mahemärl mahepõllumajan dusliku toidu eristamiseks Märgistus · Tootja ja käitleja kasutatav märgistus peab sisaldama ettevõtte üle järelevalvet teostava järelevalveasutuse nime või koodi. Järelevalveasutuse koodi kehtestab põllumajandusminister . Üleminekuaeg · Mahepõllumajanduslikule taimekasvatusele ülemineku korral kestab maa üleminekuaeg ettevõtte tunnustamisest alates kaks aastat, mitmeaastaste taimede kasvatamise puhul, välja arvatud rohumaa, kolm aastat. Seemne ja taime paljundusmaterjal · Mahepõllumajanduslikus taimekasvatuses peab kasutama mahepõllumajanduslikult toodetud seemet ja taimset paljundusmaterjali. Abiained · Kui põllumajandussaadust ja -toodet kavatsetakse käidelda ning turustada märgistatud tootena, võib selle töötlemisel kasutada üksnes lubatud
EL-i kodanikel on kõikjal liikmesriikides tagatud võrdne juurdepääs õiguskaitsele, liikmesriikide valitsused peavad tagama EL-i õigusaktide ühtse rakendamise ja ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsused peavad kehtima ka teistes liikmesriikides. Samas kehtivad EL-i territooriumil erinevates eluvaldkondades liikmesriikide kodanikele teatud reeglid, õigused ja kohustused. Liituvatele riikidele on kehtestatud mitmes valdkonnas üleminekuaeg või teatud piirangud. Kõige pikem piiranguaeg kehtib tööjõu liikumisele uutest liikmesriikidest ,,vanasse EL-i", seda piirab kuni 7-aastane üleminekuaeg, seega ei pääse kohe kõik soovijad kõigisse liikmesriikidesse tööle. Samuti on piirangud ja nõuded kuulumaks EL-i majanduse- ja rahaliitu: hinnad peavad olema stabiilsed ja inflatsioon madal, intressimäärad peavad olema madalad, eelarve poliitika tasakaalus ja stabiilne valuutakurss.
Nii külvataksegi osadele põldudele naabrimehe käest saadud kapsaseeme. Et aasta on putukatele (maakirp, kapsaliblikas) eriti soodne, siis lubatud vahenditega nende arvukust kontrolli alla ei saada. Öö varjus pritsitakse põld üle pestitsiididega. Talus toodetud kauba pakendile trükitakse suurte punaste tähtedega "MAHE". Sepiku talu Üleminek mahepõllumajanduslikule taimekasvatusele Mahepõllumajanduslikule taimekasvatusele ülemineku korral kestab maa üleminekuaeg ettevõtte tunnustamisest alates kaks aastat, mitmeaastaste taimede kasvatamise puhul, välja arvatud rohumaa, kolm aastat. Mahepõllumajandus Keskkonnasäästlik põllumajandus Mahepõllumajandus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
tähtsamates muusikakeskustes ühinguid, mis hakkasid korraldama avalike kontserte, ülal pidama orkestreid ja tellima heliloojatelt teoseid. Muusikas hakkas klassitsistlik stiil välja kujunema 1730. aastate paiku. Ajavahemikku 1720 1760 võib pidada üleminekuajaks, mil tekkisid uued muusikavormid ja zanrid. Raskem on muusikaloos ajaliselt määratleda klassitsismiajastu lõppu. Baroki ja klassitsismi vahel on selge üleminekuaeg, mil uus, sündiv stiil vastandas end teravalt vanale, klassitsismi ja järgmise stiiliajastu romantismi vahel aga midagi taolist pole. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Suure Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse
ühinguid, mis hakkasid korraldama avalike kontserte, ülal pidama orkestreid ja tellima heliloojatelt teoseid. · Muusikas hakkas klassitsistlik stiil välja kujunema 1730. aastate paiku. Ajavahemikku 1720 1760 võib pidada üleminekuajaks, mil tekkisid uued muusikavormid ja zanrid. · Raskem on muusikaloos ajaliselt määratleda klassitsismiajastu lõppu. Baroki ja klassitsismi vahel on selge üleminekuaeg, mil uus, sündiv stiil vastandas end teravalt vanale, klassitsismi ja järgmise stiiliajastu romantismi vahel aga midagi taolist pole. · Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. · Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal.
Mesoliitikum Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg on paleoliitikumi ja neoliitikumi vaheline üleminekuaeg, muinasaja teine suur periood. Mesoliitikum algas koos Maa kliima tunduva soojenemisega pärast viimast jääaega 12 000 aastat tagasi, mis tähendas pleistotseeni lõppu. Mesoliitikumi algusajaks loetakse umbes 8000 eKr. Mesoliitikum lõppes põlluharimise algusega ühes või teises piirkonnas. Mõnes piirkonnas oli pleistotseeni lõpus põlluharimine juba alanud, nii et mesoliitikumist ei saagi rääkida. Mesoliitikum on seega ajavahemik pärast pleistotseeni lõppu ning enne
klassitsisimiajastu on saanud nime ladinakeelse sõna classicus järgi, mis tähendab esmasklassiline. Sellel perioodil püüti kunstis väljendada antiikkultuuri põhimõteid. Klassitsismi perioodid: 1)eelklassitsism (üleminekuaeg) 1720-1760-Tekkisid uued muusikazanrid, vormid,koosseisud.; 2) varaklassitsism 1760-1780 küpsesid uued vormid,zanrid. 3)klassikalise stiili kõrgaeg 780-1810 sündisid paremad heliteosed4)klassitsismi lõpu on meeletult raske määrata!!!!. Miks nim seda valgustusajastuks: demokraatia algus, kirik ei pea ühiskonda valitsema, tekivad uued mõtted. Baroki ja klassitsismi võrdlus Barokk *kirikulaadide järelmõju*mitteperioodiline meloodika*eelistatud vokaalmuusika *valdavalt vaimulik muusika*muusika tarbijaiks kirik ja aadelkond+lihtrahvas *vormid ja zanrid: fuuga, süit, soolokontsert, concerto grosso, ooper, oratoorium, kantaat*orkestri koosseis: basso continuo,keelpillid,vahel soleeriv ruhkpill. Klassitsism *funktsi...
liikmete jaoks. Iga laienemine on toonud kasu Euroopa kodanikele ning lisanud uusi võimalusi Euroopa ettevõtetele. Laienemine võimaldab tugevdada poliitilist stabiilsust ning parandada madalama arengutasemega liikmesriikide majanduslikku taset, julgeolek kasvab, abiprogrammid tagavad kiirema arengu Negatiivsed küljed: liikmesriikide surve, vastuolu põhiseadusega, välismaalased, väljavool. Liituvatele riikidele on kehtestatud mitmes valdkonnas üleminekuaeg või teatud piirangud. Näiteks kõige pikem piiranguaeg kehtib tööjõu liikumisele uutest liikmesriikidest "vanasse Euroopa Liitu": seda piirab kuni 7aastane üleminekuaeg, seega kõik soovijad ei pääse kohe kõigisse liikmesriikidesse tööle. Eesti võimalused ja valikud Euroopa Liidus Liikmelisus ELs ja osalemine tema otsustus- ja tööstruktuurides annavad Eestile võimaluse EL poliitikaid kujundada. Võimalused sõltuvad meie suutlikkusest neid ära kasutada.
ESIAEG. KESKAEG. LIIVI SÕDA. ÜLEMINEKUAEG KESKAJAST UUSAEGA. Kordamisküsimused Mõisted Arheoloogiline kultuur ( millised arheoloogilised kultuurid on iseloomulikud Eesti kiviajale ) kammkeeramika, nöörkeraamika, vene kirve teema, Muistis – esemes või kombed mis on säilinud muinasajast Maakond - maakond, Kihelkond – maakond koosneb kihelkondadest?, malev animism – usklik väeüksus, vasallkond – väikemaaomanikud, teoorjus – TALUPOEG maksab elamise eest mõisas töötades no peab töötama, sunnismaisus – su pere võlad pead sina ära maksma, kui need on peal. , adramaa – talu, mida hariti adraga. Kaart Muinasaja Eesti halduslik jaotus ja tähtsamad linnused. Missuguste võõrvõimude vahel toimus Eesti alade jagamine või ümberjagamine? Rootsi, Vana-Liivima, Venemaa, Poola, Taani, Saksa-Rooma kuningriik Daatum ja kelle vahel Eesti alad jagati. Analüüs , küsimused Balti ristisõja põhjused, käik ja tulemused Ristiu...
Eriti ränk al.1933 aastast.Toiduhindade langus, kriis põllumajanduses. kõik majanduskriisi ilmingud, hädaabitööde orgaiseerimine, jaanuaris 1933 krooi devalveerimine.Sisepoliitiline kriis: rahulolematus ja kriitika valistseva korra suhtes, erakondade killustumine, valitsuste kiire vahetumine(rekord 76 päeva), Vabadussõjalaste Keskliidu esilekerkimine:natsionaalsotsialistlike ideedega, juht Andres Laska, Artur Sirk,politiseerus 1933.aastaks. 1933.lisandus veel põhiseaduse kriis ja algas üleminekuaeg. Vaikiv ajastu: periood Eesti ajaloos 1934-1938(tegelikult 1940), 12.03.1934 K.Pätsi ja J.Laidoneri korraldatud riigipööre.põhjuseks vädetav vapside planeeritud riigipööre või mäss. Ehk demokraatia kaitsmine. Välja kuulutati 6- kuuline kaitseseisukord(pidevalt pikendati kuni 1938.a.). Vabadussõjaliste organisatsioonide sulgemine. algas liikmete arreteerimine.Vikiva ajastu väljakuulutamine.Riigikogu ja riigivanema vlimised lükati edasi. Puhastus riigiaparaadis
1.Wolfgang Amadeus MOZART (1756-1791) *Ta sündis muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri pere noorima pojana. *Vanematel oli 7 last. *Muusikaline anne avaldus varakult. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades. *Esimesed trükised tema teostest ilmusid 1764. aastal Pariisis. *1765 Londonis kirjutas ta oma esimese sümfoonia, 10-aastaselt esimese ooperi. *1769 asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda. *14-aastaselt võeti Bologna muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse. *1781 lahkus piiskopi teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates *1787. aastast õukonna kammermuusikuna. *Loominguperioodid: 1763-1773 Pariis, London,Viin 1773-1781 Salzburg 1781-1791 Viin *1 reekviem *19ooperit (,,Haaremirööv", ,,Don Giovanni", ,,Võlufl...
Klassitsismiajastu on saanud nime ladinakeelse sõna classicus järgi, mis tähendab esmaklassiline, parim. Sellel perioodil püüti kunstis jäljendada antiikkultuurist põhimõtteid. Klassitsism jaguneb 4 perioodiks: · Varaklassitsism(1750-1780) sündisid uued vormid ja zanrid jõudsid selle aja jooksul küpse kunstilise väljenduse. · Kõrgperiood(1780-1810) tekkisid tähtsamad teosed, looming ja autorid. · Üleminekuaeg(1720-1760) tekkisid uued muusikavormid ja zanrid. · Uus klassitsism (20 saj.) toimus ülemineku aeg. Euroopas mõjutasid kultuuripilti 18 saj. lõpul ja 19 saj. algul sündmused nagu Suur Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad ning kuulus Viini kongress. Klassitsismi nimetati valgusajastuks, sest leiti et inimene on kõige tähtsam (vaimu pimedus (ei kirikule) mõistus, tarkus olid kõige tähtsamad). Kuulsamad valgusajastu filosoofid ja teosed on Jean Jacques Rousseau kirjutas oma ,,Muusikasõnastiku"...
Teisalt on aga vajadus just nende samade baasväärtustest tulenevate oskuste järele. ,,Kui me vaatame, milliseid inimesi see turg meilt ootab, siis tegelikult ta ootab nende samade kvaliteetidega inimesi ta suudab koostööd teha, keerulisi probleeme lahendada ja ta on loovam. Me haarame nende tehnilisemate asjade järgi, sest meil ei ole veel selliseid inimesi ja neid oskusi, kuidas neid parimal moel ette valmistada. Praegu on selles osas nagu üleminekuaeg," arutles ta. Vinteri sõnul ei saa hariduses teha liiga kiireid või ootamatuid muudatusi, sest see tähendaks eksperimenteerimist terve põlvkonnaga. ,,See on tasakaalu otsimise küsimus, ei saa ka ju täiesti vastuvoolu ujuda, et valmistada inimesi ette mingiks väga teistsuguseks ühiskonnaks, kui me ei näe et need suundumused selliste seitsmepenikoormasaabastega edasi liiguks. Kui üldse haridusest
Eesti riigi rajamine. Eesti alates 1918. Käsitleb: Sisepoliitiline areng (Peaprobleemid, asutav kogu, maaseadus, esimene põhiseadus). Majanduselu (maareform, majandustõus-selle põhjused, tagajärjed, seisnevus). Välispoliitika (de jure tunnustus, Ekp riigipöörde katse, rahavaste liit). Põhiseadused (1920a põhisedus, 1934a ps, 1938a ps ja nende võrdlus). Suurmajanduskriis (kokkuhoiupoliitika, krooni devalveerimine). Sisepoliitilinekriis. Põhiseaduslikkriis. Üleminekuaeg. Autoritaarne Eesti (Riigipööre ja kaitseseisukord, Vaikiv olek ehk tasa lülitumine ajakirjanduse piiramine jne, põhiseaduse muutmine ja rahvarinne, muutused, välispoliitika siis). Riigipöörde katsed (1924 ja 1934 riigipöörde katsete võrdlus). Kultuurielu (Riik ja kultuur, kultuurautonoomia, kultuuri üldised arengujooned erinevatel aastatel). Elulaad (haridus, seltsiliikumised, usk, sport, meelelahutus). Olme. Sisepoliitiline areng (Demokraatlik Vabariik)Õiguslik...
sõjakirveste kultuur) (Saaremaa, Tallinn, P-rannik, Narva, Võru) Kiviaja kultuuride etnilise päritolu küsimused. Kurgaanide hüpotees (Marija Gimbutas) – laiali Musta ja Kaspia mere põhjaosa vahelt keelepõõsa teooria kiviaegne üks suur rahvastikuränne 3. pronksiaeg Oder, nisu, kaer – pronksiaegses Eestis kasvatatud tervailjad. Metallide kasutuselevõtt. Varaseim: vask / kuld /meteoriitraud Eneoliitilised kultuurid. Eneoliitikum – vasekiviaeg – üleminekuaeg kiviajalt pronksiajale Lähis-Ida 6-4 at eKr Balkan ja L-Euroopa Cucuteni-Tripilja kultuur (Rumeenia, Moldaavia, Ukraina) – Nebelivka tempel Eesti pronksiaeg (vanem: 1800-1100 eKr; noorem: 1100 – 500 eKr) Pronksi kasutuselevõtuga kaasnenud muutused. kirved ja nooleotsad? Minose ja Mükeene kultuurid. Vanema pronksiaja kultuurid Kesk- ja Põhja-Euroopas. Noorema pronksiaja muutused majanduses ja kultuuris. Pronksiaeg Läänemeremaades. 4.
Muusika konspekt Klassitsism: 18. sajandi II pool – 19. Sajandi esimene veerand Klassitsism oli kunstisuund, mis levis 18. sajandi teisel poolel Vastandus tugevalt barokile Klassitsismiajastu on saanud nime ladinakeelse sõna classicus järgi, mis tähendab esmaklassilist või parimat. Sellel perioodil püüti kunstis jäljendada antiikkultuuride põhimõtteid (vormi lihtsus, tasakaal ja harmoonia). Klassitsism teistes valdkondades peale muusika: Prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau) – kritiseerisid kuningavõimu „Vabadus, võrdsus, vendlus“ ; „Inimese ja kodanike õiguste deklaratsioon“ Suur Prantsuse revolutsioon, Napoleoni sõda, Viini kongress Klassitsismi perioodid: 1) Üleminekuaeg 1720- 1760 1730. aastatel hakkas välja kujunema klassitsism Tekkisid uued muusikavormid ja žanrid 2) Varaklassitsism 1750-1780 Sündisid uued vormid ...
veterinaarravi kohta. Arvestust peab pidama paberkandjal või elektrooniliselt. Viimasel juhul peab olema võimalus teha andmete kohta väljatrükk. Arvestuse pidamiseks saab kasutada Põllumajandusameti soovituslikke vorme, mis on kättesaadavad koduleheküljel www.pma.agri.ee. Loomade liikumise arvestuse andmed peavad sisaldama järgmist teavet: ettevõttesse toodavate loomade kohta: päritolu ja saabumise kuupäev, üleminekuaeg, eristusmärk ja veterinaarandmed; ettevõttest välja viidavate elusloomade kohta: vanus, loomade arv, kaal tapmise korral, eristusmärk ja sihtkoht; andmed loomade kao kohta koos põhjendusega. Sööda kohta käivad andmed peavad sisaldama järgmist teavet : ettevõttesse toodud sööda kogus, kaasa arvatud söödalisandid, tootmis päev, tootmiskoht, tootja ja turustaja; ettevõttes toodetud sööda kogus, tootmis aeg;
Muusikaajalugu- Klassitsism 1. Klassitsismiajastu on saanud nime ladinakeelse sõna classicus järgi, mis tähendab esmaklassilist/parimat. Sellel perioodil püüti kunstis jäljendada antiigi põhimõtted. 2. Perioodid ja kirjeldused: a) Üleminekuaeg 1720-1760- Tekkisid uued žanrid, muutusid ansambli- ja orkestrikoosseisud. Kirik polnud enam määraval kohal. Muusikaühingud korraldasid avalikke kontserte. b) Varaklassitsism 1760-1780- Sümfoonia. Varem tekkinud žanrid arenesid küpseteks teosteks. Haydni ja Mozarti varajane looming. c) Klassitsismiajastu kõrgaeg 1780-1810- Haydeni ja Mozarti parimad teosed. Beethoven 1780. Herailisus, üliklikkus, rahvuslikud jooned. 3. Euroopa kultuuripilti mõjutasid 18. saj. lõpul ja 19. saj. algul suur prantsuse revolutsioon, Napoleoni sõjad ja Viini kongress. 4. Klassitsismi nim. valgustusajastuks, sest teemas oli filosoofia, haridus ja lihtrahva harimine. ...
Põhjasõda. 1700-1721. Rootsit tabas tõsine hädaoht, kui nende vaenlased, Taani, Venemaa ja Poola, lõid omavahel liidu Johann Reinhold Patku juhtimisel. Kõik nad tahtsid tagasi aada mingit maad. Venemaa ingerimaad ja pääsu merele. Taani aga väikest osa Lõuna Rootsilt ja Poole eesti ja liivimaad. August Tugev sai 1697 aastal Poola kuningaks ja ennem oli ta Saksi kuurvürst. 1697 aastal sõitis Peeter I läbi Riia Lääne Euroopasse ja käskis oma alamatel hakkata vallikraave mõõtma. Rootsi kuningas keelas selle rangelt ära kui teada sai ning Peeter I tundis ennast hingepõhjani solvatuna. Rootsi kuningas oli sel ajal 15-aastane Karl XII . 1699 aastal kutsuti rootsi saatkond moskvasse vastuvõtule. Samal aastal Saksimaal Dresdenis sõlmiti lõplik liit rootsi vastu. 1700. aastal ründasid saklased riiat. Rünnak ebaõnnestus. Järgmine rünnak oli taanlastel Holsteini vastu. Seepeale lõi Karl XII nnast yhe hoobiga Kopenhaageni alla ja taanlased t...
Mõisted Classicus ladina keeles ,,esmaklassiline", ,,parim", millest sai nime kunstivool 18.-19. sajandil Eelklassitsism nö üleminekuaeg barokilt klassitsismile ajavahemikul 1720-1760 Varaklassitsism (klassikalise) muusika preiood, mille jooksul vormid ja zanrid jõudsid oma kunstilise küpsuseni, ajavahemikul 1760-1780 klassitsismi kõrgaeg (klassikalise) stiili kõrgaeg, aastatel 1780-1810, millal kolm Viini klassikut lõid oma suurimad teoseid valgustusajastu mõttevool, mis mõjutas suurelt ka klassitsismi Rousseau üks suurimaid prantsuse valgustusajastu filosoofe, kelle õpetuse järgi on tähtsaim
muusikas domineerib homofooniline faktuur, kuigi suurte meistrite loomingus säilitas ka polüfoonia oma koha. Muutusid ansambli- ja orkestrikoosseisud ning toimusid põhjalikud muutused muusikaelu üldse. Klassitsistliku stiili kõrgaeg jäi aastatesse 1780- 1810 ning avaldus peamiselt Viini klassikute Joseph Haydni, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Ludwig van Beethoveni loomingus. Raskem on muusikaloos ajaliselt määratleda klassitsisimiajastu lõppu. Baroki ja klassitsismi vahel on selge üleminekuaeg, mil uus, sündiv stiil vastandas end teravalt vanale, klassitsismi ja järgmise stiiliajastu romantismi vahel aga midagi taolist pole. Beethovenit võib tinglikult nimetada üleminekuaja heliloojaks: tema muusika lähtus peamiselt küll klassikalistest vormiideaalidest, kuid loomingus on ka juba romantikutele iseloomulikke jooni. Põhjapanevad muutused muusikalises mõtlemises algasid siiski alles 19. sajandi lõpul. Klassitsismiajastu instrumentaalmuusika
homofooniline faktuur, kuigi suurte meistrite loomingus säilitas ka polüfoonia oma koha. Muutusid ansambli- ja orkestrikoosseisud ning toimusid põhjalikud muutused muusikaelu üldse. Klassitsistliku stiili kõrgaeg jäi aastatesse 1780- 1810 ning avaldus peamiselt Viini klassikute Joseph Haydni, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Ludwig van Beethoveni loomingus. Raskem on muusikaloos ajaliselt määratleda klassitsisimiajastu lõppu. Baroki ja klassitsismi vahel on selge üleminekuaeg, mil uus, sündiv stiil vastandas end teravalt vanale, klassitsismi ja järgmise stiiliajastu romantismi vahel aga midagi taolist pole. Beethovenit võib tinglikult nimetada üleminekuaja heliloojaks: tema muusika lähtus peamiselt küll klassikalistest vormiideaalidest, kuid loomingus on ka juba romantikutele iseloomulikke jooni. Põhjapanevad muutused muusikalises mõtlemises algasid siiski alles 19. sajandi lõpul. Klassitsismiajastu instrumentaalmuusika
Lühike elulugu Sündinud 1920. Lõpetas Tallinna J. Westholmi gümnaasiumi, õppis 1938 1945 TÜ õigusteaduskonnas. 1941-1943 Tallinna Linnapanga ametnik, 1943- 1944 sõjaväeametnik Tallinnas. Kevadel 1944 arreteeriti SD poolt, vabanes septembris. 1944-1946 TÜ riigi- ja rahvusvahelise õiguse kateedri õppejõud. 1946 arreteeriti NKVD poolt, 1946-1954 vangilaagris Komi ANSVs ja asumisel Krasnojarski krais. Aastast 1954 vabakutseline kirjanik Tallinnas. 1992 valiti Riigikogu liikmeks. Helsingi ülikooli dr. phil. h. c., 1989 TÜ dr. phil. h. c. EÜS-i liige alates sügisest 1938, valiti auvilistlaseks 1995. aastal. Kirjanduslik tegevus 1958. aastal ilmus Jaan Krossi esikkogu "Söerikastaja". Samal aastal sai ta Kirjanike Liidu liikmeks. "Söerikastaja" on luuletuste raamat, millega luuletaja astus välja juhikultuse, silmakirjalikkuse, muganemise, bürokraatia ja ühiskonnas valitseva vale vastu. See oli püüd uuestisünnile ja puhtusele, luuletaja soov...
Demokraatlik Eesti 1920.aasta põhiseadus: *kõrgemaiks võimukandjaks rahvas: valimised rahvaalgatuse rahvahääletuse *100 liikmeline riigikogu,mis valiti 3ks aastaks *valimisõigus kõigil vähemalt 20aastastel *valitsus eesotsas riigivanemaga *laialdased kodanikuõigused *puudus valimiskünnis,tulemuseks väga kirju riigikogu,p alju erakondi,koalitsiooni oli raske kokku panna. Probleemid: *kuna puudus valimiskünnis oli Riigikogu koosseis üsna kirju *Valitsesid koalitsioonivalitsused(1921-1931 keskmine valitsuse eluiga 11 kuud) *palju valitsuskriise *Puudus riigipea(tasakaalustaja) Majandus: *1919 maaseadus-maareform: -riigistati mõisate maa -Loodi 35000 asendustalu *1923.aastani majandustõus: -uued tehased -põlevkivitööstus -Venemaa tellimused *1923 majanduskriis: -Hiigellaenud-inflatsioon -Väliskaubanduse negatiivne bilanss -Venemaa turu kadumine *1924 uus majanduspoliitika: 'Orienteeruti Euroopa turule -Esikohale seati põllumajandus...
MUINASAEG Muinasaeg ehk esiaeg algab 9 aastatuhat eKr ja kestab kuni aasta 1200. 1. mesoliitikum ehk kesmine kiviaeg 2. neoliitikum ehk noorem kiviaeg 3. vanem pronksiaeg 4. noorem pronksiaeg 5. eelrooma rauaaeg 6. rooma rauaeg 7. kesmine rauaaeg 8. viikingiaeg 9. muinasaja lõpp Esiaja esimene periood on mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000eKr), mille tunnuseks loetakse Eestis savinõude kasutuselevõtt. Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri. Kunda kultuuri elanikud elasid püstkodades, kütiti hülgeid ja põtru. Umbes tuhatkond inimest elas kunda kultuuri asulas. Ei elatud paikselt. Tähtis oli jaht ja kalastamine. Asulakohad veekogude ääres, sest vesi oli peamine ühendustee. Tööriistad olid kivikirved ja talvad. Riistade valmistamiseks kasutati ka luid ...
Eesti Raudtee saaga Mis, siis on või oli ikkagi õigem, kas Eesti riigi ühe tähtsaima ja strateegilisema infrastruktuuri ja transiidi objekti, raudtee, kunagine erastamine ja erakätesse usaldamine või selle tagasiost ja jätkamine riikliku ettevõttena. Arvan, et vastuse sellele annab aeg. Halb maik on kogu sellele loole, aga külge jäänud juba erastamise protsessi esimestest päevadest, kus esmalt ei suudetud Eesti Raudteele leida väärilist erastajat, kuigi soovijaid oli ja praegune tagasiost, see tundus ka kuidagi väga vägisi ja jõupoliitikat kasutades teoks saanud protsessina, kus võitjaid oli võib-olla mitu, kuid kaotajaks jääb Eesti maksumaksja. Huvitav on see, et nende aastate jooksul on pressis kajastuva info põhjal valitsus heaks kiitnud nii Eesti Raudtee omaaegse erastamise kui ka praeguse tagasiostu otsuse - kumb otsus on õigem. Eesti Raudtee müük ja erastamine Valitsus kinnitas 1999a. Eesti viimase erastamisplaani. Erastamispro...
endistes sotsiaalismileeri riikides toimunud üleminek totalitaarselt üheparteisüsteemilt ja plaanimajanduselt pluralistlikku turumajanduslikel suhetel põhinevasse demokraatlikku ühiskonda transformatsioon ühiskonnas toimuv iseregulatiivne arenguprotsess. Ühiskonna tüübi muutumine. Nt moderniseerumine globaliseerumine(üleilmastumine) postmoderniseerumine üldperiodiseering eelduste kujunemise periood uue ja vana süsteemi vaheline üleminekuaeg uue süsteemi väljaarenemise periood postrevolutsiooniline faas konsplideerumise periood (tahenemine) Eesti siirdeaja perioodid: I siirde eelne ärkamine 198788 fosforiidisõda, Hirv park, IME(isemajandav eesti) II Läbimnurre, "laulev revolutsioon" 19881991 loomeliitude pleenumine iseseisvuse taastamiseni parlamentaarsel teel( rahvaliikumised Ülemnõukogu, EK tegevus) Eesti siirdeaja perioodid 2 Taastatud eesti vabariik 90ndatel
Eesti 1918-1939 1. Maareform, majanduselu 2. Sisepoliitiline areng demokraatlikus Eestis, põhiseadus 3. EKP riigipöördekatse 4. Suur kriis 5. Vabadussõjalased 6. Riigipööre, tasalülitamine 7. Muudatused Eesti sisepoliitikas 1938. aastast, põhiseaduse muutmine Maareform: maareformi aluseks oli 10 oktoobril 1919 vastu võetud maaseadus. Reformi käigus riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jms. Võõrandatud maad jagati välja (35 000 uut asundustalu). Kõige pealt said maa sõjamehed ja seejärel ülejäänud soovijad. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega, kadusid varasemad teravad vastuolud ning tekkis EV-le lojaalne väikeomanike kiht. Majanduselu. Pärast vabadussõja lõppu algas ülikiire majandustõus. Kiire tööstuse areng. Sajad uued tehased ja tööliste arv kolmekordistus. Majanduskasvus oli oma osa ka Venemaal: vene tellimused elustasid metalli ja paberitööstuse. Vene transiit soodustas kaubanduse arengut, mi...
aastate kunstis kõige otsesemal, metaforiseerimata kujul ning seda kunstielu institutsionaalse raamistiku ja rahastamissüsteemi tasandil (koos klassikalisse kriisimõistesse kuuluva soki, reaktsiooni ja läbitöötamise perioodiga). Kuni programmiliselt uuenduslikule kunstile orienteeritud Sorose Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse ning laiemapõhjalise finantseerija, Eesti Kultuurkapitali 3 loomiseni vastavalt 1993. ja 1995. aastal kehtis tõeline üleminekuaeg, kriisidünaamika sokiperiood. Kunsti senise finantseerimissüsteemi süvenev jõuetus 1980ndate lõpul ning selle kokkukukkumine 1990ndate alguses koos riigikorra muutumisega toimus paralleelselt kunstile senini omistatud eristaatuse kadumisega ning globaliseeruvast kultuuriruumist uute kunstikeelte ülevõtmise ja kodustamisega. Nii oli kriis õigupoolest kolmekordne, leides aset ühtaegu majanduslikul, sümboolsel ja keeleväljal. Kuna kunst ei toiminud uutes tingimustes
1) Demokraatlik Eesti Üleminekuaeg- Uus põhiseadus lõi võimalused üleminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele. Kõrgeimat võimu pidi teostama hakkama Sisepoliitiline areng: Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada riigivanem (rahvas valis). Riigivanemal oleks olnud õigus anda seadusi oma põhiseadus (23. aprill 1919 kutsuti kokku Asutav Kogu). See võttis Eesti dekreediga, panna seadustele veto, saata Riigikogu laiali, nimetada ametisse Vabariigi esimese põhiseaduse vastu 15jun, 1920. See tõi kaasa laialdased valitsust. Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma 1934 aprillis. kodanikuõigused: täielik võrdsus seaduse ees (vastamate Kandideerisid: Larka (EVKL), Johan Laidoner (Asunike Koondis), K.Pät...
(Majandusaasta kokkuvõte 1992-2010) Dokumendid leidsin keldrist. Esimese kolme aasta kulud ja tulud olid üsna keeruline kokku liita, kuna dokumendid ei olnud korralikult säilinud ning raske oli andmeid sealt leida. Järgmiste aastate dokumentidega oli lihtsam, sest kokkuvõtted olid tehtud eraldi kausta. Kokkuvõttes on selgelt näha, kuidas on firma arenenud. Juba kolmandal aastal oli kasum üsna hea 214 000 krooni. Kuni aastani 2004 on kasum üsna stabiilne. 2004 aastal oli suur üleminekuaeg, sellepärast ka suurenenud tulu ja kulu. 2005-2007 oli stabiilne aeg, kuid 2008. aasta suur hinnatõus tõi taas tulu kui ka kulu üsna kõrgele. Pärast seda on kulud ja tulud stabiliseerunud ning alates 1. jaanuarist 2011 kroonide vahetumine eurodeks ei muuda hindu. 12 mil. kasumit on dividendina välja võetud või siis millegi alla investeeritud. 12 5. AS San Revilo muud tegevused
Tallinna Polütehnikum SA-10 Eesti majanduse arengusuunad Referaat Õpilane: Matis Himbek Juhendaja: Reeli Liivik Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Referaadis kirjutan etteantud teemast "Eesti majanduse arengusuunad". Eesti majandus Enne viimast majanduskriisi oli Eesti majanduskasv väga kiire. Kuid nii nagu paljudes teisteski riikides langes Eesti majandus 2008.2009. aasta majanduskriisi tulemusena tagasi 2005. aasta tasemele. Kuna eelnev kasv oli väga suur, siis ka langusnumbrid tulid väga suured. Eesti elanike sissetulek on umbes 55% Lääne-Euroopa keskmisest tasemest. Enne kriisi vähenes see vahe kiiresti, kuid kriisi tõttu suurenes erinevus taas. Vaatamata sellele, et väga tormiline majandusreformide aeg on praeguseks möödas, on Eestis toimuvad m...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Laima Moora MIS ON MÄLU JA KUIDAS SEDA TREENIDA Referaat Juhendaja: Maarika Kaasik Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................3 Mis on mälu..................................................................................4 Mälu liigid....................................................................................4-7 Mälu tüübid..................................................................................8 Mälu protsess................................................................................8-9 Mälu vead....................................................................................10 Mälu treenimine.....................................................
Peatükk 3 Feliks Virma maakorralduse raamatust 1. Milline oli maakasutus Eestis 18. sajandil? Tooge välja maakasutuse iseloomulikud jooned. · Peale katku (1710- 1711. a) ning näljahädasid (1708- 1709) oli Eesti ala elanike üldarv kohtati kolmeerandi võrra väiksem kui enne. Sööti jäi selle tulemusena palju mõisa- ja talupõlde. Vähenes loomade arv. Maakasutus vähenes märgatavalt. · 1750. aataks taastus inimeste arv. Maakasutus suurenes. Talupoegadele tehti järelandmisi: vähendati koormisi mõisa vastu- talupidamised said muutuda jõukamaks. Hariti sööti läinud põlde. Taastati põllumaade pind. · Sajandi lõpp- mõisate külvipinnad laienesid jõudsalt põhiliselt talupõldude arvelt. Rohkem oli mõisapõldusid kui talupõldusid. · Hakati kasutama härgasid (suurenes saagikus) ning viinapõletust (suurenes tulu) · Riigimaad vähenesid, suurenesid kohalike ja vene aadlike maad · Maakas...
põhjustada maailmas kapitalismi üldkriisi ning etendada nn maailmarevolutsiooni uut vaatust. Sellele seisavad vastu Ameerika Ühendriigid koos oma Euroopa liitlastega. Õhus on Kolmanda maailmasõja puhkemise reaalne oht. h) 1956-1985. Kahepooluselise maailma võrdlemisi stabiilne periood, võidurelvastumise aeg. Tehnilise ja teadusliku progressi uut lainet sel ajavahemikul võib käsitada kui teaduslik-tehnilist revolutsiooni. Eesrindlike lääneriikide jaoks on see üleminekuaeg postindustraalsele ning sotsiaalse turumajandusega ühiskondlikule korrale. Nõukogude Liidu kogu majanduslik, poliitiline ja idoloogiline süsteem mandub ja laguneb. Aasia, Aafrika ja Ladina- Ameerika endised kolooniad ja sõltuvad maad asuvad rahvusliku eneseteostuse teele. Nendes regioonides püütakse kujundada Kolmandat Maailma. i) 1985-2000. Maailm kolmanda aastatuhande künnisel. Nõukogude Liit ja
Keskmisel kiviajal (9-5 aastatuhat eKr) oli tekkinud Kunda kultuur (Pulli asulas). Tegeleti küttimise, kalastamise ja korilusega. Oli hankiv majandus ehk kõik võeti loodusest. Tööriistad vähetöödeldud. Nooremal kiviajal (5 at-1800 eKr) oli tekkinud kaks arheoloogilist kultuuri: kammkeraamika (soome-ugri päritolu; hankiv maj.) ja nöörkeraamika (venekirves kultuur). Need kultuurid panid aluse Eesti rahva kujunemisele. Pronksiaeg ja iseloomulikud jooned (1800-500 eKr): üleminekuaeg kiviajast metalliaega. Tööriistad valmistatud pronksist; kindlustatud asulad; tööviljakus kasvas; alepõllunduse kiire areng; matmiskommete muutus (kivikirst kalmed); säilinud ohvripaiku. Asukohad: Asva asula (Saaremaal), Ridala, Kaali, Narva. Kujuneb välja kaks erinevat asustuspiirkonda: rannapiirkond, sisemaapiirkond. Rauaaeg ja iseloomulikud jooned (500 eKr-1200 pKr): tööriistad valmistati rauast, kuna see oli vastupidavam, tugevam ja sai teha teravamaid tööriistu
"Geeniused" panevad aga muusikat sageli paberile hoopis selleks, et temast vabaneda. Helilooja, kes "vahendab" inimkonnale suurt helikunsti, ei peagi alati olema kaasinimestele mõistetav. Enamik inimesi (mina, sina, tema) ju ei kirjuta sümfooniaid! Heliloojate seas võib kohata hulgaliselt veidrikke (näiteks Eric Satie 20. sajandi algul), kuid päris vaimuhaigeid on rohkem olnud ikka kirjanike hulgas. Romantilise ajastu lävel Baroki ja klassitsismi ajastute vahele jäi lühike üleminekuaeg, mil uus stiil vastandas end vanale. Klassitsismi ning talle järgnenud uue ajastu - romantismi vahel sellist selget piiri pole. Beethoven lähtus klassikalistest vormiideaalidest, kuid tema loomingus on palju ka romantikutele tüüpilisi jooni. Beethoveni looming on sillaks klassikalise ja romantilise muusika vahel. Muusikaloolased käsitleksid meelsamini klassitsismi ja romantismi ajastuid ühise funktsionaalharmoonia ajastuna. Beethoveni tähtsamad teosed 9 sümfooniat
Uute liikmesriikide integreerumine Euroopa Liitu parandab liidu kvaliteeti nii vanade kui ka uute liikmete jaoks. Iga laienemine on toonud kasu Euroopa kodanikele ning lisanud uusi võimalusi Euroopa ettevõtetele. Laienemine võimaldab tugevdada poliitilist stabiilsust ning parandada madalama arengutasemega liikmesriikide majanduslikku taset. Millised on uute liikmesriikide kodanikele kehtivad piirangud? Liituvatele riikidele on kehtestatud mitmes valdkonnas üleminekuaeg või teatud piirangud. Näiteks kõige pikem piiranguaeg kehtib tööjõu liikumisele uutest liikmesriikidest "vanasse Euroopa Liitu": seda piirab kuni 7aastane üleminekuaeg, seega kõik soovijad ei pääse kohe kõigisse liikmesriikidesse tööle. 5 Mida positiivset loodeti Eesti ühinemiselt Euroopa Liiduga? Kuna Eestis oli laialdaselt levinud arusaam, et Eesti ühinemisele Euroopa
EESTI VABARIIK DEMOKRAATLIK EESTI Sisepoliitiline areng 23. aprillil 1919 kutsuti kokku valimiste teel moodustunud Asutav Kogu. Asutav Kogu võttis EV esimese põhiseaduse vastu 15. juunil 1920. Põhiseadus oli väga demokraatlik ja liberaalne ning sätestas laialdased kodanikuõigused. Täielik võrdsus seaduse ees (vaatamata soole, usule, rahvusele, varanduslikule seisule). Isiku ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus. Ühinemise, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus jne. Kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas, viis võimu ellu rahvahääletuste, valimiste kaudu. Seadusandlik võim Riigikogu 100-liikmeline ühekojaline parlament. Täidesaatev võim Vabariigi Valitsus. Valitsus nimetas ametisse Riigikogu ning vastutas selle ees. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Ülimalt demokraatlik põhiseadus ei hakanud tegelikkuses täies ulatuses tööle. Haruharva kasutati rahvahääletusi. Puudus riigip...
jättes Peetri täiesti üksi käsikirja ei avaldata, lootus täisväärtuslikule elule on kadunud (siiski rehabiliteerimata ju) ning ka ainus mõistja, Loola, jätab ta maha. Peeter Mirk sümboliseerib laiemalt kõiki Eesti elanikke peale II maailmasõda kannatanud nõukogude reziimi tõttu, seesmiselt vabad, ent siiski jõuetud midagi ette võtma. Omamoodi peategelane on kuninga asehaldur Andres ning tema käsikiri. Just viimane pidi innustama lugejaid 1990. aastal üleminekuaeg oli välja kuulutatud, iseseisev Eesti Vabariik ukse ees. Kadunud nõukogude okupatsioon pidi tunnistatama ebaseaduslikuks siinkohal oligi selleks parim viis seda teha Andrese kaudu, kes paralleelina Nõukogude Liidule, tunnistas oma väära käitumist Eestlaste tagakiusamisel ning okupeerimisel. Teiseks oluliseks sümboliks raamatus on vana klaver, mida Mirk aitab oma sõbral Sõrdil tüdre juurde kolida. Klaver, mille Sõrd ostis Eesti Vabariigi ajal, sattus okupatsiooni saabudes
EESTI VABARIIK 30. Demokraatik Eesti Sisepoliitiline areng *Eesti kinnitas demokraatiapüüdlust omariikluse loomisega veelgi *Iseseisvusmanifestis deklareeriti: ,,Eesimaa... kuulutatakse tänasest peale iseseisvaks demokratliseks vabariigiks *Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus *23. aprillil 1919 astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutav Kogu *Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse võttis vastu Asutav Kogu 15. juunil 1920 *Sätestati kodanikuõigused: täielik võrdsus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus, ühinemise, koosolekute-, südametunniistuse-, usu- ja sõnavabadus jne *Kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas *Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu 100 liikmeline ühekojaline parlament -, täidesaatvat võimu aga Vabariigi Valitsus *Valitsuse nimetas ametisse Riigikogu *Valitsuse tegevust juhtis riigivanem *Teiseks vajakajää...
..8 kg. Vasika kasvades eesmaod arenevad ja hakkavad talitlema ning vasikas hakkab mäletsema. Mida kauem vasikat piimaga joodetakse, seda hiljem hakkavad nad muid söötasid sööma. Mäletsema hakkavad vasikad 4...6 nädala vanuselt. Esimesel 3...4 elupäeval on vasika ainukeseks ja asendamatuks söödaks ema ternespiim. Peale ternespiima hakatakse vasikale jootma täispiima või täispiimaasendajat. Täispiimaga joodetakse vasikat u 3 nädalat, sellele järgneb veel u 3 nädalane üleminekuaeg lahjemale piimaasendajale või lõssile. Kokku kulub vasika ülekasvatamiseks 200...250 kg piima, tõuvasikatel isegi 300 l täispiima. Alates 4ndast elunädalast hakatakse vasikatele võimaluse korral lõssi (valmistatakse lõssipulbrist) või kooritud piima jootma. Need ei sisalda üldse rasva ja rasvaslahustuvaid vitamiine (A, D, E vit). Neid vitamiine tuleb vasikale lisaks anda. Lõssi joodetakse kuni vasika 4...5 kuu vanuseks saamiseni. Seda kulub vasika üleskasvatamiseks kuni 600 l
Tegeleti karjakasvatusega ja maaviljelusega alepõllundus(maa väetamine seal kasvanud puude ja võsa tuhaga), Elukohad on nüüd ka sisemaal. Matused olid asulast väljas, sest arvati et surnud kummitavad. 3. Pronksiaeg Eesti aladel. Pronksiaja algus, algas mesopotaamias/egiptuses umbes 3000 eKr. Eestis algas pronksiaeg 1800 eKr. Eestis oli vanem pronksiaeg ja noorem. Vanem oli 1800-1100eKr ja noorem 1100- 500eKr. Vanemast pronksiajast on vähe leide, sest siis oli üleminekuaeg. Leitud on odaots, sirp, 14kirvest. Pronks on vase ja tina sulam. Vanem pronksiaeg. Vähe pronksasju, need olid pigem uhkustamiseks. Need olid kindlasti paremad kui kivist asjad(seda katsetati). Noorem pronksiaeg tõi kaasa Põhja- ja Lääne-Eestis ülemineku viljelusmajandusele. Sisemaal takistas sellist muutust vähe viljakas mullastik. Eesti oli jagunenud kaheks religiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Vanimad säilinud põllud on Saha-Lool. Siis olid
IBEERIA UKRAINA REFUUGIUMID NEOLIITIKUM hakkab Euroopas jõuliselt levima karjakasvatus ja maaviljelus. Sisse sajab uus (uued) hõimud indo-eoroopa hõimud. Kõigepealt Balkanile (7000a) . Kuna neil olid pidevad toiduvarud siis jäi palju rahvast ka ellu. Polnud suuri näljahädasid. Mida rohkem põhja poole seda raskem maa harimiseks. Rännati vähem, tehti rohkem põldu. 2 DIFUSIOONI SLAIDID: PRONKSIAEGSED KULTUURID (10 loeng) (FAIL7) Eneoliitikum vasekiviaeg. See on üleminekuaeg kiviajalt pronksiajale. Lähis-Ida 6000-4000 a. 4000 a lõpus hakkab levima pronks Lähis Idast. Euroopasse jõuab üle Balkani ja Kaukasuse. Vasemaagi leiukohtadest võib leida palju kultuuri ÖTZI vaseekiviaja mees, leitud Alpidest; 3300 a. vana; oli kaasas pronkskirves, tulekivist nuga NEBRA PRONKSKETAS Kuld, mis ketta peal on pärit Briti saartelt; vask Austriast STONEHENGE pühamu; esimesed rajatised enne 3000 a. Kõige suuremad ehitised loodud pronksiajal. See
osavus => sotsiaalsed suhted. Kainik – Latentsusperiood................, • Oluline enesekontseptsiooni aspekt • Võrdlemine teistega • Variatiivsuse tõus • Sõltuvus elustiilist suureneb • Ülekaalulisuse probleem. Murdeiga - • Keniston (1970): 11-12a -16-17a => murdeiga 16-17a - … => noorukiiga • Brooks-Gunn (1988): 11-12 kuni 15-16a => varane murdeiga 15-16 kuni 19-20a => hiline murdeiga. • Varane murdeiga => – üleminekuaeg – suured muutused igas aspektis – füüsilised muutused – suguküpsus! • Hiline murdeiga => – kohanemise aeg, – uue identiteedi “ülesehitamine” – “uue mina” omaksvõtt – ühinemine täiskasvanute ühiskonnaga. Suurimad muutused: • Kasvuspurt • Kehaproportsioonide muutus • Primaarsed sootunnused • Sekundaarsed sootunnused. • Primaarsed sootunnused => – Tüdrukud: munasarjad, tupp, emakas – Poisid: testised, skrootum, peenis, seemnepõiekesed, eesnääre
üleminekukoefitsiendid), ühesuguse metoodika järgi. Tuleb vältida subjektiivsust vaatlustel (näit. pilvede hulga, lume kaetuse määramine jne.) 36.Eesti Kliima. Eesti kliima on välja kujunenud, sõltuvuses merest läänes ja põhjas ning suurest mandrist idas ja lõunas. Atlandi õhumassid põhjustavad talvel sooja, suvel jahedaid ilmu ja tasandavad aastaaegade erinevust. Golfi hoovuse mõju tõstab Baltimaadel õhutemepratuuri. Sooja ja külma aastaaegade üleminekuaeg on võrdlemisi pikk. Sügis on soe ja sademeterikas, kevad jahe ja kuiv, eriti saartel ja rannikul. Õhumassid tulevad Eestisse peamiselt läänekaartest. On olemas mõnevõrra ka reljeefi mõju, seda kaguosas, eriti on see mõju tuntav sademetereziimile. Ühelt poolt Atlandi intensiivne tsirkulaarne tegevus, teiselt poolt Ida-Euroopa ja Siberi antitsükloni mõju. Vahel jõuavad Eestini ka Vahemerelt ja Musta mere poolt tulnud tsüklonid.
Pilet 1 1. Trigerid. 2. Konveier protsessoris ja mälus. 3. Suvapöördusmälud. Trigerid (Flip-Flops) kuuluvad järjestiskeemide hulka sest neil on olemas mälu omadus, see tähendab väljundi väärtus sõltub peale sisendite väärtuse antud ajahetkel ka eelnevast väljundiväärtus-test. Triger on elementaarne mäluelement, mis võimaldab säilitada infot üks bit. Esitades trigerit tõeväärtustabeli või funktsiooni kaudu, tuleb sisse tuua aja parameeter. Triger on kahe stabiilse olekuga element. Tavaliselt trigeril on kaks väljunidit: Joonis: SR-TRIGER (set-resest) ühe ja kahetaktiline, antud on asünkroonne, R=S=1 on keelatud. Töötab: RS; Q(t), 00–>Q(t-1) , 01= 1, 10= 0, 11=-- Asünkroonse trigeri puhul muutub väljundi väärtus sisendite väärtuste muutuste järgi. Potentsiaaliga sünkroniseeritav SR : Sünkrosisendiga C määratakse, millal lülitub triger uude olekusse. NB! Keelatud on anda mõlemasse sisendisse signaal 1, sest otseväljund ja inversiooni...
Eestis on neid loetud umbes 400, kuid tegelikkuses on neid tõenäoliselt rohkem. Ohvrikividele viidi sööki, raha, loomade verd, vahel ka villa või mingeid uusi esemeid ja asju, mis on alles majapidamisse saadud. Surm, surnud ja teine ilm Üheks oluliseks valdkonnaks on loodus ja loodusvaimud ning teine valdkond ongi seotud surnutega. Need valdkonnad on teineteisest üsna lahus. Surm tähendab hinge lahkumist kehast ning sellele järgneb kriitiline üleminekuaeg selle hinge eluloos. Hing on kehast väljas, kuid ta on ikka veel maa peal. Pärast surma surnu veel kuuleb ja näeb kõike, mis toimub. Eestis kestab see tavaliselt kolm päeva või kuni matusteni. Setu ja laiemalt õigeusu kultuuriruumis on see aeg pikem, praegusel ajal räägitakse 40 päevast, kuid veel suhteliselt hiljutises minevikus räägiti 6 nädalast. Soomeugri rahvastel on samuti 6 nädalat tähtis aeg. See lõppeb hinge kirikliku
(hiljem ka Tartu ja Lihulasse). Vana- Tsistertslaste eesmärgiks oli kloostrielu reformimine ning Püha Benedictuse aegsete põhiväärtuste juurde tagasipöördumine. Nad loobusid pärisorjade tööst kloostripõldudel ning asusid neid ise harima, tegelesid aianduse ja loomakasvatusega, harisid uudismaid. Nende elu oli kasin, kloostrid sisustatud ainult hädavajalikuga, mungad ja nunnad allutatud rangele distsipliinile. Sünkretism Pärast maa alistamist sai 1230-40 aastatest alguse pikem üleminekuaeg, mille jooksul eesti vana rahvausund kohtus kirikliku ristiusuga ja püüdis end sellega sobitada. Kirik hõlmas kristlase elu tervikuna, kalendritähtpäevade mugandumine katoliikliku pühakutekalendri, kommete ja rituaalidega (ohverdamine, jumalateenistusel uus sisu). Kerge oli jälgida preestri tegevust jumalateenistusel ja teistel talitustel, raskem oli ristiusu dogmade omandamine, sest need puudutasid eetilisi tõekspidamisi.. Ristiusku
''mõistus võib eksida, tunded ei eksi kunagi'' iseloomustas romantikuid. Romantismiajastu kangelane muutub elava kujutlusvõimega, spontaanseks isikuks. Tähtsamad esindajad: · Prantslane Eugene Delacroix · Goethe, Schiller · Romantiline romaan Viktor Hugo · Luule Shelley, Byron Romantiline elustiil on äraminek reeglitega piiratud maailmast. Muusikas tähendab see vähem reeglitest hoolimist. Romantism muusikas Kui baroki ja klassitsismi vahel on selge üleminekuaeg, siis pole sellist üleminekuaega klassitsismi ja romantismi vahel. Teose ülesehitus jäi samaks, vormid ka. Sümfoonias jääb sonaat-allegro vorm aluseks. Rõhuasetus on läinud üle mõistuselt tunnetele. · Võrreldes klassitsismiga on romantismiajastu muusikas rohkem rahutust, tõusu ja mõõna, kiirendusi, aeglustusi. · Romantikute huviobjektiks sai rahvalooming. · Suurenesid orkestrite koosseisud. Eriti suured hilisromantismi ajal.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
