Tauri Must Suhtumine seksuaalsusesse · Mõjutused Eesti noorte seksuaalsusele Mingil määral võib Eeesti noorte seksuaalset käitumist olla mõjutanud usk. Tänapäeval on valdav enamus noori ateistlikust perekonnast pärit, mis muudab seksuaalse käitumise vabamaks ja aksepteeritumaks. Ei peeta seda enam tabuks, vaid täiesti normaalseks käitumiseks, mis on kohane kasvavale noorukile. Üldjuhul arvan mina, et informatsiooni ja kogemusi hangitakse iseseisvalt perekonnast sõltumatult. Eestlane on suhteliselt
Eesti noorte suhtumine seksuaalsusesse Noored peavad seksuaalsust oluliseks osaks oma heaolust ja isiklikust sõltumatusest. Tänapäeva noorte jaoks ei ole seksuaalsus enam tabuteema. Seksuaalsusest julgetakse rääkida omavahe, oma sõprade ja teiste noortega. Siiski ei räägita seksuaalsusest oma vanematega. Uuringutest on selgunud, et paljud lapsevanemad ei ole rääkinud lapsele õigel ajal seksist ja kõigest sellega seonduvast. Eestis lausa kaks kolmandikku 15-16-aastasi noori väidavad, et nad ei ole vanematega antud teemat arutanud ja teadmised on tulnud kusagilt mujalt. Põhjuseks on vanemate häbelikkus. Samas lapsed just ootavad oma vanematelt asjakohast infot seksi, selle olemuse ja kaasnevate ohtude kohta. Eesti noorte seksuaalsuse mõjutajateks on paljud erinevad tegurid. Üheks informatsiooni- allikaks on kindlasti kool. Paljud lapsed kuulevad seksiteemadest alles koolis, vastavas tunnis. Tähtis on see, millin...
Eesti noorte suhtumist seksuaalsusesse Ma arvan et Eesti noorte jaoks on seksuaalelu nagu mingi asi millega uhkeldakse. Eriti pubeka eas võib kohtada selliseid noori kes, uhkustavad, et mitu tüdrukut või poisi neil olnud jne. Kõige ebameeldivam on kui lähed mõne foorumise ja mingid 14 aastased tütarlapsed kirjutavad oma seksuaalelu kogemustes ja kirjeldavad täpselt oma vahekordi. Minu arust on 14 aastane poiss/tüdruk on täielikud lapsed ja peaksid nautima oma lapsepõlve. Tänapäeval noored tahavad liiga kiiresti saada täiskasvanuks. Ja kui kunagi ajaloos oli häbi enne abiellu süütuse kaotamine või mitme mehe pidamine siis tänapäeval pole enam vahet ja see pole häbi. Kurb on, et vahekord pole enam armastuse sümbol, vaid tehakse ükskõik kellega. Arvan, et noorte nii suur seksuaal elu iha on tulnud telekatest, arvutitest, reklaamidest jne. Seal saab vabalt igasugustele porno filmidele ja piltidele ligi. Näiteks vahep...
Eesti noorte suhtumine seksuaalsusesse Suhtumist seksuaalsusesse ei saa mõista üheselt. Arvan, et niipalju kui on inimesi ja ka Eesti noori, niipalju on ka erinevaid arvamusi, suhtumisi ja tõekspidamisi, mis seostuvad seksuaalsusega. Arvan, et enamus Eesti noori suhtub seksuaalvahekorda pigem väikese kartuse, või pelgusega. Eestlased pole nii avatud, kui mõni soojamaa elanik, ja tahab pigem inimest enne pikalt tundma õppida. Eesti noori ja ka üleüldse eesti rahvast on mõjutanud niinimetatud seksrevolutsioon, mis viimaste kümnendite jooksul on toimunud. Inimesed on palju avameelsemad ja suhtlemisaltid. Lisaks veel ka suhtlusportaalide ja interneti levik, sest inimesed leiavad endale aina rohkem sõpru ja tuttavaid, korraldatakse pidusid ja kokkusaamisi, kus inimesed saavad üksteist tundma .Neil pidudel tarbitakse tihtipeale ka uimastavaid aineid, nagu alkohol ja narkootikumid, mis aitavad ja annavad julgust vahekorda astumisks. In...
Absolutistlik - seks peale abielu b. Relativistlik - kokkuleppeline, siis kui valmis c. Hedonistlik - ainult seks,ilma probleemideta 4. Milline on õige seksuaalsus - pole olemas 5. Seksuaalsuse areng, etappide lühikirjeldused: a. Bioloogiline sugu - areneb enne sündi, kas poiss või tüdruk b. Ema ja lapse vaheline suhe - vastastikused hellitused ja puudutused kujundavad vundamendi, millele rajaneb lapse suhtumine endasse, seksuaalsusesse c. Sooidentiteedi kujunemine - mõjutab kasvatus ja ühiskonnas levinud arusaamad d. Suguküpsuse saavutamine - algab varajasest murdeeast, kus keha hakkab kiiresti muutuma ja kasvab teadlikkus oma kehast e. Kehataju - arvamus oma kehast ja selle köitvusest f. Igatsus kaaslase järele - tekib lähedusvajadus ja ebamäärane igatsus 6. Millised tegurid mõjutavad seksuaalsuhtesse astumist - olukord, suhte iseloom,
määras sageli suguvõsa – naine naideti mehega kellest suguvõsale kõige enam kasu loodeti. Tugev naine suutis end aga ka võõras ümbruses maksma panna. Eestis olid talupoegadel minimaalsed võimalused oma peret kaitsta või selle ellujäämist tagada. Siinsetel aladel peeti tihti lahinguid ning sageli pidid talupojad sõtta minema või hukkusid muidu lahingutegevuse tagajärjel. Rahvaluules on vähe juttu armastusest ja kui seda mainitaksegi, siis vihjamisi. Keskaegne suhtumine seksuaalsusesse oli kahene. Ametlik kristlik moraal hindas askeesi ja mõistis hukka seksuaalsuse. Seksuaalsust õigustas ainult sugu jätkata. Seksuaalsust piirati. Vahekorda võis astuda kindlatel aegadel ajal aastas, näiteks paastude ja pühade ajal. Askeesi kõrval eksisteeris ka nn karnevalikultuur ( katoliku kiriku paastueelne rahvapidu, mil maske kandes ja ümber riietudes võis endale lubada tavalisest veidi vabamat käitumist), mis lubas mõnede pühadega seoses alasti keha välja näitamist
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool REPRODUKTIIVTERVIS Essee Tallinn SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1 REPRODUKTIIVTERVIS 2 KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS 7 SISSEJUHATUS Reproduktiivtervis kuulub seksuaaltervise valdkonda. Hea seksuaaltervis eeldab positiivset ja lugupidavat suhtumist seksuaalsusesse ja intiimsuhetesse, samuti võimalust nauditavateks ja turvalisteks vahekordadeks. Viljakus oleneb suuresti meie keskkonnast, eluviisist ja teatud haigustest ning iga inimese viljakus on individuaalne. REPRODUKTIIVTERVIS Reproduktiivtervist e viljakust mõjutab nii geenetiline taust, keskkond ja kui ka eluviis. Viljakus naistel algab menstruatsiooniga ja kestab kuni menopausini, meeste puhul saab viljakus alguse puberteedieas ja üljuhul kestab surmani. Kvaliteetne ja nauditav
väikesed. Kaasavarade järkjärguline kahanemine põhjustas kokkuvõttes naise alaväärtustamist kogu keskaja vältel. . Kardeti ka seda, et suguvõsasse satub teise suguvõsa verd ilma esimese teadmata. Meestesse, kes abielu rikkusid ei suhtutud nii halvasti kui naistesse, lisaks said ka lapsed suure karistuse. Neid pilgati, et nad olid sündinud patus ja et nende ema oli reetnud nende uue 2013 perekonna. Keskaegne suhtumine seksuaalsusesse oli kahene.Ametlik kristlik moraal mõistis hukka nii seksuaalsuse ,kui himud.Suguelu õigustas ainult vajadus sugu jätkata.Seksuaalsust piirati rangete keeldudega astuda vahekorda paastude ja pühade ajal.Valitses arvamus, et naise seksuaalsus on suurem ,kui mehel, et naine ei suuda vastu seista kiusatustele ja et mees peab naist hoolikalt valvama.Meeste seksuaalsust ei eitatud,kuid seda ei pandud pahaks.Keskajal peeti ka loomulikuks ,et noored näitasid välja enda seksuaalseid huvisid ja
Juba antiikajast leiamegi seisukoha, et mees on perekonna pea ja tema peab pere ülal hoidma. Naise roll on kasvatada lapsi ning hoida kodu korras. Keskajal, kui tekkis kristlus, ei väärtustatud enam abielu, vaid levisid muud erinevad lõbustused, sealhulgas ka prostitutsioon. Peeti lugu munklusest ja üldse kõigest, mis ei olnud seotud suhete ja ihadega. Inimlikku nõrkust tuli hüvitada palverännakutega, paastuga, ning ajutist keeldumist seksuaalsusest. Keskaegne suhtumine seksuaalsusesse oli kahene. Kristlik moraal mõistis hukka seksuaalsuse, kuid lubati avalikult tundeid avaldada. Pere elas tihedalt koos väikestes ruumides ning privaatsuseks polnud võimalust. Lapsi kasutati ära igapäevases töös, tütred tegid naiste töid, milleks olid näiteks kudumine, ketramine. Poisid saadeti võimalikult kiirelt välitöödele abiks ning nad pidid omandama ka võitluskunsti. Uusajal hakati rohkem väärtustama perekonda, vallalisus ei olnud enam õige. Muutus
karsklust ja tsölibaati. Varakristlased toetasid alandlikkust, halastust, üks teise aitamist, askeetlikke eluviise. Rõhutati lõbule pühendumise kahjulikkust ja hinge puhastamise tähtsust. Rooma impeeriumis levis üha enam prostitutsioon. KESKAEG Väideti, et seksuaalsuhe on saatana leiutis. Ihadele järeleandmisesse ja enese hellitamisesse suhtuti kui inimlikku nõrkusesse. Kord juba sõlmitud abielu pidi kestma surmani. Keskaegne suhtumine seksuaalsusesse: askeesi ja karnevalikultuur. Varakeskaegset ühiskonda on nimetatud teismeliste ühiskonnaks. Mehe roll keskajal Au sees oli mehelik võitlusvõime, jõud ja julgus. Rohket seksuaalsust ei pandud pahaks, see arvati kuuluvat mehe kui võitleja ja kaitsja loomusesse. Naise roll keskajal Naise saatuse määras sageli suguvõsa. Tugev naine suutis end siiski võhivõõraski ümbruses maksma panna. Naise seksuaalsus oli suurem kui mehel
Sündimus oli suur, aga 45% lastest suri. Nende vanemad oli aga napilt täiskasvanud. Lapsed kuulusid argiellu, neid vajati mitte ainult tulevaste töötegijatena, vaid rakendati tööle kohe, kui nad selleks võimelised olid. Sageli arvati, et karm kasvatus ja sagedased füüsilised karistused kodus on lapse arenguks siiski veel liiga leebe. Nii peeti õigeks anda laps kasvatada sugulastele või hõimlastele. Juba enne 10. eluaastat anti laps võõrasse perre kasvatada Seksuaalelu- suhtumine seksuaalsusesse oli kahene, oli ametlik kristlik moraal, mis mõistis hukka seaksuaalsuse kui ka himud, suguelu õigustas vaid soo jätkamine, seksuaalsust piirati rangete keeldudega astuda vahekorda paastude ja pühade ajal. Esines ka kö karnevalikultuur, mis lubas seoses mõnede pühadega alasti keha näitamist ja tunnete avalikku väljendamist. Valitses arvamus, et naise seksuaalsus on suurem kui mehel, et naine ei suuda seista vastu kiusatustele niivõrd, kui seda suudab mees. Keskajal peeti loomulikuks,
lihasuretust, halvustades kõike kehaga seotud Keskaeg Rõhuti rohkem karskusele ning tsölibaadile e. abielutuse väärtustele Au sees oli mehelik võitlusvõime, jõud ja julgus Naise saatuse määras sageli suguvõsa ning päritolu Varakeskaega on nim. Ka teismeliste ühiskonnaks sest oli äärmiselt palju noori Laste suur suremus, kuid pool rahvastikust oli alla 25 eluaasta vana Keskaegne suhtumine seksuaalsusesse oli kahene: ametlik kristlik moraal hindas askeesi ja mõistis hukka nii seksuaalsuse kui ka himud. Seksuaalsust õigustas ainult soo jätkamise funktsioon Askeesi kõrvalt eksisteeris ka karnevalikultuur, mis lubas seoses mõnede pühadega lasti olemist ja keha näitamist Lapsed kogesid kõige – nägid täiskasvanute vahelisi suhteid, nägid sündi, nägid surma Magati palju koos
Seksuaalfunktsiooni häired Seksuaalfunktsiooni häireks nimetatakse psühhofüsioloogilist seisundit, mille tõttu inimene ei saa seksist soovitud naudingut või pole võimeline suguühteks. Need häired võivad avalduda seksuaalsoovi puudumisena, rahulduse saamise raskusena või seksuaalfunktsiooni seisukohalt hädavajalike füsioloogiliste reaksioonide nõrkusena. Tekkepõhjuste järgi saab need liigitada füüsilisteks ja psüühilisteks. (,,Psühhiaatria" tõlgitud teosest ,,Psykiatia" , toimetaja Jakov Slik; Medicina, 2007.) Naise seksuaalse erutumuse raskus Erutumisraskuste all kannatav naine ei tunne seksuaalset stimulatsioonist erootilist naudingut. Tal ei teki tüüpilisi autonoomse närvisüsteemi kaudu vahendatavaid erutusmisreaksioone, nagu tupe niiskumine või suguelundite hüpereemia( suguelundite tõttu suurenenud veri), ja ta ei tunne intiimses olukorras seksuaalset iha. See häire võib olla püsiv ja ajutiselt esinev seisund...
Muistsest perest tänapäeva perekonnani Perekonna ajalugu ulatub väga kaugesse minevikku ning teadmised selle algvormidest on üsna ebamäärased. Kuidas ja mille kaudu muutus ürgaja inimühendused tänapäevasteks perekondadeks? Selle mõistmiseks tuleb vastuseid otsida minevikust aga mida kaugemale minevikku me vaatame, seda hägusemaks muutuvad meie teadmised. Rohkem teame sellest, mis on üles kirjutatud. Vanaaeg Perekonna arengu algetapiks peetakse mehe ja naise ajutise kooselu sagenemist suuremas rühmas, kus vaheldusid partnerid ja lapsi kasvatati ühiselt, püüdes edasi anda eluks vajaminevaid oskusi nagu oskust toitu leida ja looduses ellu jääda. Aja möödudes kujunes välja meeste ja naiste vaheline pikemajaline kooselu. Hakati aru saama, et seksuaalelu ja lapse sünni vahel on seos. Üleminek matriarhaalselt eluviisilt patriarhaalsele kulges aeglaselt. Mehed olid üha rohkem huvitatud isiklikke laste olema...
pildi, siis on see vastik ning kui kunstik tegi sellise pildi, siis on see ilus ja maal Kui tahad lõikuda, siis lähed lihunikuks või ilukirurgiks Kui tahad süsti teha, siis lähed õeks, süsti saab ikka teha Freudi ja psühhoanalüüsi tähtsus · Alateadvuse mõiste · Varase lapsepõlve tähtsus · Muutis suhtumist seksuaalsusesse ja kehasse · Mõjutas üldisi hoiakut vabameelsuse suunas o 20. sajandil muutusid hoiakud vabamaks · Kunst, kirjandus, kultuur o Sürrealism Unenäo reaalsus Salvador Dali- Eestis Navitrolla L. Bunuel- ,,Andaluusia koer" K. Ristikivi ,,Hingede öö" Fr. Kafka · Psühholoogiline nõustamine o On pannud aluse sellele Teised psühhoanalüütikud
Neist igaüks tõlgendab tantrat omamoodi. Näiteks Osho vool soovitab loobuda seksuaalvahekorras igasugusest tegevusest, teine koolkond aga kinnitab, et tuleb visualiseerida ennast jumalaks või jumalannaks ning teostada keerukaid rituaale. Maailmas leidub väga palju erinevaid tantrismi vorme.6 Kõige üldisemalt aga võime nimetada tantristlikeks õpetusi, mis kasutavad seksi vaimse eneseteostuse vahendina. Õieti peaks seksuaalsusesse suhtuma kui oma usulisse potensiaali. Tegelikult pole usu –ja sugueluline kokkukuuluvus kristlikus maailmas sugugi nii tundmatu nagu esimesel pilgul paistab. Laine Trapido on kirjutanud, et pea kõikides kultuurides on arumunud loonud oma riitusi.7 Ingvar Luhaäär on tõdenud, et viimasel ajal on Euroopa seksuaalmaagia laenanud palju India tantrismist ja Hiina taoismist. 8 Olen sarnasel arvamusel, et tantrismi harrastajate arv kasvab pidevalt ning välja on antud väga palju teoseid.
Tahetakse küll intiimsust, kuid tuntakse end ebamugavalt ja ebaturvaliselt, suhtes kerkib küsimus: kuivõrd tohib teist lähedale lasta, ilma et see haiget teeks. Sellisel inimesel on raske end uuele tuttavale avada ja teda usaldada. Ema otsis lapsega lähedust, kuid polnud alati tähelepanelik lapse vajaduste suhtes, tema tähelepanu oli muutlik. Seksuaalsuse kolm lähtekohta: absolutism, relativism ja hedonism: Eristatakse kolme mõtteviisi, mis mõjutavad inimese suhtumist seksuaalsusesse ning seksuaalkäitumist. Need on absolutism, relativism ning hedonism. -absolutism absolutismlik mõtteviis, mis pooldab seksuaalelu alguse edasilükkamist kuni ametliku abielu sõlmimiseni. Seksuaalvahekorraga kaasnev nauding on lubatud pärast abiellumist. Absolutistlikke ideid võib leida näiteks kristluses ja islamis. -relativism mõtteviis, mille puhul langetatakse otsus sõltuvalt konkreetsest olukorrast, näiteks astutakse seksuaalvahekorda, siis kui on olemas vastastikune kokkulepe,
laste sündimise aeg ja arv nii, et iga laps oleks soovitud ja oodatud. See on õigus vältida soovimatute laste sündi ja sünnitada soovitud lapsi. · Seksuaalne tervis ühendab endas inimese seksuaalse olemise kehalisi, intellektuaalseid ja sotsiaalseid aspekte sellisel viisil, mis positiivse tegurina rikastavad ja arendavad isiksust, isikutevahelist suhtlemist ja armastust. Seega mõiste seksuaalne tervis kätkeb endas positiivset suhtumist inimese seksuaalsusesse. · PPL ja ST ja RT = kontrolli suurenemine enda üle, tervemad järglased, majanduslik tõus, mehe ja naise parem tervis, teadmiste suurenemine ja uurimustööd ja haridus, emotsionaalne heaolu täiskasvanul ja lapsel · Mõningad seksuaalsuse käsitlused: o Biopsühholoogiline seondub tunded, fantaasiad, psühholoogilised reaktsioonid jne o Biopsühhosotsiaalne - Seksuaalsus kui inimese loomuomane tunnus,
viia läbi psühhosotsiaalne hindamine; (c) koordineerima asutuse tegevusi kohaliku õiguskaitse organite ja/või lastekaitse spetsialistidega. Tihti pole laste vigastused selgelt seotavad väärkohtlemisega. Väärkohtlemise avastamiseks on meedikutel tihti vaja toetuda testidele või kahtlustele. Kui meedikud tunnevad ennast kindlalt meditsiinilistes küsimustes, siis väärkohtlemise juhtudel sõltub nende kindlus väga palju isiklikest suhtumistest seksuaalsusesse ja suhetest tunnistamisse kohtusaalis. Siin peaks meedikutele osutama abi sotsiaaltöötaja nii teadlikkuse kui ka kindluse tõstmiseks. Sotsiaaltöö funktsioonid laste väärkohtlemise juhtumitel aktiivravi asutuses on järgmised: · meditsiinipersonali teadlikkuse tõstmine · vähendada tõenäosust, et kuritarvitamise olukord jääb avastamata ja kinnitamata. Viia läbi põhjalik psühhosotsiaalne hindamine, mis lisab kaalu meditsiinilistele leidudele.
· Maailmas on ka üksikuid juhtumeid,kus soo määratlemine on raskendatud,kuna inimesel on nii mehe kui ka naise sugutunnused.sellist inimest nim.hermafrodiidiks. · Seksuaalne areng ei piirdu vaid kindlate sugutunnuste kujunemisega. · Seksuaalset arengut mõjutab see,kuidas inimene ümbritsevat tajub, vastastikused puudutused nind hellitused kujundavad vundamendi,millele rajaneb lapse suhtumine endasse,oma seksuaalsusesse. · Laps naudib seda,kui teda silitatakse,võetakse sülle ja talle naeratatakse.kui laps ei ole imikueas kogenud piisavalt hoolitsust ja armastust,võib tal olla hiljem raskusi suhete loomisega. Seksuaalsuse avastamine ja sooline enesemääratlemine: · Umbes aastane laps hakkab ennast teiste lastega võrdlema. · Lapsele meeldib vaadata teisi kehaosi. 2-3 aastaselt märkab laps ,et on olemas kahesuguseid inimesi ,poisse ja tüdrukuid.
Toetas meeste suuremat seksuaalset vabadust. Truudusetu naine ei sobivat lapsevanemaks, häbistab peret ja ennast. Victoria ajastu, milles ta elas, oli seksuaalsust eitav. Temast said mõjutusi ka hilisemad uurijad. - Henry Hevelock Ellis (1859-1935) teda kirjeldatakse kui arsti, kes oli tark, ettearvamatu ja lahtise peaga. Raamatus "Seksuaalpsühholoogia uuringud" (1896) käsitles seda, kuidas erinevatest kultuuridest tulevad inimesed suhtuvad seksuaalsusesse ja kuidas nad käituvad erinevalt. Saadi teada, et neid kehaosi, mida läänes varjati, eksponeeriti teistes kultuurides või ei peetud neid üldse seksuaalse alatooniga kehaosadeks. Juhtis tähelepanu sellele, et uurima peaks ka teisi rahvusi väljaspool lääne kultuuri. Soovis multikultuursust. Tema kirjutamislaad oli esimest korda positiivne ja seksuaalsust jaatav. Suhtus seksuaalsusesse positiivselt. Tõi esimest korda esile selle, et hälbeid ei
2. rasestumisvastasete vahendite kasutamine 3. suremus sh. perinataalne suremus, emade suremus 4. madala sünnikaaluga vastsündinute osakaal 5. abi kättesaadavus 6. abordistatistika jm. Seksuaalne tervis - ühendab endas inimese seksuaalse olemise kehalisi, intellektuaalseid ja sotsiaalseid aspekte sellisel viisil, mis positiivse mõjurina rikastavad ja arendavad isiksust, isikutevahelist suhtlemist ja armastust..., seega mõiste seksuaalne tervis kätkeb endas positiivset suhtumist inimese seksuaalsusesse. Seksuaalse tervise kaitse eesmärgiks on parandada naise elukvaliteeti ning rikastada isikutevahelisi suhteid, seksuaalse tervise kaitse ei piirdu vaid järeltulijate saamist ja sugulisel teel levivaid haigusi puudutava nõustamise ja arstiabiga (WHO 1975). Erinevad aspektid: 1. Somaatilised e.kehalised, emotsionaalsed, intellektuaalsed ja sotsiaalsed aspektid 2. Teadmised seksuaalsusest, selle võimalustest ja sellega kaasnevatest ohtudest. 3
Rahvalaulus ,,Mehetapja Mai" tapab naine oma mehe. Laulu sisuks on Maie põgenemine, kus ta palub abi kaselt, haavalt, kuuselt, lepalt, kaevult ja merelt. Keegi pole nõus teda aitama, ja nii Mai läks angerjaks mereje. Lauludes väljendub ka poja kui väärtusliku tööjõu eelistamine tütrele. Tarvastu rahva laulus ,,Tütar vette" läheb ema vastsündinud tütart uputama, sest esa käsk viia vesile, / veli laske laine'esse, kuna tütrest polnud maja pidamises kasu loota. Keskaegne suhtumine seksuaalsusesse oli kahene. Ametlik kristlik moraal hindas askeesi ja mõistis hukka nii seksuaalsuse kui himud. Suguelu õigustas ainult vajadus sugu jätkata. Seksuaalsust piirati rangete keeldudega astuda vahekorda paastude ja pühade ajal. Askeesi kõrval eksisteeris aga nn karnevalikultuur*, mis lubas seoses mõnede pühadega alasti keha näitamist ja tunnete avalikku väljendamist. Igapäevaelus võis tajuda nende kahe vastandliku kultuuri segu: elati tihedasti koos
Sagedased sünnitused ja arstiabi puudumine sünnitustel lõpetasid nende elutee varemgi kui lahingud meeste oma. Vanu inimesi oli vähe. Noortest koosnev ühiskond väärtustas jõudu ja tervist. Laste suur suremus muutis lapse ja last ootava naise väärtuslikuks. Fertiilses eas ja raseda naise tapmine tõi kaasa tolle aja kohta tohutud trahvid. Talupoegade laste suremus oli eriti suur, lahingutes hävitati sageli nende eluasemed ja laastati põllud. Suhtumine seksuaalsusesse oli kahene: Kristlik moraal hindas askeesi paastud Karnevalikultuur alasti keha näitamine ja tunnete avalik väljendamine. Vaesemates peredes elati kitsalt koos ja lapsed kuulsid ja nägid kõike pealt. Rikkamatel olid eraldi meeste ja naiste toad. Noored võisid näidata välja seksuaalseid huve see oli lubatud, valitses üldine arvamus, et noorus on iga, kus inimene ei suuda seksuaalsust veel maha suruda. Keskaeg karm lapsepõlv
Sagedased sünnitused ja arstiabi puudumine sünnitustel lõpetasid nende elutee varemgi kui lahingud meeste oma. Vanu inimesi oli vähe. Noortest koosnev ühiskond väärtustas jõudu ja tervist. Laste suur suremus muutis lapse ja last ootava naise väärtuslikuks. Fertiilses eas ja raseda naise tapmine tõi kaasa tolle aja kohta tohutud trahvid. Talupoegade laste suremus oli eriti suur, lahingutes hävitati sageli nende eluasemed ja laastati põllud. Suhtumine seksuaalsusesse oli kahene: Kristlik moraal hindas askeesi – paastud Karnevalikultuur – alasti keha näitamine ja tunnete avalik väljendamine. Vaesemates peredes elati kitsalt koos ja lapsed kuulsid ja nägid kõike pealt. Rikkamatel olid eraldi meeste ja naiste toad. Noored võisid näidata välja seksuaalseid huve – see oli lubatud, valitses üldine arvamus, et noorus on iga, kus inimene ei suuda seksuaalsust veel maha suruda. Keskaeg – karm lapsepõlv
Reaktiivse jõu baasil käsitletakse. Nietzche juurest 20. Sajandisse. Bataille – pr mõtleja. Toob mängu olulise mõiste, millel sarnaseid jooni üleinimesega. Suverääni mõiste. 1897-1962 tema teos „Neetud osa“ 1946-1949 kirjutatud. Oli omamoodi majandusteooria. Tema soov oli luua üldise majanduse teooria. Peaksime muutma majanduse aluseid. Majanduse eetilisi aluseid. Majandus sotsiaalse elu aluseks. Kulutamise idee. Kulutus kuhu iganes vaatemängu, kunsti, seksuaalsusesse. Peaksime ühiskonna aluseks võtma kulutamise ja raiskamise. Ühiskonnas nähtaval olev energiaülejääk. Liialdus. Jusnimelt luksuse olemasolu võiks olla ühiskonna alus, mitte säilitmine. Trad maj on piirav ja ratsionaalne. Ühisk Aluseks on muud vaja. Võiksid olla rajatud energia pillamisele, kulutamisele. Kapitalism on tema arvates lahku löödud modensuse eelsestest majanduse jagamise viisidest ja asendanud selle muuga. Modernsuse eelsel ajastul oli ühiskonna
Eesti kirjandus II kevad I loeng Kuuekümnendad – sula EELNEVALT: Kirjanduse seisukohalt olid põhukoordinaadid: eeltsensuur, stalinistlikud repressioonid 40ndatel ja 50ndatel ja see, et on mingi esteetiline ja poliitikaga kooskõlas olev kaanon. Eriti halb oli olukord proosas. 1956 20. Kongress ja Nikita Hruštšovi kõne – kritiseeris Stalini isikukultust. Ta jõuab aste astmelt võimule, ta on partei eesotsas ja hakkab riiki juhtima. See kõne annab selge suunise, et ühiskond peab kuidagi teises suunas liikuma (ei loobutud kommunistlikest ideaalidest). Positiivsed arengud hakkasid silma juba aasta paar varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud – viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi tulema. Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab 55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas lühenema (kui keegi elav a...
2. rasestumisvastasete vahendite kasutamine 3. suremus sh. perinataalne suremus, emade suremus 4. madala sünnikaaluga vastsündinute osakaal 5. abi kättesaadavus 6. abordistatistika jm. Seksuaalne tervis - ühendab endas inimese seksuaalse olemise kehalisi, intellektuaalseid ja sotsiaalseid aspekte sellisel viisil, mis positiivse mõjurina rikastavad ja arendavad isiksust, isikutevahelist suhtlemist ja armastust..., seega mõiste seksuaalne tervis kätkeb endas positiivset suhtumist inimese seksuaalsusesse. 21 Seksuaalse tervise kaitse eesmärgiks on parandada naise elukvaliteeti ning rikastada isikutevahelisi suhteid, seksuaalse tervise kaitse ei piirdu vaid järeltulijate saamist ja sugulisel teel levivaid haigusi puudutava nõustamise ja arstiabiga (WHO 1975). Erinevad aspektid: 1. Somaatilised e.kehalised, emotsionaalsed, intellektuaalsed ja sotsiaalsed aspektid 2
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
