Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Eesti kirjandus II kevad (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris

Eesti kirjandus II kevad

I loeng

Kuuekümnendad – sula

EELNEVALT: Kirjanduse seisukohalt olid põhukoordinaadid: eeltsensuur, stalinistlikud repressioonid 40ndatel ja 50ndatel ja see, et on mingi esteetiline ja poliitikaga kooskõlas olev kaanon. Eriti halb oli olukord proosas .
  • 1956 20. Kongress ja Nikita Hruštšovi kõne – kritiseeris Stalini isikukultust. Ta jõuab aste astmelt võimule, ta on partei eesotsas ja hakkab riiki juhtima . See kõne annab selge suunise, et ühiskond peab kuidagi teises suunas liikuma (ei loobutud kommunistlikest ideaalidest). Positiivsed arengud hakkasid silma juba aasta paar varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud – viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi tulema . Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab 55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas lühenema (kui keegi elav autor nimekirjast välja pääseb, pääseb ta ka trükki nt Tuglase teosed, Kesti Merilaas, Paul Viiding , August Sang jt).
  • 1957-58 nn Pasternaki juhtum – Pasternak oli oma teose avaldanud läänes, mitte Nõukogude liidus ja oli saanud Nobeli preemia. See mudiugi oli väga paha. Sisuliselt teda sunniti Nobeli preemiast loobuma , algatati ka hukkamõistude seeria , see tähendab seda, et kui Pasternak on Venemaal, siis selline on ka näiteks Eestis ja ta tuleb üles otsida ja paljastada. Need juhtumid üldiselt ei juhtunud vangistuse ega ka avaldamiskeeluga. Olukord on muutunud märksa kergemaks.
  • 1957 „Loomingu“ Raamatukogu60ndatel hakkab olulist rolli mängima nii uue- kui ka tõlkekirjanduse vahendamisel. 70ndatel olulisus väheneb näiteks selle pärast, et Nõukogude liit hakkas mängima mängu, nagu ta hooliks autoriõigustest – tegelikult ei tahetud läänekirjandust trükki lasta. 60ndatel aga hakkab sealt tulema just uut Lääne kirjandust. Samuti autoreid lähiminevikust, kes on tugevalt kirjandust muutnud – Kafka , Salingeri „Kuristik rukkis “ jt.
  • 1958 Keel ja Kirjandus – Pigem teadusliku suunitlusega ajakiri.
  • 1960 vabavärsipoleemika ( Nirk (Hermelin), Kross , Niit , Kaalep , Mäger jt) – Tagant järgi võib tunduda veider , kuid antud aja kontekstis täiesti seletatav . Nimelt avaldas aastal 60 Endel Nirk paroodia , kus ta ründas üsna teravalt noort luulet. Esile kerkis just vormi küsimus – tekkis vaidlus selle üle, kas korralik Nõkogude Eesti luuletaja tohib vabavärssi kasutada või ei tohi. See oli üsna ebavõrdne vaidlus, sest keegi väga vabavärssi ei kaitsnud. Sisuliselt korraldati suurem hukkamõistukampaania. Kross, Niit ja Kaalep (olid ka paroodias tähelepanu alla võetud) said kõvasti nahutada . Hukkamõistukampaania tulemus on lõpuks see, et vabavärss saab 60ndatel aastatel võimalikuks. Küsimus polnud mitte vabavärsis kui sellises, vaid selles, et luule mängib vormiga ja selles mängus võib hakata aimama kahemõttelisust. 50ndate lõpus hakkavad tegutsema Noorte Autorite Koondised (NAK) ja nendes domineerivad üsna selgelt lastekirjanikud (Raud, Niit, Rannap).
  • 1962-68 luulekassetid – Need on pappkarbid, kuhu köidetakse kokku kirjanduslikke debüüte. Seal on ka väikseid põikeid proosasse . Sulaaeg !
  • 1964 Nikita Hruštšov kaotab võimu - Sulaaeg taandub.
    • Leonid Brežnevi võim hakkab tugevnema  ta hakkab võimpositsioone järjest juurde saama. 80ndate alguseks on seis selline, et ta juhib paretid, riiki, armeed jm.
  • 1968 Praha kevad ja Tšehhoslovakkia okupeerimine –Tollases Tšehhoslovakkias hakatakse inimnäolist sotsialismi ja see viis teda kaugemale Nõukogude liidu mõjusfäärist. Praha kevad lõpetatakse augustis 1968, kui Idabloki armeede ühendatud jõul sõidavad tankis Prahasse sisse ja seavad poliitilise võimu sisse nii, nagu Moskvale on parem. See sissemarss Tšehhoslovakkiasse märgi muule maailmale, et ega Nõukoduse liidus asjad korras pole.

Periodiseerimine

Kui võtta sulaaja kõige kitsama määratluse siis see oleks 1956-1964. Esimese daatumi puhul peab Hruštšov oma kõne ja teise puhul ta tagandatakse. Teine võimalus on 1956-1968 – ehk siis Hruštšovi kõne ja Praha kevad.
Kirjandusliku ja poliitilise loogika järgi on pilt selline: 1956-1965 ja 1966-1972. Selline mõtteline poolitamine on näha nii idas kui ka läänes. See poolitumine tähendab erinevaid asju erinevates kontekstides. Kirjeldused kalduvad sinna poole, et 60ndate algus on rõõmsameelsem ja optimislikum, lõpp pigem must ja negatiivsem.

Ühendavad märksõnad 50ndate lõpp 60ndate algus

  • Noorus – näeb välja erinevalt, hipiliikumine jms
  • Optimism
  • Romantilisus (kosmoseromantika ja loodusromantika ja armastusromantika)
  • Allergoorilisus (loodusallegooria, nn ridadevaheline poeetika )
  • Avanemine ja avatus – nii ruumilises kui ka muus tähenduses ilmne. Maailm on kuidagi lahti,kuid tegelikult pole. Suured kangelased lähevad avastusretkedele. Sulaaja kultuur on tulevikku orienteeritud kultuur.
  • Taastamise põimumine uuendusega
  • Avaliku ja variatud kirjanduselu asünkroonia – see tähendab, et on mingi nihe – on ametlik trükisõna , mis näitab kirjanduse üht nägu ja on varjatud trükisõna. Nihe on suur just sulaajastul. Uued tendentsid ei jõua avalikku ringlusesse vaid on nn poolpõrandaaluses ringluses.
Sulaaeg on optimistlik aeg ja Eesti vaatepunktist väga otseselt poliitikaga seotud. Inimesed tulevad Siberist tagasi, rahad hakkavad liikuma, kaubad hakkavad poest otsa lõppema, inimesed hakkavad individuaalmaju ja soomesaunu ehitama. Tekib massikultuurne heaolumudel (niivõrd kuivõrd).

Sulaajastu luule

  • Allegoorilisus
  • Retoorilisus
  • Romantlisus ja rõõmsameelsus
  • Inimlik soojus
  • Intellekti ja tunnete koostöö
  • Suure ja väikese, kosmilise ja isikliku ühendamine
  • Avatud ruum
  • Avastamine ja ehitamine – püsimotiivide hulgas – maade avastamine. Luule pöördub renessansiaja kangelaste poole ( Krossi luules).
Stalinismi otsene kriitika oli 60ndate alguses tõiesti võimalik. Varsti tulevad aga tagasilöögid. Otsene Stalinismi kriitika kaob jne. Inimlikkus ja inimeseks olemine kaotab igasugused piirid. Suured ja väikesed asjad saavad kõrvuti rahulikult eksisteerida – kõik muutub inimesetaoliseks. Inimene valib endale sõbraks teise inimese (ja kuu ja tähed jne). Kõik materiaalne ja kosmiline maailm saab inimese näo.
  • Uno Laht – Variant lähtub nõukogulikust satiirist – bürokraatia hukkamõist jm. Sellise satiiriga astub ta 50ndatel aastatel üles ja see kerib sotsiaalsete teemade suunas väga selgelt.
  • Ilmi Kolla – Ta pakub intiimsemat, lüürilisemat varianti.
  • Lehte Hainsalu
  • Paul Haavaoks
  • Jaan Kross – Kross oli noorelt vangilaagrisse sattunud tegelane, kes tuli 50ndate keskpaigas tagasi. Laagris kirjutab arbujalikku luulet ning loominus toimub järsk muutus. Ta hakkab kirjutama luuletusi, mida on võimalik tol hetkel avaldada. Ühelt poolt ta lähtub Uno Lahetüüpi satiirist, kuid teisalt tuleb sisse ka poliitilist allegooriat, soovi kuidagi sekkuda ühiskonna küsimustesse ja kui võtta ette „Söerikastaja“ raamatu, millega ta debüteeris, siis sedatüüpi luule on ka kuidagi kontekstuaalsem kui lüüriline luule. Krossi varasema luule lugemine nõuab konteksti teadmist. Edaspidi tuleb Krossil juurde vormiga eksperimenteerimist. Tuleb ka tugevat kodanikupositisiooni. Kross abiellus Ellen Niiduga. Kirjanduslikus mõttes jäi Krossile sotsiaalsem pool ja Niidule lüürilisem pool ja lastekirjandus. Hakkab ilmnema ka rahvuslikkuse motiiv.
  • Ellen Niit – esimesed raamatud on tal lasterkirjandus. Ta esimene raamat ilmus aastal 1954 ja see oli pikem värsslugu, „Kuidas leiti nääripuu“. See raamat on üks ühele samas kujunduses ilmunud hiljemal ajal nimega „Kuidas leidi jõulupuu“. 60ndatel ilmus „Pilleriini lood“ ja „ Krõll “.
  • Ain Kaalep – Ta saab hiljem tuntuks klassikalist vormi kultiveeriva autorina. Ta peab tähtsaks vormi tõlkimist. See kokkupuutepunkt tollaste otsingutega on olemas. Retseptsioon teeb uperpalle – võime küll öelda, et tegelemine antiikkultuuriga ja klassitsistlik värss, aga kõige tuntum tekst on ikkagi laulutekst „Tihemetsa Tiina“. Kaalepist saab varakult (50ndate 60ndate vahetusel) kirjanduselu juhtfiguur ja õpetaja. 80ndate aastate lõpus pannakse Kaalepi juhtimisel käima ajakiri „Akadeemia“.
Kross, Niit ja Kaalep on veidi nagu hilinenud põlvkond autoreid. Need autorid oleks võinud debüteerida normaaloludes juba näiteks 40ndatel aastatel, kuid poliitilistel põhjustel polnud see võimalik. Debüütide kummuleerimine, mis algab 50ndate lõpus ja 60ndatel aastatel, on seotud sellega, et on terve seltskond autoreid, kes jõuab kirjandusse hilinemisega.

III loeng

Jüri Üdi nime taga on Viiding. Jüri Üdi kõval tuleks esile tõsta Toomas Liiv ja Johnny B. Isotamm . Nende loomingu kogumaht mõlemal on suhteliselt väike.
Toomas Liiv on paraku jälle meie hulgast lahkunud hiljaaegu. Õppis TÜ-s eesti kirjandust ja filoloogiat ja paistis silma üpris kujundliku stiiliga. Tema puhul tuleks tema luulet rohkem rõhutatud – see on küll mitmes mõttes väike, aga selle eest värvikas. Mingis mõttes mõistatuslik raamat oli luulekogu „Fragment“, mis kuidagi ei tahtnud sobida oma aja konteksti. Selles tekkisid võõrad metaluulevõtted, luule luulest . Hakati ka riiminätepuhul arutama metaluuleküsimusi ja luule proosastumise küsimusi, sest mingis mõttes on see proosale lähenev vabavärss. See jätkub ka tema hilisemas loomingus. „Närvitrüki“ autorite puhul (Üdi ja Liivi ) on märkimisväärne mitteluulelise luule esiletõus. 60ndate luule muutub küll radikaalselt , kuid me tajume mingit luulelisust, 60ndate 70ndate vahetusel tekib mingi murdepuhkt, kus luule keeratakse pahumpidi – tekib mingi distantseerumine alustest.
Johnny B. Isotamm (Jaan Isotamm) on sõltumatu mässaja. Ta ei taha läheneda kassetipõlvkonnale. 1956ndal aastal ta vangistati, olles alles koolipoiss. Põhjuseks oli põrandaaluses vastupanuorganisatsioonis osalemine. Vangist tagasi tulles, tuli ta Tartusse ning talle tundus, et kõik luuletavad ja siis hakkas ka luuletajaks. Vangilaagris kirjutas ta ka luuletusi nii eesti kui ka vene keeles. Kui võtta kätte ta koondkogu „Mina Johnny B“, siis see esindab väga kitsa perioodi kompaktset loomingut (1967-1974). 1974ndal aastal ta leidis, et ta ei taha enam olla luuletaja ning polnudki enam. Tema luuletamisest loobumise kohta on ka mitmeid seletusi – tema enda seletust tuleb seal ka arvestada. Talle tundus, et talle ei sobi „päris luuletaja“ amet. Mässava boheemliku arhetüüpi otsides , siis Johnny B sobib sellesse rolli ehk kõige paremini. Luuletaja, kes ei mahu raamidesse – lakub end täis ja peksab kõik segi. 1974ndal aastal luuletamise järgi jätmise üks põhjus võib olla, et ta muudab oma eluviisi – loobub alkoholist. Hiljem töötab ta mässumehele sobivatel ametitel – katlakütjana, aga ’90ndatel saab ta ajakirja Akadeemia toimetajaks ja seal töötab ta kuni pensionile jäämiseni. Tema luule on poliitilise vastuhaku luule, mis ründab ka poeetilisi konventsioone. On kuidagi väga rõhutatult vabadusaateline. Luulelaad on reeglina vabavärsiline, kuid samas väga kõlav.
Selge on see, et üks asi oli ta enda soovimatus ametliku liiniga identifitseeruda, kuid mässuluule avaldamisel tekkis tal ka raskusi, seda ei saanud tollases kirjanduskultuuris otsesõnaliselt avaldada.

Paul-Eerik Rummo (s. 1942)

Tegemist oleks justkui kahe näoga mehega. Rummo tähendus eesti kirjanduskultuuris on koguaeg olemas olnud alates kuuekümnendatest. 60ndatel on ta tõenäoliselt kõige tuntum noor kirjanik. Praeguseks on tegemist poliitikuna .
Tema kirjandusrollist väljaastumine ei tähenda kindlasti kirjandushuvi kadumist. Huvitav on ka see, et ta ühsna järjekindalt on uue sajandini välja kirjutanud kirjanduskriitikat (olles ise minister). Samuti jätkas ta ka luule tõlkimist. Kirjandushuvi pidevus on kindlasti olemas.
Ta sünnib 1942. aastal Paul Rummo peres. Paul Rummo puhul tuleks rõhutada seda, et hilisemas eas tegeles ka kirjanduse uurimisega. Siin tekivad ka huvitavad kattumised ja lahknemised poja ja isa vahel. Noorele Rummole pakub huvi Visnapuu loome . Visnapuu isikuloo ja loominguga tegeleb ka Rummo seenior. P.E Rummo stardipunkt on mingis mõttes parem kui mõnel teisel. Ta jõuab üsna varakult türkisõnasse, avaldab perioodikas oma esimesi luuletsi 60ndate alguses. Hakkab ka tegelema noorelt kirjanduskriitikuna. Selle tegevuse juures on iseloomulik see, et ta ka kuidagimoodi lepitab väga erinevaid luulemaitseid. Rummo mängib olulist rolli 60ndatel nii Betti Alveri tagasitulekul kirjandusse ja ka Alliksaare esimese luulekogu panebki Rummo kokku. Alliksaar ongi see, mis isa ja poega eristab.
65ndal aastal lõpetab ta Tartu Ülikooli, juba on ta kuulsust kogunud kirjanikuna. Pärast lõpetamist asub ta tööle Vanemuise teatrisse kirjandusala juhatajana. Ta võetakse sõjaväkke ning pärast seda kolib Tallinnasse. Tegutseb vabakutselise kirjanikuna, kuid aegajalt teeb ka mingeid juhutöid. Tal jääb mingi seos teatriga, töötab pikemalt Draamateatris.
Rummo puhul on iseloomulik koduruumikujutamine. Kui sinna juurde tuleb suurte teekondade alguste luule, siis see võib tähendada ringkäigumudelit – lähme avastama , kuid tuleme koju tagasi. Kodu on turvaline paik, kuhu tagasi pöörduda.
Edasi lülitub poliitikasse. 1992. aastast on ta ka valitsuses.
  • 1962 Ankruhiivaja – Omas ajas silmapaistev luulekogu. Kui vaadata hilisemaid kogusid, siis seal esinevad selline tsükkel nagu „Eelõitseng“, kus ta avaldab oma varasemaid luuletusi, mis pole „Ankruhiivajasse“ läinud. Kui neid võrrelda, siis on näha, et noor kirjanik liigub erinevat teed. Ühelt poolt kirjutab ta normaalset 60ndate luulet, kuid samas ka „ebanormaalset“ luulet. Sulaajastu seisukohalt on see väga iseloomulik raamat. Kui otsida mõjusid või taustu, siis on see sarnane Krossi luulega , kuid samas on see ka lüürilisem. Väga iseloomulik on ka ajaloo poole pöördumine, kuid seda kasutatakse ära tuleviku kuulutamises. Kosmoseromanika pole ka selles olematu. Rõõmsate alguste näited.
  • 1964 Tule ikka mu rõõmude juurde – kodus võimedub selles teoses. Mingis mõttes see ja eelnev raamat kujutavad „noore Rummo“ perioodi. Rahvuslikud kujundid on näiteks üht harupidi seotus Juhan Liivilt laenatud mesilaskujundiga (mesilasluule). „Ma seisan mesilastaruna“ üks tuntumaid luuletusi, kuid kõige tuntum ilmselt „Me hoiame nõnda ühte kui heitunud mesilaspere“. Vastupanuluule ühe juhttekstina hakatakse seda ka lugema ja ka päris kindlasti on see rahvuslikkus autori poolt sisse mõeldud.
  • 1966 Lumevalgus...lumepimedus -- Kersi Merilaas väitis, et ta lõpetas luuletamise selle pärast, et ta nägi, et keegi teeb seda temast paremini. Merilaas hakkab aga ka uuesti kirjutama, sest Rummo looming aja möödudes muutub. Kõige lähemalt võiks öelda, et selles teoses saavad kokku isiklik traagika kuid ka rahvusmüütide ülemus . Põimumine võiks seda teost ka iseloomustada. Ka esteetilises plaanis võime öelda, et jätkatakse rangeid luuletraditsioone, kuid mingi luuleuuenduslik moment on sisse tulnud ja ka sobib. See kudias rahvuslikud müüdid sinna sisse tulevad, saab selgelt eritstada Liivi mõju. Isiklik traagiline pool on selle raamatu taga samuti, see tagamaa on see, et Paul-Eerik Rummo ema hukkus autoõnnetuses. Üks esileküündivamaid tsükleid on „Läbi talve“ ning see on pühendatud emale. Tundetoon on muidugi ka muutunud, kui „Ankruhiivaja“ on rõõmus raamat, siis see on väga rõhutatult talveraamat. Selle raamatu kõige erandlikum osa kannab nime „Väikese linna kohvikumuusika“ – kõige eksperimenteerivam osa. See on midagi sellist, mis jätkab Jüri Palmiste katsetusi. 60ndate keskpaigas on midagi traditsioonilisele maitsele, on ka Alliksaare austajale, see on ka ajaline taskaalupunkt. See raamat poleks tõenäoliselt aastal 1964 ilmuda saanud. Rummo sattus esteetilise avardumise alguspunkti ja see on kuidagi poeetiliselt väga veenev. See loob 60ndate Rummo legendi. Edasi hakkab ta seda lengendi lammutama .
  • 1969 Tuhkatriinumäng – on üks Eesti kuulsamaid näidendeid. 60ndate teatripublik oli harjunud realistlike või nõukogulike näidenditega (või komöödiatega). Lavakujundus oli realistlik , kuid selle puhul kisuti lava paljaks, tehti arusaamatuid asju. Kahe esteetilise platvormi kokkupõrge. Tõlgendamiseks: esiteks on võetud tuhkatriinunäidend ning teinud sellest midagi muud. Tekstid hakkavad üksteist tõlgendama. Rummo on rõhutanud seda, et see on mingil moel elu mõtte otsimise näidend, samas hakatakse seda aga tajuma väga poliitiliselt. Ta möönab, et seal on olemas üldinimlik pilt kui ka poliitiline pilt, sest need käivad kokku.
  • 1974 Lugemik-lugemiki – lastekirjandus. Rummo innustub moodsatest teatri- ja mänguteooriatest. Tuleb päevakord ka mängiva lapse küsimus, kas mitte mängivas lapses ei peaks peituma tõeline loominguline alge. Ta hakkab lastele pakkuma isegi riskantset teksti – pöörased sõnamängus
  • 1986 Ajapinde ajab – Muutused järgneva teosega tuleb selles teoses. Sellest teosest on välja jäänud kõige poliitilisem osa. 70ndate alguses tekkis tõrge, mis oli ilmselgelt poliitiline.
  • 1989 Saatja aadress ja teised luuletused 1968-1972 – Kolmas loominguperiood . See jääb algselt käsikirja, ja hakkab nii ringlema. Selle raamatu ettelugemisi korraldab ka Rummo. Ta pole tsensuuri läbinud raamat. Ta pole muutustega nõus ning see raamat ei ilmu. Luule muutub proosalähedaseks. Suured metafoorid kaovad äkki ära. Maailm muutub kuidagi hajusaks ja suhteliseks. Suhtelisus on ka mingi probleemide ring, mid hakkab 60ndate lõpus Rummot saatma . Tulevad luuletused, mis tulevad välja ruumipeegeldustes (peal/all, tõeline/mittetõeline). Laias laastus edasised tekstid jätkavad sarnast teemat.
  • 2005 Kogutud luule

Jaan Kaplinski (s. 1941)

Ta sündis 1941. aastal poola keele ja kirjanduse lektori perekonda. Ta pole oma isa oma teadlikus elus kohanud. Ema oli pärist Võrumaalt ning tegutses edaspidi tõlkijana, sellega hakkas tegelema ülikoolipäevil ka Kaplinski ise. Ta hakkas TÜs õppima prantsuse filoloogiat ning moodsat keeleteadust. Selle strukturalistliku keeleteaduse ja uurimisega ta oma tegevust alustabki. See tegevus katkeb ilmselt sisulistel põhjustel. Ta ilmselt leiab, et see pole tema rida. Ametlikust teadusest distantseerumist näeme ka hiljem. Ta võtav tänase päevani korduvalt keeleteaduslikel küsimustel sõna.
70ndatel aastatel kolis ta perekondlike põhjustel ( elukaaslane Tiia Toomet õppis Tallinnas, Kaplinski töötas botaanika aias) mõneks ajaks Tallinnasse. Tiia Toometist saab samuti kirjanik, kuid Tartus eriti tuntud, sest ta on nukumuuseumi rajaja. Tuleb Tartusse tagasi koos perekonnaga, poliitiliste pöörete ajal lülitub ka tema poliitilistesse protsessidesse. Ta on ka esimeses parlamendikoosseisus 90ndate alguses ning peab ka ühe perioodi vastu (erinevalt Krossist). 90ndate keskpaigas taandub ta suurest poliitikast – väiksesse poliitikasse jääb (Tartu linnavolikoguliige jne). Rohkem hakkavad omineerima väikesed identiteedid ja identiteediotsingud. Ta on öelnud , et ta polegi eesti kirjanik vaid Võru ja poolakirjanik. Väga markantne keele ja muude valikute ilming on tema blogi (jaankaplinski.blogspot.com). Oma blogis ta reeglina eesti keeles midagi ei kirjuta – soome, vene, inglise, võru keeles, aga eesti keeles midagi. Vastandumised hakkavad silma ka mitmel moel – äärmuslikult rõhutatud rahvuslikkusega kaasa ei lähe. On räägitud ka sellisest kahe suure Tartu kirjanik mõttelisest opositsioonist – rahvuslikkuse ja rahvusliku traditsiooni kajastaja Hando Runnel ja teiselt kosmopoliitsem Jaan Kaplinski. Kui 90ndate keskpaigas tundus võimatu, et Hando Runnel Jaan Kaplinski raamatuid kirjastaks, siis nüüd on ta seda küll teinud.

IV loeng

Hando Runnel

  • 1965 Maa lapsed
  • 1970 Avalikud laulud
  • 1972 Lauluraamat eh Mõõganeeljaja ehk Kurbade kaitseks
  • 1976 Mõru ning mööduja
  • 1978 Kodu-käija
  • 1982 Punate õhtute purpur
  • 1988 Laulud eestiaegsetele meestele
  • 2000 Mõistatused
  • 2005 Sinamu
  • 2011 Tähed tahavad sõnaks
Runneli puhul ei tekitanud suurt konflikti madaldus . Isamaalist poolt võetakse ilmselgelt üldrahvalikult vastu ja seda otistakse ka ridade vahelt. Runneli raamatud 70ndatel/ 80ndatel saavad teatavas mõttes tsensuurisündmusteks. „Punaste õhtute purpuri“ arvustamine keelati.
Alati käib Runneli puhul mingi teksiga mängimine, naljad . Naljad on tihti kuidagi ühiskondliku või poliitilise taustaga.
Uus periood tuleb 90ndate alguses ja seotud poliitiliste olude muutumisega. 90ndate algusest on näha, et mingiks ajaks kaob ära mingi selgus, kuidas mutuunud oludes peaks tekste sõnastama. Kui sportlik luuletajahoiak on rajatud sellele, et tuleks võidelda eesti rahva nimel, siis see mäng kontrollimehhanismidega langeb sellisel kujul ära ja tekib esteetiline peataolek. Runneli loomingus pole ainult isamaalist luulet, vaid ka õrna armastusluulet ja lasteluulet, aga mingi ebamäärasus 90ndate luules valitseb. Mingil hetkel tundub ka, et Runneli tegevus kandub kuhugi mujale.
Sajandivahetusel tuleb Runneli loomingusse armastusluulet, vabavärsiline. See pole varasema Runneli puhul väga tavaline. Uuel sajandil tuleb ka lõppriimilist ja uuema rahvalaulupõhjaga loomingut, aga selle vahele ka miskit muud. Kui seda retseptsioonilainetamist vaadata, siis teine raamat sellest sajandist on „Sinamu“. Mingi mõttelise jätkuna võiks seda vaadata „Mõistastuste“ raamatule.

Juhan Viiding//Jüri Üdi (1948-1995)

Viiding sündis Tallinnas. Õppis näitlejaks ja asus tööle 70ndate alguses Draamateatrisse. See töö jätkus kuni surmani (lõpetas elu enesetapuga). Viiding hakkas üles astuma ka tihtilugu oma tekstidega – luges ja laulis neid. Laulmine oli gabareelikus stiilis. Elo Viiding on Juhan Viidingu tütar. Mari Tarand on Juhan Viiding õde
  • 1968 Realistliku ingli laul – väikese tiraažiline väljaanne. Ta nagu oleks, aga nagu ka poleks raamat. Selle kujunduse tegi Märt Laarman, kes oli Viidingu onu. Ta oli Viidingu jaosk ka ilmselt üks tähenduslikemaid inimesi vanemast põlvkonnast.
  • 1971 Detsember
  • 1973 Käekäik
  • 1972 Selges eesti keeles
  • 1975 Armastuskirjad
  • 1978 Ma olin Jüri Üdi
  • 1980 Elulootus
  • 1983 Tänan ja palun
  • 1991 Osa
  • 1998 Kogutud luuletused
Viiding hakkas 60ndate lõpus kasutama pseudonüümi Jüri Üdi. Seda pseudonüümi kasutas ta kuni 70ndate keskpaigani. Üleminekuraamatuks uude perioodi ja vana nime juurde saab „Ma olin Jüri Üdi“. Sisaldab valiku Üdi luuletusi ja lisa tsüklina ka Viidingu enda luuletusi. Ta hoidis teatud määral enda ja pseudonüümi nimed eraldi.
Mõned tekstid jäävad tal avaldamata aga ilmuvad ka ainult ajakirjanduses. Mõningaid neid võib näga ka „Kogutud luuletuste“ raamatus.
Tähelepanuväärne on see, et Jüri Üdi on pigem ähvarduslik autor. Selle hämaruse juures on üks turvaline kirjanduslooline lahendus see, et hakata otsima mingeid kirjanduslikke taustu autorile ja nende kaudu seletada, mida autor teeb või taotleb. Kui tausta otsida, siis ei leia päris korralikke eelkäijaid ega analooge kaasaegsest kirjandusest. Me teame, et noor Viiding kõndis Tallinna linnas ringi ja ta kotis oli Talviku luulekogu „ Palavik “. Absurdikirjandusest leiab tõenäoliselt paremini seoseid . Üks autoreid on Morgenstern (?), kellele Üdi oma loomingus viitab . Jüri Üdi tõi eesti luulesse migni murrangu, mida ei saanud ette ennustada, mis ei pidanudki toimuda. See on teataval moel prognoosimatu muutus. (Prognoositav muutus on see, mille toob Laaban – kui Euroopas on kuskil sürrealistlik luule, siis see jõuab ka Eestisse. ) Üks paljudest kummalistest punktidest on see, et mingi modernistliku luule vabadusekogemus, postmodernistliku õhustiku tabamine ja teisalt range klassikalise luulevormi kokkupanemine, annab kombinatsiooni , mida tavaliselt pole. Luule, mis võitleb rangete reeglite vastu, kuid samas kasutab ise ka neid reegleid.
Olulist rolli mängib iroonilisus, mis on Jüri Üdi luules koguaeg olemas. Sellel on ka selline paroodiline külg olemas, aga üldisem on ikkagi see, et ta parodeerib teatavad kõnelemisviisi (miks mitte ka iseennast). See totaalne iroonia on midagi sellist, et kogu kõneldav maailm muutub kahtlaseks. Krulli kirjeldus
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Eesti kirjandus II kevad #1 Eesti kirjandus II kevad #2 Eesti kirjandus II kevad #3 Eesti kirjandus II kevad #4 Eesti kirjandus II kevad #5 Eesti kirjandus II kevad #6 Eesti kirjandus II kevad #7 Eesti kirjandus II kevad #8 Eesti kirjandus II kevad #9 Eesti kirjandus II kevad #10 Eesti kirjandus II kevad #11 Eesti kirjandus II kevad #12 Eesti kirjandus II kevad #13 Eesti kirjandus II kevad #14 Eesti kirjandus II kevad #15 Eesti kirjandus II kevad #16 Eesti kirjandus II kevad #17 Eesti kirjandus II kevad #18 Eesti kirjandus II kevad #19 Eesti kirjandus II kevad #20 Eesti kirjandus II kevad #21 Eesti kirjandus II kevad #22 Eesti kirjandus II kevad #23 Eesti kirjandus II kevad #24 Eesti kirjandus II kevad #25 Eesti kirjandus II kevad #26 Eesti kirjandus II kevad #27 Eesti kirjandus II kevad #28 Eesti kirjandus II kevad #29 Eesti kirjandus II kevad #30 Eesti kirjandus II kevad #31 Eesti kirjandus II kevad #32 Eesti kirjandus II kevad #33 Eesti kirjandus II kevad #34 Eesti kirjandus II kevad #35 Eesti kirjandus II kevad #36 Eesti kirjandus II kevad #37 Eesti kirjandus II kevad #38 Eesti kirjandus II kevad #39 Eesti kirjandus II kevad #40 Eesti kirjandus II kevad #41 Eesti kirjandus II kevad #42 Eesti kirjandus II kevad #43 Eesti kirjandus II kevad #44 Eesti kirjandus II kevad #45 Eesti kirjandus II kevad #46 Eesti kirjandus II kevad #47 Eesti kirjandus II kevad #48 Eesti kirjandus II kevad #49 Eesti kirjandus II kevad #50 Eesti kirjandus II kevad #51
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 51 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-11-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 99 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor alluuu Õppematerjali autor

Lisainfo

Eesti kirjanduse ajalugu II osa

Märksõnad

Mõisted

kuuekümnendad, vormi küsimus, hukkamõistukampaania tulemus, poolitumine, sulaaja kultuur, mingi nihe, nihe, sulaaeg, uno laht, ilmi kolla, jaan kross, ellen niit, tollaste otsingutega, toomas liiv, õppis tü, pahumpidi, luulelaad, kirjanduskultuuris, 60ndatel, rummo puhul, 1962 ankruhiivaja, rahvuslikud kujundid, lumepimedus, 60ndate keskpaigas, 1969 tuhkatriinumäng, 1974 lugemik, moodsatest teatri, suhtelisus, naljad, 90ndate algusest, luuletajahoiak, elo viiding, hämaruse juures, iroonia, krulli kirjeldus, absurdidraama, alustekst, 1969 paul, näidendid, väljatulemine, dialoog, uuenduslikud tükid, eesti draamas, komöödilisest poolest, teatriuuenduses, undi loomingus, romaanis, poliitiliste veergudega, tegelaste taga, 1964 võlg, hinnanguid, hästi kavalalt, 1972 tühirand, undil, film, mustamäe, jutustamisviis, 1984 räägivad, kirjandusprotsessis, krossi kohta, 1958 söerikastaja, 1971 pöördtoolitund, 1975 taevakivi, 1978 keisrihull, 1987 vastutuulelaevad, 1990 väljakaevamised, 1993 tabamatus, krossi kangelased, kross, krossi puhul, vabadusi, o linnastumine, o näivuskultuur, o massikultuur, progerokk, o 1980, kasutamise juures, suurest sarjast, vaino vahing, vahing, o 2006, 1973 katastroof, 1962 häälemure, kära, vene keeles, vetemaa ise, põhimõtteline, leht i, 80ndad aastad, tiit hennoste, loomingu seisukohalt, filosoofilistagapõhjaga probleem, kõiv ise, mingitel aegadel, kolmas võimalus, kõiv, proosa puhul, kaanel, teemad aktualiseerusid, laulutekst, ametlikult, kareva, ilmet, peeter ilus, ilmar trull, ühtne esteetika, aasta number, iroonia, hämmingu punkt, institutsionaalses mõttes, jaan malin, triin soomets, piret bristol, ervin õunapuu, lühiproosas, roll luuletajana, 90ndatel, 1997 printsess, 2009 paradiis, näiliselt, kalev keskküla, priidu beier, elm, selleks mängiks, eesti kohalt, o ulmekirjandus, o noorsookirjandus, sass henno, berk vaher, erkki luuk, tiit aleksejev, lauri pilter, meelis friedenthal

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

32
docx
Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt
42
docx
Eesti kirjanduse ajalugu II
32
doc
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II
41
doc
Maailmakirjandus
62
docx
Kirjanduse lõppueksami materjalid
82
doc
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
54
doc
Eesti kirjanduse ajalugu I eksam
112
doc
12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun