad ka sootunnuste kujunemist, mõjutavad rasedust ja sündi. Peaajus asub väikese kirsi suurune ajuripats ehk hüpofüüs. Ajuripats on inimorganismis "juhtnäääre", sest ta korraldab kõigi teiste hormooninääärmete tööd. Ajuripats toodab kasvuhormooni. Kui lapseeas eritub seda liiga palju, on tagajärjeks hiidkasv, kui aga liiga vähe, jääb inimene kääbuseks. 4 1. Adrenaliin Adrenaliin ehk epinefriin (keemiline valem C9H13NO3) on katehhoolamiinide hulka kuuluv virgatsaine ja neurohormoon, mis eritub koos noradrenaliiniga stressiolukorras
· kindlustab organismi ja väliskeskkonna vaelise gaasivahetuse · rakuhingamine e dissimilatsiooni käigus sünt. Eluprotsessideks vajalik energia ninaõõs-neel-kõri-hingetoru-kopsutoru-bronhioolid-alveoolid seedeelundkond · toimub toidu mehhaaniline purustamine ja toitainete keemiline lagundamine · peensooles toimub lõhustumissaaduste imendumine verre ja lümfi · jämesooles vee imendumine, käärimine ja roiskumine bakterite toimel sisenõrenäärmed · hüpofüüs e ajuripats toodab hormooni, mis juhib teiste sisenõrenäärmete talitlust ja kasvuhormooni · käbikeha asub peaajus, hormoon reguleerib ööpäevaseid rütme ja nahapigmendi sünteesi · kilmnäärme hormoon- reguleerib ainevahetuse kiirust · kõrvalkirpnäärmed eritavad adrenaliini-hirmuhormooni hirm · kõhunääre- eritab insuliini ja glükagooni, mis reguleerivad veresuhkru sisaldust
Munasarjad- naistel 8. Munandid- meestel Sisenõrenäärmed Kõiki neid näärmeid, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad, nimetatakse sisenõrenäärmeteks e. sisesekretsiooninäärmeteks e. endokriinnäärmeteks. Sisenõrenäärmeid käsitlevat teadust nimetatakse endokrinoloogiaks. Näärmed Ehitus, paiknemine Funtsioonid Ajuripats e. hüpofüüs Peaajus Juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust. Reguleerib suguhormoonide sünteesi. Sünteesib ka kasvuhormooni. Käbikeha e. epifüüs Peaajus Organismi ööpäevaste rütmine reguleerimine,
Oksütotsiin Põhjustab emaka kontraktsiooni ja piima eritumist rinnanäärmest Liberiinid Vallandavad hüpofüüsi hormoonide tootmise Satiinid Pidurdavad hüpofüüsi hormoonide tootmist Hüpofüüs Tagasagar Hormoone ei toodeta, Talletatakse oksüdotsiini ja hoitakse adiuretiini Eessagar Glandotroopsed hormoonid- teistesse näärmetesse mõjuvad hormoonid: 1.Ganadotroopsed Naistel munaraku sarjade hormoonid- toimivad tootmine, meestel testise sugunäärmetesse: rakkude tootmine 1
Puberteet ehk murdeiga ehk aeg, mil sina arened hormoonidest tingitud muutuste toel lapsest täiskasvanuks. 1 Folliikuleid stimuleeriv hormoon- FSH 2 Luteiniseeriv hormoon- LH 3 Progesteroon 4 Östrogeen 5 Hüpotaalamus 6 Hüpofüüs ehk ajuripats 7 Munasari 8 Rasedus - hCG (Human chorionic gonadotropin) 9 Testosteroon 10 Munand 11 Ergutajad 12 Prolaktiin - PRL TÜDRUKU RINNANÄÄRME ARENG ·I Laps : vaid rinnanibu tõusnud ·II Nupustaadium : rind ja rinnanibu on
· vaimse võimekuse langus · depressioon · lihas- ja liigesvalud · lihasjõu- ja massi vähenemine · luuhõrenemine SEEMNERAKKUDE ARENGUTSÜKKEL ON 80 PÄEVA ! SEEMNERAKU ELUIGA ON KUNI 72 TUNDI ! Mis võib mõjutada mehe tervist, seemnerakkude tervist, mis kahjustab seemnerakke? alkohol, tubakasuits, seksualsel teel levivad haigused, uimastid, stress, munandite soojashoidmine, munadesse löömine. ajukoor- hüpotaalamus- hüpofüüs- munand reguleerivad munandite tööd. Vasokongestsioon, erektsioon sugutis tekib vasokongestsioon, mida põhjustab veresoonte laienemine. Suguti täitub verega ja seepärast paisub. Suurenenud kudede surve suurendab ärritust naharetseptorites. Erektsioon-Paisumine surub suguti veenid kokku ja takistab vere äravoolu sugutist. Selle tagajärjel suureneb suguorganis surve see pikeneb, jäigastub.Täiserektsiooni
Peetakse soovitavaks, et enne marja võtmist oleksid sugukalad olnud vähemalt 10–14 päeva temperatuuril üle 15 °C. KUDEMISE SÜNKRONISEERIMINE Suguproduktide samaaegseks saamiseks stimuleeritakse kalu „hormonaalselt“ (suguproduktide arengut stimuleerivaid gonadotropiine), süstides neile teiste suguküpsete kalade hüpofüüsi e ajuripatsi suspensiooni. Tavaliselt kasutatakse latika hüpofüüsi, kuid sama häid tulemusi annab karpkala, säina ja teiste karplaste hüpofüüs. KOLJU AVAMINE JA HÜPOFÜÜSI ERALDAMINE Hüpofüüsi atsetoonimine: Hüpofüüsi maht: atsetooni maht = 1 : 10-15 51 Töötlemisaeg: 12 tundi + 6 – 8 tundi Kuivatada, kaaluda, õhukindlalt probiiri, aktiivsus säilib 5 – 6 aastat HÜPOFÜÜSI ETTEVALMISTAMINE SÜSTIMISEKS Hüpofüüsi suurus sõltub nii kala suurusest kui liigist. Latika hüpofüüs kaalub atsetooniga töödeldult ja
● Põhifunktsioon on bioloogiliselt aktiivsete ainete – hormoonide – moodustamine ja verre eritamine. ● SSN süsteem on funktsionaalselt väga tihedalt seotud NS-ga, millega koos koordineerib organismis paljude elundite ja elundsüsteemide tööd. ● Erandlikud: hüpotalamuse-hüpofüüsi süsteem ning neerupealised - ülejäänud näärmetel on 1 v 2 mõjupiirkonda, aga hüpotalamus ja hüpofüüs osalevad oluliselt mitmesutustes talitlustes. Sisesekretsioonisüsteemi kuuluvad: ● ajuripats hüpofüüs HYPOPHYSIS ● käbikeha epifüüs CORPUS PINEALE ● kilpnääre GLANDULA THYREOIDEA ● kõrvalkilpnäärmed GLANDULAE PARATHYROIDEAE ● harkelund tüümus THYMUS ● Langerhansi saarekesed
närvikiududele haarates lõppkokkuvõttes rohkem lihase motoorseid ühikuid. Impulss liigub närvi pidi kiirusega 7,5 kuni 90 m/s. 4 Kokkuvõte Inimese käitumine on keerukas, erinevate protsesside integreeritud seos. Integreerimist e ühendamist teostab närvisüsteem. Inimese psüühiline tegevus on talitluslikult sõltuv närvisüsteemist. Psüühiline tegevus on sõltuv ka sisesekretsiooni ehk endokriinnnäärmete ( ajuripats e hüpofüüs, kilpnääre, neerupealised, käbikeha jt) talitlusest. Sisesekretsiooninäärmed on omakorda seotud aju kindla piirkonna - hüpotaalamuse talitlusega. 5 Kasutatud kirjandus 1. http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/761/anatoomia_massaaz.htm 2. Biloogia alused - A.M. Winchester 3. http://www.annaabi.com/materjal-39617-k%C3%A4itumise-bioloogilised- alused-%C3%B5ppimine 4. koolipsyh.weebly.com/.../lisamaterjal
Ajuripats e hüpolüüs (eessagar) - kasvuhormoon Kilpnääre türoksiin, trijoodtaroniin Kõrvalkilpnäärmed - parathormoon Tüümus e harkelund reguleerib kasvu (kasvades jääb väiksemaks) Neerupealised glükokortikoidid (koor), adrenaliin ja noadrenaliin (säsi) Kõhunääre e pankreas insuliin, glükagoon Munandid - testosteroon Munasarjad östrogeen, kollakehahormoon (Vastused: 1. Ajuripats e hüpofüüs; 2. Käbikeha; 3. Hüpotalamus; 4. Kilpnääre; 5. Kõrvalkiplnäämed; 6. Harkelund e tüümus; 7. Neerupealised; 8. Kõhunääre e pankreas; 9. Munasarjad; 1. Munandid) 7. Kaitsemehhanism koosneb: Nahk ja limaskestad Immuunsüsteem (omandatud ja kaasasündinud immuunsus) Immuunsüsteem : B-lümfotsüüdid (lümfisooned ja sõlmed) Põrn Valged verelibled vereringes Kaitseb viiruste ja bakterite eest, vastutab ebanormaalselt käituvate takkude hävitamise eest
Närvisüsteemi kaudu regulatsioon Sisenõrenäärmete kaudu regulatsioon Närvijätked Hormoonid 14. Miks nimetatakse kilpnääret, kõhunääret, neerupealist, käbikeha jne sisenõrenäärmeteks? Puuduvad iseloomulikud juhad ja tekitavad hormoone. 15. Tunne joonisel ära sisenõrenäärmed, õpi selgeks tähtsamad sisenõrenäärmed ja nende hormoonid. Hüpofüüs Käbikeha Melatoniin – ööpäevased rütmid Kasvuhormoon, paneb tööle teised näärmed Kilpnääre Türoksiin – sisaldab joodi, mõjutab Kõrvalkilpnääre närvisüsteemi tööd (õppimine, keskendumine.
annaabi.ee 
