Perekond: Jõevähk (Astacus) Liik: Jõevähk (Astacus astacus) Jõevähk Eestis Jõevähk on levinud kogu Eestis, kus ta esineb nii jõgedes kui järvedes. Vähk on Eesti suurim ja väärtuslikem veeselgrootu. Vastavalt EL loodusdirektiivile, Berni konventsioonile ja punasele raamatule on jõevähk ohustatud või ohualdis liik. Vähki ohustavad tegurid Vähihaigused (eeskätt vähikatk) Elupaikade kvaliteedi halvenemine (reostus, maaparandus, eutrofeerumine, kopra paisutus) Vaenlased nii loomad kui inimesed Röövpüük Vähivarud Kuni 19. saj lõpuni ohtralt paljudes jõgedes ja järvedes. Vähk tundus olevat lõputu ressurss. Eksport Liivi ja Kuramaalt (Lõuna-Eesti ja Läti aladelt) igal aastal 300 000 kg = 8,5 milj vähki. 1896. a vähikatk esmakordselt Eestis. Nakatus kogu Peipsi-Pihkva-Võrtsjärve vesikond. Eksport vähenes, varud vähenesid. Laiaulatuslik püük jätkus ja katku levitati edasi. Eksport 1924 1939 a
Kivide sidumiseks kasutati metallist klambreid. Templi alust, millel tempel seisab nim. krepidomaks(3 astmeline). Krepidoma ülemist astet nim. stülobaadiks. Stülobaadilt kerkib sammastik ja sellele toetub talastik koos katusega. Talastiku alumine osa on arhitraav ja ülemine osa friis. #peripteer rida sambaid ümber templi #dipteer 2 rida sambaid ümber templi Sambad olid templite peamiseks kaunistuseks. Samba kolmeks põhiosaks on: baas, tüves ja kapiteel. Tüvese keskel on väike paisutus e entaas ja tüvest liigendavad kitsed püstvaod e kannelüürid. Kapiteel koosneb kahest osast: alumine on ehhiin ja ülemine abakus. Templite ehitamisel kehtis raage reeglistik e order, näiteks oli määratud sammaste arv ja kasutati kindlaid algmõõte, mooduleid. Sambaid eristati kapiteeli järgi. 3 stiili: Dooria massiivsed, kannellüürid e vaod sambas, mida oli 16. Baas puudub. Toetub otse alusele. Mõnel eritüübil siiski ka baas. Dooria sambad on näiteks TÜ ees.
kivi, eriti marmor. Templi välisilmes võib eraldada põhiosi: tempel seisab paari-kolme astmelisel alusel krepidoma. Krepidoma ülemist astet nimetatakse stülobaadiks. Stülobaadilt kerkib Sammastik, millele toetub talastik koos katusega. Sambaid oli templi pikemal küljel alati kaks korda enam kui lühemal ja üks veel lisaks (8x17 ; 6x13) Sambad ongi kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sel on kolm osa: baas, tüves, kapiteel. Tüvesel on keskel väike paisutus entaas; tüvest liigendavad kitsad püstvaod kannellüürid. Kapiteel koosneb kahest osast: alumine on ehhiin, ülemine abakus. Kapiteel on üleminek ümaralt vormilt kandilisele. Talastiku alumist osa on arhitraav ja ülemine kannab nime friis. Templit kattis madal viilkatus., mõlemas otsas olid kolmnurksed viiluväljad, mis olid tavaliselt skulptuuridega kaunistatud. Sammasterea taga asus kivist seintega ruum naos. Selle ainsaks avaks ja valgusallikaks oli uks
1. Vanakreeka kunst Arenes välja u. 600 eKr. Arhitektuuri tähtsaim ülesanne olid templid. Templite välisvaates võib eraldada kolme põhiosa krepidoma (alus, stülobaat on krepidoma ülemine aste), sammastik ja talastik koos katusega. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail; jaguneb kolmeks põhiosaks baas, tüves ja kapiteel. Kitsad püstpraod on kannelüürid ning paisutus on entaas. Arhitektuuris eristatakse kolme stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria on kõige vanem, arhailisest ajastust; jässakas ja madal. Puudub baas ning kapiteel on tagasihoidlik. Joonia stiil on hilisem; peenem, elegantsem, kapiteel on iseloomulikult rullis. Friis on enamasti kaetud reljeefidega. Korintose stiili sambad on eriti saledad ja kõrged. Kapiteeli kaunistavad taimemotiivid. 2. Kreeka ehitusmälestised
1. Vanakreeka kunst Arenes välja u. 600 eKr. Arhitektuuri tähtsaim ülesanne olid templid. Templite välisvaates võib eraldada kolme põhiosa krepidoma (alus, stülobaat on krepidoma ülemine aste), sammastik ja talastik koos katusega. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail; jaguneb kolmeks põhiosaks baas, tüves ja kapiteel. Kitsad püstpraod on kannelüürid ning paisutus on entaas. Arhitektuuris eristatakse kolme stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria on kõige vanem, arhailisest ajastust; jässakas ja madal. Puudub baas ning kapiteel on tagasihoidlik. Joonia stiil on hilisem; peenem, elegantsem, kapiteel on iseloomulikult rullis. Friis on enamasti kaetud reljeefidega. Korintose stiili sambad on eriti saledad ja kõrged. Kapiteeli kaunistavad taimemotiivid. 2. Kreeka ehitusmälestised
Tempel oli ristküllikukujulise põhiplaaniga. Ehitusmaterjaliks oli esialgu puu ja savi, hiljem kivi marmor. Kivide sidumiseks kasutati metallist klambreid. · Tempel seisab alusel, mis on maapinnast kahe-kolme astme võrra kõrgem. Sambad ümbritsesid templid tavaliselt igast küljest ja sammaste arv allub kindlale reeglile: 6 x13 või 8x17 · Sammas koosneb: baas, tüves ja kapiteel. · Tüvesel on keskel väike paisutus. Tüvest liigendavad kitsad püstvaod. · Kapiteel koosneb kahest osast alumine on ehhiin ja ülemine abakus. Kapiteel on üleminek samba ümaralt vormilt kandilisele talastikule · Talastiku alumine osa on arhitraav ja ülemine on friis. · Sammasterea taga asus risttahukakujuline kivist seintega ruum. Kassettlaega. · Naoses paiknesid jumalakujud · Kreeka arhidektuuris eristatakse kolme stiili diiroa, joonia ja korintose.
Elavad, köitvad karakterid, Kujutas ajalugu poeetiliselt. Prantsusmaa- Prantsusmaa revolutsioon;Napoleon võimul; tema sõjad ja häving jne. Varajane Pr. Romantism-hirm tuleviku ees. Pageti müstikasse ja keskaega. Ei olnud ühtne kirjanduslik vool. Franois René Chateaubriand- Essee "Ristiusu vaim"-ristiusk on kõige puhtam ja parem ususuund. Vabaduse märk. Poeetide ja kunstnike inspiratsiooni allikas. Enamik teoseid on eksootilised , stiilis iseloomustavad tundlikkus ja romantiline paisutus. Victor Hugo- Pr. Romantismi peaesindaja. Suuna põhjendaja ja arendaja. Kontrast ja grotesk-Hugo võtted. "Hernani"-rüütliromantika vaimus, tähtsal kohal on traditsiooniline auküsimus. Keelekasutsu on loomulik, ei ole peenutsemist. "Jumalaema kirik Pariisis". "Hüljatud". Hugo oli suurm humanist ja romantik. Õpetas inimesi armastama elu, ilu ja tõtt. Prosper Mérimée- Üleminekuautor. Keskendus erinevatele rahvustele. Romantik. Detaili väljendusrikkus. Palju vatuolulisi asju nt
võrrandist. Pärilanguga (i0>0) primaatilise sängi puhul: i0l+h1+1v12/2g=h2+2v22/2g+hl, kus hl=Q2/(C2A2R) l=Il. Arvutuskäik teadaoleva sügavuse (h1 või h2) järgi arvutatakse sellele vastav Er. Hüdrauliline lang I=Q2/(Ck2Ak2Rk), kus Ck, Ak ja Rk on ristlõigete 1 ja 2 jaoks arvutatud vastavate suuruste keskmised väärtused. 12.Vabapinna arvutamine loodussängis:(jõed, ojad) enamasti on vaja arvutada paisjooni , et selgitada, kuhu ulatub vesiehitisega tekitatud paisutus. Probl on eelkirjeldatust tublisti keerukam, sest loodussängid on korrapäratu kujuga ja nii piki sängi kui sügavuti ebaühtlase karedusega. Paisjoont saab loodussängile arvutada siis, kui veejuhe on väga põhjalikult uuritud. Ka Chezy moodul C peab olema mõõtmisandmete põhjal määratud nii piki jõge kui mitme veetaseme puhul igas jõelõigus. Lugedes voolu lõiguti ühtlaseks, saab avaldada C Chezy valemist: C=vk/Rki =
3 põhilist stiili: 1.DOORIA - kõige vanem madalad ja jässkad sambad ehitis on raskepärane, lihtne ja range sammastel puudub baas kapiteel tagasihoidlik entaas e tüvede paisutus friis koosneb triglüüfidest (nelinurksed kiviplaadid) ja metoopidest Poseidoni tempel Lõuna-Itaalia, u 550 eKr 2. JOONIA - hilisem - sammas peenem ja elegantsem
b) Mükeene arhitektuur · megaron - suur pikergune saal. (N: Tirynsi linnuse keskne pearuum) · Akropolid · Mükeene lõvivärav koosneb 3st kivimürakast ja neile toetuvast kolmnurksest kiviplaadist, sellel kõrgreljeef kahe sambale toetuva lõviga 4. Vana - Kreeka Arhitektuur Dooria order (templid) - nt: Poseidoni tempel, Parthenon · lihtsus, rangus, tugevus. Kandvad osad: · Baas puudub · Entaas-tüvese paisutus. Tüves aheneb ülespoole. · Kannelüürid - tüvest katvad püstised vaod · Kapiteel koosneb: Ümmargusest Ehhiinist(ümar kiviplaat), sellele on asetatud nelinurkne plaat ehk abakus. · Krepidoma - Templi osa. Alus, mis koosnebühest kuni kolmest osast. · Stülobaat - Viimane aste, millel seisab sammas Kantavad osad: · Arhitraav - kapiteelidele toetuv talastiku alumine osa. Lihtne ilustusteta riba. · Friis - Ehisriba. Arhitraavi kohal.
m.a.-30 a m.a.j. hakati rohkem tähelepanu pöörama inimlikele kirgedele, kannatustele ja piinadele skulptuuride mõõtmed on ülisuured (Rhodode koloss, 37 m) või väga väikesed. Kuulsamaid skulptuure sellest ajajärgust on Samothrake Nike, Milose Veenus ja Laokoon`i grupp. Dünaamilisemat laadi sellest ajast esindab Zeusi altar Pergamonis. Altarit ümbritses 130 m pikkune friis kõrgreljeefidega. Vana Kreeka samba osad: Sammas koosneb: baas, tüves ja kapiteel. Tüvesel on keskel väike paisutus. Tüvest liigendavad kitsad püstvaod. Kapiteel koosneb kahest osast alumine on ehhiin ja ülemine abakus. Kapiteel on üleminek samba ümaralt vormilt kandilisele talastikule. Talastiku alumine osa on arhitraav ja ülemine on friis. Sammasterea taga asus risttahukakujuline kivist seintega ruum. Kassettlaega. Vana-Kreeka arhitektuuristiilid: Dooria - pärit 7. saj., seda iseloomustab raskepärasus ja kohmakus. Sambal pole baasi ja tüves on kaetud kannelüüridega, kapiteel on
Sammaste taga naos, kus polnud aknaid, seal oli jumala kuju. Lagi oli puust, kassettlagi. Antiikaja näide: Pseidoni tempel Paestumis, Lõuna-Itaalias, 450eKr, varane dooria stiil. Tarastiku peal kolmnurk viilkatus. Siduainet ei kasutatud. Sambad on paigutatud sissepoole kaldu, et kaugelt tunduks otse. Ehituskunstistiilid ehk orderid: 1. Dooria- kõige vanem, levib Penoponnosel (Partelon). Sambal ainult tüves ja kapiteel. Samba vagusi nim. panelüürideks, samba keskel on väike paisutus. Kapiteeli alumine osa on ketta kujuline ja üleval ristkülik. Arhitraav kaunistamata. Friis on lihtsalt kaunistatud. Sammas on mehelik. 2. Joonia- Väike-Aasia poolsaarel (Nike tempel). Sambad on sihvakamad, kõrgemad ja naiselikumad. 3. Korintose- kõige uuem, vähim levinud. (Olümpiavaremed Ateenas). Sammas on kui noortütarlaps, veelgi sihvakam ja kuni 18meetri kõrgune. Kapiteel on väga looduslähedane.
(Keila, Vääna ja Kasari jõgi). Eesti keskmisest väiksem on äravool Kagu-Eestis (Piusa, Võhandu jaAhja jõgi, Väike Emajõgi) ning saarte ja mandri rannikuala väikestel jõgedel ning suurtest soostikest. Omapärane on Emajõe äravoolureziim tema alguses, Võrtsjärvest väljavoolul. Kõigil teistel jõgedel on suurim äravool aprillis, kuid seal on see kevadise suurvee ajal kõige väiksem; suurim kuu keskmine vooluhulk on aga juunis. Pede suudmes olev paisutus on põhjustanud jõe väga väikese languse (4 cm 1 km kohta) ja keskmiselt kümmekond päeva aastas voolab Emajõgi seetõttu oma alguses hoopis vastassuunas Võrtsjärve poole. EESTI JÕGEDE TOITUMINE Eesti jõed toituvad põhja-, vihma- ja lumesulamisveest, iga toiteallikas annab 1 ligikaudu /3 aastasest äravoolust. Põuasel suvel ja pikal ning külmal talvel toituvad jõed pikemat aega ainult põhjaveest
KORINTOSE STIIL erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. Korintose kapiteeli alaosa (ehhiin) on karika- või vaasikujuline. Seda katavad lopsakad taimevormid (akantuselehed, väädid ja õied), mis kujundavad hästi ülemineku ümaralt ehhiinilt nelinurksele abakusele. Korintose stiili juures on sambad eriti saledad ja kõrged. TEMPLI OSAD ALUS KREPDIOMA (koosneb kolmest astmest) STÜLOBAAT (ülemine aste) SAMBAD BAAS (joonia samba alus) tüves ENTAAS (dooria samba paisutus) KANNELÜÜRID (tüvese püstvaod) KAPITEELID (SAMBA ´´PEA´´) Dooria sambal: 1) ehhiin - ümar kiviplaat 2)abakus - nelinurkne kiviplaat Joonia sambal: 1) rullispadjand 2) voluudid (keerukujuline kaunistus) Korintose sambal: karikakujuline, akantuselehemotiividega. TALASTIK 1)ARHITRAAV (sammastele toetuv rõhttala) 2) FRIIS (ehisriba) a) dooria stiilil vaheldumisi triglüüfid (püstvagudega plaadid) ja metoopid ( reljeefidega plaadid)
kunst ja filosoofia. Suured on ka kreeklaste saavutused arhitektuuri alal. VANA-KREEKA KUNST Arenes välja u. 600 eKr. Arhitektuuri tähtsaim ülesanne olid templid. Templite välisvaates võib eraldada kolme põhiosa krepidoma (alus, stülobaat on krepidoma ülemine aste), sammastik ja talastik koos katusega. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail; jaguneb kolmeks põhiosaks baas, tüves ja kapiteel. Kitsad püstpraod on kannelüürid ning paisutus on entaas. Arhitektuuris eristatakse kolme stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria on kõige vanem, arhailisest ajastust; jässakas ja madal. Puudub baas ning kapiteel on tagasihoidlik. Joonia stiil on hilisem; peenem, elegantsem, kapiteel on iseloomulikult rullis. Friis on enamasti kaetud reljeefidega. Korintose stiili sambad on eriti saledad ja kõrged. Kapiteeli kaunistavad taimemotiivid. Kreeka ehitusmälestised
Kannelüürid kitsad teravate äärtega püstloodis ehisvaod, mis liigendavad samba tüvest. Kannelüürid täksiti sisse selleks, et imiteerida varasemaid puidust valmistatud sambaid, kuhu sarnased täkked olid jätnud tööriistad. Olid iseloomulikud kõigile sambatüüpidele, kuid dooria sambal oli neid hõredamalt ja vahel võis dooria sammas olla ka sile. (Vt joonist ja pilti termini ,,korintose order" juures) Entaas dooria samba keskosa sujuv paisutus, millega püüti saavutada esteetilist ja optilist tasakaalu ning teha nähtavaks samba tektooniline funktsioon. Abakus (lad. k. abakus plaat, kr. k arvutuslaud) sambakapiteeli nelinurkne katteplaat vanakreeka sammastikus, ka friisi ülalt piirav katteliist. Samuti nimetati Vana- Kreekas ja Vana-Roomas abakuseks kivikeste või pulgakestega arvutuslauda, mis on arvelaua eelkäijaks. See võeti kasutusele 4 saj. e. Kr ja kasutati Euroopas kuni 18. sajandini.
vähemalt 1,0 m võrra. 45) Truup ja voolureziimid · Materjali järgi (raudbetoon-, teras-, plastik-) · Ristlõike järgi (ümar-, ovaal-, nelikant-) · Avade arvu järgi (monokkel-, binokkel, trinokkel-) · Otstarbe järgi (läbivoolu-, läbilaske-) · Ava suuruse järgi · vaba (surveta) voolamine kujuneb sel juhul, kui truubi otsak on uputamata ning truubis esineb vaba veepind, paisutus truubi ees Hi 0,95 d, · poolsurveline voolamine kujuneb siis, kui truubi otsak on uputatud, kuid truubis esineb vaba veepind, Hi = 0,96...1,2 d · surveline voolamine kujuneb vaid erikujulise (voolujoonelise) otsakuga truubis kui Hi > 1,2d. Tavalist tüüpi otsakute puhul puhtal kujul survelist voolamist ei esine, välja arvatud juhud, kus truubist väljavool on uputatud · vaba voolamise korral piisab 0,5 m paksusest muldest toru peal
· Kõige vanemad ehitised on dooria ja joonia stiilis (7.-6. saj eKr) · Enamus joonia stiilis ehitisi on hävinud · Korintose stiil pärineb 5.-4. saj eKr · Dooria sammas on Kreeka sammastest kõige massiivsem · Tal on ainult kapiteel ja tüves, baas puudub · Dooria sammas toetub tüvesega otse alusele · Dooria sammast kaunistavad tüveses pikad vaod kannelüürid · Kapiteel koosneb kahest plaadist · Samba keskosas on väike paisutus entaas · Dooria sambal on ka erivorme (sileda tüvesega jne.) · Joonia ja korintose sambad on baasiga · Joonia ja korintose sambad on dooria sammastest väiksema ümbermõõduga, paistavad sihvakamatena · Kannelüüre on neil rohkem (kuni 24) · Joonia samba kapiteel on lihtne ja väike, eristub teistest oma voluutidega · Voluudid kaks spiraalikujulist kaunistust kapiteelil · Korintose kapiteel on aga kõrge, mistõttu on korintose sambad kõige kõrgemad
Viilkatus katuse servades ehisliist veesülititega, nurkades skulptuurkaunistused, hoone otstesse kujunevatel viiluväljadel reljeefid. Talastik 1) arhitraav (sammastele toetuv rõhtala) 2) friis (ehisriba) 3) karniis (eenduv ehisliist talastiku ülaosas) Kapiteelid (samba ,,pea") Sambad baas (joonia samba alus) tüves entaas (tüvese paisutus) kannelüürid (tüvese püstvaod) Alus krepidoma (koosneb kolmest astmest) stülobaat (ülemine aste) 8. Miks on vanakreeka templid avaldanud nii suurt mõju hilisemate aegade arhitektuurile? Kreeka templiarhitektuuris vaimustab eelkõige konstruktiivne loogika, kõikide üksikosade ja suhete vastastikune sõltuvus ja põhjendatus, kõik osad on suurepärases tasakaalus,
· Avade arvu järgi (monokkel-, binokkel, trinokkel-) · Otstarbe järgi (läbivoolu-, läbilaske-) · Ava suuruse järgi · Truubile antakse kas kraavi põhjaga sama või sellest suurem lang. Et voolu kiirus truubis ei langeks, peab truubi lang olema suurem või vähemalt võrdne nn. kriitilise languga (s.o. languga, mille korral rahulik voolamine läheb üle käredaks). vaba (surveta) voolamine kujuneb sel juhul, kui truubi otsak on uputamata ,ing truubis esi,eb vaba veepi,d, paisutus truubi ees h1 < 0,95 d, o poorsu.verine vooramine kujuneb siis, kui truubi otsak on uputatud, kuid truubis esineb vaba veepincl, h1 :0,96.,.!,2 d, o surveline voolamine kujuneb vaid erikujulise (voorujoonelise) otsakuga truubis kui lri > I'2 d' Tavalist tüüpi otsakute puhul puhtal kujul survelist voolamist ei esine, vä|jaarvatud juhud, kus truubist väljavool on uputatud.
(Vt ka Cardo) eklektitsism (kr. eklektikos väljavaliv) erinevaid stiilielemente ja -võtteid vms laenav ja omavahel formaalselt ühendav stiil. Veendumustes ja teooriates ühtsuse, terviklikkuse, järjekindluse puudumine. ekseeder aedades üldiselt poolkaarekujuline väljak, poolkaarekujuline või hulknurkne seinasüvis või -niss. entaas (kr. entasis pingutus, keskendus), kreeka sambatüvese allosa sujuv kerge paisutus, millega püüti saavutada esteetilist ja optilist tasakaalu ning teha nähtavaks samba tektooniline funktsioon. Parthenonis on entaas 1,75 cm. ermitaaz (pr. ermitage) "eraku (eremiidi) asula"; seda järeleaimav üksildane väike hoone või loss aias või pargis (eriti 18. saj). étoile (pr.) täht, tähekiirtena ühest punktist lähtuvad teed pargis või aias. fontään purskkaev, vetemäng
Levinuim peripteer(ühekordne sammasterida) Ka ringikujulised templid, kuplitega, oli mõeldud vaid jumalakuju jaoks, aknad puudusid, valgus ainult uksest Palju neitsilikke jumalannasid(erand hera) Peamine ülesanne arhitektuuris: Templid: · Tavaline tempel-ristküliku kujuline põhiplaan, ehitusmaterjal puu ja savi Välisvaates 3 osa: · Alus: mis koosnes krepidomast(3 astmest) ja stülopaadist(ülemine aste) o Sambad: baas, entaas(tüvesse paisutus), kannelüürid(tüvese püstvaod) o Kapiteelid: Dooria sambal-ümar kiviplaat, nelinurkne kiviplaat Joonia sambal-rullispadjand ja voluudid(keerukujuline kaunistus) Korintose sambal-karikkakujuline, akantuslehemotiividega · Talastik: o Arhitraav, rõhtne püsttala o Friis, ehisriba o Karniis-ehisliist · Viilkatus: o Veesülitid
Kombileeritud protsess ühendab endast nii soojuspumpa kui ka külmutusseadet. Tööprintsiiblilt jagunevad kõik soojustransformaatorid kolme põhigruppi: 1. Kompressor külmutusseadmed. 1.1. Gaaskompressor külmutuseadmed. 1.2. Aurukompressor külmutuseadmed. 2. Absorbsatsioon 3. Ebzetor ehk. Injektsioon TD kehi mida kasutatakse seadmetes nim. külmutus agentsideks. Kasutusel on kompressor, mõnes on pump TD keha paisuti temp. alandamiseks ja paisumine toimub spetsaalselt paisutus masinas (detanduris) või trosserseadmes. Kui kasutatakse tetandurit, siis toimib keha paisumine (adjabaatne protsess). Külmutus/jahutus protsessid Aurukompressor külmutusseadme põhimõtte skeem ja ringprotsess (S_2.27.03.06) Soojuspumba põhimõtteskeem (Skeem 17.04.06_1) Soojuspumbadeks nim. seadmeid mis on mõledud soojuse üleviimiseks keskkonna temperatuurilt või veidi kõrgemalt temperatuurilt kõrgemale temperatuurile. Põhilisteks
*dipteer 2 rida sambaid ümber templi (topeltantidega tempel sammastega eesruum mõlemas otsas, prostüül 4 sammast otsaseinas, amfiprostüül 4 sammast mõlemas otsas, pseudodipteer) Alus: *tempel seisab alusel mis kannab nimetust KREPIDOMA. *Krepidoma ülemist astet nimetatakse STÜLOBAADIKS. Sammas: *kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail *kolm põhiosa on BAAS, TÜVES JA KAPITEEL *baas joonia samba alus *tüvesel keskel väike paisutus (e. ENTAAS) *tüvest liigendavad kitsad püstvaod (e. KANNELÜÜRID.) *kapiteel (samba ,,pea") koosneb kahest osast: ülemine ehhiin ja alumine abakus Talastik: *alumine osa on arhitraav (sammastele toetuv rõhttala) ja ülemine on friis (ehisriba) Viilkatus: *katuse servades ehisliist veesülititega *nurkades skulptuurkaunistused hoone otstesse kujunevatel viiluväljadel reljeefid Templi sisemus: *naos *cella ruum, kus paiknes jumala kuju
massiivsed baasita sambad . Kolonni tüves on ülespoole kitsenev, paisutusega (entaas) tüvese keskosa all ja 16—20 kannelüüriga. Kapiteel on kettakujulise padjandiga (ehhiin) , millel asetseb ruudukujulise plaadina abakus . Dooria stiili friis koosneb triglüüfidest ja metoopidest . Kõige peal on geison ja siima akroteeridega nurkadel ja keskel Entaas - dooria samba tüvese keskosas esinev sujuv paisutus, s.t. vaevalt märgatav samba läbimõõdu suurenemine, mis nähtavalt sümboliseerib samba kandejõudu. Abakus - sambakapiteeli nelinurkne katteplaat, eriti antiikses ehituskunstis Ehiin - dooria , joonia v. toskaana kapiteeli ümmargune padjataoline alumine osa, mis asub samba tüvese ja abakuse (katteplaadi) vahel Kannelüür - rihv, püstloodis ehisvaoke sambal , piilaril v. pilastril; dooria orderil on neid 16-20
b) joonia stiilil katkematu reljeefriba, mida ümbritsevad erinevad ehisliistud (helmisnöör, munavööt jne) ahitraav (sammastele toetuv rõhttala), kapiteel (samba "pea"): a) dooria sambal: 1) ehhiin ( ümar kiviplaat), 2) abakus (nelinurkne kiviplaat) b) joonia sambal: 1) abakus, 2) voluut ( keerukujuline kaunistus) c) korintose sambal: 1) abakus, 2) karikakujulne kapiteel akantuselehtedega tüves, kannelüürid ( püstvaod tüves), entaas (tüve paisutus), baas (joonia samba alus), stülobaat ( krepidoma ülemine aste), krepidoma (koosneb kolmest astmest) 8.Miks on vanakreeka templid avaldanud nii suurt mõju hilisemate aegade arhitektuurile? Seda tänaseni jätkuvat edu on seletatud kreeka templite välisilmes avalduva ehitusliku loogika ja terviklikkusega. Nende puhul räägitakse orgaanilisest tervikust, mille puhul on kõik üksikosad vältimatud ja vastastikku üksteisest sõltuvad. Templitel on kaunis
· Kõige vanemad ehitised on dooria ja joonia stiilis (7.-6. saj eKr) · Enamus joonia stiilis ehitisi on hävinud · Korintose stiil pärineb 5.-4. saj eKr · Dooria sammas on Kreeka sammastest kõige massiivsem · Tal on ainult kapiteel ja tüves, baas puudub · Dooria sammas toetub tüvesega otse alusele · Dooria sammast kaunistavad tüveses pikad vaod kannelüürid · Kapiteel koosneb kahest plaadist · Samba keskosas on väike paisutus entaas · Dooria sambal on ka erivorme (sileda tüvesega jne.) · Joonia ja korintose sambad on baasiga · Joonia ja korintose sambad on dooria sammastest väiksema ümbermõõduga, paistavad sihvakamatena · Kannelüüre on neil rohkem (kuni 24) · Joonia samba kapiteel on lihtne ja väike, eristub teistest oma voluutidega · Voluudid kaks spiraalikujulist kaunistust kapiteelil · Korintose kapiteel on aga kõrge, mistõttu on korintose sambad kõige kõrgemad
asulate laienemisega ka lammialad (Tartus Annelinn, Kvissentali piirkond ja Supilinn; Elvas allikaline madalsooala). See nõuab sügavaid vundamente, ehituskaevikute kuivendamist ja toestamist, hoonete keldrite kaitsmist kõrge põhjaveeseisu eest ning territooriumi üldist kuivendamist, kaitsmist üleujutuse eest aga ka maaala ettevalmistamisel kultuurtehnilisi töid.*Looduslike tingimuste muutused. Maaala võib muutuda liigniiskeks ka ekspluatatsiooni käigus (lekked veevärgist, kan-nist, paisutus veehoidlatega), kliimamuutustest ja jõgede lammidel ehitustegevusest tingitud üleujutused.*Siseruumides (keldrites) ebarahuldava niiskusreziimi põhjusteks on enamusel juhtudel veeauru või kapillaarvee liikumine hoone seinakons-nis, mille kõrvaldamiseks on vajalik uusehitiste puhul parendada hoone kons-ni, kasutada hüdroisolatsioonimaterjale, näha ette ruumis õhu kuivatamist konditsioneeridega või lahjendada niisket õhku ruumi ventileerimisega. *Harvem on põhjuseks otseselt kõrge
on varem välja jäänud või asulate laienemisega ka lammialad (nt Annelinn, Kvissentali, Supilinn). See nõuab sügavaid vundamente, ehituskaevikute kuivendamist ja toestamist, hoonete keldrite kaitsmist kõrge põhjaveeseisu eest ja territooriumi üldist kuivendamist, kaitsmist üleujutuste eest aga ka maa-ala ettevalmistamisel kultuurtehnilisi töid. Looduslike tingimuste muutused. Maa-ala võib muutuda liigniiskeks ka ekspluatsiooni käigus (lekked veevärgist, kanalisatsioonist, paisutus veehoidlatega), kliima muutustest ja jõgede lammide ehitustegevusest tigtud üleujutused. 60)Kuidas kuivendatakse hoovi ja kuidas kaitstakse maja keldrit kõrge põhjavee eest? Kõvakattega aladele antakse pinnale lang ja suunatakse vesi kaevu, renni, kraavi või maasseimmutamise kohta. Liigniiske ala korral tuleb rajada põhimõtteliselt samasugune drenaaz, nagu põllumaal- ainult suurema intensiivsusega. Keldrit saab kaitsta kruusakihiga põranda alla takistamaks põhjavee
See totaalne iroonia on midagi sellist, et kogu kõneldav maailm muutub kahtlaseks. Krulli kirjeldus on see, et Üdi on murrangut tegev autor ja see toob eesti luulesse teatava horisontaalse kultuuritüübi (asjad ja väärtused on asetatud ühele tasapinnale – maailamapilt pole hierarhiseeritud maailmapilt). Üks kategooria, mida on Üdi luule analüüsimisel kasutatud on teatraalsus. Tekstid on ühest küljest hästi lavalt ettekantavad, aga on ka teatav teatraalne paisutus koguaeg sees. Kui Üdi lõpetab ja Viiding alustab. Toimub muutus ja selles muutuses võib näha ka osalist eneseheitlust. See ei tähenda seda, et mingi stiil on täielikult maha jäetud. Juhan Viidingu luule on selline luule, mida Üdi oleks võinud kirjutada – see pole tüüpiline, kuid kuhugi servaalale mahuks ta ära. Viiding aga kõiki Üdi luuletusi kirjutada ei saa. Laias laastus tähendab seda, et Üdilikkuse tuum taandub, lorilaulu natuke jääb, siis mudiugi
o Põlevkivi kaevandamine o Põlevikivi põletamine o Suur osa Alutaguse maastikust on läinud karjääride alla · Veestik o Narva jõgi ainuke suurjõgi, peab kogu aeg endale sängi sügavamks tegema. Georg Lüscher. Narva jõel esineb põhjajää. Vesi võib looduses olla ka veidikene alajahtunud. Kui vool hakkab aeglustuma, siis hakkab tekkima kivide taha põhjajää Omuti kärestik, Narva veehoidla (paisutus ulatub Kuningakülani), vanajõed o Alutaguse põhjaosas kallakus ida suunas Poruni, Gorodenka ja Mustjõi o Alutaguse lääne ja lõunaosast mitmed jõed Peipsisse, loodest purtse koos lisajõgedega Soome lahte o Kui Endla nõgu pidada Alutaguse juurde, siis Pedja jõgi Emajõe kaudu Peipsisse o Järvedest lisaks Kurtna järvedest paikenvad mitmed jäänukjärved o Jõuga ja Kõnnu järved
tantsib ta lõbusalt dshimmit, siin mängib ta üsna õnnelikult börsil, ruletil ja võidusõitel, siin korraldab ta kavaleerina hiilgavaid balle ning karnevaale, siin toimetab ta osavalt karjuvaid ajalehti, siin kirjuta ta metsäänina romaane ning luuletuskogusid, siin väitab ta irvitades südantlõhestavaid ja südantkõditavaid filme pimedas kinos." Rõhutatud võõrsõnalisus, mis on ilmselt moodsuse märk ja linnajutu märk. Kindlasti eksalteeritus, paisutus, korduste kasutamine, kumulatsioonid. Spengleri mõjud ta on taustaautor. Lihtsam ja otsekohesem oleks öelda, et Gailit on üks Eesti õuduskirjanduse varasemaid olulisi autorieid. See ei tähenda, et ta oleks esimene õudusjuttude autor, neid on varem ka olnud: nt Ansomardi. Kuidas ta jõuab uusromantismi? + kirjutab "Toomas Nipernaadi" Pärast "Kalevipoega" kõige tugevam peategelane. Filmiga seoses: T. Kark ei vasta tüpaazilt sellele tegelasele, nagu kirjeldab Gailit. Väga
nimetatakse stülobaadiks. Stülobaadilt kerkib sammastik ja sellele toetub talastik koos katusega. Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest tiheda reana ja olid templi välisilmes määravad. Sammaste arv allub kindlale reeglile: templi pikiküljel on sambaid kaks korda enam kui kitsamal küljel pluss veel üks sammas (nt 6x13). Sammas on Kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Tal on kolm põhiosa baas, tüves ja kapiteel. Tüvesel oleks keskel nagu väike paisutus (entaas); teda liigendavad kitsad püstvaod (kannelüürid). Kapiteel koosneb kahest osast alumine on ehhiin ja ülemine abakus. Kapiteel on üleminek samba ümaralt vormilt kandilisele talastikule. Talastiku alumine osa on arhitraav ja ülemine kannab nime friis. Templit kattis madal viilkatus, mille mõlemal kitsal küljel moodustusid kolmnurksed viiluväljad, mis olid tavaliselt kaunistatud skulptuuridega. Piki katuse serva kulges liist, milles asetsesid veesülititega avad.
olid arhitekti valida. Vanim stiil dooria stiil kujunes välja mandri Kreekas ning on oma olemuselt raske ja range. Sambad on suhteliselt madalad ja jässakad, nende kõrguse ja diameetri suhe on harva suurem kui 1:5. Sambad on ilma baasita ja toetuvad otse stülobaadile, tüvest liigendavad püstsuunalised teravikuga lõpevad vaokesed kannelüürid, mida ühel sambal on 16-20. Samba tüvese keskosas, umbes 1/3 kõrgusel on kerge paisutus entaas, kapiteel aga koosneb kaarjast kettast (ehhiin) ja selle peal olevast ruudukujulisest plaadist (abakus), millele toetuvad arhitraaviplokid. Võimsatele arhitraaviplokkidele asetati teistpidised risttalad, mille otsad kaunistati vertikaaksete triipudega (triglüüfid). Triglüüfid vaheldusid ruudukujuliste reljeefkaunistustega plaatidega (metoobid). Dooria stiilis templeid värviti, tõenäoliselt eraldasid punane ja sinine värv ehitise vertikaalseid ja horisontaalseid osi (nt
Ka iga vahelihase kõrgseis, näiteks esile kutsutud kõhukoopa verejooksudest, põhjustab hingamishäireid. Pilt 35.2. Võõrkeha rindkeres Südamepõrutus, südamepauna/perikardi tamponaad Üks pigem harva esinevaid komplikatsioone nüri rindkeretrauma korral on südamepauna/perikardi tamponaad, mille juures tekib verejooks südamepauna sisse ja selle tagajärjel südame kompressioon. Südamepauna tamponaadi kliinilised sümptomid on tugevalt 499 paisutatud kaelaveenid (sissevoolu paisutus) ja raske hemodünaamiline šokiseisund (kardiogeenne šokk). Sagedasemad on südame põrutused, mida haiglaeelselt ei eeldata ja mis haiglas kergesti kahe silma vahele jäetakse. Erakorralise EKG korral võivad silma jääda arütmiad ja infarktisarnased pildid. Paradoksaalne segment Mitmel joonel roiete murrud või rinnakulähedaste roidemurdude korral liigub osa rindkereseinast vastassuunaliselt ülejäänud rinnakorvi suhtes. Seeläbi on negatiivse rõhu tekkimine pleuraõõnes
annaabi.ee 
