Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"paisutus" - 35 õppematerjali

thumbnail
14
ppt

Jõevähi arvukuse muutus Eestis

Jõevähk Astacus astacus Taksonoomia Hõimkond: Lülijalgsed (Arthropoda) Klass: Vähid (Crustacea) Selts: Kümnejalalised (Decapoda) Sugukond: Jõevähklased (Astacidae) Perekond: Jõevähk (Astacus) Liik: Jõevähk (Astacus astacus) Jõevähk Eestis Jõevähk on levinud kogu Eestis, kus ta esineb nii jõgedes kui järvedes. Vähk on Eesti suurim ja väärtuslikem veeselgrootu. Vastavalt EL loodusdirektiivile, Berni konventsioonile ja punasele raamatule on jõevähk ohustatud või ohualdis liik. Vähki ohustavad tegurid Vähihaigused (eeskätt vähikatk) Elupaikade kvaliteedi halvenemine (reostus, maaparandus, eutrofeerumine, kopra paisutus) Vaenlased ­ nii loomad kui inimesed Röövpüük Vähivarud Kuni 19. saj lõpuni ohtralt paljudes jõgedes ja järvedes. Vähk tundus olevat lõputu ressurss. Eksport Liivi ja Kuramaalt (Lõuna-Eesti ja Läti aladelt) igal aastal 300 000 kg = 8,5 milj vähki. 1896. a vähikatk esmakordselt Eestis. Nakatus...

Bioloogia → Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Vanakreeka kunst

Kivide sidumiseks kasutati metallist klambreid. Templi alust, millel tempel seisab nim. krepidomaks(3 astmeline). Krepidoma ülemist astet nim. stülobaadiks. Stülobaadilt kerkib sammastik ja sellele toetub talastik koos katusega. Talastiku alumine osa on arhitraav ja ülemine osa friis. #peripteer ­ rida sambaid ümber templi #dipteer ­ 2 rida sambaid ümber templi Sambad olid templite peamiseks kaunistuseks. Samba kolmeks põhiosaks on: baas, tüves ja kapiteel. Tüvese keskel on väike paisutus e entaas ja tüvest liigendavad kitsed püstvaod e kannelüürid. Kapiteel koosneb kahest osast: alumine on ehhiin ja ülemine abakus. Templite ehitamisel kehtis raage reeglistik e order, näiteks oli määratud sammaste arv ja kasutati kindlaid algmõõte, mooduleid. Sambaid eristati kapiteeli järgi. 3 stiili: Dooria ­ massiivsed, kannellüürid e vaod sambas, mida oli 16. Baas puudub. Toetub otse alusele. Mõnel eritüübil siiski ka baas. Dooria sambad on näiteks TÜ ees.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Vana-Kreeka Ehituskunst

kivi, eriti marmor. Templi välisilmes võib eraldada põhiosi: tempel seisab paari-kolme astmelisel alusel ­ krepidoma. Krepidoma ülemist astet nimetatakse stülobaadiks. Stülobaadilt kerkib Sammastik, millele toetub talastik koos katusega. Sambaid oli templi pikemal küljel alati kaks korda enam kui lühemal ja üks veel lisaks (8x17 ; 6x13) Sambad ongi kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sel on kolm osa: baas, tüves, kapiteel. Tüvesel on keskel väike paisutus ­ entaas; tüvest liigendavad kitsad püstvaod ­ kannellüürid. Kapiteel koosneb kahest osast: alumine on ehhiin, ülemine abakus. Kapiteel on üleminek ümaralt vormilt kandilisele. Talastiku alumist osa on arhitraav ja ülemine kannab nime friis. Templit kattis madal viilkatus., mõlemas otsas olid kolmnurksed viiluväljad, mis olid tavaliselt skulptuuridega kaunistatud. Sammasterea taga asus kivist seintega ruum naos. Selle ainsaks avaks ja valgusallikaks oli uks

Kultuur-Kunst → Kunst
7 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kunst ja arhitektuur

1. Vanakreeka kunst Arenes välja u. 600 eKr. Arhitektuuri tähtsaim ülesanne olid templid. Templite välisvaates võib eraldada kolme põhiosa ­ krepidoma (alus, stülobaat on krepidoma ülemine aste), sammastik ja talastik koos katusega. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail; jaguneb kolmeks põhiosaks ­ baas, tüves ja kapiteel. Kitsad püstpraod on kannelüürid ning paisutus on entaas. Arhitektuuris eristatakse kolme stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria on kõige vanem, arhailisest ajastust; jässakas ja madal. Puudub baas ning kapiteel on tagasihoidlik. Joonia stiil on hilisem; peenem, elegantsem, kapiteel on iseloomulikult rullis. Friis on enamasti kaetud reljeefidega. Korintose stiili sambad on eriti saledad ja kõrged. Kapiteeli kaunistavad taimemotiivid. 2. Kreeka ehitusmälestised

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
161 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Vana-Rooma ja Vana-Kreeka kunst ja arhitektuur

1. Vanakreeka kunst Arenes välja u. 600 eKr. Arhitektuuri tähtsaim ülesanne olid templid. Templite välisvaates võib eraldada kolme põhiosa ­ krepidoma (alus, stülobaat on krepidoma ülemine aste), sammastik ja talastik koos katusega. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail; jaguneb kolmeks põhiosaks ­ baas, tüves ja kapiteel. Kitsad püstpraod on kannelüürid ning paisutus on entaas. Arhitektuuris eristatakse kolme stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria on kõige vanem, arhailisest ajastust; jässakas ja madal. Puudub baas ning kapiteel on tagasihoidlik. Joonia stiil on hilisem; peenem, elegantsem, kapiteel on iseloomulikult rullis. Friis on enamasti kaetud reljeefidega. Korintose stiili sambad on eriti saledad ja kõrged. Kapiteeli kaunistavad taimemotiivid. 2. Kreeka ehitusmälestised

Ajalugu → Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kunstiajalugu 10. klass

Tempel oli ristküllikukujulise põhiplaaniga. Ehitusmaterjaliks oli esialgu puu ja savi, hiljem kivi ­ marmor. Kivide sidumiseks kasutati metallist klambreid. · Tempel seisab alusel, mis on maapinnast kahe-kolme astme võrra kõrgem. Sambad ümbritsesid templid tavaliselt igast küljest ja sammaste arv allub kindlale reeglile: 6 x13 või 8x17 · Sammas koosneb: baas, tüves ja kapiteel. · Tüvesel on keskel väike paisutus. Tüvest liigendavad kitsad püstvaod. · Kapiteel koosneb kahest osast ­ alumine on ehhiin ja ülemine abakus. Kapiteel on üleminek samba ümaralt vormilt kandilisele talastikule · Talastiku alumine osa on arhitraav ja ülemine on friis. · Sammasterea taga asus risttahukakujuline kivist seintega ruum. Kassettlaega. · Naoses paiknesid jumalakujud · Kreeka arhidektuuris eristatakse kolme stiili ­ diiroa, joonia ja korintose.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Romantism

Elavad, köitvad karakterid, Kujutas ajalugu poeetiliselt. Prantsusmaa- Prantsusmaa revolutsioon;Napoleon võimul; tema sõjad ja häving jne. Varajane Pr. Romantism-hirm tuleviku ees. Pageti müstikasse ja keskaega. Ei olnud ühtne kirjanduslik vool. Franois René Chateaubriand- Essee "Ristiusu vaim"-ristiusk on kõige puhtam ja parem ususuund. Vabaduse märk. Poeetide ja kunstnike inspiratsiooni allikas. Enamik teoseid on eksootilised , stiilis iseloomustavad tundlikkus ja romantiline paisutus. Victor Hugo- Pr. Romantismi peaesindaja. Suuna põhjendaja ja arendaja. Kontrast ja grotesk-Hugo võtted. "Hernani"-rüütliromantika vaimus, tähtsal kohal on traditsiooniline auküsimus. Keelekasutsu on loomulik, ei ole peenutsemist. "Jumalaema kirik Pariisis". "Hüljatud". Hugo oli suurm humanist ja romantik. Õpetas inimesi armastama elu, ilu ja tõtt. Prosper Mérimée- Üleminekuautor. Keskendus erinevatele rahvustele. Romantik. Detaili väljendusrikkus. Palju vatuolulisi asju nt

Kirjandus → Kirjandus
14 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Hüdraulika erikursuse kontrollküsimused

võrrandist. Pärilanguga (i0>0) primaatilise sängi puhul: i0l+h1+1v12/2g=h2+2v22/2g+hl, kus hl=Q2/(C2A2R) l=Il. Arvutuskäik ­ teadaoleva sügavuse (h1 või h2) järgi arvutatakse sellele vastav Er. Hüdrauliline lang I=Q2/(Ck2Ak2Rk), kus Ck, Ak ja Rk on ristlõigete 1 ja 2 jaoks arvutatud vastavate suuruste keskmised väärtused. 12.Vabapinna arvutamine loodussängis:(jõed, ojad) enamasti on vaja arvutada paisjooni , et selgitada, kuhu ulatub vesiehitisega tekitatud paisutus. Probl on eelkirjeldatust tublisti keerukam, sest loodussängid on korrapäratu kujuga ja nii piki sängi kui sügavuti ebaühtlase karedusega. Paisjoont saab loodussängile arvutada siis, kui veejuhe on väga põhjalikult uuritud. Ka Chezy moodul C peab olema mõõtmisandmete põhjal määratud nii piki jõge kui mitme veetaseme puhul igas jõelõigus. Lugedes voolu lõiguti ühtlaseks, saab avaldada C Chezy valemist: C=vk/Rki =

Maateadus → Hüdromeetria
105 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Egeus - hellenistlik

3 põhilist stiili: 1.DOORIA - kõige vanem ­ madalad ja jässkad sambad ­ ehitis on raskepärane, lihtne ja range ­ sammastel puudub baas ­ kapiteel tagasihoidlik ­ entaas e tüvede paisutus ­ friis koosneb triglüüfidest (nelinurksed kiviplaadid) ja metoopidest ­ Poseidoni tempel Lõuna-Itaalia, u 550 eKr ­ 2. JOONIA - hilisem - sammas peenem ja elegantsem

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Vanaaeg

b) Mükeene arhitektuur · megaron - suur pikergune saal. (N: Tirynsi linnuse keskne pearuum) · Akropolid · Mükeene lõvivärav ­ koosneb 3st kivimürakast ja neile toetuvast kolmnurksest kiviplaadist, sellel kõrgreljeef kahe sambale toetuva lõviga 4. Vana - Kreeka Arhitektuur Dooria order (templid) - nt: Poseidoni tempel, Parthenon · lihtsus, rangus, tugevus. Kandvad osad: · Baas puudub · Entaas-tüvese paisutus. Tüves aheneb ülespoole. · Kannelüürid - tüvest katvad püstised vaod · Kapiteel koosneb: Ümmargusest Ehhiinist(ümar kiviplaat), sellele on asetatud nelinurkne plaat ehk abakus. · Krepidoma - Templi osa. Alus, mis koosnebühest kuni kolmest osast. · Stülobaat - Viimane aste, millel seisab sammas Kantavad osad: · Arhitraav - kapiteelidele toetuv talastiku alumine osa. Lihtne ilustusteta riba. · Friis - Ehisriba. Arhitraavi kohal.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
53 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

KORDAMISKÜSIMUSED J. Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu” 10. klassile lk.7- 89.

KORDAMISKÜSIMUSED J. Kangilaski ,,Kunstikultuuri ajalugu" 10. klassile lk.7- 89. 1.Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst: Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3.Maalikunst: 1. Seinamaal: fresko- märjale krohvipinnale kujundatud maal, sakko- kuivale krohvipinnale kujundatud maal, sgrafiito- värvikihtide üksteise peale panemine ja maha kraapimine 2. Tahvelmaal- (15. saj Madalmaad ja Itaalia) Õlimaal, Pastellmaal, Akvarellmaal/ gua...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Kunstiajalugu- Kreeka ja Rooma

Sammaste taga naos, kus polnud aknaid, seal oli jumala kuju. Lagi oli puust, kassettlagi. Antiikaja näide: Pseidoni tempel Paestumis, Lõuna-Itaalias, 450eKr, varane dooria stiil. Tarastiku peal kolmnurk viilkatus. Siduainet ei kasutatud. Sambad on paigutatud sissepoole kaldu, et kaugelt tunduks otse. Ehituskunstistiilid ehk orderid: 1. Dooria- kõige vanem, levib Penoponnosel (Partelon). Sambal ainult tüves ja kapiteel. Samba vagusi nim. panelüürideks, samba keskel on väike paisutus. Kapiteeli alumine osa on ketta kujuline ja üleval ristkülik. Arhitraav kaunistamata. Friis on lihtsalt kaunistatud. Sammas on mehelik. 2. Joonia- Väike-Aasia poolsaarel (Nike tempel). Sambad on sihvakamad, kõrgemad ja naiselikumad. 3. Korintose- kõige uuem, vähim levinud. (Olümpiavaremed Ateenas). Sammas on kui noortütarlaps, veelgi sihvakam ja kuni 18meetri kõrgune. Kapiteel on väga looduslähedane.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
6
docx

EESTI JÕED

(Keila, Vääna ja Kasari jõgi). Eesti keskmisest väiksem on äravool Kagu-Eestis (Piusa, Võhandu jaAhja jõgi, Väike Emajõgi) ning saarte ja mandri rannikuala väikestel jõgedel ning suurtest soostikest. Omapärane on Emajõe äravoolureziim tema alguses, Võrtsjärvest väljavoolul. Kõigil teistel jõgedel on suurim äravool aprillis, kuid seal on see kevadise suurvee ajal kõige väiksem; suurim kuu keskmine vooluhulk on aga juunis. Pede suudmes olev paisutus on põhjustanud jõe väga väikese languse (4 cm 1 km kohta) ja keskmiselt kümmekond päeva aastas voolab Emajõgi seetõttu oma alguses hoopis vastassuunas ­ Võrtsjärve poole. EESTI JÕGEDE TOITUMINE Eesti jõed toituvad põhja-, vihma- ja lumesulamisveest, iga toiteallikas annab 1 ligikaudu /3 aastasest äravoolust. Põuasel suvel ja pikal ning külmal talvel toituvad jõed pikemat aega ainult põhjaveest

Geograafia → Geograafia
26 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Paeloliitikumi kunst - Vana - Kreeka arhitektuurini

PALEOLIITIKUM´i KUNST (30 000 - 8000 eKr) paeloliitikumi nooremal ajal tekkisid tööriistad, tekib ka sugukond. Venus of Willendorf, 11.1 cm. vormide rõhutamine, esiema kultus. statuett - puust, luust, kivist kujuke. joonistuste ja maalingute peamine aine on loomad - mammutid, piisonid, metshobused, põdrad, hirved. Hästi edasi antud loomade liigikuuluvus, liigutused ja poosid. Koopamaalingud tugeva kontuuriga ja värvitud mineraalsete muldadega. Põhitoonid: must, valge, kollane. Lascaux koppad, Altamira. NEOLIITIKUM´i KUNST (6000 - 2000 eKr) tähtis põlluharimine ja loomakasvatus, tekivad võitlusedmaade ja söögi pärast, levinud ornamentika (loodusvormid, loomade väljendamine). Ornamentika oli seotud uskumisega vaimudemaailma ja maagiasse. Neoliitikumi alguses ilmusid esimesed suuremad kivist ehitised ja asulad. Ilmuvad savinõud ­ keraamika. POLNUD HOONED, VAID USULISED MONUMENDID MENHIR - kõrged, püstised kivirahnud, keldi keeles ´´pik...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Vana-Kreeka kultuur, skulptuur, maalikunst

kunst ja filosoofia. Suured on ka kreeklaste saavutused arhitektuuri alal. VANA-KREEKA KUNST Arenes välja u. 600 eKr. Arhitektuuri tähtsaim ülesanne olid templid. Templite välisvaates võib eraldada kolme põhiosa ­ krepidoma (alus, stülobaat on krepidoma ülemine aste), sammastik ja talastik koos katusega. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail; jaguneb kolmeks põhiosaks ­ baas, tüves ja kapiteel. Kitsad püstpraod on kannelüürid ning paisutus on entaas. Arhitektuuris eristatakse kolme stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria on kõige vanem, arhailisest ajastust; jässakas ja madal. Puudub baas ning kapiteel on tagasihoidlik. Joonia stiil on hilisem; peenem, elegantsem, kapiteel on iseloomulikult rullis. Friis on enamasti kaetud reljeefidega. Korintose stiili sambad on eriti saledad ja kõrged. Kapiteeli kaunistavad taimemotiivid. Kreeka ehitusmälestised

Ajalugu → Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
22
odt

Illustreeritud antiigisõnavara – terminid ja pildid

Kannelüürid ­ kitsad teravate äärtega püstloodis ehisvaod, mis liigendavad samba tüvest. Kannelüürid täksiti sisse selleks, et imiteerida varasemaid puidust valmistatud sambaid, kuhu sarnased täkked olid jätnud tööriistad. Olid iseloomulikud kõigile sambatüüpidele, kuid dooria sambal oli neid hõredamalt ja vahel võis dooria sammas olla ka sile. (Vt joonist ja pilti termini ,,korintose order" juures) Entaas ­ dooria samba keskosa sujuv paisutus, millega püüti saavutada esteetilist ja optilist tasakaalu ning teha nähtavaks samba tektooniline funktsioon. Abakus (lad. k. abakus ­ plaat, kr. k ­ arvutuslaud) ­ sambakapiteeli nelinurkne katteplaat vanakreeka sammastikus, ka friisi ülalt piirav katteliist. Samuti nimetati Vana- Kreekas ja Vana-Roomas abakuseks kivikeste või pulgakestega arvutuslauda, mis on arvelaua eelkäijaks. See võeti kasutusele 4 saj. e. Kr ja kasutati Euroopas kuni 18. sajandini.

Kultuur-Kunst → Antiigi pärand euroopa...
26 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Tehnilise infrastruktuuri alused: Teede osa kordamisküsimused

vähemalt 1,0 m võrra. 45) Truup ja voolureziimid · Materjali järgi (raudbetoon-, teras-, plastik-) · Ristlõike järgi (ümar-, ovaal-, nelikant-) · Avade arvu järgi (monokkel-, binokkel, trinokkel-) · Otstarbe järgi (läbivoolu-, läbilaske-) · Ava suuruse järgi · vaba (surveta) voolamine kujuneb sel juhul, kui truubi otsak on uputamata ning truubis esineb vaba veepind, paisutus truubi ees Hi 0,95 d, · poolsurveline voolamine kujuneb siis, kui truubi otsak on uputatud, kuid truubis esineb vaba veepind, Hi = 0,96...1,2 d · surveline voolamine kujuneb vaid erikujulise (voolujoonelise) otsakuga truubis kui Hi > 1,2d. Tavalist tüüpi otsakute puhul puhtal kujul survelist voolamist ei esine, välja arvatud juhud, kus truubist väljavool on uputatud · vaba voolamise korral piisab 0,5 m paksusest muldest toru peal

Ehitus → Tehnilise infrastruktuuri...
71 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Kreeka kunst

· Kõige vanemad ehitised on dooria ja joonia stiilis (7.-6. saj eKr) · Enamus joonia stiilis ehitisi on hävinud · Korintose stiil pärineb 5.-4. saj eKr · Dooria sammas on Kreeka sammastest kõige massiivsem · Tal on ainult kapiteel ja tüves, baas puudub · Dooria sammas toetub tüvesega otse alusele · Dooria sammast kaunistavad tüveses pikad vaod ­ kannelüürid · Kapiteel koosneb kahest plaadist · Samba keskosas on väike paisutus ­ entaas · Dooria sambal on ka erivorme (sileda tüvesega jne.) · Joonia ja korintose sambad on baasiga · Joonia ja korintose sambad on dooria sammastest väiksema ümbermõõduga, paistavad sihvakamatena · Kannelüüre on neil rohkem (kuni 24) · Joonia samba kapiteel on lihtne ja väike, eristub teistest oma voluutidega · Voluudid ­ kaks spiraalikujulist kaunistust kapiteelil · Korintose kapiteel on aga kõrge, mistõttu on korintose sambad kõige kõrgemad

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
93 allalaadimist
thumbnail
8
odt

"Kunstikultuuri ajalugu 10. klassile"

6.PEATÜKK Vana-Egiptus, püramiidid 1. Millised ajalised piirid on vanaegiptuse kunstil? 300eKr-30eKr 2. Mille järgi periodiseeritakse Vana-Egiptuse ajalugu? Egiptuse pikas arengus võib eraldada 3 ajajärku, mil keskvõim oli tugev, aga nende vahepeal ja järel riigi ühtsus vähenes. 3. Mida ütled Egiptuse kunstitraditsioonide kestvuse kohta? Põhjenda. Egiptuses olid igasugused traditsioonid tugevad, kunstis säilisid kaua ühesugused teemad ja vormid. Kunst ei olnud täiesti muutumatu. Sellestki võib täheldada alalhoidlike ja uuenduslike taotluste omavahelist võitlust. 4. Mida tead vanade egiptlaste religiooni kohta? Kuidas see mõjutas kunsti? Kunst oli religiooniga lahutamatult seotud, religioon oli polüteistlik. Usk paljudesse jumalatesse oli juba enne riigiaega, kui igal kogukonnal olid oma kaitsevaimud. Vanemaid jumalaid kujutati loomadena. Kunstis kujutati neid ena...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
139 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Tehnilise infrastruktuuri alused - kordamisküsimused

Kordamisküsimused, teemad 1) Mõisted teede teemast · ajutine tee ­ piiratud ajaks rajatud, hiljem likvideeritav või suletav tee · jäätee ­jäätunud jõe, järve või mere pinnale vahetult rajatud sõidutee · kaherajaline tee ­ t., millel on üks sõidurada kummaski sõidusuunas liikumiseks või kaks sõidurada ainult ühes suunas liikumiseks · kahesuunaline tee ­ t., kus sõidukid võivad liigelda mõlemas sõidusuunas · kergliiklustee ­ ainult jalakäijatele ja jalgratturitele kasutamiseks mõeldud tee · kogujatee ­ enamasti kiirteega või magistraalteega paralleelselt kulgev tee, mis kogub liikluse kõrvalteedelt ja juhib liiklussõlmede kaudu põhiteele · magistraaltee - peamine liiklustee; väljaspool asulaid on magistraalteeks põhi- ja tugimaanteed, linnades ja teistes asulates - põhi- ja jaotustänavad · mitmerajaline tee ­ tee, kus korraga samas suunas või vastas-suundades mahub sõitma vähemalt kaks sõidukit · mägitee ­ mägisel maastikul paiknev tee, m...

Ehitus → Tehnilise infrastruktuuri...
64 allalaadimist
thumbnail
13
doc

TERMINID MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST

(Vt ka Cardo) eklektitsism (kr. eklektikos väljavaliv) erinevaid stiilielemente ja -võtteid vms laenav ja omavahel formaalselt ühendav stiil. Veendumustes ja teooriates ühtsuse, terviklikkuse, järjekindluse puudumine. ekseeder aedades üldiselt poolkaarekujuline väljak, poolkaarekujuline või hulknurkne seinasüvis või -niss. entaas (kr. entasis pingutus, keskendus), kreeka sambatüvese allosa sujuv kerge paisutus, millega püüti saavutada esteetilist ja optilist tasakaalu ning teha nähtavaks samba tektooniline funktsioon. Parthenonis on entaas 1,75 cm. ermitaaz (pr. ermitage) "eraku (eremiidi) asula"; seda järeleaimav üksildane väike hoone või loss aias või pargis (eriti 18. saj). étoile (pr.) täht, tähekiirtena ühest punktist lähtuvad teed pargis või aias. fontään purskkaev, vetemäng

Ajalugu → Ma ajalugu
47 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Kunsti arvestus

Kunstiliigid Arhitektuur: · sakraalehitus(püha): kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid · profaanarhitektuur(ilmalik): sõjalised ehitised, nt linnused, lossid, kindlustused Skulptuur: kõvast materjalist loodud mahuline kujund · reljeefid · ümarskulptuur · vabaplastika · monumentaalplastika · ehitusplastika Maalikunst: unikaalne värviline kujund tasapinnal · seinamaal (temperavärvid; freskotehnika-märg sein, sekotehnika-kuiv sein) · tahvelmaal · raamatu- ehk miniatuurmaal · mosaiikmaal · klaasikunst ehk vitraazikunst Graafika: tasapinnaline kunstiline kujund, mis on loodud trükkimise abil · kõrgtrükk · sügavtrükk · lametrükk Tarbekunst: jaguneb materjalide järgi · keraamika · metallehistöö · klaasikunst · nahkehistöö · tekstiil · puitehistöö Kujutav kunst: Skulptuur, maalikunst, graafika Kaunis kunst: Maalikunst, skulptuur Real...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
21
docx

Soojustehnika konspekt

SOOJUSTEHNIKA Soojustehnika mõisted. Soojustehnika on rakendusteadus, mis käsitleb kõiki soojusega seotud nähtusi. Samal ajal on ta ka tehnikaharu, mis tegeleb nende nähtuste rakendamisega praktikas. Soojustehnika teoreetilised alused rajanevad järgmistel erialustel: 1. Termodünaamika 2. Soojuslevi e. Soojusülekanne (soojusvahetus) 3. Soojusmootorite teooria 4. Soojusjõu seaduste teooria Soojustehnika hõlmab veel soojuse tootmist, soojusenergeetikat, soojuse vahetut kasutamist tööstuses ja olmes. Soojust toodetakse nüüdisajal erinevat tüüpi kolletes, edasi põlemiskambrites ja ntx. Sisepõlemismootorite turbiinides ja seda soojust saadakse kütuste keemilisest energiast. Vähemal määral toodetakse soojust tuuma-, päikese- ja elektrienergiast. Tööstuses tarbivad soojust eelkõigge mitmesugused tööstusahjud, kuivatid ja väga erinevat tüüpi soojusvahendid. Olmes aga tarvitatakse soojust peamiselt kütteks. Soojust transpor...

Energeetika → Soojustehnika
134 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Kunstiajaloo konspekt 10.klassile

*dipteer ­ 2 rida sambaid ümber templi (topeltantidega tempel ­ sammastega eesruum mõlemas otsas, prostüül ­ 4 sammast otsaseinas, amfiprostüül ­ 4 sammast mõlemas otsas, pseudodipteer) Alus: *tempel seisab alusel mis kannab nimetust KREPIDOMA. *Krepidoma ülemist astet nimetatakse STÜLOBAADIKS. Sammas: *kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail *kolm põhiosa on BAAS, TÜVES JA KAPITEEL *baas ­ joonia samba alus *tüvesel keskel väike paisutus (e. ENTAAS) *tüvest liigendavad kitsad püstvaod (e. KANNELÜÜRID.) *kapiteel (samba ,,pea") ­ koosneb kahest osast: ülemine ehhiin ja alumine abakus Talastik: *alumine osa on arhitraav (sammastele toetuv rõhttala) ja ülemine on friis (ehisriba) Viilkatus: *katuse servades ehisliist veesülititega *nurkades skulptuurkaunistused hoone otstesse kujunevatel viiluväljadel reljeefid Templi sisemus: *naos *cella ­ ruum, kus paiknes jumala kuju

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
70
docx

Vanaajakunst

massiivsed baasita sambad . Kolonni tüves on ülespoole kitsenev, paisutusega (entaas) tüvese keskosa all ja 16—20 kannelüüriga. Kapiteel on kettakujulise padjandiga (ehhiin) , millel asetseb ruudukujulise plaadina abakus . Dooria stiili friis koosneb triglüüfidest ja metoopidest . Kõige peal on geison ja siima akroteeridega nurkadel ja keskel Entaas - dooria samba tüvese keskosas esinev sujuv paisutus, s.t. vaevalt märgatav samba läbimõõdu suurenemine, mis nähtavalt sümboliseerib samba kandejõudu. Abakus - sambakapiteeli nelinurkne katteplaat, eriti antiikses ehituskunstis Ehiin - dooria , joonia v. toskaana kapiteeli ümmargune padjataoline alumine osa, mis asub samba tüvese ja abakuse (katteplaadi) vahel Kannelüür - rihv, püstloodis ehisvaoke sambal , piilaril v. pilastril; dooria orderil on neid 16-20

Ajalugu → Vanaaeg
9 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Kunstikultuuri ajalugu

Kunstikultuuri ajalugu Ürgajast gootikani Küsimuste vastused Kunsti tekkimine ja neoliitiline kunst 1. Millal valmisid esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Kujutised, mida võib pidada kunstis valmisid umbes 40 000 aastat tagasi. 2. Millisest ajastust on küsimus? Mille järgi on see saanud nimetuse? Need on valmistatud vanema kiviaja ehk paleoliitikumi hilisemas järgus. Selle ajastu tähtsaim tööriistamaterjal oli kivi. 3. Teades, et kreeka keeles paleo = vana, meso = keskmine, neos = uus, noor ja lithos = kivi, meenuta, millisteks perioodideks jaguneb kiviaeg. 1) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum a) vanem ehk alam-paleoliitikum b) keskmine paleoliitikum c) noorem ehk ülem-paleoliitikum 2) Mesoliitikum 3) Noorem kiviaeg ehk neoliitikum 4.Kus leiduvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Prantsusmaal Lacaux's ja Põhja-Hispaanias Altmira's 5.Milliseid uskumusi peetakse koopamaalide ja kaljujoonistuste loomise ...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
219 allalaadimist
thumbnail
48
doc

"Kunstikultuuri ajalugu" 10 klassile - Jaak Kangilaski

· Kõige vanemad ehitised on dooria ja joonia stiilis (7.-6. saj eKr) · Enamus joonia stiilis ehitisi on hävinud · Korintose stiil pärineb 5.-4. saj eKr · Dooria sammas on Kreeka sammastest kõige massiivsem · Tal on ainult kapiteel ja tüves, baas puudub · Dooria sammas toetub tüvesega otse alusele · Dooria sammast kaunistavad tüveses pikad vaod ­ kannelüürid · Kapiteel koosneb kahest plaadist · Samba keskosas on väike paisutus ­ entaas · Dooria sambal on ka erivorme (sileda tüvesega jne.) · Joonia ja korintose sambad on baasiga · Joonia ja korintose sambad on dooria sammastest väiksema ümbermõõduga, paistavad sihvakamatena · Kannelüüre on neil rohkem (kuni 24) · Joonia samba kapiteel on lihtne ja väike, eristub teistest oma voluutidega · Voluudid ­ kaks spiraalikujulist kaunistust kapiteelil · Korintose kapiteel on aga kõrge, mistõttu on korintose sambad kõige kõrgemad

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
579 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Kuivendus

asulate laienemisega ka lammialad (Tartus Annelinn, Kvissentali piirkond ja Supilinn; Elvas allikaline madalsooala). See nõuab sügavaid vundamente, ehituskaevikute kuivendamist ja toestamist, hoonete keldrite kaitsmist kõrge põhjaveeseisu eest ning territooriumi üldist kuivendamist, kaitsmist üleujutuse eest aga ka maaala ettevalmistamisel kultuurtehnilisi töid.*Looduslike tingimuste muutused. Maaala võib muutuda liigniiskeks ka ekspluatatsiooni käigus (lekked veevärgist, kan-nist, paisutus veehoidlatega), kliimamuutustest ja jõgede lammidel ehitustegevusest tingitud üleujutused.*Siseruumides (keldrites) ebarahuldava niiskusreziimi põhjusteks on enamusel juhtudel veeauru või kapillaarvee liikumine hoone seinakons-nis, mille kõrvaldamiseks on vajalik uusehitiste puhul parendada hoone kons-ni, kasutada hüdroisolatsioonimaterjale, näha ette ruumis õhu kuivatamist konditsioneeridega või lahjendada niisket õhku ruumi ventileerimisega. *Harvem on põhjuseks otseselt kõrge

Põllumajandus → Kuivendus
109 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Pinnased ja muld

on varem välja jäänud või asulate laienemisega ka lammialad (nt Annelinn, Kvissentali, Supilinn). See nõuab sügavaid vundamente, ehituskaevikute kuivendamist ja toestamist, hoonete keldrite kaitsmist kõrge põhjaveeseisu eest ja territooriumi üldist kuivendamist, kaitsmist üleujutuste eest aga ka maa-ala ettevalmistamisel kultuurtehnilisi töid. Looduslike tingimuste muutused. Maa-ala võib muutuda liigniiskeks ka ekspluatsiooni käigus (lekked veevärgist, kanalisatsioonist, paisutus veehoidlatega), kliima muutustest ja jõgede lammide ehitustegevusest tigtud üleujutused. 60)Kuidas kuivendatakse hoovi ja kuidas kaitstakse maja keldrit kõrge põhjavee eest? Kõvakattega aladele antakse pinnale lang ja suunatakse vesi kaevu, renni, kraavi või maasseimmutamise kohta. Liigniiske ala korral tuleb rajada põhimõtteliselt samasugune drenaaz, nagu põllumaal- ainult suurema intensiivsusega. Keldrit saab kaitsta kruusakihiga põranda alla takistamaks põhjavee

Geograafia → Geograafia
41 allalaadimist
thumbnail
102
docx

Eesti kirjandus II kevad

See totaalne iroonia on midagi sellist, et kogu kõneldav maailm muutub kahtlaseks. Krulli kirjeldus on see, et Üdi on murrangut tegev autor ja see toob eesti luulesse teatava horisontaalse kultuuritüübi (asjad ja väärtused on asetatud ühele tasapinnale – maailamapilt pole hierarhiseeritud maailmapilt). Üks kategooria, mida on Üdi luule analüüsimisel kasutatud on teatraalsus. Tekstid on ühest küljest hästi lavalt ettekantavad, aga on ka teatav teatraalne paisutus koguaeg sees. Kui Üdi lõpetab ja Viiding alustab. Toimub muutus ja selles muutuses võib näha ka osalist eneseheitlust. See ei tähenda seda, et mingi stiil on täielikult maha jäetud. Juhan Viidingu luule on selline luule, mida Üdi oleks võinud kirjutada – see pole tüüpiline, kuid kuhugi servaalale mahuks ta ära. Viiding aga kõiki Üdi luuletusi kirjutada ei saa. Laias laastus tähendab seda, et Üdilikkuse tuum taandub, lorilaulu natuke jääb, siis mudiugi

Filoloogia → Eesti kirjanduse ajalugu
193 allalaadimist
thumbnail
57
doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

Eesti Loodusgeograafia 03.09 Loengukursus jaguneb kolme ossa: 1. Üldosa ­ põhineb suuresti raamatul ,,Eesti. Loodus", Tallinn, 1995 tuleb läbi lugeda Anto Raukas 2. Regionaalosa ­ maastikuline liigestus ja maastikurajoonide iseloomust. Põhineb suuresti raamatul ,,Eesti maastikud", Tartu, 2005 ja loengus räägitul tuleb läbi lugeda 3. Kaarditundmine ­ 300 kohta, eksamil Sõrve ps ei küsi. Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu Ptolemaios (100-175) kaardid on tähtis verstapost, ta võttis kokku antiikmaailma saavutused. Slaidil pole tema joonistatud. Eesti kohta andmeid pole, aga on olemas Skandi...

Geograafia → Eesti loodusgeograafia
106 allalaadimist
thumbnail
40
doc

Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt

tantsib ta lõbusalt dshimmit, siin mängib ta üsna õnnelikult börsil, ruletil ja võidusõitel, siin korraldab ta kavaleerina hiilgavaid balle ning karnevaale, siin toimetab ta osavalt karjuvaid ajalehti, siin kirjuta ta metsäänina romaane ning luuletuskogusid, siin väitab ta irvitades südantlõhestavaid ja südantkõditavaid filme pimedas kinos." Rõhutatud võõrsõnalisus, mis on ilmselt moodsuse märk ja linnajutu märk. Kindlasti eksalteeritus, paisutus, korduste kasutamine, kumulatsioonid. Spengleri mõjud ­ ta on taustaautor. Lihtsam ja otsekohesem oleks öelda, et Gailit on üks Eesti õuduskirjanduse varasemaid olulisi autorieid. See ei tähenda, et ta oleks esimene õudusjuttude autor, neid on varem ka olnud: nt Ansomardi. Kuidas ta jõuab uusromantismi? + kirjutab "Toomas Nipernaadi" Pärast "Kalevipoega" kõige tugevam peategelane. Filmiga seoses: T. Kark ei vasta tüpaazilt sellele tegelasele, nagu kirjeldab Gailit. Väga

Kirjandus → Kirjandus
245 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Kordamine kunstiajaloo eksamiks

nimetatakse stülobaadiks. Stülobaadilt kerkib sammastik ja sellele toetub talastik koos katusega. Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest tiheda reana ja olid templi välisilmes määravad. Sammaste arv allub kindlale reeglile: templi pikiküljel on sambaid kaks korda enam kui kitsamal küljel pluss veel üks sammas (nt 6x13). Sammas on Kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Tal on kolm põhiosa ­ baas, tüves ja kapiteel. Tüvesel oleks keskel nagu väike paisutus (entaas); teda liigendavad kitsad püstvaod (kannelüürid). Kapiteel koosneb kahest osast ­ alumine on ehhiin ja ülemine abakus. Kapiteel on üleminek samba ümaralt vormilt kandilisele talastikule. Talastiku alumine osa on arhitraav ja ülemine kannab nime friis. Templit kattis madal viilkatus, mille mõlemal kitsal küljel moodustusid kolmnurksed viiluväljad, mis olid tavaliselt kaunistatud skulptuuridega. Piki katuse serva kulges liist, milles asetsesid veesülititega avad.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
513 allalaadimist
thumbnail
93
doc

Kunsti ajalugu

­ olid arhitekti valida. Vanim stiil ­ dooria stiil ­ kujunes välja mandri Kreekas ning on oma olemuselt raske ja range. Sambad on suhteliselt madalad ja jässakad, nende kõrguse ja diameetri suhe on harva suurem kui 1:5. Sambad on ilma baasita ja toetuvad otse stülobaadile, tüvest liigendavad püstsuunalised teravikuga lõpevad vaokesed ­ kannelüürid, mida ühel sambal on 16-20. Samba tüvese keskosas, umbes 1/3 kõrgusel on kerge paisutus entaas, kapiteel aga koosneb kaarjast kettast (ehhiin) ja selle peal olevast ruudukujulisest plaadist (abakus), millele toetuvad arhitraaviplokid. Võimsatele arhitraaviplokkidele asetati teistpidised risttalad, mille otsad kaunistati vertikaaksete triipudega (triglüüfid). Triglüüfid vaheldusid ruudukujuliste reljeefkaunistustega plaatidega (metoobid). Dooria stiilis templeid värviti, tõenäoliselt eraldasid punane ja sinine värv ehitise vertikaalseid ja horisontaalseid osi (nt

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse
470 allalaadimist
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...

Meditsiin → Esmaabi
313 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun