Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti kirjandus II kevad (0)

4 HEA
Punktid
Kevad - Vesised teed, sulav lumi, tärkavad lumikellukesed - teebki kevadest kevade

Lõik failist


Eesti
kirjandus II kevad


I
loeng



Kuuekümnendad
– sula


EELNEVALT:
Kirjanduse seisukohalt olid põhukoordinaadid: eeltsensuur,
stalinistlikud repressioonid 40ndatel ja 50ndatel ja see, et on mingi esteetiline ja poliitikaga kooskõlas olev kaanon. Eriti halb oli
olukord proosas .
  • 1956 20. Kongress ja Nikita Hruštšovi kõne – kritiseeris Stalini isikukultust. Ta jõuab aste astmelt võimule, ta on partei eesotsas ja hakkab riiki juhtima . See kõne annab selge suunise, et ühiskond peab kuidagi teises suunas liikuma (ei loobutud kommunistlikest ideaalidest). Positiivsed arengud hakkasid silma juba aasta paar varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud – viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi tulema . Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab 55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas lühenema (kui keegi elav autor nimekirjast välja pääseb, pääseb ta ka trükki nt Tuglase teosed, Kesti Merilaas, Paul Viiding , August Sang jt).
  • 1957-58 nn Pasternaki juhtum – Pasternak oli oma teose avaldanud läänes, mitte Nõukogude liidus ja oli saanud Nobeli preemia. See mudiugi oli väga paha. Sisuliselt teda sunniti Nobeli preemiast loobuma , algatati ka hukkamõistude seeria , see tähendab seda, et kui Pasternak on Venemaal, siis selline on ka näiteks Eestis ja ta tuleb üles otsida ja paljastada. Need juhtumid üldiselt ei juhtunud vangistuse ega ka avaldamiskeeluga. Olukord on muutunud märksa kergemaks.
  • 1957 „Loomingu“ Raamatukogu60ndatel hakkab olulist rolli mängima nii uue- kui ka tõlkekirjanduse vahendamisel. 70ndatel olulisus väheneb näiteks selle pärast, et Nõukogude liit hakkas mängima mängu, nagu ta hooliks autoriõigustest – tegelikult ei tahetud läänekirjandust trükki lasta. 60ndatel aga hakkab sealt tulema just uut Lääne kirjandust. Samuti autoreid lähiminevikust, kes on tugevalt kirjandust muutnud – Kafka , Salingeri „Kuristik rukkis “ jt.
  • 1958 Keel ja Kirjandus – Pigem teadusliku suunitlusega ajakiri.
  • 1960 vabavärsipoleemika ( Nirk (Hermelin), Kross , Niit , Kaalep , Mäger jt) – Tagant järgi võib tunduda veider , kuid antud aja kontekstis täiesti seletatav . Nimelt avaldas aastal 60 Endel Nirk paroodia , kus ta ründas üsna teravalt noort luulet. Esile kerkis just vormi küsimus – tekkis vaidlus selle üle, kas korralik Nõkogude Eesti luuletaja tohib vabavärssi kasutada või ei tohi. See oli üsna ebavõrdne vaidlus, sest keegi väga vabavärssi ei kaitsnud. Sisuliselt korraldati suurem hukkamõistukampaania. Kross, Niit ja Kaalep (olid ka paroodias tähelepanu alla võetud) said kõvasti nahutada . Hukkamõistukampaania tulemus on lõpuks see, et vabavärss saab 60ndatel aastatel võimalikuks. Küsimus polnud mitte vabavärsis kui sellises, vaid selles, et luule mängib vormiga ja selles mängus võib hakata aimama kahemõttelisust. 50ndate lõpus hakkavad tegutsema Noorte Autorite Koondised (NAK) ja nendes domineerivad üsna selgelt lastekirjanikud (Raud, Niit, Rannap).
  • 1962-68 luulekassetid – Need on pappkarbid, kuhu köidetakse kokku kirjanduslikke debüüte. Seal on ka väikseid põikeid proosasse . Sulaaeg !
  • 1964 Nikita Hruštšov kaotab võimu - Sulaaeg taandub.
    • Leonid Brežnevi võim hakkab tugevnema  ta hakkab võimpositsioone järjest juurde saama. 80ndate alguseks on seis selline, et ta juhib paretid, riiki, armeed jm.
  • 1968 Praha kevad ja Tšehhoslovakkia okupeerimine –Tollases Tšehhoslovakkias hakatakse inimnäolist sotsialismi ja see viis teda kaugemale Nõukogude liidu mõjusfäärist. Praha kevad lõpetatakse augustis 1968, kui Idabloki armeede ühendatud jõul sõidavad tankis Prahasse sisse ja seavad poliitilise võimu sisse nii, nagu Moskvale on parem. See sissemarss Tšehhoslovakkiasse märgi muule maailmale, et ega Nõukoduse liidus asjad korras pole.

Periodiseerimine


Kui
võtta sulaaja kõige kitsama määratluse siis see oleks 1956-1964.
Esimese daatumi puhul peab Hruštšov oma kõne ja teise puhul ta
tagandatakse. Teine võimalus on 1956-1968
– ehk siis Hruštšovi kõne ja Praha kevad.
Kirjandusliku ja poliitilise loogika järgi on pilt selline: 1956-1965
ja 1966-1972.
Selline mõtteline poolitamine on näha nii idas kui ka läänes. See poolitumine tähendab erinevaid asju erinevates kontekstides.
Kirjeldused kalduvad sinna poole, et 60ndate algus on rõõmsameelsem
ja optimislikum, lõpp pigem must ja negatiivsem.


Ühendavad
märksõnad 50ndate lõpp 60ndate algus


  • Noorus – näeb välja erinevalt, hipiliikumine jms
  • Optimism
  • Romantilisus (kosmoseromantika ja loodusromantika ja armastusromantika)
  • Allergoorilisus (loodusallegooria, nn ridadevaheline poeetika )
  • Avanemine ja avatus – nii ruumilises kui ka muus tähenduses ilmne. Maailm on kuidagi lahti,kuid tegelikult pole. Suured kangelased lähevad avastusretkedele. Sulaaja kultuur on tulevikku orienteeritud kultuur.
  • Taastamise põimumine uuendusega
  • Avaliku ja variatud kirjanduselu asünkroonia – see tähendab, et on mingi nihe – on ametlik trükisõna , mis näitab kirjanduse üht nägu ja on varjatud trükisõna. Nihe on suur just sulaajastul. Uued tendentsid ei jõua avalikku ringlusesse vaid on nn poolpõrandaaluses ringluses.

Sulaaeg
Vasakule Paremale
Eesti kirjandus II kevad #1 Eesti kirjandus II kevad #2 Eesti kirjandus II kevad #3 Eesti kirjandus II kevad #4 Eesti kirjandus II kevad #5 Eesti kirjandus II kevad #6 Eesti kirjandus II kevad #7 Eesti kirjandus II kevad #8 Eesti kirjandus II kevad #9 Eesti kirjandus II kevad #10 Eesti kirjandus II kevad #11 Eesti kirjandus II kevad #12 Eesti kirjandus II kevad #13 Eesti kirjandus II kevad #14 Eesti kirjandus II kevad #15 Eesti kirjandus II kevad #16 Eesti kirjandus II kevad #17 Eesti kirjandus II kevad #18 Eesti kirjandus II kevad #19 Eesti kirjandus II kevad #20 Eesti kirjandus II kevad #21 Eesti kirjandus II kevad #22 Eesti kirjandus II kevad #23 Eesti kirjandus II kevad #24 Eesti kirjandus II kevad #25 Eesti kirjandus II kevad #26 Eesti kirjandus II kevad #27 Eesti kirjandus II kevad #28 Eesti kirjandus II kevad #29 Eesti kirjandus II kevad #30 Eesti kirjandus II kevad #31 Eesti kirjandus II kevad #32 Eesti kirjandus II kevad #33 Eesti kirjandus II kevad #34 Eesti kirjandus II kevad #35 Eesti kirjandus II kevad #36 Eesti kirjandus II kevad #37 Eesti kirjandus II kevad #38 Eesti kirjandus II kevad #39 Eesti kirjandus II kevad #40 Eesti kirjandus II kevad #41 Eesti kirjandus II kevad #42 Eesti kirjandus II kevad #43 Eesti kirjandus II kevad #44 Eesti kirjandus II kevad #45 Eesti kirjandus II kevad #46 Eesti kirjandus II kevad #47 Eesti kirjandus II kevad #48 Eesti kirjandus II kevad #49 Eesti kirjandus II kevad #50 Eesti kirjandus II kevad #51
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 51 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-11-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 201 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor alluuu Õppematerjali autor
Eesti kirjanduse ajalugu II osa

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
32
docx

Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt

leebemaks, teiseks stalinism tähendas suuri repressioone poliitilistel põhjustel. Kolmandaks meie seisukohalt on tähtis see, et on kehtestatud esteetiline kaanon, mida kirjeldatakse sotsialistliku realismiga. Kui sel on mingi tõesti selge kuju või iseloom, siis seda 40ndatel, 50ndatel. Sellest räägitakse edasi ka, see tähendab seda, et mõiste muutub õõnsamaks. Realism kestab ka 60ndatel, ent hakkab taanduma. Kogu kirjandus oli halvas seisukorras, erinevatel aladel oli erinev: võib öelda, et kõige hullem oli proosas, kus tekkisid aastad, kus uudisloomingut ei tulnud. Soodsam olukord draamakirjanduses. Esteetilisi fenomene aeg-ajalt vilksatab. Omaette küsimus, mis periood sula on. Mis aastast mis aastani. Selge alguspunkt: 1956. Kui oli range kontrolliga ühiskond, muutusteks vaja impulssi ülevalt, ei saanud kodanikualgatuse korras seda teha. Moskvast pidi tulema signaal, et asi hakkab

Eesti kirjanduse ajalugu II
thumbnail
32
doc

EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II

FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Kevadsemester 2018: kordamisküsimused eksamiks 1. Eesti proosa ja draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1956­65. Tugev tsensuur. Eestis on Nõukogude võim, suured repressioonid, esteetiline kaanon, eeltsensuur toimib endiselt, kuid leeveneb. Mängitakse peitust, nagu oleks kõik endine, kuid päris endine enam olla ei saa. Sulaaja proosa: ühiskondlik rõhuasetus (1950ndate alguses sotsialistlik realism, võlts optimism. Sotsialistlik realism hakkab tagasi muutuma realismiks.

Kirjandus
thumbnail
12
docx

Eesti kirjanduse ajalugu II kordamisküsimused kevadsemestril

Proosa: ühiskondlik rõhuasetus, dokumentaalsuse taotlusi, romantilisi jooni, esiplaanil noorus. Noorsookirjanduse iseseisvumine. Autorid: Juhan Smuul, Lennart Meri, Lilli Promet, Raimond Kaugver, Veera Saar, Aimée Beekman, Vladimir Beekman, Silvia Rannamaa („Kadri“, „Kasuema“). Draama: seis oli vilets, positiivseid näiteid alles alates 60.-test (Juhan Smuuli teosed). 60.-te teisel poolel tugev draamalaine Autorid: Juhan Smuul, Egon Rannet, Ardi Liives, Boris Kabur 1. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1956–65. Allegoorilisus, retoorilisus, romantilisus ja rõõmsameelsus, inimlik soojus, intellekti ja tunnete koostöö, suure ja väikese, kosmilise ja isikliku ühendamine, avatud ruum, avastamine ja ehitamine. Autorid: Deboora Vaarandi, Uno Laht, Ilmi Kolla, Lehte Hainsalu, Paul Haavaoks, Jaan Kross, Ellen Niit, Ain Kaalep. 2. Artur Alliksaare luule. Tuntuim teos: „Olematus võiks ju ka olemata olla“. Väga vastuoluline looming

Eesti kirjanduse ajalugu II
thumbnail
42
docx

Eesti kirjanduse ajalugu II

Eesti kirjanduse ajalugu II 1. Loeng 10.09 ja 2. loeng 11.09.13 1917 ­ revolutsioonid -> Veebruari revolutsioon, Oktoobri revolutsioon ­ riigikorra kukutamise aasta. 1918 ­ Eesti iseseisvumine -> Saksa okupatsioon 1918 ­ 1920 ­ Vabadussõda 1924 ­ kommunistide riigipöördekatse 1920. ja 1930. Aastate vahetus ­ majanduskriis 1934 ­ Konstantin Pätsi võimuhaaramine --> kehtestatakse osaline eeltsensuur; ei kata kõiki valdkondi. Formaalselt tsensuuriametit ei ole, aga propagandatalitus tsensuuri kehtestab. Kirjanik pidi hakkama arvestama, et tema sõnu kasutatakse / võidakse kasutada tema enda vastu. Eesti kirjandusest suurem osa on ilmunud tsensuuriajal.

Kirjandus
thumbnail
42
doc

Nüüdiskirjandus

Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi Loeng nr 1 (13.02.2008) Aeg ja taust Ajaloolis-kultuuriline situatsioon hakkab muutuma 80ndate keskpaigast, mil võimule tuleb Gorbatsov. Uus noor läänele väga imponeeriv poliitik hakkab ellu viima uuenduste poliitikat. Hakkab vana, väsinud kokkukukkumise äärel olevat süsteemi reformima

Kirjandus
thumbnail
40
doc

Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt

+ kujutavas kunstis ­ dünaamika murdelisus on näha ka siin. Pöörangud olid alanud iseenesest juba varem. Kujutava kunsti puhul tähendab see seda, et realistlik pilt hakkab pudenema ­ sõltub kunstikust ja sellest, milliseid printsiipe ta püüab muutuses rakendada. Ado Vabbe "Kohvikus" (1918), Eduard Ole "Laud" (1924). Kunst ei rajane realistliku peegeldamise printsiibil, vaid siin on mängus mingid muud printsiibid. + kunst ja kirjandus eemalduvad realismist, see on alanud juba N-E aegadel, aga eemaldumine jõuab haripunkti (1910-1920). Siuru (1917-1920) Under, Tuglas, Adson, Gailit, Visnapuu, J. Semper (+ A. Alle, J. Barbarus) Tarapita (1921-1922) Adson, Alle, Barbarus, A. Kivikas, J. Kärner, J. Semper, G. Suits, A. Tassa, Tuglas, Under Kirjanduslik Orbiit (1929-1931) Erni Hiir, August Jakobson, A. Kivikas, D. Palgi, J. Sütiste, Oskar Urgart jt Arbujad (antoloogia "Arbujad" (1938), koostaja Ants Oras) B

Kirjandus
thumbnail
19
doc

Eesti nüüdiskirjanduse kordamisküsimused

Nüüdiskirjandus 1. Ühiskondlik-kultuuriliste olude muutumine 1990ndate alguses. 1991. augustil Moskvas toimunud riigipöördekatse taustal võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik. Algas riigi uus ülesehitamine, üleminek uuele majandussüsteemile ­ liberaalsele kapitalistlikule (?). Reformiti pangandust, kogu põllumajandust. 1992 võetakse kasutusele EEK. Raha oli vähe, kuid vabadust, ideid ja entusiasmi palju. 1990ndate alguse märksõnaks poliitika. Kuid kultuurivaldkond polnud taasiseseisvunud Eestis enam nii oluline nagu nõukogude ajal.

Kirjandus
thumbnail
6
doc

Ideoloogiline sula e. kuldsed kuuekümnendad

Ühiskonna vabanemine diktatuurist algas tasapisi pärast Stalini surma (1953), kuid selgemad muutused hakkasid ilmnema pärast 1956. aastat, kui Stalini kuriteod ning isikukultus mõisteti hukka. Kurss võeti keskusest (Moskva) vabamale ja vähem dikteeritud poliitikale, mistõttu kasvas tööstustoodang ja paranes olukord põllumajanduses. Kultuuripildis said muutused nähtavaks 1960. aastail, kus aktiivsesse ellu astus põlvkond, kes uskus vabaduse võimalikkusesse ka selles riigis. Uuenev kirjandus oli rahvusliku identiteedi peamine väljendaja ning puuduvate meelelahutusvõimaluste asendaja ning see tingis ka raamatute suured trükiarvud. Raamatunimetuste hulk kasvas hüppeliselt 1950. aastate teisel poolel, tõus jätkus 70.ndate keskpaigani. Ka teistel kunstialadel toimusid muutused. Esilinastusid Arvo Kruusemendi ,,Kevade", Grigori Kromonovi ,,Viimne reliikvia", heliloojana alustas Arvo Pärt, uuenes kujutav

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun